Meditatsioon

Meditatsioon ei ole midagi müstilist ega religioosset, mis on mõeldud vaid teatud kallakuga joogahulludele. Mediteerimine on meile kõigile loomuomane, see on midagi, mida me sisimas juba teame ja tunneme. Meditatiivne seisund peaks olema meie elu üks loomulikest osadest, niisamuti nagu söömine ja magaminegi. Täna me oleme aga justkui oravad rattas. Elame ajastus kus ületöötamine, ülestimuleerimine ja stress on saanud meie igapäevasteks kaaslasteks. Massimeedia julgustab inimesi saavutama edu ja elama vaid kõrgete elustandardite järgi, mida troonib lõputu tarbimishullus. Nii meie endi kui meie laste päevad on triiki täis planeeritud tegevusi ja kohtumisi. Meil ei jätku enam 10 minutitki aega ei oma lähedaste ega iseendi jaoks. Me ei lase oma lastel tunda igavust, et nad saaksid kohtuda oma kujutlusvõimega ega jäta neile ruumi tundmaks “nälga” õppimise järgi. Hirm läbikukkumise eest, rahulolematus oma eluga, üksteisega võistlemine ja hinnangute andmine on varjutanud armastuse, kaastunde ja õnnetunde. Oleme kaotanud kontakti oma kehaga ega suuda valitseda oma meelt ega mõtteid. Depressioon, haigused, valud  ja emotsionaalne kokkuvarisemine on muutunud standardiks. Me oleme muutunud ehk intelligentsemaks kuid selle arvelt oleme kaotanud sisemise suuna, oma südame tarkuse ja universaalse teadlikkuse. Fookus on paigast nihkunud, oleme kogu selles siginas- saginas unustanud, miks me oleme siia maale üldse kehastunud. Oma edu ja saavutuste ning ego mängude eest oleme tihti sunnitud maksma oma hinge hinda.

Käisin hiljuti Yogi Ashokananda juures meditatsiooni õppimas, kes ütles, et vajadus meditatsiooniks tekkis siis kui tekkis ignorantsus. Ignorantsus oma tõelise mina suhtes. Kas pole see tabav? Me ignoreerime oma hinge, oma keha, oma naturaalseid vajadusi, oma sisemist jõudu, tarkust ja täiuslikkust. Me oleme valmis ignoreerima kõike, et vaid rahuldada ego lõputuid soove.

Meditatsioon on universaalne, ületades erinevate aegade, religioonide ja kultuuride piirid. Tänapäeval ei ole meditatsioon enam salastatud nähtus, seda võib praktiseerida igaüks. Tegelikult ongi kõigil vaja mediteerida, sest meil kõigil on oma hirmud ja kahtlused ning raskused. Kõik me otsime elus rahu ja õnne ning soovime teha õigeid valikuid. Meditatsioon on vahend, mis võib aidata jõuda meie sisemise rahuni. Mediteerimine aitab meil peatada aja ja pöörata tähelepanu sellele, mis meie elus tegelikult toimub ja mida me tõeliselt vajame, mis on tõde ja mis on võlts, mis on reaalne, mis on illusoorne, mis toob meile kasu ja mis kahju. Meditatsioon äratab sind üles ja näitab sulle valgust ning annab selgust.

Meditatsiooni mõju

Teadlased on avastanud, et meditatsioon soodustab psühholoogilist arengut, aktiveerides parema aju poolkera tööd. Alguses võib isegi tunduda nagu vasaku ajupoolkera aktiivsus sellevõrra nõrgeneks, kuid hiljem mõjub meditatsioon mõlemale ajupoolkerale võrdselt. Füsioloogiliselt langeb vererõhk, südamelöögisagedus, hapniku tarbimine, piimhappe konsentratsioon veres ning isegi kolesterooli tase. Mediteerimine vähendab ärevust, agressiivsust, unetust, depressiooni, stressi, lihaspingeid, foobijaid. Mediteerijad näevad alates keskeast välja tunduvalt nooremad kui nende eakaaslased, on pikaealisemad, vajavad vähem und ning on tervemad, säravamad ja eluga rahulolevamad. Mediteerimine muudab meid loomingulisemaks, produktiivsemaks, kaastundlikumaks, empaatilisemaks, küpsemaks ja armastavamaks. Meditatsioon aktiveerib käbinäärme ja loob ühenduse intuitsiooniga, Tekib tunnetus üks olemisest kogu looduga.

On tõestatud, et mediteerijad suudavad mõju avaldada ka pikkade vahemaade taha. Kuna meeled ja hinged on omavahel ühendatud, siis piisavalt suured meditatsiooni grupid suudavad mõjutada nii mittemediteerivaid inimesi, kui ka ühiskonda tervikuna.

Mis on meditatsioon?

Tänapäeva inimesed otsivad meditatsioonikogemust läbi jooga. Aga traditsionaalselt on see olnud hoopis teistpidi- joogat kogeti läbi meditatsiooni. Tõlkes tähendabki sanskriti keelne yoga ühendama. See tähendab oma individuaalse teadvuse ehk atman‘i ühendamine oma kõrgema teadvuse ehk brahman‘i , universaalse teadvuse, absoluudi või jumalaga, kuidas iganes keegi armastab öelda. Algselt oli joogas väidetavalt vaid üks asana ehk mediteerimisasend. Hiljem tehti asana‘sid mediteerimise eel- soojenduseks.

Kuigi meditatsioonist räägitakse üsna palju on seda võimatu lõpuni lahti seletada, seda peab lihtsalt kogema. Sõna meditastioon võib endas kanda erinevaid tähendusi. Enamasti räägitakse meditatsioonist kui meele vaigistamise kunstist, kohaloleku praktikast või sisekaemusest. Mediteerides on võimalus luua endas sisemine vaikus ehk śūnya, kus sa ei reageeri katkematule mõttevoolule. Vaikuses peitub erakordne võlu, kuna vaid sellest hetkest saab kasvada midagi uut. Meditatsiooni võib pidada ka nagu sisemiseks puhkuseks või lõdvestuseks, kus emotsioonid, mõtted ja tunded sind ei ründa. See on rahu ja teadlikkuse seisund, kus ei ole shopingliste, hinnanguid, tulevikuplaane ja minevikus ekslemist.

Paljud inimesed võivad olla meditatiivses seisundis ka täiesti „kogemata“, näiteks joostes, lauldes, maalides, tantsides või koristades, kui nad teevad seda pühendunult, olles täielikult selles hetkes. Seega meditatsioon on tegelikult väga naturaalne elu osa, kus me lihtsalt läheme oma meele taha ja kogeme elu ennast; hetkes olemist, rahu, õnne, armastust ja üksolemist kogu looduga.

Meditatsioon püüdleb ilma mõteteta oleku poole. See ei tähenda, et sa lülitaksid oma meele enda elust välja. Lihtsalt meel ei saa enam sind lakkamatult kasutada ning sul avaneb võimalus olla siin ja praegu. See on loogiline; kui sa kõnnid, siis sa kasutad oma jalgu, kui sa enam ei kõnni, siis jalad on paigal, mitte ei liigu edasi. Sama peaks olema ka meie meelega. Kui me teda ei vaja, siis „lülitame välja“. Isegi kui me ei saa lülitada mõtteid täielikult välja, siis me saame olla oma mõtete tunnistajaks ilma, et me neile reageeriksime. See aitab mõista, et me ei ole meie mõtted. Meele taltsutamine on aga teaduste teadus ja kunstide kunst. Meele kohta öeldakse tihti inglise keeles monkey mind, või metsik purjus ahv, kes iialgi vait ei jää, lobisedes tuhandest asjast korraga. See ajab meid sõna otseses mõttes hulluks, nii tekib rahulolematus, ärevus, stress ja teised ebameeldivad tegelased. Meditatsioon on nagu „meeletrenn“, mis aitab sul oma meelt rahustada ja kujundada temast endale kuulekas abiline. Meel eksisteerib selleks, et teenida hinge.

Erinevad mediteerimise viisid

Meditatsioonil on lugematu arv erinevaid külgi ja väljundeid. Olenevalt koolkonnast võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad; aktiivsed või passiivsed. Meditastioon võib hõlmata endas paljusid aspekte; täielikku lõdvestumist, ärkvel olemist, teadvel olemist, hetkes olemist, keskendumist, sissepoole vaatamist, vaatlemist ja tunnetamist asju ja elu enda ümber sõnadesse panemata. Meditatsioonides võidakse kasutatada ka kõikvõimalikke abivahendeid mis aitavad keskenduda; mingid objektid, teatud keha -või käte asendid, mantrad, muusika, hingamistehnikad, mandala’d, mala’d või visualiseerimine. Ka fookus võib olla erinevates kohtades, näiteks hingamisel, kolmandas silmas, südamekeskuses või hoopis kõndimisel või tantsimisel. Kõigist neist tehnikatest aga ei tasu end liigselt segadusse ajada, ükski tehnika pole teisest parem ega halvem, need on kõik vaid mediteerimisel abiks olevad tööriistad või vahendid.

Mõned populaarsemad meditatsioonitehnikad

Keskendumine objektile. Siin suunatakse pilk küünlaleegile, mõnele mandalale või mõnele muule objektile ning püütakse pilku hoida naelutatult teatud aja jooksul sellel objektil. Ühte punkti vaatamine arendab kontsentratsioonivõimet ja loob head eeldused mediteerimiseks.

Juhendatud meditatsioonSiin aitab juhendaja suunata sinu mõtteid vajalikus suunas. Visualiseeritakse positiivseid affirmatsioone nagu näiteks; ma olen terve, ma olen õnnelik vms.

Mindfulness ehk meeleteadlikkus. See tähendab teadlikult oma tegevustele ja mõtetele tähelepanu pööramist, mille võlu peitub selles, et seda saab rakendada kõikjal, ka oma igapäevatoimingutes. See on baasteadmine sellest kuidas astuda maha autopiloodilt ja olla täielikult kohal igas hetkes ning mitte ülereageerida väliste mõjutusete korral.

Transtsendentaalne Meditatsioon.Selle meditatsioonitehnika puhul kasutatakse mantraid, mis koosnevad lühikestest sõnadest või fraasidest, mida korratakse mõttes 20 minutit hommikul ja õhtul, et rahustada normaalset mõtteprotsessi ja jõuda teadvuse sügavale tasandile. Mantra antakse TM’i praktiseerijale vastavalt tema temperamendile ja elustiilile.

Neile kes soovivad mediteerida, kuid ei tea millest alustada

Meditatsioon on oma olemuselt väga lihtne praktika, kuigi aluses võib see tunduda väga keeruline, kuna me pole lihtsalt harjunud oma mõtete taha vaatama ega suuda oma valutava, treenimata kehaga toime tulla ega seda kontrollida.

Võta endale aega. Olenevalt meditatsiooni tehnikast või teatud tulemuse saavutamiseks on ette nähtud kindel aeg tavaliselt 3-60 minutit, mõni meditatsioon võib kesta tunde. Näiteks Budda mediteeris koguni 7 päeva järjest. Algajatel soovitatakse alustada 1-3 minutist järk-järgult pikendades 1 minuti võrra päevas. Mediteerimiseks on iga aeg sobiv kui tunned end erksana. Kogenud mediteerijad eelistavad hommikutunde kella 4- 8 vahel. Enne magamaminekut mediteerimine aitab puhastada päeva jooksul tekkinud mured ja probleemid, valmistades sind ette sügavaks uinakuks, et taastoota energiat järgmiseks päevaks. Reeglina ei ole soovitav mediteerida peale suuremat söögikorda, kuna veri on maos ja tegeleb seedimisega.

Vali endale koht, kus sa saad istuda segamatult ja mugavalt. Siruta ja venita end pisut enne mediteerimist, et sul oleks hiljem mugavam paigal istuda. Klassikaliseks meditasiooni asendiks peetakse lootose asendit, kuid asend on üldises mõttes siiski teisejärguline. Asendi ülesanne on sind toetada. Sa võid ka istuda hoopis toolil, tähtis, et jalatallad oleksid põrandale toetatud ning selg oleks sirge kuid keha oleks lõdvestunud. Lamades ei soovitata mediteerida sel lihtsal põhjusel, et selles asendis võib uni peale tulla. Käed võivad lebada lõdvestunud põlvedel.

Sulge silmad. Selleks, et saada nägijaks ja ärgata sisemiselt, on vaja sulgeda silmad ja vaadata iseenda sisse.

Võlusõna on lõdvestumine. Seda võib olla üsna raske teha, sest samal ajal tuleb sul olla ka sirutunud. Üsna pea võid hakata tundma ebamugavust ja valu keha erinevates piirkondades. Kindlasti hakkab sul kuskilt sügelema või sul tekkib tahtmine end natukenegi liigutada. Sa võid avastada, et sul on raske keskenduda ning sa ei suuda mõtetetulva tagasi hoida. Kindlasti käib meel sulle peale, et see on mõtetu tegevus ja võiksid hoopis midagi kasulikumat teha. Kuid hoolimata sellest mürast, proovi jääda rahulikuks, las mõtted tulevad ja lähevad. Lihtsalt ära mine nendega kaasa, proovi neid kõrvalt jälgida. Proovi püsida täiesti liikumatult, missest, et keha oleks nagu nõelu täis. Lihtsalt aksepteeri oma keha nagu ta sel hetkel end tunneb. Need valud ja ebamugavus tunne on mööduvad. Kõik mida me oleme läbi elanud, on salvestunud kehasse pingetena, nüüd üritab seiskunud energia kehas vabaneda. Iga liigutamisega aga surume need pinged kehasse tagasi. Abiks on tähelepanu hoidmine hingamisel.

Lõpetuseks liiguta aeglaselt sõrmi ja varbaid. Siruta käed üle pea ja hinga sügavalt sisse, too käed alla tagasi ja hinga sügavalt välja. Ava ettevaatlikult silmad. Tunneta korraks seda momenti ning tule rahulikul asendist välja.

Ole järjepidev. Selleks et asendada mentaalseid või emotsionaalseid käitumismustreid uue ja positiivsemaga on oluline teha meditatsioone kindlate tsüklite ehk päevade kaupa. Näiteks kundalini joogas öeldakse, et mediteerites järjest 40 päeva vabastab harjumusest, mediteerides järjest aga 1000 päeva – oled uue harjumuse meister.

Kui see kõik tundus liiga keeruline ja aeganõudev, siis mõtle sellele: Sina oled oma elu superstaar. Kui sul ei jätku päevas 30- 60 minutit iseenda jaoks, kellele sa seda elu siis elad? Keda sa teenid ja mida sa tegelikult oled tulnud siia maailma tegema?

bandhur ātmātmanas tasya enātmaivātmanā jitaḥ anātmanas tu śatrutve vartetātmaiva śatru-vat

Bhagavad-gītā 6. 6

See, kes on saanud üle oma meelest, sellele on meel sõber. See, kes ei suuda oma meelt kontrollida, on meel vaenlane.

Teadlikkuse avardumine

Üheks olulisemaks eesmärgiks joogas peetakse teadlikkuse avardumist. Jooga on teadmatusest (avidyā) vabanemise tee. Piltlikult öeldes on inimene sulgenud end koopasse ja vaatab maailma läbi kitsa prao, elades oma elu olemise kogu potensiaaliga võrreldes väga piiratult ja pinnapealselt, kasutades ainult väga väikest osa oma teadvusest. Kuid meie kõigi käsutuses on elureservuaarid, millest me unistadagi ei oska. Teadvelolek annab meile eelkõige võime näha võimalusi, mida saame valida igapäeva elus. Meie ümber on väga palju mõjutajaid, kes vormivad meie väärtushinnanguid, mõtteid, arusaamisi ja arvamust iseendast ja ümbritsevast; pere, sõbrad, meedia, kool, töö, traditsioonid, kultuur ja rahvuslik identiteet. Seetõttu ongi meil kerge kaotada end teiste arvamusse ning ignoreerida oma sügavaimat olemust. Madala eneseteadlikkuse korral tuleb meil üsna sageli probleeme ka teiste inimeste ja nende suhtumisega. Näiteks, osad inimesed annavad meile positiivse ensetunde, teised inimesed aga panevad meid tundma end halvasti. Ka näiteks partneri, raha või päikepaiste puudumine võivad muuta meid õnnetuks. Me ei saa aga lasta end mõjutada kogu aeg välisest maailmast ning olla igapäevaselt teiste inimeste ja nende suhtumiste meelevallas. Me ei saa ka muuta maailma ja teisi inimesi. Me saame muuta ainult iseennast ja oma suhtumist ning reaktsiooni. Joogas õpitakse looma oma sisemine tasakaal ja rahulolu ehk santosa.

Jooga aitab meil teadvustada ühte väärtuslikumat asja meie elus: oma enese eksistentsi sügavaimal tasandil, siin ja praegu. Tavaliselt elame me oma peas- minevikus, tulevikus ja illusoorses maailmas ehk maya’s ning ei tunnetagi oma mõtete ja keha taga oma tõelist mina – hinge ehk atman‘i. Saades samm sammult teadlikumaks oma kehast, meelest, egost, emotsioonidest, tunnetest ja iseenda ehk hinge olemasalust ning maailmast enda ümber, saame paremini aimu, kes me tegelikult oleme ja mida me siin üldse teeme. Saame teadlikuks, et me oleme palju ilusamad, võimekamad ja väärtuslikumad kui me ise endast tavaliselt arvame. See on teadlikus sellest, et kui midagi läheb ka valesti, või ei toimi nii nagu peaks, siis võime alati seda muuta. Miski ei ole kivisse rajutud. See teadmine muudab meid enesekindlamaks ja paneb oma elule hoopis teise pilguga vaatama. Teadlik meel ja hea kontakt intuitsiooniga aitab meil langetada efektiivseid otsuseid ja teha parimaid valikuid oma elus, mis toetavad meie spirituaalset kasvu.

jñāna-vijñāna-tṛptātmā kūṭa-stho vijitendriyaḥ yukta ity ucyate yogī sama-loṣṭrāśma-kāñcanaḥ

Bhagavadgītā 6.8

Eneseteadvustamiseni jõudnud joogi on see, kes on rahul ning täis teadmist ja teadmisi, omades enese üle täielikku kontrolli. Ta näeb kõike, nii mullakamakaid, kive kui ka kulda samaväärsena.

Naerata, imed on päriselt ka olemas

Igapäevane elu mähib meid tihti oma lõpututesse draamadesse, kus on kerge kaotada suunda ja täielikult unustada, et on olemas imed. Kui lapseeas tundub kogu elu üks suur ime, siis vanemaks saades keerame enamasti imekraanid enda jaoks kinni. Kuid õnneks, isegi kui meist on saanud tõsised, kivistunud nägudega täiskasvanud on kuskil sügaval südamesopis soov kogeda imet alles. Täiskasvanuna me lihtsalt hakkame imeks pidama ainult seda, mis jääb meie piiratud maailmast väljapoole ehk see mida me ei oska loogiliselt seletada, ei suuda oma silmaga näha, katsuda või teaduslikult tõestada. Sisuliselt on tegemist meie endi otsusega mis on meie arvates ime ja mis mitte. See teebki imede kogemise täiskasvanu eas nii kättesaamatuks ja muudab elu nii tuimaks ja üksluiseks.

Kui sa oled kaotanud usu imedesse, siis alusta sellest, et mine vaata kõigepaelt peeglisse. Sina ise oled tõestuseks, et imed eksisteerivad. Vaata, sul on keha, mis töötab nagu võlumasin. Sul on võimalus tunda, liikuda, näha, kuulda, maitsta, nutta, naerda, mõelda ja mõista. Sul on hääl, sa saad suhelda, sa võid laulda. Mõtle ometi, sa elad ja hingad. See on puhas ime, et sa saad kogeda elu selles maailmas. Sul on olemas supervõimed. Sul on mälu, kujutlusvõime, õppimisvõime ja teovõime. Sul on intuitsioon, mis näiab sulle õiget suunda igal sammul. Sul on võime materjaliseerida oma ideed ja mõtted. Sa oled üks loojatest. Sa lood maailma enda ümber. Sa oled unikaalne ja kordumatu. Lihtsalt vaata enda sisse ja koge milline meeletu vägi ja jõud on sinu sees. Sul on võime tervendada teisi ainuüksi oma naeratuse, kallistuse, kaastunde ja armastusega. Sul on võime aksepteerida ja andestada. Sul on võime uskuda. Uskuda imedesse!

Kas pole imeline, et päeval paistab päike ja linnulaul äratab meid hommikuti. Kas pole uskumatu, et ussikestest saavad imeilusad liblikad. Et inetutest pardipoegadest sirguvad luiged. Ja üks seeme võib paljuneda lõpmatult. Me elame imelises maailmas, kus on võimalik saada kogemusi seinast seina. Siin on meeletult suur kasvulava ja lugematult arenemisvõimalusi. Siin on nii palju salapärast, tundmatut ja tohutult palju avastamisrõõmu. Siin on nii halba kui head, nii ilusat kui koledat, rasket ja kerget. Ja meil on võimalik valida, millist elu ja milliseid kogemusi soovime omandada. Meil on võimalik valida elada elu, kus iga päev on imeline. Elu ongi igal sammul täis pisikesi ja suuri imesid, lihtsalt ole kohal ja märka neid.

Ära kaota usku imedesse, sest elu on ime, kus absoluutselt kõik on võimalik!