Tervendamine

Tervenemine tähendab saada tagasi terveks, terviklikuks. Meie kehal on suurepärane  ja müstiline võime end ise tervendada. Kui lõikad kogemata näppu, siis kasvab haav ise kinni ja paraneb, kui murrad kondid, siis kasvavad nad taas kokku. Mitte ükski doktor, ravim ega posija ei saa seda teha nii nagu sa ise ja su oma keha. Meie keha on võimeline ravima vähki, peatama vananemist,  väljutama toksiine, võitlema põletikega- ehk hoidma sind terve ja vitaalsena. Meie keha ja meele ravimissüsteem on praktiliselt limiteeringuteta. Aga ainult siis kui sa lased oma kehal end ravida.

Idamaades peetakse oluliseks igat nüanssi, millega inimene ise oma tervenemist blokeerib. Selleks võivad olla kehvad suhted, halb toiduvalik, vähene liikumine, ebakvaliteetne uni, vähene päikesevalgus, armastuse puudumine, andestamatus, hirmud ja palju muud. Lääne meditsiin on tõhus sümptomite maha võtja ja kirurgiline sekkuja. Kuid kahjuks ei vaadata siin inimest kui tervikut. Vaadeldakse eraldiseisvalt igat organit, eraldatakse emotsioonid ja tunded terviseprobleemidest. Keha, meel ja vaim lahutatakse üksteisest, kuid ometi moodustavad need inimese ühtse terviku. Seega ei ole olemas ühte imerohtu, imetoitu või imenippi. Tervendada tuleb kogu komplekti kõike osasid.

Tervenda end ise

Tervenemine tähendab midagi müstilist ja võimsat mis leiab aset sügaval meie sisimas, puudutades meie hinge.

Usu, et sa võid end tõepoolest ise tervendada. Kes meist ei teaks siis platseebo effekti. Niikaua kui sa usud, et sa ei ole võimeline end terveks ravima, niikaua ei olegi. Inimesed on end terveks ravinud diabeedist, neljanda staadiumi vähist, kroonilistest haigustest, HIVst, kõrgevererõhutõvest, kilpnäärme haigustest ja isegi kuulihaavast peas. Pea meeles, kui sa oled suutnud endale selle haiguse tekitada, siis oled suuteline ka sellest vabanema. Ja kui sina ise ei tea kuidas, siis sinu keha ikka teab.

Võta vastutus. Haige olemist ei tohiks võtta kui ohvriks olemist, vaid kui võimalust õppida ja areneda. Kõik mis sul tuleb teha on võtta vastutus oma elu ja tervise eest enda kanda. Mitte keegi teine ei saa seda sinu eest teha. Võttes vastutuse endale, ei tähenda tingimata seda, et sa pead abist keelduma kui sa seda vajad. Vastupidi, üksteise aitamine ja abi vastuvõtmine  aitab meie  tervendamisprotsessile kaasa, kuid vastutajaks jääd siiski sina.

Kuula oma keha, oma intuitsiooni. Keegi ei tea sinu keha, sinu aistinguid ja tundeid paremini kui sina ise. Kuidas sa end tunned?  Oled sa tihti haige, vaevavad sind põletikud? On sul valusid, uimasust, väsimust, nohu, allergijaid?  Ebameeldivat tunnet millegi või kellegi suhtes? Mis su keha sulle “ütleb”? Ole aus, ära valeta iseendale, tunnista tõde.

Diagnoosi end ise.  Jah su arst võib sulle panna diagnoosi ja öelda, et sul on kasvaja, südamehaigus või mis iganes aga see on kõik väline näitaja. Sina pead välja selgitama põhjuse, miks see haigus su kehas pesitseb . Haigus pole midagi muud kui meie üles äratamis viis. Küsi endalt: Kas oled rahul oma eluga, oma tööga? Teed sa piisavalt sporti, magad hästi, toitud tervislikult,  viibid looduses, suhtled loomadega. Kuidas on sinu suhted teiste inimestega, lähedastega, töökaaslastega? Kuskil siin võib olla sinu haiguse tõeline põhjus.

Kirjuta omale ise retsept.  Arst võib kirjutada ravimi millega saad peita sümptomeid, kuid kui haiguse põhjus jääb ravimata, siis tuleb see sinu juurde ikka tagasi, näitamaks sulle, et miski on valesti. Küsi endalt, mis on vaja teha, et keha saaks end ise tervendada.  Võibolla on sul vaja muuta oma dieeti, suurendada füüsilist aktiivsust, mediteerida või rohkem puhata.  Võib olla tuleb sul loobuda tööst, mida sa ei armasta või lõpetada mürgised suhted. Võibolla tuleb sul üle saada leinast või lahendada ebameeldiv konflikt. Võibolla sisaldab retsept seda, et pead võtma vastutuse, saama üle oma hirmudest ning järgima oma südame häält, sisemist kutset ja tegelema sellega, mille vastu tõelist kirge tunned.

Lõdvestu. Pinges olekus keha ei suuda terveneda. Meie närvisüsteem koosneb parasümpaatilisest ja sümpaatilisest närvisüsteemist. Sümpaatiline närvisüsteem vastutab ” võitle või põgene” reaktsiooni eest ja parasümpaatiline vastutab lõõgastuse, puhkuse ja tervendamise eest. Seega saab meie keha end tervendada ainult siis kui lõõgastume, puhkame või magame.

Visualiseeri. Iga mõte on kui seeme, mida sa külvad tulevikku. Kui piisaval tugevalt ja tihti midagi soovida ja selle peale mõelda, siis varem või hiljem see juhtubki. Mõeldes negatiivseid mõtteid juhtuvad negatiivsed asjad ja mõeldes positiivselt,  juhtuvad positiivsed asjad. Kui oled lõõgastunud olekus, siis kujuta ette kuidas su keha end tervendab. Näe seda kui reaalsust. Meie mõtted on ühenduses meie kehaga ja keha teageerib mõtetele. Meie meel ja keha toimivad koos. Lihtsalt tea ja kasuta seda targalt. Ole positiivne ja su keha vastab sulle positiivse reaktsiooniga.

Hajuta oma hirmud.  Sa võid karta, et enese ravimine on tobe ja rumal ning teised võivad sind naeruvääristada. Pea meeles, et kogu nn. avalik meedia püüab sulle sisendada, et sa ei ole millekski võimeline ja sa ei suuda ilma välise abita midgi teha. Kui sinus leidub kasvõi kübekenegi hirmu muutud sa ebakindlaks, mis tugevalt blokeerib sinu tervenemist. Ümbritse end inimestega kes usuvad isetervendamis jõusse. Ära lasku vaidlustesse ega püüa tõestada kellelegi midagi.

Ära klammerdu tulemusse, ootusesse! Kui sa oled teinud kõik need sammud, siis hinga sügavalt sisse, palu oma kehal end tervendada ja usalda universumit. Palvel on väga suur  jõud. Andesta, armasta, usu ja looda aga ole valmis kõigeks.

Kui sa oled teinud endast kõik oleneva- muutnud oma suhtumise positiivseks, muutnud eluviisi, lahendanud konfliktid ja parandanud suhteid jne. Aga sa oled ikka haige ja paranemist ei paista kusagilt. Sa hakkad kahtlema, et kas oled ikka teinud kõik õigesti, võibolla hakkad end koguni süüdistama või tunned häbi ja pettumust ebaõnnestumise üle. Tea, et sellised tunded ja emotsioonid aga süvendavad sinu probleemi või haigust veelgi.

Mis on siis põhjus? Võib olla  sinu hing soovib omandada teatud õppetundi ja haigus võib olla spirituaalne praktika. See võib olla elu õppetund või hinge saatus, me ei tea seda. Need juhud kui tervenemist ei toimu on siiski väga harvad.Me kõik oleme võimsad, oleme tervendajad, müstilised, multidimensionaalsed olevused. Meie keha, hing ja vaim on üks, niisamuti nagu oleme üks kollektiivselt. Meie tervenemine tervendab teisi ja vastupidi.

Lastes lastel olla lihtsalt lapsed

Mõeldes tagasi enda lapsepõlve peale ei meenu mitte kuskil tunnis või trennis oldud aeg, vaid see hetk kus sai mängida ja olla lihtsalt niisama. Aeg, kus sai ronida puude otsa ja  ehitada onne, mängida kodu või poodi.

Täna me peame niisama olemist ja mängimist aja raiskamiseks. Igal võimalikul hetkel püütakse lapse päevakava ära planeerida – trennid, keeleõpped ja muud struktureeritud, juhendatud tegevused.

Paraku aga osutub just see vabalt, ilma mingi struktureeritud tegevuseta oldud aeg üheks kvaliteetsemaks. Mitte et ei oleks vaja õppida tantsimist, laulmist, kirjutamist, joonistamist või võõrkeeli aga nn. tunnis teeb laps sageli seda, mida tal teha palutakse. Juhendamata aeg on üks suurimaid  ja tähtsamaid töid lapsepõlves. See on aeg, kus laps õpib ja valmistab end ise reaalseks eluks ette.

Uurimus, mis on avaldatud “Early Childhood Research & Practice” lastest, kes õpivad mängides, saavad tulevikus paremateks õpilasteks kui need, keda on õpetatud akadeemilistes eelkoolides. Laste arengu ekspert David Elkind, Ph.D, autor ” Power of the Play” ütleb, et mängimine etendab positiivseimat rolli inimese arengus. Erinevad mängu tüübid õpetavad lastele uusi kontseptsioone, arendavad oskusi, lihvivad vilumusi ja toimetulemist stresssiga.

Ise algatatud ja ise juhitud mäng tähendab, et laps õpib seda, mis tuleb loomulikult tema seest, see milleks ta valmis on ja mis teda huvitab. Kui laps ise tahab mängida kitarri, siis ta teeb seda südamest, sest talle meeldib seda õppida. Kui panna laps kitarri õppima, siis ta võib seda samuti õppida ja isegi nautida aga see ei ole sama asi, sest motivatsioon ei tule tema enda seest. Mitte miski või keski ei saa panna inimolendit motiveerima nii nagu ta seda ise omast vabast tahtest ja südame soovist teeks.

Ameerika lastearstide liit soovitab lastel õues mängida niikaua kui võimalik – vähemalt 60 minutit päevas. Väljas mängimine annab lastele parema ja suurema maailma tunnetuse ja toetab nende vilumusi. Õues ei ole ka televiisorit, arvutit ega kunstlikku valgust ning laps saab tunda end osakesena loodusest.  Iga laps on erinev, kuid Dr. Kenneth R. Ginsburg, proffessor Pennsylvaniast, ütleb, et absoluutselt iga laps vajab plaanivabat aega, kus ta saab olla ise meister omas maailmas.

Mängimine on hindamatu, kuna see on  pärismaailma miniatuurne koopia, mis on lapsele jõukohane hallata ja on ideaalne koht õppimiseks päris elus hakkama saamiseks. Lapsed arendavad oma sotsiaalseid oskusi organiseerides ja nõustudes ise või omavahel tehtud  reeglitega. Nad on sunnitud otsima ise lahendusi ja hakkama saama  konfliktidega. See annab ideaalsed eeldused hakkama saamiseks  koolis, päris elus või äris.

Ka rollimängud aitavad lastel õppida probleemide lahendamise praktikat. Väike tüdruk, kes mängib nukkudega, võib proovida tuhandeid variante, kuidas hakkama saada olukorras kus laps on vaja magama panna, või mida teha siis kui keegi on varastanud küpsised enne, kui ta on jõudnud teed serveerida. Lastel ei ole sündides väljaarenenud võimet  abstraktseks mõtlemiseks – nad saavad seda õppida ainult läbi mängu.  Arendades oskusi mängides tunnevad lapsed, et nad on suured ja tugevad, kasvatades enesekindlust. Pärismaailmas tunnevad nad end enamikul ajal väikeste ja rumalatena, mis võib arendada ebakindlust.  See on ka põhjus, miks lapsed armastavad mängida mänge, kus nad võidavad midagi suurt ja hirmsat, näiteks lohet. Iseseisvalt mängides saavad nad võtta riske ja tulla toime edukalt võideldes lohega.

Tänapäeval on palju inimesi, kes ei oska ilma juhendamiseta või väliste soovitusteta elada oma igapäeva elu, kuna maast- madalast on ette öeldud, mida tegema peab, kellega mängida tohib, või millise ameti peaksime valima. Haridus tuleb kindlasti kasuks, kuid tänaseks on inimesi, kes on lõpetanud koolid võib olla viitele ja tehes hiilgavat karjääri, kuid samas ei saa hakkama isiklikus elus, ei naudi südames oma tööd,  ei tunne sisemist rahulolu ja õnnetunnet.

Andes globaalset väljakutset homsetele täiskasvanutele on vaja lasta lastel arendada oma oskusi mängides innovaatiliselt , loominguliselt, lastes neil ise probleeme lahendada ja nähes seoseid erinevates situatsioonides, arendada empaatiavõimet ja koostöö oskusi ning loomulikult iseseisvat mõtlemist.  Et päriselus hakkama saada on meil vaja varakult välja selgitada milles me oleme tugevad ja  milliseid oskusi peaksime lihvima, mida meile meeldib teha ja mida me vihkame. On oluline proovida paljusid erinevaid tegevusi ja mänge, et õppida tundma ennast ja oma südame häält. Tegeldes valdavalt struktureeritud, dikteeritud ja vanemate valitud tegevustega ei saa paraku lapsed tunda seda, mida nad ise sooviksid teha, mis neid motiveeriks, mis tuleks südmest.

Jättes lapsele päevas ka planeerimata ja juhendamata aega, annab see võimaluse  lapsele arendada iseseisvat mõtlemist ja iseenda idenditeeti, tulla toime oma emotsioonide ja energiaga. Ja mis kõige tähtsam – teada, et on olemas vaba tahe ja võimalus soovi korral oma elu muuta, tunda rahulolu ja õnnetunnet.

Stress

Tõenäoliselt elame inimajaloos  kõige stressirohkemal ajal. Vanasti piirnes stress vaid enesekaitse või küttimisega, muul ajal oli organism lõõgastunud olekus. Tänapäeva maailmas on paljud inimesed stressi seisundis kogu oma ärkveloldud aja. Kõrge stressi taseme eest hoolitsevad paljud erinevad allikad meie elus. Meid võivad stressata uudised mis tulevad meediast- rahutused, sõjad, mõrvad, halvad tulemused meie lemmik jalgpallitiimilt jne. Me võime kogeda stressi nii tööl halva bosssi näol või kodus kehvade naabrite tõttu. Me võime suurendada oma stressitaset halvasti valitud toiduga, vähese puhkuse ja unega ning ületöötamisega. Varjante mille tõttu stressata on lõputult.

Mis on stress?

Stress on tegelikult täiesti loomulik nähtus, mis on inimestele vajalik. Vanadel aegadel aitas stress meil  toitu hankida ja ohtu vältida. Tänapäeval võime teha lausa üleloomulikke ponnistusi stressis olles- lahendada võimatuna näivaid probleeme, sooritada füüsilisi ja vaimseid “hüppeid”. Stress annab meile nö. ” tiivad”. Seega on stress meile mõningates situatsioonides lausa hädavajalik ja meil on ka kaasasündinud võime tulla toime teatud hulga stressiga.

Neerupealsed toodavad hormoone, mis soodustavad musklite kasvu, samuti toodavad nad adrenaliini, mis on vastutav” võitle või põgene” reageeringule. Stressi tajudes hakkavad  neerupealsed tootma adrenaliini  ja noradrenaliini. Koos mõjutavad nad teisi organismi piirkondi, et koondada energia, mis on vajalik saakloomaga võitlemiseks.

Võitle või põgene mehhanism toimib järgmiselt:

images-4
  •  Süda hakkab kiiremini lööma
  • vererõhk tõuseb
  • laienevad aju, südame ja lihaste veresooned
  • tõmbuvad kokku nahas ja põrnas asuvad veresooned
  • veri muutub paksemaks, valmistudes vigastusteks
  • glükogeenina talletatud glükoos muudetakse tagasi glükoosiks
  • energia suunatakse eemale aladelt mis ei ole potensiaalse võitluse jaoks olulised, eriti seedimiselt

Mida liigne stress endaga kaasa toob

Stressis elamine võib tunduda mõne inimese jaoks isegi põnev ja ergastav nagu “action filmis”. Reaalselt aga tähendab pidevalt adrenaliini ülekülluses elamine probleeme tervisega.

Võib esineda:

  • seedimisprobleeme
  • toidu mitte imendumist
  • unehäireid
  • kõrgenenud vererõhku
  • südame-veresoonkonna probleeme
  • ärevust
  • ärrituvust
  • apaatsust
  • hingeldust
  • negatiivset hoiakut
  • peavalusid
  • lihaspingeid
  • kaalutõusu
  • nahaprobleeme
  • närvisüsteemi tasakaalutsus
  • immunsüsteemi langust
  • depressiooni
  • kiilaspäisust (eriti meestel)
  • veresuhkru tasakaalutust
  • tõmmet stimulantide järele (kohv, suits, alkohol jne. )

Kuidas vabaneda liigsest stressist

images-8

Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida. Tähtis on mitte eirata probleemi.

Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega – teadvustada, mis on minu stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte.

Enneta füüsilist ja vaimset kurnatust, et sul jätkuks jõudu sellest välja tulla.

  • Õpi sügavalt ja rahulikult hingama
  • lõõgastu
  • maga piisavalt
  • tee joogat, trenni
  • mediteeri
  • tantsi, laula
  • naera niipalju kui võimalik
  • nuta kui vaja
  • kallista
  • ära tööta kuni magamaminekuni
  • toitu tervislikult
  • viibi võimalikult tihti looduses
  • tee omale EMF vabu päevi ( eemaldu mobiiltelefonist, arvutist, TVst jne)
  • maanda end ( ole kontaktis maaga

Kuidas toitumisega stressi leevendada

images-2

Energiasööstul, mida adrenaliinitulv põhjustab on kõrge hind. Üldine pinges olek takistab kõikidel organitel oma töö tegemist.Kuna stressis toimub kiirendatud valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus, siis kahanevad oluliselt magneesiumi, fosfori, kaaliumi, B5 ja C vitamiini varud, mida neerupealsed adrenaliini tootmiseks kasutavad. Tänu paksnenud verele võivad kergesti tekkida põletikud, seetõttu on vaja ka asendamatuid rasvhappeid ja E vitamini.

Stressiga paremaks toimetulekuks,  oma neerupealsete turgutamiseks  ja närvisüsteemi tugevdamiseks on kasulikud– pähklid, eriti mandlid, toored seemned ja nende õlid , avokaado, kaunviljad, värsked puu- ja köögiviljad, marjad. Ka kala ja mereannid( omega 3 sisalduse tõttu), taimetoitlastel linaseemned, kanepiseemned, avokaado.

Kehale on koormav seedida ühte ja sama toitu päevast päeva. Väga kerge on viia end samade toitude söömisega toitude talumatuseni. Maailmas on umbes  350,000 erinevat söödavat taime. Proovi süüa vähemalt neli järjestikust päeva erinevat toitu hommikuks lõunaks ja õhtuks. Vikerkaarevärvi taimede söömine igapäevasalt kindlustab meid peaaegu kõikide erinevate toitainetega, mida meie organism eluspüsimiseks ning stressiga toimetulekuks vajab.

Söö regulaarselt. Kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala.  Pikad vahed söögikordade vahel teevad sind väga näljaseks ja põhjustavad suuri veresuhkrutaseme kõikumisi.

Orgaaniline toit on olulisel kohal võitlemaks stressiga, kuna orgaaniliselt kasvatatud taimed sisaldavad umbes 30 korda rohkem toitaineid kui mitte orgaanilised taimed.

Kui oled ostmas oma toitu poest, siis pea meeles olulist mantrat: Vali võimalusel esimesena alati värske tervik toit, mida ei ole külmutatud, kuumutatud, soolatud, magustatud, pastöriseeritud, konsentreeritud, suitsutatud ega marineeritud ning rikastatud ainetega, mida sa ei suuda normaalselt väljagi hääldada.

Väldi stimulante. Stressis inimene on varmas haarama stimulantide järgi nagu kohvi, kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toodete järgi. Need toidud tõstavad stressihormoonid” lakke” ega lase neil alla tulla. Suhkur, nikotiin ja alkohol stimuleerivad adrenaliini, et valmistada sind ette “võitle ja põgene ” reaktsiooniks. Shokolaad sisaldab nii koffeiini kui suhkrut- niiet topelt löök tõstmaks stressi taset kõrgele.

Joo vett.  Vesi niisutab kogu su keha ja aju, aidates sul stressi tekitavates situatsioonides paremini hakkama saada.  Parim  on kehatemperatuuril vesi. Väldi plastikpudeleid, mis võivad  vett rikastada soovimatute kemikaalidega.

Kasutatud allikad:

http://www.stress.org.uk