Orgaaniline toit on parim sulle ja loodusele

Orgaaniline, mahe -ja öko toit ei ole lihtsalt kallis trend, vaid tagasipöördumine naturaalse ja loomuliku elustiili poole, mida inimesed on viljelenud aegade alusest saati. Keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine on hüppeliselt kasvanud alles 1950 aastast. Õnneks on aga aina rohkem inimesi jõudnud arusaamisele, et keemiliste mürkide kasutamisel on väga kõrge hind kogu loodusele ja ökosüsteemile. Me ei mürgita ainult toitu, vaid ka vett, õhku, loomi, linde, putukaid ja maapinda ning ringiga inimest ennast.

Mis on pestitsiidid

Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus ca 200 000 tonni sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Pestitsiidideks on enamasti keemilised ühendid, kuid nendena võidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused, bakterid). Kahjuritena võidakse seejuures käsitleda putukaid, taimehaigusi, umbrohtusid, molluskeid, linde, imetajaid, kalu, ümarusse või mikroobe, mis kahjustavad inimese vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi.

Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:

  • herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
  • fungitsiidid (mürgid seente vastu)
  • insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
  • bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
  • zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
  • akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
  • nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)

Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb.

Sattudes mulda püsivad pestitsiidid seal pikka aega ning pärsivad sealset elustikku (nt. väheneb kasulike putukate ja vihmausside arv). Pritsides imenduvad pestitsiidid taime kõikidesse organitesse k.a. inimese poolt söödavatesse viljadesse.

Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.

DDT on kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on . Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT omadused insektitsiidina. DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia. DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et: Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele. Oli väga kindel – ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti. Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta. See oli odav ja lihtne kasutada. DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti kõikjale üle maailma. Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud “kahjuritõrje” ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest. DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.

Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist.

Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.

Terviseprobleemid võivad avalduda alles aastate pärast, mistõttu on raske algpõhjusele jälile saada. Erinevate uuringute põhjal on taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu tarbimist seostatud:

  • ülekaalulisusega
  • diabeediga
  • allergiate tekkega
  • neuroloogiliste probleemidega
  • hormonaaltalitluse häiretega
  • loote arengu kõrvalekalletega
  • viljatusega
  • vähiriski suurenemisega
  • maitsemeele ja kasulike ainete omastamise võime nõrgenemisega
  • Parkinsoni tõvega

Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi

Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Saksamaal läbiviidud uuringu käigus avastati, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatavate põldude ja farmide lähedal oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas.

Kui enamus riikides vähendatakse pestitsiidide kasutamist siis Eestis on just kasvutendents ja seda just herbitsiidide arvelt ja eriti glüfosaatide arvelt.

Keemilised väetised

1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus von Liebig, et kõiki toitaineid, mida taimed mullast võtavad, on võimalik asendada mineraalväetistega. See avastus lõi eeldused ülemaailmseks mineraalväetiste kasutamiseks eesmärgiga suurendada põllumaade tootlikkust ja traditsioonilist kindla geograafilise piirkonnaga seotud probleemi.

Aastatel 1950-1998 suurenes väetiste kasutamine maailmas 14 miljonilt tonnilt umbes 130 miljoni tonnini aastas, suurenedes enam kui 9 korda. Kuid paljudes arenenud põllumajandusega riikides ei anna väetiste kasutamine enam lisaefekti. Näiteks on saadud viiekordse lämmastikväetise hulga suurendamisel ainult 20%-line saagikuse kasv. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb ka seemnete idanevus. Mõnedes riikides, sealhulgas USA-s, Jaapanis ja suuremas osas Lääne-Euroopa riikidest, on väetiste kasutamise kasv lakanud ning sama võib juhtuda varsti ka Hiinas.

Eestis kasutati taimekasvatuses suhteliselt palju mineraalväetisi – 1989. aastal ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kilogrammi, 1985. aastal isegi 289,3 kilogrammi, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põllult äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Suurem osa põldudele viidud väetistest kandus põhjavette ning atmosfääri. Põhjavee reostus oli eriti laialdane Põhja- ja Kesk-Eestis.  Praeguseks on mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas 86 kilogrammi. Seega vähenemine on olnud umbes kolmekordne.

Miks valida orgaaniliselt kasvatatud toit

  • Enamik orgaaniliselt kasvatatud toitu maitseb ja lõhnab paremini kui mitte orgaaniliselt kasvatatud viljad.
  • Orgaanilist tooitu kasvatatakse ilma sünteetiliste lisanditeta, neid ei või lisada ka hiljem töötlemise käigus.
  • Ka võib orgaanilise toidupuhul olla kindel, et tooraine on puhtam ning pole ohtu, et me sööme sisse näiteks putukatõrjevahendite jääke. Orgaaniline toit on kasvatatud pestitsiidide, fungitsiidide ja teiste tsiidide vabalt. Ei kasutata nano osakesi, antibiootikume või muid sünteetilisi kemikaale. Mahetoidus ei tohi olla geenmuundatud organisme.
  • On leitud, et orgaanilises toidus on umbkaudu 25% rohkem vitamiine ja mineraale nagu rauda, kaltsiumi, magneesiumi, C , D ja E vitamiini. On rohkem asendamatuid rasvhappeid , antioksüdante ja flavonoide. Orgaanilises piimas 50-80% rohkem antioksüdante.( )
  • Eriti oluline on orgaanilise toidu söömine just lastele, kuna laste kehad saavad kehakaalu järgi palju rohkem mürke kui täiskasvanud. Samuti on lapse organid veel välja kujunemata ega suuda mürke vajalikul määral detofikseerida.
  • Süües orgaanilist toitu on madalam ka vähki haigestumise risk. US Environmental Protection Agency (EPA) arvates on 60% of herbitsiidid, 90% of fungitsiidid seotud vähki haigestumisega.
  • Süües orgaanilist toitu on tegelikult madalam risk ka osteoporoosiks, diabeetiks, autismiks, allergiateks, migreenideks, hüperaktiivsuseks, astmaks.
  • Orgaanilise toidu kasvatamine on ka kasvatajatele endile tervislikum. Pestitsiite kasutamine on kõige ohtlikum just pritsijale endale aga ka lähedal elavatele inimestele.
  • Orgaanilst toitu tarbides säästad ka loodust. Suur osa putukaid ja linde hävitb tänu pestitsiitide kasutamisele. Kõige suurem paanika on praegu seoses mesilaste kadumisega.
  • Orgaanilist toitu kasvatatakse läbisegi teiste taimedega, nii nagu looduses taimed kasvavad. Intensiivpõllumajandus aga rõhub ainult ühe kindla taime suurtes kogustes kasvatamisele..
  • Orgaaniline toit on igaljuhul keskkonnasõbralikum.

Mis on mahepõllumajandus

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel.

Mahetootmine:

  • Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
  • Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  • Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
  • Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
  • Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
  • Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
  • Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Mahetöötlemine:

– Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.

Kuidas ära tunda orgaanilist toodet

Mahetootelt võib leida väljendi „kontrollitud ökoloogilisest (või mahe-) põllumajandusest või sõna „ökoloogiline“ (ka „öko-“) või sõna „mahe“. Orgaanilisi märgistusi on tänapäeval palju.  Tähelepanelik peab olema sõnade suhtes nagu looduslik või naturaalne, mis ei pruugi tähendada orgaanilist toodet. Täpsemalt saad märgistuste kohta lugeda siit.

Taimekaitsevahenditega kasvatatud    Orgaaniliselt kasvatatud         GMO

4 kohaline kood                                                     5 kohaline kood, algusega 9           5 kohaline kood, algusega 8

TKV kasvatatud banaan: 4011                           Orgaaniline banaan: 94011            GMO banaan: 84011

Kas võib neid Mahe  ja Öko märke usaldada

Öko- ja mahemärgised on positiivsed märgid ja need paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult neile toodetele/teenustele, mille puhul on eelnevalt viidud läbi hindamine ja mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesmärki.

Selliseid ökomärgiseid ei tohi tootjad kasutada enne kui on saanud vastava kinnituse sertifitseerimisasutuselt või vastavalt komisjonilt. Öko- ja mahemärgiste kasutamine annabki tarbijale võimaluse valida kindlaid tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud.

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult, seda teevad kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused. Erinevalt enamikest Euroopa riikidest kehtib Eestis alates 2001. aastast riiklik kontrollsüsteem.

Põllumajandustootjaid kontrollib Põllumajandusamet, mahetoidu ja -sööda töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Jaekaubanduses kontrollib märgistust Tarbijakaitseamet.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt taotlema Põllumajandusametilt või VTA-lt ettevõtte tunnustamist. Tunnustamise käigus kontrollitakse ettevõttes kohapeal vastavust mahepõllumajanduse reeglitele. Tunnustatud ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Edaspidi kontrollitakse maheettevõtteid kohapeal vähemalt üks kord aastas. Igal aastal väljastavad järelevalveasutused igale ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline toodang on ettevõttes mahe.

Kuid tasub teada, et mahepõllumajanduse nõuded ja kontrollimise protseduurid võivad olla olenevalt riigist ja kontrollorganisatsioonist mõnevõrra erinevad.Eestis ja Euroopa Liidus toodetud mahetooted on usaldusväärsed. Samas on väidetavalt näiteks Hiinas toodetud mahetooted mitte eriti usaldusväärsed.

Orgaanilist toitu valides

Orgaanilise toidu ostmisel tuleb meeles pidada ka seda, et müüakse väga paljusid orgaanilisi rämps-tooteid nagu chipse, komme, rafineeritud õli, rafineeritud suhkrut, küpsetisi ja muid tugevalt töödeldud tooteid, mis on kõrged suhkru ja rasva poolest. Siin ei aita tõepoolest, et toidu algaine on olnud orgaaniline, kui toit ise on juba surnuks töödeldud. Seetõttu on lisaks orgaanilisele toodangule oluline valida ka naturaalne ja värske toiduaine.

Tihti jääb orgaaniline toit ostmata krõbeda hinna tõttu. Kuigi orgaaniline toit on kallim kui intensiivpõllumajanduse toodang, ei saa siin silma kinni pigistada varjatud hinnal mis odav toodang meile tegelikult maksma läheb. Kuna orgaaniline põllumajandus on eriti töömahukas, on sellest saadav saak tavapõllunduse saagiga võrreldes sageli väiksem, mistõttu talupidajad peavadki oma saaduste ja toodete eest kõrgemat hinda küsima. Samas annavad aga orgaaniliselt kasvatatud tooted rohkem toitaineid ning lõppkokkuvõttes peab neid vähem sööma. Kindlasti on mõistik osta hooaja toodangut, siis on ka hind normaalsem.

Kui alati ei ole võimalik valida orgaanilist toitu, siis vali need toidud, kus on pestitsiitide jääk kõige väiksem.

Kõige vähem on pestitsiitidega laetud : brokoli, kiivi, ananass, avokaado, banaan, mango, sibul, baklazaan, kapsas.

Kõige rohkem on pestitsiitidega laetud: kartul, pirn, virsik, nektariin, õun, maasikas, viinamari, paprika, kirss, seller ja salat.

Ka kohv ja kakao on üks enim keemiliselt töödeldud taimi maailmas, kui neid üldse tarbida, siis vähemasti orgaanilisi.

Kuid tasub meeles pidada: Puu – ja aedviljadest kaugelt kõige kõrgema pestitsiitide  konsentratsiooniga( erinevatel andmetel kuni 14 korda kõrgem) on liha- ja piimatooted, mille tipus valitseb mitteorgaaniline või. Mürgid kogunevad rasvkudedesse.

Seega, kui sul ole võimalik osta alati orgaanilist toitu ja sa ei ole veel taimetoitlane, siis osta vähemalt liha -ja piimatooted ning kindlasti või orgaanilist päritolu. Puu- ja aedviljades sisalduvad kiudained ja antioksüdandid aitavad kehal muuhulgas ka pestitsiitide jääkidest puhastuda. Lihas ja piimatoodetes need ained puuduvad.

Ja väga tihti võib olla sinu parimaks valikuks mitteorgaaniline kuid  kohalik väiketaluniku toode. Kaugetest maadest suure energiakuluga orgaaniline ei pruugi olla alati kõige otstarbekam.

Kõige parem valik on aga  kohalik orgaaniline toit. Kõige kõige parem on aga kasvatada omale orgaaniline toit ise! 🙂

Kasutatud kirjandus

  • http://www.care2.com/greenliving/17-essential-reasons-to-eat-organic-food.html
  • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elektroonika/?RoHS_%26nbsp%3B:Ohtlike_ainete_m%F5ju
  • http://www.organicconsumers.org/organlink.cfm
  • http://www.beyondpesticides.org/organicfood/health/documents/FieldofPoisons2002.pdf
  • http://www.roheline24.ee/et/roheline-toode
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Pestitsiid
  • http://www.maheklubi.ee/riigiasutused_jarelevalve_oigusaktid/
  • http://www.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/taimekaitse/taimekaitsevahendite_puudused.html
  • https://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=46697
  • http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2009/10/01/Which-Organic-Label-Should-You-Trust.aspx
  • http://www.qlif.org/research/sub2/wp3.html
  • http://www.helpguide.org/life/organic_foods_pesticides_gmo.htm

Me ei kohtu inimestega juhuslikult

Mitte miski siin elus pole juhuslik, kõigel on oma kindel põhjus. Maailmas elab 6 miljardit inimest, need kellega me kohtume, pole sugugi juhuslik valik. Kuigi me ei pruugi seda kohe mõista, siis kohtume alati nende inimestega, kes on meile kindlasti sel hetkel kõige vajalikumad näitamaks ja peegeldamaks meile just seda, mida meil on vaja näha ja mõista.

Kõikide inimestega, kellega me oma elus kohtume, oleme määratud kohtuma ehk nad kohtuvad meiega teatud eesmärgil. Ei ole vahet kui kaua nad meie elus figureerivad. Absoluutselt igal inimesel on meile midagi õpetada. Vahet pole, kas nad osalevad meie elus 10 sekundit, 10 minutit või 10 aastat, kuid nad on olemas kindlasti õigel ajal ja õiges kohas. Nad osalevad meie elus täpselt niikaua kuni õpime ära oma hinge õppetunni või teame kuhu poole peame liikuma. Vahest võib panna lihtsalt  üks põgus pilk teise inimese silmadesse tahtma meid muutuda paremaks inimeseks.

Kui me kohtume inimesega, kes meile ei meeldi ja kes meid ärritab või vihastab, siis näitab see lihtsalt seda kui palju on Sinul veel õppida- kannatlikust, mõistmist, tolerantsust või hoopis empaatiat.  Selline inimene annab sulle võimaluse näha iseennast ka siis, kui keegi mõtleb või käitub sinust erinevalt ja kui sinu ego kategoriseerib selle heaks või halvaks.

Võibolla kohtume  inimesega, kes on meiega julm, kes meiega manipuleerib ja meid ära kasutab. Siis on vaja lihtsalt õppida ennast kehtestama. Tuleb õppida ei ütlema ja lõpetada ohvri mängimine. Selline inimene õpetab meile julgust olla sina ise. Õpetab olema enesekindel, kartmatu ja otsekohene ning iseennast austama.

Kui me kohtume inimesega, kes meid innustab ja kellega me hästi klapime, siis see näitab see seda kuhu poole peaksime liikuma või ka seda, et juba oleme õigel teel. Sellised inimesed aitavad meil tõsta või hoida vajalikku vibratsiooni, nad inspireerivad meid käima oma teed.

Kui sa mõistad, et juhuseid pole olemas ja kõik kelle või millega sa siin elus kokku puutud on sulle vajalik, siis sa suhtud  ellu hoopis teisiti. Sa  püüad olla tähelepanelikum ümbritseva suhtes. Sa oled avatum, hoolivam , mõistvam, kaastundlikum , ei klammerdu kellegi külge ja aksepteerid elu sellisena nagu see on.

Kuigi me kõik oleme oma teekonnal erinevates etappides, saame me alati usaldada Universumit, kes on meie hingele parim teenäitaja. Me ei kohtu teiste inimestega juhuslikult, meie teed on mõeldud ristuma põhjusega.

Tunne oma keha

Loodus ja inimene on arenenud miljonite aastate jooksul. Inimeste ja loomade ellujäämisoskused on olnud kohati lausa üleloomulikud.  Teadus tuleb välja aina uute leidude ja avastustega inimeste uskumatute funktsioonide ja võimete kohta. Tuleb välja, et mitte ükski osa meie kehas pole ebavajalik, igal organil ja rakul on oma kindel ülesanne ja funktsioon, me lihtsalt ei tunne oma keha veel piisavalt hästi. Inimese keha on tänaseni veel lõpuni avastamata, salapärane ja müstiline, kuid ometi nii lihtne ja loogiline. Ühes sekundis toimub meie keha ühes rakus miljard erinevat reaktsiooni, mis on inimmõistuse jaoks täiesti hoomamatu. Kõige mõistmiseks, mõõtmiseks ja analüüsimiseks pole meil veel ei teadlikkust ega vahendeid.

Kuid oma keha tundmiseks saab igaüks palju ise ära teha. Me saame oma keha suhtes olla tähelepanelikumad ja austavamad. Õppida oma keha paremini tunnetama ja tema vajaduste eest hoolitsema, et elada oma kehas täisväärtuslikku elu.

                      Meie keha on  puhas ime-  täiuslik, ilus, müstiline ja salapärane

Mõningaid huvitavaid fakte keha kohta. Kas sa teadsid et:

  • Umbes kümme  triljonit rakku on omavahel koondunud hästitoimivaks kogukonnaks, moodustades inimese.
  • Inimene uuendab end iga päev. Inimese  keha toodab 25 miljonit uut rakku sekundis ja igas minutis sureb 300 000 rakku.
  • Inimesed koosnevad sõna otseses mõttes tähetolmust. Igas meie kehas olevas rakus on elemente, mis on pärit supernoovaplahvatustest. Need on näiteks raud meie veres, kaltsium meie luudes ja keratiin meie juustes.
  • Inimesel pole ühtegi organit, mida ei leiduks ka teistel imetajatel.
  • Erinevatel andmetel koosneb meie keha 70-90 % veest.
  • Inimese DNA on 50 % sama mis banaanil ja 98,6 % sama, mis shimpansil.
  • Meie närviimpulsid liiguvad aju ja keha erinevate osade vahel kiirusega 170 miili tunnis.
  • Magades me kasvame, päeval kahaneme. Hommikuti oleme kuni 1 cm võrra pikemad kui õhtul.
  • Kõrvad, nina ja labajalad kasvavad surmani.
  • Sarnaselt näpujäljele on ka iga inimese keelel täiesti unikaalne muster.
  • Sündides on inimesel 350 luud, kuid täiskasvanuna on neid vaid 206. Paljud luud kasvavad kokku.
  • Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit.
  • Me toimime paljuski tänu bakteritele. Igal inimesel on kehas umbes 2 kilogrammi baktereid ja mikroorganisme ilma kelleta me elada ei saaks. Juba ainuüksi inimese suus leidub rohkem baktereid kui inimesi maapeal kokku.
  • Nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale, imendub meie organismi. Seega tasub olla tähelepanelik selle suhtes, mida oma nahale määrime.
  • Enamus tolmu, mis tekib kodudes, koosneb inimese enda surnud naha kübemetest. Inimese elu jooksul tekib neid umbes 18 kilo.
  • Hingamise, higistamise ja väljaheidetega eritame keskmiselt 3-3,5 liitrit vedelikku päevas. Seega on vaja igapäev tarbida samapalju vedelikku asemele.
  • Sinu maksal on teadaolevalt üle 5oo erineva funktsiooni. Kui lõigata ära kolmveerand maksast, kasvatab ta end umbes nelja nädalaga tagasi.
  • Inimese kopsud mahutavad kuni 10 liitrit õhku, kuid keskmiselt hingab  inimene  korraga vaid pool liitrit õhku sisse.
  • Süda on umbes rusika suurune. Ta on tugevaim lihas kehas, mis lööb keskmiselt 100 000 korda päevas
    Sinu südamelöögid löövad muusikaga ühes taktis.
  • Naise  süda  lööb kiiremini kui meestel.
  • Me näeme, et naiste ja meeste kehad on erinevad, kuid naiste ja meeste aju on samuti erinevalt üles ehitatud. Naiste ajus on rohkem ühendusi erinevate aju piirkondade vahel ja meestel on rohkem ühendusi erinevate ajupiirkondade sees, mis paneb naised ja mehed täiesti erinevalt mõtlema ja tegutsema. Samuti on naistel aktiivsem parem ehk loominguline ja intuitiivne ajupoolkera ja meestel on aktiivsem vasak ehk loogiline ajupoolkera.
  • Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit. Ehkki käbinäärme füsioloogilisi omadusi veel täielikult ei mõisteta, peetakse seda sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel. Käbinääret kutsutakse ka kolmandaks silmaks.
  • Pimesool ei olegi kasutu, see on koduks headele bakteritele, aidates seedimisel paremini funktsioneerida.
  • Kehas on kokku üle 650 lihase. Me kasutame rääkides üle 72 erineva muskli. Ühe sõna lausumiseks peavad koostööd tegema üle 70 lihase, naeratamisel kasutame 17 lihast. Paigal seistes kasutab keha tasakaalu hoidmiseks 300 lihast.
  • Liigeste valu võib ennustada ilmamuutust.
  • Köhatades ei tunne valu.
  • Inimese taandareng toimub palju kiiremini kui areng.
  • Elu- surma situatsioonides võib inimesel tekkida üleloomulik füüsiline jõud ehk meeletu adrenaliinitulv, mistõttu võime liigutada ” mägesid”.
  • Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad. Isegi teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem.
  • Meie kehal on suurepärane ja müstiline võime end ise tervendada. Kui lõikad kogemata näppu, siis kasvab haav ise kinni ja paraneb, kui murrad kondid, siis kasvavad nad taas kokku. Meie keha on võimeline ravima vähki, peatama vananemist, väljutama toksiine, võitlema põletikega- ehk hoidma sind terve ja vitaalsena. Meie keha ja meele ravimissüsteem on praktiliselt limiteeringuteta kui me lubame sel toimida.

Me teame, et inimesel on 5 meelt. Tegelikkuses on neid meeli palju rohkem ja need kõik on meile hädavajalikud:

  • haistmis/meel
  • maitsmis/meel
  • kompimis/meel
  • nägemis/meel
  • kuulmis/meel
  • huumori/meel
  • ilu /meel
  • rütmi/meel
  • intuitiivne/meel
  • negatiivne/meel
  • positivne/meel
  • temperatuuri tunnetamise meel
  • rõhu ja surve tunnetamise meel
  • tasakaalu tunnetamise meel
  • janu tunnetamise meel
  • nälja tunnetamise meel
  • täiskõhu tunnetamise meel
  • magneetilise välja tunnetamise meel
  • aja tunnetamise meel
  • oma keha tunnetamise meel
  • hingelise  ja füüsilise valu ning heaolu tunnetamise meel

Juuksed ja karvad on meile palju vajalikumad kui me arvame

  • Juuksekarvu on meie peas umbes 100 000
  • Keskmiselt kaotab inimene päevas 100-150 juuksekarva
  • Üks juuksekarv suudab kanda 3 kilogrammi raskust. Terve peatäis juukseid suudab kanda 12 tonni raskust.
  • Arvatakse, et kui juukseid mitte lõigata, siis kasvavad nad maani. See pole tõsi, nad kasvavad ainult teatud pikkuseni ja siis nende kasv peatub. Enamus inimestel kasvavad juuksed näiteks ainult keskkohani. Kui lõigata ära meie ripsmed või kulmud, juuksed, habe või muud kehakarvad, siis kasvavad nad tagasi täpselt sama pikaks nagu nad olid enne.
  • Meil on arvuliselt samapalju karvu kui shimpansil, inimese karvad on lihtsalt väiksemad.
  • Kehakarvad aitavad meil hoida õiget kehatemperatuuri ja kaitsevad erinevaid kehaosi.
  • Karvad ja juuksed kaitsevad meid ultraviolettkiirguse kahjuliku mõju eest.
  • Juustes toimub D vitamiini süntees samuti nagu nahalgi, mida pikemad on juuksed, seda rohkem D vitamiini tekib.
  • Juuksed on meie närvisüsteemi pikendus, meie antennid, mis toovad meile suurepärase kvaliteediga kosmilist energiat.
  • Juuksed säilitavad keha enda elektromagneetilist kiirgust, mõjudes antennina aura jaoks.

Inimene ei eksisteeri ainult füüsilisel tasandil vaid ka vaimsel, hingelisel ja emotsionaalsel. Kõik tasandid on omavahel seotud ja kooskõlas

  • Meie tunnetel on füüsiline valu. Me tunneme tugevaid emotsioone füüsiliselt- kurbus, lein, rõõm jne.
  • Meie kehal on mälu, mis peegeldab kõike, mida ta on läbi elanud, jäädvustades sinna kogunenud ja väljaelamata tunded energiablokeeringutena. Traumaatilised sündmused talletuvad inimkehasse nagu aastaringid puutüvesse.
  • Keha reageerib sinu mõtetele,  tunnetele ja uskumustele. Kui vihkad oma keha, siis keha vastab sellele haigustega kui armastad oma keha, on keha terve ja ilus. Keha on isegi võimeline kasvatama omale uued hambad, käe või jala, kui sa seda siiralt usud. Aju kontrollib kõikide keharakkude käitumist.
  • Keha reageerib keskkonnale ja selle muutustele. Olenevalt keskkonnast käitub inimese keha erinevalt.
  • Pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus või apaatia ja viha võib viib keha immuunsuse nõrgenemiseni.

Keha on hinge kodu. Terviklik lähenemine inimesele kaasab alati keha, hinge ja vaimu.

  • Reinkarnatsiooni- ehk ümbersünniteooria järgi oleme me midagi enamat kui füüsiline keha ja meie kõrgem mina või meie hing elab edasi ka pärast seda, mida me nimetame „surmaks“, taassündides uues kehas, et meie vaim saaks täiustuda.
  • Meie hinged on kogu aeg ühenduses universumi rikkuste ja väega, kuid kui keha ja hinge vahel puudub harmoonia, ei saa universumi rikkused meie kaudu väljenduda.
  • Vaimne tegevus pole inimeksistentsi eiramine ega inimpiiratuse üleloomulik väljendus. See toob rohkem valgust ja armastust inimkogemusse.
  • Teadlane  nimega MacDougall arvestas välja, et meie pärast surma on inimesed 21 grammi kergemad. On see tõesti meie hinge füüsiline kaal?

Ja selline näeb välja inimese silm lähedalt.

Kui silm oleks digitaalkaamera, siis oleks sellel 576  megapixlit. Silm suudab töödelda 36 000 bitti tunnis. Silm on ainuke organ, mis ei kasva, see on sünnist surmani sama suurune. Me saame 90%  informatsiooni välisilmast oma silmadega. Kuid selleks, et  näha oma hinge, peame sulgema oma silmad.

Keha on inimterviku füüsiline väljendus. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu, tuleb olla oma kehaga väga heas kontaktis, seda tunnetades, austades ja armastades ning selle eest hoolitsedes.

Inimkeha on uskumatult tugev ja ta on võimeline vastu pidama ka kõige karmimates tingimustes, keha võib taluda aastakümneid või isegi generatsioone väärkohtlemist ja väärtoitumist, et me inimestena säiliks. Kuid me peame arvestama sellega, et meie inimesed oleme seotud maa, looduse ja päiksesüsteemiga väga tihedalt. Meie tegevus mõjutab kõiki ja vastupidi. Et laitmatult toimida vajab meie keha:

images-3
  • Päikest ja naturaalset päevavalgust.
  • Puhast, värsket õhku.
  • Puhast vett.
  • Inimesele loomuomast naturaalset toitu.
  • Loomulikku ökosüsteemi.
  • Kontakti maa, looduse, loomade ja teiste inimestega.
  • Teise inimese puudutust, kallistust, silitust. Imik sureb kui teda ei puudutata.
  • Piisavalt und, ehk 7-8 tundi ööpevas. Juba üks magamata öö võrdub peapõrutusega.
  • Piisavalt liikumist.
  • Loomingulist tegevust.
  • Ühtekuuluvustunnet.
  • Armastust ja kaastunnet.

Keha  on kõige imelisem asi, mis sul on.  Armasta ja austa oma keha!

Kasutatud allikad

  • http://www.did-you-knows.com/did-you-know-facts/human-body.php?page=3
  • http://www.readersdigest.ca/health/13-surprising-things-you-didnt-know-about-your-body
  • http://www.knowyourbody.net
  • http://news.distractify.com/dark/trivial-facts/amazing-facts-about-the-human-body/?v=1
  • http://www.guardian.co.uk/science/2013/jan/27/20-human-body-facts-science Business Insider: http://www.businessinsider.com/15-bizarre-facts-about-the-human-body-2013-1 How Stuff Works: http://health.howstuffworks.com/human-body/parts/16-unusual-facts-about-the-human-body3.htm
  • http://www.todayifoundout.com/index.php/2010/07/humans-have-a-lot-more-than-five-senses/