Tunded ja emotsioonid

Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda. Oluline on osata neid kuulata ja mõista kuna tunnetel rajaneb kogu meie elu. Me ei pruugi mäletada seda, mida keegi meile ütles või tegi aga me mäletame alati seda tunnet, mida me tol hetkel tundsime. Ja inimesed, kes sind emotsionaalselt kõige enam kõnetavad, võivad olla parimad õpetajad sinu arengu teel.

Tunded ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud kuid nad ei ole päris üks ja sama

Kõigepealt tekib tunne, siis mõte, siis emotsioon. Ehk emotsioonid me loome me ise oma peas. Emotsioon on lugu mida me läbi mõistuse endale räägime sellest tundest. Emotsioonid on seotud mõtete ja mälestustega, olles mõjutatud minevikust ja eelnevatest kogemustest. Seega võib sul sarnast situatsiooni läbi elades tekkida sama emotsioon. Emotsioonid on seotud kurgu tshakraga, meie eneseväljendusega. Emotsioon on seotud ka egoga, kuna me oleme vihased kellegi peale, kardame midagi või armastame kedagi. Emotsioonid iseenesest ei ole valed või negatiivsed. Kõik emotsioonid on tähtsad ja annavad sulle midagi olulist enda kohta teada. Emotsioonid on teadvustamata tunded, sõnumitoojad tunnetelt. Kuid tuleb arvestada, et emotsioonid kannavad endas ka teiste inimeste energiat, on segatud meie ego ja mõtetega ning võivad seetõttu osutuda reaalsust moonutavaks ja piiratuks. Emotsioon võib anda sulle vale informatsiooni ja seda ei saa alati usaldada.

Tunded tekivad füüsilises kehas ja annavad märku, mis toimub sinuga just nüüd ja praegu, selles hetkes. Tunded kuuluvad ainult sulle, neisse ei ole segatud mineviku kogemused ega teised inimesed.  Tunded ei ole moonutatud nad on reaalsed, rääkides sulle alati tõtt, isegi siis kui see sulle ei meeldi. Tunded on seotud südame tshakraga. Tunded ütlevad meile kuidas elada. Läbi tunnete räägib meiega hing. Tunded on universaalne tarkus, intuitsioon, mis juhatab meid igal sammul. Tunded on meie õpetajad. Iga tunne on teejuht, mis aitab meid meie arenguteel edasi.

Tunnet ma tunnen, näiteks tunnen rõõmu, kurbust, viha jne. Ma lihtsalt tunnen teda. Tunne on kogetav kehalisena südames, kurgus, kõhus. Emotsiooni puhul aga ma samastun sellega – ma muutun ise vihaseks, kurvaks rõõmsaks jne. Ja tunnetus on peas. See on nagu mõte sellest, et mina olen vihane. Emotsioon võib olla negatiivne või positiivne. Tunded on neutraalsed, pole head või halba, kõik on võrdväärne.

Allasurutud tunded ja emotsioonid

Paraku on meie ühiskonnas normaalne tunda ainult teatud tundeid ja emotsioone. Seega oleme õppinud oma  tõelisi tundeid varjama, ignoreerima või nendest mitte rääkima, kartes saada teiste halvakspanu osaliseks. Kardetakse  tunda “negatiivseid” tundeid ja emotsioone”  nagu kurbust, valu, viha või hirmu. Arvatakse, et selliste tunnete ja emotsioonide tundmine muudab meid negatiivseks või halvaks inimeseks. Inimesed püüavad oma tundeid või emotsioone vältida neid ignoreerides, teeseldes nagu midagi poleks juhtunud. Paljudel juhtudel kasutatakse toitu, alkoholi või uimasteid oma tunnete tuimestamiseks. Oma “negatiivseid ” tundeid võidakse varjata koguni naeratuse ja rõõmsameelsuse taha, väliselt naeratades kuid sisemiselt nuttes.

Tunnetel on väga tugev energia ja neid alla surudes see energia ei kao, vaid talletub kehasse. Seetõttu on oluline jälgida enda sees toimuvat ja osata oma tundeid õigel hetkel teadvustada ja neid väljendada. Meie keha annab meile alati märku kui midagi on korrast ära, seljuhul on keha tihti pinges- lõug krampis, hambad tugevast koos, õlad üles tõstetud, kulm kipras, hingamine kiire ja katkendlik. Tunnete alla surumine põhjustab tihti ka füüsilist valu. Pikalt kehasse peidetuna võib rasketest tunnetest lõpuks saada füüsiline haigus. Kõik alla surutud tunded talletuvad kehasse ja põhjustavad seal erinevaid haigusi ning energia blokeeringuid. Kindlad tunded on traditsionaalselt seotud erinevate organitega kehas. Näiteks viha kahjustab maksa, hirm kahjustab neere ja elurõõmu puudumine südant.

Tundeid alla surudes või neid ignoreerides ei ole võimalik tunda elusolemisest rõõmu ega kuulda ka oma intuitiivset häält. See muudab meid tuimaks ja tundetuks. Surudes alla oma tundeid, surume alla ka oma elujõudu ja energiat. Allasurutud tunnetest tekivad lõpuks emotsioonid. Heal juhul nad purskuvad välja ja see vabastab sind negatiivsest kandamist. Halb asi on aga see, et nii võivad need emotsioonid tekkida ebasobival ajal ja kohas ning põhjustada palju ebameeldivusi sulle endale ja sind ümbritsevatele inimestele

Teadvustades ja aksepteerides oma tundeid, ei saa need emotsioonidena üle pea kasvada

Me ei saa kontrollida oma tundeid, kuid me saame valida kuidas me nendele reageerime.  Me saame mõjutada oma emotsioone ja nende väljendamist. Tundeid saab teadvustada enne kui nad emotsiooniks muutuvad. Kui oleme õppinud oma tunnetest aru saama ega suru neid alla, siis me enam ei reageeri neile valulikult ja oskame oma tunnete ning emotsioonidega paremini toime tulla. Tunnistades endale tunnete olemasolu ja neid mõistes ei kasva meil emotsioonid ülepea. Nii saavad nad kehast väljuda ega jää sinna paljudeks aastateks lukku ega saa seal “pahandust” teha.  Tähtis on õppida oma tundeid teadvustama just hetkel, mil nad tekivad. Siis tuled nendega paremini toime kui need kunagi hiljem emotsioonidena paisu tagant välja purskuvad. Osates kuulata ja vabastada oma tundeid kohe, jääd ise puhtaks ega kogu endasse emotsionaalset “prahti”.

Hirm kui tunne hoiatab sind ebameeldivate olukordade ees, võides päästa su elu. Hirmu tundmine on reaalne oht, mis toimub sinuga just praegu. Hirmu tähelepanuta jätmine võib põhjustada näiteks ärevust. Hirm kui emotsioon võib olla põhjendamatu, kus pole reaalse olukorraga mingit pistmist. Nii võib hirmust saada piirang. Kui sa lähed hirmu sisse ja vaatad seal ringi ja näed minevikus olnut või kujutad ette tulevikku,  siis sa saad aru, et tegemist on tegelikult ainult kujutlusega sinu peas.

Kurbus kui tunne on seotud südame avamisega. Kui lubad endal nutta ja olla kurb, siis su süda avaneb. Näiteks lein on sügav kurbus, mille läbielamine võimaldab meil möödunuga hüvasti jätta ja end uuele avada. Kurbust kui emotsiooni võib oma peas esile kutsuda korduvalt ja lõpmatult, alati kui kui miski meile minevikus toimunut meenutab. Sellisel juhul me ei lase oma kurbusel minna ning see muutub väsitavaks ja kurnavaks.

Viha kui tunne aitab sul rasketest olukordadest läbi minna, andes sulle jõudu. Viha tundmine on igati normaalne tunne. Viha alla surudes hakkad oma ellu tõmbama inimesi ja olukordi, mis sind vihastaksid. Aga teistpidi, viha mis on muutunud  emotsiooniks võib hakata sind valitsema ja sa ei anna endale oma tegudest enam aru. Nii võid sa vihahoos teha pöördumatut kahju endale ja lähedastele.

Süütunne on samuti vajalik kuna aitab sul mõista, et sa pole õigel teel. Emotsiooniks muutunud süütunne võib panna sind pea igas olukorras tundma, et sa ei mõelnud või käitunud õigesti. See rõhub südant ja võib viia enesehävitamiseni.

Armastus kui tunne on kõikehõlmav, tingimusteta, kestev,  mõistev, see on aksepteerimine teisi inimesi ja olukordi nii nagu need on.  Armastus kui emotsioon on tingimustega, sõltuv ega ole püsiv.

Kaastunne kui tunne on samuti armastus  kõige elava vastu, see on aksepteermine olukordi ja inimesi nii nagu need on, see on mõistmine ja empaatia. Kaastunne kui emotsioon on valikuline, tingimustega. Kaasatundmise asemel toimub kaasaelamine.

Kui me oskame endas toimuvale nime anda, siis ongi see juba mõistmine

Meil on võime tunda lugematuid erinevaid emotsioone ja tundeid päeva jooksul. Vaata enda sisse ja proovi aru saada, mida sa hetkel tunned.

Viha – raev, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ebakindlus ärrituvus, kriitilisus, vägivaldus, agressivsus, armukadedus, väärtusetus,
Hirm – ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika, rahutus
Rõõm-Õnnetunne, nauding, lõbusus, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, empaatia, pühadus, pühalikkus,tunnustus, sõbralikkus, headus, poolehoid, imetlemine, uudishimu
Armastus – kaastunne , usaldus, siirus, avatus, lahkus, empaatia, kiindumus
Üllatus – imestus, šokk, hämmastus, elevus
Vastikus – põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus, kriitilisus
Kurbus – murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon, pettumus, tühjus, ohvrimeelsus
Häbisüütunne, kohmetus, süümepiin, alandus, kahetsus
Otsustavus, meelekindlus, vastutustunne, mängulisus, inspireeritus, voolavus, kergus, unisus, tardumus, abitus, haavatavus, haavumine, solvumine, joovastus, ebamugavus, mugavus

Meditatsioon oma tunnetega kontakti saavutamiseks

Püüa leida iga päev aega, et mõned minutid rahulikult istuda, sulgeda silmad ja panna tähele, mis sinuga toimub nüüd ja praegu. Mida sa tunned antud hetkel? Mine oma peast alla- kurgu piirkonda, südame piirkonda, kõhu piirkonda. Pane täehele milliseid tundeid sa oma kehas tunned. Kas kurk on kähe, kõhus keerab või tunned soojust südames? Anna sellele tundele hääl, nimeta see tunne. On see ärevus, hirm või hoopis armastus, kaastunne? Ole aus enda suhtes. Ära karda oma tundeid. Aktsepteeri neid nii nagu nad on. Ära ilusta midagi, ära pane juurde, ega võta vähemaks. Lihtsalt koge oma tundeid, see ei tähenda, et pead tegutsema. Sa lihtsalt istud ja tunned. Tunne oma tundeid nii sügavalt kuni sul tekib neist küllastus. Siis küsi endalt, mida see tunne tahab sulle öelda, mida sa peaksid tegema? Ole armastav ja mõistev oma tunnete suhtes. Ole avatud ja  valmis edasi liikuma, õppima ja arenema.

Usalda oma tundeid

Kui oled saanud oma tunnetega kontakti, siis saad kasutada oma tundeid otsuste ja valikute tegemisel. Tunded juhivad sind sinu arengu teel edasi.Olles paremas kontakis oma tunnetga, saame me paremini aru ka teiste tunnetest. See muudab meid empaatilisemaks, hoolivamaks, kaastundlikumaks ja armastavamaks. Jälle üks samm lähemale maailma paremaks paigaks muutmisel.

 Kasutataud kirjandus:

Tekst pärineb Egle Koppeli ja  Katre Rajuri Naiste meditatsiooni õhtu materjalidest.

Vaimne õpetaja-Guru

Viimaste aastate jooksul on vaimseid õpetusi ja vaimsusega tegelevaid inimesi iga päevaga massiliselt juurde tekkinud. Järjest enam  tuleb juurde uusi õpetajaid ja vaimseid Gurusid ehk valgustunud inimesi, kes toovad valguse pimedusse ja vahendavad kõrgematel sageduste infot tavainimesele arusaadavasse keelde. Kuna vaimsus on nii moodi läinud siis täna võib kindlasti kohata ka palju äri- ja meelelahutus Gurusid. Inimesed tahavad aga leida seda Õiget Guru, Õiget õpetajat,  Arvatakse, et just selle Õige Guru käe all saame me targaks ja vaimseks. Me arvame, et kui keegi on tark ja vaimne, siis valgustume me pelgalt tema läheduses viibides. Ja me oleme valmis sõitma kasvõi teise  maailma otsa ja tasuma selle eest hingehinda, kuna ainult see Õige Guru suudab meid suunata ja aidata.

Kalade ajastule oli iseloomulik, et vaimsust sai õppida ainult spetsiaalsetes ning kaugetes kohtades, näiteks Tiibetis, kuskil sügaval tšunglis või keset mahajäetud kõrbe. Infot hoiti äärmiselt salajas. Need kohad olid ligipääsetavad vaid vähestele, kes olid kvalifitseeritud või välja valitud. Ja neid vaimseid õpetajaid nimetati Gurudeks. Ainult nemad teadsid inimpotensiaali kohta tõde ja ainult nemad said teisi väljavalituid õpetada.

Täna, Veevalaja ajastul on aga info kõigile ühtviisi kättesaadav. Me ei vaja rohkem infot, vaid oskust ära tunda see, mis meid aitab. Eks tõesti on inspireeriv, ülendav ja võimas kohtuda mõne vana ja valgustunud hingega aga see ei tähenda, et ta sinu eest midagi ära teeks. Guru või vaimne õpetaja saab sulle anda ainult informatsiooni, teadmisi, praktikaid ja tehnikad aga ta ei saa sulle anda tarkust ja vaimsust. Tarkuse ja vaimsuse omandamine sõltub täielikult sinu enda soovist, disipliinist, praktikatest ja kogemusest. Selles suhtes on õpetajal ja õpilasel mõlemal oma roll. Õpetaja osa on anda teadmisi ja inspiratsiooni ja õpilase osa on õppida, praktiseerida ja kogeda.

Praegu, Veevalaja ajastul, on valgustumise kogemine  kättesaadav kõigile, sõltumata nahavärvist, soost, vanusest või asukohast. Ka tavaühiskonnas elades on inimene võimeline kogema kõrgemaid tedvuse seisundeid. Tegelikult on erakuna koopas mediteerida ja valgustuda palju lihtsam. Katsu sa sama tulemuseni jõuda kodu, töö ja pere kõrvalt. Ja teisest küljest ongi just igapäeva elu väljakutsed tegelikult üks suur vaimene praktika, milleni kuskil mägedes Guru juures, oleks palju raskem jõuda. On isegi üks naljalugu selle kohta:

Kamp ülivaimseid inimesi otsustas minna mägedesse elama, et täielikus rahus ja harmoonias päevade viisi mediteerida. Sinna valiti vaid vaimsematest vaimsemad. Ühel päeval võeti nende ashramisse uus ja eriti vaimne  vennike. Sellest päevast peale hakkasid aga juhtuma ebameeldivad intsidendid. Inimeste asjad hakkasid kaduma maagilisel kombel. Avastati, et uus liige tegeleb väikestviisi vargusega. Kogu paradiisi rahva elu oli häiritud, kõik olid endast väljas ja paluti sellel kes tüübi sisse sokutas, ta jalamaid välja visata. Vastuseks kuulsid nad aga seda: ” Mina maksin talle, et ta siia tuleks, kuna tahtsin teile näidata, et pole mingit probleemi olla vaimne inimene kui sa elad paradiisis, nii kui oleme tavaelus tagasi, kaotame oma vaimsuse sekundiga. “

Veevalaja ajastul ei ole Gurud ainult vähesed, üksikud väljavalitud, hiilgavad õpetajad. Guru võib olla kes iganes- liivatera rannas või mõni iidne energiasammas. Kõige suuremad Gurud on tavaliselt meie enda peres- meie vanemad, õed, vennad ja lapsed. Gurud võivad olla täiesti “tühised” inimesed, kellega me kohtume- olgu see siis teenindaja letis või naabrinaine kõrvalukselt. Isegi äri ja liba Gurud võivad olla meie õpetajad ja me peaksime neile tänulikud olema võimaluse eest õppida tundma oma sisehäält, kuna meie ülesanne on teha vahet ehedusel ja näitemängul.

Ei ole mõtet võrrelda ja pingeritta seada erinevaid õpetusi või õpetajaid. Õpetajat ei saa mõõta selle järgi kes on parem või kui kõrgelt ta arenenud on. Me ei tea kunagi erinevate õpetajate alguspunkti. Ainult ego soovib teisi hinnata ja erinevatesse kriteeriumitesse lahterdada. Sellise suhtumisega me ei ole enam avatud ja võtame endalt ära võimaluse areneda ja õppida. Me ei tea iial, mis või kes võib meile tõelise õppetunni anda ja meie silmad avada.

Mul on lugu ühest joogaõpetajast, kelle käe all mul on õnnestunud õppida. Kui ma teda esmakordselt nägin, siis olin tema vastu üsna negatiivselt meelestatud, kuna ta ei andnud minu arvates üldse õpetaja mõõtu välja. Minu suhtumine aga muutus, kui ta rääkis meile oma loo. Oma õpingute alguses oli ta äärmiselt pühendunud õpilane. Ta tegi alati rohkem kui talt paluti. Kui oli vaja teha 100 jalatõstet, siis tema tegi näiteks 200 jalatõstet. Ta sai hiilgavaks ja tublimast tublimaks joogaõpetajaks, keda kõik imetlesid ja suud ammuli kuulasid. Alles aastate pärast sai ta aru, et eeskujulik oli ta ainult väliselt, kuid sisemiselt olid tal paljud protsessid veel pooleli. Jõudes sellisele äratundmisele võttis ta oma hiilgava vaimse maski eest ja oli see, kes ta sisemiselt oli, et pöörata edaspidi rohkem tähelepanu oma sisemisele arengule. Alles siis sain aru, milline areng oli toimunud selles inimeses ja kuidas ta valgustas läbi selle ka teisi. 

Guru ülesanne ei pea olema luua endale järgijaid ja jüngreid. Mulle endale väga meeldib kuidas kundalini joogas öeldakse: Õpetaja ei loo õpilasi, vaid õpetajaid. Iga õpetaja ülesanne on inspireerida oma õpilasi niikaua, kuni nad saavad temast endast kümme korda võimsamaks.

Kõige olulisem ongi mõista seda, et me ei pea olema pidevalt kellegi suure ja võimsa Guru ” keti otsas”. Me ei pea kellegi õpetusest ja vaimsusest sõltuma. Keskenduda tuleb vaid iseendale. Loeb mitte see milline on su õpetaja, vaid see kui aus ja teadlik oled sa iseenda suhtes. Praegusel uuel ajastul, oleme muutnud avatumaks ja tundlikumaks. Kui oleme endaga hea kontakti saavutanud ja oskame end kõrgemate vibratsioonidega  ja ühisteadvusega ühendada, saame me olla ka iseenda õpetajad. Me kõik oleme juba nagunii õpilased ja õpetajad ühes isikus.

Me kõik oleme vaimsed olendid, kes on tulnud siia maailma õppima inimeseks olemist. Ja mitte keegi ei saa seda meie eest ära õppida, peale meie endi. Kindlasti on suureks abiks kui meil on teenäitajaid, kes valgustavad meie teed, on nad siis rohkem või vähem valgustunud, kuid ainus viis kasvamiseks on vaid läbi isikliku kogemuse.

Õppimise kiirtee

Me elame maailmas, kus teadmised on olulised. Kuid iga päevaga kasvab maailmas info hulk nii kiiresti, et inimestel on järjest raskem selle info hulgaga toime tulla. Me ei suuda selles infotulvas enam orienteeruda. Mitte keegi ei ole enam võimeline oma erialal tasemel püsima, kuna iga päev ilmub tuhandeid ja tuhandeid uusi avastusi, uurimusi ja artikleid. Me lihtsalt ei suuda seda kõike haarata ja veel vähem analüüsida.

On juba ammu teada, et traditsiooniline õppimisviis enam ei toimi. Koolis nõutakse rohkem ja rohkem, kuid lapsed  ei suuda neile ootustele vastata. See viib nad alaväärsuse kompleksi tundmisele. Nii tunneb järjest rohkem lapsi ja noori vastumeelsust õppimise suhtes, kannatab koolistressi all ning lõpuks kaotatakse huvi õppimise vastu. Allakäik algab sellest hetkest kui lõpetatakse õppimine – siis kui vahetatakse  raamatu lugemine televiisori vaatamise vastu.

Hea uudis on aga see, et meil kõigil on lõpmatu potsentsiaal, meil on võime õppida niikaua kuni säilitame huvi õppimise vastu. Teadaolevalt kasutab keskmine inimene umbes 10% oma võimetest ja ainult 2-3% oma mõtlemisvõimest. On leitud, et isegi Albert Einstein kasutas vaid 15 % oma vaimsetest võimetest.

Selle asemel, et tuupida aastaid  koolis ja omandada suure vaevaga kübeke teadmisi, võiksime tõsta oma õppimisvõimekust sadu või tuhandeid kordi, tegelikult isegi lõpmatult. Seda kõike tagant sundimata, hindamata, pähe tuupimiseta ja liigse stressita. Õppimine ei pea olema keeruline, raske ja stressi tekitav. Õppimine võib olla mänguline. kerge, nauditav ja isegi tervendav.

Uut tüüpi õppimisviis

Bulgaaria teadlane Georgi Lozanov (22 juuli, 1926 – 6 mai, 2012) avastas kiirendatud õppimise tehnika ehk sugestoloogia. 1966 aastal avas ta ka koos oma kolleegi Dr. Evelyna Gatevaga Sugestoloogia Keskuse. 1975 aastal jõudis nende uus õppimise tehnoloogia ka USA Iowa riiklikku ülikooli. Lozanovi avastus köitis tollases Nõukogude Liidu aegses Bulgaarias loomulikult väga suurt tähelepanu ja mees pandi seetõttu poliitilistel põhjustel aastatel 1979 – 1989 koduaresti, mis pärssis tema avastuse levikut. Tänaseks on Lozanov  tunnustatud kui uue õppimismeetodi looja, mida on tunnustatud ka UNESCO poolt ning asutud rakendama juba mitmel pool üle maailma.

Lozanov jõudis järeldusele, et praegu rakendatavad õppimismeetodid on nii ebaefektiivsed, et hakkab lausa hale. Keskmine inimene, kes lõpetab ülikooli, unustab 80-90% õpitust enne kui esimene ülikooli järgne suvi on möödunud. Kui kutsuda kõik värskelt eksami läbinud üliõpilased 2 päeva hiljem ilma ette hoiatamata tagasi eksamit sooritama, siis märkaksime, et traditsiooniline õppimise viis – kus topitakse  pähe nii palju kui mahub ja seejärel tormatakse eksamile – kaob sealt peast kohe kui oleme eksamil end tühjaks plahvatanud.

Lozanov avastas, et inimestel kel on parem õppimisvõime, suudavad oma aju mõlemad poolkerad ühendada. Ta  jõudis järeldusele, et 5-6 eluaastani õpivad lapsed  25 korda kiiremini kui täiskasvanud ja et 90% õppimisest toimub meie alateadvuses.

Vasak ja parem ajupoolkera

Ajupoolkerade tegevust uurides avastas Lozanov,  et need vastutavad väga erinevat tüüpi ülesannete eest. Vasak ajupoolkera mõtleb verbaalselt ehk sõnadega, ja parem ajupoolkera mõtleb piltlikult, kujundlikult, visuaalselt. Vasak ajupoolkera on analüütiline, pragmaatiline, konkreetne  ja lineaarne. Vasak aju poolkera vastutab lausete ja sõnade moodustamise eest. Parem ajupoolkera on intuitiivne, musikaalne, kunstiline, spontaanne ja terviklik – nähes fakte ja tõsiasju tervikuna ehk suurt pilti. Ajutegevus toimib kõige paremini, kui need kaks täiesti erinevate ülesannetega ajupoolkera omavahel ühendada.

Erinevad tasandid ajus

Ajutegevuses võib eristada 4 erinevat tasandit:

Beeta tasand (14 või rohkem tsüklit sekundis) on normaalseks seisundiks ajal kui oleme ärkvel ning meie ajutegevus on väga kiire. Selles seisundis viibime me suurema osa oma ajast, kui käime koolis ja tööl. Paraku on aga just sellel ajal õppimine tulutu.

Alfa tasandil (8-13 tsüklit sekundis) oleme me täiesti lõdvestunud – see on magamiseelne seisund, kus me unistame. Teeta tasand (5-7 tsüklit sekundis) on siis, kui oleme uinumas ja Delta (o,5 -4 tsüklit sekundis) on sügava une tasand.

Lozanov jõudis järeldusele, et Alfa ja Teeta tasandil on õppimine ja omandamine palju kordi efektiivsem.

Lozanovi kiire õppimise katsed osutusid uskumatuteks

Lozanov alustas oma kiire õppimise katseid  1965 aastal Bulgaarias keele õpetamisega. Ta valis prantsuse keele. Kui sa soovid täiskasvanuna õppida ära võõrkeelt, siis sulle tavaliselt soovitatakse võtta vähemalt 3 tundi nädalas. Kolme tunniga ollakse tavaliselt suutelised ära õppima 25-40 uut sõna.

Lozanov otsustas kasutada vasaku ja parema ajupoolkera kokkuviimiseks lõdvestust ja sobivat muusikat. Ta kogus  kokku 60 inimest, kes kõik esindasid erinevaid ameteid ning keegi neist ei olnud varem prantsuse keelt õppinud. Katset jälgiti väga teravalt, kuna Lozanovi ideesse suhtuti väga umbusklikult. Esialgu oli eesmärgiks õppida ära ühes loengus 150 sõna ja tõsta ka meelespidamise võimet. Pandi mängima rahulik muusika, keerati väiksemaks valgus ja loeti ette kaarte, mille ühel poolel oli prantsuse ja teisel poolel bulgaaria keelne sõna. Lugemise ajal kordasid õpilased neid sõnu, olles ise lõdvestunud seisundis. Seejärel tuldi tagasi tavatingimustesse, korrati sõnu ja kontrolliti omandatut. Õppeprotsessil oli  3 osa. Kõigepealt sõnade lugemine teadlikus seisundis, seejärel nende kuulamine lõdvestunult ning lõpuks, kontrollimine teadlikult. Loengu järel mäletasid katsealused õpitust 98%. Katset jätkati 6 nädalat ning kõik õpilased jõudsid 98 % meelespidamiseni.

Enne kui katse grupp laiali läks, palus Lozanov vabatahtlikke veel katsetele ja 15 inimest olid nõus edasi katsetama. Eesmärgiks oli teada saada, kas oleks võimalik omandada 500 sõna päevas. Tehtigi uus katse ja õpiti kogu päeva. Päeva lõpuks kontrolliti omandatut ja mis te arvate? Inimesed olid omandanud 98% õpitust.

Väga tähelepanuväärseks osutus veel see, et mitmed katses osalenud inimesed kannatasid närvisüsteemi haiguste käes. Pärast kuue nädalasi õpinguid, mille jooksul nad olid omandanud 150 sõna päevas, olid ka kõigil tervis paranenud, kuna selle õppimisviisiga ei kaasnenud mingisugust stressi ja see oli lõdvestav. Isegi selle päeva järel, mil omandati 500 sõna, tundsid inimesed end suurepäraselt.

Lozanov tahtis aga teada, kas oleks võimalik tõsta eesmärke veelgi. Järgmisse katsesse palus ta 12 parimat, et näha kas on võimalik omandada 1000 sõna päevas. Ja tulemus? Päeva lõpus oli mäletamise protsent 98%. Umbes kuue kuu pärast kutsuti katse rühm uuesti kokku. Inimestel ei olnud võimalust sõnu enne katset uuesti korrata. Mäletamise protsendiks saadi ilma kordamiseta 69 % ja ühe kordamise järel tõusis see taas 98% ni.

1974 aastal tõstis Lozanov oma katse eesmärgi 1800 sõnani päevas. Seda katset kontrolliti väga rangelt. 1979 aastal tõstis Lozanov katse eesmärki juba 3000 sõnani päevas. Ja uskuge või mitte, aga mäletamise protsent oli jällegi 98%. Kas te suudate  seda uskuda? Lozanov tõestas, et aju õppimisvõime ja uue info omandamine on tegelikult piiramatu. Igapäevases kasutuses vajab inglise keelt hästi oskav inimene umbes 1200- 2000 sõna, et suhelda, lugeda ajalehti ja raamatuid. Lozanov tõestas, et meil on võimalik soovi korral õppida üks keel päevas.

See õppimise protsess, mis sisaldab lõdvestust ja rahulikku muusikat, et langeda Alfa ja Teeta tasandile ning kasutades nii mõlemaid ajupoolkerasid korraga, on viinud sensiatsiooniliste muutusteni õppimise vallas. See õppimistehnika on kahtlemata muutmas kõiki seisukohti õppimisest. Klassikaline õrn muusika nagu Mozarti, Beethoveni või Bachi looming mängib siin suut rolli, ühendades keha ja vaimu ning õppimisprotsess toimib sedasi üliefektiivselt. Ka loodushääled nagu metsakohin või loksuvad lained annavad sama tulemuse. See lõdvestab sinu aju ja avab informatsioonile tee läbi vasaku ajupoolkera paremasse. Samal ajal tuleb korrata õpitavat.  Nii on võimalik õppida tegelikult mis iganes meid huvitab – meditsiini, filosoofiat, psühholoogiat.

Ainuke asi on see, et antud teema peab sind ennast huvitama. Ei saa õppida siis, kui see teema sind ei huvita. Ei tohiks õppida seda, mis on sinu arvates igav. Ei saa õppida mitte midagi selle pärast, et keegi käsib sul õppida. Õpitav peab olema sulle oluline. Sa pead aru saama mida sa õpid ja miks sa õpid. Õppida saab vaid seda, mida sa suudad endale põhjendada, miks sul seda vaja läheb. Õppides ja olles vaimselt aktiivne – isegi kõrges vanuses – on sul  rohkem energiat ja vitaalsust. Peaasi, et kestaks armastus õppimise vastu, mis motiveeriks meid nii, et huvi õppimise vastu ei lõpeks kunagi ja saaksime kasutada neid müstilisi võimeid, mis meile tegelikult on antud.

Kasutatud kirjandus

  • http://www.learningdoorway.com/georgi-lozanov.html
  • http://www.examiner.com/article/father-of-accelerated-learning-dr-georgi-lozanov-passes-away
  • http://www.madelinefrankviola.com/dr-georgi-lozanovs-accelerated-learning-madelines-monthly-blog-musical-tips-radio-show-for-april-2014/