Jooga

Tänapäeval harrastavad inimesed joogat paljudel põhjustel, alustades vajadusest maandada stressi või harrastada tervislikumaid eluviise. Mõne jaoks on see lihtsalt trendikas, teisele on arst määranud seda taastusraviks, kolmas soovib saavutada soovitud figuuri. Jah, tegelikult ongi jooga kõike seda, kuid tema tõeline eesmärk on teekond iseendasse, kus kõik see mida sa otsid on seal juba olemas.

Mis on jooga?

Mõiste “jooga” juured on sanskriti keeles (“jugit”) ja tähendab see ühendust (ühendada midagi millegagi). Jooga aitab meil ühendada individuaalset teadvust Universaalse Teadvusega, lõhkuda alateadlikke limiteeringuid ja kasutada oma kogupotensiaali, et avarduda ja kogeda lõpmatust. Päris lõpuni polegi joogat võmalik defineerida, selle tähendus on lihtsalt lõputu.

Jooga on eksisteerinud ja arenenud maailmas tuhandeid aastaid läbi erinevate tsivilisatsioonide, olles igapäeva elu õpetuseks, kus pole mitte midagi müstilist ega religioosset. Kõik jooga liigid on konsentreeritud energiale, mis meis kõigis valitseb.

Originaalis töötas joogi kõikide aspektidega ise, nii füüsilise, mentaalse kui universaalsega, kuid aja möödudes tehnikad jagunesid ja valgusid laiali. Inimestel olid erinevad vajadused ja igaüks hakkas praktiseerima erinevaid komponente üldisest joogasüsteemist. Mingit asja rohkem, teist vähem, mõnda üldse mitte. Mõned eelistasid ainult harjutusi, jättes mantrad kõrvale, teised tegid ainult mantraid ja meditatsioone. Aja jooksul tekkis sel moel 22 erinevat joogakoolkonda, mida praktiseeritakse ka tänapäeval laialdaselt. Enamik liikidest tegelikult lihtsalt kopeerivad teineteist. Neist populaarseim on hatha jooga. Öeldakse, et kundalini jooga on 16x nii efektiivne, kui hatha jooga. Siiski, ükski joogaliik pole teisest halvem ega parem – kõik sõltub sellest, mis just sulle paremini sobib.

Jooga põhineb omaalgatusel ja isiklikul ponnistusel, järgides juhiseid ja õpetusi. Tulemuseks on terve keha, keskendumisvõimeline meel, ärganud intuitsioon, teadlilikkus iseendast, ümbritsevast ja lõpmatusest. Sa oled see, mida sa mõtled.

Joogaharjutaja peab olema valmis muutma oma eluviisi ja ohverdama iga päev veidi aega harjutusteks. Seetõttu on tähtis pöörata tähelepanu oma tavalisele käitumisele ja mõtlemisele, eriti selle eetilisele ja moraalsele küljele. See on tähtis seepärast, et joogaga tegelemine võib stimuleerida kõiki meie elu toiminguid. Kõik jooga suunad rõhutavad eetika tähtsust isiksuse terviklikkuse kujundamisel. Lihtne ja looduslähedane eluviis on tähtis söömisel, tööd tehes, puhates ja joogat harrastades. Oluliseks peetakse mõõdukust ja distsipliini nii elus kui harjutuste sooritamisel. Tegeledes joogaga püüame luua harmooniat füüsilise keha, hinge ja meele vahel.

Kõige olulisemaks eesmärgiks joogas, on teadlikkuse avardumine.

Mis on kundalini?

Nii, nagu kõik jõed voolavad ookeani, on kõikide joogaliikide eesmärgiks kundalini tõusmine. Mis on kundalini? See on inimese kogupotensiaal. Yogi Bhajan

Kundalini tähendab otsetõlkes armastatu juuksekiharat. See on poeetiline võrdlus kiharana või maona keerdus energiale, mis peitub magavana meis kõigis. Kundalini ehk loov jõud või elu algenergia äratatakse ja tõstetakse mööda selgroogu läbi energia keskuste e. tshakrate, neid samal ajal aktiviseerides ja lahti hoides. Kundalinit kutsutakse ka hinge närviks.

Mis on kundalini jooga?

Kundalini jooga on tehnoloogia, mis välja töötatud iidsete joogide poolt, mida on uuritud India ja Tiibeti kloostrites tuhandeid aastaid, kus seda hoiti kuni 1969 a. salajas ja anti edasi vaid suuliselt meistrilt jüngrile ja kuninglikest soost inimestele. Yogi Bhajan muutis selle kättesaadavaks ka Läänes, kuna jõudis äratundmisele selle joogaliigi vajalikkusest maailmas. Kundalini jooga on niinimetatud koduhoidjatele, inimestele, kes peavad tegelema tööga kaasnevate igapäevaste probleemide, stressiga ja kasvatama peret.

Kundalini jooga harjutused töötavad närvisüsteemi, vereringe, lihaste ja aju funktsioneerimise, säilimise ja võimekuse tõstmisega, mõjutades ka lümfide, neerude ja näärmete tööd, aidates kehast mürke välja viia. Kundalini jooga õpetab vabastama ja suunama energiat. Selleks ei keskenduta liigselt asendite täiusele, et mitte takistada energia voolu, vaid nauditakse ja aksepteeritakse seda, milleks hetkel võimelised ollakse.

Võrreldes teiste joogaliikidega on kundalini jooga dünaamilisem ja intensiivsem kuigi harjutused ise on lihtsad ning nende praktiseerimine on kõigile jõukohane, hoolimata vanusest või tervisest.

Joogaga tegelemine annab hea tervise, elujõu ja tasakaalustatud meele. Õpetab keerulistes olukordades neutraalset meelt säilitama.

Kundalini jooga kohta leiad rohkem infot: http://www.kundaliniyoga.ee/et/

Kundalini Joogas on kombeks võtta õpetajatel endale spirituaalne nimi, mis väljendab hinge olemust ja eluülesannet. Minu spirituaalne nimi on Surjan Kaur, mis tähendab motiveerivat ja noorendavat isiksust.
Üks imeilus mantra Snatam Kaurilt : Suni-Ai Celebration

Sa oled see, mida sa sööd!

Looduses on olemas tasakaal, kui seda häirida on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Kundalini jooga läheneb toitumisele läbi Ajurveeda, mis on Indiast pärit eluteadus, olles eksisteerinud maailmas u. 5000 aastat ja selle teaduse üks põhisesukohti on, et oleme terved ja õnnelikud, kuni säilib tasakaal kehas, hinges ja vaimus. Me saame loomulikul viisil oma elu mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks.

Joogide 9 põhimõtet toitumisest

  1. Söö, et elada, ära ela selleks, et süüa.
  2. Väldi näksimast toidukordade vahel.
  3. Söö ainult siis kui oled näljane.
  4. Näri korralikult (32 korda). Maol ei ole hambaid.
  5. Lõpeta söömine kui oled kolm neljandikku täis.
  6. Puhka peale igat sööki.
  7. Ära söö pärast päikeseloojangut (peale 20.00).
  8. Kord nädalas anna oma kehale puhkust (vee, puuvilja või aedvilja päev).
  9. Kui sa ei suuda toitu seedida ega väljutada, ära söö seda! (naised 18 tundi, mehed 24 tundi)

Veevalaja ajastu

Me liigume uude, veevalaja ajastusse. Selle ajastu moto on olla olemas. See on energia, informatsiooni ja teadlikkuse aeg. Veevalaja ajastul pole ainuüksi intellekt enam piisav. Me vajame sõprust ka oma intuitsiooni, emotsioonide ja intstinktidega. Veevalaja on intelligentsuse, altruismi, innovatsiooni, sõpruse, grupiteadvuse, universaalsuse ja kokkuhoidmise märk. Uus ajastu on valgustatuse ajastu, kus toimub ühtesulamine kõrgema teadvusega. Enam ei otsita jumalat väljastpoolt, sest igaüks tunnetab jumalat iseendas. „Minu“ ajastu on otsa saamas ja asemele astub „meie“ ajastu.

Selleks, et olla kooskõlas uue vibratsiooniga ja maksimeerida selle tulemusi, on meil vaja tervet keha, tugevat närvisüsteemi, neutraalset meelt, tasakaalus ja avatud tšakraid ning tugevat ja kiirgavat elektromagnetvälja. Kundalini Jooga on veevalaja ajastu jooga. See on tehnoloogia, millega oled võimeline avastama oma tegelikku olemust, avama oma südant ning kohtuma oma hingega.

Sat Nam!

May the long time sun shine upon you  Igavene päike on su kaaslane
All love surround you                                                         armastus sinu sees
And the pure light within you tema valgus hele taevane
Guide your way on näitab sulle teed

Tule joogatundidesse!

19 september , neljapäevit kella 11.00-12.30 ni, kundalini jooga algajatele.  Wahe Gurus.

 Vaata lisa: http://www.kehakeel.ee/2013/08/kundalini-jooga-algajate-kursus.html

Nõustamine

Toitumisnõustamine on Eestis uudne, kuid ilmselgelt vajalik eriala. Meie elukeskkond ja maa, kus toit kasvab ning inimene ise ja tema elustiil on aja jooksul oluliselt muutunud ja on praegugi pidevas muutumises. Inimesed ei tee enam sõna otsese mõttes vahet töödeldud ja töötlemata ehk loomulikul toidul, millest tulenevalt saavad igapäev alguse tuhanded uued terviseprobleemid.

Üle- ja ala toitumine, ravimite, alkoholi, kofeiini ja narkootiliste ainete tarbimine kahjustab kogu meie keha süsteemi tasakaalu. Kusihape, ravimid, kaltsiumkristallid, raskemetallid ja paljud teised jäätmed ja mürgid ladestuvad kudedesse ja liigestesse, muutes meid kangeks ja põhjustades haigusi, hädasid ja väärarenguid. Nende mõju võib avalduda ka alles aastate või hoopis järeltulevate põlvkondade jooksul. Haigusi saab ravida organismile vajaliku toidu õige kasutamisega.

Ravimid võivad anda küll kiire paranemise efekti, kuid põhjustavad sageli kõrvalmõjusid, võides mõnikord isegi uusi haigusi tekitada. Medikamente tuleks kasutada üksnes edasilükkamatut abi vajavates olukordades. Sellepärast ongi toitumisnõustaja ja meditsiini vaheline koostöö oluline, et patsient saaks paraneda parimal võimaliku viisil.

Toitumist korrigeerides on võimalik abi saada paljude terviseprobleemidele korral. See võib olla aega ja tahtejõudu nõudev protsess kuid kõik oleneb siiski sellest kui sügavale haigused on juurdunud. Iga inimene on unikaalne, mõnel võivad positiivsed muutused ilmneda juba mõne nädalaga, teisel võtab aega kuid või isegi aastaid. Kui on vaja, peab dieet kestma kogu elu.

Toiduga ravimine võib olla vaevaline kuid on loomulik ja kõrvalmõjudeta. Loodus kasutab organismi loomulikku kaitset ja toetab aeglast ja pidevat paranemist.

Toitumisnõustajana olen sulle sellel teekonnal toeks ja abiks.

Aitan koostada tervislikku ja sobilikku menüüd vastavalt Sinu vajadusele ja seisundile.

Abistan kaalulangetamisel ja tervislike puhastuskuuride läbiviimisel.

Annan nõu erinevate dieetide rakendamisel: gluteeni- ja kaseiinivaba dieet, vegetaarne dieet, toidutalumatuse korral jne.

Loengud

  • Tervislik toitumine
  • Südamesõbralik toitumine
  • Taimetoitlus
  • Maksapuhastus
  • Toitumine raseduse ja imetamise ajal
  • Tervislik toitumine lastele
  • Tervislik kaalu langetamine ja selle hoidmine

Toitumine

Elamine on aga ohtlik tegevus, mis lõpeb alati surmaga. Pole oluline, kui kaua elada, oluline on tervelt surra. Et mitte jääda haigena aastateks endale ja teistele õnnetuseks kaela. Ela hästi, sure püsti.

– Anatol Sügis –

Kui sa annad oma kehale sobivat toitu, et keha funktsioneerilks laitmatult, siis saad sina segamatult teha seda, mida sa oled tulnud siia maailma tegema.

Mõned toidud põhjustavad haigusi, teised toidud ravivad haigusi

Kui häirida tasakaalu meie kehas, hinges ja vaimus, siis on tulemuseks haigused ja vaevused. Kui sa sööd päevast päeva toitu, mis põhjustab sinu kehale vaevusi ja mis sulle tegelikult ei sobi, siis ei saa sa iialgi teada, milleks sa tegelikult võimeline oled ja kui hästi sa end tunda võid. Paljud inimesed väidavad, et meie perekonnas esinebki ülekaalu või vähkkasvajat või südamehaigusi, mis on ka määrav, kuid kõige suurem mõju meie tervisele on siiski igapäevaharjumustel, seejärel alles geenidel.

Tänapäeva inimesed tunduvad välimuse järgi ületoidetud, kuid tegelikult on nad hoopis alatoidetud

Miks? Sest looduses on olemas tasakaal, mida inimene ei saa ise kunstlikult tekitada, kuigi seda proovitakse jätkuvalt ja järjekindlalt, on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Kahjuks on suurem osa toitu, mida me poelettidel näeme, läbi teinud terve hulga töötlemisprotsesse nagu kõrgel temperatuuril kuumutamine, rafineerimine, valgendamine jms. Paljudele toitudele lisatakse ka hulganisti keemilisi lisaaineid- säilitusained, maitseparandajad, värvi, lõhna – ja maitseained, mida kasutatakse toidu atraktiivseks muutmisel. Loomadele söödetakse hormoone ja antibiootikume, mis kanduvad lihasse, munadesse ja piimatoodetesse. Selline toit ei ole enam loodusega kooskõlas, sealt puudub lisaks vajalikele vitamiinidele, mineraalidele, ensüümidele ja paljudele teistele elutähtsate ainetele ka vajalik energia.

Enamasti on toitude töötlemise eesmärgiks luua toode, mis on ligitõmbava kaubandusliku välimusega, pikema säilimisaja ja esmapilgul mugavamini kasutatav, ahvatlevam, ning võimalik, et isegi sõltuvust tekitav, et tarbija tuleks seda uuesti ostma. Toiduainete tööstus töötleb kaupu mitte tarbija huve silmas pidades, vaid kasumile mõeldes.

Kõige vajalikum ja esmasem, mida oma tervise jaoks saad teha, on õppida tervislikult toituma. Kuid just see osutub paljudel inimestel kõige raskemaks ja keerulisemaks ülesandeks. Tundub olevat raske orienteeruda kaupu täis toidulettide vahel, kus üks toode on ahvatlevam kui teine.

Toidud, millest hoiduda

Tavaliselt sõdib inimene igasuguste toidupiirangute vastu. Ta pole teadlik, et peaaegu kõik halvad toitumisharjumused sarnanevad narkomaaniaga. Mõned toiduained maskeerivad momentaalselt depressiooni ja väsimust, röövides kehalt samalajal viimsedki jõuvarud. Kui aga tervis lõpuks sellise piitsutamise peale üles ütleb, soovitakse saada silmapilkset paranemist, tarbides ravimeid, mis küll peidavad sümptomeid kuid tei lahenda probleemide tegelikke põhjusi. Nii jäävadki varjatud tervisprobleemid mööda keha ringlema, otsides järjest uusi väljapääse küll köha, nohu või teinekord veelgi tõsisemate probleemidena nagu depressioon, südamehaigused jne.

Mõned inimesed tarvitavad liiga palju soola, teised söövad suurel hulgal liha, kolmandad tarbivad liigselt kohvi või magustoitu. Need toidud on stimulandid, millest loobumisel tekib nõrkus, peavalu või lihtsalt kehva olemine, kuna sel ajal toimub mürkainete väljaviimine organismist. See on põhjus, miks paljud inimesed arvavad, et nad vajavad neid aineid, seetõttu pöördutakse tagasi oma ebatervislike harjumuste juurde. Tegelikkuses aga kestavad nn. ärajääma nähud vaid lühikese perjoodi jooksul ning teatud aja möödudes kui organism on keha saastavatest ainetest puhastunud kaob ka isu ebasoovitavate ainete järgi. Inimene muutub stimulantideta energilisemaks ja rõõmsamaks ilma, et peaks maksma selle eest oma tervisega.

Rafineeritud tooted – (valge jahu, pasta, riis, kiirkeedu helbed, suhkur, sool, õlid jne.)- Algne toitainete rikas tooraine on liigselt “puhastatud” valgendatud, kuumutatud jne. Näiteks jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Järgi jääb lõhnatu toitainete vaene kauasäiliv mass.
Rafineeritud toidud on toitainetest tühjaks imetud libatoidud, milles puuduvad meile hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained ning meie kehale vajalik tooraine algupärane energia. Meie keha peab sellise toidu seedimiseks laenama puuduvad vitamiinid, mineraalid ja muud toitained oma kudedest. Seesugune organismi tühjaks imemine kasvatabki isu ja liigsöömist, sest keha otsib võimalusi, kuidas taastada toitainevarud, mille ta on rafineeritud toidu peale ära kulutanud.

Sool – laua- ehk söögisool on tööstuse kõrvaltoode – 99,9 protsendiline naatriumkloriid, millele esteetilistel ja kaubanduslikel põhjustel lisatakse nüüdisajal muu seas paakumisvastast ainet ja muid kemikaale. Laua sool on siis 82 mineraalist (magneesium, jood, raud jne.) puhastatud meresool. Rafineerimis- ehk tootmisprotsessi käigus kuumutatakse soola suurel kuumusel, mistõttu muutub ka soola ainulaadne, elektrijuhtivusega seotud molekulaarne struktuur. Puhas naatriumkloriid koos lisaainetega mõjub meie organismile mürgina, mida organism ei võta omaks, vaid püüab sellest kiiresti vabaneda. Organism kaitseb ennast kahjuliku aine vastu, lahustades seda vedelikes. Seepärast tekitabki sool ehk naatrium(kloriid) janu ja turseid.
Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid see pole inimese organismi jaoks siiski piisav. Laua sool paneb südamele suure surve, takistab kaltsiumi imendumist, viib mineraalaineid kehast välja, tõsab vererõhku, häirib kehas elementide vahelist tasakaalu ja soodustab vähi teket.

Suhkur – naturaalne suhkruroog sisaldab 14% mikroelemente, mineraale ja vitamiine, lisaks ka klorofülli, olles isegi teatud mõttes kasulik toiduaine. Valge suhkur( rafineeritud) on üles soojendatud kriidipiimas, nõnda et kaltsium ja proteiinid eralduvad. Segu muutub aluseliseks ja seega hävitab kõik vitamiinid. Teises faasis segatakse suhkur happelise kriidiga, CO2-ga, SO2-ga ja lõpuks NaC2-ga. Seda segu kuumutatakse ja jahutatakse mitu korda, seejärel kristalliseeritakse ja tsentrifuugitakse. Selline “surnud” ainehulk töödeldakse veel kemikaaliga Sr(OH)2. Järgnevalt jõuab see rafineerimisse, kus järje võtab üle kriit-süsinikhape (chalk carbon acid), et ainet puhastada. Tume värvus kõrvaldatakse väävelhappe (H2SO4) lisamisega ja siis see filtreeritakse kondisöe abil. Lõpuks lisatakse Indathrenblue värvi ehk väga mürgist ultramariini.
Valge suhkur röövib kehast vitamiine ja mineraale, mida on vaja tema enda seedimiseks ja detoksifikatsiooniks, muudab meie keha happeliseks ja hüperaktiivseks, viib energia alla ja üles(jojo effekt), tekitab sõltuvust, hambaauke, soodustab diabeeti, enneaegset vananemist, vähi- ja südamehaiguste teket ning nõrgestab immuunsüsteemi. Lihtsamalt öeldes laastab valge suhkur kogu keha ja selle funktsioone, olles aluseks paljudele degeneratiivsetele haigusetele.

Koffeiin ( kohv, must tee, koolajoogid, energia joogid, ravimid) – on kesknärvisüsteemi stimulant. Kuigi on paljud uuringuid tõestavad, et koffeiin ei olegi nii kahjulik ning kohvis leiduvad ka paljukiidetud antioksüdandid, ei ole muidu kemikaalide ja lisaainetega töödeldud kohv asendamatu tervislik toiduaine.

Koffeiin

Laialdaselt antioksüdante sisaldavad ka kõik juur -ja puuviljad.

Koffeiin nõrgestab kordinatsiooni, mälu, kiirendab südame lööke, tõstab kolesterooli taset, ärritab magu ja põhjustab une häireid ning närvilisust. Kurnab neerupealseid ja sunnib inimese enda varudest energiat tootma, mitte ei anna seda juurde. Vähendab tsingi ja raua imendumist ligi poole võrra.

Gaseeritud joogid (kaasa arvatud vesi) – tekitavad röhitsusi, mille tulemusel kerkib maohape söögitorusse, kahjustades rakke ja luues soodsa pinna söögitoruvähi tekkeks, põhjustab kaltsiumi kaotust. Enamus karastusiooke sisaldab suures koguses suhkrut. Vee rikastamine tehnilise süsihappegaasiga on tootja ja müüja jaoks majanduslikult kasulik seetõttu, et gaseerimisega pikeneb vee säilitusaeg ning vastavalt on nõuded hoiutingimustele lihtsamad ja müügikõlblikkuse aeg pikem. Samuti kasutatakse gaseerimist tihti selleks, et vabastada jook ebameeldivast kõrvalmaitsest.

Margariinid, rafineeritud õlid, transrasvad – Rafineeritud õli on pleegitatud ja lõhnastatud keemiliste ühenditega, margariinid meenutavad oma keemilise koostise poolest kõige rohkem plastmassi. Hüdrogeenitud rasv on keemiliste meetodite abil tahkeks muudetud taimeõli. Taimerasva hakati tahkestama ehk hüdrogeenima selleks, et saada võist odavam ning pikema säilivusajaga mass ehk margariin. Hüdrogeenitud rasvad( transrasvad) on üheks peamiseks südame ja veresoonkonna haiguste põhjuseks. Nad sisaldavad küllastatud ja trans-rasvhappeid, mis tekitavad veresoonte lupjumist, võides omakorda põhjustada südameatakki või insulti ning lisaks alandavad “head kolesterooli” ja tõstavad “halva kolesterooli” taset.

Light tooted – vähendatud rasvasisaldusega piimatooted või suhkruvabad tooted.

Poolfabrikaadid ( lihatooted-vorstid, viinerid, singid, kalapulgad jne.) – Vorstitooted koosnevad rasvast, rupskitest ja kamarast. Sinkidesse pressitakse keemiliste lisaainetega rikastatud vett. Kõikidele lihatoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249 – E252) ning värvaineid, mis meie organismi sattudes moodustavad kantserogeenseid (ehk vähkitekitavaid) ühendeid.

Üle keedetud, friteeritud või praetud toiduained (mikrolaine ahjus valminud toit) – surnud toit, kuna enamik vitamiine mineraale läheb kuumutades üle 47 kraadi, kaduma. Täielikult hävivad toidu seedimiseks vajalikud ensüümid.

Nikotiin – Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja. Suitsetamine koormab südant, kopse, kesknärvisüsteemi, pärsib viljakust jne.

Alkohol – tekitab sõltuvust, mürgitab keha süsteeme, eriti maksa, tekitab veresuhkru kõikumist, rakukoe taandarengut. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häire. Alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.

Sünteetilised lisaained

Suhkruasendajad (atsesulfaam E950, aspartaam E951, tsüklamaat E952, sahhariin E954 jt.) – on närvimürgid ja vähktõve soodustajad. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel.
Värvained -100-199, maitsetugevdajad -E 600-625 säilitusained- E 200-299 – sisaldavad keemilisi aineid, mis inimorganismis käituvad ettearvamatult. Neid on vähe uuritud, võivad tekitada hüperaktiivsust, agressiivsust, vähkkasvajad, depresioon jne.

Geneetiliselt muundatud toit – Tehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse geneetiliselt muundatud toidu saamiseks. Ühtegi GMO toitu ei tohi Euroopa Liidu turule tuua enne, kui selle ohutust on hinnanud Euroopa Toiduohutusamet ning toote turule viimiseks on tehtud vastav otsus. Ka Eesti turule on joudnud GMO maisist, GMO rapsist ja GMO sojast saadud või neid sisaldavad toidud. Kõik GMO-st koosnevad, neid sisaldavad või neist saadud toidud peavad olema vastavalt märgistatud, st toote märgistusel peab olema kirjas, et tegemist on GMO toiduga, või et toit sisaldab GMO koostisosi. Nt GMO maisi sisaldava toidu märgistusel peavad olema sõnad “geneetiliselt muundatud” või “toodetud geneetiliselt muundatud maisist”.
Kuna GMO toodete kaugmõju tervisele ei ole piisavalt uuritud ja nende ohutus toestatud, on soovitav GMO tooteid mitte tarbida või tarbida vaid erandjuhtudel.

Ei ole asendamatud toiduained inimese toidulaual

Piimatooted (lehma piim) – Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Väidetavalt ei talu 25% eestlastest lehmapiima. Piima ja piimatoodete liialdamisega on oht ka rauapuudusaneemiaks.
Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.
Suhkruga magustatud ” poe ” piimatooted nagu jäätis, jogurt, kohukesed jms, ei ole kindlasti hea valik.
Kui aga siiski piimatooteid tarbida, siis mahe saadusi nagu keefir, pett, hapupiim, maitsestamata jogurt, kodujuust, taluvõi. Mitte rohkem kui 1-2 portsjonit päevas.

Liha- (sea, kana, looma) – Liha sisaldab küll palju mineraalaineid ja vitamiine aga ka halbu rasvu ja toksiine, kuna loomadele süstitakse antibiootikume ja hormoone. Paljud vitamiinid lähevad liha küpsetades aga kaduma. Tänapäeval tarbitakse liha ka liiga palju. Üks kord päevas oleks rohkem kui küll, tervise seisukohast võiks liha olla kõrvalroog ja salat pearoog. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse südamehaiguste, kõrge vererõhu, vähi, neeruhaiguste, osteoporoosi ja neerukivide kõrgenenud riskiga.
Kui aga siiski liha tarbid, siis parim oleks mahedalt kasvataud linnu liha. Punast liha ( veis, siga, lammas) soovitatakse tarvitada väga harva, mitte rohkem kui kord nädalas.

Kala ja mereannid – lõhe, makrell, heeringast, hiidlest – on loomse valgu, heade rasvhapete omega 3 allikas. Ettevaatust, tänu tänapäeva reostunud vetele sisaldavad paljud kalad tervisele kahjulikku elavhõbedat. Loomsest lihast on kala kõige hinnatum. Tarbi väiksemaid kalu, need pole nii saastatud.

Munad – sisaldavad samu aineid, mis lihagi. Piiara ka munade tarbimist kuna muna võrdub lihaga. Eelista vabalt peetavate kanade mune, puurikanade munadele.

Ole tähelepanelik nende toiduainete suhtes

Teraviljad – nisu, rukkis, oder- täisteravilja tooted on muidu tervislikud kuid põhjustavad paljudel inimestel toidutalumatust ja allergiat, eriti nisu puhul. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist. Nisu valku gluteeni on raske seedida ka mitte allergikul, seetõttu võiks ka täistera nisu tarbida vähem.

Pärm– on probleemiks kui sul on allergia, migreen, parasiitseentõbi, ekseem, nõgestõbi, astma, pärmitundlikkus, liigne kehakaal. Sisaldab samas B grupi vitamiine ja mineraalaineid. Positiivse toimega on muidugi naturaalne, mitte tööstuslik pärm.

Seened – sisaldavad valku, aminohappeid ja vitamiine, eemaldavad kehast mürke, samas sisaldades ka ise looduslikke mürke ja keemilisi aineid, mis võivad seedimist segada.

Mida siis süüa?

Tänapäeval on ELULISELT oluline vahet teha töödeldud ja töötlemata toidul. Toiduks tarvita alati värsket, võimalusel mahe terviktoitu. Terviktoit on toit oma kõige loomulikumas olekus, nii nagu emake loodus on ta meile andnud. Seda pole kunstlikult töödeldud, pole MIDAGI lisatud ega ÄRA võetud. Terviktoidus on olemas kõik organismile vajalikud toitained lugematute ülesannete täitmiseks, mis aitavad keha elusa ja tervena hoida. Loomuliku tervisliku toidu söömine pole hetkeline trendi dieet, vaid elustiil, mida järgides on võimalik hoiduda ning abi saada paljude haiguste korral. Juba üksainus tervislik toidukord aitab mürkainetest küllastunud organismi.

Orgaanilise( mahe, öko) toidu söömise olulisus

Briti teadlaste uuring kinnitas, et mahedalt toodetud puuviljad, aedviljad ja piim sisaldavad rohkem kasulikke komponente. 12 miljonit naelsterlingit (269,3 miljonit krooni) maksnud uuringu esialgsed tulemused näitavad, et mahepuuviljad ja maheaedviljad sisaldavad kuni 40 protsenti enam antioksüdante kui tavalised puu- ja aedviljad, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Uurimust rahastas Euroopa Liit, selle läbiviimist juhtis Newcastle’i ülikooli professor Carlo Leifert. Projekt kestis neli aastat ning uuritavaid taimi kasvatati mitmetes kohtades üle Euroopa, kaasaarvatud ülikooli enda katsepõllul. Antioksüdandid on tervislikud, sest võitlevad vabade radikaalidega, mis on väga reaktsioonivõimelised osakesed ning kipuvad inimese rakke kahjustama. Vähem vabu radikaale tähendab eeldatavalt vähem terviseprobleeme ning aeglasemat vananemist. Varasemad uuringud on väitnud, et tervislikkuse seisukohalt pole vahet, kas süüa mahetoitu või mitte.

Tavaliselt toodetud tooted sisaldvad pestitsiide ja teisi kahjulikke kemikaale, enamasti on nad kasvatatud ka mineraalidevaeses pinnases. See on eriti oluline laste puhul, sest laps saab kg. kehakaalu kohta rohkem mürke. Orgaanilises toidus on palju rohkem mineraale ja mikrotoitaineid nad on ka aluselisemad. Orgaanilise toidu kasvatajaid toetades toetad ka maakera puhtust, sest nad kasvatavad toitu keskkonna säästlikumalt.

Toidupüramiidid

Harvardi püramiid

Ja Harvardist inspiratsiooni saanud ETTA püramiid.

Puuviljad – aprikoos, õun, banaan, dattel, pirn, nektariin, virsik , mandariin, apelsiin, sidrun, greip, kiivi, granaatõun, ananass, mango, viinamari, kirss, kaktusvili, melon, arbuus, avokaado jne.
*Looduslikud maiustused, sisaldavad hulgaliselt vitamiine, kiudaineid ja osaliselt mineraalaineid ning ensüüme, abistavad seedimisel, puhastavad ja jahutavad organismi.

Marjad – jõhvikas, tikker, sõstar, maasikas, mustikas, põldmari, murakas, vaarikas, astelpaju, mustsõstar jne.
*Neis on suurel hulgal antioksüdante, vitamiine. Eriti olulised südamehaigetele soovitatavad B grupi vitamiinid, mineraalaineid ja fütokemikaale. Marjad ja nende seemned on väga kiudainerikkad. Marjad tugevdavad immuunsussüsteemi ning aitavad ära hoida vähktõbe, enneaegset vananemist ja dementsust.

Juur ja aedviljad – porgand, peet, artisokk, baklazaan, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, hiinakapsas, spargel, juurseller, varsseller, kabatsokk , nuikapsas, pastinaak, kartul, redis, kaalikas, bataat (maguskartul), kõrvits, tomat, kurk jne.
*On liitsüsivesikute allikaks, sisaldavad ka mikrotoitaineid vitamiinide, mineraalaineid, fotokemikaale ja antioksüdante. Vähivastane kokteil.

Teraviljad – rukis, nisu, kaer, oder, tatar, basmati ja pruun riis, hirss, mais, kinoa, speltanisu, kamut, amarant jne.
*Nad sisaldavad kõiki makro ja mikrotoitaineid, mida organism vajab. On liitsüsivesikute ja kiudainete allikad, sisaldavad vitamiine E ja B ning mineraalaineid- rauda, kaltsiumi ja magneesiumi, ka valku ning häid rasvu. Töötlemata teravili on veresuhkru tasakaalustaja.

Kaunviljad – põld, soja -ja mung oad. Kikerherned, herned, läätsed jne.
*On taimseks valguallikaks, samuti kiudainete, mineraalide ja vitamiinide rohked.

Lehtköögiviljad, umbrohi – peedipealsed, sigur, lehtkapsas, võilillelehed, jääsalat, lehtsalat, sinepilehed, petersell, spinat, hapuoblikas, vesikress, rucola, malts, nõges jne.
*On väga toitainete rikkad, sisaldavad, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki, vitamiine A, C , E, K, kiudaineid, foolhapet, klorofülli. Aitavad puhastada verd, annavad energiat.

Pähklid, seemned (toorelt, maitsestamata, röstimata) – mandel, brasiilia, sarapuu, pekaan- kookos- ja kreeka pähkel, nakarpähkel, seedriseemned ja kastanid. Seesami, päevalille, chia, kaepi, lina – ja kõrvitsa seemned jne.
*Sisaldavad palju olulisi rasvhappeid ehk häid rasvu, aminohappeid, E vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, tsinki, rauda, seleeni, mangaani, valku jne.

Õlid ja rasvained (ainult külmpressitud rafineerimata õlid)– seesami, oliivi, mandli, linaseemne, gee (selitatud või), palmi -ja kookos rasv jne.
*Sisaldavad tervistavaid rasvhappeid, mida vajame toidu trantsportimisel ja lõhustumisel organismis, aju tööks, naha, juuste ja küünte tervishoiuks jpm. olulisteks funktsioonideks organismis.

Idandid – lutserni idud, odraoras, nisuoras jne.
*Sisaldavad suurel määral antioksüdante, vitamiine ntx. B12, mineraale, proteiine, ensüüme, kiudaineid, nukleiinhappeid. Kaitsevad haiguste eest.

Kääritatud tooted (loomulikul teel) – Õunasiidriäädikas, riisiäädikas, tamari soja kaste, miso, temph, keefir, jogurt, hapukoor, hapupiim, hapukurk, hapukapsas jne.
*Kääritatud toit on elus toit, mis sisaldab kehasõbralikke ensüüme ja probiootilisi baktereid, mis aitavad kaasa seedesüsteemile, tugevdavad soolefloorat ja immuunsus süsteemi.

Looduslik magus – mesi, odralinnased, riisisiirup, vahtrasiirup, melass, agaavinektar, stevia lehed, indiaani suhkur.
*Vähetöödeldud suhkur, mis sisaldab ka mineraalaineid, vitamiine, ensüüme ja antioksüdante. Mesi sisaldab ka bakterivastast toimet.

Vetikad – nori, wakame, dulse, kombu, agar, arame, kelp, merepalm, klorella , spirulina jne.
*Tõenäoliselt on vetikad üheks kõrgeimaks toitaine allikaks kogu maal. Nad sisaldavad kõiki vitamiine, mineraale, aminohappeid, ensüüme, 38 %valku.Nad on väga kergesti seeditavad, tervistavate omadustega, sisaldavad antibiootilisi omadusi, aitavad kehal puhastuda raskemetallidest, radioaktiivsetest elementidest ja mürkidest. On abiks kasvajate ravis.

Vürtsid, ürdid ja maitsetaimed – basiilik, loorber, kardemon, kaneel, koriander, köömen, till, murulauk, porrulauk, apteegitill, ingver, majoraan, piparmünt, oregano, rosmariin, safran, kurkum, tsiilipipar, mustpipar, nelk, sinep, muskaatpähkel, põld lambalääts jne.
*Aitavad toitainetel paremini imenduda, on raviva ja puhastava toimega, sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid.

Kolmik juur – küüslauk, sibul, ingver (Joogide imerohi).
*Organismi puhastavad, antibakterjaalsed, energiat, mineraale ja vitamiine andvad, ravivad ja haigusi ennetava toimega.

Taimeteed – kummel, võilill, apteegitill, ingver, zenzenn, viirpuu, meliss, lagrits, sidrunhein, nõges, pau d arco, piparmünt, kibuvits, aaloe, mate jne.
*Ravivad, puhastavad, rahustavad, toniseerivad närvisüsteemi, aitavad keha PH hoida aluselisena.

Kakao (toorkakao, lisanditeta) – sisaldab palju magneesiumi, antioksüdante.
*Lõdvestab lihaseid, tugevdab luid, soodustab head enesetunnet.

Seetõttu oleks hea juua umbkaudu 2 liitrit puhast vett päevas, oleneb muidugi ka kehakaalust ja liikumisest. Oluline on ka vee temperatuur joomisel, külm vesi jahutab ja aeglustab ainevahetust. Vee joomise parim temperatuur on kehatemperatuuril 37,5 C. Seda ka kuuma ilmaga.

Vesi ei ole lihtsalt vesiniku ja hapniku molekulid vaid moodustavad struktureeritud vee. Struktureeritud vesi on elav ja ehtne – allikavesi, vihmavesi, sulavesi on näited parimatest vee struktuuridest. Värsketes puu- ja aedviljades sisaldub orgaaniline struktureeritud vesi, mis on inimese kehale kõige paremini omastatav. Keetmisel ja kuumutamisel selline suurepärane struktuur kaob ja vesi aurustub. Kui inimene tarbib palju värsket puu- ja aedvilja, värsket rohelist saab ta suuremas koguses head vett. Iga meie keharakk sisaldab struktureeritud vett ja vajab seda. Tavalist vett juues hakkab keha ise vett struktureerima, kuid peab tegema selleks palju tööd (kulutama energiat). Vesi säilitab oma struktuure vähe aega ja kaotab need transportimisel, pumpamisel, pakendamisel.

Karboniseeritud joogid, soodajoogid, koolajoogid, kohvijoogid, alkohol ei ole meie keha niisutavad, vaid kuivatavad. Nende jookide tarbimine koormab oluliselt organismi ja aitab kaasa veetustamisele (dehydration). Keedetud vee struktuur on samuti kehale raske väljakutse, kuna keetmisel tekivad uued kehale tundmatud struktuurid. Kuumutamisel (st supid, pakendatud pastöriseeritud mahlad) vee kasulikud struktuurid hävinevad.

Noore inimese organism suudab veepuuduse suure vaevaga kompenseerida, vananedes on see üha raskem. Kuna janutunne on väga sarnane näljatundele siis inimene veejoomise asemel sööb. Siit ka algus ülekaalulisusele ja aeglasele ainevahetusele. Vee tarbimise viimisega normaalsele tasemele saab lahti liigsetest kilodest ja väheneb ka tung alkoholi järele. Kehale tuleb anda piisavalt vett, et ta suudaks ennast puhastada ja hoida ainevahetus korras.

Kokkuvõtteks

Tänapäevane toit sisaldab inimorganismile raskesti seeditavaid ja elutähtsate toitainete omastamist takistavaid aineid. Meie menüü on nii lühikese aja jooksul drastiliselt muutunud. Meie peamised füsioloogilised vajadused on aga jäänud samasugusteks ning me saame neid täita erinevaid toitaineid tarbides. Evolutsioonilised muutused võtavad väga pikka aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad tänapäevase toitumisega harjuksid. Ka inimeste füüsiline koormus on aja jooksul tunduvalt vähenenud ning me ei vaja enam nii palju toitu kui vanasti. Et tervislikult toituda, ei ole vaja minna koopasse tagasi. Kuigi maailm ja inimesed meie ümber muutuvad, on võimalik teha oma toitumises ja elustiilis tervislikke valikuid ka tänapäeval. Ehk siis tarbides mitmeksesist, loomulikku, vähetöödeldud, lisaainetevaba, võimalikult värsket ja mahedalt kasvatatud toitu ning piisavalt puhast vett. Arvestades, et toit oleks vähemalt 80% taimne ja mitte rohkem kui 20% loomne. Oluline on ka piisav liikumine. Sellist elustiili viljeledes säilitaksid inimesed puhtamana ka keskkonna, mis omakorda tuleks kasuks tervisele. Loomuliku toidu söömine pole hetkeline trendidieet, vaid kogu inimkonnale omane elustiil, mida järgides on võimalik elada tervisest pakatavat täisväärtuslikku elu .

Samas ära tee ka toitumisest kinnisideed. Teinekord on tervislikum sõpradega restoranis einestada kui üksinda kodus tervislikku toitu süüa. Toit ei ole ainus, mis toidab. Söömine aitab kehal funktsioneerida ja energiavarusid taastada. See paneb aluse tervisele ja heale enesetundele. Kuid ilma liikumata, rahuldust pakkuvate suhete, elukutse, hobide ja spirituaalsuseta kaotab toit poole oma väärtusest.

Allikad:

Tervis

Üldiselt peetakse tervist kehvaks siis kui palavikuga pikali maas lamatakse. Kui aga inimene vähemalt püsti seisab, siis peetakse tervist juba normaalseks.

Hea tervis aga ei tähenda mitte ainult haiguste ja puudumist. Paljud inimesed peavad oma tervist heaks, ignoreerides näiteks peavalusid, seedeprobleeme, põletikke kehas, kõrget kolesterooli taset, väsimust, hambaauke, nägemisprobleeme, seljavalusid, tselluliiti, seennakkusi, viljatust, hormonaalseid häireid jne.

Hea tervis

1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel.

Seega, tervis tähendab ka rõõmsameelsust, reipust, tugevat immuunsust, tegutsemistahet ja positiivset ellu suhtumist.

Kuulake oma keha ja olge terved!

Inimesele loomuomane toit

Alati on inimest huvitanud, mida süüa, keda süüa, kui palju süüa, millal süüa ja kus süüa, ikka selleks, et olla terve ja elada kaua.

Igale liigile siin maapeal on loodud toit mis on vastavuses tema keha, instinktide, nägemismeele, maitsemeele ja seedeelundkonna iseärasustega. Näiteks kiskjad ehk karnivoorid on loomult lihasööjad. Herbivoorid on rohusööjad. Omnivoorid ehk segatoidulised saavad süüa nii taimi kui loomi. Furgivoorid on puuviljatoidulised jne.
Mis on siis inimesele loomuomane toit toetamaks maksimaalselt tervist, arengut ja pikka iga

Tänapäeva inimene ei ela enam inimesele loomupärast elu ega söö ka loomuomast toitu. Kuna inimene on kaotanud oma algse sideme loodusega, siis ei teatagi enam mis on loomulik mis mitte

Enamus inimesi teab, et inimesed on loodud omnivoorideks ehk siis kõigesööjateks. Kuid järjest enam leitakse, et on ka paremaid toitumis võimalusi tervise ja hea enesetunde nautimiseks. On tervikliku toidu sööjad, kes söövad toitu vaid naturaalses olekus nagu liha, tomatit ja mett, ega tarbi viinerit, ketshupit, suhkrut jne. Kasvamas on suur hulk inimesi, kes ei söö liha ehk taimetoitlasi. On veel ka veganid, kes ei tarbi üldse ühtegi loomset toiduainet. Ja toortoitlased, kes ei kuumuta oma toitu üle 46 kraadi. Siis on veel puuviljadest toitujaid ja teisi huvitavaid toitumisstiile. Kõikide toitumisstiilide taga on ka teadlasi, arste, sportlasi ja muidu avalikult tuntud tegelasi. Aastakümneid ainult puuviljadest toitunud inimesed jooksevad ultramaratone või harrastavad body buildingut jmt. Kõige hämmastavam on veel see, et viimasel ajal on ilmunud ka valgusest või pranast ehk õhust toitujad( breatharianid), kes ei söö mitte midagi juba aastaid ja elavad väidetavalt täisväärtuslikku haigustevaba elu. Mida sellest kõigest arvata?

Teaduslikult tõestatud

Tänapäeva inimene ei pea ise üldse mõtlema. Kõik teised on vastutavad peale inimese enda. Arstid vastutavad tema tervise eest, toitumisteadlased ütlevad mida sööma peab, reklaamid ütlevad mida ostma peab jne. Kui miski peaks häirima inimese mugavustsooni sellega, et inimene on sunnitud ise mõtlema ja järeldusi tegema siis minnakse kaitsepositsiooni. Näiteks kui küsida inimese käest, et kuidas ta teab, et inimene on loodud kõige sööjaks, siis vastus on tavaliselt selline:”Aga teaduslikult on see ju tõestatud “või ” aga meie esivanemad ju sõid nii.”

Mida see teadus üleüldse tähendab?

Paljud inimesed ei ole teaduslike uurimustöödega eriti kokku puutunudki peale ehk mõne siin- seal “naistelehes” ilmunud pealiskaudse artikli. Sellegipoolest tundub teadus kui selline inimestele vägagi aukartustäratav. Tõepoolest tänu teadusele on inimene saanud teada palju huvitavaid asju. Teadus aga ei tähenda ühte suurt ja kurja onu, kes ütleb mis on õige ja mis mitte. Teadlasi ja erinevaid arvamusi on palju. Rõhutan arvamusi, teadlased püstitavadki hüpoteese, arvamusi ja erinevaid teooriaid. Näiteks toitumiseadlaste hulgas leidub nii taimetoitlasi, omnivoore kui toortoitlasi jne. Tehakse erinevaid katsetusi ja jõutakse erinevate tulemusteni. Seetõttu ei olegi teadlased igas asjas päris üksmeelel. Loomulikult saab teaduslike tõestusi kasutada aga nendest üksi ei piisa, tuleb ka ise mõelda ja näha kogu tervikut, millest teaduslikud tõestused moodustavad vaid osa kinnitamaks terviklikku arusaama. Loogilisest mõtlemisest siin üksi ei piisa, tuleks usaldada ka oma intuitsiooni.

Teadlased selgitavad tihtipeale inimestele väga keerulistes terminites kui vajalik ikka üks või teine aine meie kehale on ja seda saab just loomsest või hoopis taimsest toidust. Või hoopis kui avastatkse mingi tähtis element nagu näiteks valk, siis pööratakse sellele suurt tähelepanu, mõne aja pärast avastatakse mõni uus aine, siis saadakse aru, et see on veel tähtsam aine jne.jne. Või rõhutatakse, et toit peab olema kindlasti läbi küpsetatud, muidu on see inimese organismile raskesti seeditav ning toidu küpsetamine tapab meile ohtlikud bakterid. Samas on tõestatud ka seda, et just kuumutamata värskes toidus nagu puuviljades ja salatites on palju vitamiine ja antioksüdante, mis on üliolulised inimese tervisele ning, et küpsetatud toit tekitab kanserogeenseid aineid, mis on vastutavad kasvajate tekkimise eest. On tõestatud, et toidu kuumutamine üle 46 kraadi hävitab palju vitamiine ja peaaegu kõik ensüümid, mis on vastutavad toidu seedimise eest.

Tegelikult ei teata kuidas asjad päriselt olid

Osad teadlased arvavad seda, et just liha söömine andis tõuke inimese evolutsiooniliseks arenguks. Mõned teadlased on tõestanud, et inimese seedesüsteem ei ole loodud liha sööma. Teised seevastu aga usuvad, et just küpsetatud toit oli see mis inimese ajul areneda laskis ja just taimne süsivesikute rikas toit nagu kartulid ja porgandid kuna aju toit on glükoos mitte valk. Kolmandad väidavad, et hoopis psühhotroopsed taimed olid need, mis inimkonnal areneda aitasid. Vandenõuteoreertikud on aga veendumusel, et meid on ristatud nn Ufodega, mis võimaldas inimese hüppelist arengut.

Enamus teadlasi on siiski seisukohal, et inimene peaks sööma kõike nii loomset, taimset, küpsetatud kui toorest toitu, sest vaid nii on võimalik kätte saada neid aineid, mida meie keha eluspüsimiseks ja terveolemiseks vajab. Tundub igati loogiline. Aga kuidas selgitada asjaolu, et erinevate toitumisstiilide esindajad elavad pikki tervisest pakatavaid aastakümneid ja lausa põlvkondi ega jää mingilgi moel alla kõigesööjatele, enamasti on neil isegi parem tervis ja pikem eluiga ning kõrgem haridus tase. Samuti väidavad teadlased, et ei ole võimalik elada ilma söömata pikki aastaid kuid ometigi on sellised inimesed olemas.

Ühesõnaga teaduslikult tõestatud võivad olla ka teineteisele täiesti ristivastukäivad teooriad. Tavaliselt “võidavad” need kes oma teooriat kõige kõvemini karjuvad. Enamasti on kõige kõvem hääl rahal. Sellisel moel võivad teadlased jäädagi vaidlema ja inimesed ikka tõde ei tea. Me kõik teame, et teooria on üks asi aga praktika võib osutuda hoopis millekski muuks. Tegelikkuses napib erinevaid uuringuid mis oleksid jälginud suurt hulka inimesi ja nende toitumisharjumusi kogu inimese eluaja ning ka mitmete põlvkondade jooksul. Niisiis kui öelda, et pole tõestatud, võib tähendada tihtilugu ka seda, et pole piisavalt uuritudki.

http://berkeley.edu/news/media/releases/99legacy/6-14-1999a.html

http://news.harvard.edu/gazette/story/2011/11/why-cooking-counts/ http://www.thefreelibrary.com/Meat+in+the+human+diet:+an+anthropological+perspective-a0169311689 http://cogweb.ucla.edu/Abstracts/Pennisi_99.html http://en.wikipedia.org/wiki/Heterocyclic_amine http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Risk/cooked-meats http://en.wikipedia.org/wiki/Carcinogen

Aga meie esivanemad ju sõid nii ….

Inimesed peavad tavaliselt esivanemate all silmas oma vanemaid või äärmisel juhul ka vanavanemaid. Nendele eelnevaid põlvkondi enam väga ei mäletata. Kuid 2-3 sugupõlve tagasi olnud söömisharjumused ei ole piisav selleks, et öelda, mis on inimese loomuomane toit. Evolutsioonilises plaanis kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat, et inimese seedesüsteem võtaks omaks teatud toitu. Seepärast on oluline vaadata ka meie esivanemate toitumisharjumusi palju kaugemalt, päris algusest peale.

Kes me inimesed sellised üldse oleme ja kus kohast me tuleme ?

Selle üle vaevavad pead paljud teadlased, ajaloolased, antropoloogid ja tegelikult ka paljud tavalised inimesed nagu mina või sina. Täna arvatakse nii aga homme kui leitakse uus fossiil või kellegi 3 miljonit aastat vanad hambad võib kogu seniarvatu näida hoopis uues valguses. Kuna asitõendeid napib, siis saab ka ajoloo vallas teha vaid oletusi.

On teada, et maapeal on elanud erinevaid inimliike, kuid kõik teised peale homo sapiensi on mingil põhjusel välja surnud. Teadlased pakuvad, et inimese eellased ehk Homininae perekond- inimese eellane, gorilla, shimpans ja bonobos elasid u, 8 miljonit aastat tagasi . Homo perekond – inimese eellane, neandertallased ja homo erectus ilmusid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kaasaegne inimene Homo Sapiens tekkis 200 000 aastat tagasi. Arvatakse, et inimese eellane nagu ka inimene ehk Homo sapiens ise elas troopilises kliimas( Aafrikas) ja oli taimetoitlane, enamasti siis puuvilja toiduline. Usutakse, Aafrikast rännati euroopasse u. 60 000–100 000 aastat tagasi, kliima muutuse tõttu. Inimesed kohandasid oma eluviisi, tulemaks toime karmimate oludega, kus söödavaid taimi oli vähem ja talved väga külmad. See võis olla ka põhjus, miks inimesed hakkasid liha tarbima.
http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_human_evolution http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://novaator.ee/ET/inimene/kliimamuutus_lubas_inimestel_aafrikast_valja_rannata/ http://www.history.com/news/human-ancestor-ate-leaves-wood-and-bark http://www.mpg.de/5871906/Australopithecus_sediba_menu

Millal hakkas inimene liha sööma?

Tööriistakasutuse ja lihasöömise alguse paikapanemine on inimese eellaste evolutsioonilise ajaloo mõistmiseks võtmetähtsusega, ütlevad teadlased. Siiani arvati, et tööriistade kasutuselevõtmine on seotud Hominiinide ajumahu suurenemisega. Uus leid näitab aga, et tööriistu kasutati juba ammu enne perekonna Homo väljakujunemist. Varem arvasid arheoloogid, et varased inimese eellased hakkasid tööriistu kasutama 2,5 miljonit aastat tagasi. On leitud tõendeid, et üks esimesi perekonna Homo liikmeid, Homo habilis, kasutas liha tükeldamiseks teravaid kive. Uus leid on aga hinnanguliselt umbes 3,39 miljonit aastat vana, vanem ka kuulsast Australopithecus’e Lucy-nimelisest fossiilist, kes elas leiupaiga lähedal umbes 3,2 miljonit aastat tagasi. Ehk siis umbes sellest ajast võis inimene hakata liha tarbima. Arvatakse, et inimese eelane alguses siiski ei küttinud vaid võttis taimetoidule lisaampsu korjustelt ja laipadelt.
http://novaator.ee/ET/inimene/inimese_esivanemad_kasutasid_tooriistu_seniarvatust_oluliselt_varem/ http://www.jqjacobs.net/anthro/paleo/scavenging.html http://en.wikipedia.org/wiki/Hunter-gatherer

Millal hakkas inimene tuld kasutama

Enamus arheoloogide arvates hakkas inimene tuld kasutama 250 000 aastat tagasi, laialdasemalt aga alles 125 000 aastat tagasi või koguni vaid 40 000 ja mõned teadlased arvavad isegi, et vaid 10 000 aastat tagasi. Vaid üks teadlane( Wrangham) on veendunud, et inimese eellane hakkas tuld kasutama juba 2,3 – 1,8 miljonit aastat tagasi. Kuid need pole absoluutselt kindlad tõendid ja võivad olla enamik teadlaste arvates lihtsalt kokkusattumused. Igaljuhul on tule kasutamise tõendusmaterjal kesine.
http://en.wikipedia.org/wiki/Control_of_fire_by_early_humans http://www.thesciencenews.info/2011/05/people-used-fire-more-than-300000-years.html http://en.wikipedia.org/wiki/Cooking

Paleo ehk kiviaja dieet

Paleo ehk kiviaja dieeti kestis vahemikul 2,5 miljonit – 10 000 aastat. Põllukultuur ei olnud veel arenenud ja inimene hankis toitu otse loodusest. Ei olnud piimatooteid, teravilju ja kaunvilju, soola, suhkurt. Inimene sõi liha, kala, juurvilju, puuvilju, marju, pähkleid, seemneid. Enamasti söödi toit ka toorelt, ka liha ja kala kuna väidetavalt suurem osa kiviajast ei osanud inimene tuld veel kasutada. Kiviajal ei tuntud paljusid nn. tsiviilhaigusi nagu südamehaigused, diabeeti jms. mida seostatakse otseselt viimase 10 000 aasat tagasi muutunud menüüga, mil inimene hakkas kasvatama põllukultuure ja kodustama loomi. Muidugi olid kiviaja inimesed ka väga liikuvad ja veetsid oma päevad õues. Samas osad teadlased argumenteerivad, et kiviaja inimeste eluiga oli lühike- keskmine vanus u. 30- 40 eluaastat, seetõttu ei jõudnud nad ka haigestuda. Ka eskimote põhitoiduks on värske liha ja kala, kuid keskmine eluiga 40 aastat. Eluiga võis olla lühem ka karmide elutingimuste tõttu nagu sõjad, kliima, nälg, jne. Vahepealsetel aastatel kuni ehk siis alates 10 000 aastat tagasi on inimese keskmine eluiga olnud veelgi lühem, isgi 26 aastat. Arvatavasti katkude jm. haiguste tõttu. 2010 a. on inimese keskmine vanus 67. aastat.http://en.wikipedia.org/wiki/Paleolithic_diet http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7402&Itemid=288&lang=en

Inimene kui saakloom

Kuid mitte kõik teadlased ei arva, et inimene on olnud kogu aeg kütt. Hoolimata uurimustes ja menukirjanduses esitatud populaarsetest teooriatest ei kujutanud ürginimene endast agressiivset tapjat,” kinnitab raamatu „Inimene kui saakloom: primaadid, kiskjad ja inimese evolutsioon” (“Man the Hunted: Primates, Predators and Human Evolution”) autor Sussman. „Meie arukus, koostöövõime ja paljud muud kaasaegse inimese omadused arenesid välja meie püüetest kiskjaid üle kavaldada. Kuna ülekavaldamine on ajule keerukam ja raskem ülesanne kui ise jahti pidamine. ” Professor Sussman räägib, et inimene ei olnud kütt, vaid oli ise saak krokodillidele, metsikutele kasslastele jne. Umbes 2 miljonit aastat tagasi olid inimesel enamvähem samasugused hambad ja küüned, ta ei saanud süüa loomi, veel vähem neid küpsetada kuna ei osanud tuld kasutada. Milleks ta siis neid küttis. Ta ei küttinudki neid vaid põgenes kui sai või kaitses ennast rünnakute eest. Inimesed olid tol ajal ka palju väiksemat kasvu ja metsikuid kiskjaid elas palju rohkem kui praegu ning nad olid ka tunduvalt suuremad. Seepärast elasid inimesed paljukesi koos, et loomad neid maha ei murraks. Sussman lisab, et nägemus inimesest kui kütist kujunes lihtsakoelise judeokristliku ideoloogia baasil, mille kohaselt inimene on olemuselt paheline, agressiivne ja sündinud tapjaks. „Kui kivistisi ja tänapäevaseid mitteinimestest primaatloomaliike tegelikult uurida, saab selgeks, et asjalood lihtsalt ei olnud nii.”
http://news.bio-medicine.org/biology-news-3/Early-humans-on-the-menu-8054-1/

Mida räägivad meile inimese kõige lähedasemad sugulased – inimahvid

548770_473967819301372_2091305928_n

Viimasel ajal on esiletõusnud ka inimese ja inimahvide ( gorilla, orangutang, shimpans) vaheline suur seos. Seda, et ahvid on inimese lähimad sugulased teavad ehk kõik, kuid kui lähedased me tegelikult oleme ei tea vist väga paljud meist. Suuresti tänu Jane Goodallile, kes on shimpanse uurinud üle 50 aasta, saame oma lähimaid sugulasi pisut paremini tundma õppida. See info võib anda meile ehk rohkem aimu ka sellest, kes me inimesed sellised oleme.

Kas sa teadsid et:

  • Kõige rohkem sarnaneb inimene shimpansiga, jagades 98,6% idenditeeti. Ehk siis meie DNA on peaaegu sama, mis shimpansidelgi.
  • Shimpanside loomulikuks elukohaks sobivad kõik troopilise kliimaga alad. Samas kliimas elasid ka meie muistsed esivanemad enne kui nad hakkasid rändama külmematele piirkondadele.
  • Looduses elavad shimpansid gruppides nagu ka inimesed läbi ajaloo.
  • Shimpansid suhtlevad omavahel, kasutades häälitsusi, zheste, grimasse, kehaasendeid jmt. On võimelisd õppima ka numbreid ja aru saama kõnest kui neid õpetada.
  • Looduses elavatel shimpansidel on ka oma kultuur, mis on erinevates paigus erinev. Ehk siis tehakse teatud asju mitte instinktidest või geenidest, vaid kombest lähtuvalt. Näiteks pähklite purustamine kiviga on üks osa shimpanside kultuurist. Samuti erinevate ” tööriistade” valmistamine ja kasutamine. Shimpansid kasutavad ka ravimtaimi, et end ravida. Need oskused kantakse edasi põlvest põlve.
  • Shimpansid kannavad oma lapsi kõhus samakaua kui inimesedki- 8-9 kuud. Beebid on samuti abitud nagu inimbeebidki vajades eelkõige ema armastust, soojust ja hoolt. Shimpansid toidavad oma poegi rinnaga u 5 aastat. Ka inimeste imetamise periood on olnud varasematel aegadel umbes sama pikk. Shimpansi lapsele õpetatakse mida süüa ja mida mitte ka teiste täiskasvanud shimpanside poolt. Alles 8 kuu vanuselt hakkab shimpansi poeg kõndima.
  • Shimpansid õrnutsevad, teevad romantikat, vaatavad päikeseloojangut, kallistavad ja musitavad nagu inimesedki. Võtavad kasvatada orbe, söödavad teisi loomi näiteks kilpkonni. Nad naeravad.
  • Shimpansidel on samuti 32 hammast ja nad elavad u. 50- 60 aastat. Nende keha temperatuur on sama mis inimestelgi. Shimpansid on 7 korda tugevamad kui inimesed.
  • Shimpansid , eriti isased võivad olla väga agressiivsed, nad võivad teha koletuid kurje tegevusi nagi inimesedki teinekord. Nad võivad tappa suures raevus teisi shimpanse ja isegi oma lapsi ning neid pärast ära süüa. Ka inimene on võimeline sellisteks tegudeks.

Mida shimpansid söövad?

Nani

Shimpanside seedesüsteem on väga sarnane inimese seedesüsteemiga. Erinevalt inimesest toituvad shimpansid põhiliselt värsketest puuviljadest, puulehtedest, pähklitest, seemnetest ja õitest ehk 95- 99 % kogu menüüst. Ülejäänud 5% moodustavad termiidid, selgrootud loomad, tõugud, munad. Sellest 5 % u 1% söövad shimpansid ka liha, mis ei ole nende igapäevane toit. Ja seetõttu nimetatakse shimpanse omnivoorideks.

Shimpansid peavad jahti väikestele loomadele, eriti populaarne saak on neist väiksemad ahvid nagu punased colubus ahvid. Shimpansite jahipidamine on jäänud teadlastele pisut arusamatuks. Arvatakse, et shimpansid ei jahi mitte sellepärast, et neil ei ole piisavalt toitu või sellepärast, et nende organism vajab liha. Inimene ja shimpans on ainukesed loomad, kes peavad jahti jahi enda pärast. Shimpanse ei huvita näiteks juba surnud looma liha. Just jaht ise pakub pinget ja tavaliselt teevad seda isased shimpansid kambakesi. Pärast jagatakse liha omavahel, isegi kui püütakse kinni vaid 1 kilone ahvibeebi ja jahtijaid on 14 isendit. Emased shimpansid pidid liha tüki eest isegi laskma isaseid endale ligi. Jahtimine ja jahisaagi jagamine on neile nagu sotsiaalne ja kultuurne tegevus ning tugevuse näitamine. Üksi eriti ei jahita kuigi see oleks mõistlikum kuna siis saaks ju saagi üksinda ära süüa, aga selles ei ole point. Jahtimine oleks seotud justkui egoga, et näidata teistele , kes on tegija. Jahti pidades õpitakse teineteiselt ka oskusi. Erinevates gruppides on jahitakse erinevalt, mõndades vähem, teistes rohkem. Teadlased arvavad, et ka meie esivanemad kes olid algselt taimetoitlased võisid ehk samamoodi jõuda jahipidamise juurde.
http://web.archive.org/web/20070924183654/http://www.janegoodall.com/chimp_central/default.asp http://www.savethechimps.org/chimp-facts http://www.bbc.co.uk/nature/life/Common_Chimpanzee#p00nzs13 http://en.wikipedia.org/wiki/Chimpanzee

Kuula oma keha, sinu keha räägib sinuga

Kõige paremat informatsiooni selle kohta mida süüa, annab meile tegelikult meie oma keha. Oma keha kuulamist aetakse tihti segamini oma mõistuse või harjumuste kuulamisega. Võtame näiteks liha või piima tooted. Inimene ütleb, et talle maitseb liha ja juustu maitse. Ta tahab neid süüa, järelikult keha tahab. Kuid see ei ole nii. Kehahääle kuulamine ja isude rahuldamine on kaks erinevat asja. Kui me küsime oma kehalt, mida ta tegelikult vajab ja tõesti kuulame, võib vastus olla hoopis midagi muud.
Keha räägib sinuga läbi instinktide, lõhna, – nägemis – ja maitsemeele, seedesüsteemi omapära, kehaehituse ja tervisliku seisundi kaudu.

1003114_376742352425934_590112746_n

Jälgi oma tervist, energiataset, instinkte, lõhna – ja maitsemeeli, kehaehitust ning oma keha iseärasusi

Hea tervis ei tähenda vaid haiguste ja puuete puudumist.  Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel.

Selleks, et teada, mis on inimese loomuomane on vaja näha toitu kõigepealt naturaalses olekus, ilma midagi ära võtmata või lisamata. Nii nagu kõik teised liigid siin maapeal ja ka inimene kunagi oma toitu valis. Vaadates, nuusutades, maitstes.

Kõht on tühi ja sinu ees on järgmised valikud. Sooviksid sa lammast, põrsast, lehma piima, puuvilju, aedvilju, lehtvilju, magusa maitsega õisi, pähkleid jne. Või ahvatleb sind heinamaa, värske rohi? Mida sa eelistad?

celeste5
IMGP1061
556-sucks-udder
4919760_f520-1

Enamik inimestel ei hakka suunurkast vett jooksma armast põrsakest aga ka mitte suurt ja porist siga vaadates.

Oleksid valmis oma käega enne igat söögikorda tapma looma ?

Üldjuhul ei naudi inimesed loomade tapmist, vastasel juhul oleks ju restoranides klaasist tapamajad, et enne sööki juba süljenäärmed kenasti liikuma saada ja lastelegi rohkem söögiisu tekitada.

Ka elusa ega surnud looma lõhn ei eruta inimese maitsemeeli. Kuid näiteks kass tunneb hiire lõhna juba kaugelt. Küll naudib inimene puuvilja lõhna. Kassi aga puuvilja lõhn ei huvita. Seepärast meenutavad ehk ka lõhnaõlid ja pesuvahendid puuvilja mitte liha lõhna.

Ka niisama heina ei soovi inimene närida nagu herbivoorid. Viljapõldu vaadates ka söömistungi nagu ei teki. Lehmalt või mõnelt muult loomalt piima udarast imeda ammugi ei tahaks. Värskeid puuvilju, marju ja aedvilju söövad aga inimesed hea meelega. Nende lõhn, kuju ja värv lausa kutsuvad sööma.

Kui aga vaadata inimese kehaehitust, siis puudub vastav varustus looma püüdmiseks, tapmiseks ja söömiseks. Meil ei ole kihvu, küüniseid ja ei jõua me ka järgi joosta jänesele või kitsele ja ei teki ka saagi püüdmis instinkti. Meie hambad ja lõualuu ehitus ei soosi looma närima. Milleks peakski kui toitu saab hankida ja süüa palju vähem energiat kasutades, eelistades taimi ja puuvilju mis on juba valmis söömiseks, ilma et peaksime neid kuidagi töötlema või kuumutama hakkama.

Kuid inimesel on ju ajud. Inimene kasutab leidlikust ja abivahendeid loomade püüdmiseks. Veel parem- inimene kodustab loomad, söödab neid ja sügab igapäev nende selga, paneb neile nimedki ja siis ükspäev kui loomake midagi aimatagi ei oska…Väga mõistlik, eksole.

Ainult inimene ei soovi ega saagi süüa looma sellisel kujul nagu ta on, ta töötleb looma seni kuni algne välimus ja lõhn on muudetud apetiitsemaks. Me keedame ja praeme liha, maitsestame seda erinevate taimede ja kastmetega, laseme läbi hakklihamasina ja lõikame suupärased viilud, et oleks võimalik kuidagigi see liha omale sisse süüa. Samuti ei söö inimesed ära kogu looma nagu seda teevad teised omnivoorid, vaid eelistavad teatud tükke sellest.

Ka eelistab inimene vaid teatud loomaliike süüa. Ei ole isu süüa oma lemmiklooma nagu kass, koer, hobune, merisiga, hamster jne. Erinevaid lemmikloomi tekib kodudesse aina juurde juba on populaarsed jänes, minisiga, madu jne.

Kui inimene sööb loomset toitu ( liha ja piimatooteid ) suurtes kogustes on kerged tekkima südamehaigused, osteoporoos, kasvajad ja degeneratiivsed haigused. Lihatoidulised ja segatoidulised loomad pakatavad tervisest kui nende menüü sisaldab palju liha. Kui inimese menüü sisaldab väga vähe liha ja piimatooteid või üldse mitte, siis on ka terviseprobleeme vähem.

Liha ja piimatooteid sööv inimene saab füüsiliste vaevusteta hakata taimetoitlaseks kuid taimetoitlane ei pääse kõhuhädadest ja laktoositalumatusest kui ta ei ole varem loomset toitu tarbinud. Piima tarbimist ja lihasöömist tuleb inimesel hakata harjutama varajases lapsepõlves, et seedimist nende toitudega harjutada.

Inimesel on raske seedida toorest liha. Tänu bakteritele ja parasiitidele, mis võivad tekkida juba mõned tunnid peale looma tapmist, saab inimene kergelt mürgituse jms. Seetõttu sobib inimesele küpsetatud liha, kuid liha küpsetama hakkas inimene siiski üsna hiljuti. Ka muna ja piima peetakse paremaks mitte toorelt süüa. Teravili jälle toorelt ei maitse nii hästi.

Taimetoidulistel loomadel ja inimestel on soolestik kehast vähemalt kuus korda pikem, sest tamine toit laguneb palju aeglasemalt, kuid liha süües tekivad nende organismi toksiinid, mis takistavad neerude toimimist ja soodustavad podagra, artriitide, reuma ja vähi teket. Lihasööjatel loomadel on soolestik lühem, et nad suudaksid kiiremini liha söömisest tekkinud mürke väljutada. Meie süljel on aluseline reaktsioon ja ta sisaldab amülaasi, mis aitab seedida tärkliserikast toitu.

Aga ainult taimedest ei saa ju kõhtu täis

Tavaliselt järgneb loomse toidu söömisele selline mõnus täiskõhu tunne, teisisõnu- toidukooma. Silm vajub kinni ja tekib tahtmine nn. leiba luusse lasta. Ja seetõttu arvab inimene jälle, et kehal on nüüd hea olla kuna ma andsin talle mida ta soovis. Mida see siis tegelikult tähendab. Loomse toidu seedimine kulutab niipalju energiat, et inimene ise on peale söömist nagu halvatud ega jaksa millegi muuga eriti tegeleda. Taimetoitu süües sellist probleemi ei teki. Võib küll tunduda esialgu nagu kõht ei saanud päris täis, teisisõnu toidukoomat ei teki ega peagi tekkima kuna toidu ülesanne on anda inimesele energiat ja tegutsemissoovi.

Kui nüüd vaadata toidu valmistamist ja küpsetamist, siis kui mitte täiskasvanud siis vähemalt lapsed valivad enamasti pigem toore ja naturaalses olekus porgandi, kapsa, kaalika, õuna, marja, herne, tomati, jne. Harva söövad lapsed heameelega suppe, püreesid ja muud sellist toitu, mis on läbi segatud, keedetud või tundmatuseni muudetud. Kui aga tuua lauale kauss maasikaid on see hetkega otsas.

Inimene on omnivoor?

Suure tõenäosusega on inimene pikka aega söönud oma toitu toorelt. Selge on ka see, et mingil hetkel kui inimene õppis toitu küpsetama, andis see talle laiema toiduvaliku ehk siis ta sai süüa ka neid toite, mis toorelt eriti ei kõlba – kartul, seened, hiljem teraviljad ja mõned kaunviljad. Ilmselgelt on see päästnud inimesi näljast. Pole kahtlust, et inimene on kohanemisvõimeline ja meie seedesüsteem suudab hakkama saada igasuguse toiduga ja ka ilma toiduta kui vaja( vähemalt mõnda aega). Kitsa toidusedeliga liikidel on looduses ja kliima muutudes raskem ellu jääda. Kuna Maa kliima on aja jooksul muutunud ja inimestel on tulnud raskete oludega kohaneda siis pole ime, et lihasöömine on päästnud meid võibolla isegi väljasuremisest.

Me küll ei tea täpselt kui pikalt on inimene juba liha söönud aga selge on see, et igaljuhul kauem kui piima, teravilju, kaunvilju, suhkrut ja soola. Võiks arvata, et inimese organism on lihasöömisega harjunud ja liha on saanud inimese evulutsiooni käigus inimese loomuomaseks toiduks. Teatud piirini liha tarbimine inimesele probleeme ei tekitagi kuidon teada, et liig tekitab juba neeru,-maksa,- ja südame probleeme. Sellisel juhul võiks öelda 2 miljoni aasta pärast, et ka Mc Donalds on inimesele loomuomane toit, kuna seda on inimene palju ja kaua söönud, järelikult peame seda edasi sööma. Arvestamata sellega, kuidas sellise toidu söömine meile mõjub. Või võtame kannibalismi, inimene on söönud teist inimest. Kas jätkame? Sellesuhtes pole lihasöömine kindlasti õigustatud.

Peavoolu teadlased peavad inimest ja shimpansi omnivoorideks. Shimpans sööb loomset 5% oma menüüst, sellest liha ehk 2% ja mitte igapäevaselt ning mitte niiväga toitainete saamiseks, vaid sotsialiseerumise pärast. Inimene sööb loomseid toiduaineid – liha piim, munad 20%, paljud ka 50 % , mõned võibolla veelgi rohkem kuna arvatakse, et loomne toit on lausa asendamatu. Inimese ja shimpansi seedesüsteem aga funktsioneerib äärmiselt sarnaselt.
Teiste omnivooride nagu karu menüü koosneb u. 85 % taimsest ja 15 % koomsest toidust. Miski siin ei klapi.

Võtame nüüd kassi, kes teadupärast on karnivoor ehk kiskja, kuid ta sööb ju teinekord ka näiteks muru, või hoopis arbuusi jms. Tänapäeva poe kassitoit sisaldab ka enamasti riisi ja muid aineid peale liha. Kas sellest võib järeldada, et kass on tegelikult omnivoor, kuigi tema instinktid, seedesüsteem, kihvad ja küünised räägivad millestki muust.

Kui aga nüüd öelda, et inimese aju hakkas arenema tänu lihasöömisele, siis miks kiskjate aju ei ole samamoodi arenenud, nad ju liha palju kauem ja rohkem söönud kui inimene.

Kui aga öelda, et loomne või küpsetatud toit inimese eluiga oleks pikendanud, siis shimpansi keskmine vanus on 50 aastat ja Eesti mehe keskmine vanus täna on 65 aastat. Väga suurt vahet ju ei tulegi kuigi nende vahel on väidetavalt nii 8 miljonit aastat arengut. Ja kindlasti tasub arvestada ka seda, et metsas elades on elamistingimused karmimad kui tare- tarekeses. Kindlasti leidub inimeste hulgas ka täiesti terveid ja pikaajalisi inimesi, kuid vaid vähesed neist on ehk niikaugele jõudnud operatsioonideta, ravimiteta või muu karmi sekkumiseta. Piisavalt palju on aga neid vanureid, kes on kui elavad laibad, olles elushoitud tänu tablettidele.

Kas kõigile inimestele sobib ühesugune toit?

Inimene on üks liik, teiste liikide seas. Inimene kuulub inimahvidega ühte perekonda ning meie seedesüsteem ei ole muutunud, isegi peale seda kui inimene on väga pikalt söönud ahvidest täiesti erinevat toitu. Karu on karu, hunt on hunt jne. Kuigi erinevates piirkondades erineb nende värvus või toidulaud, söövad nad laiaslaastus ikka samalaadset toitu. Ka Maa erinevais paigus elavad inimesed on võimelised seedima teatud toite paremini või halvemini. Aasias ja Aafrikas näiteks ei talu inimesed piima, Euroopas aga talutakse piima paremini. Jaapanlased taluvad hästi vetikaid ja mereloomi. Indialased söövad vähem liha, Eskimod taluvad liha paremini. Olulist rolli mängivad kindlasti ka igaühe individuaalsed geenid, pärilikkustegurid ja seedesüsteemi töökorras olekust ning ka võimest erinevaid toitaineid omastada. Ka vanust ja liikumist tuleb arvesse võtta. Instinktid, lõhna, – nägemis – ja maitsemeel ning kehaehitus on meil enamasti ikka sarnane.

Ei saa eitada tõsiasja, et inimene on disainitud sööma enamuses või täielikult siiski taimset toitu, kuigi me talume ka liha, piimatooteid, teravilju, kaunvilju ja isegi sünteetilist toitu ei tähenda, et see oleks inimese loomuomane toit. Inimese kehaiseärasusi, kehakeelt ja instinkte arvestades sobib meilegi shimpanside menüü nagu puuviljad, marjad, seemned, pähklid ja lehtviljad imehästi. Paljud aedviljad ka maitsevad meile naturaalses olekus. Siin- seal ehk väike amps muna ja liha ei tee ka otseselt midagi halba. Sellest vaatevinklist vaadatuna on inimestel ehk teravilju ja piimatooteid veel kõige raskem seedida. Nisu ja piim on tugevad allergeenid ja tervise probleeme tekitavad toidud terves maailmas. Seedimist ei kergenda ka liigne praadimine, küpsetamine ja süües palju erinevaid toidugruppe samal ajal.

Hetkel on inimese jaoks kõige probleemsem siiski tänapäevane liigselt töödeldud toit, mis sisaldab inimorganismile raskesti seeditavaid ja elutähtsate toitainete omastamist takistavaid aineid. Meie menüü on nii lühikese aja jooksul drastiliselt muutunud. Inimeste füüsiline koormus on aja jooksul tunduvalt vähenenud ning me ei vaja enam nii palju toitu kui vanasti. Evolutsioonilised muutused võtavad väga pikka aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad tänapäevase toitumisega harjuksid. Seetõttu tuleks eelkõige tarbida mitmeksesist, loomulikku, vähetöödeldud, lisaainetevaba, võimalikult värsket ja mahedalt kasvatatud terviklikku toitu ning piisavalt puhast vett. Arvestades, et toit oleks vähemalt 85% taimne. Mida vähem loomset seda parem. Mida rohkem toorest küpsetamata toitu seda parem.

Kuhu soovib inimkond edasi areneda?

528484_10150696188253769_716732884_n

Kui nüüd puudutada veel spirituaalset teemat, siis inimene ei ole omnivoor, karnivoor, herbivoor või shimpans. Inimene on inimene ehk vaimne olend. Inimest eristab ahvist mitte ainult aju suurus vaid ka vaimsus.

Hetkel liigub kogu maailm järjest kiirenevas tempos otsima oma tõelist olemust- oma hinge. Sellel hingerännaku teekonnal on paljud inimesed leidnud inimeseks olemise tõelised väärtused nagu tingimusteta armastus, kaastunne, austus ja üksolemine kogu looduga. See omakorda näitab loomade pidamise, loomade tapmise ja söömise mõtetust.

Kummaline tähelepanek veel seegi, et liigne lihasöömine tekitab südamehaigusi, mis taimetoitlastel praktiliselt puuduvad. Kui oled avanud oma südeme, siis ei suuda sa süüa enam loomi ja südamehaiguste risk on madalam. See on ka teaduslikult tõestatud.

Kui karta aga seda, et loomset toitu süües ei saa inimene oma aineid kätte, siis taimetoitlased- veganid on edukalt tõestanud vastupidist ja see on veel füüsiliselt mõõdetav ja teaduslikult ausaadav. Tegelikult on inimene võimeline toituma ka õhust ja armastusest ning see tekitab meie ajus juba lühise, kuna loogilised seletused ja veelvähem teaduslikud tõestused puuduvad.

Soomlanna Helena ja sakslane Michael on valgustoitujad, olles elanud ilma söögita üle 10 aasta. Nad ütlevad, et kui me usume, et vajame 3 x päevas füüsilist toitu, siis on see nii. Valgustoitumine on juba kõrgem pilotaaz, mille praktiseerimine enamustele meist praegu üle jõu käib. Tuleb hoiatada, et paljalt tahtejõuga ei tee siin midagi, nii võib hoopis haiglasse sattuda. Valgustoidu protsess on ja püsib mentaalse-vaimse ilminguna ning nõuab väga erilist sisemist häälestatust. Seda ilma eelneva pikaajalise ettevalmistuseta kellelgi proovida ei soovitata. Niikaua, kui meis valitsevad ego isekad soovid ning on alles kübegi negatiivsust – hirm, viha, uhkus.. jne, siis pole me selleks veel valmis.

Senikaua kui õhust ja armastusest toitumine üle jõu käib, kuula oma keha ja söö inimese natuurile vastavat loomuomast toitu. Seda mida tahaksid süüa ka naturaalses, küpsetamata, töötlemata olekus.


Kasutatud kirjandus

http://www.nature.com/nature/journal/v487/n7405/full/487042a.html
http://blogs.scientificamerican.com/guest-blog/2012/07/23/human-ancestors-were-nearly-all-vegetarians/
http://blogs.scientificamerican.com/guest-blog/2012/08/02/how-to-eat-like-a-chimpanzee/http://www.eatveg.com/anatomy.htm
http://www.psychologytoday.com/blog/evolved-primate/201005/empathy-is-what-really-sets-vegetarians-apart-least-neurologically-speak
http://www.ivu.org/history/early/ancestors.html
Piperno DR, Dillehay TD. Starch grains on human teeth reveal early broad crop diet in northern Peru. Proc Natl Acad Sci U S A. 2008 Dec 16;105(50):19622-7.
http://www.nealhendrickson.com/mcdougall/030700pumeatinthehumandiet.htm
http://news.nationalgeographic.com/news/2003/05/0520_030520_chimpanzees.html
http://veg.ca/content/view/285/113/
http://jn.nutrition.org/content/127/10/2000.full
http://www-bcf.usc.edu/%7Estanford/chimphunt.html
www.teaduselust.ee/taimetoitlusest
http://en.wikipedia.org/wiki/Control_of_fire_by_early_humans
http://www.beyondveg.com/nicholson-w/hb/hb-interview2c.shtml
http://www.scaruffi.com/politics/vegetari.html
http://sitemaker.umich.edu/mitani/files/mitani_and_watts_2001.pdf
http://www.ecologos.org/meat-eating.htm#c
http://www.livescience.com/7064-case-closed-apes-culture.html
http://ar.vegnews.org/Animal_Rights.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Brain#Brain_energy_consumption
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/6983330.stm
http://nature.berkeley.edu/miltonlab/pdfs/meateating.pdf
http://www.cast.uark.edu/local/icaes/conferences/wburg/posters/nconklin/conklin.html
http://michaelbluejay.com/veg/natural.html#cardboard
http://cogweb.ucla.edu/Abstracts/Pennisi_99.html
http://www.encyclopedia.com/doc/1O39-cookinglossofnutrients.html
http://www.lef.org/magazine/mag99/apr99-cover.html
http://www.living-foods.com/articles/rawfreshproduce.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Raw_foodism#cite_note-136
http://en.wikipedia.org/wiki/Cooking
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/359175.stm
http://news.harvard.edu/gazette/story/2011/11/why-cooking-counts/
http://en.wikipedia.org/wiki/Heterocyclic_amine
http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Risk/cooked-meats
http://en.wikipedia.org/wiki/Carcinogen
http://www.paikesetoit.ee/richard-blackman-12-aastat-puuviljadel/
http://health.usnews.com/best-diet/raw-food-diet
http://www.immortalhumans.com/the-longevity-secret-for-tortoises-is-held-in-their-low-metabolism-rate/
http://www.discoverymedicine.com/S-J-Olshansky/2009/07/25/what-determines-longevity-metabolic-rate-or-stability/
http://novaator.ee/ET/inimene/miks_inimese_eluiga_jarjest_pikeneb/
http://en.wikipedia.org/wiki/Inedia
http://www.dailymail.co.uk/health/article-2201458/Halving-red-meat-consumption-slash-heart-disease-bowel-cancer–cut-carbon-footprint.html

http://www.jasmuheen.com

http://www.vegansa.com/veganism-diet-and-human-evolution.php

Maalased

Meie inimesed oleme maalased, nagu kõik teised siin maapeal elavad liigid. Maa ei kuulu meile, meie kuulume maale.

Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Peenel tasandil oleme me kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Isegi rohkem – Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Hetkel on inimene tervikuna oma arengus nagu puberteet, kes tormab mõtlematult ringi, põhjustades kannatusi iseendale ja teda ümbritsevale.  Me hammustame kätt, mis meid toidab. Laseme endid haarata võimuihast, ahnusest ja  kadedusest. On õudne mõelda, mida inimene võib teha iseendaga, oma lähedaste, oma laste ja  teiste inimestega, rääkimata siis veel loomadest või loodusest.

Elame tarbimishullus maailmas, kus kõik on müügiks. Oluline on teenida vaid piisavalt raha. Ülim nauding on ostlemine, meelelahutus, meelemürgid,  toit ja seks. Me ei näe enam muud, ei näe valu, tühjust ega kannatusi, mida oleme põhjustanud kogu maale, sealhulgas iseendile. Ei huvita kus kohast ja mis hinnaga jõuab meieni toit, riided, kosmeetika, autod, televiisorid ja miljonid ebavajalikud ja mõtetud esemed.

Me ei oska nautida lihtsat ja loomulikku  elu. Me ei oska nautida seda, et me oleme olemas: oleme justkui unustanud, et oleme  imelised, müstilised ja lõputult loovad olevused. Oleme kaotanud kontakti oma hingega  ja ignoreerime oma tõelisi vajadusi. Me peidame end mürasse ja meelemürkidesse, et saaks vaid kuidagi vaigistada oma südame häält ja mitte tegelda asjadega, mis tagaksid meile tõelise rahulolu, arengu ja harmoonia.

Me mürgitame maad ja iseendid keemiliste mürkidega, saastame vett ja õhku. Väga paljud taime ja loomaliigid on välja surnud, paljud vaaguvad olelusvõitluses. Inimesed on sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas. Iga järeltulev põlvkond saab sellises keskkonnas muutuda vaid nõrgemaks ja haigemaks. Tekib küsimus, kas suund mille oleme valinud on evolutsiooniliselt jätkusuutlik?

Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.

Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata  tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine,  sõdimine, tapmine, hävitamine,  õhu ja vee saastamine ja polekski niipalju naftat vaja.

Õnneks ongi olukord muutumas. Inimesed saavad iga päevaga teadlikumaks, mõtlevad suuremalt ja näevad kaugemale. Iga inimene saab oma igapäevaste tegudega muuta maalaste elu. Me kõik oleme osalised luues maailma paremaks paigaks.

Käime rohkem jala, ostame või kasvatame omale ise orgaanilist toitu, kasutame vähem plastikut, kasutame vett mõistlikult, tarbime vähem,  tekitame vähem prügi,  hoolime iseendast ja teistest ning juba ongi maalilm parem ja puhtam paik meie kõigi jaoks.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on  võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema.  Me elame siin koos teiste maalastega. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade heaolu nimel.

Rakubioloog B. Lipton on uurinud üksikrakke ja nende toimetusi kogu oma elu. Väidetavalt miljardeid aastaid tagasi kui alguses koosnes elu vaid üksikrakkudest, hakkas mingil hetkel toimuma evolutsioon ehk üksikrakud hakkasid ellujäämise ja arenemise nimel koonduma kokku, moodustades nii järjest keerulisemaid hulkrakseid- taimed, loomad, inimene.

Tema raamatus raamatus “Bioloogia ja uskumused”,  käsitleb ta  ka darwinistlikku ja lamarckilikku teooriat. Darwinistlik lähenemine on üks paljudest hüpoteesidest, mis on saanud väga populaarseks ja mida propageeritakse kui ainumat tõde. Darwinistlik teooria lähtub sellest, et ellu jäävad vaid tugevamad, kes kasutavad misiganes vahendeid ellujäämiseks. Lamarckilik teooria, mida järjest rohkem teadlasi on hakanud tunnustama, aga lähtub sellest, et liigid saavad säilida vaid tänu koostööle. Looduses toimubki ju kõik koostöös. Iga putukas ja mutukas on oluline, et planeedil saaks elu üldse toimida. Kõige ehedam näide on praegu mesilaste kadumise paanika. Kui kaovad mesilased, kaob ka inimene. Koostöö mängib biosfääris hindamatut rolli.

On aeg jätta seljataha Darwini teooria, mis rõhutab vaid indiviidi tähtsust ning õppima väärtustama kogukonda. Evolutsiooni sisuks on pigem kõige kohastunumate gruppide ellujäämine, mitte kõige kohastunumate indiviidide ellujäämine. Arvestada tuleb kõikide organismide ja keskonnaga. Me juba tunneme seda omal nahal, et metsade maha võtmine seab ohtu kõigi planeedil elavate organismide elu.

Oma raamatu lõpus väidabki Lipton, et üksikrakk on tegelikult väga inimese sarnane ning meie järgmine samm evolutsiooniredelil ongi koostööna moodustada uus kogukond kus valitseb harmoonia, tasakaal ja üksteise mõistmine. Lipton väidab ka seda, et sellised kogukonnad on juba miljardeid aastaid edukalt toiminud. Nendeks kogukondadeks on lugematud rakud, bakterid ja muud elusorganismid kes on tänu koostööle ja ülesannete jagamisele on moodustanud terve taime, looma ja inimese.

Evolutsiooniline tung üha suuremate kogukondade suunas peegeldab lihtsalt bioloogilist ellujäämise vajadust. Et sellise järjest suureneva rahvastiku tiheduses ellu jääda tulebki moodustada struktureeritud keskkond.

Selle teooria kohaselt saabki väita, et me kõik oleme üks ja see on ka teaduslikult tõestatud. : )

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!

Eestlaste kehv tervis

Eestlased vajavad elustiili muutust, et rahvusena säilida. Eestlased toituvad ja elavad enda arvates tervislikult, aga statistilised näitajad väidavad midagi muud. Hetkel on eestlaste tervis võrreldes ülejäänud Euroopa Liidu riikidega väga nigel.

Näiteks lööme kõiki teisi mäekõrguselt HIV esinemissagedusega, suur on ka haigestumus tuberkuloosi ja meil sureb südamehaigustesse oluliselt rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt.
Meie keskmine eeldatav eluiga on üks Euroopa madalamaid, jäädes alla vaid Lätile ja Leedule. Eestis ei ole viimase kolmekümne aasta jooksul keskmine eluiga oluliselt kasvanud – naiste keskmine eluiga ulatub 75–76 eluaastani ning meeste keskmine eluiga on püsinud 64–65 eluaastal. Eesti mees sureb naisest 10 -12 aastat varem. Arenenud maades aga surevad mehed naistest vaid 3- 4 aastat varem.

Sünni hetkel eeldatava hea tervisega eluaastate arvuga on eestlased Euroopa riikide edetabelis 24. kohal 57,2 aastaga. Tabelit juhivad maltalased 71,9 tervisliku eluaastaga, teisel kohal platseeruvatele islandlastele jagub neid 69,5 ning kolmandal kohal asuvatele norralastele 68,8 aastat.

Eesti vastsündinuil aga jääb tervena elada vähem aastaid kui mis tahes teise EL-i riigi elanikel. Laste hulgas on vohama löönud tähelepanuhäired, hüperaktiivsus, autism jne. Pidevalt kasvab ülekaaluliste inimeste osakaal, sealhulgas ka rasvunud laste hulk.

Suur on alkoholiprobleem, mis lisaks haigestumisele põhjustab ka raskeid õnnetusi.
Pea iga teine inimene põeb allergiat, astmat, diabeeti või mõnda muud uue aja haigust. Samuti esineb eestlastel rohkem kui mujal Euroopas suitsiidi ning psüühhika häireid.
Eestlaste põhilised terviseprobleemid
Eesti Meditsiinistatistika andmetel olid 2002. aastal südame- ja veresoonkonna haigused (SVH) Eesti suremusstruktuuris esikohal, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest (keskmiselt 54%).

Teisel kohal olid surmapõhjustajatena pahaloomulised kasvajad (19%) ja kolmandal -õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (11%).

Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse 10 000– 12 000 inimest, sealjuures 1/3 mehi ja 1/10 naisi sureb töövõimelises eas (vanuses alla 65 a).

Samuti põhjustavad südame- ja vereringeelundite haigused kõige rohkem esmast vaegurlust, moodustades ligi 1/3 kõikidest vaegurluse juhtudest (29%). Neile järgnevad pahaloomulised kasvajad, lihasluukonna-ja sidekoehaigused ning traumad.

Kümne peamise töövõimetuse põhjuse hulgas on ka alkoholi kuritarvitamine. 2009 a. novembris avaldatud andmete põhjal tarbitakse Eestis iga elaniku kohta 11,9 liitrit puhast alkoholi. Selle näitajaga jääme maha vaid Tšehhist.

Eestis diagnoositakse luude hõrenemist aina rohkem. Kuigi meil on see haigus olnud aastaid aladiagnoositud ja avastatakse sageli alles esimese luumurru järel, põeb osteoporoosi rohkem kui 90 000 naist ja luumurdude arv aina suureneb. Peamised põhjused on muutused inimeste elustiilis, toitumisharjumustes. (http://www.osteoporoos.ee/riskifaktorid-ja-sumptomid)

Eestis on ekspertide hinnangul umbes 20 000 viljatud peret. Suur osa meestest on harjunud pidama viljatust naiste mureks. Viljatuse põhjused on 40% naisepoolsed, 40% mehepoolsed ja 20% tingitud mõlemapoolsetest probleemidest. Eestis võib spermaanalüüside tulemustega rahule jääda vähem kui pooltel juhtudel, 30% analüüsid on enam vähem normaalsed, ülejäänud näitavad tõsiseid häireid, tõdeb Tartu Maarjamõisa polikliiniku ja Tähe Erakliiniku androloog Margus Punab. (http://www.epl.ee/news/melu/viljatus-look-mehe-tervise-ja-au-pihta.d?id=50855341)

Paljud mehed, kes tahavad isaks saada, jätkavad suitsetamist ja joomist ning ei suuda tõkestada teisi harjumusi, mis võivad vähendada nende spermahulka. Isa tervis on täpselt sama palju oluline kui ema tervis. Iga kolmanda viljatusejuhtumi taga on liiga väike spermahulk, ja viimased uurimused näitavad, et suitsetavate isade lapsed kalduvad enam surema lapsevoodisurma või neil on selliseid kasvajaid nagu leukeemia.”

Kardioloogia Instituudi poolt sajandivahetusel läbi viidud Eesti täiskasvanud (20–54 a) elanikkonna uuringutest selgus, et kõrgenenud vererõhku esines 32% meestest ja 15% naistest; 51% meestest ja 56% naistest oli ülekaalulised, kusjuures vastavalt 13% ja 14% oli rasvunud ning ainult 1/3 oli kehaliselt aktiivsed.

Ligikaudu igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Sarnaselt teiste riikidega on ka Eestis elanike kõrgenenud vererõhk ebapiisavalt ohjatud, st mittemedikamentoossete meetmete ja ravimitega ei ole enamasti saavutatud vererõhu normaliseerumist.

Vere kolesteroolisisaldus oli samas uuringus mõõdukalt kõrgenenud (5,2–6,5 mmol/l) 30–40%-l ja tunduvalt kõrgenenud (üle 6,5 mmol/l) 20–30%-l keskealistest elanikest.

Diabeedihaigeid on maailmas enam kui 200 miljonit ning nende arv tõuseb kiiresti. Igal aastal sureb maailmas diabeedi tõttu sama palju inimesi kui AIDSi. Eestis on diabeedihaigeid umbes 70 000, paljud neist on diagnoosimata. (https://www.arst.ee/et/Sinu-tervis/Tervislikud-eluviisid)

Uuringud on näidanud, et enamikul parasvöötme elanikel on D-vitamiini puudus, eriti talvisel ajal. Keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l. Täiesti normaalne on talvel vitamiinitase vaid kolmel inimesel sajast. Meie eluviis viimase sajandi jooksul muutunud moel, mis varustab meid aina vähem D-vitamiiniga.( http://novaator.ee/ET/doktoritood/eestlased_on_dvitamiini_puuduses)

Tervise arengu instituudi statistika näitab, et aastatel 2000–2007 on tervishoiuteenuste kasutamine oluliselt suurenenud.

• Seitsme aasta jooksul on arsti ambulatoorsed vastuvõtud enamiku erialade puhul kasvanud. Eriti märgatavalt on suurenenud perearstide vastuvõttude hulk.

• Perearstil oli 2000. aastal 1000 täiskasvanu kohta 1388 ja 2007. aastal 3085 vastuvõttu. Tuhande lapse kohta oli perearsti vastuvõtte 2000. aastal 1678 ja seitse aastat hiljem 3978.

• Märgatavalt on suurenenud ka päevaravi saanute hulk. See tähendab, et haiglasse sisse kirjutamata on ühe päeva jooksul üle kuue tunni tervishoiuteenuse osutaja juures viibinud mitu korda enam inimesi. Meeste puhul on see kasvanud 6,5 korda, naiste puhul 3,8 korda, poisse on päevaravil käinud 6,4 ja tüdrukuid 5,8 korda enam.

• Peaaegu viiendiku võrra on aga vähemaks jäänud täiskasvanute hambaarstikülastused. Laste puhul on see näitaja sama suurusjärgu võrra kasvanud.

Laste toitumine ja tervis

Seda, et terviseprobleemid tekivad juba enne kooli, näitavad I klassi õpilaste arstliku läbivaatuse tulemused: I klassi õpilaste seas on täiesti terveid 58%. Rühihäirete ja nägemisteravuse vähenemise järel on kolmandal kohal ülekaalulisus. Riikliku programmi „Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005” raames tehtud uurimistööst järeldati, et 2/3 koolilastest toitub ebatervislikult ja 27% liigub vähe.

Kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemuste alusel söövad Eesti kooliõpilased naaberriikide õpilastest oluliselt vähem puu- ja köögivilja.

Eestis tehtud uuringute andmetel tarbiti 2007. aastal inimese kohta keskmiselt 295 grammi puu- ja köögivilja päevas. Eesti õpilaste tervisekäitumiseuuringu järgi tarbib puuvilja iga päev vaid iga kolmas laps. Vanuse kasvades langeb nende osakaal veelgi. See on vähem kui WHO soovitab. (Põllumajandusministeerium, 2009).

Toitumissoovituste järgi peaks meie toidust mahuliselt moodustama 19% köögivili ning 11% puuvili ja marjad. Kokku annavad need 30%, mis moodustavad päevasest soovituslikust süsivesikute kogusest (55–60%) väga suure osa.

Riikliku laste ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel oli 4. 6. ja 9. klassi õpilastest 2/3-ndikul toitumine tasakaalustamata, 27% õpilastest oli väheheliikuva eluviisiga, 11% uuritavatest oli vererõhk kõrgenenud ning 5% õpilastest olid ülekaalulised.

Iga aastaga tõuseb Eestis ka ülekaaluliste laste osakaal: 2004. aastal oli ülekaalulisi lapsi 6,2% kõigist õpilastest, kuid 2007. aastaks on see arv kasvanud 8,3%-le. Kõige rohkem on ülekaalulisi lapsi kolmandas ja viiendas klassis (10–13aastased).

Eestis on võrdselt probleeme nii ülekaalu kui ka alakaaluga. Esimesele pööratakse rohkelt tähelepanu, kuid alakaalu ohtudest on juttu vähe. Noored, kes haigestuvad, on parasjagu kasvueas ja kehakaalu suhtes väga tundlikud ning ei ole haruldane, et tehakse erinevaid märkusi kehavormide muutumise kohta.

Viimastel aastakümnetel on suurenenud söömishäirete anorexia nervosa ja bulimia nervosa esinemissagedus. Anoreksia on noorte haigus, mida põeb elanikkonnast 1–3%. Et viimasel ajal on anoreksiaga haiglasse pöördumiste arv suurenenud, võib öelda, et tegu on kasvava probleemiga. Sarnaselt buliimiaga tekib ka selle haiguse puhul patoloogiline hirm kehakaalu suurenemise pärast, tuntakse end suuremana, kui tegelikult ollakse.

Viimasel ajal on tekkinud ka uus haigus binge listing ehk liigsöömissööstud. Need haired esinevad ainult kultuuriruumis, kus väärtustatakse kõhnust. Esineb rohkem tüdrukutel kui poistel.

Aktiivsuse ja tähelepanu häire (ATH) tuleneb inglisekeelsest nimetusest DAMP (Deficits in Attention, Motor control and Perception: tähelepanu, motoorse kontrolli ja tajuhäire).
Paljudel lastel, kellel on selle talitlushäire raskem vorm, esineb autistlikke jooni. Ja vastupidi, suurel rühmal kõigist autismispektrihäiretega isikutest, on kõik või paljud ATH sümptomid. Kergemaid ATH-vorme esineb umbes 5 %-l kõigist koolilastest, raskemaid vorme umbes 1-1,5 %-l. Kerge ATH esineb poistel umbes kaks korda sagedamini kui tüdrukutel, raskemate vormide puhul suureneb suhtarv poiste kasuks veelgi. Tähelepanupuudulikkus-hüperaktiivsushäiret diagnoositakse läänemaailmas keskmiselt viiel protsendil lastest ja noortest ning see on seega nooremas põlvkonnas kõige levinum vaimse tervise häire.

Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5.aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 500 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat.
Maailmas elab kokku umbes 440 000 I-tüübi diabeediga last ja noort, neist 20% Euroopas. Haigestumine on tõusnud kiiresti just Kesk-ja Ida-Euroopa maades, kus varem oli see näitaja madal. http://lastediabeet.ee/diabeedist/

Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Just see on põhjuseks, miks lapsed on suuremaks riskirühmaks ka lisaainete mõjule. Üha sagedamini esinevaid allergiaprobleeme seostatakse samuti toidu erinevate komponentidega.
Keskonna mõjud tervisele
Keskkonna saastatuse kasvuga suureneb erinevate tervisehäiretega inimeste hulk. Allergianähud valmistavad ebamugavusi paljudele. Suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk, kes vaatamata oma haigusele ei soovi oma ebatervislikest harjumustest loobuda.

Probleeme tekitavad ka raskemetallid nagu, elavhõbe, plii, nikkel jne. Neid leidub -vaktsiinid, kraadiklaasid, amalgaamplommid, alumiinium foolium, akud, kosmeetika, seentevastased ained, putukatõrjevahendid, antiseptikumid, parketivaha, vesivärvid, kunstväetised, neoonlambid ka vesi ja toit võivad teatud piirkondades olla elavhõbeda ja muude toksiliste ainete allikaks. Veel leidub raskemetalle kivisöega köetavate soojuselektrijaamade läheduses, mereandides (saastatud meredest), pestitsiidides ja herbitsiidides. Raskemetallide võivad põhjustada selliseid tervisehäireid nagu autism, hüperaktiivsus, toitumishäired, õpiraskused, käitumishäired, depressioon jne.( http://www.stelior.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=56&Itemid=65)

On tõestatud, et pestitsiidid põhjustavad otseselt vähki, vähendavad maksa detoksifikatsioonivõimet ja suurendavad riski haigestuda paljudesse haigustesse. Lisaks toidule saame pestitsiide ja teisi toksiine ka õhu ja keskkonna kaudu. Sellest, kui ohtlikud on pestitsiidid, annab tunnistust näiteks USA farmerite tervis (meil kasutatakse pestitsiide tänu põllumeeste väiksemale ostujõule seni veel vähem). Nende elustiil on tervislik. Võrreldes linnainimestega on neil rohkem värsket õhku, nad suitsetavad ja tarbivad alkoholi vähem, liiguvad rohkem, söövad värsket toitu, kuid ometi on neil suurem risk haigestuda lümfoomidesse, leukeemiasse ja muudesse vähivormidesse. Paljud pestitsiidid säilivad maapinnas aastakümneid (nagu näiteks praeguseks juba keelustatud DDT). Organismi sattudes ladestuvad need rasvkoes, kehast väljutatakse neid väga aeglaselt ning nad toimivad sarnaselt hormoon östrogeeniga. Arvatakse, et östrogeenist tingitud terviseprobleemid (rinnavähk, meeste fertiilsuse langus jne.) ongi paljuski organismi sattunud pestitsiidide tagajärg. Eriti suurt ohtu kujutavad pestitsiidid eelkooliealistele lastele, sest lapsed söövad ühe kehakaalu kilogrammi kohta rohkem.

Veekeskkonna reostuskoormuse kasvuga on viimasel ajal üha rohkem tekkinud kahtlusi, kas kalade soodne rasvhappeline koostis kaalub üles selle tervisekahju, mis tekib rasvas lahustunud püsivate keskkonnamürkide sissesöömise tõttu. Reostunud vetes toituvate heeringate rasvadesse kogunevad tasapisi mitmed organismis püsivad halogeenorgaanilised ühendid ning dioksiinid. Et keskkonnamürkidel on omadus kuhjuda toiduahelas kõrgemal tasemel olevates organismides, on nendest mürkidest ohustatud ka innukad heeringasõbrad, juhul kui nende toidulauale satub pidevalt suurtes kogustes eelpool mainitud viisil saastunud heeringaid. Probleem on tegelikult selles, et kalade saastatust kahjulike ühenditega saab kontrollida vaid pisteliselt üksikute kalade tasandil. Kõiki kalu eraldi kontrollida on võimatu. Üksikud proovid aga ei saa kunagi iseloomustada kõiki tarbitavaid kalu. Ja nii jääbki üle lähtuda vaid paarist lihtsast tõest:
 mida vanema kalaga on tegu, seda suurem on risk kahjulike ainete sisalduseks tema rasvkoes;
 suurtest ookeaniavarustest püütud kalad on üldjuhul vähem reostunud; ka merekalade söömise tasandil tasub toituda võimalikult mitmekesiselt, nii saab mingil määral ka tervist kahjustavaid riskimõjusid vähendada.

Mahepõllumajandus on muutunud Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks nii tootjate kui ka tarbijate seas. Üheks põhjuseks võib pidada elanikkonna kasvavat teadlikkust toiduohutusest ja keskkonnaküsimustest. Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, ulatudes 2005. aastal 1015-ni. Mahepõllundusliku puu- ja köögiviljakasvatuse populaarsus kasvab sedamööda, kuidas inimesed saavad teadlikumaks vajadusest säilitada tervet elukeskkonda. Eestis on olukord mahetootmise arendamiseks hetkel igati soodne, kuna rahapuudus on pannud paljud talunikud loobuma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest.

Asjatundjate hinnangul on kehvade tervisenäitajate taga eestlaste hoolimatu elustiil.
Ei hoolita oma tervisest, mis sõltub aga eelkõige liikumisest ja tervislikust toitumisest. Tihti peetakse tööd olulisemaks kui kodu ja pere seltsis viibimist. Stressi tekitab kindlasti ka tööpuudus või madalad sissetulekud.

Tervise puhul loodetakse ikka arstidele, kuigi tervishoiusüsteemi kujundada on vaid 10% meie tervisest, kusjuures keskkond määrab sellest 20%, pärilikkus 20% ja eluviis koguni 50%.

Haigekassa peadirektori Hannes Danilov „Inimeste tervislik seis sõltub 50% ulatuses rahastusest ja 50% ulatuses muudest asjadest: liikumisest, söömisest jne. (http://www.epl.ee/news/eesti/kurb-statistika-eestlased-esirinnas-podura-tervisega.d?id=51188148)

WHO (World Health Organization) soovitab tarbida vähemalt 400g köögivilju (kartulitele lisaks) ja puuvilju/marju päevas. 2002. aastal läbi viidud tarbimisuuringust selgus, et Eesti on köögivilja ja puuvilja/marjade tarbimise osas kõige halvemal positsioonil Põhjamaade- ja Baltimaade seas. Rootsis tarbiti ühe elaniku kohta kuus keskmiselt 38,9 korda köögivilju, Lätis – 35,7; Soomes -32,4; Leedus- 32,3, kuid Eestis oli vastav näitaja vaid 22,3. Eestlased tarbivad köögiviljadest sagedamini sibulat ja küüslauku, porgandit ja kurki. Puuviljadest/marjadest eelistatakse õuna, tsitrusvilju ja banaani. www.agri.ee/public/…/AASTARAAMAT/…/aastaraamat_2009.

Statistikaamet uuris 2004 aastal eestlase toidulaua koostisosasid. Selgus, et peamine eestlaste toiduaine on kartul. Sellele järgnevad piimatooted, teraviljatooted, mahlajoogid, sealiha ja värskest kraamist kapsas ja õun. Üldine tendents näitas, et rahvastiku toitumisharjumused on küll paranenud, aga endiselt tarvitatakse liiga palju rasvu ja soola. Eriti halvad on laste toitumisharjumused, kes suurema osa oma taskurahast kulutavad karastusjookidele, maiustustele ja krõpsudele.

Kui 2001/2002 aastal sõi iga päev puuvilja 16–24% vastanutest, siis 2005/2006 aasta seisu järgi oli see tõusnud 24–35%-ni. Kuigi Eesti kooliõpilaste seas on märgata tõusutrendi puuviljade tarbimises, jääme sellelt näitajalt Euroopa riikide seas siiski viimaste hulka. (Aasvee, Maser, 2009).

Suhkrul ja jahutoodetel on suur osa meie toidulauas. Eesti on suhkru tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas väga kõrgel kohal. Liigne suhkru tarbimine annab küll organismile palju energiat, kuid vajaka jääb vitamiinidest või mineraalidest kui kasulikest ja vajalikest ühenditest.

Suhkruga karastusjookide (Coca-Cola, Pepsi-Cola, Fanta jt.) igapäevase tarbimise osakaal on jäänud võrreldes 2001. aastaga ligikaudu samaks, 8–12% vahele. Võrreldes teiste riikidega, tarbitakse Baltimaades ja Skandinaavias vähem karastusjooke. Kõikides vanusegruppides tarbivad poisid karastusjooke kaks korda rohkem kui tüdrukud (Aasvee, Maser, 2009)

2000. aastal tehtud täiskasvanute tervise uuringust selgus, et 6 % Eesti elanikest, enamasti mehed, lisab soola toidule seda enne maitsmatagi! 80 % tarbib tavalist keedusoola.

Eesti inimesed joovad üldiselt kõige sagedamini kohvi, teed ja piima. Nii selgub TNS Emori iga-aastasest sihtrühmauuringust (Target Group Index Survey), millega uuritakse tarbimisharjumusi 15-74 aastaste Eesti elanike seas. 

Suure piimatoodete osakaaluga kogutarbimises erineme enamikust maailma riikidest. Piimatooted moodustavad Eestis ligi kolmandiku mittealkohoolsete jookide tarbimise kogumahust. 

Võrreldes muu maailmaga juuakse Eestis kohvi ja ka vett suhteliselt vähe. Nii selgub väljaandest World Drink Trends, mille kohaselt sarnaneb Eesti mittealkohoolsete jookide tarbimismuster 20 maailma riigi võrdluses mõnevõrra Põhjamaadega.

Liiga vähe tarbitakse erinevaid köögivilju, kaunvilju, kala, leiba, puuvilju, marju ja toortoitu( salatid jne.). Tänu elutempole ja linnastumistele on kodus söögivalmistamine muutunud teisejärguliseks. Suur osa inimestest armastab süüa kiiresti valmivaid poolfabrikaate ning kiirtoitu.

Ei teata, et:

Juba ühe päeva toitumise vigadest võivad tuleneda järgmised sümptomid:

• väsimus, ennekõike pärastlõunal
• halb enesetunne
• näljatunne ja magusaisu
• mao- ja soolestikuvaevused
• rahutus
• kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv
• unetus

Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmneda järgmised sümptomid:

• ülekaal või alakaal
• vererõhu tõus
• pidev väsimus ja ükskõiksus
• keskendumisvõime puudumine
• haigestumised jne.

Riiklikud üleskutsed tervise eest hoolt kandmiseks

Meie olukord ei ole katastroofiline, kui suudame muuta inimeste suhtumist oma tervisesse,” rääkis Terviseameti järelevalveameti juht, arst Peeter Mardna Päevalehe artiklis. Tema sõnul pole inimesel, kes oma tervise eest hoolitsenud ei ole, õigust ka arstilt ülemäära nõuda. (http://www.epl.ee/news/eesti/kurb-statistika-eestlased-esirinnas-podura-tervisega.d?id=51188148)

Südamehaigused

Euroopas seostatakse ligikaudu 1/3 südame-veresoonkonnahaigustest ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumisega. Tasakaalustamata toitumine pohjustab 4,6% kõigist töövõimetuse ja vaegurluse tõttu kaotatud eluaastatest EL-s, täiendavalt lisanduvad ülekaalust ja vähesest kehalisest aktiivsusest tingitud kaotatud eluaastad (vastavalt 3,7 ja 1,4%).

Inimeste keskmist eluiga on võimalik pikendada ja tervena elatud eluaastaid lisada just südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Seda on näidanud paljude riikide kogemused.
Südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning ka käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning ülekaalulisus ja stress.

Sotsiaalministeeriumis välja töötatud“Südame-ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020” on muuhulgas suunatud rahvastiku toitumisharjumuste parandamisele. Eesmärkidena on välja toodud ka elanikkonna tervislike toitumisvalikute soodustamine, teadlikkuse tõstmine tasakaalustatud toitumisest ning tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimise tagamine institutsionaalses toitlustamises.

Südame- ja veresoonkonna haiguste riikliku strateegia 2005a. tegevuste raames toimus aprilli ja mai jooksul 100 üldhariduskoolis üle eesti kampaania “5+ puu- ja juurvilja päevas”.

Kampaania eesmärgiks oli:

• tõsta laste teadlikkust tervislikust toitumisest ja puu- ning köögiviljade söömise kasulikkusest

• anda ülevaade valitud puu-ja köögiviljade kasulikest omadustest ning kinnitada seda vahetult sihtrühmale suunatud üritusega – esinemisega koolis või klassides.

Kampaania otseseks sihtrühmaks oli valitud 10 kuni 13-aastased õpilased (4.-6 klass), kellele toimusid 10-15 minutised loengud- esinemised klassis või aulas. Kuna koolisööklates olid üleval visuaalsed teabematerjalid jõudis sõnum kõigi antud kooli õpilaste ja õpetajateni. Kampaaniat toetavana olid teemakohased postrid väljas 40 kaupluses ning lastevanematele olid suunatud kampaania toimumisest teavitavad artiklid päeva- ning maakonnalehtedes ja tele- ning raadiouudised.
Suhkrutarbimine

Suhkrutarbimise vähendamiseks ja inimeste toitumise teadlikkuse tõstmiseks on Eestis läbi viidud mitmeid kampaaniaid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. Näiteks koolis tasuta puuviljade jagamine, kuna uuringute alusel tarbib Eestis puuvilju iga päev vaid iga kolmas laps. Eesmärgiks on edendada laste tervislikku toitumist ning vähendada laste ülekaalulisuse kasvu (Põllumajandusministeerium, 2009).

Noori suunatakse teadvustama oma suhkrutarbimist ning tegema tervislikumaid valikuid toitumise osas. Lähtutakse varasematest laiaulatuslikest uuringutest, mis näitavad, et Eesti lapsed tarbivad WHO ( Maailma tervishoiu Organisatsioon) soovituslikust maksimaalselt 10% päevasest sahharoosi normist tunduvalt rohkem, lausa 15%. Lisaks ohustab koolilapsi kõige enam just ebatervislik toitumine (Haigekassa, 2006)

2006. aastal viidi Eesti Haigekassa poolt läbi noortekampaania „Magus ei tee elu magusaks“. See kutsus noori üles piirama oma magusatarbimist, kuna 2000.–2004. aastal tehtud uuringute järgi ohustab Eesti koolilapsi enim ebatervislik toitumine. Varasemate aastatega võrreldes süüakse rohkem väheväärtuslikke toiduaineid. Palju on menüüsse lisandunud kartulikrõpse, komme ning magusaid karastusjooke.

Süsivesikute ja suhkrute ning tervisliku toitumise teemat käsitletakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2002). See eeldab, et läbides vastavad õppeained, väärtustab õpilane tervislikke eluviise ning teeb teadlikke valikuid, nähes ette nende tagajärgi. Õpilane peab kaheteistkümne aasta jooksul omandama tervisliku toitumise põhimõtted, teadma, mis mõjutab tema toiduvalikut ning milline on õige tervislik päevamenüü. Samuti peab õpilane teadma eluks oluliste süsinikuühendite, sealhulgas süsivesikute rolli organismi jaoks ning mõistma sahhariidide bioloogilist tähtsust. Inimesest lähtuvat suhkrute temaatikat käsitletakse põhikooli terviseõpetuse, inimeseõpetuse, bioloogia ja keemia õpikutes ning töövihikutes.

Kokkuvõtteks

Kuigi tervisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka riiklikul tasandil, tuleb inimesel siinkohal rohkem ise iseendaga tööd teha. Kuid õnneks on hetkel 20 – 30 aastaste põlvkond juba terviseteadlikumad. Inimesed suhtuvad suurema tähelepanuga tervisesse. Toitlustusettevõtete külastajate uuringud näitavad, et kliendid soovivad tervislikumalt elada, st soovivad tervislikku ja neile kasulikku, samas maitsvat toitu.

Tõusnud on eriliste toitumissoovidega (kas arsti näidustusel või omi toitumispõhimõtteid järgides) inimeste arv – taimetoitlased, sealhulgas toortoidu ja elustoidu tarbijad, kaalujälgijad, vähese kolesteroolisisaldusega toidu nõutajate jne). (http://cmsimple.e-ope.ee/toitlustuse_alused/?3._Toitlustuse_hetkeolukord:Toitlustusteenuseid_kujundavad_trendid)

Terviseinfo kodulehel on kirjas järgnev: Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi meil on Eestis veel pikk maa minna, et jõuda tervises Euroopa tasemele, oleme me tasa ja targu sinnapoole teel. Ja kui Eesti meeste tervis on veel oluliselt kehvem Euroopa soovendadest, siis naiste puhul näeme liikumist Euroopa keskmisele lähemale. Kas paari aasta pärast on olukord paranenud? Eks näis. Muutused tervises toimuvad aeglaselt ja pikkade aastate jooksul ning tulemuste saavutamiseks on vajalik järjepidev töö kõikide sektorite ja erinevate riigitasandite koostöös. (http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/1015-v2ikse-eesti-viisteist-n2gu)

Ehk siis: Pole mõtet süüdistada arste oma haigustes, koole oma rumaluses ja tööandjaid oma elukvaliteedis, vanematelt päritud halbu geene ning toiduainete tööstusi ebakvaliteetsete toodete pakkumises. Tuleb tunnistada, et meie ise oleme kõige enam vastutavad oma heaolu, õnne, tervise ja tarkuse eest.

Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – juba see sõna iseenesest tundub turvaline. Kuna piim on olnud meie kõige esimene toiduaine. On see siis olnud meie oma ema piim, lehma piim, beebipiimasegu, kitsepiim või mõne muu looma piim. Ka praegu on piimal inimese toidulauas tähtis koht. Piima joovad inimesed igas vanuses. Kui ei joo piima siis teisi piimatooteid nagu juust, jogurt, jäätis süüakse ikka. Koolilõunad ja lasteaiatoidud ning haiglasöögid sisaldavad alati ohtralt piima. Kõikjal levitatakse reklaame ilusate inimestega kus räägitakse piima ja piimatoodete tervislikkusest inimesele. Meie arstid soovitavad tarvitada piimatooteid igapäev, sest piim on teada tuntud kaltsiumi allikas, tugevate luude ja hammaste tarvis. Lehmapiim on igati normaalne toiduaine tänapäeva inimese toidulaual.


Kas siin saab üldse midagi valesti olla?

Kas võib uskuda piimatööstust, et piim on inimesele hea? Kuidas toitumisspetsialistid ja arstid teavad, et piim on inimesele kasulik, või nad lihtsalt kordavad sõnu, mida on aastaid tagasi oma õppejõududelt kuulnud? Mida arvata teaduslikest tõenditest piima kasulikkuse kohta? Keda uskuda?

Puhas teadus ei ole kunagi puhas. Eilne tõde võib täna olla juba valearusaam. Võrreldes loodusega, mis on tekkinud miljardeid aastaid ja loonud iga süsteemi täiuslikult toimivana, on teadus eksiteerinud vaid mõned sajad aastad ega hooma loodusseadustest veel murdosagi.

Kuigi teaduslikud tõestused on teinekord väga huvitavad ja harivad, ei peaks inimene siiski puhtalt teaduse järgi oma elu seadma, vaid usaldama oma ” sisemist tarkust”, jälgima loodusseadusi ja kuulama oma keha häält.

Teadus nopib välja mingisugusest ainest mingi konkreetse elemendi ja hakkab seda uurima ja esile tõstma arvestamata, et looduses toimib kõik terviklikult ja loeb just kogu “ansambel”, mitte ainult üks “muusikariist”. Ka võivad paljud uuringud olla tellitud ettevõtetelt või tööstustelt, kellel on vaja mingit positiivset omadust esile tõsta, et oma toodet paremini müüa. Näiteks piimatööstus kasutab reklaamides tihti väjendit, et piimas on palju kaltsiumit. Täiesti õige, piimas on tõesti palju kaltsiumit. See jätab mulje nagu piim oleks parim või isegi asendamatu kaltsiumi allikas inimese jaoks.

Sa võid aga üllatuda kuuldes, et enamik inimesi( u.70 %. Aasias, Aafrikas jne. ) sellel planeedil tegelikult ei tarbigi lehmapiima( või mõne muu looma piima) või piimatooteid. Kui vaadata aga kõiki elusolendeid sellel palneedil, siis joob ainult inimene piima täiskasvanuna. Ükski teine liik ei tarbi piima eluaeg.

Mis see piim tegelikult on?

Piim on imetajate eritis vastsündinute toiduks, kes ei ole võimelised muud toitu veel sööma. Peale imetamisaega kaob piimasuhkru seedimiseks vajalik ensüüm laktaas ja tekib nn.laktoositalumatus. Maades, kus piima ei tarbita, kaob laktaas umbes 4 aastaselt ( umbes kolmel neljandikul kogu maailma elanikkonnast). Kuigi eurooplastel on jäänud arvatavasti piima tarbimise tõttu piimasuhkrut seediv ensüüm laktaas alles, esineb ka eurooplaste hulgas päris palju laktoositalumatust. Eestlastel väidetavalt 25% elanikonnast on diagnoositud laktoosi talumatus, samas kindlasti on palju ka neid inimesi, kes tegelikult ei talu piima aga ei teadvusta seda endale. Vananedes muutub piimasuhkru seedimine raskemaks ka paljudel neil inimestel, kel laktoositalumatust ei esine. Ehk teisisõnu tundub nagu loodus annaks mõista, et piim on eelkõige laste toit.

Kas on üldse vahet kellelt piim meie lauale tuleb?

Miskipärast on lehmapiim üks levinumaid, kas sellepärast, et lehmad on suured ja saab rohkem piima korraga või on siin mõni muu põhjus. Samas juuakse ka kitse ja pühvli piima. Miks mitte siis juba koera, kassi või roti piima. Aga kas on loomulik juua teise imetaja liigi piima? Looduses ei ole võimalik, et täiskasvanud loom jooks veel oma ema piima. Inimeste seas on sellist asja veelgi raskem ette kujutada. Kes tahaks süüa rinnapiima jogurtit, jäätist, juustu või mõnda muud toodet.

Näiteks lehmapiim on inimpiimaga võrreldes palju rikkalikum valgu, mineraalide, vitamiinide ja rasvade allikas. Ideaalne toit vasikale kiireks kasvuks. Inimpiim on üpris lahja-valku 3 kuni 4 korda vähem, teisi ained samuti mitu korda vähem.

Kas loodus on nende miljonite aastate jooksul teinud vea ja disaininud inimesele vale koostisega piima? Kas inimese laps tõesti vajab lehmapiima, et ta saaks kasvada kiiresti lehmaks nagu vasikas.

 Teise liigi piima saab juua küll. Nälja korral sobib iga piim. See ei tähenda, et see oleks parim toit. Loodus on ette näinud inimesele inimese piima, kutsikale koerapiima, vasikale lehmapiima jne. Iga liigi piim on unikaalne ja sobib just selle isendi vajaduste rahuldamiseks. Lehma piimas leiduvaid toitained on inimkeha jaoks biokeemiliselt raske omastada. Lehma piima molekul on suur ja seda on inimesel raske seedida, mistõttu võivad tekkida gaasid, puhitused ja seedehäired.

Iga liigi piimas on spetsiifilisi aineid, mis on mõeldud just selle liigi arenguks, näiteks aju ja närvide.

Muu hulgas on ka leitud, et rinnaga toidetud lastel on IQ kuni 10 punkti kõrgem kui lehmapiima sisaldava rinnapiima asendajaga toidetud lastel. Kindlasti on palju kasutegureid teaduse poolt veel avastamata.

Aga eestlased on ju alati piima joonud.

Kuigi ajaloost on leitud tõendeid piima joomise kohta iidses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi, oli see siiski vaid rikaste privileeg. Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma. Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. See tähendab, et meile eesti talupoegadele oli piim veel tol ajal suur luksus. 1889 oli Eesti mõisates juba 194 meiereid, 1928 ulatus nende arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. 
Ja veelkord : Eestis hoogustus piimatööstus alles umbes 150 aastat tagasi. Enne seda on eestlased läbi ajaloo enamsti ikka vaene orjarahvas olnud ning lehmapidamine oli luksus, mida igaüks endale lubada ei saanudki. Väheste andmete põhjal on teada, et põhiline toit meie esivanematel oli leib, kört ehk puder, läätsed, kapsad ja naerid. Värsket piima söödi-joodi väga harva. Peamiselt tarbisid meie esivanemad hapupiima. Vähem piima, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru või leiva kõrvale. Võid kasutati toiduks väga harva. Koort peaaegu ei tarvitatudki. Ainult harukordadel valmistati jõukamates taludes 19 saj. lõpul toite koorega.
Eestlaste toitumine minevikus

Ja ärgem unustagem, et inimesed ei ole siin maal elanud tuhandeid, vaid miljoneid aastaid. Evolutsioonilises plaanis ei ole inimese seedetrakt jõudnud nende mõne tuhande aastaga kohaneda piima seedimiseks. Selleks kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat. Laialdaselt on piim kuulunud inimese menüüsse ikkagi väga lühikest aega.

Aga piim läheks ju raisku kui see tarvitamata jätta.

Lehm nagu iga teinegi imetaja annab piima vaid vasika sünni järel. Piima eritamise perioodi poegimisest kuni piima kinnijäämiseni (45–60 päeva enne vasika sündi lehm piima ei anna) nimetatakse laktatsiooni- ehk lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks. Tavaliselt kestab see 305 päeva. Selleks, et piimaeritus püsiks, rakendatakse lehmade puhul järjepidevat kunstviljastamist, mis viiakse läbi 40–80 päeva pärast poegimist. Selle tulemusena hoitakse ära piimaerituse katkemine – uue vasika sünd kavandatakse just sellesse aega, kui eelmise vasikaga seotud piima kogus peaks hakkama vähenema ja selle koostis muutuma. Seega toovad suurtööstuses peetavad lehmad vasika ilmale igal aastal. Kuna vasikas pole inimeste jaoks eesmärk omaette, vaid on vajalik eelkõige lehma piimaanni jätkumiseks (loomade taastootmise kõrval), siis tapetakse osa vasikaid tihti õige pea pärast sündi.

Tuhat aastat tagasi lüpsis lehm samapalju kui kits. Veel 19. sajandi hakatuseks oli keskmine piimatoodang lehma kohta alla 1000 kilo aastas. Tänaseks on aretatud lehmad, kes annavad piima 8000 kilo aastas. Kuidas on see võimalik? Ravimid, antibiootikumid, hormoonid, kasvu kiirendavad preparaadid ja muud kemikaalid. Paljusid neist ainetest ei ole isegi piisavalt testitud. Kasvu kiirendavad preparaadid sisaldavad loomseid komponente (nagu kondijahu), looduses aga lehm ei ole lihasööja. See põhjustab loomadel terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud ka inimestele. Näiteks Briti Hullulehma tõbi, mis väidetavalt võis olla seotud lehmadele kondijahu sisse söötmisega.

Cows-at-diary-farm-006

Inimene ise on loodustasakaalu viinud sassi sellega, et seemendatakse kunstlikult lehmi ja forsseeritakse ravimitega neid rohkem ja rohkem piima tootma. Inimesi keelitatakse tarbima järjest rohkem piimatooteid kui kunagi varem ajaloos. Kui muidu piima ei taha, siis suhkru ja soola( mis on iseenesest sõltuvust tekitavas ained) lisamisega piimatoodetele saadakse lausa suussulavaid tulemusi, millest on kerge jääda sõltuma. Kes meist ei armastaks juustu või jäätist. Aga kui palju piimatooteid sooviksime siis süüa kui esivanemate kombel magustatud jogurti asemel hapupiima larbiksime. Ilmselt kordi vähem.

Kõiki toiduks kasvatatavaid loomi peetakse eelkõige inimeste endi, mitte loomade huvides. Looduses ei tule loom ise inimese juurde, et teda lüpstaks, seda on teinud inimene ise vägivaldselt. Looduses oleks piim lehmabeebi toit, nii nagu see on iga teisegi liigi puhul.

Millised tervise häired tekivad inimesel, kes kõik selle piima – ravimi kokteili endale sisse joob ja sööb, igapäev ja terve eluaeg?

Lehm nagu iga teine imetaja eritab piimakaudu välja kõik mürgised ained, mida ta sisse on söönud või sunniviisiliselt söödetud.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas ei teata, et piim võib sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Samas kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Meditsiinilistes arhiivides on ajapikku salvestatud palju artikleid lehma piima kohta. Neis ei ole juttu piima kasulikkusest, fookuses on hoopis aneemia, ärritused, allergilised reaktsioonid, mitmesugused infektsioonid ja nakkused, lapseea diabeet, leukeemia, artriit, südamehaigused, astma ning mitmed kasvajad, osteoporoos ja autoimmuunhaigused.

Osteoporoos, ehk luude hõrenemine. Maades, kus piimatarbimise tase on kõige suurem, on ka kõige rohkem osteoporoosi ja maades kus piimatooteid tarvitatakse vähe on osteoporoosi vähe. On tõestatud, et suur valgu kogus, mis leidub lehmapiimas aga ka lihas ei lase omastada kaltsiumi. Rohke loomse valgu tarbimine tekkitab organismis happelist reaktsiooni, taskaalustamaks happelisust võtab keha kaltsiumi luudest.

2005 aasta, avaldas Ameerika Lastearstide Akadeemia oma ajakirjas Pediatrics, et suurenenud piima ja ka toidust pärit kaltsiumi ei tarbimine ei ole näidanud luude kasvamist lastel ja noorukitel isegi tagasihoidlikul määral. Ja leiti, et uuringuid, mis toetavad seisukohti nagu piimatoodete suurenenud tarbimine teeks luud tugevamaks ei ole piisavalt tehtud.

On lõplikult tõestamata kaltsiumi piisav omastamine piimast ja selle preventiivne toime osteoporooside ja luumurdude vältimisel. Suurt hulka naisi uurides ei ole leitud seost piima tarbimise ja luumurdude vähenemise vahel. Üllatavalt on leitud vastupidist – rohkem piima joovatel naistel oli rohkem puusaluumurde. Suured piimatarbjad maad nagu Eesti, Soome, Rootsi, on ka puusaluumurdude poolest esirinnas. Hinnanguliselt on Eestis pooltel üle 70 aatastest naistest osteoporoos.

Südamehaigused. Piimatooted sisaldavad kolesterooli ja küllastatud rasvu. Nende tarbimine toob kaasa riski jääda südamehaigustesse. Rasvade välja võtmine piimast pole samuti lahendus kuna siis ei imendu piimast D vitamiin ja kui D vitamiin ei imendu, siis ei imendu ka kaltsium. Nii ilmnevad juba uued tervise probleemid.

Kasvajad. Eesnäärme ja rinnavähki seostatakse piimatoodete tarbimisega seal leiduva kasvuhormooni IGF -1 tõttu. Östrogeeni sisalduse tõttu piimas, on risk rinnavähiks, munasarjavähiks ja eesnäärme vähiks.

Piimatalumatus- Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Kaseiini talumatus on salakavalam ning teda ei pruugi kohe ära tunda, ta laastab tervist aastate jooksul. Üha enam on leitud tõendusi piimatalumatuse vormile, mille puhul jäävad kehas kaseiini valgud lõpuni lõhustamata, läbides vere- aju barjääri ja võides tekitada psühhilisi probleeme, depressiooni, autistlikke sümptomeid, hüperaktiivsust, agressiivsust, unehäireid jms. Samuti soodustab lõpuni lagundamata jäänud kaseiinist pärit valk hingamisteede, kurgu, nina,- kõrva haiguseid, liigesepõletikke, nahahaigusi jne. Ka on leitud seoseid sclerosis multiplexi ja skisofreeniaga.

Proffessor Collin Campell, kes on läbi viinud maailma suurima uuringu China Study ehk toitumise effektist tervisele, selgitab dokumentaal filmis ” Kahvliga Skalpelli vastu”, et üle 5 % kaseiini (piimavalk) tarbimisest saavad vähirakud hakata organismis paljunema.

Migreene, aknet, astmat, artriitri, ärritatud soole sündroomi ja Chroni tõve seostatakse samuti piimatoodete tarbimisega.

American Academy of Pediatrics hoiatab lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Rinnapiim on alati turvaline ja hea lapsele

Kahjuks mitte. Suur uurimus näitas et üle 14000 naise rinnapiim sisaldas pestitsiide, mis on pärit lihast ja piimatoodetest. Taimetoitlastest emadel oli pestitsiidide tase poole väiksem.

Paljudel lastel on allergia ka emapiima suhtes, mis tuleneb sageli sellest, et ema tarvitab lehmapiima tooteid, mis kanduvad üle imikule. Loodus on näinud ette nii, et laps saab kehakaalu kohta rohkem mürke kui ema. See on vajalik selleks, et emaga midagi ei juhtuks, kuna ema saab uue lapse aga laps emata ellu ei jää.

Kuidas me siis ikkagi kaltsiumit saame?

Põhiline argument tugevate luude tarvis nii täiskasvanute kui laste jaoks on piisav liikumine, taimedest saadav kaltsium ja päikesevalgus ehk D vitamiin. Kaltsium ei ole ainuke toitaine, mis on luude moodustumiseks vajalik. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Rohelised aedviljad kapsa perekonnast: brokkoli, rooskapsas, lehtkapsad, kõik tumerohelised lehed ja roheline tee. Ka pähklid, seemned ja soja. Need taimed on rikkad just nende vitamiinide ja mineraalide poolest, mida luud vajavad.

Oluline on piirata rafineeritud suhkru kasutamist, kuna see ei sisalda kaltsiumi ja põhjustab kaltsiumi kadu luudest. Täiskasvanud peaksid limiteerima või loobuma ka kohvist, alkoholist ja suitsetamisest, et vältida luude hõrenemist.

Piim ei ole asendamatu toiduaine inimese toidulaual

Miks inimesed tegelikult piima joovad? Sest nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on niimoodi harjunud, kuna kodus ja koolis on räägitud, et ilma piimata ei saa elada. See maitseb neile ja see on saanud osaks meie kultuurist. Jäätis, jogurtid ja kohupiimad ja juustud on lihtsalt suus sulavad. Me oleme neist sõltuvuses.

Ka kassid, koerad ja siilid joovad heameelega piima, kui neile pakume. Kas loomaarstid soovitavad anda loomadele piima? Ei, sest see pole neile sobiv toit ja teeb loomakesed haigeks. Ka paljud inimesed, kes on loobunud piimatoodetest on tundnud märkimisväärset tervise paranemist.


Igaüks võib rääkida sulle oma teooriaid. Arstid, teadlased, meedia ja toitumisspetsialistid võivad sulle rääkida vastandlikke teooriaid piimast või üks kõik millest. Ainuke, keda sina kuulama pead, on oma keha, sest sinu keha räägib sulle täpselt, mis talle ei sobi. Õpi teda kuulama! Päeva lõpuks vastutad oma tervise eest siiski ainult sina ise.

Vaata lisaks Walter Veithi filmi. ” Hämmastavad udarad”, eesrtikeelsete subtiitritega.

Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – juba see sõna iseenesest tundub turvaline. Kuna piim on olnud meie kõige esimene toiduaine. On see siis olnud meie oma ema piim, lehma piim, beebipiimasegu, kitsepiim või mõne muu looma piim. Ka praegu on piimal inimese toidulauas tähtis koht. Piima joovad inimesed igas vanuses. Kui ei joo piima siis teisi piimatooteid nagu juust, jogurt, jäätis süüakse ikka. Koolilõunad ja lasteaiatoidud ning haiglasöögid sisaldavad alati ohtralt piima. Kõikjal levitatakse reklaame ilusate inimestega kus räägitakse piima ja piimatoodete tervislikkusest inimesele. Meie arstid soovitavad tarvitada piimatooteid igapäev, sest piim on teada tuntud kaltsiumi allikas, tugevate luude ja hammaste tarvis. Lehmapiim on igati normaalne toiduaine tänapäeva inimese toidulaual.


Kas siin saab üldse midagi valesti olla?

Kas võib uskuda piimatööstust, et piim on inimesele hea? Kuidas toitumisspetsialistid ja arstid teavad, et piim on inimesele kasulik, või nad lihtsalt kordavad sõnu, mida on aastaid tagasi oma õppejõududelt kuulnud? Mida arvata teaduslikest tõenditest piima kasulikkuse kohta? Keda uskuda?

Puhas teadus ei ole kunagi puhas. Eilne tõde võib täna olla juba valearusaam. Võrreldes loodusega, mis on tekkinud miljardeid aastaid ja loonud iga süsteemi täiuslikult toimivana, on teadus eksiteerinud vaid mõned sajad aastad ega hooma loodusseadustest veel murdosagi.

Kuigi teaduslikud tõestused on teinekord väga huvitavad ja harivad, ei peaks inimene siiski puhtalt teaduse järgi oma elu seadma, vaid usaldama oma ” sisemist tarkust”, jälgima loodusseadusi ja kuulama oma keha häält.

Teadus nopib välja mingisugusest ainest mingi konkreetse elemendi ja hakkab seda uurima ja esile tõstma arvestamata, et looduses toimib kõik terviklikult ja loeb just kogu “ansambel”, mitte ainult üks “muusikariist”. Ka võivad paljud uuringud olla tellitud ettevõtetelt või tööstustelt, kellel on vaja mingit positiivset omadust esile tõsta, et oma toodet paremini müüa. Näiteks piimatööstus kasutab reklaamides tihti väjendit, et piimas on palju kaltsiumit. Täiesti õige, piimas on tõesti palju kaltsiumit. See jätab mulje nagu piim oleks parim või isegi asendamatu kaltsiumi allikas inimese jaoks.

Sa võid aga üllatuda kuuldes, et enamik inimesi( u.70 %. Aasias, Aafrikas jne. ) sellel planeedil tegelikult ei tarbigi lehmapiima( või mõne muu looma piima) või piimatooteid. Kui vaadata aga kõiki elusolendeid sellel palneedil, siis joob ainult inimene piima täiskasvanuna. Ükski teine liik ei tarbi piima eluaeg.

Mis see piim tegelikult on?

Piim on imetajate eritis vastsündinute toiduks, kes ei ole võimelised muud toitu veel sööma. Peale imetamisaega kaob piimasuhkru seedimiseks vajalik ensüüm laktaas ja tekib nn.laktoositalumatus. Maades, kus piima ei tarbita, kaob laktaas umbes 4 aastaselt ( umbes kolmel neljandikul kogu maailma elanikkonnast). Kuigi eurooplastel on jäänud arvatavasti piima tarbimise tõttu piimasuhkrut seediv ensüüm laktaas alles, esineb ka eurooplaste hulgas päris palju laktoositalumatust. Eestlastel väidetavalt 25% elanikonnast on diagnoositud laktoosi talumatus, samas kindlasti on palju ka neid inimesi, kes tegelikult ei talu piima aga ei teadvusta seda endale. Vananedes muutub piimasuhkru seedimine raskemaks ka paljudel neil inimestel, kel laktoositalumatust ei esine. Ehk teisisõnu tundub nagu loodus annaks mõista, et piim on eelkõige laste toit.

Kas on üldse vahet kellelt piim meie lauale tuleb?

Miskipärast on lehmapiim üks levinumaid, kas sellepärast, et lehmad on suured ja saab rohkem piima korraga või on siin mõni muu põhjus. Samas juuakse ka kitse ja pühvli piima. Miks mitte siis juba koera, kassi või roti piima. Aga kas on loomulik juua teise imetaja liigi piima? Looduses ei ole võimalik, et täiskasvanud loom jooks veel oma ema piima. Inimeste seas on sellist asja veelgi raskem ette kujutada. Kes tahaks süüa rinnapiima jogurtit, jäätist, juustu või mõnda muud toodet.

Näiteks lehmapiim on inimpiimaga võrreldes palju rikkalikum valgu, mineraalide, vitamiinide ja rasvade allikas. Ideaalne toit vasikale kiireks kasvuks. Inimpiim on üpris lahja-valku 3 kuni 4 korda vähem, teisi ained samuti mitu korda vähem.

Kas loodus on nende miljonite aastate jooksul teinud vea ja disaininud inimesele vale koostisega piima? Kas inimese laps tõesti vajab lehmapiima, et ta saaks kasvada kiiresti lehmaks nagu vasikas.

 Teise liigi piima saab juua küll. Nälja korral sobib iga piim. See ei tähenda, et see oleks parim toit. Loodus on ette näinud inimesele inimese piima, kutsikale koerapiima, vasikale lehmapiima jne. Iga liigi piim on unikaalne ja sobib just selle isendi vajaduste rahuldamiseks. Lehma piimas leiduvaid toitained on inimkeha jaoks biokeemiliselt raske omastada. Lehma piima molekul on suur ja seda on inimesel raske seedida, mistõttu võivad tekkida gaasid, puhitused ja seedehäired.

Iga liigi piimas on spetsiifilisi aineid, mis on mõeldud just selle liigi arenguks, näiteks aju ja närvide.

Muu hulgas on ka leitud, et rinnaga toidetud lastel on IQ kuni 10 punkti kõrgem kui lehmapiima sisaldava rinnapiima asendajaga toidetud lastel. Kindlasti on palju kasutegureid teaduse poolt veel avastamata.

Aga eestlased on ju alati piima joonud.

Kuigi ajaloost on leitud tõendeid piima joomise kohta iidses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi, oli see siiski vaid rikaste privileeg. Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma. Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. See tähendab, et meile eesti talupoegadele oli piim veel tol ajal suur luksus. 1889 oli Eesti mõisates juba 194 meiereid, 1928 ulatus nende arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. http://www.farmi.ee/infot-piimast/millal-hakati-eestis-jooma-piima
Ja veelkord : Eestis hoogustus piimatööstus alles umbes 150 aastat tagasi. Enne seda on eestlased läbi ajaloo enamsti ikka vaene orjarahvas olnud ning lehmapidamine oli luksus, mida igaüks endale lubada ei saanudki. Väheste andmete põhjal on teada, et põhiline toit meie esivanematel oli leib, kört ehk puder, läätsed, kapsad ja naerid. Värsket piima söödi-joodi väga harva. Peamiselt tarbisid meie esivanemad hapupiima. Vähem piima, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru või leiva kõrvale. Võid kasutati toiduks väga harva. Koort peaaegu ei tarvitatudki. Ainult harukordadel valmistati jõukamates taludes 19 saj. lõpul toite koorega.
Eestlaste-toitumine-minevikus-ja olevikus

Ja ärgem unustagem, et inimesed ei ole siin maal elanud tuhandeid, vaid miljoneid aastaid. Evolutsioonilises plaanis ei ole inimese seedetrakt jõudnud nende mõne tuhande aastaga kohaneda piima seedimiseks. Selleks kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat. Laialdaselt on piim kuulunud inimese menüüsse ikkagi väga lühikest aega.

Aga piim läheks ju raisku kui see tarvitamata jätta.

Lehm nagu iga teinegi imetaja annab piima vaid vasika sünni järel. Piima eritamise perioodi poegimisest kuni piima kinnijäämiseni (45–60 päeva enne vasika sündi lehm piima ei anna) nimetatakse laktatsiooni- ehk lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks. Tavaliselt kestab see 305 päeva. Selleks, et piimaeritus püsiks, rakendatakse lehmade puhul järjepidevat kunstviljastamist, mis viiakse läbi 40–80 päeva pärast poegimist. Selle tulemusena hoitakse ära piimaerituse katkemine – uue vasika sünd kavandatakse just sellesse aega, kui eelmise vasikaga seotud piima kogus peaks hakkama vähenema ja selle koostis muutuma. Seega toovad suurtööstuses peetavad lehmad vasika ilmale igal aastal. Kuna vasikas pole inimeste jaoks eesmärk omaette, vaid on vajalik eelkõige lehma piimaanni jätkumiseks (loomade taastootmise kõrval), siis tapetakse osa vasikaid tihti õige pea pärast sündi.
http://www.loomadenimel.org/loomadest/pollumajandusloomad

Tuhat aastat tagasi lüpsis lehm samapalju kui kits. Veel 19. sajandi hakatuseks oli keskmine piimatoodang lehma kohta alla 1000 kilo aastas. Tänaseks on aretatud lehmad, kes annavad piima 8000 kilo aastas. Kuidas on see võimalik? Ravimid, antibiootikumid, hormoonid, kasvu kiirendavad preparaadid ja muud kemikaalid. Paljusid neist ainetest ei ole isegi piisavalt testitud. Kasvu kiirendavad preparaadid sisaldavad loomseid komponente (nagu kondijahu), looduses aga lehm ei ole lihasööja. See põhjustab loomadel terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud ka inimestele. Näiteks Briti Hullulehma tõbi, mis väidetavalt võis olla seotud lehmadele kondijahu sisse söötmisega.

Cows-at-diary-farm-006

Inimene ise on loodustasakaalu viinud sassi sellega, et seemendatakse kunstlikult lehmi ja forsseeritakse ravimitega neid rohkem ja rohkem piima tootma. Inimesi keelitatakse tarbima järjest rohkem piimatooteid kui kunagi varem ajaloos. Kui muidu piima ei taha, siis suhkru ja soola( mis on iseenesest sõltuvust tekitavas ained) lisamisega piimatoodetele saadakse lausa suussulavaid tulemusi, millest on kerge jääda sõltuma. Kes meist ei armastaks juustu või jäätist. Aga kui palju piimatooteid sooviksime siis süüa kui esivanemate kombel magustatud jogurti asemel hapupiima larbiksime. Ilmselt kordi vähem.

Kõiki toiduks kasvatatavaid loomi peetakse eelkõige inimeste endi, mitte loomade huvides. Looduses ei tule loom ise inimese juurde, et teda lüpstaks, seda on teinud inimene ise vägivaldselt. Looduses oleks piim lehmabeebi toit, nii nagu see on iga teisegi liigi puhul.

Millised tervise häired tekivad inimesel, kes kõik selle piima – ravimi kokteili endale sisse joob ja sööb, igapäev ja terve eluaeg?

Lehm nagu iga teine imetaja eritab piimakaudu välja kõik mürgised ained, mida ta sisse on söönud või sunniviisiliselt söödetud.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas ei teata, et piim võib sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Samas kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Meditsiinilistes arhiivides on ajapikku salvestatud palju artikleid lehma piima kohta. Neis ei ole juttu piima kasulikkusest, fookuses on hoopis aneemia, ärritused, allergilised reaktsioonid, mitmesugused infektsioonid ja nakkused, lapseea diabeet, leukeemia, artriit, südamehaigused, astma ning mitmed kasvajad, osteoporoos ja autoimmuunhaigused.

Osteoporoos, ehk luude hõrenemine. Maades, kus piimatarbimise tase on kõige suurem, on ka kõige rohkem osteoporoosi ja maades kus piimatooteid tarvitatakse vähe on osteoporoosi vähe. On tõestatud, et suur valgu kogus, mis leidub lehmapiimas aga ka lihas ei lase omastada kaltsiumi. Rohke loomse valgu tarbimine tekkitab organismis happelist reaktsiooni, taskaalustamaks happelisust võtab keha kaltsiumi luudest.

2005 aasta, avaldas Ameerika Lastearstide Akadeemia oma ajakirjas Pediatrics, et suurenenud piima ja ka toidust pärit kaltsiumi ei tarbimine ei ole näidanud luude kasvamist lastel ja noorukitel isegi tagasihoidlikul määral. Ja leiti, et uuringuid, mis toetavad seisukohti nagu piimatoodete suurenenud tarbimine teeks luud tugevamaks ei ole piisavalt tehtud.

On lõplikult tõestamata kaltsiumi piisav omastamine piimast ja selle preventiivne toime osteoporooside ja luumurdude vältimisel. Suurt hulka naisi uurides ei ole leitud seost piima tarbimise ja luumurdude vähenemise vahel. Üllatavalt on leitud vastupidist – rohkem piima joovatel naistel oli rohkem puusaluumurde. Suured piimatarbjad maad nagu Eesti, Soome, Rootsi, on ka puusaluumurdude poolest esirinnas. Hinnanguliselt on Eestis pooltel üle 70 aatastest naistest osteoporoos.

Südamehaigused. Piimatooted sisaldavad kolesterooli ja küllastatud rasvu. Nende tarbimine toob kaasa riski jääda südamehaigustesse. Rasvade välja võtmine piimast pole samuti lahendus kuna siis ei imendu piimast D vitamiin ja kui D vitamiin ei imendu, siis ei imendu ka kaltsium. Nii ilmnevad juba uued tervise probleemid.

Kasvajad. Eesnäärme ja rinnavähki seostatakse piimatoodete tarbimisega seal leiduva kasvuhormooni IGF -1 tõttu. Östrogeeni sisalduse tõttu piimas, on risk rinnavähiks, munasarjavähiks ja eesnäärme vähiks.

Piimatalumatus- Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Kaseiini talumatus on salakavalam ning teda ei pruugi kohe ära tunda, ta laastab tervist aastate jooksul. Üha enam on leitud tõendusi piimatalumatuse vormile, mille puhul jäävad kehas kaseiini valgud lõpuni lõhustamata, läbides vere- aju barjääri ja võides tekitada psühhilisi probleeme, depressiooni, autistlikke sümptomeid, hüperaktiivsust, agressiivsust, unehäireid jms. Samuti soodustab lõpuni lagundamata jäänud kaseiinist pärit valk hingamisteede, kurgu, nina,- kõrva haiguseid, liigesepõletikke, nahahaigusi jne. Ka on leitud seoseid sclerosis multiplexi ja skisofreeniaga.

Proffessor Collin Campell, kes on läbi viinud maailma suurima uuringu China Study ehk toitumise effektist tervisele, selgitab dokumentaal filmis ” Kahvliga Skalpelli vastu”, et üle 5 % kaseiini (piimavalk) tarbimisest saavad vähirakud hakata organismis paljunema.

Migreene, aknet, astmat, artriitri, ärritatud soole sündroomi ja Chroni tõve seostatakse samuti piimatoodete tarbimisega.

American Academy of Pediatrics hoiatab lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Rinnapiim on alati turvaline ja hea lapsele

Kahjuks mitte. Suur uurimus näitas et üle 14000 naise rinnapiim sisaldas pestitsiide, mis on pärit lihast ja piimatoodetest. Taimetoitlastest emadel oli pestitsiidide tase poole väiksem.

Paljudel lastel on allergia ka emapiima suhtes, mis tuleneb sageli sellest, et ema tarvitab lehmapiima tooteid, mis kanduvad üle imikule. Loodus on näinud ette nii, et laps saab kehakaalu kohta rohkem mürke kui ema. See on vajalik selleks, et emaga midagi ei juhtuks, kuna ema saab uue lapse aga laps emata ellu ei jää.

Kuidas me siis ikkagi kaltsiumit saame?

Põhiline argument tugevate luude tarvis nii täiskasvanute kui laste jaoks on piisav liikumine, taimedest saadav kaltsium ja päikesevalgus ehk D vitamiin. Kaltsium ei ole ainuke toitaine, mis on luude moodustumiseks vajalik. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Rohelised aedviljad kapsa perekonnast: brokkoli, rooskapsas, lehtkapsad, kõik tumerohelised lehed ja roheline tee. Ka pähklid, seemned ja soja. Need taimed on rikkad just nende vitamiinide ja mineraalide poolest, mida luud vajavad.

Oluline on piirata rafineeritud suhkru kasutamist, kuna see ei sisalda kaltsiumi ja põhjustab kaltsiumi kadu luudest. Täiskasvanud peaksid limiteerima või loobuma ka kohvist, alkoholist ja suitsetamisest, et vältida luude hõrenemist.

Piim ei ole asendamatu toiduaine inimese toidulaual

Miks inimesed tegelikult piima joovad? Sest nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on niimoodi harjunud, kuna kodus ja koolis on räägitud, et ilma piimata ei saa elada. See maitseb neile ja see on saanud osaks meie kultuurist. Jäätis, jogurtid ja kohupiimad ja juustud on lihtsalt suus sulavad. Me oleme neist sõltuvuses.

Ka kassid, koerad ja siilid joovad heameelega piima, kui neile pakume. Kas loomaarstid soovitavad anda loomadele piima? Ei, sest see pole neile sobiv toit ja teeb loomakesed haigeks. Ka paljud inimesed, kes on loobunud piimatoodetest on tundnud märkimisväärset tervise paranemist.


Igaüks võib rääkida sulle oma teooriaid. Arstid, teadlased, meedia ja toitumisspetsialistid võivad sulle rääkida vastandlikke teooriaid piimast või üks kõik millest. Ainuke, keda sina kuulama pead, on oma keha, sest sinu keha räägib sulle täpselt, mis talle ei sobi. Õpi teda kuulama! Päeva lõpuks vastutad oma tervise eest siiski ainult sina ise.

Vaata lisaks Walter Veithi filmi. ” Hämmastavad udarad”, eesrtikeelsete subtiitritega.

Kasutatud allikad:
http://www.pcrm.org/health/diets/vegdiets/health-concerns-about-dairy-products http://www.ajcn.org/content/89/5/1638S.full http://www.vegetarian.org.uk/factsheets/calciumfactsheet.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18065599?dopt=Citation http://www.notmilk.com/kradjian.html http://www.afpafitness.com/articles/MILKDOC.HTM http://pediatrics.aappublications.org/content/96/3/515.abstract?ijkey=c86b48d7ee1bc510e9d72cad039228346b243f6b&keytype2=tf_ipsecsha http://www.health.gov/dietaryguidelines/dga2005/report/default.htm http://www.breastfeeding.com/all_about/all_about_iq.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16300936 http://www.petwave.com/Dogs/Dog-Health-Center/Digestive-Disorders/Lactose-Intolerance/Overview.aspx http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/calcium-full-story/ http://www.loomadenimel.org/index.php/kkk/pollumajandusloomad
Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012.)
Lunt M, Masaryk P, Scheidt-Nave C, et al. The Effects of Lifestyle, Dietary Dairy Intake and Diabetes on Bone Density and Vertebral Deformity Prevalence: The EVOS Study. Osteoporos Int. 2001;12:688-698.
Lanou AJ, Berkow SE, Barnard ND. Calcium, dairy products, and bone health in children and young adults: a reevaluation of the evidence. Pediatrics. 2005;115:736-743.
Holick M. The vitamin D epidemic and its health consequences. J Nutr. 2005;135:2739S-2748S.
U.S. Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012
Proffessor T. Collin Campell China Study- (maailma suurim uuring toidu effektist tervisele)

Kokkamine

Viimasel ajal on suur huvi tekkinud tervislikuma toitumise järgi. Järjest rohkem inimesi on hakanud vähem tarbima loomseid toiduaineid, paljud liiguvad taimetoitluse ja sealt edasi juba toortaimetoitluse suunas.

Vähem küpsetatut, rohkem toortoitu

On tõestatud, et kuumutatud toit koormab üle siseserektsiooni näärmed, immuunsüsteemi, muudab ebasoodsalt verestruktuuri. Toitained kaotavad jõu ja hävivad kõik ensüümid ja tervislikud omadused kui toitu keeta, aurutada, küpsetada, praadida, röstida, grillida, hautada, pastöriseerida või konserveerida.

Toidu valmistamine ei paranda toidu tervislikke omadusi. Uuringud on näidanud, et kuumus muudab kuni 85 %  toitainetest kättesaamatuteks ja hävitab kõik ensüümid juba 47  kraadi juures umbes 20 min. jooksul. 3 minutit keemistemperatuuril hävitab kõik ensüümid. Ensüümid ei ole lihtsalt katalüsaatorid, mis aitavad metaboolsetele protsessidele kaasa, vaid kannavad endas eluenergiat; nad on elavad valgud ning elujõud meie biokeemilises ja metaboolses protsessis. Ensüümid aitavad parandada isegi meie RNA-d ja DNAd. Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks.

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi poolt spondeeritud uuringud näitasid, et toidu valmistamine 200 kraadi juures põhjustas analüüsitavates lihalõikudes väga suure ( – 30 kordse) lahustuva proteiini languse. Paljud peavad liha põhiliseks valgu allikaks kuid fakt on see, et küpsetamisel kõrge temperatuuri juures, jääb järgi väga vähe. Küpsetusprotsessis  hävib 50 % B vitamiinidest ja 80 % C vitamiini. Seetõttu tuleks kuumutamata terviktoitu süüa nii palju kui võimalik.

Toortoit annab sulle suurema valiku aktiivsetest toitainetest kui ükskõik milline muu söömisviis, pakatades vitamiinidest, mineraalidest, proteiinidest ja teistest mikrotoitainetest.

Toortoit on: töötlemata, kuumutamata toortoit sh. Värsked puu -ja köögiviljad, idud, seemned, pähklid. Tervaviljad, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, meretaimed ja teatud juhul kuumtöötlemata piim (kitsepiim). Ilma küpsetamata valmistatakse suppe, magustoite, kooke, salateid, leiba, leivakatteid jne.

Toortoidust saad rohkem teada:
www.paikesetoit.ee/  ja paikesetoit.blogspot.com/
http://www.rawfoodlife.com/#axzz2D3hkro5R
http://www.medical-library.net/content/view/47/41/
http://www.gabrielcousens.com/HOME/ABOUT/tabid/1953/language/en-US/Default.aspx
http://www.hippocratesinst.org
http://www.rawfor30days.com/index5c.html

Tahaksin ka tervislikumalt toituda aga …..

Ma ei oska seda valmistada

Mul ei ole aega tervislikku toitu valmistadaMul töökoht ei võimalda tervislikult süüaMu pere ei söö kui ma tervislikku toitu teen

Mulle tundub, et inimesed kulutavad üldse liiga palju aega söögi valmistamise peale.  Loodus on andnud meile nii palju erinevaid toite, mis on kohe valmis söömiseks ja kõigele lisaks ka äärmiselt maitsvad, tervislikud ja energiat andvad. Selleks on ideaalsed puuviljad, paljud aedviljad, pähklid, seemned. Neid on kerge igale poole kaasa võtta.

Selge see, et vaid vähesed suudavad päevapealt küpsetatud toidust loobuda, hea uudis on see, et ega sa peagi. Esialgu saad õppida sooja toitu valmistama nii, et see sisaldaks vähem küpsetatut ja rohkem toortoitu, vähe või üldse mitte loomset toitu. Samuti saad endiselt süüa oma lemmiktoite, õppides toitu vähem kuumutama, lühendama küpsetusaga ja vähendama küpsetuskuumust.

Igapäevaselt võiks toituda lihtsamalt, ka kehal on kergem lihtsamat toitu seedida ning sinul jääb aega tegeleda palju kasulikumate asjadega.

Marja ahvatlus ( meie laste lemmik magustoit)

Vaja läheb: värsked maasikad, värsked mustikad, värsked vaarikad või mis iganes marju sul saadaval on. Peotäis seemneid ( päevalillle, kõrvitsa)

Valmistamine: Kui maasikad on liiga suured, siis lõika and lapsele suupäraseks, pane väiksemasse supikaussi, peale lisa mustikaid ja teisi marju, kõige peale raputa väike peotäis päevalille seemneid.

Värske salat

Vaja läheb: 
Tumerohelisi lehti nagu rukola, kale või roomasalat. Mõned päikesekuivatatud tomatid, mõned kirsstomatid, 1 avokaado, paar suvikõrvitsa õit.
Maitsestamiseks– väike punt tüümiani, oregnot, basiilikut, 1 küüslauguküüs, tsipa musta pipart, pool sidrunit, sorts neitsi oliiv õli, sorts tamari soya kastet( müügil biomarketis).
Peotäis seemneid ( päevalille , kõrvitsa, seedermänni)
Valmistamine:
Rebi lehed ja haki aedviljad , Kastme jaoks sega oliivõli ja tamari sisse tükeldatud maitsetaimed ja pigista sidrun. Vala salatile ja sega. Kõige peale viska peotäis seemneid.

Võikud

Tihti küsivad inimesed : Aga mida ma siis võileiva peale panen kui mitte lihatooteid ja juustu. Varjante on palju. Minu enda suur lemmik on guacomole, ka hummus meeldib ja tomati salsa on ka super.

Guacomole

Vaja läheb: 1 avokaado( head küpsed avokaadod on Rimis, need mustad, 2 tk. pakendis, nii tavalised kui öko omad), pisut sidruni mahla, 1 väike küüslauk, nats värsket basiilikut.
Valmistamine: Koori avokaado ja litsu kahvliga sisu kausis ühtlaseks massiks, lisa küüslauk ja sidruni mahl, sega läbi ja ongi valmis.

Pesto – ilma juustuta

Vaja läheb:  Suur kimp maitserohelist. Hästi sobivad basiilik, till, petersell, rukola vms.Peotäis seedremänni seemneid või indiapähkleid, poole sidruni mahl, törts tamari soya kastet, 1 küüslaugu küüs.

Valmistamine: Blenderda koostisosad

Ahjus kuumutatud lavazi taskud köögiviljadega
Koostised:

1 tume( rukkijahu sisaldusega), õhuke lavazerinevad köögiviljad- tomat, porru, suvikõrvits, paprika, seened.pestot ( näiteks basiiliku- seedermänni seemne pesto) või tomtikastet
Valmistamine:
Lõika lavaz neljaks. Määri ühtlaselt peale pestot. Seejärel puista peale väikseks tükeldatud köögiviljad ning tee lavazist taskud.
Kuumuta ahi 150 kraadini. Kui paned lavazitaskud ahju, siis keera kuumus veel madalamaks u. 100 kraadi. Küpseta umbes 5 min. keera ahi kinni ja lase taskutel veel 5-10 minutit ahjus tõmmata. Tulemus peaks olema kuum aga mitte läbiküpsenud. Kõrvale sobivad salatilehed, basiilik või roheline sibul.

Kommid


Vaja läheb: 2 peotäit kuivatatud datleid, 1 peotäis kuivatatud jõhvikaid, 1 peotäis kaerahelbeid, 1 peotäis kookoselaaste ja mõned spl. toorkakaod või jaanikauna pulbrit.
Valmistamine: Pane datlid, jõhvikad ja kaerahelbed mõneks tunniks kaussi likku, et vesi vaevalt ained kataks. Siis püreesta kuni segu muutub vormitavaks tainaks, vajadusel saad kaerahelbeid lisada, lisa kakao. Veereta kookos helveste sees pallideks.

Hirsipuder marjade, banaani ja seemneseguga

Vaja läheb:Keskmise tassi jagu hirssi, 1 banaan, peotäis värskeid või külmutatud marju, peotäis erinevaid seemneid, võid  või kookosõli.

Valmistamine: Pese hirss rohke veega, seejärel hauta madalal kuumusel u. 30 min. Lisa näpuotsatäis  rosee või meresoola. 1-2 tl. ehtsat taluvõid või kookosõli. Taldrikule tõstetud pudrule tõsta peale viilutatud banaanid. väesked või külmutatud marjad  ning erinevaid seemneid nagu päevalille, jahvatatud linaseemne, seesami, kõrvitsa jne. Need kes eriti magusat armastavad võivad lisaks ka törtsu mett lisada.

Toortatra puder


Vaja läheb: Toortatart 2 keskmist tassi, 1 väike punane sibul, 1 küüs küüslauku, pool väiksemat suvikõrvitsat, 4 päikesekuivatatud tomatit, kimp basiilikut või muud meelepärast rohelist, törts neitsi oliivõli ja näpuotsatäis rose soola.

Valmistamine: Pane tatar ööseks vette likku. Mida kauem ta vees on, seda pehmemaks ta läheb. Hommikul loputa tatar hoolikalt läbi. Pane tatar madalale tulele. Lisa õli, sool ja tükeldatud sibul, päikesekuivatatud tomatid, küüslauk ja suvikõrvits. Vajadusel lisa pisut vett. Ära keeda ega liigselt kuumuta. 5-7 min peaks piisama, et kogu puder oleks ühtlaselt kuum nii 40  kraadi .

Valmis taldrikule tõstetud pudrule lisa maitserohelist. Hästi sobivad ka jahvatatud linaseemned.

 Täistera spelta spagetid aedviljade ja maitserohelisega

Vaja läheb: Peotäis täistera spagette, pool väikest rohelist suvikõrvitsat, pool väikest kollast suvikõrvitsat, mõned päikesekuivatatud tomatid, paar värsket tomatit,  jupp porrut, Mõned shampinjonid, suur kimp maitserohelist ( basiilik, tüümian, oregano jms.), näpuotsatäis soola, törts neitsioliivõli, musta pipart.

Valmistamine: Keeda spagetid vastavalt õpetusele. Lõika köögiviljad sobivateks tükkideks. Kui pasta on pehmeks keenud, vala vesi ja tõsta spagetid koos potiga madalale tulele, lisa õli sool, pipar ja köögiviljad, sega mõned minutid nii, et köögiviljad ei küpseks vaid saaksid lihtsalt ühtlaselt kuumaks.

Tõsta pott pliidilt, seerveeri taldrikule ja puista peale ohtralt maitserohelist.

Toorlillkapsa salat – ” kartulisalat”

Vaja läheb: 1 lillkapsapea, 1 avokaado, peotäis indiapähkleid, 2-3 tomatit, u. 10 cm pikkune jupp porrut, kimp värsket tilli või peterselli, poole sidruni mahl, 1-2 spl. tamari soya kastet( saadaval biomarketis)

Valmistamine: haki lillapsas, porru, maitseroheline ja tomat väikesteks tükkideks.

Kaste: leotatud india pähklitele lisa avokaado, sidruni mahl ja tamari kaste, püreesta ja sega segu salatiga.

Meenutab tõepoolest kartulisalatit. On imemaitsev ja on siiani kõigile väga maitsenud. 🙂

Müsli

Vaja läheb: Täistera kaerahelbeid 2 peotäit, päevalilleseemneid 1 peotäis, kõrvitsaseemneid peotäis, jahvatatud linaseemneid peotäis, kookoselaaste peotäis, peenestatud kreekapähkleid peotäis, peenestatud indiapähkleid peotäis, 1 spl mett.

Vastavalt maitsele peotäis rosinaid, jõhvikaid või mõnda muud kuivatatud puuvilja või marja. Kes soovib võib lisada ka toorshokolaadi puru või kaneeli.

Valmistamine: kõik koostisained väljaarvatud linaseemned ja kookoslaastud ning toorshokolaad jäta välja pane pannile ja hästi madalal kuumusel pidevalt segades sulata müsli segu sisse, kuid ära rösti.  Lihtsalt jälgi, et kogu müsli oleks  ühtlaselt sulatatud meega koos. Seejärel tõsta tulelt ja lisa ülejäänud ained. Serveeri mandlipiimaga. 🙂

NB! Kes soovib, ei pea üldse pannil kuumutama, segu sobib ka niisama ideaalselt!



Kaerahelbe, õuna, banaani küpsetamata küpsised

Vaja läheb: Kaerahelbeid 2 keskmist tassi, 2 õuna, 2 banaani, 1 tl. kaneeli, 2 spl. kaarobi pulbrit, peotäis päevalille seemneid, peotäis kookoslaaste.

Sega ained oma vahel, riivi õun ja banaan segu sisse. Vormi küpsised, aseta plaadile. Väisemad ja õhemad saavad paremini valmis.

Kuivata kuivatis 3-4 tundi. Kui sul kuivatit ei ole siis saab ka praeahjus 50 kraadises kuumuses 2-3 tundi. Või isgi ahju või kamina peal peaks ka ilusasti ära kuivama.

Kinoa köögivilja-kookose pilaff


Vaja läheb: tassi jagu kinoad, peotäis kookoshelbeid, 1 väike punane sibul, pool suvikõrvitsat, 1 varsellerivars, 1 kollane paprika( punast võiks ka panna, tuleks värvilisem), peotäis türgiherneid, jupp porrut.Valmistamine:Hauta kinoa pehmeks, haki köögiviljad ja lisa juba hautatud kinoa sisse, puista ka kookoshelbed, maitsesta soola ja pipraga, lisa törts neitsioliivõli sega kuni köögiviljad on kuumad( 2-3 min.), mitte rohkem. 

Peedi pesto

Vaja läheb:1 keskmine toores punapeet, 1 küüslaugu küüs, peotäis indiapähkleid, sörts tamari soya kastet.

Valmistamine: püreesta kõik ained omavahel

Suvikõrvitsa spagetid avokaado-tomatikastme ja shampinionidega

Vaja läheb: 1 suur suvikõrvits, 1 küüslauguküüs, 4 suuremat tomatit, 1 kuivatatud dattel, 1 avokaado, mõned päikesekuivatatud tomatid, peotäis shampinjone, pipart, maitserohelist( basiilik, oregano, tüümian vms. ) ja pisut piinia seemneid ( võib ka muid seemneid).

Valmistamine: Riivi suvikõrvits jämeda riiviga spageti sarnaseks, lisa pisut oliivõli ja sega.

Kaste: purusta avokaado, tomatid, küüslauk, dattel, päikesekuivatatud tomatid, lisa maitsejärgi pipart.

Aseta spagetid taldrikule peale pane kastet, viilutatud shampinjone, mõned tükeldatud tomatid, maitseroheline ja kõige lõppu piinia seemned.

Tomati -paprika toorsupp

Vaja läheb: 4-5 tomatit, 1 punane paprika, 1 varsellerivars, 1 küüslaugu küüs, 1 väike avokaado, cayenne pipart, rosee soola, maitserohelist, seemneid.

Valmistamine: Püreesta koostisained. Kuumuta potis u. 40-50 kraadi( juhul kui soovid sooja sööki, muidu võib ka külmalt süüa].  Peale raputa maitserohelist, seemneid ja mõni tomati tükk.

Pannkoogid- nisu, piima, muna ja suhkruvabad

Vaja läheb: 2 tassi täistera kaerajahu( soovitavalt gluteenivaba), 2 banaani, 1 õun, 1 tl. küpsetuspulbrit( soovitatavalt öko poest ), neitsi kookosõli.

Valmistamine: sega jahu sisse küpsetuspulber, seejärel lisa vett nii palju, et jääks paksema poolne pannkoogitainas. Sinna sisse riivi banaanid ja õun. küpseta madalal kuumusel, kookosõlis koogid kudseks ja krõbedaks.

Söö värskete või külmutatud marjadega . 🙂

Keetmata köögivilja supp

Vaja läheb: Brokolit, lillkapsast, porgandit, porrut, tilli, tüümiani, maapirni, värsked või külmutatud herned, paprikat, varsellerit, extra virgin oliivõli, soola, cayenne pipart, kurkumit.

Valmistamine: haki koostisosad, lisa kuum vesi ja maitseained.

Kukeseene sushi pruuni riisiga

Vaja läheb nori lehti, rafineerimata ümarateralist riisi, pisut rosee soola, sidrunit, kukeseeni, porrut, kukeseeni, lehtsalatit, tamari soja kastet( müüakse ainult biomarketis)

Keeda riis vastavalt sushi riisi tegemis õpetusele. Rafineerimata riis keeb alati kauem kui valge rafineeritud riis. Kui riis on keedetud ja jahtunud, siis pigistasin riisile värsket sidrunimahla ja lisasin rosee soola.

Määri riis ühtlase õhukese kihina norilehele. Lisa kergelt kupatatud( 5 min. ) ja soolaga maitsestatud kukeseened, värsked porruribad ja lehtsalat. Rulli kokku, lõika lahti ja maitsesta tamari soja kastmega. võid lisada veel ka rafineerimata seesamiseemneid kastmesse.

Herne- ja kaerajahu pannkoogid suvikõrvitsaga

Vaja läheb: Peotäis kaerajahu, peotäis hernejahu, tsipa söögisoodat ja rosee soola, pool suvikõrvitsat riivitult, kimp tilli hakitult, kookosõli või oliivõli rafineerimata. Parajalt vett.Peale panin maitsestamata kaerajogurtit.                                            Sega ained, lisa vett niipalju, et jääks paksu pannkoogitaigna sarnane. Küpseta madalal kuumusel kuldseks. Mida väiksemad koogid, seda paremini küpsevad läbi.

Värskelt hapendatud kurgid

Väga lihtne ise teha. Proovisin esimest korda teha ja tulid suurepärased. Lapsed pistsid kohe nahka, ei jõudnudki päris 24 tundi oodata. 20 väikest kurki1 spl. rosee v õi meresoolau. 1,5 liitrit kraanivettpeotäis mustsõstralehtipeotäis mädarõikalehtipeotäis tilli4 suurt küüslauguküünt u. 4jaks lõigatuna
Ära kasuta pastikut. Plastik võib eritada mürgiseid aineid. Klaasist nõu on ideaalne.
Lase seista toatemperatuuril 24 tundi või vähemalt 12 tundi ja valmis nad ongi. Kes soovib hapumaid võib lasta kauem seista.

Kinoa köögivilja salat

Vaja läheb: Hautatud ja jahutatud kinoa ( niipalju kui keegi soovib), peotäis kirss tomateid, peotäis redised, peotäis karulauku, peotäis maisi, jupp porrut, jupp kurki, poole sidruni mahl, törts extra virgin oliivõli, pisut rosee soola.Valmistamine: 
Haki köögiviljad ja sega kinoa, õli, soola ja sidrunimahlaga.

Värske salat karulaugu ja seesamiseemne pastaga

Vaja läheb: Rooma salatit, peotäis tomatit, peotäis rediseid, peotäis oliive, 1 riivitud porgand, jupp värsket kurki, peotäis karuauku. Peotäis seesamiseemneid leotatud üleöö, 1 datliga pastaks püreestatult ja poole sidruni mahlaga segatult.

Valmistamine: Haki koostisosad, lisa seesamiseemne püree.

Head isu!

Varsti uued retseptid!