Home » Spirituaalsus » Läbimõtlemata tarbimine

Läbimõtlemata tarbimine

Tänapäeval kasvab rahvaarv üha kiirenevas tempos, olles muutunud ülemaailmseks probleemiks.
Läbi aegade on rahvaarv olnud suhteliselt stabiilne. Märgatavalt hakkas rahvaarv kasvama umbes 800 aastat e.m.a, siis kui inimesed muutusid paikseteks, hakkasid põldu harima ja loomi kasvatama . Umbes 1800 aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Praegu elab Maal peaaegu juba 7 miljardit inimest.

Sellise kasvutempo juures on aastaks 2050 rahvaarv üle 9 miljardi, mis pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid. Nagu meeletute jäätmete kogunemine, looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks ning toidu ja joogivee raskendatud hankimine.

Inimese põhitegevuseks on ajast aega olnud toidu hankimine. Kuna vanasti puudusid teadmised ja masinad, mis tänapäeval on iseenesestmõistetavad, tuli toit kätte väga raskelt. Seoses oskuste ja teadmiste arenedes, ning mitmesuguste abivahendite ja masinate kasutuselevõtuga muutus kergemaks füüsiline töö ja suurenes saagikus.

Kõik oleks justkui hästi aga tööstuse arenedes kasvas samas ka õhu, vee ja mulla saastatus. Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Murettekitavaimateks probleemideks on ka inimtegevusest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: väetised, mürkained, rasked masinad. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja – Ameerika lõunaosas ja Kesk – Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine.

Näljahäda mitmel pool maailmas ei ole ammu enam mingi uudis. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last , piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Toiduainete kättesaadavuse piiratust ja nälga ei põhjusta ainult rahvastiku kasv, vaid veel paljud faktorid, näiteks põuad, üleujutused, keskkonna ülekoormamine, loodusresursside vale kasutamine ja inimese hoolimatau suhtumine loodusesse, vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus, korruptsioon, vahendite ebavõrdne jaotus, globaalse majanduse kõikumine, maailma kaubandusreeglid, ületarbimine, raiskamine, liigne (liha-) nõudlus jne.

Mis saab edasi ?

40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik nad tahavad süüa, vett ja ulualust. Ja nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Vaja läheb rohkem vett, rohkem maad, rohkem toitu ja rohkem eluasemeid. Maakera aga pole kummist. Loodusvarad on otsakorral ning loodus reostunud. Juba praegu ei jätku 1 miljardile inimesele maailmas piisavalt toitu ja puhast joogivett.

Toiduainete tööstuse ülikiire kasv jäi ajavahemikku 1950 – 1984. Võrreldes eelmainitud kõrgperioodiga on toiduainetööstuse kasvutempo tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga.

Tänapäevane põllumajanduslik tootmine oleneb igal toidutootmise astmel naftast ja fossiilkütuste derivaatidest. Naftakemikaale kasutatakse väetistes, pestitsiidides ja pakendamisel, bensiini aga kasutatakse nii talu töövahendite käigus hoidmiseks kui ka toidu transpordiks kaugel paiknevatele turgudele.

Kuna teadlased on ühisel seisukohal, et uute põllu- ja karjamaade juurdetegemine on majanduslikult mittetasuv ja enamikul juhtudel lühiajalise efektiga ja looduskeskkonna tasakaalu rikkuv, tuleb leida probleemi lahendamiseks teisi teid. Ka mehhaniseerimise kasv ja uute väetiste täiendav kasutuselevõtt ei lahenda probleemi, pealegi põhjustaks see varem või hiljem ökoloogilise katastroofi.

Loodusressursside ebaefektiivne kasutamine

Vesi

Toidukriisi ületamisel saab veepuudus suuremaks piirajaks kui maapuudus. Põhjavesi on inimese elutegevuseks üks tähtsamaid loodusvarasid.Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.

  • 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele.
  • 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse.
  • Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul.
  • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib.
  • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.
  • Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last.
  • Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett.
  • Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10668http://en.wikipedia.org/wiki/Water

Peidetud vesi mida me kasutame:

0,5 kg. beefsteiki võtab 6810 l. vett
0,5 kg. kanaliha võtab 1773 l. vett
0,5 kg juustu võtab 2273 l vett
3,331 l. kohvi võtab 3331 l. vett
3,8 l. veini võtab 3816 l. vett
3,8 l. piima võtab 3331 l. vett
0,5 kg. nisu võtab 500 l. vett
0,5 kg. kartulit võtab 450 l. vett
1 T särk võtab 2700 l vett
500 lk. paber võtab 5000 l. vett
1 õun võtab 70 l. vett
1 muna võtab 200 l. vett

Vaata lisa : http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

virtual-water-use

Reostunud veed ja ülepüük on kalavarud kadumise piirile viinud

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises, kirjutab oma aruandes Üleilmse Loodusfondi WWFi Vene mereprogrammi juht Konstantin Zgurovski. “Muu hulgas puudutab see ka mereimetajate ja -lindude massilist hävimist – seda mõjutab nende toidulaua moodustavate merefauna ülepüük,” lisas Zgurovski WWFi aruandes. WWFi andmetel on üle maailma kalapüügiga seotud rohkem kui 120 miljonit inimest ning igal aastal sellest teenitav kasum moodustab umbes 55 miljonit USA dollarit. Rahvusvahelisest uurimusest selgub, et kui praeguse mahuga kalapüük jätkub, siis on 2048. aastaks kalavarud hävinud. Sajandi keskpaiku ei ole maailma meredes enam kalu, mida püüda, teatab ajakiri Science BBC vahendusel.http://forte.delfi.ee/news/teadus/wwf-maailma-kalavarud-vahenevad-90-vorra.d?id=64601012 http://uudised.err.ee/index.php?0571789 http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793

Liha on kõige ebaökonoomsem ja ebaefektiivsem toit

20121211-PAPER01_REV01_Fig10_WF-consumption2

Ülemaailmne lihatööstus on alla kugistanud üle kolmandiku maailma põllumajandusmaast ja ära kaaninud tohutu hulga maailma fossiilkütuse varudest nii, et ainult väike osa maailma elanikkonnast võib nautleda maailma toiduahela ülemises otsas, sellal kui sadade miljonite ülejäänute osaks on alatoitlus, nälg ja surm.

Loomade kasvatamine toiduks on kohutav viga loodusressursside kasutamisel, mitte ainult maa, vaid ka vee suhtes. On kindlaks tehtud, et liha tootmine nõuab 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. See tähendab, et samal ajal kui miljonid inimesed kogu maailmas nälgivad, kasutavad teised tohutuid alasid viljakat maad, vett ja teravilja üheainsa eesmärgiga – süüa liha, mis tasapisi lõhub inimeste tervist. Ameeriklased tarbivad tänu lihaloomade kasvatamisele rohkem kui tonn teravilja inimese kohta aastas, samal ajal kui maailmas keskmiselt inimene tarbib aastas 181 kilo teravilja. Kunagine ÜRO peasekretär Kurt Waldheim on öelnud, et peamiseks nälja põhjuseks kogu maailmas on rikaste riikide toidutööstus, ja ÜRO on tungivalt soovitanud nendele riikidele vähendada lihatarbimist. Paljude teadlaste meelest seisneb toitumisvaldkonna globaalse kriisi probleemi õige lahendus selles, et järk-järgult asendada lihatoit taimetoiduga. “Kui me oleksime taimetoitlased, võiksime unustada, mis on nälg sellel maal. Lapsed sünniksid, kasvaksid hästi toitudes ja saaksid elada õnnelikku ja tervet elu. Loomad saaksid elada vabaduses, loomulikes tingimustes, selle asemel, et tohututes kogustes kunstlikult paljuneda ja seejärel sattuda tapamajja”. (B. Pinkus – “Juurviljad – hüve peamine allikas”).

FAO käsitles seda teemat 2006. aastal avaldatud uurimuses “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Teravilja kasutamine liha saamiseks on meeletu raiskamine. Statistika, mille avaldas USA põllumajandusministeerium, tunnistab seda, et ühe kilo liha saamiseks on tarvis sööta loomadele 16 kilo teravilja. (Sealsamas lk 10). Oma raamatus “Dieet väikesele planeedile” laseb Frances Moore Lappe meil ette kujutada, et me istume suure biifsteegitaldriku ees. “Aga nüüd kujutage ette, et samas ruumis istub 45-50 inimest, ja igaühe ees on tühi taldrik. Teravilja, mida kulutati teie ühele biifsteegile, jätkuks küllaga, et täita kõigi nende viiekümne inimese taldrikud pudruga”.(Sealsamas lk 235). Rikastes riikides toidetakse kariloomi mitte ainult oma viljaga, vaid ka valgurikaste toiduainetega, mida ostetakse vaestelt riikidelt. Georg Borgström, toiduainete jaotuse geograafia spetsialist, märgib, et kolmandik aafrika maapähkli saagist (valgu sisalduse poolest ei jää maapähkel lihale alla) läheb rikaste riikide kariloomade ja lindude söödaks. (Georg Borgström, tsiteeritud Frances Moore raamatu järgi, Diet for a Small Planet, p 25).

Kui selle asemel, et toita viljaga kariloomi, me säilitaksime vilja ning jagaksime vaestele ja nälgivatele, me saaksime kerge vaevaga toita kõiki kroonilises alatoitluses inimesi terves maailmas. Kui me sööksime kasvõi poole sellest lihast, mida me sööme, saaksime kokku hoida sellise toidukoguse, millest jätkuks, et toita kõiki arenevaid riike. Traagiline ja šokeeriv tõde seisneb selles, et 80-90% kogu Ameerikas kasvatatavast teraviljast läheb loomasöödaks. Harvardi dietoloogi Jean Mayer’i hinnangutel vabastaks lihatootmise vähendamine vaid 10% võrra nii palju teravilja, et seda jätkuks 60 000 000 inimese toitmiseks. (Jean Mayer, tsiteeritud USA toitlustamise-, rahvastiku vajaduste ja toiduainetestrateegia-alasest ettekandest USA Senati valimiskomisjonis(Washington, D.C.: February 1977), p. 44).

Enamus ameeriklasi tarbib igapäevaselt lubatud valgunormist kaks korda rohkem. Üks nael (453 g) liha valku on 12 korda kallim kui sama kogus taimset valku. Organism on võimeline omandama ainult 10% lihas sisalduvatest valkudest ja kaloritest. Sööda kasvatamiseks kariloomadele kasutatakse tohutuid maa-alasid. Seda maad saaks kasutada palju viljakamalt, kui kasvatada seal teravilja, uba või teisi kaunviljalisi. Näiteks pullide kasvatamisel on ühe naela (453 g) lihavalgu saamiseks vaja 1 aaker maad sööda kasvatamiseks, aga kui külvata samale maale sojaube, siis me saame ligikaudu 8 kilo sojaube! Teisisõnu, selleks et süüa liha, on tarvis 17 korda rohkem maad kui selleks, et süüa sojaube või teisi kaunviljalisi. Samas kaunviljad toodavad valku pindalaühiku kohta kümme korda rohkem ja lehtjuurviljad koguni 15 korda rohkem, kui saadakse näiteks loomalihast.

Sel määral, kuidas suureneb liha tootmine, ostavad rikkad riigid aina rohkem ja rohkem leiba sigadele ja kariloomadele söödaks. Leiba, mida varem kasutati söögiks inimestele, hakati müüma kõige kõrgema hinnaga, määrates seega surmale lugematu hulk inimesi. Liha – see on toit, mida tarbib vähemus enamuse arvelt. Liha tootmiseks läheb kariloomade söödaks teravili, mida võib kasutada inimeste toitmiseks. USA põllumajandusministeeriumi andmetel kasutatakse enam kui 90% USA-s toodetavast teraviljast kariloomade ja lindude, lehmade, sigade, lammaste ja kanade nuumamiseks. (Frances Moore, Diet for a Small Planet, New York Ballantine Books, 1975, p. 12).

Tegelik küsimus on, kas seisus, kus naftahind kergitab toiduhindu, peaksime söötma vilja loomadele või hoopis inimestele. Ja sellest pole ükski maailma liidritest valmis rääkima.

http://ucsusa.org/food_and_agriculture/our-failing-food-system/industrial-agriculture/cafos-uncovered.html

Kliima soojenemine

Olukorras, kus naftahind jätkab tõusmist – saab lõhe ületoidetud rikaste ja alatoidetud vaeste vahel ainult laieneda, viies maailmani, kus aplus elutseb keset nälgimist. Asja teeb veelgi hullemaks see, et lihatoodang on kliimamuutuse tähtsuselt teine põhjus. Kui rikkamate inimeste toitumine põhjalikult ei muutu, siis ei tarvitse tsivilisatsioon ellu jääda.

Loomakasvatustööstus tarvitab ühe naela (0,45 kg) teraviljaga toidetud loomaliha tootmiseks ühe galloni (3,8 liitrit ) väärtuses bensiini. Selleks et rahuldada keskmise neljaliikmelise perekonna aastast lihavajadust – see on umbes 260 naela –, läheb tarvis üle 260 galloni fossiilkütust. Kui see kütus ära põletada, vallandub atmosfääri 2,5 tonni süsihappegaasi – sama palju kui keskmine auto paiskab atmosfääri kuue tavapärase sõidukuuga.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. See on olulisem kui transport. Sellal kui kariloomad annavad üheksa protsenti inimtegevusega seotud süsihappegaasist, toodavad nad märksa suurema koguse märksa kahjulikumaid kasvuhoonegaase. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

Reaalsete “toiduainete puudujäägi” taga seisvate faktide uurimine on alus mõistmaks, kuidas me saaksime õigesti kasutada maailma ressursse.

http://www.epl.ee/news/arvamus/jeremy-rifkin-toidukriis-ja-kliimamuutus-salajane-seos-lihaga.d?id=51135783 http://www.fao.org/newsroom/en/news/2006/1000448/index.html http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7600005.stm http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1839995,00.html http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/es702969f

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)

Leave a Reply