Home » Uncategorized

Uncategorized

Taimetoitlus meie kliimas

Väga palju on juttu olnud sellest, et jah lõunamaa inimesed võivad võibolla tõesti taimetoitlust harrastada, neil kasvavad seal banaanid otse suhu aga meil siin põhjamaa kliimas pole neid vilju ja taimi kuskilt võtta ja talvel tuleb ikka liha ja piima süüa, muidu me ei saa vajalikke aineid kätte.

See on väga kummaline arusaam, justkui elaks me blokaadis ega saaks muu maailmaga ühendust. Huvitav, et ma pole kunagi kuulnud, et keegi kaebaks, et näed peaks selle suhkru, soola, riisi, shokolaadi ja kohvi tarbimise ikka maha jätma kuna need pole meie kliimast pärit. Kardetakse ka seda, et välismaised viljad on liialt mürgitatud kuid suhkru, shokolaadi  ja kohvi mürgisust sel viisil kahtluse alla ei seata, kuigi teadaolevalt  töödeldakse ja kasvatatakse just kohvi ja kakaod kangeimate mürkidega. Ka vilja lõigatakse nüüd masinatega, mis on kokku pandud Hiinas ja sõitmiseks kulutavad naftat, mis pole kohalik,  jättes suure ökoloogilise jalajälje.

Mulle väga meeldib see konseptsioon, et me elame planeet maal ja kõik ongi meie jaoks tegelikult ju kohalik. Riigipiirid on puhas illusioon.

Suurem probleem seisneb hoopis selles, et tihti kannatab  kvaliteet ja värskus kui kaupa ühest maailmaotsast teise tassida ning “välismaine” võib olla kohati kallim ( kuigi kindlasti mitte alati).

Tegelikult me saame oma ka “kodumaiste” taimedega ideaalselt söönuks.

“Välismaa” toodangud annavad meile lihtsalt  võimaluse oma toidulauda veelgi rohkem rikastada, saada vaheldust ja kogeda uusi maitseid. Tuleb ainult osata valida taimi ja vilju siis kui ka nende kodumaal on hooaeg, siis on nad kõige maitsvamad ja ka soodsamad. Näiteks Hispaanias on maasikahooeg aprillis. Mangode hooaeg on oktoobris novembris, mandariinide hooeg jõuludeaeg, arbuusi hooaeg septembris jne. Välismaiste viljade puhul oleks muidugi hea eelistada orgaanilist. Turgudel on näiteks suur valik Ungari, Poola, Türgi, Leedu ja Läti toodangut mis on värseked, hea kvaliteedi ja lühema tarneajaga.

Kunagi keegi ütles mulle, et taimetoitlane on ju nii keeruline ja kallis olla. Kuidas saab hakkama maal elav mammi, kel ei jätku arstirohtude rahagi, rääkimata ökopoe kalli välismaise kauba ostmisest ?

Siinkohal me alahindame tugevalt oma maa ande. Maal elav mammi saab taimetoitu süües hakkama väga lihtsalt ja paremini kui linna võimaluste juures. Meie metsad on kevadest sügiseni sööki täis. Samuti saab peale muru ja kartuli kasvatada oma aias väga palju söödavaid taimi, mis nõuavad ehk vähemgi hoolt kui kurgi ja tomati kasvatamine. Ka talveks on piisavalt toidumaterjali. Samuti ei ole vaja tingimata smuutitegemismasinat või mahlapressi, kuivatit või teisi kalleid aparaate, piisab täiesti noast, riivist ja lõikelauast. Sellise sortrimendi juures mida pakuvad meile omad taimed, meie omad superfoodid, ei lähe arstirohte isegi kõrges eas vaja.

Juba esimese Eesti vabariigi ajal propageeriti taimetoitlust ja isegi lausa toortaimetoitlust ning põhjamaa kliima siin küll mingiks takistuseks pole olnud. Tsiteerin siinkohal lõigu A. Lepp raamatust “Toor-taimtoitlaste toitude valmistamisõpetus”:

Ei pruugi arvata, et meie kliimas toortoitlane peab sööma tingimata kalleid välismaa banaane, apelsiine ja viinamarju. Klimaatilised olud ei nõua meilt, et peame asetama end välismaa klimaatilistesse oludesse. Meie toitlusele ja loomusele vastavad juba ka meie taimed. Kohanemine kohalike oludega on kogu looduses ilmnev kindel fakt. Kui troopika inimene higistab kuumas päikeses päev otsa ja peab sööma kilode viisi mahlakaid sidruneid ja apelsiine, siis meie päikeselisel ajal aitab küllalt meie maasikaist ja õuntest, sest meie keha auramine ei tarvita üldse nii mahlaseid taimi. Kuna talve jaoks kasvavad meil jälle rasked valgu -ja õlirikkad taimed; nagu herned, läätsed. oad, teraviljad jne. Neid pole troopika elanikule jälle sel määral tarvis, kui meile. Eskimo põder pole sugugi viletsam kui lõuna steppide pühvel.Ei ole mõtet oraval kippuda kuuse alt palmi alla. Välismaa ained jäävad meile ikka maitse – ja luksusaineks, kuna peatoiduks jääb see, mida annab meie kliima, meie aed ja põld, meie oma mets ja maa. ( Rohkem selle raamatu kohta saad lugeda siit

Aedviljad

Aedviljad rikastavad meie toitu mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete ning kiudainetega, mis tagavad inimese soolestiku normaalse talitluse.

Meie kliimas kasvavad hästi- kartul, porgand, kapsas, naeris, redis, sibul, küüslauk, maapirn, kõrvits, suvikõrvits, punapeet, pastinaak, spargel, lillkapsas, brokoli, porrulauk.
Rohelisest : spinat, salat, roomasalat, lehtpeet, kale, till, rukola, tüümian, petersell, estragon, piparmünt, salvei, oregano, pune jne.

Paljusid taimi saab lisaks kasvatada ka rõdul,  aknalaual  või kasvuhoones nagu tomatit, kurki, basiilikut, rosmariini, paprikat, pipart, sellerit, baklazaani jne.

Praegu on on Eestis levinud ka viinamarjade  ja arbuusi kasvatamine.

Kõrvitsad, ka suvikõrvitsad.

Neid on lihtne kasvatada, on söödavad toorelt, küpsetatult ja segatuna teiste toitudega. Nad kannavad tavaliselt rikkalikult suviläbi ja ka nende õied on söödavad. Kõrvitsa viljalihas on suhkruid ja mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, kaltsium, raud, vask, fosfor ja koobalt. Vitamiinidest leidub kõrvitsas A-, B-, E- ja C-vitamiini ning niatsiini. Talikõrvitsas on ka rohkelt karoteeni ja seda sageli isegi rohkem kui porgandis.
Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitust parandav. Kõrvitsal ja eriti kõrvitsaseemnetel on neeru- ja põiefunktsioone parandav toime.

Talikõrvits on hea just seetõttu, et säilib oma naturaalses olekus terve talve ja pakub meile rikkalikku toidulauda siis kui paks lumi on maas.

Paljud kõrvitsa kasulikud omadused muidugi kaovad liigse küpsetamise, soolamse või äädika kasutamise tõttu. Ehk siis meie traditsiooniline marineeritud kõrvitsasalat küll enam tervisetoode pole. Kõrvits ei vaja palju kuumutamist ja sobib imehästi ka toorelt krõbistamiseks.

Teraviljad

Meie kliimas kasvavad rukis, tatar, kaer, nisu, oder. Kui veab ja on soe suvi siis ka maisi. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke. Teraviljadest võiks eelistada täisteratooteid. Täisteraviljatooted sisaldavad rohkesti süsivesikuid ning kiudaineid, ka B ja E vitamiine, mineraalaineid nagu tsink ja seleen, antioksüdante ja taimset päritolu östrogeene. Valges, rafineeritud jahus lähevad head omadused tänu teravilja töötlemisele kaduma.

Viimasel ajal on aga tugevalt esile tõusnud gluteeni poleemika. Teravilja valku gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja ka kaer kui neid ei ole just kasvatatud ja käsitletud gluteenisisaldavatest teraviljdest eraldi. Näiteks tatar ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis on tuntud peensoole haiguste ning allergia põhjustajatena.

Toortatar ehk töötlemata tatar

Tatar on kindlasti üks mu lemmikuid ja toortatra puder on väga maitsev ning seda kasvatatakse ka Eestis. Tatar polegi tegelikult teravili, selle vilja nimetatakse hoopis pähkliks.

Tatras sisalduvad pea kõik eluks vajaminevad ained, sealhulgas ka asendamatud aminohapped ehk valgud. Tatravalgud on kõrge kvaliteediga sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, olles eriti sobiv taimetoitlastele.

Tatar on rikas B grupi vitamiinide poolest, samuti on ta heaks raua, kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja kaaliumi allikaks. Tatras on palju kiudaineid ning vähe kaloreid ja rasva. Tatar sisaldab antioksüdante, mis aitavad vedeldada verd ja kaitsevad lipoproteiine oksüdatsiooni eest. Tatra söömine aitab langetada kolesteroolitaset veres ja hoiab vererõhu normaalsena. Tatratoitude söömine soodustab seedimist ja mõjub üldse tervendavalt, aitab ravida haavandeid, köha, kõhunäärme-, soolestiku-, ja maohaigusi, kõhukinnisust.

Oluline on teada, et pruunistatud või pikalt keedetud tartar kaotab suure osa oma kasulikest ainetest ja positiivsetest omadustest.

Kaunviljad

Kaunviljad aitavad kolesteroolitaset langetada ja veresuhkrut stabiliseerida. Meie kliimas kasvavad herned ja aedoad väga hästi. Lisaks saab neid talveks kuivatada ja on ideaalseks ja väga toitvaks toiduks meile talvisel ajal. Eestlased olid paarsada aastat tagasi ka kõvad läätsekasvatajad. Kahjuks aga tänapäeval leiab läätsi tõesti vaid ökopoest. Kel aga maad ja tahtmist, siis läätsi on kerge meie kliimas kasvatada. Isegi kikerhernes läheb päikeserikkas kohas kasvama ja kannab ka kusjuures, omalkäel järgi proovitud.

On taimseks valguallikaks, samuti kiudainete, mineraalide ja vitamiinide rohked. Mineraalainetest eriti rauda, kaaliumi, fosforit, mangaani ja magneesiumi. Vitamiinidest leidub foolhappeid jm B-vitamiine.

Taimetoitlastel soovitatakse kombineerida kaun ja teravilju just täiusliku aminohappelise koostise tõttu.

Puuviljad

Puuviljad on looduslikud maiustused, sisaldavad hulgaliselt vitamiine, kiudaineid ja osaliselt mineraalaineid ning ensüüme, abistavad seedimisel, puhastavad ja jahutavad organismi. Puuviljad on inimese lõhna, nägemis -ja bioloogilist pagasit( hambad, küüned, soolestik jne.) arvestades üheks loomulikumaks toiduks. Puuviljade regulaarne tarbimine annab teatava kaitse krooniliste degeneratiivsete haiguste, vähi, südamehaiguste, kae, diabeedi ja insuldi vastu. Meil kasvavad hästi õunad, pirnid, ploomid, kirsid, kreegid, pihlakad.

Õun

Õun on üks väheseid puuvilju, mis kasvab ka meie kliimas üsna hästi ja säilib heade tingimuste juures pea kevadeni välja. Samuti pritsitakse meil siin õunapuid kahjulike ainetega kordi vähem kui üldse, võrreldes lõunamaadega. Seetõttu võib eesti oma aia õunu süüa koos koorega, mis on eriti väärtuslik ja vitamiini rikas.

Õunas leidub meile vajalikke vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Ei olegi praktiliselt haigust või seisundit, mida õun ei leevendaks. Õun on ka suurepärane keha puhastaja toksiinidest ja mürkidest. Õunad sisaldavad pektiini, mis langetab veresuhkru ja halva kolesterooli taseme.

Õunte puhul on täheldatud lihastoonust tõstvat ning reumavastast toimet; õunad aitavad kõhuprobleemide korral ning mõjuvad hästi seedimisele ja maksale. Õunas leiduv tselluloos kergendab soolestiku tegevust. Lisaks leidub õunas ka rohkesti kaaliumi ning C-vitamiini. Õunu tasub süüa ikka koos seemnetega kuna õunaseemnetes leidub vitammin B17, millel on teadaolevalt võimas vähivastane toime.

Marjad

Meil kasvavad hästi maasikad, vaarikad, mustsõstrad, punasõstras, tikrid, aedmustikad, kibuvitsamarjad, toomemarjad, aroonijad, ebaküdooniad, Lisaks sellele on meie metsad täis ka metsamarju.

Metsmarjad

Metsamustikad, metsmaasikad, sinikad, vaarikad, pohlad, jõhvikad, murakad. Metsamarjad on erilised superfoodid, mida meie kliima meile pakub. Neid võiks küll iga eestlane süüa niikaua kuni hooaeg kestab ja niipalju, et isu täis saaks, siis peab immuunssüsteem talvel kindlasti paremini vastu.

Metsas looduslikult kasvanud marjad on kõrge väärtusega toit ja ravim. Metsamarjad on väga rikkad antioksüdantide, C vitamiini ja mineraalide poolest. Näiteks metsmaasikad on kõrge rauasisaldusega. Metsmustikad sisaldavad suures koguses antioksüdante ja parkaineid, mis tõkestavad infektsiooni põhjustavate bakterite elutegevust. Tervistavad marjad aitavad kehvveresuse, vererõhuhäirete ja palju muu puhul organismi jälle tasakaalu viia.

Metsamarju saab korjata suvest hilissügiseni välja ja jõhvikad säilivad hästi ka talvel. Isekorjates on need täiesti tasuta.

Pähklid ja seemned

Meil kasvavad hästi päevalill, kanep, lina, tuder. Kõrvitsaseemnetest ja õunaseemnetest oli juba eespool juttu. Pähklitest sarapuu, kui oma metsas pole piisavalt, siis sellesuhtes tulevad naaberriigid kindlasti appi. Pähklid ja seemned on õlirikkad ning meie kliimas sobivad nad eriti hästi just sügistalvisesse toidulauda.

Päevalilleseemned sisaldavad rikkalikult erinevaid toitaineid – valke, E-vitamiini, magneesiumi, seleeni, B-grupi vitamiine, rauda ja vaske, kaltsiumi, tsinki ja foolhapet. Päevalilleseemnetes on ka vitamiin K, mis aitab tugevdada luid. Päevalilleseemned sisaldavad sarnaselt teistele pähklitele küllastumata rasvhappeid (omega-6 ja omega-9, mitte omega-3) ning arginiini. Päevalilleseemnetes sisalduvad olulised rasvhapped takistavad ateroskleroosi arengut ning alandavad vere kolesteroolitaset. Nendes leiduv E-vitamiin on vapustav antioksüdant, mis ennetab arterite kahjustusi. See vähendab vereliistakute kleepuvust, mis ennetab vereklompide ja südameinfarktide teket. Päevalilleseemnetes sisalduv seleen aitab ära hoida vähki, on põletikuvastase ning allergiat leevendava toimega. Nende söömist soovitatakse ekseemi, lõhenenud kuiva naha ja dermatiidi puhul üldiselt. Linoolhape ja E-vitamiin parandavad naha elastsust, kaitstes seda vananemise eest . Päevalille seemned on ka poles või turul müügil väga soodsa hinnaga.

Linaseemned sisaldavad omega e rasvhappeid, A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Nad vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte seinakahjustusi, tõstavad immuunsust, leevendavad reumaatilisi põletikke, vähendavad depressiooni ja aitavad ka paljude teiste terviseprobleemide puhul. Linaseemnete kiudained aitavad ka seedimist korras hoida, eriti head on need kõhukinnisuse puhul. Linaseemned sisaldavad ka lignaanidena tuntud fütoöstrogeene. Need on kiudained, mis suudavad siduda östrogeeniretseptoreid ning sekkuda rinnavähki tekitava östrogeeni toimesse. Linaseemnetes on rohkem omega 3 kui lõhes.

Kõrvitsaseemned sisaldavad samuti rohkelt erinevaid mineraalaineid – fosforit, magneesiumi, rauda, mangaani, tsinki ja vaske ning pisut isegi omega 3 rasvhappeid. Samuti on nad heaks A-vitamiini ja B-grupi vitamiinide allikaks. Kõrvitsaseemned on lisaks veel parasiitusside ja põletiku vastase toimega.

Sarapuupähklid on väärtuslikud suure rasvasisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus polüküllastumata rasvhapped. Aminohappelise koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad taimetoitlastele. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid B-vitamiine kui rasvlahustuvaid ehk E-vitamiine. Mikroelementidest saab pähklitest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja vaske.

Seened

Eesti metsades kasvab söödavaid seeni väidetavalt kolmesaja ringis. Meie metsad on heal seeneaastal paksult seeni täis-kukeseened, puravukud, pilvikud, shampinjonid, põdramokad jne. Ja shampinjone saab näiteks ka ise kodus kasvatada. Ka austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata.

Enamikes seentes on esindatud rohkemal või vähemal määral kõik inimesele vajalikud asendamatud aminohapped (valgud). Rahvapärased ütlused seovad seeni lihaga :”metsa liha”, “ühe jalaga liha”.

Paljudes seeneliikides leidub ka meie kliimas elavatele inimestee eriti vajalikku D vitamiini. Seentes leidub veel A vitamiini, B rühma vitamiine, mikroelemente nagu tsinki, vaske, mangaani, seleeni, isegi arseeni. Seente viljakehad toimivad mitmete mikroelementide suhtes kui ammutid, kogudes neid keskkonnast viljakehadesse. Linnaparkidest ja magistraalteede vahetust lähedusest ei tasu seeni korjata

Korja , söö ja kuivata. Tasuta, orgaanilised, vitamiinide ja valgurikkad.

Puulehed, puumahlad ja õied

Õied. Reeglina on kõikide juurviljade ja maitsetaimede õied söödavad nagiu suvikõrvitsa ja murulaugu õied aga ka ilulilled nagu kannike, roos, saialill, võilill, lavendel, pellargoon, mungalill, ristikheina õis, nurmenukk, kobarhüatsint jne. Kreegi, kirsi ja õunapuu õied. Hoiduge kindlasti mürkide peal kasvatatud lilledest.

Kase ja vahtramahl on põhjamaade rahvastele olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule. Mõlema puu mahlad on kasulikud toniseeriva toimega joogid, mida on nimetatud isegi elueliksiiriks. Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid. Puumahla peetakse ühes paremaks toonikuks ja organismi turgutajaks, mis aitab isegi depressiooni ületada. Kasemahla ravitoimete hulgason nimetatud võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet. Samuti on kasemahla kasutatud põletike vastu ning kosmeetilise vahendina näonaha seisundi parandamiseks. Kääritatud kasemahla on peetud ka palavikku alandavaks vahendiks ja üheks parimaks diureetikumiks (vee väljutajaks), mida soovitatakse just reumaatiliste prob- leemide korral (artriit, osteoartriit, podagra ). Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja –siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi.

Puulehtedest sobivad süüa noored vahtralehed, pihlakalehed, kaselehed, pärnalehed, vaarikalehed, kuuse ja kadaka okkad , kadaka marjad.

Umbrohud ja Ravimtaimed

On kindlasti palju väärtuslikumad taimed kui õrnad ja haprad kultuurtaimed. Umbrohud nagu naat, nõges, hanemalts, võilill, vesihein, karulauk jne. Tumerohelised taimed sisaldavad kogu nn. Mendeljejevi tabelit. Nad on rikkad klorofülli, vitamiinide, mineraalde ja antioksüdantide poolest. Neid on lihtne lisada salatitesse, smuutidesse, suppidesse ja pestodesse. Mida värskemad ja vähem töödeldud, seda parem.

Naat on eriti rikas E- ja C-vitamiini poolest, sisaldades ka eeterlikke õlisid. Samuti leidub naadis veel antioksüdante ehk organismi kaitseained, mineraalaineid, kiudaineid, mis reguleerivad soolte ja südame tegevust. Naadis on ka sooltebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide ehk värvaineid. Naat on kergesti omastatav ja organismi puhastav. Aitab seedimisprotsessi tasakaalustada, omastada paremini nii valke kui süsivesikuid.

Vanad Eestlased on öelnud, et kui naat peale pikka talve end kevadel välja ajas, siis võisid nad kindlad olla, et nälg oli selleks korraks läbi.

Ravimtaimed-Nõges, kummel, saialill, raudrohi, naistepuna , pärnaõis, põdrakanep, piparmünt, meliss jne.

Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

Inimesed on väidetavalt pärit troopikast, mida kinnitab ka meie keha ja soojalembus. Kuid aja jooksul oleme sunnitud kohanema ka karmimate oludega. Eks mõni inimene kohaneb  kindlasti paremini kui teine.

Katkend raamatust” Toortaimtoitlaste toitude valmistamis õpetus”:

Sveitsi lumistes mägedes tehti talvel järgmine katse. Pandi tööle kaks artelli metsatöölisi, taim- ja lihatoidulisi. Lihatoitlased töötasid alguses intensiivsemalt aga varsti peale selle tuli väsimus, töö produktiivsus langes järgnes külmatunne ja pidid end soojendama.
Taimtoitlased töölised töötasid kogu aeg ühe pingega ja ei tundnud väsimust ega külma ning töö hulgast ei jäänud maha vaid olid ees.

Lima tekitab hapete käärimisprotsesse kehas, mille ärritusest tõuseb ruttu kehasoojus nagu alkoholist, seepärast ekslikult arvatakse, et liha annab palju jõudu ja soojust kuid tegelikult on keha ülepingutus, mis ruineerib ja hävitab pikapeale.

Ekslik on arvata, et taimtoitlane sööb talvel ka ainult õuna, kaali, kapsast, porgandit ja peab sellega külmale vastu seisma. Ei iga aastaaja vahetusel muutub taimtoitlase toit vastavalt aastaajale.

Kui suvel päike külvab külluses ultraviolet kiiri, siis taimtoitlase toit on kõik värsked rohelised kasvud, lehed, salatid, spinatid sellerid jne, et anda organismile ka seespidi päikese energiaküllast toitu, mis talve jooksul kahanenud.

Sügis kui maa ja õhk täis elektrit mille mõjul küpsevad kõik marjad, puuviljad ja aedviljad, siis toidab end ka taimetoitlane nende ainetega, et magneedi sisaldavus temas ei katkestaks harmooniat küpseva loodusega.

Talve tulekul on elekter tõmbunud tagasi maa sisemusse ja kerkivad rõsked udud ning päike on siirdunud üle ekvaatori, kaljukitse tähestikku oma talvisele teele, siis muutub ka taimtoitlase toitlus. Mahla ehk veerikaste toitainete asemel kerkivad esile teravilja ja jahu ning juurvilja toidud ühes õlirikaste taimede ja õlide ning taime valgu rikaste toitudega.

Kevade saabudes kui maa hakkab end liigutama ja sisemisi jõude välja kiirgama nagu enne oma sugulist küpsust, siis muutub täiesti ka taimtoitlase toit. Toidud muutuvad kergemaks, õli ja valkainete tarvitamine väheneb paastumiseni ehk nälgimise kuurideni, mida taimtoitlased väga hindavad ja ka harrastavad, sest kogu loodus puhastab end kevadel kõigest talve jooksul kogunenud mustusest ja seda vajab ka inimese organism. Vanad juurviljad ei tule enam lauale riivitult ja hakitult vaid ainult veel mahladena, järjest ruumi andes värskele rohelisele. Seega pole taimtoitlane kaitstud ainult talvel külma vaid ka suvel kuuma vastu. Seega on toortaimetoitlane paremini kaitstud ühekülgse toitumise eest, mis on liha ja keedutoitlasele alatiseks hädaohuks.

 Sooja annavad veel: ingver, küüslauk, ürdid, vürtsid, tee, saun, kuum vann, soojad riided,  päike, liikumine( treening, jooga) , tulehingamine,  külma veega karastamine, talisuplus ja armastus. :)

Lõpetuseks

Kõik söödavad naturaalsed terviktoidud sisaldavad meie organismile erineval määral vajalikke ja tervislikke aineid. Meie endi kliimavööndis kasvavad taimed on eelistatud seetõttu, et need on enamasti kõigile kättesaadavad, värsked ja soodsad või hoopis tasuta. Kõik need toidud on väga toitaineterikkad, organismi tervendavad, puhastavad ja kosutavad kui eelistada orgaanilist päritolu taimi. Olgu veel öeldud, et metsikult või sõnnikul kasvanud töötlemata taimed on ka vitamiin B12 rikkad, pestitsiidid aga hävitavad selle vitamiini.

Kõiki neid toite hooaegadel süües, omavahel kombineerides ja talveks kuivatades, külmutades või niisama säilitades saab söönuks aastaringselt ja lisaks sellele ka tervislikult. Näiteks sälivad talvläbi õunad, kõrvitsad, kartulid, porgandid, kapsad, peedid, teraviljad, seemned, pähklid, kuivatatud kaunviljad, puuviljad, roheline jne. Tuleb ainult vaadata, et neid toite liigse töötlemise ja ebatervislike ainete lisamisega ära ei riku.

Jooga

Tänapäeval harrastavad inimesed joogat paljudel põhjustel, alustades vajadusest maandada stressi või harrastada tervislikumaid eluviise. Mõne jaoks on see lihtsalt trendikas, teisele on arst määranud seda taastusraviks, kolmas soovib saavutada soovitud figuuri. Jah, tegelikult ongi jooga kõike seda, kuid tema tõeline eesmärk on teekond iseendasse, kus kõik see mida sa otsid on seal juba olemas.

Mis on jooga?

Mõiste “jooga” juured on sanskriti keeles (“jugit”) ja tähendab see ühendust (ühendada midagi millegagi). Jooga aitab meil ühendada individuaalset teadvust Universaalse Teadvusega, lõhkuda alateadlikke limiteeringuid ja kasutada oma kogupotensiaali, et avarduda ja kogeda lõpmatust. Päris lõpuni polegi joogat võmalik defineerida, selle tähendus on lihtsalt lõputu.

Jooga on eksisteerinud ja arenenud maailmas tuhandeid aastaid läbi erinevate tsivilisatsioonide, olles igapäeva elu õpetuseks, kus pole mitte midagi müstilist ega religioosset. Kõik jooga liigid on konsentreeritud energiale, mis meis kõigis valitseb.

Originaalis töötas joogi kõikide aspektidega ise, nii füüsilise, mentaalse kui universaalsega, kuid aja möödudes tehnikad jagunesid ja valgusid laiali. Inimestel olid erinevad vajadused ja igaüks hakkas praktiseerima erinevaid komponente üldisest joogasüsteemist. Mingit asja rohkem, teist vähem, mõnda üldse mitte. Mõned eelistasid ainult harjutusi, jättes mantrad kõrvale, teised tegid ainult mantraid ja meditatsioone. Aja jooksul tekkis sel moel 22 erinevat joogakoolkonda, mida praktiseeritakse ka tänapäeval laialdaselt. Enamik liikidest tegelikult lihtsalt kopeerivad teineteist. Neist populaarseim on hatha jooga. Öeldakse, et kundalini jooga on 16x nii efektiivne, kui hatha jooga. Siiski, ükski joogaliik pole teisest halvem ega parem – kõik sõltub sellest, mis just sulle paremini sobib.

Jooga põhineb omaalgatusel ja isiklikul ponnistusel, järgides juhiseid ja õpetusi. Tulemuseks on terve keha, keskendumisvõimeline meel, ärganud intuitsioon, teadlilikkus iseendast, ümbritsevast ja lõpmatusest. Sa oled see, mida sa mõtled.

Joogaharjutaja peab olema valmis muutma oma eluviisi ja ohverdama iga päev veidi aega harjutusteks. Seetõttu on tähtis pöörata tähelepanu oma tavalisele käitumisele ja mõtlemisele, eriti selle eetilisele ja moraalsele küljele. See on tähtis seepärast, et joogaga tegelemine võib stimuleerida kõiki meie elu toiminguid. Kõik jooga suunad rõhutavad eetika tähtsust isiksuse terviklikkuse kujundamisel. Lihtne ja looduslähedane eluviis on tähtis söömisel, tööd tehes, puhates ja joogat harrastades. Oluliseks peetakse mõõdukust ja distsipliini nii elus kui harjutuste sooritamisel. Tegeledes joogaga püüame luua harmooniat füüsilise keha, hinge ja meele vahel.

Kõige olulisemaks eesmärgiks joogas, on teadlikkuse avardumine.

Mis on kundalini?

Nii, nagu kõik jõed voolavad ookeani, on kõikide joogaliikide eesmärgiks kundalini tõusmine. Mis on kundalini? See on inimese kogupotensiaal. Yogi Bhajan

Kundalini tähendab otsetõlkes armastatu juuksekiharat. See on poeetiline võrdlus kiharana või maona keerdus energiale, mis peitub magavana meis kõigis. Kundalini ehk loov jõud või elu algenergia äratatakse ja tõstetakse mööda selgroogu läbi energia keskuste e. tshakrate, neid samal ajal aktiviseerides ja lahti hoides. Kundalinit kutsutakse ka hinge närviks.

Mis on kundalini jooga?

Kundalini jooga on tehnoloogia, mis välja töötatud iidsete joogide poolt, mida on uuritud India ja Tiibeti kloostrites tuhandeid aastaid, kus seda hoiti kuni 1969 a. salajas ja anti edasi vaid suuliselt meistrilt jüngrile ja kuninglikest soost inimestele. Yogi Bhajan muutis selle kättesaadavaks ka Läänes, kuna jõudis äratundmisele selle joogaliigi vajalikkusest maailmas. Kundalini jooga on niinimetatud koduhoidjatele, inimestele, kes peavad tegelema tööga kaasnevate igapäevaste probleemide, stressiga ja kasvatama peret.

Kundalini jooga harjutused töötavad närvisüsteemi, vereringe, lihaste ja aju funktsioneerimise, säilimise ja võimekuse tõstmisega, mõjutades ka lümfide, neerude ja näärmete tööd, aidates kehast mürke välja viia. Kundalini jooga õpetab vabastama ja suunama energiat. Selleks ei keskenduta liigselt asendite täiusele, et mitte takistada energia voolu, vaid nauditakse ja aksepteeritakse seda, milleks hetkel võimelised ollakse.

Võrreldes teiste joogaliikidega on kundalini jooga dünaamilisem ja intensiivsem kuigi harjutused ise on lihtsad ning nende praktiseerimine on kõigile jõukohane, hoolimata vanusest või tervisest.

Joogaga tegelemine annab hea tervise, elujõu ja tasakaalustatud meele. Õpetab keerulistes olukordades neutraalset meelt säilitama.

Kundalini jooga kohta leiad rohkem infot: http://www.kundaliniyoga.ee/et/

Kundalini Joogas on kombeks võtta õpetajatel endale spirituaalne nimi, mis väljendab hinge olemust ja eluülesannet. Minu spirituaalne nimi on Surjan Kaur, mis tähendab motiveerivat ja noorendavat isiksust.
Üks imeilus mantra Snatam Kaurilt : Suni-Ai Celebration

Sa oled see, mida sa sööd!

Looduses on olemas tasakaal, kui seda häirida on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Kundalini jooga läheneb toitumisele läbi Ajurveeda, mis on Indiast pärit eluteadus, olles eksisteerinud maailmas u. 5000 aastat ja selle teaduse üks põhisesukohti on, et oleme terved ja õnnelikud, kuni säilib tasakaal kehas, hinges ja vaimus. Me saame loomulikul viisil oma elu mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks.

Joogide 9 põhimõtet toitumisest

  1. Söö, et elada, ära ela selleks, et süüa.
  2. Väldi näksimast toidukordade vahel.
  3. Söö ainult siis kui oled näljane.
  4. Näri korralikult (32 korda). Maol ei ole hambaid.
  5. Lõpeta söömine kui oled kolm neljandikku täis.
  6. Puhka peale igat sööki.
  7. Ära söö pärast päikeseloojangut (peale 20.00).
  8. Kord nädalas anna oma kehale puhkust (vee, puuvilja või aedvilja päev).
  9. Kui sa ei suuda toitu seedida ega väljutada, ära söö seda! (naised 18 tundi, mehed 24 tundi)

Veevalaja ajastu

Me liigume uude, veevalaja ajastusse. Selle ajastu moto on olla olemas. See on energia, informatsiooni ja teadlikkuse aeg. Veevalaja ajastul pole ainuüksi intellekt enam piisav. Me vajame sõprust ka oma intuitsiooni, emotsioonide ja intstinktidega. Veevalaja on intelligentsuse, altruismi, innovatsiooni, sõpruse, grupiteadvuse, universaalsuse ja kokkuhoidmise märk. Uus ajastu on valgustatuse ajastu, kus toimub ühtesulamine kõrgema teadvusega. Enam ei otsita jumalat väljastpoolt, sest igaüks tunnetab jumalat iseendas. „Minu“ ajastu on otsa saamas ja asemele astub „meie“ ajastu.

Selleks, et olla kooskõlas uue vibratsiooniga ja maksimeerida selle tulemusi, on meil vaja tervet keha, tugevat närvisüsteemi, neutraalset meelt, tasakaalus ja avatud tšakraid ning tugevat ja kiirgavat elektromagnetvälja. Kundalini Jooga on veevalaja ajastu jooga. See on tehnoloogia, millega oled võimeline avastama oma tegelikku olemust, avama oma südant ning kohtuma oma hingega.

Sat Nam!

May the long time sun shine upon you  Igavene päike on su kaaslane
All love surround you                                                         armastus sinu sees
And the pure light within you tema valgus hele taevane
Guide your way on näitab sulle teed

Tule joogatundidesse!

19 september , neljapäevit kella 11.00-12.30 ni, kundalini jooga algajatele.  Wahe Gurus.

 Vaata lisa: http://www.kehakeel.ee/2013/08/kundalini-jooga-algajate-kursus.html

Inimesele loomuomane toit

Alati on inimest huvitanud, mida süüa, keda süüa, kui palju süüa, millal süüa ja kus süüa, ikka selleks, et olla terve ja elada kaua.

Igale liigile siin maapeal on loodud toit mis on vastavuses tema keha, instinktide, nägemismeele, maitsemeele ja seedeelundkonna iseärasustega. Näiteks kiskjad ehk karnivoorid on loomult lihasööjad. Herbivoorid on rohusööjad. Omnivoorid ehk segatoidulised saavad süüa nii taimi kui loomi. Furgivoorid on puuviljatoidulised jne.
Mis on siis inimesele loomuomane toit toetamaks maksimaalselt tervist, arengut ja pikka iga

Tänapäeva inimene ei ela enam inimesele loomupärast elu ega söö ka loomuomast toitu. Kuna inimene on kaotanud oma algse sideme loodusega, siis ei teatagi enam mis on loomulik mis mitte

Enamus inimesi teab, et inimesed on loodud omnivoorideks ehk siis kõigesööjateks. Kuid järjest enam leitakse, et on ka paremaid toitumis võimalusi tervise ja hea enesetunde nautimiseks. On tervikliku toidu sööjad, kes söövad toitu vaid naturaalses olekus nagu liha, tomatit ja mett, ega tarbi viinerit, ketshupit, suhkrut jne. Kasvamas on suur hulk inimesi, kes ei söö liha ehk taimetoitlasi. On veel ka veganid, kes ei tarbi üldse ühtegi loomset toiduainet. Ja toortoitlased, kes ei kuumuta oma toitu üle 46 kraadi. Siis on veel puuviljadest toitujaid ja teisi huvitavaid toitumisstiile. Kõikide toitumisstiilide taga on ka teadlasi, arste, sportlasi ja muidu avalikult tuntud tegelasi. Aastakümneid ainult puuviljadest toitunud inimesed jooksevad ultramaratone või harrastavad body buildingut jmt. Kõige hämmastavam on veel see, et viimasel ajal on ilmunud ka valgusest või pranast ehk õhust toitujad( breatharianid), kes ei söö mitte midagi juba aastaid ja elavad väidetavalt täisväärtuslikku haigustevaba elu. Mida sellest kõigest arvata?

Teaduslikult tõestatud

Tänapäeva inimene ei pea ise üldse mõtlema. Kõik teised on vastutavad peale inimese enda. Arstid vastutavad tema tervise eest, toitumisteadlased ütlevad mida sööma peab, reklaamid ütlevad mida ostma peab jne. Kui miski peaks häirima inimese mugavustsooni sellega, et inimene on sunnitud ise mõtlema ja järeldusi tegema siis minnakse kaitsepositsiooni. Näiteks kui küsida inimese käest, et kuidas ta teab, et inimene on loodud kõige sööjaks, siis vastus on tavaliselt selline:”Aga teaduslikult on see ju tõestatud “või ” aga meie esivanemad ju sõid nii.”

Mida see teadus üleüldse tähendab?

Paljud inimesed ei ole teaduslike uurimustöödega eriti kokku puutunudki peale ehk mõne siin- seal “naistelehes” ilmunud pealiskaudse artikli. Sellegipoolest tundub teadus kui selline inimestele vägagi aukartustäratav. Tõepoolest tänu teadusele on inimene saanud teada palju huvitavaid asju. Teadus aga ei tähenda ühte suurt ja kurja onu, kes ütleb mis on õige ja mis mitte. Teadlasi ja erinevaid arvamusi on palju. Rõhutan arvamusi, teadlased püstitavadki hüpoteese, arvamusi ja erinevaid teooriaid. Näiteks toitumiseadlaste hulgas leidub nii taimetoitlasi, omnivoore kui toortoitlasi jne. Tehakse erinevaid katsetusi ja jõutakse erinevate tulemusteni. Seetõttu ei olegi teadlased igas asjas päris üksmeelel. Loomulikult saab teaduslike tõestusi kasutada aga nendest üksi ei piisa, tuleb ka ise mõelda ja näha kogu tervikut, millest teaduslikud tõestused moodustavad vaid osa kinnitamaks terviklikku arusaama. Loogilisest mõtlemisest siin üksi ei piisa, tuleks usaldada ka oma intuitsiooni.

Teadlased selgitavad tihtipeale inimestele väga keerulistes terminites kui vajalik ikka üks või teine aine meie kehale on ja seda saab just loomsest või hoopis taimsest toidust. Või hoopis kui avastatkse mingi tähtis element nagu näiteks valk, siis pööratakse sellele suurt tähelepanu, mõne aja pärast avastatakse mõni uus aine, siis saadakse aru, et see on veel tähtsam aine jne.jne. Või rõhutatakse, et toit peab olema kindlasti läbi küpsetatud, muidu on see inimese organismile raskesti seeditav ning toidu küpsetamine tapab meile ohtlikud bakterid. Samas on tõestatud ka seda, et just kuumutamata värskes toidus nagu puuviljades ja salatites on palju vitamiine ja antioksüdante, mis on üliolulised inimese tervisele ning, et küpsetatud toit tekitab kanserogeenseid aineid, mis on vastutavad kasvajate tekkimise eest. On tõestatud, et toidu kuumutamine üle 46 kraadi hävitab palju vitamiine ja peaaegu kõik ensüümid, mis on vastutavad toidu seedimise eest.

Tegelikult ei teata kuidas asjad päriselt olid

Osad teadlased arvavad seda, et just liha söömine andis tõuke inimese evolutsiooniliseks arenguks. Mõned teadlased on tõestanud, et inimese seedesüsteem ei ole loodud liha sööma. Teised seevastu aga usuvad, et just küpsetatud toit oli see mis inimese ajul areneda laskis ja just taimne süsivesikute rikas toit nagu kartulid ja porgandid kuna aju toit on glükoos mitte valk. Kolmandad väidavad, et hoopis psühhotroopsed taimed olid need, mis inimkonnal areneda aitasid. Vandenõuteoreertikud on aga veendumusel, et meid on ristatud nn Ufodega, mis võimaldas inimese hüppelist arengut.

Enamus teadlasi on siiski seisukohal, et inimene peaks sööma kõike nii loomset, taimset, küpsetatud kui toorest toitu, sest vaid nii on võimalik kätte saada neid aineid, mida meie keha eluspüsimiseks ja terveolemiseks vajab. Tundub igati loogiline. Aga kuidas selgitada asjaolu, et erinevate toitumisstiilide esindajad elavad pikki tervisest pakatavaid aastakümneid ja lausa põlvkondi ega jää mingilgi moel alla kõigesööjatele, enamasti on neil isegi parem tervis ja pikem eluiga ning kõrgem haridus tase. Samuti väidavad teadlased, et ei ole võimalik elada ilma söömata pikki aastaid kuid ometigi on sellised inimesed olemas.

Ühesõnaga teaduslikult tõestatud võivad olla ka teineteisele täiesti ristivastukäivad teooriad. Tavaliselt “võidavad” need kes oma teooriat kõige kõvemini karjuvad. Enamasti on kõige kõvem hääl rahal. Sellisel moel võivad teadlased jäädagi vaidlema ja inimesed ikka tõde ei tea. Me kõik teame, et teooria on üks asi aga praktika võib osutuda hoopis millekski muuks. Tegelikkuses napib erinevaid uuringuid mis oleksid jälginud suurt hulka inimesi ja nende toitumisharjumusi kogu inimese eluaja ning ka mitmete põlvkondade jooksul. Niisiis kui öelda, et pole tõestatud, võib tähendada tihtilugu ka seda, et pole piisavalt uuritudki.

http://berkeley.edu/news/media/releases/99legacy/6-14-1999a.html

http://news.harvard.edu/gazette/story/2011/11/why-cooking-counts/ http://www.thefreelibrary.com/Meat+in+the+human+diet:+an+anthropological+perspective-a0169311689 http://cogweb.ucla.edu/Abstracts/Pennisi_99.html http://en.wikipedia.org/wiki/Heterocyclic_amine http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Risk/cooked-meats http://en.wikipedia.org/wiki/Carcinogen

Aga meie esivanemad ju sõid nii ….

Inimesed peavad tavaliselt esivanemate all silmas oma vanemaid või äärmisel juhul ka vanavanemaid. Nendele eelnevaid põlvkondi enam väga ei mäletata. Kuid 2-3 sugupõlve tagasi olnud söömisharjumused ei ole piisav selleks, et öelda, mis on inimese loomuomane toit. Evolutsioonilises plaanis kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat, et inimese seedesüsteem võtaks omaks teatud toitu. Seepärast on oluline vaadata ka meie esivanemate toitumisharjumusi palju kaugemalt, päris algusest peale.

Kes me inimesed sellised üldse oleme ja kus kohast me tuleme ?

Selle üle vaevavad pead paljud teadlased, ajaloolased, antropoloogid ja tegelikult ka paljud tavalised inimesed nagu mina või sina. Täna arvatakse nii aga homme kui leitakse uus fossiil või kellegi 3 miljonit aastat vanad hambad võib kogu seniarvatu näida hoopis uues valguses. Kuna asitõendeid napib, siis saab ka ajoloo vallas teha vaid oletusi.

On teada, et maapeal on elanud erinevaid inimliike, kuid kõik teised peale homo sapiensi on mingil põhjusel välja surnud. Teadlased pakuvad, et inimese eellased ehk Homininae perekond- inimese eellane, gorilla, shimpans ja bonobos elasid u, 8 miljonit aastat tagasi . Homo perekond – inimese eellane, neandertallased ja homo erectus ilmusid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kaasaegne inimene Homo Sapiens tekkis 200 000 aastat tagasi. Arvatakse, et inimese eellane nagu ka inimene ehk Homo sapiens ise elas troopilises kliimas( Aafrikas) ja oli taimetoitlane, enamasti siis puuvilja toiduline. Usutakse, Aafrikast rännati euroopasse u. 60 000–100 000 aastat tagasi, kliima muutuse tõttu. Inimesed kohandasid oma eluviisi, tulemaks toime karmimate oludega, kus söödavaid taimi oli vähem ja talved väga külmad. See võis olla ka põhjus, miks inimesed hakkasid liha tarbima.
http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_human_evolution http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://novaator.ee/ET/inimene/kliimamuutus_lubas_inimestel_aafrikast_valja_rannata/ http://www.history.com/news/human-ancestor-ate-leaves-wood-and-bark http://www.mpg.de/5871906/Australopithecus_sediba_menu

Millal hakkas inimene liha sööma?

Tööriistakasutuse ja lihasöömise alguse paikapanemine on inimese eellaste evolutsioonilise ajaloo mõistmiseks võtmetähtsusega, ütlevad teadlased. Siiani arvati, et tööriistade kasutuselevõtmine on seotud Hominiinide ajumahu suurenemisega. Uus leid näitab aga, et tööriistu kasutati juba ammu enne perekonna Homo väljakujunemist. Varem arvasid arheoloogid, et varased inimese eellased hakkasid tööriistu kasutama 2,5 miljonit aastat tagasi. On leitud tõendeid, et üks esimesi perekonna Homo liikmeid, Homo habilis, kasutas liha tükeldamiseks teravaid kive. Uus leid on aga hinnanguliselt umbes 3,39 miljonit aastat vana, vanem ka kuulsast Australopithecus’e Lucy-nimelisest fossiilist, kes elas leiupaiga lähedal umbes 3,2 miljonit aastat tagasi. Ehk siis umbes sellest ajast võis inimene hakata liha tarbima. Arvatakse, et inimese eelane alguses siiski ei küttinud vaid võttis taimetoidule lisaampsu korjustelt ja laipadelt.
http://novaator.ee/ET/inimene/inimese_esivanemad_kasutasid_tooriistu_seniarvatust_oluliselt_varem/ http://www.jqjacobs.net/anthro/paleo/scavenging.html http://en.wikipedia.org/wiki/Hunter-gatherer

Millal hakkas inimene tuld kasutama

Enamus arheoloogide arvates hakkas inimene tuld kasutama 250 000 aastat tagasi, laialdasemalt aga alles 125 000 aastat tagasi või koguni vaid 40 000 ja mõned teadlased arvavad isegi, et vaid 10 000 aastat tagasi. Vaid üks teadlane( Wrangham) on veendunud, et inimese eellane hakkas tuld kasutama juba 2,3 – 1,8 miljonit aastat tagasi. Kuid need pole absoluutselt kindlad tõendid ja võivad olla enamik teadlaste arvates lihtsalt kokkusattumused. Igaljuhul on tule kasutamise tõendusmaterjal kesine.
http://en.wikipedia.org/wiki/Control_of_fire_by_early_humans http://www.thesciencenews.info/2011/05/people-used-fire-more-than-300000-years.html http://en.wikipedia.org/wiki/Cooking

Paleo ehk kiviaja dieet

Paleo ehk kiviaja dieeti kestis vahemikul 2,5 miljonit – 10 000 aastat. Põllukultuur ei olnud veel arenenud ja inimene hankis toitu otse loodusest. Ei olnud piimatooteid, teravilju ja kaunvilju, soola, suhkurt. Inimene sõi liha, kala, juurvilju, puuvilju, marju, pähkleid, seemneid. Enamasti söödi toit ka toorelt, ka liha ja kala kuna väidetavalt suurem osa kiviajast ei osanud inimene tuld veel kasutada. Kiviajal ei tuntud paljusid nn. tsiviilhaigusi nagu südamehaigused, diabeeti jms. mida seostatakse otseselt viimase 10 000 aasat tagasi muutunud menüüga, mil inimene hakkas kasvatama põllukultuure ja kodustama loomi. Muidugi olid kiviaja inimesed ka väga liikuvad ja veetsid oma päevad õues. Samas osad teadlased argumenteerivad, et kiviaja inimeste eluiga oli lühike- keskmine vanus u. 30- 40 eluaastat, seetõttu ei jõudnud nad ka haigestuda. Ka eskimote põhitoiduks on värske liha ja kala, kuid keskmine eluiga 40 aastat. Eluiga võis olla lühem ka karmide elutingimuste tõttu nagu sõjad, kliima, nälg, jne. Vahepealsetel aastatel kuni ehk siis alates 10 000 aastat tagasi on inimese keskmine eluiga olnud veelgi lühem, isgi 26 aastat. Arvatavasti katkude jm. haiguste tõttu. 2010 a. on inimese keskmine vanus 67. aastat.http://en.wikipedia.org/wiki/Paleolithic_diet http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7402&Itemid=288&lang=en

Inimene kui saakloom

Kuid mitte kõik teadlased ei arva, et inimene on olnud kogu aeg kütt. Hoolimata uurimustes ja menukirjanduses esitatud populaarsetest teooriatest ei kujutanud ürginimene endast agressiivset tapjat,” kinnitab raamatu „Inimene kui saakloom: primaadid, kiskjad ja inimese evolutsioon” (“Man the Hunted: Primates, Predators and Human Evolution”) autor Sussman. „Meie arukus, koostöövõime ja paljud muud kaasaegse inimese omadused arenesid välja meie püüetest kiskjaid üle kavaldada. Kuna ülekavaldamine on ajule keerukam ja raskem ülesanne kui ise jahti pidamine. ” Professor Sussman räägib, et inimene ei olnud kütt, vaid oli ise saak krokodillidele, metsikutele kasslastele jne. Umbes 2 miljonit aastat tagasi olid inimesel enamvähem samasugused hambad ja küüned, ta ei saanud süüa loomi, veel vähem neid küpsetada kuna ei osanud tuld kasutada. Milleks ta siis neid küttis. Ta ei küttinudki neid vaid põgenes kui sai või kaitses ennast rünnakute eest. Inimesed olid tol ajal ka palju väiksemat kasvu ja metsikuid kiskjaid elas palju rohkem kui praegu ning nad olid ka tunduvalt suuremad. Seepärast elasid inimesed paljukesi koos, et loomad neid maha ei murraks. Sussman lisab, et nägemus inimesest kui kütist kujunes lihtsakoelise judeokristliku ideoloogia baasil, mille kohaselt inimene on olemuselt paheline, agressiivne ja sündinud tapjaks. „Kui kivistisi ja tänapäevaseid mitteinimestest primaatloomaliike tegelikult uurida, saab selgeks, et asjalood lihtsalt ei olnud nii.”
http://news.bio-medicine.org/biology-news-3/Early-humans-on-the-menu-8054-1/

Mida räägivad meile inimese kõige lähedasemad sugulased – inimahvid

548770_473967819301372_2091305928_n

Viimasel ajal on esiletõusnud ka inimese ja inimahvide ( gorilla, orangutang, shimpans) vaheline suur seos. Seda, et ahvid on inimese lähimad sugulased teavad ehk kõik, kuid kui lähedased me tegelikult oleme ei tea vist väga paljud meist. Suuresti tänu Jane Goodallile, kes on shimpanse uurinud üle 50 aasta, saame oma lähimaid sugulasi pisut paremini tundma õppida. See info võib anda meile ehk rohkem aimu ka sellest, kes me inimesed sellised oleme.

Kas sa teadsid et:

  • Kõige rohkem sarnaneb inimene shimpansiga, jagades 98,6% idenditeeti. Ehk siis meie DNA on peaaegu sama, mis shimpansidelgi.
  • Shimpanside loomulikuks elukohaks sobivad kõik troopilise kliimaga alad. Samas kliimas elasid ka meie muistsed esivanemad enne kui nad hakkasid rändama külmematele piirkondadele.
  • Looduses elavad shimpansid gruppides nagu ka inimesed läbi ajaloo.
  • Shimpansid suhtlevad omavahel, kasutades häälitsusi, zheste, grimasse, kehaasendeid jmt. On võimelisd õppima ka numbreid ja aru saama kõnest kui neid õpetada.
  • Looduses elavatel shimpansidel on ka oma kultuur, mis on erinevates paigus erinev. Ehk siis tehakse teatud asju mitte instinktidest või geenidest, vaid kombest lähtuvalt. Näiteks pähklite purustamine kiviga on üks osa shimpanside kultuurist. Samuti erinevate ” tööriistade” valmistamine ja kasutamine. Shimpansid kasutavad ka ravimtaimi, et end ravida. Need oskused kantakse edasi põlvest põlve.
  • Shimpansid kannavad oma lapsi kõhus samakaua kui inimesedki- 8-9 kuud. Beebid on samuti abitud nagu inimbeebidki vajades eelkõige ema armastust, soojust ja hoolt. Shimpansid toidavad oma poegi rinnaga u 5 aastat. Ka inimeste imetamise periood on olnud varasematel aegadel umbes sama pikk. Shimpansi lapsele õpetatakse mida süüa ja mida mitte ka teiste täiskasvanud shimpanside poolt. Alles 8 kuu vanuselt hakkab shimpansi poeg kõndima.
  • Shimpansid õrnutsevad, teevad romantikat, vaatavad päikeseloojangut, kallistavad ja musitavad nagu inimesedki. Võtavad kasvatada orbe, söödavad teisi loomi näiteks kilpkonni. Nad naeravad.
  • Shimpansidel on samuti 32 hammast ja nad elavad u. 50- 60 aastat. Nende keha temperatuur on sama mis inimestelgi. Shimpansid on 7 korda tugevamad kui inimesed.
  • Shimpansid , eriti isased võivad olla väga agressiivsed, nad võivad teha koletuid kurje tegevusi nagi inimesedki teinekord. Nad võivad tappa suures raevus teisi shimpanse ja isegi oma lapsi ning neid pärast ära süüa. Ka inimene on võimeline sellisteks tegudeks.

Mida shimpansid söövad?

Nani

Shimpanside seedesüsteem on väga sarnane inimese seedesüsteemiga. Erinevalt inimesest toituvad shimpansid põhiliselt värsketest puuviljadest, puulehtedest, pähklitest, seemnetest ja õitest ehk 95- 99 % kogu menüüst. Ülejäänud 5% moodustavad termiidid, selgrootud loomad, tõugud, munad. Sellest 5 % u 1% söövad shimpansid ka liha, mis ei ole nende igapäevane toit. Ja seetõttu nimetatakse shimpanse omnivoorideks.

Shimpansid peavad jahti väikestele loomadele, eriti populaarne saak on neist väiksemad ahvid nagu punased colubus ahvid. Shimpansite jahipidamine on jäänud teadlastele pisut arusamatuks. Arvatakse, et shimpansid ei jahi mitte sellepärast, et neil ei ole piisavalt toitu või sellepärast, et nende organism vajab liha. Inimene ja shimpans on ainukesed loomad, kes peavad jahti jahi enda pärast. Shimpanse ei huvita näiteks juba surnud looma liha. Just jaht ise pakub pinget ja tavaliselt teevad seda isased shimpansid kambakesi. Pärast jagatakse liha omavahel, isegi kui püütakse kinni vaid 1 kilone ahvibeebi ja jahtijaid on 14 isendit. Emased shimpansid pidid liha tüki eest isegi laskma isaseid endale ligi. Jahtimine ja jahisaagi jagamine on neile nagu sotsiaalne ja kultuurne tegevus ning tugevuse näitamine. Üksi eriti ei jahita kuigi see oleks mõistlikum kuna siis saaks ju saagi üksinda ära süüa, aga selles ei ole point. Jahtimine oleks seotud justkui egoga, et näidata teistele , kes on tegija. Jahti pidades õpitakse teineteiselt ka oskusi. Erinevates gruppides on jahitakse erinevalt, mõndades vähem, teistes rohkem. Teadlased arvavad, et ka meie esivanemad kes olid algselt taimetoitlased võisid ehk samamoodi jõuda jahipidamise juurde.
http://web.archive.org/web/20070924183654/http://www.janegoodall.com/chimp_central/default.asp http://www.savethechimps.org/chimp-facts http://www.bbc.co.uk/nature/life/Common_Chimpanzee#p00nzs13 http://en.wikipedia.org/wiki/Chimpanzee

Kuula oma keha, sinu keha räägib sinuga

Kõige paremat informatsiooni selle kohta mida süüa, annab meile tegelikult meie oma keha. Oma keha kuulamist aetakse tihti segamini oma mõistuse või harjumuste kuulamisega. Võtame näiteks liha või piima tooted. Inimene ütleb, et talle maitseb liha ja juustu maitse. Ta tahab neid süüa, järelikult keha tahab. Kuid see ei ole nii. Kehahääle kuulamine ja isude rahuldamine on kaks erinevat asja. Kui me küsime oma kehalt, mida ta tegelikult vajab ja tõesti kuulame, võib vastus olla hoopis midagi muud.
Keha räägib sinuga läbi instinktide, lõhna, – nägemis – ja maitsemeele, seedesüsteemi omapära, kehaehituse ja tervisliku seisundi kaudu.

1003114_376742352425934_590112746_n

Jälgi oma tervist, energiataset, instinkte, lõhna – ja maitsemeeli, kehaehitust ning oma keha iseärasusi

Hea tervis ei tähenda vaid haiguste ja puuete puudumist.  Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel.

Selleks, et teada, mis on inimese loomuomane on vaja näha toitu kõigepealt naturaalses olekus, ilma midagi ära võtmata või lisamata. Nii nagu kõik teised liigid siin maapeal ja ka inimene kunagi oma toitu valis. Vaadates, nuusutades, maitstes.

Kõht on tühi ja sinu ees on järgmised valikud. Sooviksid sa lammast, põrsast, lehma piima, puuvilju, aedvilju, lehtvilju, magusa maitsega õisi, pähkleid jne. Või ahvatleb sind heinamaa, värske rohi? Mida sa eelistad?

celeste5
IMGP1061
556-sucks-udder
4919760_f520-1

Enamik inimestel ei hakka suunurkast vett jooksma armast põrsakest aga ka mitte suurt ja porist siga vaadates.

Oleksid valmis oma käega enne igat söögikorda tapma looma ?

Üldjuhul ei naudi inimesed loomade tapmist, vastasel juhul oleks ju restoranides klaasist tapamajad, et enne sööki juba süljenäärmed kenasti liikuma saada ja lastelegi rohkem söögiisu tekitada.

Ka elusa ega surnud looma lõhn ei eruta inimese maitsemeeli. Kuid näiteks kass tunneb hiire lõhna juba kaugelt. Küll naudib inimene puuvilja lõhna. Kassi aga puuvilja lõhn ei huvita. Seepärast meenutavad ehk ka lõhnaõlid ja pesuvahendid puuvilja mitte liha lõhna.

Ka niisama heina ei soovi inimene närida nagu herbivoorid. Viljapõldu vaadates ka söömistungi nagu ei teki. Lehmalt või mõnelt muult loomalt piima udarast imeda ammugi ei tahaks. Värskeid puuvilju, marju ja aedvilju söövad aga inimesed hea meelega. Nende lõhn, kuju ja värv lausa kutsuvad sööma.

Kui aga vaadata inimese kehaehitust, siis puudub vastav varustus looma püüdmiseks, tapmiseks ja söömiseks. Meil ei ole kihvu, küüniseid ja ei jõua me ka järgi joosta jänesele või kitsele ja ei teki ka saagi püüdmis instinkti. Meie hambad ja lõualuu ehitus ei soosi looma närima. Milleks peakski kui toitu saab hankida ja süüa palju vähem energiat kasutades, eelistades taimi ja puuvilju mis on juba valmis söömiseks, ilma et peaksime neid kuidagi töötlema või kuumutama hakkama.

Kuid inimesel on ju ajud. Inimene kasutab leidlikust ja abivahendeid loomade püüdmiseks. Veel parem- inimene kodustab loomad, söödab neid ja sügab igapäev nende selga, paneb neile nimedki ja siis ükspäev kui loomake midagi aimatagi ei oska…Väga mõistlik, eksole.

Ainult inimene ei soovi ega saagi süüa looma sellisel kujul nagu ta on, ta töötleb looma seni kuni algne välimus ja lõhn on muudetud apetiitsemaks. Me keedame ja praeme liha, maitsestame seda erinevate taimede ja kastmetega, laseme läbi hakklihamasina ja lõikame suupärased viilud, et oleks võimalik kuidagigi see liha omale sisse süüa. Samuti ei söö inimesed ära kogu looma nagu seda teevad teised omnivoorid, vaid eelistavad teatud tükke sellest.

Ka eelistab inimene vaid teatud loomaliike süüa. Ei ole isu süüa oma lemmiklooma nagu kass, koer, hobune, merisiga, hamster jne. Erinevaid lemmikloomi tekib kodudesse aina juurde juba on populaarsed jänes, minisiga, madu jne.

Kui inimene sööb loomset toitu ( liha ja piimatooteid ) suurtes kogustes on kerged tekkima südamehaigused, osteoporoos, kasvajad ja degeneratiivsed haigused. Lihatoidulised ja segatoidulised loomad pakatavad tervisest kui nende menüü sisaldab palju liha. Kui inimese menüü sisaldab väga vähe liha ja piimatooteid või üldse mitte, siis on ka terviseprobleeme vähem.

Liha ja piimatooteid sööv inimene saab füüsiliste vaevusteta hakata taimetoitlaseks kuid taimetoitlane ei pääse kõhuhädadest ja laktoositalumatusest kui ta ei ole varem loomset toitu tarbinud. Piima tarbimist ja lihasöömist tuleb inimesel hakata harjutama varajases lapsepõlves, et seedimist nende toitudega harjutada.

Inimesel on raske seedida toorest liha. Tänu bakteritele ja parasiitidele, mis võivad tekkida juba mõned tunnid peale looma tapmist, saab inimene kergelt mürgituse jms. Seetõttu sobib inimesele küpsetatud liha, kuid liha küpsetama hakkas inimene siiski üsna hiljuti. Ka muna ja piima peetakse paremaks mitte toorelt süüa. Teravili jälle toorelt ei maitse nii hästi.

Taimetoidulistel loomadel ja inimestel on soolestik kehast vähemalt kuus korda pikem, sest tamine toit laguneb palju aeglasemalt, kuid liha süües tekivad nende organismi toksiinid, mis takistavad neerude toimimist ja soodustavad podagra, artriitide, reuma ja vähi teket. Lihasööjatel loomadel on soolestik lühem, et nad suudaksid kiiremini liha söömisest tekkinud mürke väljutada. Meie süljel on aluseline reaktsioon ja ta sisaldab amülaasi, mis aitab seedida tärkliserikast toitu.

Aga ainult taimedest ei saa ju kõhtu täis

Tavaliselt järgneb loomse toidu söömisele selline mõnus täiskõhu tunne, teisisõnu- toidukooma. Silm vajub kinni ja tekib tahtmine nn. leiba luusse lasta. Ja seetõttu arvab inimene jälle, et kehal on nüüd hea olla kuna ma andsin talle mida ta soovis. Mida see siis tegelikult tähendab. Loomse toidu seedimine kulutab niipalju energiat, et inimene ise on peale söömist nagu halvatud ega jaksa millegi muuga eriti tegeleda. Taimetoitu süües sellist probleemi ei teki. Võib küll tunduda esialgu nagu kõht ei saanud päris täis, teisisõnu toidukoomat ei teki ega peagi tekkima kuna toidu ülesanne on anda inimesele energiat ja tegutsemissoovi.

Kui nüüd vaadata toidu valmistamist ja küpsetamist, siis kui mitte täiskasvanud siis vähemalt lapsed valivad enamasti pigem toore ja naturaalses olekus porgandi, kapsa, kaalika, õuna, marja, herne, tomati, jne. Harva söövad lapsed heameelega suppe, püreesid ja muud sellist toitu, mis on läbi segatud, keedetud või tundmatuseni muudetud. Kui aga tuua lauale kauss maasikaid on see hetkega otsas.

Inimene on omnivoor?

Suure tõenäosusega on inimene pikka aega söönud oma toitu toorelt. Selge on ka see, et mingil hetkel kui inimene õppis toitu küpsetama, andis see talle laiema toiduvaliku ehk siis ta sai süüa ka neid toite, mis toorelt eriti ei kõlba – kartul, seened, hiljem teraviljad ja mõned kaunviljad. Ilmselgelt on see päästnud inimesi näljast. Pole kahtlust, et inimene on kohanemisvõimeline ja meie seedesüsteem suudab hakkama saada igasuguse toiduga ja ka ilma toiduta kui vaja( vähemalt mõnda aega). Kitsa toidusedeliga liikidel on looduses ja kliima muutudes raskem ellu jääda. Kuna Maa kliima on aja jooksul muutunud ja inimestel on tulnud raskete oludega kohaneda siis pole ime, et lihasöömine on päästnud meid võibolla isegi väljasuremisest.

Me küll ei tea täpselt kui pikalt on inimene juba liha söönud aga selge on see, et igaljuhul kauem kui piima, teravilju, kaunvilju, suhkrut ja soola. Võiks arvata, et inimese organism on lihasöömisega harjunud ja liha on saanud inimese evulutsiooni käigus inimese loomuomaseks toiduks. Teatud piirini liha tarbimine inimesele probleeme ei tekitagi kuidon teada, et liig tekitab juba neeru,-maksa,- ja südame probleeme. Sellisel juhul võiks öelda 2 miljoni aasta pärast, et ka Mc Donalds on inimesele loomuomane toit, kuna seda on inimene palju ja kaua söönud, järelikult peame seda edasi sööma. Arvestamata sellega, kuidas sellise toidu söömine meile mõjub. Või võtame kannibalismi, inimene on söönud teist inimest. Kas jätkame? Sellesuhtes pole lihasöömine kindlasti õigustatud.

Peavoolu teadlased peavad inimest ja shimpansi omnivoorideks. Shimpans sööb loomset 5% oma menüüst, sellest liha ehk 2% ja mitte igapäevaselt ning mitte niiväga toitainete saamiseks, vaid sotsialiseerumise pärast. Inimene sööb loomseid toiduaineid – liha piim, munad 20%, paljud ka 50 % , mõned võibolla veelgi rohkem kuna arvatakse, et loomne toit on lausa asendamatu. Inimese ja shimpansi seedesüsteem aga funktsioneerib äärmiselt sarnaselt.
Teiste omnivooride nagu karu menüü koosneb u. 85 % taimsest ja 15 % koomsest toidust. Miski siin ei klapi.

Võtame nüüd kassi, kes teadupärast on karnivoor ehk kiskja, kuid ta sööb ju teinekord ka näiteks muru, või hoopis arbuusi jms. Tänapäeva poe kassitoit sisaldab ka enamasti riisi ja muid aineid peale liha. Kas sellest võib järeldada, et kass on tegelikult omnivoor, kuigi tema instinktid, seedesüsteem, kihvad ja küünised räägivad millestki muust.

Kui aga nüüd öelda, et inimese aju hakkas arenema tänu lihasöömisele, siis miks kiskjate aju ei ole samamoodi arenenud, nad ju liha palju kauem ja rohkem söönud kui inimene.

Kui aga öelda, et loomne või küpsetatud toit inimese eluiga oleks pikendanud, siis shimpansi keskmine vanus on 50 aastat ja Eesti mehe keskmine vanus täna on 65 aastat. Väga suurt vahet ju ei tulegi kuigi nende vahel on väidetavalt nii 8 miljonit aastat arengut. Ja kindlasti tasub arvestada ka seda, et metsas elades on elamistingimused karmimad kui tare- tarekeses. Kindlasti leidub inimeste hulgas ka täiesti terveid ja pikaajalisi inimesi, kuid vaid vähesed neist on ehk niikaugele jõudnud operatsioonideta, ravimiteta või muu karmi sekkumiseta. Piisavalt palju on aga neid vanureid, kes on kui elavad laibad, olles elushoitud tänu tablettidele.

Kas kõigile inimestele sobib ühesugune toit?

Inimene on üks liik, teiste liikide seas. Inimene kuulub inimahvidega ühte perekonda ning meie seedesüsteem ei ole muutunud, isegi peale seda kui inimene on väga pikalt söönud ahvidest täiesti erinevat toitu. Karu on karu, hunt on hunt jne. Kuigi erinevates piirkondades erineb nende värvus või toidulaud, söövad nad laiaslaastus ikka samalaadset toitu. Ka Maa erinevais paigus elavad inimesed on võimelised seedima teatud toite paremini või halvemini. Aasias ja Aafrikas näiteks ei talu inimesed piima, Euroopas aga talutakse piima paremini. Jaapanlased taluvad hästi vetikaid ja mereloomi. Indialased söövad vähem liha, Eskimod taluvad liha paremini. Olulist rolli mängivad kindlasti ka igaühe individuaalsed geenid, pärilikkustegurid ja seedesüsteemi töökorras olekust ning ka võimest erinevaid toitaineid omastada. Ka vanust ja liikumist tuleb arvesse võtta. Instinktid, lõhna, – nägemis – ja maitsemeel ning kehaehitus on meil enamasti ikka sarnane.

Ei saa eitada tõsiasja, et inimene on disainitud sööma enamuses või täielikult siiski taimset toitu, kuigi me talume ka liha, piimatooteid, teravilju, kaunvilju ja isegi sünteetilist toitu ei tähenda, et see oleks inimese loomuomane toit. Inimese kehaiseärasusi, kehakeelt ja instinkte arvestades sobib meilegi shimpanside menüü nagu puuviljad, marjad, seemned, pähklid ja lehtviljad imehästi. Paljud aedviljad ka maitsevad meile naturaalses olekus. Siin- seal ehk väike amps muna ja liha ei tee ka otseselt midagi halba. Sellest vaatevinklist vaadatuna on inimestel ehk teravilju ja piimatooteid veel kõige raskem seedida. Nisu ja piim on tugevad allergeenid ja tervise probleeme tekitavad toidud terves maailmas. Seedimist ei kergenda ka liigne praadimine, küpsetamine ja süües palju erinevaid toidugruppe samal ajal.

Hetkel on inimese jaoks kõige probleemsem siiski tänapäevane liigselt töödeldud toit, mis sisaldab inimorganismile raskesti seeditavaid ja elutähtsate toitainete omastamist takistavaid aineid. Meie menüü on nii lühikese aja jooksul drastiliselt muutunud. Inimeste füüsiline koormus on aja jooksul tunduvalt vähenenud ning me ei vaja enam nii palju toitu kui vanasti. Evolutsioonilised muutused võtavad väga pikka aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad tänapäevase toitumisega harjuksid. Seetõttu tuleks eelkõige tarbida mitmeksesist, loomulikku, vähetöödeldud, lisaainetevaba, võimalikult värsket ja mahedalt kasvatatud terviklikku toitu ning piisavalt puhast vett. Arvestades, et toit oleks vähemalt 85% taimne. Mida vähem loomset seda parem. Mida rohkem toorest küpsetamata toitu seda parem.

Kuhu soovib inimkond edasi areneda?

528484_10150696188253769_716732884_n

Kui nüüd puudutada veel spirituaalset teemat, siis inimene ei ole omnivoor, karnivoor, herbivoor või shimpans. Inimene on inimene ehk vaimne olend. Inimest eristab ahvist mitte ainult aju suurus vaid ka vaimsus.

Hetkel liigub kogu maailm järjest kiirenevas tempos otsima oma tõelist olemust- oma hinge. Sellel hingerännaku teekonnal on paljud inimesed leidnud inimeseks olemise tõelised väärtused nagu tingimusteta armastus, kaastunne, austus ja üksolemine kogu looduga. See omakorda näitab loomade pidamise, loomade tapmise ja söömise mõtetust.

Kummaline tähelepanek veel seegi, et liigne lihasöömine tekitab südamehaigusi, mis taimetoitlastel praktiliselt puuduvad. Kui oled avanud oma südeme, siis ei suuda sa süüa enam loomi ja südamehaiguste risk on madalam. See on ka teaduslikult tõestatud.

Kui karta aga seda, et loomset toitu süües ei saa inimene oma aineid kätte, siis taimetoitlased- veganid on edukalt tõestanud vastupidist ja see on veel füüsiliselt mõõdetav ja teaduslikult ausaadav. Tegelikult on inimene võimeline toituma ka õhust ja armastusest ning see tekitab meie ajus juba lühise, kuna loogilised seletused ja veelvähem teaduslikud tõestused puuduvad.

Soomlanna Helena ja sakslane Michael on valgustoitujad, olles elanud ilma söögita üle 10 aasta. Nad ütlevad, et kui me usume, et vajame 3 x päevas füüsilist toitu, siis on see nii. Valgustoitumine on juba kõrgem pilotaaz, mille praktiseerimine enamustele meist praegu üle jõu käib. Tuleb hoiatada, et paljalt tahtejõuga ei tee siin midagi, nii võib hoopis haiglasse sattuda. Valgustoidu protsess on ja püsib mentaalse-vaimse ilminguna ning nõuab väga erilist sisemist häälestatust. Seda ilma eelneva pikaajalise ettevalmistuseta kellelgi proovida ei soovitata. Niikaua, kui meis valitsevad ego isekad soovid ning on alles kübegi negatiivsust – hirm, viha, uhkus.. jne, siis pole me selleks veel valmis.

Senikaua kui õhust ja armastusest toitumine üle jõu käib, kuula oma keha ja söö inimese natuurile vastavat loomuomast toitu. Seda mida tahaksid süüa ka naturaalses, küpsetamata, töötlemata olekus.


Kasutatud kirjandus

http://www.nature.com/nature/journal/v487/n7405/full/487042a.html
http://blogs.scientificamerican.com/guest-blog/2012/07/23/human-ancestors-were-nearly-all-vegetarians/
http://blogs.scientificamerican.com/guest-blog/2012/08/02/how-to-eat-like-a-chimpanzee/http://www.eatveg.com/anatomy.htm
http://www.psychologytoday.com/blog/evolved-primate/201005/empathy-is-what-really-sets-vegetarians-apart-least-neurologically-speak
http://www.ivu.org/history/early/ancestors.html
Piperno DR, Dillehay TD. Starch grains on human teeth reveal early broad crop diet in northern Peru. Proc Natl Acad Sci U S A. 2008 Dec 16;105(50):19622-7.
http://www.nealhendrickson.com/mcdougall/030700pumeatinthehumandiet.htm
http://news.nationalgeographic.com/news/2003/05/0520_030520_chimpanzees.html
http://veg.ca/content/view/285/113/
http://jn.nutrition.org/content/127/10/2000.full
http://www-bcf.usc.edu/%7Estanford/chimphunt.html
www.teaduselust.ee/taimetoitlusest
http://en.wikipedia.org/wiki/Control_of_fire_by_early_humans
http://www.beyondveg.com/nicholson-w/hb/hb-interview2c.shtml
http://www.scaruffi.com/politics/vegetari.html
http://sitemaker.umich.edu/mitani/files/mitani_and_watts_2001.pdf
http://www.ecologos.org/meat-eating.htm#c
http://www.livescience.com/7064-case-closed-apes-culture.html
http://ar.vegnews.org/Animal_Rights.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Brain#Brain_energy_consumption
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/6983330.stm
http://nature.berkeley.edu/miltonlab/pdfs/meateating.pdf
http://www.cast.uark.edu/local/icaes/conferences/wburg/posters/nconklin/conklin.html
http://michaelbluejay.com/veg/natural.html#cardboard
http://cogweb.ucla.edu/Abstracts/Pennisi_99.html
http://www.encyclopedia.com/doc/1O39-cookinglossofnutrients.html
http://www.lef.org/magazine/mag99/apr99-cover.html
http://www.living-foods.com/articles/rawfreshproduce.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Raw_foodism#cite_note-136
http://en.wikipedia.org/wiki/Cooking
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/359175.stm
http://news.harvard.edu/gazette/story/2011/11/why-cooking-counts/
http://en.wikipedia.org/wiki/Heterocyclic_amine
http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Risk/cooked-meats
http://en.wikipedia.org/wiki/Carcinogen
http://www.paikesetoit.ee/richard-blackman-12-aastat-puuviljadel/
http://health.usnews.com/best-diet/raw-food-diet
http://www.immortalhumans.com/the-longevity-secret-for-tortoises-is-held-in-their-low-metabolism-rate/
http://www.discoverymedicine.com/S-J-Olshansky/2009/07/25/what-determines-longevity-metabolic-rate-or-stability/
http://novaator.ee/ET/inimene/miks_inimese_eluiga_jarjest_pikeneb/
http://en.wikipedia.org/wiki/Inedia
http://www.dailymail.co.uk/health/article-2201458/Halving-red-meat-consumption-slash-heart-disease-bowel-cancer–cut-carbon-footprint.html

http://www.jasmuheen.com

http://www.vegansa.com/veganism-diet-and-human-evolution.php