Home » Toitumine » Taimetoitlus

Taimetoitlus

Taimetoiduga vähi vastu

Tänapäeva inimeste peamised tapjad  on jätkuvalt südamehaigused ja erinevad kasvajad, mida diagnoositakse järjest noorematel. Need haigused on suures osas mõjutatud  inimeste toitumisest ja elustiilist. Me liigume vähe, viibime vähe õues, hingame saastunud õhku,  katame oma naha päikesekaitse kreemidega ega lase sünteesida tervise jaoks hädavajalikul D vitamiinil, istume päevad läbi arvutite ja telerite taga ning kiiritame end elektromagneetilise kiirgusega,oleme negatiivsed ja sallimatud. Lisame sinna pikka nimekirja  veel kemikaalide laialdase kasutamine nii kosmeetikana kui kodupuhastusvahenditena,  suitsetamise ja alkoholilembuse. Kõige tipuks tarbime veel  rafineeritud, ebaloomuliku, rasva ja suhkrurikast toitu ning imestame, et meie terviseprobleemidel ei ole lõppu.

Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega. Juba ammu on leitud, et nendes maades kus inimeste dieet on rafineeritud toidu, suhkru, rasva, liha -ja piimatoodete rikas, esineb rohkem kasvajaid  kui nendes maades, kus loomse toidu osakaal on märgatavalt väiksem ning süüakse palju puu – ja aedvilju ning täisteravilja ja kaunvilju.

Päris tublisti panustavad vähki haigestumisse ka kantserogeensed ained, mis tekivad  toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, grillimisel, praadimisel. Rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatseid hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid. Mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem neid tekib

Vähi ennetamine ja tervislik taimetoit käivad käsikäes.

Maailmas on väga palju  tuntud teadlasi, arste ja organisatsioone ning neid tuleb iga päevaga aina juurde, kes on kulutanud aastakümneid uurimustöödele ja tõestanud, et vähki ja ka paljusi teisi tänapäeval levinud haigusi nagu südamehaiguseid ja diabeeti on võimalik ennetada ja peatada madala rasvasisaldusega tervisliku taimetoidu dieedi abil.

Tervislik taimetoidu dieet on üldjuhul naturaalselt madala rasvasisaldusega ja kõrge kiudainete sisaldusega ning sisaldab palju fütokemikaale, mis aitavad võidelda vähi vastu – loomses toidus need ained puuduvad. Antioksüdandid, vitamiinid ja polüfenoolid on vähkkasvaja arenemise takistamiseks esmatähtsad. Tervislik puu- ja juurviljaderikas toit sisaldab küllaldasel hulgal vitamiine organismi normaalseks talitluseks, et kahjutustada kõik elutegevusprotsessi käigus tekkivad kahjulikud vabad radikaalid ning ennetada kasvajaid ning paljusid muid tänapäeval tuntud terviseprobleeme.

Tervislik taimetoitlus aitab ära hoida paljud terviseprobleemid. Taimetoitlastel on üldjuhul madalam vererõhk ja vere rasvasisaldus . Neil on harvem probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusega, suhkruhaigusega, podagraga, osteoporoosiga,   südamehaigustega,   menopausi sümptomitega,  erinevat tüüpi vähkkasvajatega   ning neil on vähem külmetushaigusi ja allergiaid.

Lugematud uuringud tõestavad, et taimetoitlus on abiks vähkkasvajate ennetamisel ja ravis

2012 aastal analüüsiti kõiki parimaid toitumise ja vähkkasvajatega seotud uuringuid ja leiti, et taimetoitlaste seas on kõikidesse teadaolevatesse vähiliikidesse haigestumise protsent madalam.

2013 aastal avaldati Loma Linda Ülikoolis tehtud uuring  tõestab, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on vähkihaigestumise protsent veelgi madalam võrreldes omnivooride (segatoidu sööjatega) ning isegi võrreldes lakto- või ovo taimetoitlastega (piima ja muna tarbivad taimetoitlased). Vegan dieeti pidavatel naistel oli näiteks 34% madalam rinna- ja emakakaela vähi esinemissagedus. Selles uuringus oli veganeid võrreldud tervislikult toituvate omnivooridega, kes tarbisid liha vaid mõned korrad nädalas ja harrastasid muidu tervislikke eluviise. See tähendab, et nad ei tarbinud alkoholi, ei suitsetanud ning vaadati ka seda, et neil ei esineks perekonnas kasvajaid.

T. Colin Campbell, kes on üks kuulsamaid  proffessoreid toitumise alal ja tunnustatud biokeemik taimedel põhinevas toitumises, on läbi viinud ühe suurima uuringu toidu ja toitumise mõjust tervisele, mis on  ilmunud raamatuna “ The China Study“ (Hiina uuring). Raamat on esmakordselt ilmunud 2005 aastal ning räägib sellest, kuidas lääne inimeste dieet on suuresti erinev Aasia maade omast ja milliseid haigusi (vähk, südamehaigused) on lääne dieet kaasa toonud ning mis Hiinas praktiliselt puudusid. Tänapäeval tänu lääne dieedi omaks võtmisele Aasia maades on meile tuntud haigused ka sinna jõudnud. Seda teemat käsitletakse ka populaarses dokumentaalfilmis “Forks over knives“, mis  ilmus 2011 aastal ja on saadaval ka eesti keeles ” Kahvliga skalpelli vastu.”
Filmis näidatakse tõestisündinud lugusid inimestest, kes on tänu oma menüü muutmisele pääsenud rasketest haigustest.  Näidatakse ka mitmeid taimetoitlastest sportlasi nagu näiteks maratonijooksjat Ruth Heidrich’t, kes seljatas taimse toitumisega rinnavähi ning harrastab veel 70-aastaseltki triatloni. Filmist võtavad osa veel paljud tuntud toitumisteadlased nagu dr. Galdwell Esselstyn,  dr. John McDougall, dr. Neal Barnard ja teised. Kõik need teadlased on jõudnud sarnaste järeldusteni aastakümneid kestnud põhjalike uurimustööde tulemustena – terviklik , madala rasvasisaldusega, liigselt töötlemata taimetoidudieet aitab ennetada ja isegi ravida paljusid kroonilisi haigusi, vähki, südamehaigusi, osteoporoosi jne.

Physicians Committee for Responsible Medicine (Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee) on  mittetulundusühing, kuhu on koondunud 150 000 liikmeline grupp arste ja muid tervisega tegelevaid inimesi. Komitee asutati juba 1985. a. Neal Barnard, M.D poolt, kes on seal ka hetkel juhtival positsioonil ja The Cancer Projecti eestvedaja. Nad pooldavad madala rasvasisaldusega taimetoidudieeti, et ennetada ja peatada kroonilisi terviseprobleeme, diabeeti, vähki ja südamehaigusi. Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee propageerib uut toiduvalikut, kuhu kuulub vaid 4 toiduainete gruppi – puuviljad, aedviljad, kaunviljad ja teraviljad – vältides loomset nagu liha, kala, mune ja piimatooteid. Tervislikud rasvad nagu pähklid ja seemned on samuti omal kohal.

Komitee on oma kodulehel välja toonud palju erinevaid uurimustöid. Lisan siia  vaid mõned näited:

  • Suured uuringud Inglismaal ja Saksamaal on näidanud, et taimetoitlastel on 40% väiksem võimalus haigestuda vähkkasvajatesse.
  • American Institute for Cancer Research (AICR) avaldas 2007 aastal oma teise suure uuringu toitumise ja vähi kohta, kus leiti, et punane liha ehk siis veise-, lamba- ja sealiha, eriti kui see on tugevalt küpsetatud, või grillitud võib tõsta erinevate vähivormide riski.
  • Harvardi uuring, mis hõlmas tuhandeid naisi ja mehi näitas, et igapäevaneregulaarne lihatarbimine suurendab jämesoole vähki haigestumist umbes 3 korda enam kui neil, kes liha ei tarbi.
  • 2003 aastal Journal of the National Cancer Institute poolt välja antud uuring leidis, et kõrge rasvasisaldusega toidud nagu liha, piimatooted, friteeritud tooted ja isegi taimne õli paneb naise keha rohkem östogeeni tootma, võides põhjustada rinna-  ja emakaela vähki.

Nutritionfacts.org on lehekülg, kus avaldatakse tavainimesele selges ja lihtsas keeles ning videopildis uusimad teadustööd toitumise mõjust tervisele.  Michael Greger M.D., kes on vegan, tunnustatud arst, lektor, paljude raamatute autor ja teadusartiklite kirjutaja, jagab sellel lehel lahkelt oma teadustöid ja väärt nõuandeid.

Sellel lehel on hea näide sellest, kuidas ühe aasta ainult taimset toitu sööva inimese organism piirab vähirakkude kasvu 8 korda paremini. Tehti katse, kus naine pandi 2 nädalaks sööma väherasvast ja kiudaineterikast täistaimetoitu –  tulemusena peatas dieet kolme erinevat tüüpi rinnavähirakkude kasvamise. Samat tüüpi katse tehti mehega, peatades taimetoidu dieediga eesnäärme vähi rakkude kasvamist.

Kuidas võib lihtne menüü muutmine peatada vähi kasvamise kõigest loetud päevadega? See dramaatiline muutus sai osaks tänu sellele, et tervisliku taimetoidu dieeti süües muutus kehas kasvuhormooni nimega IGF1 tase. IGF1 on insuliinilaadne kasvuhormoon, mis reguleerib normaalset kasvamist lapseeas. Täiskasvanuna ei pea me enam kasvama, kuid loomne proteiin ehk valk tõstab IGF1 taset meie kehas ja loob ebanormaalse kasvu , mille tulemusena võib kehas hakata kasvama vähk. Kui lülituda ümber taimetoidule, siis selle hormooni tase langeb ja vähirakkude kasvamine aeglustub. Mida vähem on meie menüüs loomset toitu, seda väiksem on võimalus haigestuda erinevatesse vähivormidesse.

Head loengud on ka:

Rohkem kui üks õun päevas: Ennetades meie kõige levinumaid haigusi
Kuidas toituda nii, et vältida meie suurimaid haigusi

Halvad geenid

Paljud inimesed arvavad, et kuna neil esineb perekonnas vähki, siis on ka neil kehvad geenid. Dr. Dean Ornish  ja Nobeli preemia võitja Elizabeth Blackburn avaldasid uurimuse  toitumise mõjust meie geenidele. Olles vegan dieedil, muutuvad rohkem kui 500 geeni 3 kuuga, “keerates lahti” geenid, mis hoiavad ära haigused ning “keerates kinni” geenid, mis põhjustavad haiguseid nagu näiteks erinevad vähkkasvajad, südamehaigused ning paljud muud kardetud haigused. Samuti kasvas  telomeeraaside hulk  3 kuuga 30% (telomeraasid on ensüümid, mis parandavad meie telomeere, asudes meie kromosoomide lõpus  ja määrates ära meie eluea pikkuse).

Dr. Dean Ornish on kirjutanud palju tänuväärseid raamatuid toidu mõjust tervisele. Ta on ka mittetulundusliku instituudi Preventive Medicine Research Institute (PMRI) asutaja. Tema 35 aastane teadustöö on tõestanud, et toitumise ja elustiili muutmisega on võimalik tervise vallas korda saata imesid, mõjutades kroonilisi seisundeid ja haiguste kulgu. Tema ühest uuringust selgub, et varajases staadiumis võib õige dieediga peatada ja isegi taandada eesnäärmevähi. Ornishi dieeti on hinnatud ka parimaks südamehaiguste ja diabeedi  puhul. Ornish jagab elu 4 lahtrisse – toitumine, liikumine, stressiga toimetulek ning toetuse ja armastuse olemasolu. Tema raviplaan sisaldab  väga madala rasvasisaldusega dieeti – puuviljad, aedviljad, täisteraviljad ja kaunviljad, samuti mõõdukat liikumist nagu jalutamine, jooga stiilis venitusharjutusi, meditatsiooni ja armastavat suhtumist.

Sinu tervis on sinu taldrikul

Oluline on teada, et mitte ükski dieet ei suuda 100% kaitsta meid vähi eest, kuid 30-40% vähijuhtudest saab ära hoida või riski oluliselt vähendada oma toitumist muutes. Ja see on VÄGA suur protsent. Samuti aitab tervislik taimetoidu dieet peatada juba olemasoleva vähi ning  aitab kaasa kasvajast vabanemisele.

Hoidudes rafineeritud toiduainetest, liigselt praetud ja küpsetatud toidust, liigsest rasvast ja suhkrust ning kahjulikest E- ainetest, samuti suurendades värske, toore, töötlemata, orgaanilise taimetoidu osakaalu ning  vähendades või loobudes liha- ja piimatoodete tarbimis est.

Madala rasvasisaldusega dieet ei tähenda seda, et seal ei oleks  üldse rasva, ” head” rasva on organismile samuti vaja. On täiesti tavaline , et tavainimese menüü sisaldab kõvasti üle soovitusliku normi rasva. Oluline on osata valida tervislikke rasvu. Soovitusliku 25 % rasva päevasest kaloraazist saab kätte väga kergesti kui lisada menüüsse pisut pähkleid seemneid, avokaadot, kookost, oliive ning nendest valmistatud rafineerimata õlisid.

Teadlikult valitud toitumine aitab pikendada tervena elatud eluaastaid  ja parandab elukvaliteeti olulisel määral. Tähtis on ka meeles pidada, et toitumisest üksi ei piisa – sama tähtsad on liikumine, puhas õhk, päevavalgus, positiivsus, sotsiaalsus, armastus, spirituaalsus ja paljud muud tegurid.

Toitumine mängib küll suurt rolli aga tõelised haiguste põhjustajad  on tegelikult sügaval meie sisemuses- depressioon, hirmud ja  üksindustunne. Tervenemine sõltub sellest kui palju armastust ja toetust on meie sees ja ümber.                                                                                                                             Dr. Ornish

NB! Tametoitlus on väga tervislik kui  toitutakse teadlikult. Taimsele toidule üleminekul tuleks uurida vastavasisulist kirjandust või pidada nõu taimetoidu spetsialistiga, et tagada teadlik ja tervislik toitumine ning olla kindel, et saadakse kätte kõik eluks vajaminevad ained.

Huvitav lõik piiblist

29. Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile
kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad
vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

Piibel

Kuskil polnud kirjas, et olgu loomad, linnud ja kalad teile söögiks ja lehma piim teile joogiks. Ausalt. Vaadake ise järele! 🙂

Taimetoitlus

Eestis nagu mujalgi maailmas on riiklikult tunnustatud tervislikuks toitumiseks segatoitlus. Paljudes riikides nagu näiteks Ameerika ja Inglismaa aksepteeritakse ka taimetoitlust kui tervislikku toitumist. Meie inimestes on see hetkel veel umbusku tekitav, kuna eestlased pole selles valdkonnas eriti haritud. Üldjuhul ollakse veendunud, et taimetoitlane olla on üks lõputu porgandite söömine ja liha isu alla surumine ning ohtlik tervisele. Enamik inimesi isegi ei tea täpselt mis see taimetoitlus siis õieti on. Arvatakse, et kui liha ei söö, siis kana ja kala sobib. Kuna taimetoitlus on maailmas populaarsust kogumas, siis peetakse seda ka lihtsalt mingiks hetkeliseks trendiks.

Mis on taimetoitlus- vegetaarlus?

  • Veganid söövad ainult taimset toitu, või taimset toortoitu.
  • Laktotaimetoitlastele ( vegetaarlane) on lubatud piim ja piimatooted.
  • Lakto-ovotaimetoitlastele on peale piimatoodete lubatud ka munad.
  • Mõnikord nimetavad ennast taimetoitlasteks ka need, kes ei söö liha, kuid tarvitavad kala ja mereande-pescarian.

Sõna “taimetoitlane” (vegetarian) võeti kasutusele 1842. aastal Briti Taimetoitlaste Seltsi asutajate poolt, mitte sõnast “vegetable- juurviljad”, vaid ladinakeelsest sõnast vegetare, mis tähendab “elustama”, “tugev, tervislik, värske, ergas”. Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, nii filosoofilises kui ka füüsilises mõttes.

Taimetoitlus on eksisteerinud maailmas tuhandeid aastaid. Seda on harrastanud nii Rooma gladiaatorid, Suvorovi sõdurid, Shaolini mungad, kes on tuntud oma erakordse füüsilise jõu poolest. Vana-Egiptuse preestrid ei söönud kunagi liha. Sellised suured kreeka filosoofid nagu Platon, Sokrates, Pythagoras astusid aktiivselt välja taimetoitluse kaitseks. Taimetoitlus oli levinud inkade tsivilisatsioonis. Buddha ja muistse Hiina taoistid olid taimetoitlased.
Taimetoitlased olid ja on praegugi paljud kuulsad sportlased, kelle seas on ka olümpiavõitjaid jne. Kuulsad taimetoitlased olid veel Leonardo Da Vinci, Charles Darwin, Thomas Edisson, Albert Einstain, Isaac Newton, Platon, Lev Tolstoy, Mark Twain.

Kas taimetoitlus võib olla ebatervislikum kui segatoitlus?

Tegelikkuses võime kohata mõlemas seltskonnas ebatervislikke toitujaid. On inimesi, kes arvavad, et liha sisaldab piisavalt vajalikke toitaineid ega pööra seetõttu taimsetele toitudele erilist tähelepanu, süües igapäevaselt äärmiselt üksluist ja toitainete vaest toitu, seades nii ohtu oma tervise.
Taimetoitlased seevastu on üldjuhul teadlikumad toitujad ning oskavad oma menüüd paremini ja vaheldusrikkamalt kombineerida. Kuid küllalt on ka nö. kiirtoidu taimetoitlasi, kelle põhitoiduks on friikartulid, valge sai, pasta ja alkohol ning nende tervis võib tõesti olla ohus. Samuti range taimetoitlane ehk vegan peab olema äärmiselt teadlik toituja, et mitte tekitada endale tervisehäireid, millest on õige toitumise korral väga lihtne hoiduda. See ei tähenda, et taimetoitlane olla oleks kuidagi keerulisem kui tervislik segatoituja. Olles lihasööja, peab tervisliku toitujana sööma täpselt samu toidugruppe nagu tervislik taimetoitlane. Enamik inimesi aga lihtsalt ei tea seda ning väga paljud inimesed ei tarbi piisavalt aed-, kaun -ja puuvilju, rääkimata pähklitest ja seemnetest.

Küsimus ei olegi siinkohal nii väga selles, et kumb on tervislikum kas segatoitlus või taimetoitlus, kuna mõlemad toitumisstiilid võivad osutuda nii tervislikuks kui ebatervislikuks. Kõik sõltub sellest, milliseid toite inimene igapäevaselt tarbib ja milline on tema tervislik seisund.

Üldiselt inimesed teavad, et liha sisaldab kõiki vajalikke toitaineid ning lihast loobumine toob kaasa oluliste toitainete puuduse organismis. Nii süüaksegi lihatooteid mitmeid kordi päevas ning tarbitakse lisaks suures koguses piimatooteid. Sellise toitumise juures jäävad kahjuks paljud teised toidugrupid nagu aed- ja puuviljad ning kaunviljad söögilaualt täiesti ära või ei tarbita neid piisavalt. Tulemuseks on sageli ülekaal, terviseprobleemid, vitamiinide ja mineraalainete puudus ning tervisehäired. Taimetoidu osakaalu suurendamine ning liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine on kõikide inimeste jaoks väga oluline just tervislikkuse seisukohalt.

Südamehaigused, kasvajad, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli tase osteoporoos ja paljude muude tervise seisundite korral puhul soovitatakse liha, eeskätt punase liha aga ka kana, kala ja piimatoodete tarvitamise vähendamist või taimetoitlust.

Taimetoitlus võib olla vastunäidustatud mõne üksiku haiguse või toidutalumatuse puhul. Näiteks spetsiifilise süsivesikute vaba dieedi tõttu.

Kas saame ainult taimi süües kätte kõik vajalikud ained?

On väidetud, et taimset toitu süües peab organism kõvasti vaeva nägema, et sealt toitaineid omastada. Samuti arvatakse, et taimetoitlane on keeruline olla ning kindlasti peab kasutama toidulisaneid. Taimetoitlasi hoiatatakse, et neil võib jääda puudu sellistest ainetest nagu B12 ja D vitamiin, raud, tsink, valk ja omega 3. Siinkohal tuleb tõdeda fakti, et enamik nende ainete puudus on maailmas üldiselt väga laialdaselt levinud. Selles suhtes ei ole vahet kas olla taimetoitlane või segatoitu sööja. Oma menüü tervislikkuse üle peavad hoolitsema mõlema toitumisstiili harrastajad. 

Muidugi on juhtumeid, kus ka taimetoitlastel võivad tekkida teatud ainete defitsiidid , kuid mitte sellepärast, et nad loobusid lihast( või teistest loomsetest toiduainetest). Siin tuleb mängu vaesus, alatoitumine, ebakorrapärane või ühekülgne toitumine.

Maailma suurim toidu ja toitumise professionaalide organisatsioon( Academy of Nutrion and Dietetics) ütleb, et vegetaarlaste, eriti aga veganite dieet on tervislik, täisväärtusliku toiteväärtusega ning võib säästa tervist, olles ennetuslik või raviv paljude haiguste puhul. Hästi planeeritud vegetaarlase dieet, mis ei sisalda liha, kana, kala ja mereande sobib nii rasedatele, lastele, meestele, naistele, puberteetidele ja vanuritele ning sportlastele. Vegetaarlase dieedist on võimalik kätte saada kõik ained, mida inimorganism vajab. Mõningatel juhtudel tuleb abi otsida toidulisanditest.

Taimedes on olemas kõik vajalik, et hoida inimorganismi tervena ja toimivana kõrge eani.

Näiteks on enamus kaunvilju, täisteravilju, seemneid ja pähkleid täiuslike valkude allikaks, kui neid omavahel õigesti kombineerida.

Rauapuudus on üks suurimaid toitainevaegusi maailmas. Ehkki vegetaarlastel kalduvad olema väiksemad rauavarud (seerumi ferritiin) kui lihasööjatel, ei esine neil rauapuudusaneemiat sagedamini.

Inimesed on mures kaltsiumi pärast, sest üldlevinud müüt ütleb, et seda saab vaid piimatoodetest. samas ei teata, et lehmapiim on suhteliselt lühiajaliselt kuulunud inimese dieeti. Ning enamus inimesi Hiinas ja Aafrikas elavad täiesti ilma piimata.

Peamine D-vitamiini nappuse põhjus organismis on vähene päikesevalguse käes viibimine. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestes.

B12 puudust esineb palju ka lihasööjatel ning peale 50-ndat eluaastat väheneb 10-30 % omnivooridel võime seda vitamiini omastada.

8 põhjust, miks valida taimetoitlus

  1. Lugematu hulk uuringuid ja statistikaid kinnitab, et taimetoitlaste tervis on märmisväärselt parem kui neil, kes söövad liha.
  2. Paljud arstid ja teadlased soovtavad taimetoitlust
  3. Liha sisaldab kordi rohkem pestitsiite kui taimed.
  4. Taimed on pungil täis tervisele kasulikke ühendeid- vähivastaseid fütotoitaineid, mis lihas puuduvad.
  5. Arvukad uuringud ja faktid kinnitavad, et taimetoitlased on tugevamad, osavamad ja vastupidavamad kui inimesed, kes tarvitavad liha.
  6. Liha on kõige ebaökonoomsem ja ebaefektiivsem toit.
  7. Inimene on loodud sööma enamuses taimset toitu, sarnanedes kõige rohkem loomadega, kes toituvad puuviljadest või taimedest.
  8. Paljud inimesed on loobunud liha söömisest austusest ja kaastundest loomade vastu.

Soovitan vaadata filmi Earthlings – auhinnatud dokumentaalfilm „Maalased” (eestikeelsete subtiitritega), mis käsitleb loomade kasutamist nii toitumise, meelelahutuse, rõivatööstuse kui ka loomkatsete objektina.

Osho taimetoitlusest

Ma ei usu vegetaarlusesse, kuna ma ei usu millessegi. Minu pühendunud ei ole vegetaarlased kultuse pärast, mitte usutunnistuse pärast. Nad on seda seetõttu, et nende meditatsioon on nad teinud humaansemaks, südamlikumaks ja nad näevad elusolendeid toiduks tapvate inimeste kogu rumalust. See on nende tundlikkus, nende esteetiline teadlikkus mis on teinud nad vegetaarlasteks. Ma ei õpeta vegetaarlust; see on mediteerimise kaasprodukt. Mil iganes inimesed mediteerivad, muutuvad nad taimetoitlasteks, alati, juba tuhandeid aastaid. Aga kui sinu elus on vegetaarlus kui filosoofia või religioon, jääd sa jätkuvalt igatsema liha, jätkuvalt mõtlema ja unistama lihast ja sinu vegetaarlus on lihtsalt sinu ego kaunistuseks.

On miljoneid inimesi, kes ei ole iial mõelnud vegetaarlusest. Väga varasest lapsepõlvest on nad tapnud elavaid loomi. Siin ei ole kannibalismist midagi erinevat. Ja Charles Darwinist alates on teaduslikult absoluutne fakt, et inimene on arenenud loomadest, – nii sa tapad oma enda esiisasid ja sööd neid rõõmuga.

Sõltuda loomade tapmisest – sinu väikeste maitsekogemuste jaoks, mida saaks rahuldada paljudel teistel eri viisidel, piinatakse miljoneid loomi kogu maal – see on ebaesteetiline.

Kui te mediteerite siis te kasvate uude perspektiivi, uude tundlikusse ja te ei saa tappa loomi. Kas te olete pannud tähele, et vegetaarlaste ühendustel on kõige maitsvamad toidud maailmas. Nad on seotud oma maitsva toiduga kuna sellega on möödunud nende lapsepõlv ning nad ei igatse liha järele,– see on neil juba loomuses.

Kuid pidage see meeles. Mis iganes teiega toimub on hästi. Ära kehtesta oma olemisele ebavajalikke piiranguid, vaid tööta nii usinalt kui võimalik, et saavutada suurem teadlikkus. Ja kui sa oled teadlik siis oled veidikenegi erksam – ehk siis kui valgus hakkab põlema sinu sees, oled võimeline märkama, et paljud asjad muutuvad. Ära kinnitu ühtegi struktuuri, ära kinnitu ühtegi ideoloogiasse, ära kinnitu ühtegi fanatismi – kinnistu omaenda arusaamisse. Ja kõik mis tuleb selle järel on voorus, kuna ta tuleneb omaenda rütmist, disiplineerimata.

Vägivallatus viib meid kõrgema eetikani, mis ongi kogu evolutsiooni eesmärk. Seni, kuni me teeme halba teistele elusolenditele, oleme jätkuvalt metslased.
– Thomas A. Edison –

Tuleb aeg, kui inimesed hakkavad looma tapmist nägema samaväärsena inimese tapmisega.
– Leonardo da Vinci –

Hing on üks ja seesama kõikide elusolendite puhul, vaid keha on igaühel erinev.
– Hippokrates –

Kui tapamajadel oleksid klaasist seinad, siis oleksime me kõik taimetoitlased.
– Paul McCartney –

Nõuanne

Kui sul on tahtmine proovida taimetoitlust, siis võta kindlasti teadmiseks, et lihtsalt liha, kala ja piimatoodete välja jätmine menüüst ei tähenda automaatselt seda, et see on tervislik. Palju olulisem on see, et sinu toit oleks mitmekesine, naturaalne, puhas ja võimalikult vähe töödeldud. Õpi sööma tervislikult, ehk rohkelt täisteravilja, aed-, kaun-, puu- ja juurvilja ning seemneid ja pähkleid. Kindluse mõttes võid alati lasta teha oma arstil tervise kontrolli ja mõõta B12, raua ja teiste ainete taset. Suure tõenäosusega võib sul olla nende ainete tase madal juba enne taimetoidudieediga alustamist. See ei tähenda, et taimetoitlus sulle ei sobiks. Lihtsalt tuleb siis keskenduda olemasolevate defitsiitide elimineerimisele vastavate toitude või toidulisanditega ning vajadusel konsulteerida toitumisnõustajaga.

Lõpetuseks ka paar ilusat lugu meie maast, inimestest, loomadest ja sellest millises harmoonias võiks elu maal olla :

Allikad:

https://www.eatrightpro.org/about-us

Toortaimtoitlaste toitude valmistamis õpetus

Toortaimetoitlus ei ole uus trend. Seda on harrastanud inimene juba  aegade algusest peale.

Toortoitlus on taas au sisse tõusnud juba 100 aastat tagasi ka meil sii Eestis. Toor-taimtoitlaste toitude valmistamisõpetus-selline on raamatu pealkiri, mille kinkis mulle üks mu vana hea tuttav Heiki( thank you, thank you, thank you). Raamat on trükki antud Tartus 1939 a. Kirjutanud on Õp. A. Lepp
Raamatu taha on kirjutatud, et varem ilmunud A.Lepp ” Taimetoidu eetilised alused ja areng”. Hind 10 s.

Kuna kõneall olevat raamatut enam loomulikult müügil ei ole, siis ei raatsi seda ka ainult endale hoida, vaid toksin siit mõned peatpükid ka üles teistele lugemiseks.

Raamatu esilehel ” Igastu inimene ei puuduta oma huultega midagi, mis loomast on”.

Eessõna

Käesolev raamat käsitab taimetoitlaste toortoidusse puudutavaid küsimusi ja annab põhimõttelisi jooni toortoitude valmistamisest ning nende koostamisest.
Kuna taimetoitluses on kaks voolu: keedutaimtoitlased ja toortaimetoitlased, siis ka kahesugune toitude valmistamisviis. Keedutoitlased tarvitavad toitudeks ja nende valmistamiseks ka looma produkte; piima, võid, mune, mett. Ja peale selle soola, suhkrut, küpsetatud leiba ja keedetud ning praetud taimede toite.

Toortoitlased ei tarvita midagi, mis loomast, ega midagi mis loomaga ühenduses. Ei piima ega selle tooteid, ei mune, ei mett, samuti mitte suhkrut ega soola, ka ei keedeta ega küpsetata midagi. Ning kõik mis keemiliselt valmistatud jääb välja, Tarvitatakse vaid üksikuid maitseaineid, minimaalsel määral.

Toortoitlus ei poolda loomade ekspluateerimist ega keetmist. Keetmisel kaotab taimtoit palju oma väärtusest. Paljud vitamiinid, mineraalsoolad ja värsked mahlad lähevad kaduma, seda teavad juba vähegi teadlikud inimesed. Samuti tekitab keedetud toit lima – ja ilaainet. Näiteks jahutoiduga võib kleepida ja kliisterdada, keedetud kartul ja kartulijahu muutub kleepuvaks jne. Keedetud toitude, samuti piimatoodete kaudu organismi tekkinud lima aga peavad A. Ehret, P. Muleford jne. haiguste ja enneaegu vananemise põhjuseks. Peale selle võtab keedutoitude valmistamine vaid ülearust aega ja kulu, ning tulu pole sellest midagi.

See raamat annab täiesti limavabad toidud ja nii, et nendega saab elada täiesti ilma piimata, leivata, lihast hoopis rääkimata. Ei ole näljatunnet ega alatoitlust. Kuni selle ajani pole ilmunud puhast joont, on vaid ilmunud osaliselt toortoite, kuid mitte täies ulatuses ja seepärast ei rahulda nad ka täielist toitlust. Paljud on loobunud sellepärast. Ka ei saa olla mitte mingisuguseid tulemusi, kui üks suutäis süüakse toortoitu ja teine suutäis kohe sinna peale keedetud toitu. See on sama kui ühe käega ehitada ja teise käega kohe maha kiskuda. Peab täiesti hoiduma lima-toitudest.

See raamat on koostatud vastavalt toortoidu põhimõtte nõuetele ülalnenditud kirjanduse ja oma mitmeaastase kogemuste põhjal toortoitlasena. Välja on jäetud palju välismaa toitaineid ja piirdutud rohkem kodumaa saadustega. Ka ei pruugi seda raamatut võtta kui ” kokakunsti ” ülemsaavutist, sest toortoitude valmistamise areng põhjamaades ja põhjamaistest taimedest pole üldse nii pikka arenemisaega läbi teinud kui liha – ja keedutoitude valmistamine. Küll on aga see raamat esmakordne oma kõikehaarava toitainete tarvitamisega, näidates, mida kõik toiduks tarvis on, et toidetud olla, ja kuidas toite lihtsalt valmistada võib. Kuna taimetoitlaste toitude valmistamse järele on juba aastaid nõudmine olnud, siis loodan käesoleva raamatuga seda rahuldada.

Õp. A. Lepp.

Mispärast ollakse taimetoortoitlane?

Taimetoitlane ollakse eetiliste, hügieeniliste ja majanduslike põhjuste pärast.

A. Eetilised põhjused

Inimene tunneb oma sisimas lõpmatut aukartust kogu elava looduse vastu, mis ei luba tal tappa ega tapmist pooldada. “Ära tapa”, ütleb kõrgem eetiline käsk.

Armastus ja kaastunne loomadele kui nõrgemate olevuste vastu on selle eetika kandvaks jõuks.

B. Hügieenilised põhjused.

Toortoit aitab haigusi eemal hoida ja säilitada tervist, nooruse värskust ja pikka iga. On tavaline nähe, et haiguse puhul arstid viivad haige taimtoidule kui “kergemale toidule”. Raseduse ajal toortoidu söömine teeb sünnitamise kergeks, seedimise organite rikete puhul, seedimise terveks, veremügituse puhul vere puhtaks jne.

Eriti Sveitsis ja Saksamaal on palju haiglaid ja sanatooriume, kus muuga ei arstita kui taimtoitude ja toortaimmahladega. Maailmakuulsuse on omandanud juba dr. med. Bicher-Benneri haiglad, kuhu tuuakse otse Aafrikast värskeid juurvilju haigete jaoks. Seal on käinud ka Eestist paljud tuberkuloosi, reuma ja vanadusnõrkuse jne. ravimisel ja hea tervisega tagasi tulnud.

Peale selle on kuulsad veel A. Ehereti asutatud asutused, kus arstitaks nälgimise ja toortoitude ning mahladega, siis veel dr. med. E. Raabe, Rudolf Justi jt. haiglad.
Alles hiljuti saabus sealt toortoidu ravilt 75 aastane vanahärra, kes käimisvõime oli kaotanud. Nüüd teeb aga pikki matku ja. tunneb end 10 aastat nooremana. Ta oli seal olnud vaid kuu aega toormahlade kuuris.

Kõik meie arstid ja teadlikud inimesed on juba teadlikud toortoidu tervendavast võimest, ainult mass, kes haiglaid täidab ei võta seda teatavaks. Eriti kuulsaks on saanus sellise arstimis viisiga dr. med. Rosendorf Tallinnas (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?36119). Tema kaudu on paljud terveks ja taimetoitlaseks saanud.

A. Ehret ütleb, et kõik haigused eranditult on arstitavasd toortoiduga, sest toortoit ei sisalda ila, lima ega teisi haigust tekitavaid mürke., vaid organismi toitvaid ja puhastavaid mahlu.

Dr. med. H. Balzli loeb üles suuremaid haigusi, millede juures toortoidu vitamiinide tähtsus on tüestatud: impotentsus, steriliteet, tuberkuloos, neerukivid, astma, rahiit, reuma, vähk, hingamise raskused, vanaduse nõrkus jne.

Ei ole enam aeg, kus haigele anti anorgaanilisi ja keemilisi tilku, vaid nüüd antakse orgaanilisi toortoite ja toormahlu.

D. Majanduslikud kaalutlused.

Toortaimtoit tuleb odavam kui liha – ja keedutoit. Ei pruugi arvata, et meie kliimas toortoitlane peab sööma tingimata kalleid välismaa banaane, apelsiine ja viinamarju, et siis vaid võib olla toortoitlane. See on eksitus. Klimaatilised olud ei nõua meilt, et peame asetama end välismaa klimaatilistesse oludesse. Meie toitlusele ja loomusele vastavad juba ka meie taimed. Kohanemine kohalike oludega on kogu looduses ilmnev kindel fakt. Kui troopika inimene higistab kuumas päikeses päev otsa ja peab söömakilode viisi mahlakaid sidruneid ja apelsiine, siis meie päikeselisel ajal aitab küllalt meie maasikaist ja õuntest, sest meie keha auramine ei tarvita üldse nii mahlaseid taimi. Kuna talve jaoks kasvavad meil jälle rasked valgu -ja õlirikkad taimed; nagu herned, läätsed. oad, teraviljad jne. Neid pole troopika elanikule jälle sel määral tarvis, kui meile.

Eskimo põder pole sugugi viletsam kui lõuna steppide pühvel. Kuigi päikeseenergia sisalduvuse vahe toidus on kolossaalne, ei ole mõtet oraval kippuda kuuse alt palmi alla. Välismaa ained jäävad meile ikka maitse – ja luksusaineks, kuna peatoiduks jääb see, mida annab meie kliima, meie aed ja põld, meie oma mets ja maa.

Praegu meil kogu maa orjab vaid loomi: neile niidetakse heina, kasvatatakse vilja, istutatakse juurvilju. Eneste jaoks polegi aega, ainult mis loomast üle jääb, see saab enesele. Tegelikult on välja arvestatud, et 6 – liikmeline perekond võib elada ühel hektaril vabalt ja rikkalikult toortoitlasena. Sealjuures on ta luksuslikult toidetud, kergelt tööd teinud ja palju vaba aega omandanud enese täiendamiseks ja arendamisek sning üldkasulike ettevõtete täitmiseks. Ka kvantumilt ehk mahu poolest ei tarvita ja ei raiska toortitlane niipalju toitaineid kui liha või keedutoitlane.

Näiteks keedetud kartuleid võib süüa suure vaagna täie aga katsugu keegi süüa sama maht toorkartuleid. Esiteks ei tohigi toorkartuleid süüa üle 800 g tema suure kaaliumi sisalduse pärast.800 g. toorkartuleid annab 5 g. kaaliumi, kuid 8 g. kaaliumi on juba surmav. ( Dr. med. H Balzli). Kaalium aga mõjub organismile hästi. Toortoitlane saab tarviliku kaaliumi hulga kätte juba 1-2 kartulist. ja seega on tema söögiisu rahuldatud. Mõni inimene sööb leiba korraga terve kilo korraga ja sinna juurde veel 200 g. liha ja liiter piima, see annab umbes 460 kalorit. Kui nüüd taimetoitlane sööks ka kvantumilt sama palju, siis ta sureks. Samast toidust jätkuks peale tema söömise veel 5 le inimesele. Taimetoitlane võtaks näiteks kilo rukkijahu, 200 g pähkliõli ja liiter tomati mahla. See annab 21980 kal. , seega 18520 kal. rohkem kui lihatoitlase toit. Nüüd suhted 21980: 3460= 5,38. Taimetoitlane üldse ei söö nii palju, seega tulemus, et lihatoitlane raiskab toitu üksinda niipalju, millega 6 taimetoitlast on hästi söönud. Peale selle langevad ära küttekulud ja keetmise vaev ning inimene on saanud isandaks loomariigi üle, milleks ta end praegu petlikult peab ja loeb.

Mispärast taimi võib toiduks tarvitada aga loomi mitte?


Taimi võib toiduks tarvitada seepärast, et taimedes on Elu olev aga loomades on Elu elav. Nende sõnadega on vastatud ka küsimus, kust algab loomariik ja lõpeb taimeriik.

” Üle kõige , mis hingab, hoia kaitsvalt ja pühitsetud Gralist, oma kilp!” M. Kyber.

suurim absurdsus on see, kui jahimees ütleb: ” Ma armastan kogu loodust ” aga ise kõnnib jahti, püss õlal.

Koomilisem mõttelagedus on see, kui naine ütleb: ” Ma armastan loomi, ” aga käes hoiab särisevat lihapanni.

Kui lõpeb loomatapmine, siis lõpeb ka inimeste tapmine.

Kas toortaimetoitlane jõuab füüsilist tööd teha?

Katsed ja vaatlused on näidanud, et taimetoitlased isegi ületavad lihatoitlasi füüsilises töös. Mispärast? Seepärast, et taimetoit ei sisalda endas niipalju happeid kui lihatoit. Happed kogunevad verre ja musklitesse ning toovad esile väsimuse. Taimed aga seevastu ei ole nii hapete rikkad ja ei anna kohe käärimisprotsesse organismi sattudes. Liha iseenesest on soojas kergesti rikkeminev ning üks setsmendik söödud lihast saab enne mädanemistunnused kui sisemahlad neid ümber suudavad töötada. Eriti siis suurel määral kui liha on suus peeneks närimata alla neelatud suurte tükkidena, mida ka taimetoitlane ei tohi teha, vaid kõik peab suus peeneks näritama ja süljega läbi immutama. Niipalju korda peab suutäit närima kui palju suus hambaid on ja peale selle iga puuduva hamba kohta veel kolm korda. Seega saab toit süljega desinfitseeritud ja töödeldud-ei ole ülearust toidu raiskamist ja hapete kogumise võimalust.

Hapetavabad taimtoitlased sportlased jõudsid katsete juures Sveitsis käsi horisontaalselt üleval hoida vabalt tund aega ja üle selle, kus rekord oli 3 tundi ja 20 mi. Lihatoitlased, kes pidasid isegi ” treening- lihadieeti”, saavutasid kõrgema normi 15 min. ja seejuures näitasid palju suuremat väsimust kui taimtoitlased.

Teine veel näitlikum katse on isteharjutus- täiskükk. Tõuseb püsti ja istub kandadele. Lihatoitlased jõudsid 300-400 korda üles ja alla tõusta, siis olid jalamusklid väsinud, et ei suutnud trepist üles teisele korrusele minna, vaid pidid vahepeal istuma.
Taimtoitlased ületasid kaugelt selle normi. Üks tegi 1500 istet, jooksis peale selle ümber maja ja käis järjest veel mitu miili maha. Ta oli vaid 2 aastat taimetoitlane olnud. Teine tegi 2400 istet ja läks oma hariliku töö juurde nagu poleks midagi olnud. Kolmas tegi 5000 istet. Ja tähelepanuväärt oli see, et taimtoitlased ei tundnud peale selle musklites valusid, kuna lihatoitlastele pidi tehtama musklite masaaz. Ehk näide loomariigist koer ja hobune. Hobune on vastupidav, jookseb kaua järgemööda, koer alguses jookseb, siis heidab jälle pikali ja puhkab, Samuti lõvi ja kaamel, ühel on momentne jõud, teisel kestev. See on ka spordis nähtav, lihatoitlased saavad lühiajalisi jõupingutusi teha, taimetoitlased pikaajalisi ja vastupidavaid.

Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

Sveitsi lumistes mägedes tehti talvel järgmine katse. Pandi tööle kaks artelli metsatöölisi, taim- ja lihatoidulisi. Lihatoitlased töötasid alguses intensiivsemalt aga varsti peale selle tuli väsimus, töö produktiivsus langes järgnes külmatunne ja pidid end soojendama.

Taimtoitlased töölised töötasid kogu aeg ühe pingega ja ei tundnud väsimust ega külma ning töö hulgast ei jäänud maha vaid olid ees.

Lima tekitab hapete käärimisprotsesse kehas, mille ärritusest tõuseb ruttu kehasoojus nagu alkoholist, seepärast ekslikult arvatakse, et liha annab palju jõudu ja soojust kuid tegelikult on keha ülepingutus, mis ruineerib ja hävitab pikapeale.

Ekslik on arvata, et taimtoitlane sööb talvel ka ainult õuna, kaali, kapsast, porgandit ja peab sellega külmale vastu seisma. Ei iga aastaaja vahetusel muutub taimtoitlase toit vastavalt aastaajale.

Kui suvel päike külvab külluses ultraviolet kiiri, siis taimtoitlase toit on kõik värsked rohelised kasvud, lehed, salatid, spinatid sellerid jne, et anda organismile ka seespidi päikese energiaküllast toitu, mis talve jooksul kahanenud.

Sügis kui maa ja õhk täis elektrit mille mõjul küpsevad kõik marjad, puuviljad ja aedviljad, siis toidab end ka taimetoitlane nende ainetega, et magneedi sisaldavus temas ei katkestaks harmooniat küpseva loodusega.

Talve tulekul on elekter tõmbunud tagasi maa sisemusse ja kerkivad rõsked udud ning päike on siirdunud üle ekvaatori, kaljukitse tähestikku oma talvisele teele, siis muutub ka taimtoitlase toitlus. Mahla ehk veerikaste toitainete asemel kerkivad esile teravilja ja jahu ning juurvilja toidud ühes õlirikaste taimede ja õlide ning taime valgu rikaste toitudega.

Kevade saabudes kui maa hakkab end liigutama ja sisemisi jõude välja kiirgama nagu enne oma sugulist küpsust, siis muutub täiesti ka taimtoitlase toit. Toidud muutuvad kergemaks, õli ja valkainete tarvitamine väheneb paastumiseni ehk nälgimise kuurideni, mida taimtoitlased väga hindavad ja ka harrastavad, sest kogu loodus puhastab end kevadel kõigest talve jooksul kogunenud mustusest ja seda vajab ka inimese organism. Vanad juurviljad ei tule enam lauale riivitult ja hakitult vaid ainult veel mahladena, järjest ruumi andes värskele rohelisele. Seega pole taimtoitlane kaitstud ainult talvel külma vaid ka suvel kuuma vastu. Seega on toortaimetoitlane paremini kaitstud ühekülgse toitumise eest, mis on liha ja keedutoitlasele alatiseks hädaohuks.

Üleminek taimetoortoidule

Üleminek liha või keedetud taimtoidult taimtoortoidule on erijuhtudel kaunis raske. Nagu inimene ise on oma harjumuste ori, nii ka tema organism. Organism on harjunud teatud toitainete ümbertöötamisega ja vastavalt sellele on kujunenud ka tema sisenäärmete tegevus, seepärast pole kasulik järsk üleminek, vaid järkjärguline. Alata üleminekut järjest toortoidu hulga suurenemisega keedutoidu arvel on kohasem. Kuid ka see toob ikka esile näljatunnet, kõhu lahti- ehk kinniolekut ja suurt meeleolu langust, mis isegi kuni enesetapmise tunneteni võib viia. Aga see on möödaminev ja võib kesta ainult 2 või 3 nädalat, ning pärast valdab inimest eriline kerguse ja vabaduse tunne. Inimene on nagu mingi enesekunastuse kuuri läbi teinud.

Praktiseeritakse ka järsküleminemisi nälgimise teel, et enne organismi puhastada vanadest ainetest ja mürkidest. Tehakse alguses eelnälgimisi, siis täisnälgimisi 3 päevast alates kuni 59 päevani. Kõiki seesmise puhastuste, klistiiride ja vannide ning järelnälgimistega kuid seejuures on juba tarvis asjatundlikku kätt, mida igaüks ise ei või ette võtta, kuigi see on kõige kasulikum tee üleminekuks.
Edasi on toodud toiduainete nimekirjad ja hulgaliselt huvitavaid toortaimetoidu retsepte koos nendesleiduvate mineraalainete ja vitamiinidega. Retsepte leiab muuhulgas ka toomemarjadest. mustikaõitest, kadakamarjadest, pihlakatest, tammetõrudest, kirsiõitest, sireliõitest, kukeseentest, kuusekasvudest, võilillest, tatrast, rukki ja nisu teradest, kanepiseemnetest, ristikheinaseemnetest, päikesel kuivatatud leibadest jne.

Katkend Toortoidu söömisest ja serveerimisest: ” Kõige enne võetakse salvrätil asetsev kuuseoksake, tõmmatakse 4-5 kuuseokast ja näritakse suus peeneks, sest see on mõeldud suunäärmete ärrituseks, kaalimahla maitseaineks ja väga heaks hommikuseks rindade puhastuseks.”

Siis veel mujalt paar huvitavat lõiku: ” Anorgaaniliste pulbrite ja tilkadena sisse võttes vitamiine ei saa inimene nendest elada, vaid nad peavad orgaanilisest loodusest elava toiduna vastu võetama, siis suudab organism neid ülesehitamiseks kasutada.

“Keedutoit hävitab paljud vitamiinid toidust täiesti ja osalt vähendab neid, seepärast jääb toortoit vitamiinide suhtes ideaalsemaks toiduks”.

” Keedusool on tervisele kahjulik, sellepärast toortoitlased ei tarvita seda. Et keedusoolata läbi saab, seda näitavad kõik metsloomad ja metsinimesed, kes soola eitunne ega tarvita aga elavad veata. Inimese organismile tarvilikku soola leidub juba toortaimedes iseenesest, seepärast pole toortoitlastele keedusoola tarvis. Keetmisega läheb sool kaduma, sellepärast keedutoitlased tarvitavad soola lisamist toitudele. Soola asemel võib tarvitada maasoola, sellerisoola, tuhka”.

Raamatu lõpus on veel kaks väga huvitavat peatükki.

Vananemise ja surma põhjus

Inimese keha koosneb rakkudest, rakud järjest uuenevad ja kõdunevad, nähtav on see uuenemises, mis kõõmana heidab enesest surnud rakud, samuti küüned, juuksed jne.

Mis takistab rakkude uuenemist vanaduses sama nooruslikult nagu nooruses? Seda takistab ainevahetuse vaheprodukt, lima, kõnts, ütleb P. Muleford. Ainevahetuse vaheproduktid takistavad rakkude kujunemist ja jäävad vere kapillaaridesse, kudedesse ja rakkude vahedesse kui surnud elemendid ja nii kogub kehasse palju võõrkehi- surnud olluseid, mis teevad meie keha juba surnud elementide kandjaks. Mida vanemaks inimene läheb, seda rohkem sinna neid tekib, kuni surnud elemendid- anorgaanilised ained võtavad ülekaalu orgaanilistelt, ning inimene langeb tagasi surnud elementideks.

Inimese seedimisorganite seinad on mõistuseta” pumbad”, mis imevad enesesse kõik, mis vähegi toidust on saada, küsimata sellest, kas see on kehale mürk või ülesehitav aine. Veri on “pime jooksupoiss”, mis kannab kohe kõik selle mida ta seedimisorganitelt on saanud laiali, kahjulikud happed, limad, anorgaanilised ained, mida rakud ei tarvita ja mis muutuvad nende tegevuse halvajaiks, takistajaiks.

Inimese seedimisaparatuur on mehaaniline masin, mis teeb vaid oma tööd, küsimata, missuguseid aineid ta laiali kannab ja tagasi toob. Nagu sipelgas, kes kannab, mis järgi annab, mida ei jõua, see jääb sinnapaika.

Inimene ise on aga mõistusega olevus ja seepärast peab ta andma maole puhtaid orgaanilisi aineid keha toiduks, mitte keetmise läbi osalt anorgaaniliseks ja limarikasteks muutunud toite. Toorainetoit on limavaba toit.

Inimese keha on sama, mis klaas puhast vett, mida järjest värskendatakse juurde antava selge veega, kui aga vett hakatakse värskendama roiskveega, siis varsti ei taha inimene seda näha ega tarvitada.

Nii on ka vana inimesega, kes ei taha enam näha oma kõdunenud, vigast, rikkeläinud keha. Mitte, et tema vaim oleks vanemaks läinud, kui ta oli, vaid keha, mille üle ta enam ei suuda valitseda, kuhu niipalju on kogunenud aastatega alaväärtuslikku elutut elementi. Sellest tarvitamiskõlbmatust kehast kui rikkiläinud instrumendist soovib ta ise juba vabaneda ja lahti saada. Ta ootab vabanemist – surma.

Inimese tahtmine on tema taevariik ja mida ta soovib, seda ta saab. Tema süü on see, et ta toitis oma keha surnud elementidega ja patt on see, et ta valesti mõtles, surma ootas. Mida inimene mõtleb, seda ta on. Elu on lõpmata. Ei tohi piire tõmmata 60 või 70 aastaga, need on oma loodud piirid, neist ülemõtlev elab nad üle kaugusse…… Teie olete surematud. Teie olete jumala sarnased. Valitsege üle oma elava keha- mõistusega.

Mehed, kes elasid üle 150 a. vanaks.

Paari aasta eest oli Münchenis psühhotehnikute kongress, kus jõuti ühisele otsusele, et praegune suremine 60-70 aastaselt ei ole loomulik. Inimene võib elada vähemalt 150-200 aastat, kuna seda tagab tema kehaehitus, mis on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad. Elavad faktid selleks on isikud, kes elanud üle 150 aasta ja seega näidanud, et kui õieti elada ja end toita, siis ei” kulu” keha 60-70 aastaga juba ära, vaid ta peab palju kauem vastu.

Zaro Aga elas üle 150 aasta. Ta oli türklane ja elas Konstantinoopolis 1930. a. pakikandjana. Sõi ainult sibulaid ja musta leiba üks kord päevas. Konstantinoopolist viis teda üks ameeriklane Ameerikasse loenguid pidama, kus ta ka liha hakkas sööma. Kahe aasta pärast ta suri seal. Arst konstateeris, et peale kahe aasta verre tekkinud toksiinide on ta organism täiesti terve.

Vanad pelaskid Kreekas, kes toitsid ennast puuviljast, elasud kõik keskmiselt 150 aastat vanaks. Jenkins elas 178 a. vanaks, ta toitis ennast juurviljadest. Dr. H. Balzli kirjutab: ” Kui hispaanlased 1668.a. asusid Lõunamere saare Lauronele, siis leidsid nad sealt eest 500 000 lise rahvaarvu. Neil oli oma kultuur ja põlluharimine. Tuld ja riietamist nad ei tundnud. Sõid toortoite: juur-, puuvilju ja lehti. Nad olid kõrgekasvulised, ilusad ja väga jõurikkad inimesed, kes ei tundnud ühtegi haigust ega varajast surma, vaid elasud kõik kõrgesse vanadusse. Uute isandate kaudu õppisid need looduslapsed tundma keetmist, riietumist, lihasöömist jne.- ühesõnaga ” kultuuri”, ja järeldus oli see, et preagu on sellest rahvast järel vaid riismed kahe tuhande inimese ümber.

Proffessor E. Szekely arvab, et lihasöömine lühendab eluiga, kuna inimene oma hammaste ehituselt kuulub puuviljasööjate hulka aga mitte lihasööjate liiki. Ta soovitab süüa ainult tooreid, looduslikke toite kaks korda päevas ja igal nädalal üks päev täiesti nälgida. Seega saavutab inimkond enesele terve ja kõrge vanaduse, mis on kõikide andmete järele täiesti võimalik.

Lõppsõna

Kuigi alguses kõik siinantud toidud pole maitsevad, siis ei tarvitse sellepärast kohkuda, sest toit on täiesti maitse asi. aga jiba mõne nädala pärast on kujunenud oma lemmiktoidud ning praadi ja liha ei tule enam meeldegi. Keedutoidu vahelesöömine takistab väga uue toidu maitse kujunemist, sellest tuleb alguses täiesti loobuda. Ka ei tarvitse kohe suuri tulemusi tahta, sest nagu teada inimeses leiduvad rakud uuenevad mitme aasta jooksul ja alles seitsme aasta pärast on keha uute rakkude koostisega, siis võib konkreetsemaid järeldusi teha.

Uus toitlus annab ka uue mõtteilma ja maailmavaate, seepärast on soovitav tutvuda ka vastava kirjandusega, et hingeliselt mitte konflikti sattuda välismaailmaga.

Kaanepilt on kunstnik Fiduse järele, kuulub meditatsiooniks ja sügavamaks järelemõtlemiseks. Rõõmsalt uues suunas!

Selline raamat siis 74 aastat tagasi kunagises Eesti Vabariigis. Peale seda tuli aga Nõukogude Liit, mis teadupärast keelas taimetoitluse. Toon veel lõpetuseks ühe katkendi hoopis teisest allikast:

Pärast revolutsiooni kuni 80ndate lõpuni oli taimetoidu propaganda Nõukogude Liidus keelatud ja ametliku meditsiini seisukohalt oli taimetoitlus tervisele kahjulik. Väljaandeid selle teema kohta praktiliselt ei ilmunud. Sellegipoolest kuulusid taimetoitluse pooldajate hulka mitmed tuntud autoriteedid meditsiini valdkonnast, kes ei varjanud eriti oma vaateid. Nende seast võib välja tuua akadeemik Nesmejanovi ja meditsiinilise nälgimise spetsialisti professor J. S. Nikolajevi. Nende väljaannetes võib leida mõningaid fakte ja soovitusi. Raamat, mis üle pika aja valgustas põhjalikult antud teema laia teoreetiliste ja praktiliste küsimuste ringi oli (Медкова И.Л., Павлова Т.H., Брамбург Б.В. Все о вегетарианстве. – 2-е изд. – М.: Междунар. отношения, 1993. – 200 с.). Taimetoidu eelistest lastele, rasedatele ja imetavatele emadele räägib oma brošüüris tuntud Moskva lastearst A. Timofejeva (Тимофеева А.М. Беседы детского доктора. – М.: Теревинф, 1995. – 112 с.). Eetilisest taimetoitlusest vt. (Покуленко Т.А. Вегетарианство как нравственная ценность // Этическая мысль. – М.: Политиздат, 1990. – 258-273 c.). Kordustrükina on välja antud ka mitmed revolutsioonieelsed raamatud.

Sellest ka ehk siiani eestlaste kartus ja hirm taimetoitluse eest. Siit on ka näha , milline oli suhtumine taimetoitlusesse Eesti esimeses Vabariigis võrreldes tänapäevaga.

Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – juba see sõna iseenesest tundub turvaline. Kuna piim on olnud meie kõige esimene toiduaine. On see siis olnud meie oma ema piim, lehma piim, beebipiimasegu, kitsepiim või mõne muu looma piim. Ka praegu on piimal inimese toidulauas tähtis koht. Piima joovad inimesed igas vanuses. Kui ei joo piima siis teisi piimatooteid nagu juust, jogurt, jäätis süüakse ikka. Koolilõunad ja lasteaiatoidud ning haiglasöögid sisaldavad alati ohtralt piima. Kõikjal levitatakse reklaame ilusate inimestega kus räägitakse piima ja piimatoodete tervislikkusest inimesele. Meie arstid soovitavad tarvitada piimatooteid igapäev, sest piim on teada tuntud kaltsiumi allikas, tugevate luude ja hammaste tarvis. Lehmapiim on igati normaalne toiduaine tänapäeva inimese toidulaual.


Kas siin saab üldse midagi valesti olla?

Kas võib uskuda piimatööstust, et piim on inimesele hea? Kuidas toitumisspetsialistid ja arstid teavad, et piim on inimesele kasulik, või nad lihtsalt kordavad sõnu, mida on aastaid tagasi oma õppejõududelt kuulnud? Mida arvata teaduslikest tõenditest piima kasulikkuse kohta? Keda uskuda?

Puhas teadus ei ole kunagi puhas. Eilne tõde võib täna olla juba valearusaam. Võrreldes loodusega, mis on tekkinud miljardeid aastaid ja loonud iga süsteemi täiuslikult toimivana, on teadus eksiteerinud vaid mõned sajad aastad ega hooma loodusseadustest veel murdosagi.

Kuigi teaduslikud tõestused on teinekord väga huvitavad ja harivad, ei peaks inimene siiski puhtalt teaduse järgi oma elu seadma, vaid usaldama oma ” sisemist tarkust”, jälgima loodusseadusi ja kuulama oma keha häält.

Teadus nopib välja mingisugusest ainest mingi konkreetse elemendi ja hakkab seda uurima ja esile tõstma arvestamata, et looduses toimib kõik terviklikult ja loeb just kogu “ansambel”, mitte ainult üks “muusikariist”. Ka võivad paljud uuringud olla tellitud ettevõtetelt või tööstustelt, kellel on vaja mingit positiivset omadust esile tõsta, et oma toodet paremini müüa. Näiteks piimatööstus kasutab reklaamides tihti väjendit, et piimas on palju kaltsiumit. Täiesti õige, piimas on tõesti palju kaltsiumit. See jätab mulje nagu piim oleks parim või isegi asendamatu kaltsiumi allikas inimese jaoks.

Sa võid aga üllatuda kuuldes, et enamik inimesi( u.70 %. Aasias, Aafrikas jne. ) sellel planeedil tegelikult ei tarbigi lehmapiima( või mõne muu looma piima) või piimatooteid. Kui vaadata aga kõiki elusolendeid sellel palneedil, siis joob ainult inimene piima täiskasvanuna. Ükski teine liik ei tarbi piima eluaeg.

Mis see piim tegelikult on?

Piim on imetajate eritis vastsündinute toiduks, kes ei ole võimelised muud toitu veel sööma. Peale imetamisaega kaob piimasuhkru seedimiseks vajalik ensüüm laktaas ja tekib nn.laktoositalumatus. Maades, kus piima ei tarbita, kaob laktaas umbes 4 aastaselt ( umbes kolmel neljandikul kogu maailma elanikkonnast). Kuigi eurooplastel on jäänud arvatavasti piima tarbimise tõttu piimasuhkrut seediv ensüüm laktaas alles, esineb ka eurooplaste hulgas päris palju laktoositalumatust. Eestlastel väidetavalt 25% elanikonnast on diagnoositud laktoosi talumatus, samas kindlasti on palju ka neid inimesi, kes tegelikult ei talu piima aga ei teadvusta seda endale. Vananedes muutub piimasuhkru seedimine raskemaks ka paljudel neil inimestel, kel laktoositalumatust ei esine. Ehk teisisõnu tundub nagu loodus annaks mõista, et piim on eelkõige laste toit.

Kas on üldse vahet kellelt piim meie lauale tuleb?

Miskipärast on lehmapiim üks levinumaid, kas sellepärast, et lehmad on suured ja saab rohkem piima korraga või on siin mõni muu põhjus. Samas juuakse ka kitse ja pühvli piima. Miks mitte siis juba koera, kassi või roti piima. Aga kas on loomulik juua teise imetaja liigi piima? Looduses ei ole võimalik, et täiskasvanud loom jooks veel oma ema piima. Inimeste seas on sellist asja veelgi raskem ette kujutada. Kes tahaks süüa rinnapiima jogurtit, jäätist, juustu või mõnda muud toodet.

Näiteks lehmapiim on inimpiimaga võrreldes palju rikkalikum valgu, mineraalide, vitamiinide ja rasvade allikas. Ideaalne toit vasikale kiireks kasvuks. Inimpiim on üpris lahja-valku 3 kuni 4 korda vähem, teisi ained samuti mitu korda vähem.

Kas loodus on nende miljonite aastate jooksul teinud vea ja disaininud inimesele vale koostisega piima? Kas inimese laps tõesti vajab lehmapiima, et ta saaks kasvada kiiresti lehmaks nagu vasikas.

 Teise liigi piima saab juua küll. Nälja korral sobib iga piim. See ei tähenda, et see oleks parim toit. Loodus on ette näinud inimesele inimese piima, kutsikale koerapiima, vasikale lehmapiima jne. Iga liigi piim on unikaalne ja sobib just selle isendi vajaduste rahuldamiseks. Lehma piimas leiduvaid toitained on inimkeha jaoks biokeemiliselt raske omastada. Lehma piima molekul on suur ja seda on inimesel raske seedida, mistõttu võivad tekkida gaasid, puhitused ja seedehäired.

Iga liigi piimas on spetsiifilisi aineid, mis on mõeldud just selle liigi arenguks, näiteks aju ja närvide.

Muu hulgas on ka leitud, et rinnaga toidetud lastel on IQ kuni 10 punkti kõrgem kui lehmapiima sisaldava rinnapiima asendajaga toidetud lastel. Kindlasti on palju kasutegureid teaduse poolt veel avastamata.

Aga eestlased on ju alati piima joonud.

Kuigi ajaloost on leitud tõendeid piima joomise kohta iidses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi, oli see siiski vaid rikaste privileeg. Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma. Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. See tähendab, et meile eesti talupoegadele oli piim veel tol ajal suur luksus. 1889 oli Eesti mõisates juba 194 meiereid, 1928 ulatus nende arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. 
Ja veelkord : Eestis hoogustus piimatööstus alles umbes 150 aastat tagasi. Enne seda on eestlased läbi ajaloo enamsti ikka vaene orjarahvas olnud ning lehmapidamine oli luksus, mida igaüks endale lubada ei saanudki. Väheste andmete põhjal on teada, et põhiline toit meie esivanematel oli leib, kört ehk puder, läätsed, kapsad ja naerid. Värsket piima söödi-joodi väga harva. Peamiselt tarbisid meie esivanemad hapupiima. Vähem piima, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru või leiva kõrvale. Võid kasutati toiduks väga harva. Koort peaaegu ei tarvitatudki. Ainult harukordadel valmistati jõukamates taludes 19 saj. lõpul toite koorega.
Eestlaste toitumine minevikus

Ja ärgem unustagem, et inimesed ei ole siin maal elanud tuhandeid, vaid miljoneid aastaid. Evolutsioonilises plaanis ei ole inimese seedetrakt jõudnud nende mõne tuhande aastaga kohaneda piima seedimiseks. Selleks kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat. Laialdaselt on piim kuulunud inimese menüüsse ikkagi väga lühikest aega.

Aga piim läheks ju raisku kui see tarvitamata jätta.

Lehm nagu iga teinegi imetaja annab piima vaid vasika sünni järel. Piima eritamise perioodi poegimisest kuni piima kinnijäämiseni (45–60 päeva enne vasika sündi lehm piima ei anna) nimetatakse laktatsiooni- ehk lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks. Tavaliselt kestab see 305 päeva. Selleks, et piimaeritus püsiks, rakendatakse lehmade puhul järjepidevat kunstviljastamist, mis viiakse läbi 40–80 päeva pärast poegimist. Selle tulemusena hoitakse ära piimaerituse katkemine – uue vasika sünd kavandatakse just sellesse aega, kui eelmise vasikaga seotud piima kogus peaks hakkama vähenema ja selle koostis muutuma. Seega toovad suurtööstuses peetavad lehmad vasika ilmale igal aastal. Kuna vasikas pole inimeste jaoks eesmärk omaette, vaid on vajalik eelkõige lehma piimaanni jätkumiseks (loomade taastootmise kõrval), siis tapetakse osa vasikaid tihti õige pea pärast sündi.

Tuhat aastat tagasi lüpsis lehm samapalju kui kits. Veel 19. sajandi hakatuseks oli keskmine piimatoodang lehma kohta alla 1000 kilo aastas. Tänaseks on aretatud lehmad, kes annavad piima 8000 kilo aastas. Kuidas on see võimalik? Ravimid, antibiootikumid, hormoonid, kasvu kiirendavad preparaadid ja muud kemikaalid. Paljusid neist ainetest ei ole isegi piisavalt testitud. Kasvu kiirendavad preparaadid sisaldavad loomseid komponente (nagu kondijahu), looduses aga lehm ei ole lihasööja. See põhjustab loomadel terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud ka inimestele. Näiteks Briti Hullulehma tõbi, mis väidetavalt võis olla seotud lehmadele kondijahu sisse söötmisega.

Cows-at-diary-farm-006

Inimene ise on loodustasakaalu viinud sassi sellega, et seemendatakse kunstlikult lehmi ja forsseeritakse ravimitega neid rohkem ja rohkem piima tootma. Inimesi keelitatakse tarbima järjest rohkem piimatooteid kui kunagi varem ajaloos. Kui muidu piima ei taha, siis suhkru ja soola( mis on iseenesest sõltuvust tekitavas ained) lisamisega piimatoodetele saadakse lausa suussulavaid tulemusi, millest on kerge jääda sõltuma. Kes meist ei armastaks juustu või jäätist. Aga kui palju piimatooteid sooviksime siis süüa kui esivanemate kombel magustatud jogurti asemel hapupiima larbiksime. Ilmselt kordi vähem.

Kõiki toiduks kasvatatavaid loomi peetakse eelkõige inimeste endi, mitte loomade huvides. Looduses ei tule loom ise inimese juurde, et teda lüpstaks, seda on teinud inimene ise vägivaldselt. Looduses oleks piim lehmabeebi toit, nii nagu see on iga teisegi liigi puhul.

Millised tervise häired tekivad inimesel, kes kõik selle piima – ravimi kokteili endale sisse joob ja sööb, igapäev ja terve eluaeg?

Lehm nagu iga teine imetaja eritab piimakaudu välja kõik mürgised ained, mida ta sisse on söönud või sunniviisiliselt söödetud.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas ei teata, et piim võib sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Samas kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Meditsiinilistes arhiivides on ajapikku salvestatud palju artikleid lehma piima kohta. Neis ei ole juttu piima kasulikkusest, fookuses on hoopis aneemia, ärritused, allergilised reaktsioonid, mitmesugused infektsioonid ja nakkused, lapseea diabeet, leukeemia, artriit, südamehaigused, astma ning mitmed kasvajad, osteoporoos ja autoimmuunhaigused.

Osteoporoos, ehk luude hõrenemine. Maades, kus piimatarbimise tase on kõige suurem, on ka kõige rohkem osteoporoosi ja maades kus piimatooteid tarvitatakse vähe on osteoporoosi vähe. On tõestatud, et suur valgu kogus, mis leidub lehmapiimas aga ka lihas ei lase omastada kaltsiumi. Rohke loomse valgu tarbimine tekkitab organismis happelist reaktsiooni, taskaalustamaks happelisust võtab keha kaltsiumi luudest.

2005 aasta, avaldas Ameerika Lastearstide Akadeemia oma ajakirjas Pediatrics, et suurenenud piima ja ka toidust pärit kaltsiumi ei tarbimine ei ole näidanud luude kasvamist lastel ja noorukitel isegi tagasihoidlikul määral. Ja leiti, et uuringuid, mis toetavad seisukohti nagu piimatoodete suurenenud tarbimine teeks luud tugevamaks ei ole piisavalt tehtud.

On lõplikult tõestamata kaltsiumi piisav omastamine piimast ja selle preventiivne toime osteoporooside ja luumurdude vältimisel. Suurt hulka naisi uurides ei ole leitud seost piima tarbimise ja luumurdude vähenemise vahel. Üllatavalt on leitud vastupidist – rohkem piima joovatel naistel oli rohkem puusaluumurde. Suured piimatarbjad maad nagu Eesti, Soome, Rootsi, on ka puusaluumurdude poolest esirinnas. Hinnanguliselt on Eestis pooltel üle 70 aatastest naistest osteoporoos.

Südamehaigused. Piimatooted sisaldavad kolesterooli ja küllastatud rasvu. Nende tarbimine toob kaasa riski jääda südamehaigustesse. Rasvade välja võtmine piimast pole samuti lahendus kuna siis ei imendu piimast D vitamiin ja kui D vitamiin ei imendu, siis ei imendu ka kaltsium. Nii ilmnevad juba uued tervise probleemid.

Kasvajad. Eesnäärme ja rinnavähki seostatakse piimatoodete tarbimisega seal leiduva kasvuhormooni IGF -1 tõttu. Östrogeeni sisalduse tõttu piimas, on risk rinnavähiks, munasarjavähiks ja eesnäärme vähiks.

Piimatalumatus- Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Kaseiini talumatus on salakavalam ning teda ei pruugi kohe ära tunda, ta laastab tervist aastate jooksul. Üha enam on leitud tõendusi piimatalumatuse vormile, mille puhul jäävad kehas kaseiini valgud lõpuni lõhustamata, läbides vere- aju barjääri ja võides tekitada psühhilisi probleeme, depressiooni, autistlikke sümptomeid, hüperaktiivsust, agressiivsust, unehäireid jms. Samuti soodustab lõpuni lagundamata jäänud kaseiinist pärit valk hingamisteede, kurgu, nina,- kõrva haiguseid, liigesepõletikke, nahahaigusi jne. Ka on leitud seoseid sclerosis multiplexi ja skisofreeniaga.

Proffessor Collin Campell, kes on läbi viinud maailma suurima uuringu China Study ehk toitumise effektist tervisele, selgitab dokumentaal filmis ” Kahvliga Skalpelli vastu”, et üle 5 % kaseiini (piimavalk) tarbimisest saavad vähirakud hakata organismis paljunema.

Migreene, aknet, astmat, artriitri, ärritatud soole sündroomi ja Chroni tõve seostatakse samuti piimatoodete tarbimisega.

American Academy of Pediatrics hoiatab lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Rinnapiim on alati turvaline ja hea lapsele

Kahjuks mitte. Suur uurimus näitas et üle 14000 naise rinnapiim sisaldas pestitsiide, mis on pärit lihast ja piimatoodetest. Taimetoitlastest emadel oli pestitsiidide tase poole väiksem.

Paljudel lastel on allergia ka emapiima suhtes, mis tuleneb sageli sellest, et ema tarvitab lehmapiima tooteid, mis kanduvad üle imikule. Loodus on näinud ette nii, et laps saab kehakaalu kohta rohkem mürke kui ema. See on vajalik selleks, et emaga midagi ei juhtuks, kuna ema saab uue lapse aga laps emata ellu ei jää.

Kuidas me siis ikkagi kaltsiumit saame?

Põhiline argument tugevate luude tarvis nii täiskasvanute kui laste jaoks on piisav liikumine, taimedest saadav kaltsium ja päikesevalgus ehk D vitamiin. Kaltsium ei ole ainuke toitaine, mis on luude moodustumiseks vajalik. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Rohelised aedviljad kapsa perekonnast: brokkoli, rooskapsas, lehtkapsad, kõik tumerohelised lehed ja roheline tee. Ka pähklid, seemned ja soja. Need taimed on rikkad just nende vitamiinide ja mineraalide poolest, mida luud vajavad.

Oluline on piirata rafineeritud suhkru kasutamist, kuna see ei sisalda kaltsiumi ja põhjustab kaltsiumi kadu luudest. Täiskasvanud peaksid limiteerima või loobuma ka kohvist, alkoholist ja suitsetamisest, et vältida luude hõrenemist.

Piim ei ole asendamatu toiduaine inimese toidulaual

Miks inimesed tegelikult piima joovad? Sest nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on niimoodi harjunud, kuna kodus ja koolis on räägitud, et ilma piimata ei saa elada. See maitseb neile ja see on saanud osaks meie kultuurist. Jäätis, jogurtid ja kohupiimad ja juustud on lihtsalt suus sulavad. Me oleme neist sõltuvuses.

Ka kassid, koerad ja siilid joovad heameelega piima, kui neile pakume. Kas loomaarstid soovitavad anda loomadele piima? Ei, sest see pole neile sobiv toit ja teeb loomakesed haigeks. Ka paljud inimesed, kes on loobunud piimatoodetest on tundnud märkimisväärset tervise paranemist.


Igaüks võib rääkida sulle oma teooriaid. Arstid, teadlased, meedia ja toitumisspetsialistid võivad sulle rääkida vastandlikke teooriaid piimast või üks kõik millest. Ainuke, keda sina kuulama pead, on oma keha, sest sinu keha räägib sulle täpselt, mis talle ei sobi. Õpi teda kuulama! Päeva lõpuks vastutad oma tervise eest siiski ainult sina ise.

Vaata lisaks Walter Veithi filmi. ” Hämmastavad udarad”, eesrtikeelsete subtiitritega.

Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – juba see sõna iseenesest tundub turvaline. Kuna piim on olnud meie kõige esimene toiduaine. On see siis olnud meie oma ema piim, lehma piim, beebipiimasegu, kitsepiim või mõne muu looma piim. Ka praegu on piimal inimese toidulauas tähtis koht. Piima joovad inimesed igas vanuses. Kui ei joo piima siis teisi piimatooteid nagu juust, jogurt, jäätis süüakse ikka. Koolilõunad ja lasteaiatoidud ning haiglasöögid sisaldavad alati ohtralt piima. Kõikjal levitatakse reklaame ilusate inimestega kus räägitakse piima ja piimatoodete tervislikkusest inimesele. Meie arstid soovitavad tarvitada piimatooteid igapäev, sest piim on teada tuntud kaltsiumi allikas, tugevate luude ja hammaste tarvis. Lehmapiim on igati normaalne toiduaine tänapäeva inimese toidulaual.


Kas siin saab üldse midagi valesti olla?

Kas võib uskuda piimatööstust, et piim on inimesele hea? Kuidas toitumisspetsialistid ja arstid teavad, et piim on inimesele kasulik, või nad lihtsalt kordavad sõnu, mida on aastaid tagasi oma õppejõududelt kuulnud? Mida arvata teaduslikest tõenditest piima kasulikkuse kohta? Keda uskuda?

Puhas teadus ei ole kunagi puhas. Eilne tõde võib täna olla juba valearusaam. Võrreldes loodusega, mis on tekkinud miljardeid aastaid ja loonud iga süsteemi täiuslikult toimivana, on teadus eksiteerinud vaid mõned sajad aastad ega hooma loodusseadustest veel murdosagi.

Kuigi teaduslikud tõestused on teinekord väga huvitavad ja harivad, ei peaks inimene siiski puhtalt teaduse järgi oma elu seadma, vaid usaldama oma ” sisemist tarkust”, jälgima loodusseadusi ja kuulama oma keha häält.

Teadus nopib välja mingisugusest ainest mingi konkreetse elemendi ja hakkab seda uurima ja esile tõstma arvestamata, et looduses toimib kõik terviklikult ja loeb just kogu “ansambel”, mitte ainult üks “muusikariist”. Ka võivad paljud uuringud olla tellitud ettevõtetelt või tööstustelt, kellel on vaja mingit positiivset omadust esile tõsta, et oma toodet paremini müüa. Näiteks piimatööstus kasutab reklaamides tihti väjendit, et piimas on palju kaltsiumit. Täiesti õige, piimas on tõesti palju kaltsiumit. See jätab mulje nagu piim oleks parim või isegi asendamatu kaltsiumi allikas inimese jaoks.

Sa võid aga üllatuda kuuldes, et enamik inimesi( u.70 %. Aasias, Aafrikas jne. ) sellel planeedil tegelikult ei tarbigi lehmapiima( või mõne muu looma piima) või piimatooteid. Kui vaadata aga kõiki elusolendeid sellel palneedil, siis joob ainult inimene piima täiskasvanuna. Ükski teine liik ei tarbi piima eluaeg.

Mis see piim tegelikult on?

Piim on imetajate eritis vastsündinute toiduks, kes ei ole võimelised muud toitu veel sööma. Peale imetamisaega kaob piimasuhkru seedimiseks vajalik ensüüm laktaas ja tekib nn.laktoositalumatus. Maades, kus piima ei tarbita, kaob laktaas umbes 4 aastaselt ( umbes kolmel neljandikul kogu maailma elanikkonnast). Kuigi eurooplastel on jäänud arvatavasti piima tarbimise tõttu piimasuhkrut seediv ensüüm laktaas alles, esineb ka eurooplaste hulgas päris palju laktoositalumatust. Eestlastel väidetavalt 25% elanikonnast on diagnoositud laktoosi talumatus, samas kindlasti on palju ka neid inimesi, kes tegelikult ei talu piima aga ei teadvusta seda endale. Vananedes muutub piimasuhkru seedimine raskemaks ka paljudel neil inimestel, kel laktoositalumatust ei esine. Ehk teisisõnu tundub nagu loodus annaks mõista, et piim on eelkõige laste toit.

Kas on üldse vahet kellelt piim meie lauale tuleb?

Miskipärast on lehmapiim üks levinumaid, kas sellepärast, et lehmad on suured ja saab rohkem piima korraga või on siin mõni muu põhjus. Samas juuakse ka kitse ja pühvli piima. Miks mitte siis juba koera, kassi või roti piima. Aga kas on loomulik juua teise imetaja liigi piima? Looduses ei ole võimalik, et täiskasvanud loom jooks veel oma ema piima. Inimeste seas on sellist asja veelgi raskem ette kujutada. Kes tahaks süüa rinnapiima jogurtit, jäätist, juustu või mõnda muud toodet.

Näiteks lehmapiim on inimpiimaga võrreldes palju rikkalikum valgu, mineraalide, vitamiinide ja rasvade allikas. Ideaalne toit vasikale kiireks kasvuks. Inimpiim on üpris lahja-valku 3 kuni 4 korda vähem, teisi ained samuti mitu korda vähem.

Kas loodus on nende miljonite aastate jooksul teinud vea ja disaininud inimesele vale koostisega piima? Kas inimese laps tõesti vajab lehmapiima, et ta saaks kasvada kiiresti lehmaks nagu vasikas.

 Teise liigi piima saab juua küll. Nälja korral sobib iga piim. See ei tähenda, et see oleks parim toit. Loodus on ette näinud inimesele inimese piima, kutsikale koerapiima, vasikale lehmapiima jne. Iga liigi piim on unikaalne ja sobib just selle isendi vajaduste rahuldamiseks. Lehma piimas leiduvaid toitained on inimkeha jaoks biokeemiliselt raske omastada. Lehma piima molekul on suur ja seda on inimesel raske seedida, mistõttu võivad tekkida gaasid, puhitused ja seedehäired.

Iga liigi piimas on spetsiifilisi aineid, mis on mõeldud just selle liigi arenguks, näiteks aju ja närvide.

Muu hulgas on ka leitud, et rinnaga toidetud lastel on IQ kuni 10 punkti kõrgem kui lehmapiima sisaldava rinnapiima asendajaga toidetud lastel. Kindlasti on palju kasutegureid teaduse poolt veel avastamata.

Aga eestlased on ju alati piima joonud.

Kuigi ajaloost on leitud tõendeid piima joomise kohta iidses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi, oli see siiski vaid rikaste privileeg. Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma. Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. See tähendab, et meile eesti talupoegadele oli piim veel tol ajal suur luksus. 1889 oli Eesti mõisates juba 194 meiereid, 1928 ulatus nende arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. http://www.farmi.ee/infot-piimast/millal-hakati-eestis-jooma-piima
Ja veelkord : Eestis hoogustus piimatööstus alles umbes 150 aastat tagasi. Enne seda on eestlased läbi ajaloo enamsti ikka vaene orjarahvas olnud ning lehmapidamine oli luksus, mida igaüks endale lubada ei saanudki. Väheste andmete põhjal on teada, et põhiline toit meie esivanematel oli leib, kört ehk puder, läätsed, kapsad ja naerid. Värsket piima söödi-joodi väga harva. Peamiselt tarbisid meie esivanemad hapupiima. Vähem piima, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru või leiva kõrvale. Võid kasutati toiduks väga harva. Koort peaaegu ei tarvitatudki. Ainult harukordadel valmistati jõukamates taludes 19 saj. lõpul toite koorega.
Eestlaste-toitumine-minevikus-ja olevikus

Ja ärgem unustagem, et inimesed ei ole siin maal elanud tuhandeid, vaid miljoneid aastaid. Evolutsioonilises plaanis ei ole inimese seedetrakt jõudnud nende mõne tuhande aastaga kohaneda piima seedimiseks. Selleks kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat. Laialdaselt on piim kuulunud inimese menüüsse ikkagi väga lühikest aega.

Aga piim läheks ju raisku kui see tarvitamata jätta.

Lehm nagu iga teinegi imetaja annab piima vaid vasika sünni järel. Piima eritamise perioodi poegimisest kuni piima kinnijäämiseni (45–60 päeva enne vasika sündi lehm piima ei anna) nimetatakse laktatsiooni- ehk lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks. Tavaliselt kestab see 305 päeva. Selleks, et piimaeritus püsiks, rakendatakse lehmade puhul järjepidevat kunstviljastamist, mis viiakse läbi 40–80 päeva pärast poegimist. Selle tulemusena hoitakse ära piimaerituse katkemine – uue vasika sünd kavandatakse just sellesse aega, kui eelmise vasikaga seotud piima kogus peaks hakkama vähenema ja selle koostis muutuma. Seega toovad suurtööstuses peetavad lehmad vasika ilmale igal aastal. Kuna vasikas pole inimeste jaoks eesmärk omaette, vaid on vajalik eelkõige lehma piimaanni jätkumiseks (loomade taastootmise kõrval), siis tapetakse osa vasikaid tihti õige pea pärast sündi.
http://www.loomadenimel.org/loomadest/pollumajandusloomad

Tuhat aastat tagasi lüpsis lehm samapalju kui kits. Veel 19. sajandi hakatuseks oli keskmine piimatoodang lehma kohta alla 1000 kilo aastas. Tänaseks on aretatud lehmad, kes annavad piima 8000 kilo aastas. Kuidas on see võimalik? Ravimid, antibiootikumid, hormoonid, kasvu kiirendavad preparaadid ja muud kemikaalid. Paljusid neist ainetest ei ole isegi piisavalt testitud. Kasvu kiirendavad preparaadid sisaldavad loomseid komponente (nagu kondijahu), looduses aga lehm ei ole lihasööja. See põhjustab loomadel terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud ka inimestele. Näiteks Briti Hullulehma tõbi, mis väidetavalt võis olla seotud lehmadele kondijahu sisse söötmisega.

Cows-at-diary-farm-006

Inimene ise on loodustasakaalu viinud sassi sellega, et seemendatakse kunstlikult lehmi ja forsseeritakse ravimitega neid rohkem ja rohkem piima tootma. Inimesi keelitatakse tarbima järjest rohkem piimatooteid kui kunagi varem ajaloos. Kui muidu piima ei taha, siis suhkru ja soola( mis on iseenesest sõltuvust tekitavas ained) lisamisega piimatoodetele saadakse lausa suussulavaid tulemusi, millest on kerge jääda sõltuma. Kes meist ei armastaks juustu või jäätist. Aga kui palju piimatooteid sooviksime siis süüa kui esivanemate kombel magustatud jogurti asemel hapupiima larbiksime. Ilmselt kordi vähem.

Kõiki toiduks kasvatatavaid loomi peetakse eelkõige inimeste endi, mitte loomade huvides. Looduses ei tule loom ise inimese juurde, et teda lüpstaks, seda on teinud inimene ise vägivaldselt. Looduses oleks piim lehmabeebi toit, nii nagu see on iga teisegi liigi puhul.

Millised tervise häired tekivad inimesel, kes kõik selle piima – ravimi kokteili endale sisse joob ja sööb, igapäev ja terve eluaeg?

Lehm nagu iga teine imetaja eritab piimakaudu välja kõik mürgised ained, mida ta sisse on söönud või sunniviisiliselt söödetud.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas ei teata, et piim võib sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Samas kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Meditsiinilistes arhiivides on ajapikku salvestatud palju artikleid lehma piima kohta. Neis ei ole juttu piima kasulikkusest, fookuses on hoopis aneemia, ärritused, allergilised reaktsioonid, mitmesugused infektsioonid ja nakkused, lapseea diabeet, leukeemia, artriit, südamehaigused, astma ning mitmed kasvajad, osteoporoos ja autoimmuunhaigused.

Osteoporoos, ehk luude hõrenemine. Maades, kus piimatarbimise tase on kõige suurem, on ka kõige rohkem osteoporoosi ja maades kus piimatooteid tarvitatakse vähe on osteoporoosi vähe. On tõestatud, et suur valgu kogus, mis leidub lehmapiimas aga ka lihas ei lase omastada kaltsiumi. Rohke loomse valgu tarbimine tekkitab organismis happelist reaktsiooni, taskaalustamaks happelisust võtab keha kaltsiumi luudest.

2005 aasta, avaldas Ameerika Lastearstide Akadeemia oma ajakirjas Pediatrics, et suurenenud piima ja ka toidust pärit kaltsiumi ei tarbimine ei ole näidanud luude kasvamist lastel ja noorukitel isegi tagasihoidlikul määral. Ja leiti, et uuringuid, mis toetavad seisukohti nagu piimatoodete suurenenud tarbimine teeks luud tugevamaks ei ole piisavalt tehtud.

On lõplikult tõestamata kaltsiumi piisav omastamine piimast ja selle preventiivne toime osteoporooside ja luumurdude vältimisel. Suurt hulka naisi uurides ei ole leitud seost piima tarbimise ja luumurdude vähenemise vahel. Üllatavalt on leitud vastupidist – rohkem piima joovatel naistel oli rohkem puusaluumurde. Suured piimatarbjad maad nagu Eesti, Soome, Rootsi, on ka puusaluumurdude poolest esirinnas. Hinnanguliselt on Eestis pooltel üle 70 aatastest naistest osteoporoos.

Südamehaigused. Piimatooted sisaldavad kolesterooli ja küllastatud rasvu. Nende tarbimine toob kaasa riski jääda südamehaigustesse. Rasvade välja võtmine piimast pole samuti lahendus kuna siis ei imendu piimast D vitamiin ja kui D vitamiin ei imendu, siis ei imendu ka kaltsium. Nii ilmnevad juba uued tervise probleemid.

Kasvajad. Eesnäärme ja rinnavähki seostatakse piimatoodete tarbimisega seal leiduva kasvuhormooni IGF -1 tõttu. Östrogeeni sisalduse tõttu piimas, on risk rinnavähiks, munasarjavähiks ja eesnäärme vähiks.

Piimatalumatus- Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Kaseiini talumatus on salakavalam ning teda ei pruugi kohe ära tunda, ta laastab tervist aastate jooksul. Üha enam on leitud tõendusi piimatalumatuse vormile, mille puhul jäävad kehas kaseiini valgud lõpuni lõhustamata, läbides vere- aju barjääri ja võides tekitada psühhilisi probleeme, depressiooni, autistlikke sümptomeid, hüperaktiivsust, agressiivsust, unehäireid jms. Samuti soodustab lõpuni lagundamata jäänud kaseiinist pärit valk hingamisteede, kurgu, nina,- kõrva haiguseid, liigesepõletikke, nahahaigusi jne. Ka on leitud seoseid sclerosis multiplexi ja skisofreeniaga.

Proffessor Collin Campell, kes on läbi viinud maailma suurima uuringu China Study ehk toitumise effektist tervisele, selgitab dokumentaal filmis ” Kahvliga Skalpelli vastu”, et üle 5 % kaseiini (piimavalk) tarbimisest saavad vähirakud hakata organismis paljunema.

Migreene, aknet, astmat, artriitri, ärritatud soole sündroomi ja Chroni tõve seostatakse samuti piimatoodete tarbimisega.

American Academy of Pediatrics hoiatab lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Rinnapiim on alati turvaline ja hea lapsele

Kahjuks mitte. Suur uurimus näitas et üle 14000 naise rinnapiim sisaldas pestitsiide, mis on pärit lihast ja piimatoodetest. Taimetoitlastest emadel oli pestitsiidide tase poole väiksem.

Paljudel lastel on allergia ka emapiima suhtes, mis tuleneb sageli sellest, et ema tarvitab lehmapiima tooteid, mis kanduvad üle imikule. Loodus on näinud ette nii, et laps saab kehakaalu kohta rohkem mürke kui ema. See on vajalik selleks, et emaga midagi ei juhtuks, kuna ema saab uue lapse aga laps emata ellu ei jää.

Kuidas me siis ikkagi kaltsiumit saame?

Põhiline argument tugevate luude tarvis nii täiskasvanute kui laste jaoks on piisav liikumine, taimedest saadav kaltsium ja päikesevalgus ehk D vitamiin. Kaltsium ei ole ainuke toitaine, mis on luude moodustumiseks vajalik. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Rohelised aedviljad kapsa perekonnast: brokkoli, rooskapsas, lehtkapsad, kõik tumerohelised lehed ja roheline tee. Ka pähklid, seemned ja soja. Need taimed on rikkad just nende vitamiinide ja mineraalide poolest, mida luud vajavad.

Oluline on piirata rafineeritud suhkru kasutamist, kuna see ei sisalda kaltsiumi ja põhjustab kaltsiumi kadu luudest. Täiskasvanud peaksid limiteerima või loobuma ka kohvist, alkoholist ja suitsetamisest, et vältida luude hõrenemist.

Piim ei ole asendamatu toiduaine inimese toidulaual

Miks inimesed tegelikult piima joovad? Sest nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on niimoodi harjunud, kuna kodus ja koolis on räägitud, et ilma piimata ei saa elada. See maitseb neile ja see on saanud osaks meie kultuurist. Jäätis, jogurtid ja kohupiimad ja juustud on lihtsalt suus sulavad. Me oleme neist sõltuvuses.

Ka kassid, koerad ja siilid joovad heameelega piima, kui neile pakume. Kas loomaarstid soovitavad anda loomadele piima? Ei, sest see pole neile sobiv toit ja teeb loomakesed haigeks. Ka paljud inimesed, kes on loobunud piimatoodetest on tundnud märkimisväärset tervise paranemist.


Igaüks võib rääkida sulle oma teooriaid. Arstid, teadlased, meedia ja toitumisspetsialistid võivad sulle rääkida vastandlikke teooriaid piimast või üks kõik millest. Ainuke, keda sina kuulama pead, on oma keha, sest sinu keha räägib sulle täpselt, mis talle ei sobi. Õpi teda kuulama! Päeva lõpuks vastutad oma tervise eest siiski ainult sina ise.

Vaata lisaks Walter Veithi filmi. ” Hämmastavad udarad”, eesrtikeelsete subtiitritega.

Kasutatud allikad:
http://www.pcrm.org/health/diets/vegdiets/health-concerns-about-dairy-products http://www.ajcn.org/content/89/5/1638S.full http://www.vegetarian.org.uk/factsheets/calciumfactsheet.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18065599?dopt=Citation http://www.notmilk.com/kradjian.html http://www.afpafitness.com/articles/MILKDOC.HTM http://pediatrics.aappublications.org/content/96/3/515.abstract?ijkey=c86b48d7ee1bc510e9d72cad039228346b243f6b&keytype2=tf_ipsecsha http://www.health.gov/dietaryguidelines/dga2005/report/default.htm http://www.breastfeeding.com/all_about/all_about_iq.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16300936 http://www.petwave.com/Dogs/Dog-Health-Center/Digestive-Disorders/Lactose-Intolerance/Overview.aspx http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/calcium-full-story/ http://www.loomadenimel.org/index.php/kkk/pollumajandusloomad
Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012.)
Lunt M, Masaryk P, Scheidt-Nave C, et al. The Effects of Lifestyle, Dietary Dairy Intake and Diabetes on Bone Density and Vertebral Deformity Prevalence: The EVOS Study. Osteoporos Int. 2001;12:688-698.
Lanou AJ, Berkow SE, Barnard ND. Calcium, dairy products, and bone health in children and young adults: a reevaluation of the evidence. Pediatrics. 2005;115:736-743.
Holick M. The vitamin D epidemic and its health consequences. J Nutr. 2005;135:2739S-2748S.
U.S. Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012
Proffessor T. Collin Campell China Study- (maailma suurim uuring toidu effektist tervisele)