Home » Toitumine (page 6)

Toitumine

Toortaimtoitlaste toitude valmistamis õpetus

Toortaimetoitlus ei ole uus trend. Seda on harrastanud inimene juba  aegade algusest peale.

Toortoitlus on taas au sisse tõusnud juba 100 aastat tagasi ka meil sii Eestis. Toor-taimtoitlaste toitude valmistamisõpetus-selline on raamatu pealkiri, mille kinkis mulle üks mu vana hea tuttav Heiki( thank you, thank you, thank you). Raamat on trükki antud Tartus 1939 a. Kirjutanud on Õp. A. Lepp
Raamatu taha on kirjutatud, et varem ilmunud A.Lepp ” Taimetoidu eetilised alused ja areng”. Hind 10 s.

Kuna kõneall olevat raamatut enam loomulikult müügil ei ole, siis ei raatsi seda ka ainult endale hoida, vaid toksin siit mõned peatpükid ka üles teistele lugemiseks.

Raamatu esilehel ” Igastu inimene ei puuduta oma huultega midagi, mis loomast on”.

Eessõna

Käesolev raamat käsitab taimetoitlaste toortoidusse puudutavaid küsimusi ja annab põhimõttelisi jooni toortoitude valmistamisest ning nende koostamisest.
Kuna taimetoitluses on kaks voolu: keedutaimtoitlased ja toortaimetoitlased, siis ka kahesugune toitude valmistamisviis. Keedutoitlased tarvitavad toitudeks ja nende valmistamiseks ka looma produkte; piima, võid, mune, mett. Ja peale selle soola, suhkrut, küpsetatud leiba ja keedetud ning praetud taimede toite.

Toortoitlased ei tarvita midagi, mis loomast, ega midagi mis loomaga ühenduses. Ei piima ega selle tooteid, ei mune, ei mett, samuti mitte suhkrut ega soola, ka ei keedeta ega küpsetata midagi. Ning kõik mis keemiliselt valmistatud jääb välja, Tarvitatakse vaid üksikuid maitseaineid, minimaalsel määral.

Toortoitlus ei poolda loomade ekspluateerimist ega keetmist. Keetmisel kaotab taimtoit palju oma väärtusest. Paljud vitamiinid, mineraalsoolad ja värsked mahlad lähevad kaduma, seda teavad juba vähegi teadlikud inimesed. Samuti tekitab keedetud toit lima – ja ilaainet. Näiteks jahutoiduga võib kleepida ja kliisterdada, keedetud kartul ja kartulijahu muutub kleepuvaks jne. Keedetud toitude, samuti piimatoodete kaudu organismi tekkinud lima aga peavad A. Ehret, P. Muleford jne. haiguste ja enneaegu vananemise põhjuseks. Peale selle võtab keedutoitude valmistamine vaid ülearust aega ja kulu, ning tulu pole sellest midagi.

See raamat annab täiesti limavabad toidud ja nii, et nendega saab elada täiesti ilma piimata, leivata, lihast hoopis rääkimata. Ei ole näljatunnet ega alatoitlust. Kuni selle ajani pole ilmunud puhast joont, on vaid ilmunud osaliselt toortoite, kuid mitte täies ulatuses ja seepärast ei rahulda nad ka täielist toitlust. Paljud on loobunud sellepärast. Ka ei saa olla mitte mingisuguseid tulemusi, kui üks suutäis süüakse toortoitu ja teine suutäis kohe sinna peale keedetud toitu. See on sama kui ühe käega ehitada ja teise käega kohe maha kiskuda. Peab täiesti hoiduma lima-toitudest.

See raamat on koostatud vastavalt toortoidu põhimõtte nõuetele ülalnenditud kirjanduse ja oma mitmeaastase kogemuste põhjal toortoitlasena. Välja on jäetud palju välismaa toitaineid ja piirdutud rohkem kodumaa saadustega. Ka ei pruugi seda raamatut võtta kui ” kokakunsti ” ülemsaavutist, sest toortoitude valmistamise areng põhjamaades ja põhjamaistest taimedest pole üldse nii pikka arenemisaega läbi teinud kui liha – ja keedutoitude valmistamine. Küll on aga see raamat esmakordne oma kõikehaarava toitainete tarvitamisega, näidates, mida kõik toiduks tarvis on, et toidetud olla, ja kuidas toite lihtsalt valmistada võib. Kuna taimetoitlaste toitude valmistamse järele on juba aastaid nõudmine olnud, siis loodan käesoleva raamatuga seda rahuldada.

Õp. A. Lepp.

Mispärast ollakse taimetoortoitlane?

Taimetoitlane ollakse eetiliste, hügieeniliste ja majanduslike põhjuste pärast.

A. Eetilised põhjused

Inimene tunneb oma sisimas lõpmatut aukartust kogu elava looduse vastu, mis ei luba tal tappa ega tapmist pooldada. “Ära tapa”, ütleb kõrgem eetiline käsk.

Armastus ja kaastunne loomadele kui nõrgemate olevuste vastu on selle eetika kandvaks jõuks.

B. Hügieenilised põhjused.

Toortoit aitab haigusi eemal hoida ja säilitada tervist, nooruse värskust ja pikka iga. On tavaline nähe, et haiguse puhul arstid viivad haige taimtoidule kui “kergemale toidule”. Raseduse ajal toortoidu söömine teeb sünnitamise kergeks, seedimise organite rikete puhul, seedimise terveks, veremügituse puhul vere puhtaks jne.

Eriti Sveitsis ja Saksamaal on palju haiglaid ja sanatooriume, kus muuga ei arstita kui taimtoitude ja toortaimmahladega. Maailmakuulsuse on omandanud juba dr. med. Bicher-Benneri haiglad, kuhu tuuakse otse Aafrikast värskeid juurvilju haigete jaoks. Seal on käinud ka Eestist paljud tuberkuloosi, reuma ja vanadusnõrkuse jne. ravimisel ja hea tervisega tagasi tulnud.

Peale selle on kuulsad veel A. Ehereti asutatud asutused, kus arstitaks nälgimise ja toortoitude ning mahladega, siis veel dr. med. E. Raabe, Rudolf Justi jt. haiglad.
Alles hiljuti saabus sealt toortoidu ravilt 75 aastane vanahärra, kes käimisvõime oli kaotanud. Nüüd teeb aga pikki matku ja. tunneb end 10 aastat nooremana. Ta oli seal olnud vaid kuu aega toormahlade kuuris.

Kõik meie arstid ja teadlikud inimesed on juba teadlikud toortoidu tervendavast võimest, ainult mass, kes haiglaid täidab ei võta seda teatavaks. Eriti kuulsaks on saanus sellise arstimis viisiga dr. med. Rosendorf Tallinnas (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?36119). Tema kaudu on paljud terveks ja taimetoitlaseks saanud.

A. Ehret ütleb, et kõik haigused eranditult on arstitavasd toortoiduga, sest toortoit ei sisalda ila, lima ega teisi haigust tekitavaid mürke., vaid organismi toitvaid ja puhastavaid mahlu.

Dr. med. H. Balzli loeb üles suuremaid haigusi, millede juures toortoidu vitamiinide tähtsus on tüestatud: impotentsus, steriliteet, tuberkuloos, neerukivid, astma, rahiit, reuma, vähk, hingamise raskused, vanaduse nõrkus jne.

Ei ole enam aeg, kus haigele anti anorgaanilisi ja keemilisi tilku, vaid nüüd antakse orgaanilisi toortoite ja toormahlu.

D. Majanduslikud kaalutlused.

Toortaimtoit tuleb odavam kui liha – ja keedutoit. Ei pruugi arvata, et meie kliimas toortoitlane peab sööma tingimata kalleid välismaa banaane, apelsiine ja viinamarju, et siis vaid võib olla toortoitlane. See on eksitus. Klimaatilised olud ei nõua meilt, et peame asetama end välismaa klimaatilistesse oludesse. Meie toitlusele ja loomusele vastavad juba ka meie taimed. Kohanemine kohalike oludega on kogu looduses ilmnev kindel fakt. Kui troopika inimene higistab kuumas päikeses päev otsa ja peab söömakilode viisi mahlakaid sidruneid ja apelsiine, siis meie päikeselisel ajal aitab küllalt meie maasikaist ja õuntest, sest meie keha auramine ei tarvita üldse nii mahlaseid taimi. Kuna talve jaoks kasvavad meil jälle rasked valgu -ja õlirikkad taimed; nagu herned, läätsed. oad, teraviljad jne. Neid pole troopika elanikule jälle sel määral tarvis, kui meile.

Eskimo põder pole sugugi viletsam kui lõuna steppide pühvel. Kuigi päikeseenergia sisalduvuse vahe toidus on kolossaalne, ei ole mõtet oraval kippuda kuuse alt palmi alla. Välismaa ained jäävad meile ikka maitse – ja luksusaineks, kuna peatoiduks jääb see, mida annab meie kliima, meie aed ja põld, meie oma mets ja maa.

Praegu meil kogu maa orjab vaid loomi: neile niidetakse heina, kasvatatakse vilja, istutatakse juurvilju. Eneste jaoks polegi aega, ainult mis loomast üle jääb, see saab enesele. Tegelikult on välja arvestatud, et 6 – liikmeline perekond võib elada ühel hektaril vabalt ja rikkalikult toortoitlasena. Sealjuures on ta luksuslikult toidetud, kergelt tööd teinud ja palju vaba aega omandanud enese täiendamiseks ja arendamisek sning üldkasulike ettevõtete täitmiseks. Ka kvantumilt ehk mahu poolest ei tarvita ja ei raiska toortitlane niipalju toitaineid kui liha või keedutoitlane.

Näiteks keedetud kartuleid võib süüa suure vaagna täie aga katsugu keegi süüa sama maht toorkartuleid. Esiteks ei tohigi toorkartuleid süüa üle 800 g tema suure kaaliumi sisalduse pärast.800 g. toorkartuleid annab 5 g. kaaliumi, kuid 8 g. kaaliumi on juba surmav. ( Dr. med. H Balzli). Kaalium aga mõjub organismile hästi. Toortoitlane saab tarviliku kaaliumi hulga kätte juba 1-2 kartulist. ja seega on tema söögiisu rahuldatud. Mõni inimene sööb leiba korraga terve kilo korraga ja sinna juurde veel 200 g. liha ja liiter piima, see annab umbes 460 kalorit. Kui nüüd taimetoitlane sööks ka kvantumilt sama palju, siis ta sureks. Samast toidust jätkuks peale tema söömise veel 5 le inimesele. Taimetoitlane võtaks näiteks kilo rukkijahu, 200 g pähkliõli ja liiter tomati mahla. See annab 21980 kal. , seega 18520 kal. rohkem kui lihatoitlase toit. Nüüd suhted 21980: 3460= 5,38. Taimetoitlane üldse ei söö nii palju, seega tulemus, et lihatoitlane raiskab toitu üksinda niipalju, millega 6 taimetoitlast on hästi söönud. Peale selle langevad ära küttekulud ja keetmise vaev ning inimene on saanud isandaks loomariigi üle, milleks ta end praegu petlikult peab ja loeb.

Mispärast taimi võib toiduks tarvitada aga loomi mitte?


Taimi võib toiduks tarvitada seepärast, et taimedes on Elu olev aga loomades on Elu elav. Nende sõnadega on vastatud ka küsimus, kust algab loomariik ja lõpeb taimeriik.

” Üle kõige , mis hingab, hoia kaitsvalt ja pühitsetud Gralist, oma kilp!” M. Kyber.

suurim absurdsus on see, kui jahimees ütleb: ” Ma armastan kogu loodust ” aga ise kõnnib jahti, püss õlal.

Koomilisem mõttelagedus on see, kui naine ütleb: ” Ma armastan loomi, ” aga käes hoiab särisevat lihapanni.

Kui lõpeb loomatapmine, siis lõpeb ka inimeste tapmine.

Kas toortaimetoitlane jõuab füüsilist tööd teha?

Katsed ja vaatlused on näidanud, et taimetoitlased isegi ületavad lihatoitlasi füüsilises töös. Mispärast? Seepärast, et taimetoit ei sisalda endas niipalju happeid kui lihatoit. Happed kogunevad verre ja musklitesse ning toovad esile väsimuse. Taimed aga seevastu ei ole nii hapete rikkad ja ei anna kohe käärimisprotsesse organismi sattudes. Liha iseenesest on soojas kergesti rikkeminev ning üks setsmendik söödud lihast saab enne mädanemistunnused kui sisemahlad neid ümber suudavad töötada. Eriti siis suurel määral kui liha on suus peeneks närimata alla neelatud suurte tükkidena, mida ka taimetoitlane ei tohi teha, vaid kõik peab suus peeneks näritama ja süljega läbi immutama. Niipalju korda peab suutäit närima kui palju suus hambaid on ja peale selle iga puuduva hamba kohta veel kolm korda. Seega saab toit süljega desinfitseeritud ja töödeldud-ei ole ülearust toidu raiskamist ja hapete kogumise võimalust.

Hapetavabad taimtoitlased sportlased jõudsid katsete juures Sveitsis käsi horisontaalselt üleval hoida vabalt tund aega ja üle selle, kus rekord oli 3 tundi ja 20 mi. Lihatoitlased, kes pidasid isegi ” treening- lihadieeti”, saavutasid kõrgema normi 15 min. ja seejuures näitasid palju suuremat väsimust kui taimtoitlased.

Teine veel näitlikum katse on isteharjutus- täiskükk. Tõuseb püsti ja istub kandadele. Lihatoitlased jõudsid 300-400 korda üles ja alla tõusta, siis olid jalamusklid väsinud, et ei suutnud trepist üles teisele korrusele minna, vaid pidid vahepeal istuma.
Taimtoitlased ületasid kaugelt selle normi. Üks tegi 1500 istet, jooksis peale selle ümber maja ja käis järjest veel mitu miili maha. Ta oli vaid 2 aastat taimetoitlane olnud. Teine tegi 2400 istet ja läks oma hariliku töö juurde nagu poleks midagi olnud. Kolmas tegi 5000 istet. Ja tähelepanuväärt oli see, et taimtoitlased ei tundnud peale selle musklites valusid, kuna lihatoitlastele pidi tehtama musklite masaaz. Ehk näide loomariigist koer ja hobune. Hobune on vastupidav, jookseb kaua järgemööda, koer alguses jookseb, siis heidab jälle pikali ja puhkab, Samuti lõvi ja kaamel, ühel on momentne jõud, teisel kestev. See on ka spordis nähtav, lihatoitlased saavad lühiajalisi jõupingutusi teha, taimetoitlased pikaajalisi ja vastupidavaid.

Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

Sveitsi lumistes mägedes tehti talvel järgmine katse. Pandi tööle kaks artelli metsatöölisi, taim- ja lihatoidulisi. Lihatoitlased töötasid alguses intensiivsemalt aga varsti peale selle tuli väsimus, töö produktiivsus langes järgnes külmatunne ja pidid end soojendama.

Taimtoitlased töölised töötasid kogu aeg ühe pingega ja ei tundnud väsimust ega külma ning töö hulgast ei jäänud maha vaid olid ees.

Lima tekitab hapete käärimisprotsesse kehas, mille ärritusest tõuseb ruttu kehasoojus nagu alkoholist, seepärast ekslikult arvatakse, et liha annab palju jõudu ja soojust kuid tegelikult on keha ülepingutus, mis ruineerib ja hävitab pikapeale.

Ekslik on arvata, et taimtoitlane sööb talvel ka ainult õuna, kaali, kapsast, porgandit ja peab sellega külmale vastu seisma. Ei iga aastaaja vahetusel muutub taimtoitlase toit vastavalt aastaajale.

Kui suvel päike külvab külluses ultraviolet kiiri, siis taimtoitlase toit on kõik värsked rohelised kasvud, lehed, salatid, spinatid sellerid jne, et anda organismile ka seespidi päikese energiaküllast toitu, mis talve jooksul kahanenud.

Sügis kui maa ja õhk täis elektrit mille mõjul küpsevad kõik marjad, puuviljad ja aedviljad, siis toidab end ka taimetoitlane nende ainetega, et magneedi sisaldavus temas ei katkestaks harmooniat küpseva loodusega.

Talve tulekul on elekter tõmbunud tagasi maa sisemusse ja kerkivad rõsked udud ning päike on siirdunud üle ekvaatori, kaljukitse tähestikku oma talvisele teele, siis muutub ka taimtoitlase toitlus. Mahla ehk veerikaste toitainete asemel kerkivad esile teravilja ja jahu ning juurvilja toidud ühes õlirikaste taimede ja õlide ning taime valgu rikaste toitudega.

Kevade saabudes kui maa hakkab end liigutama ja sisemisi jõude välja kiirgama nagu enne oma sugulist küpsust, siis muutub täiesti ka taimtoitlase toit. Toidud muutuvad kergemaks, õli ja valkainete tarvitamine väheneb paastumiseni ehk nälgimise kuurideni, mida taimtoitlased väga hindavad ja ka harrastavad, sest kogu loodus puhastab end kevadel kõigest talve jooksul kogunenud mustusest ja seda vajab ka inimese organism. Vanad juurviljad ei tule enam lauale riivitult ja hakitult vaid ainult veel mahladena, järjest ruumi andes värskele rohelisele. Seega pole taimtoitlane kaitstud ainult talvel külma vaid ka suvel kuuma vastu. Seega on toortaimetoitlane paremini kaitstud ühekülgse toitumise eest, mis on liha ja keedutoitlasele alatiseks hädaohuks.

Üleminek taimetoortoidule

Üleminek liha või keedetud taimtoidult taimtoortoidule on erijuhtudel kaunis raske. Nagu inimene ise on oma harjumuste ori, nii ka tema organism. Organism on harjunud teatud toitainete ümbertöötamisega ja vastavalt sellele on kujunenud ka tema sisenäärmete tegevus, seepärast pole kasulik järsk üleminek, vaid järkjärguline. Alata üleminekut järjest toortoidu hulga suurenemisega keedutoidu arvel on kohasem. Kuid ka see toob ikka esile näljatunnet, kõhu lahti- ehk kinniolekut ja suurt meeleolu langust, mis isegi kuni enesetapmise tunneteni võib viia. Aga see on möödaminev ja võib kesta ainult 2 või 3 nädalat, ning pärast valdab inimest eriline kerguse ja vabaduse tunne. Inimene on nagu mingi enesekunastuse kuuri läbi teinud.

Praktiseeritakse ka järsküleminemisi nälgimise teel, et enne organismi puhastada vanadest ainetest ja mürkidest. Tehakse alguses eelnälgimisi, siis täisnälgimisi 3 päevast alates kuni 59 päevani. Kõiki seesmise puhastuste, klistiiride ja vannide ning järelnälgimistega kuid seejuures on juba tarvis asjatundlikku kätt, mida igaüks ise ei või ette võtta, kuigi see on kõige kasulikum tee üleminekuks.
Edasi on toodud toiduainete nimekirjad ja hulgaliselt huvitavaid toortaimetoidu retsepte koos nendesleiduvate mineraalainete ja vitamiinidega. Retsepte leiab muuhulgas ka toomemarjadest. mustikaõitest, kadakamarjadest, pihlakatest, tammetõrudest, kirsiõitest, sireliõitest, kukeseentest, kuusekasvudest, võilillest, tatrast, rukki ja nisu teradest, kanepiseemnetest, ristikheinaseemnetest, päikesel kuivatatud leibadest jne.

Katkend Toortoidu söömisest ja serveerimisest: ” Kõige enne võetakse salvrätil asetsev kuuseoksake, tõmmatakse 4-5 kuuseokast ja näritakse suus peeneks, sest see on mõeldud suunäärmete ärrituseks, kaalimahla maitseaineks ja väga heaks hommikuseks rindade puhastuseks.”

Siis veel mujalt paar huvitavat lõiku: ” Anorgaaniliste pulbrite ja tilkadena sisse võttes vitamiine ei saa inimene nendest elada, vaid nad peavad orgaanilisest loodusest elava toiduna vastu võetama, siis suudab organism neid ülesehitamiseks kasutada.

“Keedutoit hävitab paljud vitamiinid toidust täiesti ja osalt vähendab neid, seepärast jääb toortoit vitamiinide suhtes ideaalsemaks toiduks”.

” Keedusool on tervisele kahjulik, sellepärast toortoitlased ei tarvita seda. Et keedusoolata läbi saab, seda näitavad kõik metsloomad ja metsinimesed, kes soola eitunne ega tarvita aga elavad veata. Inimese organismile tarvilikku soola leidub juba toortaimedes iseenesest, seepärast pole toortoitlastele keedusoola tarvis. Keetmisega läheb sool kaduma, sellepärast keedutoitlased tarvitavad soola lisamist toitudele. Soola asemel võib tarvitada maasoola, sellerisoola, tuhka”.

Raamatu lõpus on veel kaks väga huvitavat peatükki.

Vananemise ja surma põhjus

Inimese keha koosneb rakkudest, rakud järjest uuenevad ja kõdunevad, nähtav on see uuenemises, mis kõõmana heidab enesest surnud rakud, samuti küüned, juuksed jne.

Mis takistab rakkude uuenemist vanaduses sama nooruslikult nagu nooruses? Seda takistab ainevahetuse vaheprodukt, lima, kõnts, ütleb P. Muleford. Ainevahetuse vaheproduktid takistavad rakkude kujunemist ja jäävad vere kapillaaridesse, kudedesse ja rakkude vahedesse kui surnud elemendid ja nii kogub kehasse palju võõrkehi- surnud olluseid, mis teevad meie keha juba surnud elementide kandjaks. Mida vanemaks inimene läheb, seda rohkem sinna neid tekib, kuni surnud elemendid- anorgaanilised ained võtavad ülekaalu orgaanilistelt, ning inimene langeb tagasi surnud elementideks.

Inimese seedimisorganite seinad on mõistuseta” pumbad”, mis imevad enesesse kõik, mis vähegi toidust on saada, küsimata sellest, kas see on kehale mürk või ülesehitav aine. Veri on “pime jooksupoiss”, mis kannab kohe kõik selle mida ta seedimisorganitelt on saanud laiali, kahjulikud happed, limad, anorgaanilised ained, mida rakud ei tarvita ja mis muutuvad nende tegevuse halvajaiks, takistajaiks.

Inimese seedimisaparatuur on mehaaniline masin, mis teeb vaid oma tööd, küsimata, missuguseid aineid ta laiali kannab ja tagasi toob. Nagu sipelgas, kes kannab, mis järgi annab, mida ei jõua, see jääb sinnapaika.

Inimene ise on aga mõistusega olevus ja seepärast peab ta andma maole puhtaid orgaanilisi aineid keha toiduks, mitte keetmise läbi osalt anorgaaniliseks ja limarikasteks muutunud toite. Toorainetoit on limavaba toit.

Inimese keha on sama, mis klaas puhast vett, mida järjest värskendatakse juurde antava selge veega, kui aga vett hakatakse värskendama roiskveega, siis varsti ei taha inimene seda näha ega tarvitada.

Nii on ka vana inimesega, kes ei taha enam näha oma kõdunenud, vigast, rikkeläinud keha. Mitte, et tema vaim oleks vanemaks läinud, kui ta oli, vaid keha, mille üle ta enam ei suuda valitseda, kuhu niipalju on kogunenud aastatega alaväärtuslikku elutut elementi. Sellest tarvitamiskõlbmatust kehast kui rikkiläinud instrumendist soovib ta ise juba vabaneda ja lahti saada. Ta ootab vabanemist – surma.

Inimese tahtmine on tema taevariik ja mida ta soovib, seda ta saab. Tema süü on see, et ta toitis oma keha surnud elementidega ja patt on see, et ta valesti mõtles, surma ootas. Mida inimene mõtleb, seda ta on. Elu on lõpmata. Ei tohi piire tõmmata 60 või 70 aastaga, need on oma loodud piirid, neist ülemõtlev elab nad üle kaugusse…… Teie olete surematud. Teie olete jumala sarnased. Valitsege üle oma elava keha- mõistusega.

Mehed, kes elasid üle 150 a. vanaks.

Paari aasta eest oli Münchenis psühhotehnikute kongress, kus jõuti ühisele otsusele, et praegune suremine 60-70 aastaselt ei ole loomulik. Inimene võib elada vähemalt 150-200 aastat, kuna seda tagab tema kehaehitus, mis on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad. Elavad faktid selleks on isikud, kes elanud üle 150 aasta ja seega näidanud, et kui õieti elada ja end toita, siis ei” kulu” keha 60-70 aastaga juba ära, vaid ta peab palju kauem vastu.

Zaro Aga elas üle 150 aasta. Ta oli türklane ja elas Konstantinoopolis 1930. a. pakikandjana. Sõi ainult sibulaid ja musta leiba üks kord päevas. Konstantinoopolist viis teda üks ameeriklane Ameerikasse loenguid pidama, kus ta ka liha hakkas sööma. Kahe aasta pärast ta suri seal. Arst konstateeris, et peale kahe aasta verre tekkinud toksiinide on ta organism täiesti terve.

Vanad pelaskid Kreekas, kes toitsid ennast puuviljast, elasud kõik keskmiselt 150 aastat vanaks. Jenkins elas 178 a. vanaks, ta toitis ennast juurviljadest. Dr. H. Balzli kirjutab: ” Kui hispaanlased 1668.a. asusid Lõunamere saare Lauronele, siis leidsid nad sealt eest 500 000 lise rahvaarvu. Neil oli oma kultuur ja põlluharimine. Tuld ja riietamist nad ei tundnud. Sõid toortoite: juur-, puuvilju ja lehti. Nad olid kõrgekasvulised, ilusad ja väga jõurikkad inimesed, kes ei tundnud ühtegi haigust ega varajast surma, vaid elasud kõik kõrgesse vanadusse. Uute isandate kaudu õppisid need looduslapsed tundma keetmist, riietumist, lihasöömist jne.- ühesõnaga ” kultuuri”, ja järeldus oli see, et preagu on sellest rahvast järel vaid riismed kahe tuhande inimese ümber.

Proffessor E. Szekely arvab, et lihasöömine lühendab eluiga, kuna inimene oma hammaste ehituselt kuulub puuviljasööjate hulka aga mitte lihasööjate liiki. Ta soovitab süüa ainult tooreid, looduslikke toite kaks korda päevas ja igal nädalal üks päev täiesti nälgida. Seega saavutab inimkond enesele terve ja kõrge vanaduse, mis on kõikide andmete järele täiesti võimalik.

Lõppsõna

Kuigi alguses kõik siinantud toidud pole maitsevad, siis ei tarvitse sellepärast kohkuda, sest toit on täiesti maitse asi. aga jiba mõne nädala pärast on kujunenud oma lemmiktoidud ning praadi ja liha ei tule enam meeldegi. Keedutoidu vahelesöömine takistab väga uue toidu maitse kujunemist, sellest tuleb alguses täiesti loobuda. Ka ei tarvitse kohe suuri tulemusi tahta, sest nagu teada inimeses leiduvad rakud uuenevad mitme aasta jooksul ja alles seitsme aasta pärast on keha uute rakkude koostisega, siis võib konkreetsemaid järeldusi teha.

Uus toitlus annab ka uue mõtteilma ja maailmavaate, seepärast on soovitav tutvuda ka vastava kirjandusega, et hingeliselt mitte konflikti sattuda välismaailmaga.

Kaanepilt on kunstnik Fiduse järele, kuulub meditatsiooniks ja sügavamaks järelemõtlemiseks. Rõõmsalt uues suunas!

Selline raamat siis 74 aastat tagasi kunagises Eesti Vabariigis. Peale seda tuli aga Nõukogude Liit, mis teadupärast keelas taimetoitluse. Toon veel lõpetuseks ühe katkendi hoopis teisest allikast:

Pärast revolutsiooni kuni 80ndate lõpuni oli taimetoidu propaganda Nõukogude Liidus keelatud ja ametliku meditsiini seisukohalt oli taimetoitlus tervisele kahjulik. Väljaandeid selle teema kohta praktiliselt ei ilmunud. Sellegipoolest kuulusid taimetoitluse pooldajate hulka mitmed tuntud autoriteedid meditsiini valdkonnast, kes ei varjanud eriti oma vaateid. Nende seast võib välja tuua akadeemik Nesmejanovi ja meditsiinilise nälgimise spetsialisti professor J. S. Nikolajevi. Nende väljaannetes võib leida mõningaid fakte ja soovitusi. Raamat, mis üle pika aja valgustas põhjalikult antud teema laia teoreetiliste ja praktiliste küsimuste ringi oli (Медкова И.Л., Павлова Т.H., Брамбург Б.В. Все о вегетарианстве. – 2-е изд. – М.: Междунар. отношения, 1993. – 200 с.). Taimetoidu eelistest lastele, rasedatele ja imetavatele emadele räägib oma brošüüris tuntud Moskva lastearst A. Timofejeva (Тимофеева А.М. Беседы детского доктора. – М.: Теревинф, 1995. – 112 с.). Eetilisest taimetoitlusest vt. (Покуленко Т.А. Вегетарианство как нравственная ценность // Этическая мысль. – М.: Политиздат, 1990. – 258-273 c.). Kordustrükina on välja antud ka mitmed revolutsioonieelsed raamatud.

Sellest ka ehk siiani eestlaste kartus ja hirm taimetoitluse eest. Siit on ka näha , milline oli suhtumine taimetoitlusesse Eesti esimeses Vabariigis võrreldes tänapäevaga.

Nõustamine

Toitumisnõustamine on Eestis uudne, kuid ilmselgelt vajalik eriala. Meie elukeskkond ja maa, kus toit kasvab ning inimene ise ja tema elustiil on aja jooksul oluliselt muutunud ja on praegugi pidevas muutumises. Inimesed ei tee enam sõna otsese mõttes vahet töödeldud ja töötlemata ehk loomulikul toidul, millest tulenevalt saavad igapäev alguse tuhanded uued terviseprobleemid.

Üle- ja ala toitumine, ravimite, alkoholi, kofeiini ja narkootiliste ainete tarbimine kahjustab kogu meie keha süsteemi tasakaalu. Kusihape, ravimid, kaltsiumkristallid, raskemetallid ja paljud teised jäätmed ja mürgid ladestuvad kudedesse ja liigestesse, muutes meid kangeks ja põhjustades haigusi, hädasid ja väärarenguid. Nende mõju võib avalduda ka alles aastate või hoopis järeltulevate põlvkondade jooksul. Haigusi saab ravida organismile vajaliku toidu õige kasutamisega.

Ravimid võivad anda küll kiire paranemise efekti, kuid põhjustavad sageli kõrvalmõjusid, võides mõnikord isegi uusi haigusi tekitada. Medikamente tuleks kasutada üksnes edasilükkamatut abi vajavates olukordades. Sellepärast ongi toitumisnõustaja ja meditsiini vaheline koostöö oluline, et patsient saaks paraneda parimal võimaliku viisil.

Toitumist korrigeerides on võimalik abi saada paljude terviseprobleemidele korral. See võib olla aega ja tahtejõudu nõudev protsess kuid kõik oleneb siiski sellest kui sügavale haigused on juurdunud. Iga inimene on unikaalne, mõnel võivad positiivsed muutused ilmneda juba mõne nädalaga, teisel võtab aega kuid või isegi aastaid. Kui on vaja, peab dieet kestma kogu elu.

Toiduga ravimine võib olla vaevaline kuid on loomulik ja kõrvalmõjudeta. Loodus kasutab organismi loomulikku kaitset ja toetab aeglast ja pidevat paranemist.

Toitumisnõustajana olen sulle sellel teekonnal toeks ja abiks.

Aitan koostada tervislikku ja sobilikku menüüd vastavalt Sinu vajadusele ja seisundile.

Abistan kaalulangetamisel ja tervislike puhastuskuuride läbiviimisel.

Annan nõu erinevate dieetide rakendamisel: gluteeni- ja kaseiinivaba dieet, vegetaarne dieet, toidutalumatuse korral jne.

Loengud

  • Tervislik toitumine
  • Südamesõbralik toitumine
  • Taimetoitlus
  • Maksapuhastus
  • Toitumine raseduse ja imetamise ajal
  • Tervislik toitumine lastele
  • Tervislik kaalu langetamine ja selle hoidmine

Toitumine

Elamine on aga ohtlik tegevus, mis lõpeb alati surmaga. Pole oluline, kui kaua elada, oluline on tervelt surra. Et mitte jääda haigena aastateks endale ja teistele õnnetuseks kaela. Ela hästi, sure püsti.

– Anatol Sügis –

Kui sa annad oma kehale sobivat toitu, et keha funktsioneerilks laitmatult, siis saad sina segamatult teha seda, mida sa oled tulnud siia maailma tegema.

Mõned toidud põhjustavad haigusi, teised toidud ravivad haigusi

Kui häirida tasakaalu meie kehas, hinges ja vaimus, siis on tulemuseks haigused ja vaevused. Kui sa sööd päevast päeva toitu, mis põhjustab sinu kehale vaevusi ja mis sulle tegelikult ei sobi, siis ei saa sa iialgi teada, milleks sa tegelikult võimeline oled ja kui hästi sa end tunda võid. Paljud inimesed väidavad, et meie perekonnas esinebki ülekaalu või vähkkasvajat või südamehaigusi, mis on ka määrav, kuid kõige suurem mõju meie tervisele on siiski igapäevaharjumustel, seejärel alles geenidel.

Tänapäeva inimesed tunduvad välimuse järgi ületoidetud, kuid tegelikult on nad hoopis alatoidetud

Miks? Sest looduses on olemas tasakaal, mida inimene ei saa ise kunstlikult tekitada, kuigi seda proovitakse jätkuvalt ja järjekindlalt, on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Kahjuks on suurem osa toitu, mida me poelettidel näeme, läbi teinud terve hulga töötlemisprotsesse nagu kõrgel temperatuuril kuumutamine, rafineerimine, valgendamine jms. Paljudele toitudele lisatakse ka hulganisti keemilisi lisaaineid- säilitusained, maitseparandajad, värvi, lõhna – ja maitseained, mida kasutatakse toidu atraktiivseks muutmisel. Loomadele söödetakse hormoone ja antibiootikume, mis kanduvad lihasse, munadesse ja piimatoodetesse. Selline toit ei ole enam loodusega kooskõlas, sealt puudub lisaks vajalikele vitamiinidele, mineraalidele, ensüümidele ja paljudele teistele elutähtsate ainetele ka vajalik energia.

Enamasti on toitude töötlemise eesmärgiks luua toode, mis on ligitõmbava kaubandusliku välimusega, pikema säilimisaja ja esmapilgul mugavamini kasutatav, ahvatlevam, ning võimalik, et isegi sõltuvust tekitav, et tarbija tuleks seda uuesti ostma. Toiduainete tööstus töötleb kaupu mitte tarbija huve silmas pidades, vaid kasumile mõeldes.

Kõige vajalikum ja esmasem, mida oma tervise jaoks saad teha, on õppida tervislikult toituma. Kuid just see osutub paljudel inimestel kõige raskemaks ja keerulisemaks ülesandeks. Tundub olevat raske orienteeruda kaupu täis toidulettide vahel, kus üks toode on ahvatlevam kui teine.

Toidud, millest hoiduda

Tavaliselt sõdib inimene igasuguste toidupiirangute vastu. Ta pole teadlik, et peaaegu kõik halvad toitumisharjumused sarnanevad narkomaaniaga. Mõned toiduained maskeerivad momentaalselt depressiooni ja väsimust, röövides kehalt samalajal viimsedki jõuvarud. Kui aga tervis lõpuks sellise piitsutamise peale üles ütleb, soovitakse saada silmapilkset paranemist, tarbides ravimeid, mis küll peidavad sümptomeid kuid tei lahenda probleemide tegelikke põhjusi. Nii jäävadki varjatud tervisprobleemid mööda keha ringlema, otsides järjest uusi väljapääse küll köha, nohu või teinekord veelgi tõsisemate probleemidena nagu depressioon, südamehaigused jne.

Mõned inimesed tarvitavad liiga palju soola, teised söövad suurel hulgal liha, kolmandad tarbivad liigselt kohvi või magustoitu. Need toidud on stimulandid, millest loobumisel tekib nõrkus, peavalu või lihtsalt kehva olemine, kuna sel ajal toimub mürkainete väljaviimine organismist. See on põhjus, miks paljud inimesed arvavad, et nad vajavad neid aineid, seetõttu pöördutakse tagasi oma ebatervislike harjumuste juurde. Tegelikkuses aga kestavad nn. ärajääma nähud vaid lühikese perjoodi jooksul ning teatud aja möödudes kui organism on keha saastavatest ainetest puhastunud kaob ka isu ebasoovitavate ainete järgi. Inimene muutub stimulantideta energilisemaks ja rõõmsamaks ilma, et peaks maksma selle eest oma tervisega.

Rafineeritud tooted – (valge jahu, pasta, riis, kiirkeedu helbed, suhkur, sool, õlid jne.)- Algne toitainete rikas tooraine on liigselt “puhastatud” valgendatud, kuumutatud jne. Näiteks jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Järgi jääb lõhnatu toitainete vaene kauasäiliv mass.
Rafineeritud toidud on toitainetest tühjaks imetud libatoidud, milles puuduvad meile hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained ning meie kehale vajalik tooraine algupärane energia. Meie keha peab sellise toidu seedimiseks laenama puuduvad vitamiinid, mineraalid ja muud toitained oma kudedest. Seesugune organismi tühjaks imemine kasvatabki isu ja liigsöömist, sest keha otsib võimalusi, kuidas taastada toitainevarud, mille ta on rafineeritud toidu peale ära kulutanud.

Sool – laua- ehk söögisool on tööstuse kõrvaltoode – 99,9 protsendiline naatriumkloriid, millele esteetilistel ja kaubanduslikel põhjustel lisatakse nüüdisajal muu seas paakumisvastast ainet ja muid kemikaale. Laua sool on siis 82 mineraalist (magneesium, jood, raud jne.) puhastatud meresool. Rafineerimis- ehk tootmisprotsessi käigus kuumutatakse soola suurel kuumusel, mistõttu muutub ka soola ainulaadne, elektrijuhtivusega seotud molekulaarne struktuur. Puhas naatriumkloriid koos lisaainetega mõjub meie organismile mürgina, mida organism ei võta omaks, vaid püüab sellest kiiresti vabaneda. Organism kaitseb ennast kahjuliku aine vastu, lahustades seda vedelikes. Seepärast tekitabki sool ehk naatrium(kloriid) janu ja turseid.
Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid see pole inimese organismi jaoks siiski piisav. Laua sool paneb südamele suure surve, takistab kaltsiumi imendumist, viib mineraalaineid kehast välja, tõsab vererõhku, häirib kehas elementide vahelist tasakaalu ja soodustab vähi teket.

Suhkur – naturaalne suhkruroog sisaldab 14% mikroelemente, mineraale ja vitamiine, lisaks ka klorofülli, olles isegi teatud mõttes kasulik toiduaine. Valge suhkur( rafineeritud) on üles soojendatud kriidipiimas, nõnda et kaltsium ja proteiinid eralduvad. Segu muutub aluseliseks ja seega hävitab kõik vitamiinid. Teises faasis segatakse suhkur happelise kriidiga, CO2-ga, SO2-ga ja lõpuks NaC2-ga. Seda segu kuumutatakse ja jahutatakse mitu korda, seejärel kristalliseeritakse ja tsentrifuugitakse. Selline “surnud” ainehulk töödeldakse veel kemikaaliga Sr(OH)2. Järgnevalt jõuab see rafineerimisse, kus järje võtab üle kriit-süsinikhape (chalk carbon acid), et ainet puhastada. Tume värvus kõrvaldatakse väävelhappe (H2SO4) lisamisega ja siis see filtreeritakse kondisöe abil. Lõpuks lisatakse Indathrenblue värvi ehk väga mürgist ultramariini.
Valge suhkur röövib kehast vitamiine ja mineraale, mida on vaja tema enda seedimiseks ja detoksifikatsiooniks, muudab meie keha happeliseks ja hüperaktiivseks, viib energia alla ja üles(jojo effekt), tekitab sõltuvust, hambaauke, soodustab diabeeti, enneaegset vananemist, vähi- ja südamehaiguste teket ning nõrgestab immuunsüsteemi. Lihtsamalt öeldes laastab valge suhkur kogu keha ja selle funktsioone, olles aluseks paljudele degeneratiivsetele haigusetele.

Koffeiin ( kohv, must tee, koolajoogid, energia joogid, ravimid) – on kesknärvisüsteemi stimulant. Kuigi on paljud uuringuid tõestavad, et koffeiin ei olegi nii kahjulik ning kohvis leiduvad ka paljukiidetud antioksüdandid, ei ole muidu kemikaalide ja lisaainetega töödeldud kohv asendamatu tervislik toiduaine.

Koffeiin

Laialdaselt antioksüdante sisaldavad ka kõik juur -ja puuviljad.

Koffeiin nõrgestab kordinatsiooni, mälu, kiirendab südame lööke, tõstab kolesterooli taset, ärritab magu ja põhjustab une häireid ning närvilisust. Kurnab neerupealseid ja sunnib inimese enda varudest energiat tootma, mitte ei anna seda juurde. Vähendab tsingi ja raua imendumist ligi poole võrra.

Gaseeritud joogid (kaasa arvatud vesi) – tekitavad röhitsusi, mille tulemusel kerkib maohape söögitorusse, kahjustades rakke ja luues soodsa pinna söögitoruvähi tekkeks, põhjustab kaltsiumi kaotust. Enamus karastusiooke sisaldab suures koguses suhkrut. Vee rikastamine tehnilise süsihappegaasiga on tootja ja müüja jaoks majanduslikult kasulik seetõttu, et gaseerimisega pikeneb vee säilitusaeg ning vastavalt on nõuded hoiutingimustele lihtsamad ja müügikõlblikkuse aeg pikem. Samuti kasutatakse gaseerimist tihti selleks, et vabastada jook ebameeldivast kõrvalmaitsest.

Margariinid, rafineeritud õlid, transrasvad – Rafineeritud õli on pleegitatud ja lõhnastatud keemiliste ühenditega, margariinid meenutavad oma keemilise koostise poolest kõige rohkem plastmassi. Hüdrogeenitud rasv on keemiliste meetodite abil tahkeks muudetud taimeõli. Taimerasva hakati tahkestama ehk hüdrogeenima selleks, et saada võist odavam ning pikema säilivusajaga mass ehk margariin. Hüdrogeenitud rasvad( transrasvad) on üheks peamiseks südame ja veresoonkonna haiguste põhjuseks. Nad sisaldavad küllastatud ja trans-rasvhappeid, mis tekitavad veresoonte lupjumist, võides omakorda põhjustada südameatakki või insulti ning lisaks alandavad “head kolesterooli” ja tõstavad “halva kolesterooli” taset.

Light tooted – vähendatud rasvasisaldusega piimatooted või suhkruvabad tooted.

Poolfabrikaadid ( lihatooted-vorstid, viinerid, singid, kalapulgad jne.) – Vorstitooted koosnevad rasvast, rupskitest ja kamarast. Sinkidesse pressitakse keemiliste lisaainetega rikastatud vett. Kõikidele lihatoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249 – E252) ning värvaineid, mis meie organismi sattudes moodustavad kantserogeenseid (ehk vähkitekitavaid) ühendeid.

Üle keedetud, friteeritud või praetud toiduained (mikrolaine ahjus valminud toit) – surnud toit, kuna enamik vitamiine mineraale läheb kuumutades üle 47 kraadi, kaduma. Täielikult hävivad toidu seedimiseks vajalikud ensüümid.

Nikotiin – Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja. Suitsetamine koormab südant, kopse, kesknärvisüsteemi, pärsib viljakust jne.

Alkohol – tekitab sõltuvust, mürgitab keha süsteeme, eriti maksa, tekitab veresuhkru kõikumist, rakukoe taandarengut. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häire. Alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur.

Sünteetilised lisaained

Suhkruasendajad (atsesulfaam E950, aspartaam E951, tsüklamaat E952, sahhariin E954 jt.) – on närvimürgid ja vähktõve soodustajad. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel.
Värvained -100-199, maitsetugevdajad -E 600-625 säilitusained- E 200-299 – sisaldavad keemilisi aineid, mis inimorganismis käituvad ettearvamatult. Neid on vähe uuritud, võivad tekitada hüperaktiivsust, agressiivsust, vähkkasvajad, depresioon jne.

Geneetiliselt muundatud toit – Tehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse geneetiliselt muundatud toidu saamiseks. Ühtegi GMO toitu ei tohi Euroopa Liidu turule tuua enne, kui selle ohutust on hinnanud Euroopa Toiduohutusamet ning toote turule viimiseks on tehtud vastav otsus. Ka Eesti turule on joudnud GMO maisist, GMO rapsist ja GMO sojast saadud või neid sisaldavad toidud. Kõik GMO-st koosnevad, neid sisaldavad või neist saadud toidud peavad olema vastavalt märgistatud, st toote märgistusel peab olema kirjas, et tegemist on GMO toiduga, või et toit sisaldab GMO koostisosi. Nt GMO maisi sisaldava toidu märgistusel peavad olema sõnad “geneetiliselt muundatud” või “toodetud geneetiliselt muundatud maisist”.
Kuna GMO toodete kaugmõju tervisele ei ole piisavalt uuritud ja nende ohutus toestatud, on soovitav GMO tooteid mitte tarbida või tarbida vaid erandjuhtudel.

Ei ole asendamatud toiduained inimese toidulaual

Piimatooted (lehma piim) – Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Väidetavalt ei talu 25% eestlastest lehmapiima. Piima ja piimatoodete liialdamisega on oht ka rauapuudusaneemiaks.
Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.
Suhkruga magustatud ” poe ” piimatooted nagu jäätis, jogurt, kohukesed jms, ei ole kindlasti hea valik.
Kui aga siiski piimatooteid tarbida, siis mahe saadusi nagu keefir, pett, hapupiim, maitsestamata jogurt, kodujuust, taluvõi. Mitte rohkem kui 1-2 portsjonit päevas.

Liha- (sea, kana, looma) – Liha sisaldab küll palju mineraalaineid ja vitamiine aga ka halbu rasvu ja toksiine, kuna loomadele süstitakse antibiootikume ja hormoone. Paljud vitamiinid lähevad liha küpsetades aga kaduma. Tänapäeval tarbitakse liha ka liiga palju. Üks kord päevas oleks rohkem kui küll, tervise seisukohast võiks liha olla kõrvalroog ja salat pearoog. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse südamehaiguste, kõrge vererõhu, vähi, neeruhaiguste, osteoporoosi ja neerukivide kõrgenenud riskiga.
Kui aga siiski liha tarbid, siis parim oleks mahedalt kasvataud linnu liha. Punast liha ( veis, siga, lammas) soovitatakse tarvitada väga harva, mitte rohkem kui kord nädalas.

Kala ja mereannid – lõhe, makrell, heeringast, hiidlest – on loomse valgu, heade rasvhapete omega 3 allikas. Ettevaatust, tänu tänapäeva reostunud vetele sisaldavad paljud kalad tervisele kahjulikku elavhõbedat. Loomsest lihast on kala kõige hinnatum. Tarbi väiksemaid kalu, need pole nii saastatud.

Munad – sisaldavad samu aineid, mis lihagi. Piiara ka munade tarbimist kuna muna võrdub lihaga. Eelista vabalt peetavate kanade mune, puurikanade munadele.

Ole tähelepanelik nende toiduainete suhtes

Teraviljad – nisu, rukkis, oder- täisteravilja tooted on muidu tervislikud kuid põhjustavad paljudel inimestel toidutalumatust ja allergiat, eriti nisu puhul. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist. Nisu valku gluteeni on raske seedida ka mitte allergikul, seetõttu võiks ka täistera nisu tarbida vähem.

Pärm– on probleemiks kui sul on allergia, migreen, parasiitseentõbi, ekseem, nõgestõbi, astma, pärmitundlikkus, liigne kehakaal. Sisaldab samas B grupi vitamiine ja mineraalaineid. Positiivse toimega on muidugi naturaalne, mitte tööstuslik pärm.

Seened – sisaldavad valku, aminohappeid ja vitamiine, eemaldavad kehast mürke, samas sisaldades ka ise looduslikke mürke ja keemilisi aineid, mis võivad seedimist segada.

Mida siis süüa?

Tänapäeval on ELULISELT oluline vahet teha töödeldud ja töötlemata toidul. Toiduks tarvita alati värsket, võimalusel mahe terviktoitu. Terviktoit on toit oma kõige loomulikumas olekus, nii nagu emake loodus on ta meile andnud. Seda pole kunstlikult töödeldud, pole MIDAGI lisatud ega ÄRA võetud. Terviktoidus on olemas kõik organismile vajalikud toitained lugematute ülesannete täitmiseks, mis aitavad keha elusa ja tervena hoida. Loomuliku tervisliku toidu söömine pole hetkeline trendi dieet, vaid elustiil, mida järgides on võimalik hoiduda ning abi saada paljude haiguste korral. Juba üksainus tervislik toidukord aitab mürkainetest küllastunud organismi.

Orgaanilise( mahe, öko) toidu söömise olulisus

Briti teadlaste uuring kinnitas, et mahedalt toodetud puuviljad, aedviljad ja piim sisaldavad rohkem kasulikke komponente. 12 miljonit naelsterlingit (269,3 miljonit krooni) maksnud uuringu esialgsed tulemused näitavad, et mahepuuviljad ja maheaedviljad sisaldavad kuni 40 protsenti enam antioksüdante kui tavalised puu- ja aedviljad, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator. Uurimust rahastas Euroopa Liit, selle läbiviimist juhtis Newcastle’i ülikooli professor Carlo Leifert. Projekt kestis neli aastat ning uuritavaid taimi kasvatati mitmetes kohtades üle Euroopa, kaasaarvatud ülikooli enda katsepõllul. Antioksüdandid on tervislikud, sest võitlevad vabade radikaalidega, mis on väga reaktsioonivõimelised osakesed ning kipuvad inimese rakke kahjustama. Vähem vabu radikaale tähendab eeldatavalt vähem terviseprobleeme ning aeglasemat vananemist. Varasemad uuringud on väitnud, et tervislikkuse seisukohalt pole vahet, kas süüa mahetoitu või mitte.

Tavaliselt toodetud tooted sisaldvad pestitsiide ja teisi kahjulikke kemikaale, enamasti on nad kasvatatud ka mineraalidevaeses pinnases. See on eriti oluline laste puhul, sest laps saab kg. kehakaalu kohta rohkem mürke. Orgaanilises toidus on palju rohkem mineraale ja mikrotoitaineid nad on ka aluselisemad. Orgaanilise toidu kasvatajaid toetades toetad ka maakera puhtust, sest nad kasvatavad toitu keskkonna säästlikumalt.

Toidupüramiidid

Harvardi püramiid

Ja Harvardist inspiratsiooni saanud ETTA püramiid.

Puuviljad – aprikoos, õun, banaan, dattel, pirn, nektariin, virsik , mandariin, apelsiin, sidrun, greip, kiivi, granaatõun, ananass, mango, viinamari, kirss, kaktusvili, melon, arbuus, avokaado jne.
*Looduslikud maiustused, sisaldavad hulgaliselt vitamiine, kiudaineid ja osaliselt mineraalaineid ning ensüüme, abistavad seedimisel, puhastavad ja jahutavad organismi.

Marjad – jõhvikas, tikker, sõstar, maasikas, mustikas, põldmari, murakas, vaarikas, astelpaju, mustsõstar jne.
*Neis on suurel hulgal antioksüdante, vitamiine. Eriti olulised südamehaigetele soovitatavad B grupi vitamiinid, mineraalaineid ja fütokemikaale. Marjad ja nende seemned on väga kiudainerikkad. Marjad tugevdavad immuunsussüsteemi ning aitavad ära hoida vähktõbe, enneaegset vananemist ja dementsust.

Juur ja aedviljad – porgand, peet, artisokk, baklazaan, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, hiinakapsas, spargel, juurseller, varsseller, kabatsokk , nuikapsas, pastinaak, kartul, redis, kaalikas, bataat (maguskartul), kõrvits, tomat, kurk jne.
*On liitsüsivesikute allikaks, sisaldavad ka mikrotoitaineid vitamiinide, mineraalaineid, fotokemikaale ja antioksüdante. Vähivastane kokteil.

Teraviljad – rukis, nisu, kaer, oder, tatar, basmati ja pruun riis, hirss, mais, kinoa, speltanisu, kamut, amarant jne.
*Nad sisaldavad kõiki makro ja mikrotoitaineid, mida organism vajab. On liitsüsivesikute ja kiudainete allikad, sisaldavad vitamiine E ja B ning mineraalaineid- rauda, kaltsiumi ja magneesiumi, ka valku ning häid rasvu. Töötlemata teravili on veresuhkru tasakaalustaja.

Kaunviljad – põld, soja -ja mung oad. Kikerherned, herned, läätsed jne.
*On taimseks valguallikaks, samuti kiudainete, mineraalide ja vitamiinide rohked.

Lehtköögiviljad, umbrohi – peedipealsed, sigur, lehtkapsas, võilillelehed, jääsalat, lehtsalat, sinepilehed, petersell, spinat, hapuoblikas, vesikress, rucola, malts, nõges jne.
*On väga toitainete rikkad, sisaldavad, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki, vitamiine A, C , E, K, kiudaineid, foolhapet, klorofülli. Aitavad puhastada verd, annavad energiat.

Pähklid, seemned (toorelt, maitsestamata, röstimata) – mandel, brasiilia, sarapuu, pekaan- kookos- ja kreeka pähkel, nakarpähkel, seedriseemned ja kastanid. Seesami, päevalille, chia, kaepi, lina – ja kõrvitsa seemned jne.
*Sisaldavad palju olulisi rasvhappeid ehk häid rasvu, aminohappeid, E vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, tsinki, rauda, seleeni, mangaani, valku jne.

Õlid ja rasvained (ainult külmpressitud rafineerimata õlid)– seesami, oliivi, mandli, linaseemne, gee (selitatud või), palmi -ja kookos rasv jne.
*Sisaldavad tervistavaid rasvhappeid, mida vajame toidu trantsportimisel ja lõhustumisel organismis, aju tööks, naha, juuste ja küünte tervishoiuks jpm. olulisteks funktsioonideks organismis.

Idandid – lutserni idud, odraoras, nisuoras jne.
*Sisaldavad suurel määral antioksüdante, vitamiine ntx. B12, mineraale, proteiine, ensüüme, kiudaineid, nukleiinhappeid. Kaitsevad haiguste eest.

Kääritatud tooted (loomulikul teel) – Õunasiidriäädikas, riisiäädikas, tamari soja kaste, miso, temph, keefir, jogurt, hapukoor, hapupiim, hapukurk, hapukapsas jne.
*Kääritatud toit on elus toit, mis sisaldab kehasõbralikke ensüüme ja probiootilisi baktereid, mis aitavad kaasa seedesüsteemile, tugevdavad soolefloorat ja immuunsus süsteemi.

Looduslik magus – mesi, odralinnased, riisisiirup, vahtrasiirup, melass, agaavinektar, stevia lehed, indiaani suhkur.
*Vähetöödeldud suhkur, mis sisaldab ka mineraalaineid, vitamiine, ensüüme ja antioksüdante. Mesi sisaldab ka bakterivastast toimet.

Vetikad – nori, wakame, dulse, kombu, agar, arame, kelp, merepalm, klorella , spirulina jne.
*Tõenäoliselt on vetikad üheks kõrgeimaks toitaine allikaks kogu maal. Nad sisaldavad kõiki vitamiine, mineraale, aminohappeid, ensüüme, 38 %valku.Nad on väga kergesti seeditavad, tervistavate omadustega, sisaldavad antibiootilisi omadusi, aitavad kehal puhastuda raskemetallidest, radioaktiivsetest elementidest ja mürkidest. On abiks kasvajate ravis.

Vürtsid, ürdid ja maitsetaimed – basiilik, loorber, kardemon, kaneel, koriander, köömen, till, murulauk, porrulauk, apteegitill, ingver, majoraan, piparmünt, oregano, rosmariin, safran, kurkum, tsiilipipar, mustpipar, nelk, sinep, muskaatpähkel, põld lambalääts jne.
*Aitavad toitainetel paremini imenduda, on raviva ja puhastava toimega, sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid.

Kolmik juur – küüslauk, sibul, ingver (Joogide imerohi).
*Organismi puhastavad, antibakterjaalsed, energiat, mineraale ja vitamiine andvad, ravivad ja haigusi ennetava toimega.

Taimeteed – kummel, võilill, apteegitill, ingver, zenzenn, viirpuu, meliss, lagrits, sidrunhein, nõges, pau d arco, piparmünt, kibuvits, aaloe, mate jne.
*Ravivad, puhastavad, rahustavad, toniseerivad närvisüsteemi, aitavad keha PH hoida aluselisena.

Kakao (toorkakao, lisanditeta) – sisaldab palju magneesiumi, antioksüdante.
*Lõdvestab lihaseid, tugevdab luid, soodustab head enesetunnet.

Seetõttu oleks hea juua umbkaudu 2 liitrit puhast vett päevas, oleneb muidugi ka kehakaalust ja liikumisest. Oluline on ka vee temperatuur joomisel, külm vesi jahutab ja aeglustab ainevahetust. Vee joomise parim temperatuur on kehatemperatuuril 37,5 C. Seda ka kuuma ilmaga.

Vesi ei ole lihtsalt vesiniku ja hapniku molekulid vaid moodustavad struktureeritud vee. Struktureeritud vesi on elav ja ehtne – allikavesi, vihmavesi, sulavesi on näited parimatest vee struktuuridest. Värsketes puu- ja aedviljades sisaldub orgaaniline struktureeritud vesi, mis on inimese kehale kõige paremini omastatav. Keetmisel ja kuumutamisel selline suurepärane struktuur kaob ja vesi aurustub. Kui inimene tarbib palju värsket puu- ja aedvilja, värsket rohelist saab ta suuremas koguses head vett. Iga meie keharakk sisaldab struktureeritud vett ja vajab seda. Tavalist vett juues hakkab keha ise vett struktureerima, kuid peab tegema selleks palju tööd (kulutama energiat). Vesi säilitab oma struktuure vähe aega ja kaotab need transportimisel, pumpamisel, pakendamisel.

Karboniseeritud joogid, soodajoogid, koolajoogid, kohvijoogid, alkohol ei ole meie keha niisutavad, vaid kuivatavad. Nende jookide tarbimine koormab oluliselt organismi ja aitab kaasa veetustamisele (dehydration). Keedetud vee struktuur on samuti kehale raske väljakutse, kuna keetmisel tekivad uued kehale tundmatud struktuurid. Kuumutamisel (st supid, pakendatud pastöriseeritud mahlad) vee kasulikud struktuurid hävinevad.

Noore inimese organism suudab veepuuduse suure vaevaga kompenseerida, vananedes on see üha raskem. Kuna janutunne on väga sarnane näljatundele siis inimene veejoomise asemel sööb. Siit ka algus ülekaalulisusele ja aeglasele ainevahetusele. Vee tarbimise viimisega normaalsele tasemele saab lahti liigsetest kilodest ja väheneb ka tung alkoholi järele. Kehale tuleb anda piisavalt vett, et ta suudaks ennast puhastada ja hoida ainevahetus korras.

Kokkuvõtteks

Tänapäevane toit sisaldab inimorganismile raskesti seeditavaid ja elutähtsate toitainete omastamist takistavaid aineid. Meie menüü on nii lühikese aja jooksul drastiliselt muutunud. Meie peamised füsioloogilised vajadused on aga jäänud samasugusteks ning me saame neid täita erinevaid toitaineid tarbides. Evolutsioonilised muutused võtavad väga pikka aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad tänapäevase toitumisega harjuksid. Ka inimeste füüsiline koormus on aja jooksul tunduvalt vähenenud ning me ei vaja enam nii palju toitu kui vanasti. Et tervislikult toituda, ei ole vaja minna koopasse tagasi. Kuigi maailm ja inimesed meie ümber muutuvad, on võimalik teha oma toitumises ja elustiilis tervislikke valikuid ka tänapäeval. Ehk siis tarbides mitmeksesist, loomulikku, vähetöödeldud, lisaainetevaba, võimalikult värsket ja mahedalt kasvatatud toitu ning piisavalt puhast vett. Arvestades, et toit oleks vähemalt 80% taimne ja mitte rohkem kui 20% loomne. Oluline on ka piisav liikumine. Sellist elustiili viljeledes säilitaksid inimesed puhtamana ka keskkonna, mis omakorda tuleks kasuks tervisele. Loomuliku toidu söömine pole hetkeline trendidieet, vaid kogu inimkonnale omane elustiil, mida järgides on võimalik elada tervisest pakatavat täisväärtuslikku elu .

Samas ära tee ka toitumisest kinnisideed. Teinekord on tervislikum sõpradega restoranis einestada kui üksinda kodus tervislikku toitu süüa. Toit ei ole ainus, mis toidab. Söömine aitab kehal funktsioneerida ja energiavarusid taastada. See paneb aluse tervisele ja heale enesetundele. Kuid ilma liikumata, rahuldust pakkuvate suhete, elukutse, hobide ja spirituaalsuseta kaotab toit poole oma väärtusest.

Allikad: