Home » Toitumine (page 5)

Toitumine

Mürgised kemikaalid igapäeva elus

Päris palju räägitakse juba seda, et toit mis sisaldab kemikaale on ohtlik meie tervisele, kuid paljud inimesed ei ole veel teadlikud, et samamoodi ohustab meie tervist ka kõik see mis me endale peale määrime.

Vaevalt sada aastat tagasi oli inimeste ainsamaks ilutooteks vaid tükk seepi. Praegu on aga kaubanduskeskused paksult täis värvilisi pudeleid ja topse nii naistele, meestele kui ka lastele. Meie kapid on täis erinevaid ihu – ja ilutooteid, ilma milleta me väidetavalt justkui elada ei saakski.Kas tõesti? Kuidas on küll inimkond hakkama saanud kõigi nende toodeteta kogu oma eksistentsi jooksul?

Meie nahk on keha üks suurimaid organeid, mille ülesanne on kaitsta meie sisemisi organeid väliste ohtude nagu bakterite, viiruste ja kemikaalide eest. Kuid nahk ei ole kõikvõimas ega suuda peatada kõiki neid kemikaale mida me igapäevaselt oma nahale hõõrume, nii satuvadki paljud pisikesed keemilised osakesed meile läbi naha otse vereringesse, korraldades seal paksu pahandust. Mõned eksperdid on isegi arvamusel, et need toksiinid mida me omale peale määrime on ohtlikumad kui need, mida sisse sööme. Süües sisse keemilisi aineid nagu kunstlikud värvi- ja lõhna ained ning pestitsiidid satuvad need kõigepealt maksa, mis on suuteline selliseid aineid teatud määral siiski detofikseerima ja vereringesse jõuab juba vähemal või rohkemal määral puhastatud” kraam”. Ka neerud aitavad kaasa ebasoovitatavate ainete välja uhumiseks. Nahale määrituna aga imbuvad kemikaalid otse vereringesse ja maks ega neerud ei suuda neid nii kiiresti neutraliseerida või kehast eemaldada. Nii saavad mürgised kemikaalid ladestuda meie keha rasvkoes ja ajus. Toksilisi kemikaale meie kosmeetikas ja hooldustoodetes seostatakse erinevate kasvajate, astma, hormonaalsete häirete, neuroloogiliste probleemide, viljakuse probleemide, nahaärrituste ja allerijatega.

Millega me end siis mürgitame?

515-toxic-chemicals-women-every-day

Esimese asjana hommikul ärgates me paneme vabatahtlikult suhu kanget ja mürkainetest pakatavat kemikaali nimega hambapasta. Igapäevaselt kasutame seepi, dushigeeli, shampooni, palsamit, deodoranti, lõhnaõlisid, näo- ja keha kreeme, huulepulki, lauvärve, põsepunasid ja see nimekiri muudkui pikeneb. Ja järjest suuremad peavad olema meie kapid ja kosmeetika kotid, et kõik see “hädavajalik “kraam kuhugi ära mahutada.

Tänapäeva kosmeetikas kasutatakse teadaolevalt 10 500 erinevat kemikaali, sisaldades kanserogeenseid aineid ja pestitsiide. Umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale. Igal kolmandal Euroopa inimesel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes. “Allergiavaba” kosmeetika on parfümeeriatööstusele kasulik muinasjutt. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid.

Miks neid kemikaale siis igale poole lisatakse?

Sest need on odavad, annavad toodetele pikema säilivusaja, parema lõhna, värvi, konsistensi jne. Seadusandlused ei jõua paraku üha uute toodete reguleerimisega sammu pidada ja nii satubki meie kosmeetikasse aineid, mis kohe kuidagi sinna ei peaks kuuluma.

Mõned ained, eriti sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, võivad omada kahjulikku mõju juba väga väikestes kontsentratsioonides. Osad teadlased usuvad, et pidev kokkupuude ka väikestes kogustes erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsüsteemi ja võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla suurenenud allergiate teke. Seega antud teooria kohaselt aitab kemikaalidega kokkupuute vähendamine parandada meie tervist. Oluline on ka teada, et igapäevane erinevate keemiliste ainete kooslus võib olla tunduvalt toksilisem kui kõik need ained eraldi. Tegelikult täpselt sama jutt, mis kehtib ka toiduainete kohta.

Kõik mida endale peale määrime on sama tähtis kui see, mida me omale suhu paneme. Kas oleksid nõus panema omale lusikaga suhu seda sama kreemi või shampooni, mida endale peale määrid?

 Mürgised kemikaalid

  • Ammonium laureth sulfaat – mürgine detergent, mida leidub šampoonides ja palsamites. Sisaldab eetrit ja imendub nahka väga kergesti.
  • Sodium lauryl sulfaat (SLS või SLFS) – peamine ja väga laialt kasutatav koostisosa paljudes šampoonides ja palsamites. Seda kemikaali leidub mootoriõlides ja garaažipõrandate puhastusvahendites. Ta on võimeline imenduma läbi naha ning tekitada suuri kahjustusi. Need kahjustused hõlmavad endas juuste kasvu takistamist ja pimedaks jäämist. Mida enamus tootjaid ei maini, on see, et see ühend on eriti ohtlik väikestele lastele ja võib põhjustada vähki, naha ärritust, dermatiiti, ekseemi, kõõma ja muid peanaha probleeme.
  • Parabeen – on sünteetiline kemikaal toodete säilivusaja pikendamiseks. Lisaks ärrituste tekitamisele ja allergilistele reaktsioonidele on tõestatud, et parabeen võib tekitada ka vähki.
  • Lauramide DEA – kasutatakse vahu tekitamiseks. Lisaks vahule tekitab ta ka vähki, kuivatab nahka ja juukseid.
  • Propüleenglükool – aine, mis šampoonides niisutab juukseid, aga muuhulgas leiab kasutust ka antifriisides.
  • Sünteetilised lõhnaained – peamised reaktsioonid on peavalud, uimasus, naha ärritused ja isegi hingamisteede probleemid.
  • Kivisöetõrv – kasutatakse kõõmavastastes šampoonides või šampoonides, mis on mõeldud inimestele, kes kannatavad selliste nahahaiguste nagu ekseem ja dermatiit käes. Kuigi kivisöetõrv võib ravida neid konditsioone, võib ta ka põhjustada muid probleeme. Muuhulgas võib ta tekitada peavalu, keskendumise häireid, astmat, väsimust ja vähki. Lisaks on leitud, et ta võib põhjustada spermatosoidide vähesust ja sünnidefekte.
  • Tolueen – leidub parfüümides, küünelakkides ja kosmeetikas. Tolueen on sisesekretsiooni sedaja ja potentsiaalne kantserogeen. Lisaks võib põhjustada sünnidefekte.
  • Tsirkoonium– kasutatakse higistamisvastastes vahendites. USA Toidu- ja Ravimiamet (US Food and Drug Administration) on selle aine kasutamise kosmeetikatoodetes ära keelanud või piiranud selle kasutamist.
  • Alkohol, Isopropyl (SD-40) – tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist.
  • BHA ja BHT – kasutatakse peamiselt niisutajatena ja meik upi säilitajatena. Mõjutab näärmeid ja võib tekitada kasvajaid. On kahjustav ka kaladele ja metsloomadele.
  • Parfüümid – kasutatakse laialdaselt erinevates kosmeetika toodetes. Võivad tekitada erinevaid allergijaid ja astmat. Mõned on seostatud kasvajatega ja neurotroksilisusega.
  • 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) – mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Miniriski toodetes.
  • Mineraalõli – Toornaftast toodetav mineraalõli moodustab nahale õlise kile, mis hoiab niiskust kinni. Esialgu tekitab see teis tunde siidpehmest nahast. Kuid see hoiab mürkained teie kehas kinni ja takistab naha normaalset hingamist hoides hapniku väljas. See võib muuta nahahäired (nagu ekseem) ägedamaks. Mineraalõli leidub paljudes toodetes, sh beebiõlis ja vanni- ning kehaõlides. Inimorganism ei lagunda neid. Kogunevad kopsudesse, maksa ja lümfisõlmedesse
  • Silikoonid- tüüpiliselt kasutatakse silikoone kreemide viskoossuse tõstmiseks. Samuti jätavad need nahale pehme tunde nagu parabeenidki. Tekitavad nahale tihke kihi, millest ei pääse läbi ei õhk ega ka vajalik niiskus. Silikooniga ümbritsetud juuksekarv ei saa õhust endasse niiskust siduda ning ta muutub lõpuks kuivaks ja hapraks. Kuna väliselt on silikoonikiht meeldivalt libe, tekibki illusioon siidpehmest nahast või juustest. Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt – keskmiselt 2-3 nädalat.
  • Benseen -kasutatakse lakkides ja küünelakkides lahustina. See on väga mürgine isegi väga väikestes kogustes. Propüleenglükool võib põhjustada kontaktdermatiiti.
  • Ftalaadid – (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) – Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad. DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi . DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid.
  • UV-filtrid– Bensofenoon-3 (oksübensoon), 3-bensülideen kamper (3 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC) – Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi. Ettevaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena. Biokeemilised või rakutasandi muutused, häirib sisesekretsioonisüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda.

Need on ainult mõned üksikud ained. Siin on David Suzuki raport 12 eriti mürgise kemikaali kohta: http://www.davidsuzuki.org/publications/downloads/2010/DSF-report-Whats-inside-that-counts.pdf
Ja siin on veel 100 mürgist kemikaali meie igapäeva toodetes: http://thegreenbeautyguide.com/100-ingredients-to-avoid-download/
Väike list eriti mürgistest toodetest

Eriti hullud on kõiksugu vananemisvastased ja kortsude vastased kreemid, vähe sellest, et nad ebaefektiivsed on nad ka äärmiselt mürgistest ainetest kokku segatud

• Bath & Body Works Bubble Bath (various)
• Bath & Body Works Antibacterial moisturizing Hand Lotion (various)
• Bath & Body Works Sweet Pea Body Lotion
• Bath & Body Works Warm vanilla Sugar Hand cream
• canus (caprina) Li’l goat’s milk Shampoo and Body Wash
• caprina fresh goat’s milk Body Wash
• clarins Lift Anti-rides Jour (extra-firming day cream)
• compliments Herbal Bath foam
• crabtree & evelyn nomad invigorating Hair & Body Wash
• delon grapeseed Body Butter
• dial clean and refresh Antibacterial Bodywash
• dove men+care clean comfort Body and face Wash
• Être dead Sea Hand and Body Lotion
• exact Apricot Scrub
• Joico daily care conditioning Shampoo
• L’oreal Kids Smoothie Shampoo
• L’oreal Paris vive Pro Smooth intense Shampoo
• Lancôme Photogenic foundation
• Life extra Strength Skin Lotion
• Lubriderm Advanced moisture Therapy
• marc Anthony curl defining Shampoo and instantly Thick Hair Thickening Shampoo
• neoStrata intense daytime Wrinkle repair
• neutrogenadeepcleaninvigoratingultrafoamcleanser
• rimmel Lasting finish foundation
• The Body Shop Satsuma Shower gel
• The Healing garden Sensual Plum Body Spray
• The Healing garden uplifting Jasmine cleansing Body Wash
• Tigi Bed Head manipulator (hair styling product)
• vaseline Healthy Hand & nail conditioning Hand Lotionhttp://www.davidsuzuki.org/publications/downloads/2010/DSF-report-Whats-inside-that-counts.pdf

Dermatoloogiliselt testitud

Paljud uued tooted lipsavad müüki ilma piisavalt testimata. Paljusid kosmeetikatooteid aga testitakse ka loomadel. Et kas neid tuleks siis otse inimestel testida? Milleks me peame üldse kasutama selliseid tooteid, mis võivad olla nii jõhkralt tervist kahjustavad, et vajavad eelnevat põhjalikku testimist?
Lapsed on ohtlike kemikaalidega kokkupuute suhtes tundlikumad

  • Laste nahapinna ja kaalu suhe on täiskasvanu omast palju suurem ja seetõttu on kehasse sisenevate kemikaalide ja kehakaalu suhe kõrgem, mis tähendab ainete suuremat kontsentratsiooni kehas.
  • Lapse nahk on oluliselt õhem kui täiskasvanu nahk ja naha kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud.
  • Lapse hingamiselundkond on veel arenemisjärgus ja lapsed hingavad sageli suu kaudu.
  • Laste metabolism ei ole nii tõhus kui täiskasvanutel.
  • Laste immuun- ja närvisüsteemid veel arenevad ja seetõttu võivad isegi väikesed kogused mürgiseid aineid olla kahjulikud.
  • Kemikaalid imenduvad laste organismi kiiremini ja väljuvad nende organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme.
  • Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajatele, kuna need häirivad keha üldist arengut.

Miks me tahame osta kreeme ja shampoone oma lastele, nende õrnade ja väljaarenemata kehadele. Miks? Aga sellepärast, et reklaamid on teinud meile ajupesu. Kui kosmeetika või hooldustoode on mõeldud lastele või seda nimetatakse “beebikosmeetikaks”, ei tähenda see tingimata, et selle koostisained on vähem ohtlikud kui tavalistes kosmeetikatoodetes leiduvad. Nende toodete peamine eesmärk on ju siiski teenida rohkem ja veel rohkem raha.

Keskkonna mürgitamine

Kas tõesti me töötame hommikust õhtuni palehigis, et maksta nii suur summa oma teenitud rahast enda mürgitamisele, reostades sellega ka keskkonda kus me ise elame. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad maha pestes ju järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.

Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Milliseid tooteid siis kasutada?

Praegusel ajal on müügil hulgaliselt erinevaid loodustooteid. Kui toote nimetuses on “naturaalne”, “looduslik”, ’valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest’ või ’mahe’, siis kontrollige koostisaineid, sest ka nendesse toodetesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.

Ajakiri Öko-Test Cosmetic and Welness Guide 2008 tunnistas Lavera/Laverè Euroopa parimaks roheliseks kosmeetikabrändiks. Teiseks jäid dr Hauschka ja kolmandaks Weleda. Hinnati kvaliteetseimate toorainete ja keskkonnahoidlike pakendite kasutust. Võrdluses oli 33 brändi, millest 4 said väga hea, 2 hea, 12 rahuldava ja 15 mitterahuldava tulemuse.

Katastroofilise tulemuse said Colgate Palmolive, Loreal, Chanel, Estee Lauder, Clinigue, Yves Rocher ja Avon.

Ka proffesionaalsed juuksurite ja kosmeetikute tooted on reeglina pisut paremad kui poes müüdav laiatarbe kaup.

http://looduspere.ee/kasulik%20teada/ohtlikud-ained-kosmeetikas.htm

Kasutage vähem tooteid.

  • Valige tooted, milles on vähem koostisosi.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (ka niisketes salvrätikutes, puhastustoodetes, tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks mõeldud pesulisandites). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.

Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted: juuksesirgendustooted, tumedad püsijuuksevärvid, tolmpuuder, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad.

Tegelikult aga vajab meie nahk väga vähe hooldust. Kõige paremad hooldajad on puhas vesi, õhk ja päike. Me ei ole ju sündinud shampoonid, kreemid taskus. Inimese keha on isepuhastuv kui teda mitte liigselt kurnata ebaloomuliku elustiiliga, kuigi jah linnas elades on see kahjuks paratamatu. Kõik on kindlasti märganud kui mustaks lähevad käed näiteks peale shoppamist. Kui aga elada puhtas keskkonnas, süüa puhast loomulikku toitu, siis ei lähe ka juuksed rasvaseks, mustaks ega teki ka kõõm. Kehale sobiliku toitu andes keha ei haise, ei ole kuiv ega rasvane. Küüned ja juuksed on terved ja tugevad ning nahk on puhas ja särav. See ei tähenda pesemata olemist, vastupidi pesta tuleb ennast igapäev ja selleks on looduses kõik vahendid olemas. Kodus saab samuti ise teha omale puuvilja või savi shampoone, maske, hambapastat ja muud sellist.

Isiklik kogemus

Kui kedagi peaks huvitama minu isiklik kogemus, siis olen olnud kunagi aastaid tagasi juuksur ja kasutanud väga palju erinevaid ja kalleid juuksehooldustooteid nagu Joico, Alterna, Tigi, Loreal jne. Lisaks kõiksugu proffessionaalseid kosmeetika vahendeid ja kreeme. Mingi hetk aga hakkasin muutma oma elustiili ja vaikselt vahetasin välja oma shampoonid, palsamid, juuksemaskid, kreemid ja muu kosmeetika, hiljem ka juba kogu kodukeemia. Algul üritasin otsida ökopoodidest samalaadseid tooteid mida ma juba olin harjunud kasutama. Väga raske oli alguses leida normaalset shampooni, mis juuksed ilusti puhtaks pesevad ja palsamit, mis mu pikad blondid juuksed kammitavaks teeks. Tol ajal ma ka värvisin juukseid rohkem ja värvitud juukseid on raskem hooldada loodustoodetega. Üldse on nii, et mida sünteetilisemas ja keemilisemas keskkonnas sa elad, seda rohkem on sul keemiat vaja. Kui värvid küüsi, siis on vaja ka küünelaki eemaldajat, kui värvid juukseid on vaja ka palsamit, kui hõõrud oma keha dushigeeliga on vaja ka kehakreemi, kui end meigid on vaja ka meigi mahavõtjat jne.

Paljude aastate jooksul olen aga tagasi pöördunud loomulikuma elustiili poole ja väga paljudest toodetest üldse loobunud, praktiliselt ka juuste värvimisest. Talveperioodil ehk mõned värvitud triibud pealaele nii särtsu mõttes. Suvel pleegitab päike neid niigi küllalt. Enam aastaid ei ole ma kasutanud dushigeeli, deodoranti, küünelakki, huulepulka, jumestuskreemi, keha kreemi, ega tavalist poe hambapastat. Viimasel aastal ei ole kasutanud ka juukse palsamit ja suviti ei kasuta enam näo ja käte kreemi.

Kosmeetikast kasutan vaid looduslähedast näokreemi, ripsmetussi(vahel harva) ja mineraal makeupi( harva), parfüümi (harva). Keha kreemitamiseks sobivad väga hästi ka naturaalsed õlid. Minu lemmik on puhas kookosõli, seesama, mida kasutan ka toidu valmistamisel. Savi maski ja koorjat ikka ka kasutan teinekord. Väga hindan kõiksugu veeprotseduure, saun, ujumine, külma veega karastamine jne.

Võrdluseks võib öelda, et nahk ja juuksed on kindlasti paremas seisus kui varem neid kallite toodetega “poputades”. Nahk ei ole enam peale pesemist 2 numbrit väiksem, ei ole olnud enam nahalööbeid või ärritusi, vähem vistrikke, silmaalused ei ole nii kottis, küüned on terved ja tugevad, juuksed on paremini kammitavad. Immuunsus on mitmeid kordi tugevam. Ei ole aastaid nakatunud grippi või teistesse levinud haigustesse. Muidugi olen muutnud ka oluliselt oma toitumisharjumusi. 🙂

Olen proovinud ka olla paar kuud ilma shampooni kasutamata. Kasutasin pesemiseks kas vett, leiba, sidrunit, õunaäädikat või söögisoodat. Leib pesi väga ilusti puhtaks ja õunaäädikas oli palsami eest. Kahjuks ainult veega pesemine mul juukseid puhtaks ei teinud ja 2 kuud jäi ilmselt väheks, mu peanahk ei saavutanud selle ajaga tagasi oma loomuliku tasakaalu. Seega leidsin omale Lushist seebitüki sarnase kuivshampooni, millega olen väga rahul, see peseb juuksed ilusti puhtaks. Seda jätkub mitmeks kuuks ja eriti hea on see, et ei ole neid plastik pudeleid, ei reosta loodust ja hea reisile kaasa võtta. Viimati reisil käijes oligi kehahooldustoodetest kaasas vaid kogu pere peale ainult see tükike seepshampooni ja hambapasta. 🙂

Minu abikaasa aga hakkas oma juukseid pesema ainult veega ja on seda teinud juba 9 kuud. Temal hakkas isepuhastusvõime tööle ja ma lausa kadestan kui puhtad , ilusad ja läikivad on ta juuksed ja peanahk. Muuseas kadus tal ka kõõm.

Ma ei ole pesnud oma lastel 2 aastasel, 5 aastasel ja 14 aastasel( temal siiski viimased 5-6 aastat) ei keha ega juukseid shampooni, seebi või mõne muu pesemisvahendiga, väljaarvatud paar korda aastas looduslike aineid sisaldava shampooniga. Ei ole neile määrinud mingisuguseid kreeme, väga harva looduslähedasi päikesekaitsevahendeid( sh. ka kookosõli) või talvel hügeenilist huulepulka.
Lastel on ilusad paksud, puhtad, terved ja läikivad juuksed. Neil pole naha allergijaid, ärritusi ega kõõma. Samuti on nad väga terved ja vastupidavad haigustele. Pesen nende juukseid, keha ja nägu ainult puhta veega.

Erandiks on muidugi meie kõigi käed, privaatsed kohad ja suvel teinekord ka jalad, mida peseme igapäevaselt looduslähedaste seepidega. Hambapastad on meil ilma kemikaalide ja fluoriidita. Ökopoest ostetud savi või kriidi baasil tehtud pastad. Pesevad väga hästi. Hambaniit on ka super. Lastel hambad terved ja puhtad.

Laste juuksed ja nahk ei ole veel rikutud nende juuksed ei lähegi sedasi rasvaseks nagu täiskasvanutel. Samuti pole neil higinäärmed veel arenenud. Ei tasu rikkuda mitte ühegi tootega oma laste loomulikku naha tasakaalu.

Lõpetuseks

Ma ei propageeri siin pesematust või kasimatust, mis on teistpidi tervisele kahjulikud. Vastupidi, oluline on hoida omakeha puhas, eelkõige mürkidest ja kemikaalidest. Liigne hügieen ja mõttetud ilutooted ei tee tervisele samuti head, vaid hoopis nõrgendavad meie immuunsust ja muudavad meid bakteritele, viirustele ja haigustele vastuvõtlikumaks. Mõõdukus eelkõige. Kasutades vähem igasuguseid tooteid või valides looduslikuma alternatiivi, oled sa ise tervem ja keskkond puhtam. Sul on vähem asju ja rohkem ruumi. Sa säästad raha ja aega. Ja tegelikult näed ise ka loomulikumana parem välja. 🙂

Kasutatud kirjandus

http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=108
Allergialiit

Päris toit

Inimesed on tänaseks oma algsest toidulauast väga kaugele purjetanud, oleme unustanud, et meie keha on arenenud kooskõlas kogu ökosüsteemiga, kogu loodusega. Seega olles disainitud looduse poolt, on meile disainitud ka looduse poolt vastavad toidud. Kui me hakkame nendelt toitudelt midagi ära võtma või juurde lisama, siis me lihtsalt viime selle toidu tasakaalust välja ja ajame sassi kogu terviku. Selle tulemusena ei tunne meie keha neid toite enam ära ega oska neid enam seedida ega detofikseerida. Nii tekib ka meie organismis tasakaalutus, seedimisprobleemid ja ainete puudused või ülejäägid.


Viimaste aastakümnete jooksul on meie toidulauale lisandunud eriti palju rafineeritud ehk töödeldud toite, mis ei ole enam ligilähedasedki terviklikule toidule. Kahjuks on rafineeritud toidud end meie menüüsse kenasti sisse söönud ja on meie toidulauast väga visad kaduma. Tihtilugu peetakse päristoiduks just valget jahu, valget suhkrut jne. ning arvatakse, et pruun jahu ja pruun suhkur nagu pole” päris”, nagu pole need “õiged”.

Miks nii?

Aga sellepärast, et poes on müügil valge jahu kuhu on peale kirjutatud ” Kõrgekvalteediga esimese sordi jahu ” vms. Selliste kirjadega tooted on pesnud inimeste ajusid juba aastakümneid.

Rafineerimata ja valgendamata tooteid on minevikus seostatud vaesusega. Näiteks riisi, jahu või suhkru rafineerimine oli üsna kulukas ja rafineerimisel saavutatav valge värv seostus kõrgema klassiga. Rafineeritud tooted olid hinnalisemad ja näitasid rikkust. Keegi ei tahtnud osta pruuni suhkrut, riisi või jahu ja näidata end vaesena. Ja muidugi rafineeritakse ka toite selleks, et nad ei rääsuks ja säiliksid kauem ning , et neid oleks mugavam ja kiirem kasutada.

Rafineeritud toit ei ole “päristoit”

Veel sada aastat tagasi rafineeritud toitu praktiliselt ei tuntudki. Siis töödeldi naturaalset toitu vaid küpsetamise ja keetmisega. Kugi soola ajalugu ulatub aastatuhandete taha, siis laialdaselt hakati soola ja ka suhkrut kasutama suhteliselt hiljuti. Tänapäeval aga moodustavad rafineeritud ja soola, suhkru ja muude lisaainetega maitsestatud tooted suure osa inimese toidulauast.

Rafineeritud tooted on valge jahu, manna ja sellest tehtud tooted nagu pasta, saiad, koogid, küpsetised. Valget jahu lisatakse ka poolfabrikaatidesse nagu kalapulgad, kastmed ja vorstikesed. Rafineeritud on ka valge riis, kiirkeedu helbed, hommikuhelbed, sojatooted, suhkur, sool, margariinid ja õlid. Soja piim, tofu, sojahakkmass on väga tugevalt töödeldud. Kui värske piim on pastöriseeritud, homogeniseeritud, vähendatud rasvasisaldusega, suhkrut, soola ja muid aineid lisatud, siis ta ei ole enam terviktoit ja on kehale raskesti omastatav. Poepiim, kohupiimad, jogurtid, juustud, jäätised ei ole terviklikud toidud. Sama lihatoodetega: viinerid, vorstid, singid ei ole tervikliktoit. Taimsed liha (n. seitan) ja juustutooted ei ole samuti terviklikud toidud. Ka mahlad ja konserveeritud toidud on töödeldud ja muidugi shokolaad, kommid. Mida pikem on koostisainete nimekiri toiduaine pakendil, seda kaugemale tuleks sellisest toidust hoiduda.

Hei, kes soovib süüa blondeeritud toitu? 🙂

Inglisekeeles kirjutatakse valgele jahule, riisile ja suhkrule koti peale “bleached “, mis tähendab valgendatud. Midagi valgendada ehk blondeerida aga saab ainult kõva keemiaga. Seega valgendatud jahu, suhkurut ja riisi saab võrrelda nagu juuste blondeerimisega. Kõik teavad kui tugevalt rikub blondeerimine juukseid. Kujutage ette kuidas rikub blondeerimine veel meie toitu. Blondeeritud juuksed ei ole enam loomulikud, naturaalsed, need pole enam nagu päris, need on surnud juuksed. Valgendatud, blondeeritud jahu, riis, suhkur ja sool ei ole samuti loomulik toit, ei ole päris toit, see on juba surnud toit.

Rafineerimine on protsess, kus algne toitainete rikas tooraine on liigselt “puhastatud” valgendatud, kuumutatud, kasutades keemilisi aineid ja lahustajaid, väga kõrget kuumust jne. Rafineeritud valget jahu töödeldakse näiteks kloori ja broomiga. Jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Seega kõige tervislikum osa eemaldatakse. Järgi jääb lõhnatu, toitainete vaene kauasäiliv mass ehk endosperm, puhas tärklis, mis muutub lagunedes meie organismis limaks, olles paljude tõsiste terviserikete põhjustajaks. Mida ” kõrgevaliteetsem” on jahu sort, seda valgem, ja seda rohkem on jahus endospermi ja vähem kliisid.

Ja siis me töötlemine seda rafineeritud toitu kodus veel üle

Nüüd me võtame selle valge jahu, valge suhkru ja pastöriseeritud kohupiima, keerame need ained omavahel kokku ja küpsetame ahjus 200 kraadises kuumuses veel tunnikese. Isegi kui me teeme seda toitu kodus ja ei lisa sinna ise veel mingeid keemilisi aineid, on see toit juba enne valmistamist tugevalt töödeldud, surnud ja inimorganismile sobimatu.

Kui me ise ostame poest terviktoitu, näiteks tomateid ja keedame nendest kastme, lisades sinna näiteks soola, pipart ja sibulat. Siis on see samuti töötlemine ja tomat ei ole enam tervik. Siinkohal on muidugi päris suur vahe kui valmistada kodus värsketest toorainetest ise süüa, toitu võimalikult vähe töödeldes ( keetmine , küpsetamine jne.) ja lisaaineid lisades või osta poest ketshupit ja, öelda et see võrdub tomatiga.

Täpselt sama võib öelda, et valgel suhkrul ja naturaalsel pruunil suhkril pole mingit vahet. Tegelikult polegi, kuna nad mõlemad on töödeldud, õige terviktoit on suhkruroog ise. Pruuni ja valget suhkrut aga võib võrrelda kui kodus ise värsketest tomatitest tehtud kastme või poest ostetud plastikpudelis ketshupiga. Siin ei teki ilmselt küsimustki kumb varjant on terviktoidule lähemal, nii ka suhkruga, pruun naturaalne suhkur on lihtsalt pisut lähemal oma algsele olekule ja seega väärtuslikum.

Ka mahl ei ole sama mis puuvili. Õuna ja eriti veel konsentreeritud õunamahla vahel ei ole võrdusmärki, need on kaks täiesti erinevat asja. Värskeltpressitud õunamahl on muidugi olulislt ligemal õunale, kuigi räägitakse, et ka masin mis õuna töötleb lõhub juba selle õuna struktuuri ja peenenergiat, rääkimata sellest, seedimine algab juba suust ja selleks, et toitu seedida on vaja seda närida( muidu meil poleks ju hambaid :)). Mahlas puuduvad ka kiudained, mis pidurdavad liiga kiiret suhkruimendumist. Kiire suhkruimendumine viib aga veresuhkru liiga järsult liiga kõrgele, mis omakorda võib pikemas perspektiivis põhjustada diabeeti. Seega kõige parem on süüa ikka õuna ennast, järgmine valik on smuuti, siis värskelt pressitud mahl. Ehk õunamahl on küll väga kasulik ja vitamiinirikas kuid terve õun on veel kasulikum ja parem ja loomulikum ja täiuslikum.

Süües õuna, teab meie keha täpselt millised ained sealt tulevad ja kuidas neid aineid sealt kätte saada, ning vastavalt sellele valmistab ette kogu seedetrakti. Süües “poolikut” või ” täiustatud ” toitainet tekib kehas “error”, kuna organismil endal puuduvad vajalikud ained selle toitaine ümbertöötlemiseks. Selline seisund aga lööb meie organismi pikemas perspektiivis rivist välja ja põhjustab palju terviseprobleeme.

Rafineeritud toidud on toitainetest tühjaks imetud libatoidud, milles puuduvad meile hädavajalikud vitamiinid ja mineraalained ning meie kehale vajalik tooraine algupärane energia. Meie keha peab sellise toidu seedimiseks laenama puuduvad vitamiinid, mineraalid ja muud toitained oma kudedest. Seesugune organismi tühjaks imemine kasvatabki isu ja liigsöömist, sest keha otsib võimalusi, kuidas taastada toitainevarud, mille ta on rafineeritud toidu peale ära kulutanud. Lisaks on rafineeritud teraviljast tooted kõrge glükeemilise koormusega (GK), tõstes veresukru järsult kõrgele, soodustades rasvumist, diabeeti, veresoonkonna haigusi jpm.

Terviklik toit

Terviklik toit on “päristoit” mis on looduse poolt valmiskujul juba olemas. See on toit, mida inimkeha juba tunneb ja teab miljoneid aastaid. See on toit kus on olemas kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, kiudained, antioksüdandid, head rasvad ja suhkrud. Meie keha oskab seda toitu ideaalselt omastada ja kasutada kuna kõik ained selle toidu seedimiseks ja detofikseerimiseks on terviklikus toidus juba olemas. Terviklik toit on kõige loomulikum ja tervislikum toit inimese jaoks.

Terviklikule toidule ei pea mitte midagi juurde lisama, midagi ära võtma, puhastama, rikastama, valgendama, värvima, lõhnastama ega lahjendama.

Terviklikud toidud on puuviljad, marjad, aedviljad, seemned, pähklid, teraviljad, kaunviljad, seened, isegi liha, munad ja piim oma algupärases olekus (kuigi neid ei pea inimene küll tingimata sööma). Tervikliku toidu söömine ei ole mingi uus trend. Inimesed on aegade algusest saadik söönudki ainult orgaanilist, naturaalset terviklikku toitu.

Kui inimene sööb aga oma liigile loomuomast terviklikku toitu, mis vastab ka tema nägemis, haistmis- ja maitsmismeelele ning tema füüsilistele iseärasustele, siis saab ta seda toitu süüa ka täiesti loomulikus olekus ilma kuumutamata, praadimata, küpsetamata, maitsestamata. Siis ei ole vaja tingimata kasutada ka panne, potte, köögikombaine, mahlapresse ja smuutimasinaid. Kui me sööksime toitu naturaalses olekus ja ei töötleks toitu üldse, siis palju me sööksime teravilja, liha , piima, mune, soola, suhkruroogu, kakaouba, sojat ?

Loo point

Proovi süüa rohkem naturaalset terviktoitu ja töötle seda nii vähe kui võimalik, mida madalama kuumuse ja lühema ajaga sa oma toitu valmistad, seda parem. Mida vähem erinevaid koostisosi ja lisaaineid seda parem. Nii kindlustad sa omale vitamiinide ja mineraalide tasakaalu ja sul ei ole organismis midagi puudu ega midagi üle. Terviklik vähetöödeldud toit aitab ennetada haigusi, pidurdab vananemist ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu. Süües aed- ja puuviljade rikast toitu, vähendad kasvajate, diabeedi ja südamehaiguste riski. Lisaks sellele ei pea sa toiduvalmistamisele nii palju aega kulutama ja sa saad selle aja pühendada millelegi palju olulisemale.
Terviklik toit võrdub terve toit, võrdub terve inimene, võrdub terve maailm 🙂

Kasutatud kirjandus

http://www.minutervis.ee/miks-on-raffineeritud-toitained-ohtlikud

http://www.jacn.org/content/19/1/61.full

http://www.stfm.org/fmhub/fm2010/April/Andrew280.pdf

http://macrobiotic.about.com/od/gettingstarted/a/wholefoodsdiet.htm

http://www.livestrong.com/article/248210-plant-based-diet-with-whole-foods/

http://healthyeating.sfgate.com/sample-day-whole-food-diet-1763.html

http://www.bodyandsoul.com.au/nutrition/nutrition+tips/why+eat+wholefoodsr,14993

Harjumustes kinni

Kõik on kindlasti nõus, et vanadest harjumustest vabaneda on äärmiselt raske. Ja ikka juhtub nii, et need harjumused ei ole meid edasiviivad, vaid reeglina ikka pidurdavad. Kahjuks võtab inimene kergelt omaks ” halbu ” ehk meie elu, tervist ja potensiaali hävitavaid harjumusi: suitsetamine, alkoholitarbimine, ülesöömine, maiustustega liialdamine, teleka ees vedelemine, ületöötamine jne.
Kui lapsed muutuvad telerisõltlasteks või kugistavad peotäite viisi küpsiseid, on tavaks arvata, et nad kasvavad sellest välja. Kuigi on üsna tõenäoline, et nad omandavad hoopis halvad harjumused, mis võivad viia ülekaalulisuseni lapseeas ning seeläbi tekitada kroonilisi haigusi täiskasvanueas, alates diabeedist ja depressioonist kuni südamehaiguste ja osteoporoosini. Seega on väga oluline juba lapsepõlves juurutada ” head” harjumused.

Paraku ei ole siin kannatajaks vaid halbade harjumuste ohver ise kuna kõik siin maailmas on tihedalt seotud, siis on ju seotud ka teised inimesed ja keskkond. Olles shokolaadisõltlane on oluline teada, et me ei tee sellega halba vaid iseendale, kannatajateks võivad olla ka näiteks väärkoheldud lapsorjad keda sunnitakse kakao ubasid korjama, kuna nõudlus shokolaadi järele on suur. Samuti ei ole alkoholi lembus probleem vaid inimesele endale , vaid kannatavad ka tema lähedased. Iga oma teoga saame me luua armastust ja küllust või häda ja viletsust.

Me oleksime justkui enamus aega autopiloodi peal. Meil kujuneb välja oma töölemineku teekond, oma riidekapp trennis, oma koht lemmikkohvikus, valime poes neid toite mida me juba oleme harjunud valima jne. Kui keegi on trennis pannud riided sinu kappi siis võib tekkida hetkeks lausa paanika. Või kui külmkapp on tühi aga laual on vaagen puuviljadega siis on esimene reaktsioon:” Appi, polegi midagi süüa! ” Kuigi tegelikult on söök ju olemas.

28 aastat puuviljadel

Käisin toortoidu messi raames Eestit külastanud Tord Lysevingi loengul. Tord on pärit Rootsist ja toitunud 28 aastat vaid puuviljadest. Enamus ilmselt küsib, et kuidas on see võimalik ja miks ta seda teeb? Milline see inimene välja näeb, kui vana ta on jne?

Meile on räägitud, et inimene vajab täisväärtuslikuks eluks ja terve olemiseks” normaalset toitu” . Inimene on ju omnivoor. Hea küll taimetoitlus aga ainult puuviljadest toitumine. Kuidas ta saab kätte kõik vajalikud ained, kas ta võtab toidulisandeid ? Kuidas jääb siis vita , kapha ja pithaga? Ying ja Yangiga?

Tord on 70 aastane. Kuigi tema näos olid kortsud, oli tal kena päevitunud jume, tema juustes polnud halli ning tema keha oli sale ja vormis nagu noorel mehel. Tema vaim oli erk ja mõte selge. Mis aga kõige tähtsam ta on terve, ei tarvita ravimeid ega toidulisandeid ning pole pidanud tegema operatsioone või muid meditsiinilisi protseduure.

Ta ütleb, et olles puuviljatoidul pikka aega ( 10 -15 aastat) siis oled sa rohkem ja rohkem tasakaalus ja sa ei vaja enam mingeid kontseptsioone ei hiina meditsiinist, ajurveedast ega mingist muust iidsest teadusest, sest su kehas käivitub ürgne ja loomulik tunnetus harmooniast. Kõige suurem vajadus erinevate teraapiate järele on siis kui oled segatoidul. Samuti on puuviljadest toitudes rohkem energiat ja tekib piiranguteta tunne. See on vabadus ja tõeline õnnetunne. Puuviljadest toitumine loob armastuse energiat ja harmooniat, ei ole kohta agresiivsusele ja vägivallale.

Puuviljadest toitumine ei ole ka keskkonda saastav. Kuna vaja läheb vaid nuga ja ehk mõnda taldrikut ja klaasi. Ei ahju, kohvimasinat, nõudepesumasinat, potte, panne ja muud söögitegemise juurde kuuluvat. Vähe kulub ka vett nõude pesemiseks ja söögi valmistamiseks, Samuti ei pea puuviljatoidul olles praktiliselt üldse jooma kuna puuviljad sisaldavad vett juba iseenesest 90%. Puuviljad ei tekita prügi. Koored saab komposti panna. Ei ole haigusi, seega ei ole vaja ka medikamente. Ei ole vaja parfüüme kuna keha ei erita ebameeldivat lõhna. Samuti ei ole tarvis pesemisvahendeid ega shampooni kuna piisab vaid veest. Ei ole tarvis kosmeetikat kuna pole midagi peita ja nahk näeb niigi ilus ja särav välja.

Tord rõhutas ka seda, et kõik mida loodusest võtame tuleks sinna ka asemele anda. Süües ära puuvilja, istutame seemne ja sellest kasvab uus puu.

Olgu võrdluseks öeldud, et kindlasti leidub selliseid inimesi ka segatoiduliste hulgas kuid oleme ausad, Eesti mehe keskmine vanus on siiski 64 aastat ja sedagi juba keskeas või veelgi varem tekkinud terviseprobleemidega. Ja arvestades veel seda mis meile on räägitud, et ei ole tervislik ega võimalik toituda ainult puuviljadest siis on see ju ime, et selline mees on terve ja on üldse nii vanaks elanud. Ja muidugi ei ole ta ainus terve ja eakaks elanud puuvilja toitlane. Selliseid inimesi on juba nii palju, et neid ei ole võimalik enam ignoreerida ega panna seda lihtsalt hea juhuse arvele. Kõik on võimalik. Inimene võib toituda ka vaid päikest vaadates.

Kuidas ja miks sinnani jõuda?

Loomulikult ei pea saama kõik puuvilja toitlasteks. Igal meist on siin ilmas omad eesmärgid, õppetunnid ja tegemised. Asi on pigem selles, et enamus inimesi lihtsalt ei tea , et on võimalik elada ka totaalselt teistsugust elu kui meile siiamaani räägitud on ja see elu võib olla palju palju ilusam, kergem, haiguste, vägivalla ja stressivabam jne. Lühidalt öeldes, inimesel ei ole oma tegelikust potensiaalist õrna aimugi. Me usume seda, mida meile on räägitud ning välistame selle, et tegelikkuses võiksid asjad ka hoopis teisiti toimida. Siinkohal ongi ebatraditsioonilised toitujad hea näide.

Sõltuvused ja harjumused võivad olla erinevad- alkoholisõltuvus, magusa sõltuvus, ülesöömissõltuvus, seksisõltuvus, ostlemissõltuvus jne. kuid nende eesmärk on üks. Olles oma harjumuste ja sõltuvuste ohver, tähendab lihtsalt tuimestada oma hirme, tegusid, tegematajätmisi ja emotsioone ning mitte nendega silmitsi seista. Sõltuvuskäitumine on valu ja hirm, mida me peita püüame. Sõltuvused nõrgestavad meie närvisüsteemi ja meie tegelikku potensiaali. Mõned inimesed tunduvad väliselt tugevad aga kui sa ütled neile ” böö”, siis varisevad nad kokku. Mõned inimesed arvavad, et nad on õnnelikud vaid siis kui nad teevad karjääri, kui neil on palju raha, palju sõpru, palju asju ja kuulsust. Kuid nii võib sattuda hoopis ebareaalsesse ” filmi ” maailma, kus pole tegeliku elu ja väärtutsega mingit pistmist. Tähtis ei ole ennasthävitavatest harjumustest loobumine ise, vaid oma potensiaali tõeline kasutamine. Inimpotensiaal on piiritu ja iga inimese sünniõigus on olla õnnelik, selleks on tegelikult väga vähe vaja-olla ühenduses kõiksusega ehk oma algallikaga. Kõik inimesed on tegelikkuses täiuslikud.

Mis takistavad meil oma harjumusi muutmast

Meie kehal on rakumälu, kus on kõikide sinu eelnevate elude kogemused. Sinu toitumisharjumused ja sinu seotus toiduga on olemas juba sinu raku mälus. Meie kollektiivne alateadvus proovib meid iga hinna eest tuua tagasi vanade harjumuste juurde. Seega on oma harjumuste muutmine tõeline väljakutse.

Meie ajumassis on teadlik ning alateadlik osa. Kogu meie käitumisest, harjumustest ja igapäevasest elutegevusest kontrollib 96-98% ulatuses meid meie alateadvus. Vaid 2-4% oma elust oleme me tõeliselt teadvel.

Meie alateadvuses on peidus meie uskumused, harjumused ja tõekspidamised, mis kontrollivad meie käitumist. Kui me oleme harjunud sööma kindlal viisil, siis igasugune püüe muuta tahtejõuga oma söömisharjumusi, tekitab meis stressi ja ärevust. Miks? Sest meie tegevus on konfliktis alateadlike protsessidega. Kui me soovime alustada trenniga, aga alateadlikult usume, et me ei ole selleks võimelised, siis iga kord, kui on trenni mineku aeg, pakub aju meile välja hulga põhjuseid, miks mitte trenni minna. Sest ta „teab“, et tegelikult on just see, mida me soovime. Ja tal on õigus. Kuni me ei muuda oma alateadlikke harjumusi ja püüame oma käitumist muuta vaid tahtejõu abil, oleme me nagu laevakaptenid, kes püüavad muuta kurssi, aga on unustanud peale autopiloodi, mis hoiab laeva alati kindlal kursil. Et seda muuta, tuleb autopiloot välja lülitada.

Kuidas muuta harjumusi

Et muuta oma harjumusi, peame me muutma oma alateadvust. Selleks on olemas mitmeid erinevaid tehnikaid – mõned nendest lihtsamad, mõned keerulisemad –, aga kõige olulisem nendest on „Ellu rakendamise“ tehnika, mis ütleb: „Kuni me ainult omandame infot ja ei rakenda seda praktikasse, ei muutu meie elus midagi.“

Puhastusreaktsioonid

Vaid mõned üksikud inimesed on ehk võimelised muutma kardinaalselt oma toitumisharjumusi üleöö, kuid enamus inimesi tabab füüsiline, vaimne, emotsionaalne, spirituaalne, psüholoogiline ja sotsiaalne shokk. Puhastusreaktsioonid võivad tekkida ka lihtsalt sellest kui kõrvaldada oma menüüst kohvi või suhkur. Tavalisemad puhastusreaktsioonid on peavalud, nahasügelus, valud erinevates kehaosades, palavik, ärritunud olek, agressiivsus, uimasus, unisus, külmetus. Parim on oma toitumisharjumusi muuta nii, et väga suuri puhastusreaktsioone ei tekiks, siis on kehal kergem sellega toime tulla ja sa ei tekita endale lisakahjustusi. Ehk siis järk järgult.

Üks harjumus korraga

Tavaliselt lähevad inimesed hoogu ja tahavad enda juures korraga kõike muutma hakata. Soovitakse maha jätta suitsetamist, kaotada 15 kg, joosta maratoni ja hakata toortoitlaseks. Aga seda kõike on korraga liiga palju. Keha ei ole nii suurteks muutusteks valmis, isegi kui siiralt uskudes ja teades, et kõik mida soovime ette võtta on meile hea. Ei tohiks mingil juhul olla karm iseenda vastu ja sundida end vägisi milleksi. See ei tähenda aga seda, et ei peakski ennasthävitavast elustiilist loobuma, vastupidi, tuleb töötada endaga niipalju, et muutused tuleksid kõigepealt seestpoolt, vähehaaval ja justkui iseenesest, ilma liigselt sundimata ja disiplineerimata.

Alusta väikeste sammudega

Kui me soovime läbi joosta maratoni, siis tuleb alustada igapäevasest jooksust. Ilma treenimiseta ei saa joosta maratoni. Väga tähtis on siinjuures ka vaimne valmisolek. Kui soovid tervislikumalt toituda, siis loobu kõigepealt näiteks kommidest, saiakestest või mis iganes on sinu ” nõrkused” ja asenda need tervislikumate alternatiividega. Näiteks viineri asemel kvaliteetne mahe liha, kommi asemel kuivatatud puuvili jne. Kui soovid hakata taimetoitlaseks, võid alustada sellest, et teed 1 lihavaba toidukorra päevas, siis 1 lihavaba toidukorra nädalas jne. Kui oled juba taimetoitlane, siis hakkad järkjärgult vähendama piimatooteid ja mune kuni saad lõpuks täiesti loomse toidu vabaks. Siis suurendad toore, värske toidu osakaalu( seda võid juba kõigesööjana teha). Siis Hakkad sööma järjest rohkem mahlaseid ja kergeid puu -ja aedvilju, siis ainult puuvilju.

Tord kirjutab oma raamatus ” My path to freedom” 6 est tasandist.

1. segatoidu tasand
2. vegetaar toidu tasand
3. vegan toidu tasand
4. toortoidu tasand
5. puuviljade ja pähklite tasand
6. puuviljade tasand

Ei ole soovitav üle hüpata esimesest kuuendale. Igal tasandil on oma vaimne ja füüsiline valmisolek. Proovi vaikselt aga ära sunni ennast tagant. Sinu dieet ja elustiil peaks olema sulle meeldiv ja nauditav, mitte lisastressi tekitav.

Anna endale aega harjumiseks

Kundalini jooga teoorias vähemalt 40 päeva järjest on vajalik selleks , et vabaneda vanast harjumusest. 90 päeva kulub selleks , et uus harjumus juurutada

, 1000 päeva selleks, et see kujuneks elustiiliks. On ka öeldud, et läheb aega umbes 7 aastat enne kui keha, sealhulgas närvisüsteem, hormoonid ja aju täielikult uuenevad ja uue toitumisviisiga täielikult kohaneb.

Kuula oma keha

Kuigi me oleme kõik inimesed ja meie kehad ja nende funktsioonid on samad, oleme siiski ka kõik erinevad. Erinevad sellesmõttes, et igaühel meist tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele mõjutustele. Ei saa eeldada, et muutes oma toitumisharjumusi on kõigil kohe sama ajaga samad tulemused. Kõik oleneb sellest milline on konkreetse inimese pagas nii vaimselt, geneetiliselt, eelneva elustiili ja toitumisharjumuste, läbi põetud ja põdemata haiguste ja terviseprobleemide näol.

Näiteks on suur vahe kui hea tervisega noor inimene hakkab toituma vaid toortoidust, ei pruugigi tal esineda väga suuri puhastusreaktsioone ja need mööduvad lühikese aja jooksul. Teine inimene, kes on tugevas ülekaalus, kes on põdenud palju haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid võivad võtta puhastusreaktsioonid aastaid ning tema keha ei ole suure tõenäosusega suuteline taluma järsku muutumist. Ka normaalkaalus ja väliselt tervetel inimestel võib olla probleeme, mida nad ise ei aimagi. Näiteks kui sul on ära lõigatud pimesool, mandlid või tehtud mõni muu taoline operatsioon. Mõnel inimesel funktsioneerib halvasti maks, teisel on läbi kõhunääre, kolmandal on seedimisprobleemid. Mõnel inimesel on ehk palju parasiite ja seeni, kes nõuavad endale toiduks magusat kraami ja töödeldud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest lähtuvalt. Mõnel läheb väga palju aastaid, enne kui ta keha funktsioonid taas normaalselt tööle hakkavad ja mürgid kehast väljuvad.

Seega on oluline saada kõigepealt toitumine tervislikuks, vajadusel lasta teha analüüse või võtta looduslikke toidulisandeid või superfoode.

Tagasilangused

On üsna loomulik, et võib ette tulla ka tagasilangusi. Tähtis on ennast mitte süüdistada ja tunda pettumust ja läbikukkumistunnet. Sa ei ole sellepärast halvem. Vahest on ka tervislikum sotsiaalses mõttes süüa koos sõpradega ja nautida seda koosolemist ja jagamist. Kui hoiad end liigselt tagasi, siis võivad vanad isud kasvada ülepea aga kui annad endale teinekord järgi, siis võid ka avastada, et ihaldatud kohupiimatort ei maitsegi enam nii hästi või siis tekitab pärast hoopis ebameeldivat raskustunnet kõhus. Tähtis on jälle rajale tagasi saada.

Ole teadlik oma sisemisest jutuvadast

Hea on saada teadlikuks, millest me omaette räägime – kas see jutt toetab meie eesmärki või mitte. Igasugune sisekõne programmeerib meie alateadvust ning on kriitilise tähtsusega eesmärkide saavutamisel ja harjumuste muutmisel.

Alusta kohe

Teadvusta endale, et ei ole olemas homset ega ülehomset, on ainult praegune hetk, mil tegutseda. Kui soovid ennasthävitavatest harjumustest loobuda, siis ära jää ootama õiget hetke, seda ei tule kunagi. Kui sa soovid muuta oma toitumisharjumusi, tee seda juba järgmisel toidukorral.