Home » Toitumine (page 3)

Toitumine

Taimetoiduga vähi vastu

Tänapäeva inimeste peamised tapjad  on jätkuvalt südamehaigused ja erinevad kasvajad, mida diagnoositakse järjest noorematel. Need haigused on suures osas mõjutatud  inimeste toitumisest ja elustiilist. Me liigume vähe, viibime vähe õues, hingame saastunud õhku,  katame oma naha päikesekaitse kreemidega ega lase sünteesida tervise jaoks hädavajalikul D vitamiinil, istume päevad läbi arvutite ja telerite taga ning kiiritame end elektromagneetilise kiirgusega,oleme negatiivsed ja sallimatud. Lisame sinna pikka nimekirja  veel kemikaalide laialdase kasutamine nii kosmeetikana kui kodupuhastusvahenditena,  suitsetamise ja alkoholilembuse. Kõige tipuks tarbime veel  rafineeritud, ebaloomuliku, rasva ja suhkrurikast toitu ning imestame, et meie terviseprobleemidel ei ole lõppu.

Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega. Juba ammu on leitud, et nendes maades kus inimeste dieet on rafineeritud toidu, suhkru, rasva, liha -ja piimatoodete rikas, esineb rohkem kasvajaid  kui nendes maades, kus loomse toidu osakaal on märgatavalt väiksem ning süüakse palju puu – ja aedvilju ning täisteravilja ja kaunvilju.

Päris tublisti panustavad vähki haigestumisse ka kantserogeensed ained, mis tekivad  toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, grillimisel, praadimisel. Rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatseid hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid. Mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem neid tekib

Vähi ennetamine ja tervislik taimetoit käivad käsikäes.

Maailmas on väga palju  tuntud teadlasi, arste ja organisatsioone ning neid tuleb iga päevaga aina juurde, kes on kulutanud aastakümneid uurimustöödele ja tõestanud, et vähki ja ka paljusi teisi tänapäeval levinud haigusi nagu südamehaiguseid ja diabeeti on võimalik ennetada ja peatada madala rasvasisaldusega tervisliku taimetoidu dieedi abil.

Tervislik taimetoidu dieet on üldjuhul naturaalselt madala rasvasisaldusega ja kõrge kiudainete sisaldusega ning sisaldab palju fütokemikaale, mis aitavad võidelda vähi vastu – loomses toidus need ained puuduvad. Antioksüdandid, vitamiinid ja polüfenoolid on vähkkasvaja arenemise takistamiseks esmatähtsad. Tervislik puu- ja juurviljaderikas toit sisaldab küllaldasel hulgal vitamiine organismi normaalseks talitluseks, et kahjutustada kõik elutegevusprotsessi käigus tekkivad kahjulikud vabad radikaalid ning ennetada kasvajaid ning paljusid muid tänapäeval tuntud terviseprobleeme.

Tervislik taimetoitlus aitab ära hoida paljud terviseprobleemid. Taimetoitlastel on üldjuhul madalam vererõhk ja vere rasvasisaldus . Neil on harvem probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusega, suhkruhaigusega, podagraga, osteoporoosiga,   südamehaigustega,   menopausi sümptomitega,  erinevat tüüpi vähkkasvajatega   ning neil on vähem külmetushaigusi ja allergiaid.

Lugematud uuringud tõestavad, et taimetoitlus on abiks vähkkasvajate ennetamisel ja ravis

2012 aastal analüüsiti kõiki parimaid toitumise ja vähkkasvajatega seotud uuringuid ja leiti, et taimetoitlaste seas on kõikidesse teadaolevatesse vähiliikidesse haigestumise protsent madalam.

2013 aastal avaldati Loma Linda Ülikoolis tehtud uuring  tõestab, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on vähkihaigestumise protsent veelgi madalam võrreldes omnivooride (segatoidu sööjatega) ning isegi võrreldes lakto- või ovo taimetoitlastega (piima ja muna tarbivad taimetoitlased). Vegan dieeti pidavatel naistel oli näiteks 34% madalam rinna- ja emakakaela vähi esinemissagedus. Selles uuringus oli veganeid võrreldud tervislikult toituvate omnivooridega, kes tarbisid liha vaid mõned korrad nädalas ja harrastasid muidu tervislikke eluviise. See tähendab, et nad ei tarbinud alkoholi, ei suitsetanud ning vaadati ka seda, et neil ei esineks perekonnas kasvajaid.

T. Colin Campbell, kes on üks kuulsamaid  proffessoreid toitumise alal ja tunnustatud biokeemik taimedel põhinevas toitumises, on läbi viinud ühe suurima uuringu toidu ja toitumise mõjust tervisele, mis on  ilmunud raamatuna “ The China Study“ (Hiina uuring). Raamat on esmakordselt ilmunud 2005 aastal ning räägib sellest, kuidas lääne inimeste dieet on suuresti erinev Aasia maade omast ja milliseid haigusi (vähk, südamehaigused) on lääne dieet kaasa toonud ning mis Hiinas praktiliselt puudusid. Tänapäeval tänu lääne dieedi omaks võtmisele Aasia maades on meile tuntud haigused ka sinna jõudnud. Seda teemat käsitletakse ka populaarses dokumentaalfilmis “Forks over knives“, mis  ilmus 2011 aastal ja on saadaval ka eesti keeles ” Kahvliga skalpelli vastu.”
Filmis näidatakse tõestisündinud lugusid inimestest, kes on tänu oma menüü muutmisele pääsenud rasketest haigustest.  Näidatakse ka mitmeid taimetoitlastest sportlasi nagu näiteks maratonijooksjat Ruth Heidrich’t, kes seljatas taimse toitumisega rinnavähi ning harrastab veel 70-aastaseltki triatloni. Filmist võtavad osa veel paljud tuntud toitumisteadlased nagu dr. Galdwell Esselstyn,  dr. John McDougall, dr. Neal Barnard ja teised. Kõik need teadlased on jõudnud sarnaste järeldusteni aastakümneid kestnud põhjalike uurimustööde tulemustena – terviklik , madala rasvasisaldusega, liigselt töötlemata taimetoidudieet aitab ennetada ja isegi ravida paljusid kroonilisi haigusi, vähki, südamehaigusi, osteoporoosi jne.

Physicians Committee for Responsible Medicine (Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee) on  mittetulundusühing, kuhu on koondunud 150 000 liikmeline grupp arste ja muid tervisega tegelevaid inimesi. Komitee asutati juba 1985. a. Neal Barnard, M.D poolt, kes on seal ka hetkel juhtival positsioonil ja The Cancer Projecti eestvedaja. Nad pooldavad madala rasvasisaldusega taimetoidudieeti, et ennetada ja peatada kroonilisi terviseprobleeme, diabeeti, vähki ja südamehaigusi. Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee propageerib uut toiduvalikut, kuhu kuulub vaid 4 toiduainete gruppi – puuviljad, aedviljad, kaunviljad ja teraviljad – vältides loomset nagu liha, kala, mune ja piimatooteid. Tervislikud rasvad nagu pähklid ja seemned on samuti omal kohal.

Komitee on oma kodulehel välja toonud palju erinevaid uurimustöid. Lisan siia  vaid mõned näited:

  • Suured uuringud Inglismaal ja Saksamaal on näidanud, et taimetoitlastel on 40% väiksem võimalus haigestuda vähkkasvajatesse.
  • American Institute for Cancer Research (AICR) avaldas 2007 aastal oma teise suure uuringu toitumise ja vähi kohta, kus leiti, et punane liha ehk siis veise-, lamba- ja sealiha, eriti kui see on tugevalt küpsetatud, või grillitud võib tõsta erinevate vähivormide riski.
  • Harvardi uuring, mis hõlmas tuhandeid naisi ja mehi näitas, et igapäevaneregulaarne lihatarbimine suurendab jämesoole vähki haigestumist umbes 3 korda enam kui neil, kes liha ei tarbi.
  • 2003 aastal Journal of the National Cancer Institute poolt välja antud uuring leidis, et kõrge rasvasisaldusega toidud nagu liha, piimatooted, friteeritud tooted ja isegi taimne õli paneb naise keha rohkem östogeeni tootma, võides põhjustada rinna-  ja emakaela vähki.

Nutritionfacts.org on lehekülg, kus avaldatakse tavainimesele selges ja lihtsas keeles ning videopildis uusimad teadustööd toitumise mõjust tervisele.  Michael Greger M.D., kes on vegan, tunnustatud arst, lektor, paljude raamatute autor ja teadusartiklite kirjutaja, jagab sellel lehel lahkelt oma teadustöid ja väärt nõuandeid.

Sellel lehel on hea näide sellest, kuidas ühe aasta ainult taimset toitu sööva inimese organism piirab vähirakkude kasvu 8 korda paremini. Tehti katse, kus naine pandi 2 nädalaks sööma väherasvast ja kiudaineterikast täistaimetoitu –  tulemusena peatas dieet kolme erinevat tüüpi rinnavähirakkude kasvamise. Samat tüüpi katse tehti mehega, peatades taimetoidu dieediga eesnäärme vähi rakkude kasvamist.

Kuidas võib lihtne menüü muutmine peatada vähi kasvamise kõigest loetud päevadega? See dramaatiline muutus sai osaks tänu sellele, et tervisliku taimetoidu dieeti süües muutus kehas kasvuhormooni nimega IGF1 tase. IGF1 on insuliinilaadne kasvuhormoon, mis reguleerib normaalset kasvamist lapseeas. Täiskasvanuna ei pea me enam kasvama, kuid loomne proteiin ehk valk tõstab IGF1 taset meie kehas ja loob ebanormaalse kasvu , mille tulemusena võib kehas hakata kasvama vähk. Kui lülituda ümber taimetoidule, siis selle hormooni tase langeb ja vähirakkude kasvamine aeglustub. Mida vähem on meie menüüs loomset toitu, seda väiksem on võimalus haigestuda erinevatesse vähivormidesse.

Head loengud on ka:

Rohkem kui üks õun päevas: Ennetades meie kõige levinumaid haigusi
Kuidas toituda nii, et vältida meie suurimaid haigusi

Halvad geenid

Paljud inimesed arvavad, et kuna neil esineb perekonnas vähki, siis on ka neil kehvad geenid. Dr. Dean Ornish  ja Nobeli preemia võitja Elizabeth Blackburn avaldasid uurimuse  toitumise mõjust meie geenidele. Olles vegan dieedil, muutuvad rohkem kui 500 geeni 3 kuuga, “keerates lahti” geenid, mis hoiavad ära haigused ning “keerates kinni” geenid, mis põhjustavad haiguseid nagu näiteks erinevad vähkkasvajad, südamehaigused ning paljud muud kardetud haigused. Samuti kasvas  telomeeraaside hulk  3 kuuga 30% (telomeraasid on ensüümid, mis parandavad meie telomeere, asudes meie kromosoomide lõpus  ja määrates ära meie eluea pikkuse).

Dr. Dean Ornish on kirjutanud palju tänuväärseid raamatuid toidu mõjust tervisele. Ta on ka mittetulundusliku instituudi Preventive Medicine Research Institute (PMRI) asutaja. Tema 35 aastane teadustöö on tõestanud, et toitumise ja elustiili muutmisega on võimalik tervise vallas korda saata imesid, mõjutades kroonilisi seisundeid ja haiguste kulgu. Tema ühest uuringust selgub, et varajases staadiumis võib õige dieediga peatada ja isegi taandada eesnäärmevähi. Ornishi dieeti on hinnatud ka parimaks südamehaiguste ja diabeedi  puhul. Ornish jagab elu 4 lahtrisse – toitumine, liikumine, stressiga toimetulek ning toetuse ja armastuse olemasolu. Tema raviplaan sisaldab  väga madala rasvasisaldusega dieeti – puuviljad, aedviljad, täisteraviljad ja kaunviljad, samuti mõõdukat liikumist nagu jalutamine, jooga stiilis venitusharjutusi, meditatsiooni ja armastavat suhtumist.

Sinu tervis on sinu taldrikul

Oluline on teada, et mitte ükski dieet ei suuda 100% kaitsta meid vähi eest, kuid 30-40% vähijuhtudest saab ära hoida või riski oluliselt vähendada oma toitumist muutes. Ja see on VÄGA suur protsent. Samuti aitab tervislik taimetoidu dieet peatada juba olemasoleva vähi ning  aitab kaasa kasvajast vabanemisele.

Hoidudes rafineeritud toiduainetest, liigselt praetud ja küpsetatud toidust, liigsest rasvast ja suhkrust ning kahjulikest E- ainetest, samuti suurendades värske, toore, töötlemata, orgaanilise taimetoidu osakaalu ning  vähendades või loobudes liha- ja piimatoodete tarbimis est.

Madala rasvasisaldusega dieet ei tähenda seda, et seal ei oleks  üldse rasva, ” head” rasva on organismile samuti vaja. On täiesti tavaline , et tavainimese menüü sisaldab kõvasti üle soovitusliku normi rasva. Oluline on osata valida tervislikke rasvu. Soovitusliku 25 % rasva päevasest kaloraazist saab kätte väga kergesti kui lisada menüüsse pisut pähkleid seemneid, avokaadot, kookost, oliive ning nendest valmistatud rafineerimata õlisid.

Teadlikult valitud toitumine aitab pikendada tervena elatud eluaastaid  ja parandab elukvaliteeti olulisel määral. Tähtis on ka meeles pidada, et toitumisest üksi ei piisa – sama tähtsad on liikumine, puhas õhk, päevavalgus, positiivsus, sotsiaalsus, armastus, spirituaalsus ja paljud muud tegurid.

Toitumine mängib küll suurt rolli aga tõelised haiguste põhjustajad  on tegelikult sügaval meie sisemuses- depressioon, hirmud ja  üksindustunne. Tervenemine sõltub sellest kui palju armastust ja toetust on meie sees ja ümber.                                                                                                                             Dr. Ornish

NB! Tametoitlus on väga tervislik kui  toitutakse teadlikult. Taimsele toidule üleminekul tuleks uurida vastavasisulist kirjandust või pidada nõu taimetoidu spetsialistiga, et tagada teadlik ja tervislik toitumine ning olla kindel, et saadakse kätte kõik eluks vajaminevad ained.

Seedimine

Peaaegu iga haiguse üks osa võib olla halb seedimine. Söödava toiduga saab mõjutada seedimisprotsessi. Hästi toimiv seedimine hoiab ära paljud tervisega seotud probleemid. Ka soolestiku õige mikrofloora säilimine sõltub korralikust seedimisest. Tervislik mikrofloora on teadaolevalt oluline immuunfunktsiooni toimimiseks ja vitamiinide imendumiseks, samuti seente ja halbade bakterite leviku vältimiseks soolestikus.

Tänapäeval on paljud seedimisprobleemid saanud tavaliseks osaks meie igapäeva elus. Peamised kaebused seoses seedimisega on : liigsed gaasid, kõrvetised, kõhuvalu, rõhumistunne  kõhus peale sööki, refluks ehk toidu tagasiheide ja halvalõhnalised väljaheited. Suureks probleemiks on ka kõhukinnisus, eriti vanemas eas.  Väsimuse tekkimine pärast sööki viitab  sellele, et toitu ei seedimine võtab liiga palju energiat. Toit peab andma energiat, mitte seda ära võtma.

Organism on tervik. Kui neile kehamärkidele tähelepanu ei pöörata, võivad neist areneda erinevad terviseprobleemid: Väsimus, uimasus, peavalud, halb konsentreerumisvõime, liigeste ja lihaste valud. Ka naha olukord sõltub seedimisest, nahalööbed, ekseem, atoopiline dermatiit, psoriaas ja vistrikud võivad viidata kehvale seedimisele. 70- 80 % immuunsüsteemist on seotud soolestikuga. Seedeelundite talituse häired võivad viia mao -ja kaksteistsõrmiksoole haavanditeni, maksa – ja sapihaigusteni, jämesoolepõletikuni (koliit), soole sopististe( divertiikulite)  põletikeni. Halb seedimine kahjustab ka hambaid ja igemeid. Halb hingeõhk annab märku sellest, et kehas võivad aset leida põletikulised ja mädased protsessid.

Seedeprobleemide põhjusteks võivad olla :

  • valed toitumisharjumused
  • vähene vedeliku tarbimine
  • vähene liikumine
  • magamatus
  • stress
  • soolestiku normaalse mikrofloora nõrgenemine
  • teatud ravimite tarvitamine
  • toiduainete talumatused

Toidu seedimine

images-5

Seedekulgla on elundite kogum, mis on ühendatud nii välis- kui ka sisekeskkonnaga ja selle korrashoid oleneb tasakaalustatud toitumisest. Seedekulglas lõhustatakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või värativeeniverre.

Seedimisega tegelevad suu, magu, peensool, kõhunääre, maks, sapp, jämesool jt. Seedeprotsessist võtavad osa mikroobid, ensüümid, vitamiinid, mineraalained jm. Söömisel vallanduvad seedekulglas bioloogiliselt aktiivsed ained.  Iga inimene reageerib toidule individuaalselt, põhjuseks on tema ainevahetuse iseärasused. Need omakorda sõltuvad nii pärilikest omadustest kui ka toitumistavadest.

Suu

Seedimine algab toidu mälumisest, mis stimuleerib süljefermendi tekkimist ja valmistab toitu ette edasiseks seedimiseks. Süljes on ensüüm nimega alfa amülaas, mis lõhustab tärklist ning lingvaallipaasi mis lõhustab rasvu. Toidu peeneks mälumine on nii oluline, et paljudel inimestel võivad kaduda seedeprobleemid ainuüksi seetõttu, et nad hakkavad korralikult toitu mäluma.  Suutäie tahke toidu peenestamiseks oleks vaja mäluda 20-30 korda.

Söögitoru

Söögitorus seedimist ei toimu ja toit läbib selle umbes 10 sekundiga. Allaneelatav toit peaks olema väikseks mälutud ja süljega korralikult niisutatud.

Magu

Mööda söögitoru jõuabki toit makku. Maos enam süsivesikuid ei seedita, vaid toimub suus alanud protsessi jätkumine. Maos  algab valkude seedimine, milles osalevad pepsiin ja soolhape. Maohape denatureerib toiduvalgud, aidates keerulisi valgustruktuure lihtsamaks muuta. Maohape võitleb ka infektsioonide vastu ja hävitab mikroorganisme.  Maos valmistatakse toit ette järgmiseks seedeprotsessiks.

Peensool

Maost liigub toit peensoolde, mille esimene osa on kaksteistsõrmiksool. Peensooles seeditakse lõplikult kõik toitained: valgud, rasvad, süsivesikud ning toimub toitainete imendumine organismi. Seedeprotsessis osalevad ka kõhunäärme ensüümid ja maksas toodetud sapp.

Jämesool

Kõik mis peensooles jääb seedimata või imendumata, liigub edasi jämesoolde. Seal ei seedi enam midagi ja see on organismist üleliigse väljaviimise organ. Liigne vesi imendub läbi sooleseina tagasi ja soolesisaldis muutub tahkemaks.

 Seedimis probleemid

images-2

Lõhustumisprotsessist ehk seedimisest võivad alata paljud probleemid, mis võivad viia raskete haigusteni. Kui seedimine ei toimi hästi  ja toitained jäävad korralikult lõhustamata, võib kahjustuda soole limaskest. Sellest põhjustatud “lekkiv sool” võib viia toiduainete talumatuseni, allergiate tekkimiseni ja toitainete halva imendumiseni.

Nii mao ala -kui ülehappesus aeglustab seedimist. Madala maohappesuse korral valke korralikult ei lagundata ja tekib soodumus düsbioosiks ehk ebanormaalse mikrofloora kujunemiseks ja seedeelundkonna asustamiseks parasiitide poolt.

Ka siis ei seedu toit korralikult, kui toit on liiga happeline ja seda ei suudeta neutraliseerida. Kui seedesüsteemi pH on tasakaalus, siis toit seeditakse ja imendatakse korralikult ning tagatakse ka tugev immuunsus. Kui tasakaal on rikutud, siis tekib organismi üle- või alahappesus, ärritused. Rakud paisuvad, kui ärritust ei kõrvaldata, siis järgneb põletik, kui ka siis ei reageeri, siis järgneb mädanik…

Väljaheited

Kõige tervislikum on soolestiku vaevata tühjenemine 1- 3 korda päevas.  Tavameditsiini seisukohast peetakse normaalseks ka üle kolme päeva soole tühjenemist, tõlkes tähendab see, et siis pole asi veel nii hull. Kuid tuleb teada, et kui toit jääb soolestikku kauemaks kui ööpäev, siis hakkab see roiskuma, paljunevad” halvad” bakterid ja tekivad toksilised vaheproduktid, mis on kehale väga mürgised. Mürgid imenduvad vereringesse  ja nõrgestavad kogu keha, tekib väsimus ja langeb immuunsus. Mõnikord võib inimesel  olla halb hingeõhk juba seetõttu, et roiskuv toit “istub” soolestikus.

 Oluline on ka väljaheite lõhn, värvus ja konsistents:

  • Igat värvi pruun on normaalne. Väga hele,  kollane või must väljaheide viitab probleemidele.
  • Halvalõhnaline väljaheide on märk kehvast seedimisest ning seedeensüümide puudulikkusest. Kindlasti on sellisel juhul organism täis jääkaineid ning soolestik on happeline.
  • Väljaheide, mis kleepub poti külge näitab, et organismis on liigselt niiskust ja rasva. Lima tekitavad enamasti piimatooted.
  • Suur, kõva ja tükiline väljaheide näitab, et oled vedelikupuuduses.
  • Pidevalt vedel väljaheide võib olla märk põrna kehvast funktsioneerimisest ning halbade bakterite vohamisest ja halvenenud mikrofloorast. See võib viidata ka ärritatud soole sündroomile, Crohni tõvele või tsöliaakiale. Ka pidev nätsu närimine võib viia kõhulahtisuseni.
  • Vähem kui 1 kord päevas  soolestiku tühjendamine,  pikk tualetis istumine, punnitamine ja jänesepabulate tegemine on märk kõhukinnisusest.
  • Normaalne väljaheide on tüüp number 4 paremal pildil. Pehme , peenema poolne, sile ja väljub vaevata ühes tükis ja “lõhnab” hästi. 🙂

Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on üks sagedasem toitumisest tingitud jämesoole haigestumine, millega kaasnevad hemorroidid,  Aastaid kestnud kõhukinnisus on soolevähi riskitegur.  Kõhukinnisusest tingitud organismi mürgitus mõjutab ka vegetatiivset närvisüsteemi ja psühhikat, millest võivad olla tingitud:

  • ärrituvus
  • erutuvus
  • tusasus
  • depressioon
  • liigesevalud
  • südamevaevused
  • higistamishood
  • peavalud
  • käte ja jalgade külmetamine
probiotic-2

Soolest tingitud mürgituse all kannatavad inimesed mürgitavad nii mõtete kui väljendatud emotsioonidega oma ümbruskonda  ja ” plahvatavad ” iga pisiasja pärast.

Kõhukinnisust tekitavad liigne rafineeritud toodete nagu valge jahu, valge riisi, valge suhkru, samuti liha , munade ja piimatoodete  tarbimine. Sellises toidus on vähe kiudaineid ja nad ummistavad soolestiku sõna otseses mõttes. Kõhukinnisus võib olla tekkinud ka regulaarsest lahtistite kasutamisest ja sellest tekkinud sõltuvusest.

Kõhukinnisuse puhul tuleb muuta toitumisstiili. Igapäevaselt peaksid menüüs olema  kiudainerikkad  täisteraviljatooteid, köögiviljad,  kaunviljad, värsked puuviljad, marjad, pähklid ja  seemned.  Eriti suurt rõhku peaks pöörama puhta, gaseerimata vee joomisele, olenevalt inimesest aga keskmiselt 1, 5 l. päevas. Suureks abiks on alustada oma päeva klaasitäie toasooja veega, kuhu on pigistatud ka pisut värsket sidrunimahla. See on justkui hommikune “torude puhastus” ja ettevalmistav protsess hommikusöögiks.

Kui probleem on juba suur tuleks lisaks  abi otsida  ka spetsiaalsetelt taimedeedelt: piparmünt ja nõges soodustavad seedimist. Väga tõhusalt mõjuvad ka  jahvatatud linaseemned, värsked mustikad, spirulina, klorella,  probiootikumid ja seedeensüümid.

Kõhugaasid

images-7

Halvalõhnalised gaasid, punnis kõht ja pidev puuksutamine ei ole normaalne. See võib viidata madalale maohappe tasemele või seedeensüümide ebapiisavusele.

Gaase tekitavad ka valed toidukombinatsioonid, hilisõhtune söömine, liigse rasva ja suhkrurikaste toitude söömine.

Siin võib olla suureks abiks toitude kombineerimine. Väga oluline on süüa puuvilju alati enne söögikorda, iseseisva toidukorrana või vahepalana. Puuviljad on kõige kiiremini seeduv toiduainete grupp ja nende söömine peale “rasket ” einet või isegi samal ajal jätab kiiresti seeduvad puuviljad teise toidu ” kukile ” roiskuma ja käärima, tekitades halvalõhnalisi gaase. Ka magustoite soovitatakse süüa teistest toitudest eraldi.

Kaunvilju tuleks enne keetmist mõned tunnid leotada, kuna kaunviljades esineb puhitust tekitavaid ühendeid, oligosahhariide. Oligosahhariidide hulka kaunviljades saab märkimisväärselt vähendada neid korralikult keetes või idandades. Enne eelnevalt leotatud (12 t soovitavalt) ubade keetmist koorige ära leotamisvee pinnale tõusnud ubade kestad, valage ära leotamisvedelik ja loputage ube puhta veega.

Gaasid

  • teravili piima ja lihatoiduga = gaasid
  • puuvili köögiviljadega, lihaga piimatoodete või teraviljaga  = gaasid

Gaasideta

  • Puuvili eraldi= gaasideta
  • piimatooted eraldi= gaasideta
  • teravili köögiviljadega = gaasideta
  • oad köögiviljadega = gaasideta
  • kala, liha munad köögiviljadega= gaasideta
  • kaunviljad teraviljadega = gaasideta

Reflux

Unknown

Reflukshaigus on tõsine haigus, mille puhul tõuseb maohape maost söögitorru. Kui seda ei ravita, võib pikaajaline söögitoru limaskesta kokkupuude maohappega viia söögitoru limaskesta põletiku ehk ösofagiidi tekkeni. Kujunevad söögitoru limaskesta muutused võivad olla hiljem söögitoru vähi üheks tekkepõhjuseks.

Kõrvetised on põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust või rindkere alaosast kaelani (nn rinnaku tagune valu). Põletav valu ning survetunne rindkere ülaosas võib kesta mitu tundi ning süveneb sageli peale sööki. 75% juhtudest on kõrvetised seotud reflukshaigusega.

Reflukstõve põhjuseks on enamasti ülesöömine ja täis kõhuga magamaminek. Sageli ka shokolaadi, praetud toitude, vürtside, alkoholi, kohvi ja gaseeritud toitude liigtarbimine. Põhjus võib olla ka toidutalumatuses.

Vältige vaevusi tekitavaid toite. Mõnel inimesel tekitavad vaevusi vürtsitatud toidud, teisel näiteks kurk. Lõpeta söömine, kui kõht on kolm neljandikku täis.  Magamamineku ja õhtusöögi vahe võiks olla vähemalt 4 tundi.

Soolte ärritussündroom

Soolte ärrituse (IBS- Irritable Bowel Syndrome) ehk jämesoole motoorika häire sümptomid on ebameeldivad ja erinevad nagu kõhuvalu, “õhupalli tunne” kõhus, kõhukinnisus ja lahtisus vaheldumisi, lima väljaheites.

Sündroomi põhjused on ebaregulaarne söömine ja sage näksimine toidukordade vahel, liiga kuiv toit, lahtistite sage kasutamine ning emotsionaalsed tegurid. Tihti on tegemist ka laktoosi, gluteeni või kaseiini talumatusega.

Abi saab sellest kui süüa korrapäraselt ja õigesti, puhata ja liikuda piisavalt. Loobuda tuleks ka suitsetamisest ja närimiskummi närimisest, mis ergutavad liigselt soolestiku motoorikat. Ärritatud soole sündroomi all kannatav inimene on ka ise rahutu ja närviline. Lõõgastumine ja  kindla toitumisreziimile üleminek leevendab olukorda olulisel määral .

Hea seedimise võtmeks on ensüümid, aluseline ja kiudaineterikas toitumine

images-7

Ensüümid
Toidu kuumutamine toidu kvaliteeti ei paranda. Uuringud on näidanud, et kuumus muudab kuni 85 % toitainetest kättesaamatuteks ja hävitab kõik ensüümid juba 47 kraadi juures umbes 20 min. jooksul. 3 minutit keemistemperatuuril hävitab kõik ensüümid.

Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks. Igas sekundis töötavad meie kehas miljonid ensüümid, et saaksime hingata, süüa liikuda ja elada. Kui pole ensüüme, pole ka elu.  Meie keha  toodab seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme nagu amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas , laktaas jne. 

On ütlus, et noor kasvav organism võib seedida isegi raudnaelu.Peale 40 ndat eluaastat hakkab aga organismis vähenema ensüümide konsentratsioon ning see võib põhjustada seedeelundite talituse häireid. Sellest hetkest tuleb söödava toidu suhtes olla palju tähelepanelikum kui varem.

Toorest toidust saame lisaks toiduensüüme, mis soodustavad seedimist. Vähenda oma menüüs surnud toidu osakaalu. Suurenda elusa toidu osakaalu. Väldi konserveeritud, rafineeritud, pikalt kuumutatud ja muul viisil töödeldud toite. Söö rohkem värskeid, küpseid kuumutamata aed- ja puuvilju ning idandeid. Need on kuhjaga täis elavaid ensüüme ja on võtmeks toitainete omastamisele.

Söö vähem happelisi toite ja suurenda aluseliste toitude osakaalu 

Tänapäeva inimesed on harjunud sööma liiga happelisi toite. Normaalne vahekord peaks olema 80% aluselisi ja 20% happelisi toite.

Suurimat happelist jääki tekitavad lihatooted, liha, valge jahu ( valged makaronid ja riis), nisujahust küpsetised, suhkur ja seda sisaldavad tooted (maiustused, karastusjoogid jne), alkohol, poolfabrikaadid, töödeldud toit (keedetud, praetud, rafineeritud, homogeniseeritud), kohv, kaunviljad, piimatooted, eriti juustud.

Aluselist jääki tekitavad enamus värsked puu ja – köögiviljad, rohelised taimed, marjad, idandid, võrsed, toortatar, kinoa jne. Laias laastus värske puhas töötlemata toit.

Kiudained

Kiudained on süsivesikud, mida ei lagundata peensooles, vaid mis jõuavad jämesoolde peaaegu puutumatult.  Kiudained lühendavad toidu soolestiku läbimise aega, sest stimuleerivad sooleliigutusi ning muudavad seedimise efektiivsemaks.

Kiudained on kasulikud soolte tööle, aidates vältida põletike ning hemorroidide teket, soodustades kasulike bakterite arengut. Kiudainerikka toidu söömise tulemusena väheneb ülemäärane kolesteroolisisaldus veres, langeb kõrgenenud veresuhkru tase, kiireneb toksiliste ainete väljutamine soolest, väheneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja suhkurtõvesse, väheneb oht kõhukinnisuse tekkele ja paraneb seedimine.

Kiudaineid leidub vaid taimsetes toiduainetes – juur- ja puuviljades, marjades, täisterades, pähklites, seemnetes,  ubades ja hernestes.  Oluline on taimi süüa koos koorte ja seemnetega. NB! Mahlad kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid on vees lahustuvaid ja vees lahustumatuid. Neil on erinevad funktsioonid ja mõlemaid läheb organismil vaja.

  • Vees lahustuvad – näiteks pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
  • Vees lahustumatud – näiteks hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.

Päevas peaks täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Liigne kiudaine tarbimine,üle 40 g päevas seob aga lisaks jääkainetele ka organismile vajalikke mineraalaineid raskesti lahustuvatesse ühenditesse ja takistavad niimoodi nende imendumist organismis.

Probiootilised ja prebiootilised toiduained parandavad seedetrakti mikrofloorat

images-6

Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Meie soolestikus elab umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles.

Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Soolestiku mikrofloora tasakaalu häirivad halvad toitumisharjumused ja elustiil ning antibiootikumid, hävitades kasuliku mikrofloora, hakkavad vohama halvad bakterid, parasiidid, hallitus- ja pärmseened.

Sõltuvalt igapäevasest menüüst saab inimene suuresti muuta oma mikrofloora kvaliteeti, suurendades  heade bakterite arvu kuni 2000 korda. On andmeid, et kui inimene tarbib 50-70 g loomseid valke päevas, on häid baktereid tal sada korda vähem kui neil, kes tarbivad 10-30 g loomseid valke päevas. Seega- liiga palju loomseid valke ei ole hea.

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele  headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles.

Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad  naturaalselt hapendatud toitud nagu hapukurk, hapukapsas, hapendatud seened, fermenteeritud  soja, miso, natto, tempeh, keefir, hapupiim ja jogurt. Jogurt ei pea tingimata olema lehmapiimast. Häid baktereid saab kasvatada ka kodustes tingimustes näiteks kookospiima sees.

Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed.

Prebiootilised ja probiootilised toiduained võivad kaasa aidata seedeelundite talitushäirete leevendamisele ning toetavad seedeelunditega seotud immuunsüsteemi organismi üldises immuunsüsteemis.Vajadusel on abiks ka kvaliteetsed  probiootikumid. Efektiivses tootes peaks olema vähemalt kaks bakterite liiki ja nende kontsentratsioon peaks olema vähemalt 10 (9) .  Probiootikumidest on abi näiteks kõhulahtisuse, ärritatud soole sündroomi, kõhugaaside ja peale antibiootikumi kuuri mikrofloora taastamisel.

Seedimist korrastavad taimed:

Harilik köömen, aedtill, linaseemned, harilik leesputk, aedseller, aedpetersell, harilik raudrohi, liht-naistepuna, paakspuukoor (tugeva lahtistava toimega), palderjan, põdrasammal, kõrvenõges, harilik nurmenukk, hanijalg, harilik võilill (juur), kirikakar, harilik leesikas, aed-koriander, saialill, harilik pune, piparmünt, koirohi, teekummel, mustikas, kukerpuumarjad, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad.

Head seedimist!

Piira või väldi neid toite, mida su keha ei suuda seedida. Joogidel on ütlus: “Ära söö seda, mida sa ei suuda seedida 24 tunni jooksul. ” Seedimise efektiivsust ei suurenda ainult see mida sa lisaks sööd, vaid ka see, kui sa lõpetad või vähendad oluliselt nende toitude söömise, mida su kehal on raske seedida. Lääne inimese tavapärane toit liha, munad, kala ja juust seeduvad väga kaua, võides organismi jääda koguni kolmeks ööpäevaks. Nende seedimiseks läheb vaja palju seedeensüüme, mida üleliigsele valgukoguse puhul ei pruugi jätkuda ning valk jääb lõpuni lagundamata. Lõpuni lagundamata valk tekitab palju vaevusi ja probleeme ning halvalõhnalisi gaase.  Et parandada oma seedimist siis piira või väldi : Liha ja lihatooted, piima ja piimatooteid, valget suhkrut ja valget riisi, valget jahu ja sellest tehtud tooteid nagu sai, leib, pasta, koogid.

Söö selleks, et elada, ära ela selleks et süüa. Kui sa sööd liiga palju, valesid toite valel ajal, siis sa ei aita oma seedimisele kaasa. Sa ei ole prügikast. Sa ei saa enda sisse visata ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Meie seedimissüsteem lihtsalt ei suuda puht füüsiliselt selle kõigega toime tulla. Liigsöömine võib olla ka psüholoogiline probleem või alateadlik soov tuimestada toiduga emotsioone, liiga tihti on aga tegemist täiesti tavalise distsiplineerimatusega.

Söö regulaarselt.  5 korda päevas söömine ehk 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. See aitab sul disiplineerida söömisaegu, hoiab veresuhkrutaseme ühtlasena kogu päeva jooksul. Aitab ära hoida söömasööstud ebasoovitava toidu järgi ning liiga suurtes kogustes söömise ühel toidukorral.  Regulaarne söömine tagab ka hästitoimiva ainevahetuse, hoiab korras kaalu ja sa tunned end energilisena ja toidetuna.

Söö alati hommikusööki, väldi õhtul hilja söömist. Paljud inimesed väidavad, et neil pole hommikuti isu ja piirduvad healjuhul vaid kohviga. Tihti  tuleb aga isu just enne magamaminekut, siis süüakse hommiku, lõuna ja õhtusöök  ühe korraga. Paradoks seisneb aga selles, et hommikuti on kõhu energia alati tugevam ja seedeensüümide mahlad “ootevalmis”. Hommikusööki vahele jättes nõrgestad järkjärgult mao- ja seedefunktsioone.

Liiga hilja süües kurnad oma keha ja viid ta stressiseisundisse.  Inimene elab bioloogiliselt ühes rütmis loodusega, kui väljas läheb pimedaks , siis muutuvad ” uniseks” ka meie organid. Täiskõhuga magama minnes ei suuda organism toitu efektiivselt seedida. See on halb seedeorganitele, südamele, maksale, rääkimata libiidost. Las õhtusöök olla päeva kergeim ning vahe õhtusöögi ja magamaminemise vahel vähemalt 4 tundi.

Söö aeglaselt ja mälu korralikult. Süüa tuleks alati rahulikult ja aeglaselt, väga oluline on toidu piisav närimine, sest nagu te mäletate, siis toidu seedimine algab juba suust.

Lõpeta söömine kui kõht on kolm neljandikku täis. Nii väldid sa ülesöömist. Kui sööme korraga palju, siis seedimine aeglustub. Vahel võib rikkalik õhtusöök jääda makku terveks ööks.

Väldi talumatust tekitavaid toite. Toiduainete talumatus on tänapäeval suur probleem. Kõige enam on levinud piima suhkru laktoosi ja piima valgu kaseiini ja teravilja valgu gluteeni talumatus. Talumatud toidud ei seedi lõpuni ning tekitavad kõhu lahtisust või kinnisust, tuntuimad talumatusega kaasnevad probleemid on Crohni tõbi, tsöliaakiahaigus ja ärritatud soole sündroom. Toiduainete talumatust saab määrata spetsiaalsete testidega.

Ära söö iga päev ühte ja sama toitu. Sama toidu söömine igapäevaselt võib viia toidutalumatuste tekkimiseni. Loodus on andnud meile aastaajad ja nendega koos vahelduvad taimed. Kuigi kaupluses on enamasti samad toidud müügil aastaringselt, siis vali oma toit lähtuvalt hooajast ja sa võid kindel olla, et toitud palju mitmekesisemalt ja hoidud talumatuste tekkimisest.

Ära joo vedelikke söögi ajal. Väikse lonksu vett toidu kõrvale võtta võib ikka aga kui toit mahla, piima või muu vedelikuga sõna otsese mõttes alla uhuda, siis uputad sa ära oma seedeensüümid ja seedimine toimub vaid osaliselt. Pea joomise-söömise vahet umbes 30 minutit.

Toit peab olema ahvatlev. Söömine algab tegelikult nägemise ja haistmisega. Toit peab välja nägema ilus ahvatlev ja hea lõhnaga. Sul peavad toitu vaadates süljenäärmed tööle hakkama. Jubeda välimuse ja maitsega sööki sööma sundides, annad sa oma seedimisorganitele käskluse toidu mitte seedimiseks.

Kord nädalas anna oma seedeelunditele puhkust. See ei pea olema päris veepaast. Sa võid sellel päeval süüa lihtsalt puuvilju või aedvilju, neid on kergem seedida ja seedeorganid jõuavad end taastada ja toksiinid organismist väljuda.

Puhka ja lõõgastu piisavalt. Stressis ja väsinud keha ei suuda toitu efektiivselt seedida ega omastada.

Tee mõõdukalt sporti. Mistahes liigutamise vorm- kõndimine, ujumine, jooksmine, joogatamine tantsimine aitab liigutada lümfe ja ajada välja toksiine.

images-6

Sa oled see mida sööd ja mõtled ning mida suudad seedida nii vaimselt kui füüsiliselt!

Kasutatud kirjandus:

  1. “Foods for Healing” Yogi Bhajan
  2. ” Paastuga Terveks”  Peatükk seedimisest . Dr. Natalia Trofimiva
  3. ” Sa oled see, mida sööd” Dr. Gillian McKeith
  4. Ajakiri “Toitumisteraapia” märts 2013 Annely Sootsi artikkel . ” Seedimise toetamine toitumise abil”.
  5. http://www.korvetised.ee/reflukshaigus/
  6. www.tervistavstuudio.ee/Probiootikumid.doc
  7. http://www.vianaturale.ee/probiootikumid
  8. http://www.livescience.com/36689-poop-health-signs-disease-infection.html
  9. http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/02/14/normal-stool.aspx
  10. http://www.longheh.com/constipation1.html

Pika ea saladus

Öeldakse, et inimkonna eluea pikkus on tänapäeval  tõusnud. Võibolla tõesti, samas kui palju on neid inimesi kes elavad kaua ja on tõesti terved? Kes ei pea pidevalt võtma medikamente, keda ei ole opereeritud? Tõesti terveid, pikaealisi inimesi, kes on ka kõrges vanaduses täie mõistuse juures ja kellel pole elu halvavaid terviseprobleeme – neid on ikkagi väga vähe.

Mis kasu on meil pikenenud elueast, kui oleme terve elu haiged ja hädised ning jookseme ühe arsti juurest teise juurde, ühelt operatsioonilt teisele?

Kas praegune suremine 60-70 aastaselt on loomulik?

Teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem. Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad.

Meie kehad on üle koormatud söögist, magamatusest, stimulantidest, ületöötamisest ja me imestame, et meil on nii vähe energiat, palju haigusi ja sureme noorelt. Me töötame võimalikult kaua, piitsutame end takka, pidutseme kui keha tegelikult vajab und. Kui keha veel vaevaliselt liikuda jõuab, siis lükkame ta kohvi, suhkru või muude stimulantidega jälle jalule, laskmata tal taastuda. Kui jääme haigeks, siis haarame kiiresti tablettide järele, mis võtaksid maha sümptomid, vaigistaksid meie keha hääle, et me saaksime segamatult edasi tegutseda ja mitte kuulda, mida keha meile öelda püüab. Me ei lase oma kehadel end tervendada. Me oleme oma kehad tasakaalust ja loomulikust rütmist välja viinud.

Praegu on kõige vanem dokumentaalselt tõestataud isik 122 aastane,  kuid mõningate allikate põhjal on inimesed elanud ka palju vanemaks. Jah, meil pole selle kohta eriti kirjalikke tõendeid ( kuidas saakski olla, kui alles mõned sajad aastad tagasi ei osanud suurem osa inimestest veel kirjutadagi?) Ja kas tuhandeid aastaid tagasi üldse pandi sündi ja surma kirja?  Kui uskuda Piiblit, siis inimesed elasid 9oo aastat vanaks. Mida aeg edasi, seda lühemaks muutus eluiga. Pikaealisusega on hiilanud veel Sumerid ja paljud teised erinevad kultuurid. Loomulikut ei võta tänapäeva teadus  neid vanu pühasid tekste tõsiselt, kuid siiski… siin on mille üle mõtiskleda. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_reported_to_have_lived_beyond_130

Pikaealised inimesed

Vanadest raamatutest võib leida palju huvitavaid viiteid pikaealiste inimeste kohta. See lõik on kirjutatud maha 1939 aasta A. Lepp raamatust ” Toortaimtoitlaste toitude valmistamisõpetus”.

Loe lisa: http://kehakeel.ee/tag/toortaimtoitlaste-toitude-valmistamisopetus/

Dr. H. Balzli kirjutab: ” Kui hispaanlased 1668.a. asusid Lõunamere saare Lauronele, siis leidsid nad sealt eest 500 000 lise rahvaarvu. Neil oli oma kultuur ja põlluharimine. Tuld ja riietamist nad ei tundnud. Sõid toortoite: juur-, puuvilju ja lehti. Nad olid kõrgekasvulised, ilusad ja väga jõurikkad inimesed, kes ei tundnud ühtegi haigust ega varajast surma, vaid elasud kõik kõrgesse vanadusse. Uute isandate kaudu õppisid need looduslapsed tundma keetmist, riietumist, lihasöömist jne.- ühesõnaga ” kultuuri”, ja järeldus oli see, et preagu on sellest rahvast järel vaid riismed kahe tuhande inimese ümber.

Pikaealisi inimesi elab ka tänapäeval erinevates maailmapaikades.  Tuntuimad paigad on Kreeta saar Ikaria, Jaapanis Okinawa, Itaalias asuv saar Sardiinia, Californias Loma Linda, Lõuna Ecuadoris Vilcambamba ja Hunza küla Pakistanis.

Nende inimeste pikaealisus ja tervis sõltub paljustki sellest, et nad elavad lihtsat ja loomulikku elu. Nad elavad kaua, on terved nii füüsiliselt kui vaimselt, on rõõmsad ja õnnelikud. Nad söövad enamasti taimset vähetöödeltud, isekasvatatud orgaanilist toitu. Viibivad suurema osa oma ajast värskes õhus, teevad füüsilist tööd, puhkavad piisavalt ja armastavad oma elu. Sellise põhimõtte järgi elavad ka paljud vaimse praktika harrastajad, paljud loovad inimesed ja joogid ning nad on üldjuhul tõepoolest tervemad ja õnnelikumad.

Hunza küla elanikud

Kirjutan pikemalt Hunza küla elanikest kuna nende elustiil on paljuski sarnane joogalikule elustiilile.

Palju räägitud Hunza küla elanikud, kes elavad keskmiselt vanemaks kui 100 aastat( osade andmete pühjal 130-140 aastaseks) on näidanud, et kui õieti elada ja toituda, siis ei” kulu” keha 60-70 aastaga juba ära, vaid ta peab palju kauem vastu. Need inimesed on seda tõestanud juba sajandeid. Sealsed inimesed ei ole isegi kõrges vanuses pidanud vaevlema kasvajate, südamehaiguste või mõne muu tänapäeva topis olevate haigustega. Ei esine ka ülekaalu.

Hunzas elav 80 aastane naine näeb välja nagu 40 aastane naine Läänes. Hunzas ei peeta 80 aastast inimest veel vanuriks. 90 aastane mees võib saada veel vabalt isaks.

Nad elavad  oma elu tervetena, nooruslikena ja õnnelikena.  Neid on nimetatud ka õnnelikemaiks inimesteks tervel maamunal.

Hunza asub maailmast eraldatud paigas, Himaalaja mäestikus, 3000 meetrit üle merepinna. Nad on muust maailmast isoleeritud, nendeni pole veel jõudnud lääne inimeste  eluviis ja kombed. Rahvastiku arv on kõigest 30,000 inimest.

Hunzad toituvad äärmiselt tervislikult

Nende toit on täiesti orgaaniline, ise kasvatatud ja loomulikult puhas kõiksugustest kemikaalidest. Nad ei kasuta pestitsiide, vaid pritsivad oma viljapuid vee ja tuha seguga, mis muuseas tõrjub väga hästi  soovimatuid putukaid kuid ei kahjusta loodust.  Nad ei töötle oma toitu praktiliselt üldse.  Nende toit on enamasti nii värske kui ta põllupealt või metsast lauale jõuab. Enamus toitu süüakse toorelt või kergelt küpsetatuna. Vahest kuivatatakse ka puuvilju või tehakse võid või juustu. Enamus on terviktoit, ehk selline nagu ta loodusest tuleb. Suurt rõhku pööratakse toidu valmistamisele. Seda tehakse teadlikult ja hea tujuga.

Menüü koosneb peamiselt puuviljadest, teraviljadest ja köögiviljadest. Teraviljadest on enimkasutatud tatar, hirss ja täistera nisu. Puu ja – aedvilju  süüakse enamsti värskelt ja toorelt. Aedviljadest tarvitatakse kartulit, porgandit, kõrvitsat,  kapsast, pastinaaki, spinatit ja erinevaid kaunvilju – ube, herneid – ning kõike seda, mida on võimalik kasvatada ja mis on meilegi hästi tuntud aedviljad. Suur osakaal on toidusedelis ka aprikoosidel, kirssidel, viinamarjadel, ploomidel ja virsikutel, mustsõstardel, õuntel, pirnidel.

Olulisel kohal on ka pähklid nagu mandlid, kreekapähkid ja sarapuupähklid, eriti suur tähtsus on aprikoosiseemnetel. Arvatakse ka , et tänu aprikoosiseemnetes leiduvale vitamiinile B17 on kasvajad Hunzas väga harva esinev nähtus. B17 esineb tegelikult kõikides luuviljalistes nagu ploomid aga ka õunaseemnetes. Siin tasuks ehk meilgi õppust võtta ja oma õunad koos seemnetega ära süüa.

Hunza elanikud ei ole päris taimetoitlased.  Nad tarbivad mune ja piimatooteid, suur osa on isetehtud jogurtil. Väga vähe süüakse liha, enamasti kana liha. Heal juhul pakutakse liha 1 kord nädalas. Liha pakutakse ka pulmades, või suurte sündmuste korral, kuid  koguseliselt on liha pea olematu.

Hunza elanikud söövad üldse vähe, vaid 2 korda päevas -lõunal ja õhtul. Neil tuleb heal juhul päevas kokku vaid 1900 kcal , millest on vaid 50 g. valku, 36 g rasva ja 354 g süsivesikuid – ärgem unustagem, et nad teevad iga päev kõvasti füüsilist tööd. Enamus valku saadakse täisterviljadest, aedviljadest ja kaunviljadest. (Dr. Alexander Leaf, National Geographic, January, 1973).

Meie lääne inimene sööb tavaliselt umbes 3 korda rohkem kui keha tegelikult vajab kuigi meil enamasti küürutatakse vaid arvutite taga, mitte ei tehta rasket füüsilist tööd. Ja seegi toit on ebakvaliteetne ja liigselt töödeldud. Lääne inimeste menüüs olevad süsivesikud tulevad enamasti valgest rafineeritud jahust ning suhkrust ja valk tuleb loomsest toidust.

Üks kord nädalas antakse kehale ja seedesüsteemile puhkust, sellel päeval juuakse vaid mahla. Igal kevadel peetakse aga lausa mitmepäevalist paastu. Ka meie oma esivanemad on aastasadu, kui mitte tuhandeid aastaid, kevadeti paastunud.

Füüsiline aktiivsus, lõdvestumine ja meditatsioon

Väga tähtis hea tervise ja pikaealisuse hoidmistel on igapäevased füüsilised harjutused . Hunzad ärkavad hommikuti varavalges( u. 5 paiku hommikul) ja lähevad magama siis kui päike loojub. Nad viibivad enamuse ajast värskes õhus ja teevad palju füüsilist tööd. Nad on väga tugevad ja jõuavad palju. Igapäevaselt läbitakse pikki mägiseid radu – tihti tehakse isegi 15-20 kilomeetriseid retki. Eriliselt puhas mägede õhk on kindlasti ise juba ainuüksi väga tervistav. Vahemärkusena võib aga öelda, et Eesti on tunnistatud üheks puhtaima õhuga riigiks. Igaljuhul teeb ka kõndimine teeb head nii kehale kui vaimule.

Hunzad kasutavad ka palju joogatehnikaid. Oluliseks peetakse sügavat rütmilist hingamist. Äärmiselt tähtsaks peetakse lõdvestumist. See on ka ilmselt põhjus, miks Hunzad ei kannata üleliigsest stressist tingitud haiguste käes. Lõdvestust peetakse neil oluliseks tervise võtmeks.

Hunzad teevad mitu korda päevas lühikesi pause, mida nad kombineerivad erinevate harjutusete ja meditatsioonidega.  Pausid võivad kesta vaid mõned minutid, kuid nad on tõeliselt efektiivsed. Nad on teadlikud, et kui  pikalt järjepanu töötada, siis keha ja aju väsivad ja tekib tülpimus kõigest, sinu närvisüsteem saab häiritud ning sa pole enam efektiivne. Sa lihtsalt raiskad oma olemas olevat energiat end tagant sundides. Andes kehale ja vaimule vahepeal puhkust ning end venitades ja hingamisharjutusi tehes, keha taastub ja sa saavutad taas kõrge efektiivsuse ja energiataseme. Nii säästavad nad ka lõppkokkuvõttes aega ning jaksavad rohkem tööd teha. Meil siin Läänes inimesed aga haaravad lõunapausil kohvi või sigareti järgi, mis stimuleerib meie väsinud keha veelgi tagant ega anna kehale ja ajule aega taastuda ja energetiseeruda.

Puhkehetkel või tööpauside ajal ei räägita vaid mediteeritakse, ollakse vaikselt ja vaadatakse enda sisse, tehakse umbes 20 sügavat hingetõmmet ja kuulatakse oma hinge. Selliseid lühikesi meditatsioone tehakse lausa mitu korda päeva jooksul. See hoiab närvisüsteemi ja südame terve ning laseb aju ja keha hetkeks koormusest vabaks.

Hunzade jaoks ei eksisteeri tulevikku ega minevikku, nad elavad ainult hetkes. Neile on tundmatu ebakindlus ning neil pole hirmu läbikukkumiste ees . Üheltpoolt on nad rõõmsad ja muretud kui väikesed lapsed, teiselt poolt aga tohutu targad. Nad on oma mõtete isandad.

Kokkuvõteks

Nagu näha pole pikaealisuse saladus mingi imenipp või õige toitumie vaid loeb kogu elu tervikuna- , lihtne ja looduslähedane eluviis, looduse austamine, oma keha ja hinge hääle kuulamine, positiivsed mõtted, värske õhk, füüsiline liikumine, piisav puhkus, enesega rahulolu ja enda ning teiste armastamine. Ja seda kõike on tõestatud juba tuhandeid aastaid tagasi paljude erinevate rahvaste poolt. Isegi meie oma esivanemad on mõnesmõttes elanud palju tervislikumat elu. (Eestlaste-toitumine-minevikus-ja-olevikus/)

Jah kindlasti on igal inimesel tuua mõni näide stiilis, et “minu onu või minu vanaema oli kõva suitsetaja ja viina viskaja ja peekonisööja, elas kõrge vanuseni ja oli terve kui purikas”. Nagu näha on  olulised ka muud aspektid – kuidas nad oma elu elasid ja kui heas tasakaalus nad olid. Siin tuleks ilmselt aru saada, et tänapäeva keskmine Lääne inimene ongi selliste toitumisharjumustega, kuid massilist tervist ja pikka eluiga pole kuskil näha. See ei tohiks olla otseselt õigustus ebatervisliku toiduvaliku suhtes. Tervislikuks võib sellist elustiili pidada siis kui enamus inimesi ja ka meie keskkond sedasi elades sama hästi vastu peavad.  Praegune eestlase tervis on aga Euroopa liidus üks kehvemaid, keskmine eluiga on Eesti mehel vaid 65  ja Eesti naisel  75 eluaastat ning loodus on viimse piirini viidud.  http://kehakeel.ee/tag/eestlaste-kehv-tervis/).

Kaua elamine ei ole omaette eesmärk, tähtis on eelkõige pikendada oma tervena elatud eluaastaid, et elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu ka kõrges eas.

Kuula oma keha ja sa elad kaua ja tervena! 🙂

Kasutatud kirjandus.

http://thepdi.com/hunza_health_secrets.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Hunza_people