Home » Toitumine (page 2)

Toitumine

Loomulik ilu

Välimus on tänapäeva ühiskonnas kõrges hinnas, seetõttu pööratakse  sellele ka suurt tähelepanu. Riided, juuksed, nahk, meik, küüned, hambad, ripsmed ja  keha proportsioonid on suure “luubi “all. Kauplused on maast laeni täis “ilusaks ” tegevaid kaupu. Oma välimuse eest on inimesed nõus ostma kokku mida iganes, käima välja suuri summasid ja kulutama tunde ilusalongides ja isegi operatsioonilaudadel.

Iseenesest on ju ilus olla ilus. Jah, ja oma keha eest hoolitsemine ongi sama vajalik kui oma hinge ja vaimu eest hoolitsemine. Kuid kas liigne välimusele keskendumine mistahes vahenditega, kogu oma maise vara ja aja ning isegi kappides oleva ruumi panemine ilus olemise alla on ikka kõige tähtsam siin elus.

Aastaid tagasi olin isegi ülepeakaela seotud ilutööstusega. Teenisin elatist juuksurina, millest kaks aastat töötasin Londonis, tõelises ilu ja moe pealinnas. Olen oma elus läbi proovinud kõige kallimad ilutooted ja vahendid – parimad juuksevärvid, shampoonid, balsamid, kreemid, kunstküüned, juuksepikendused, profi meigid ja paljud muud ilumaailma kuuluvad protseduurid.

Näinud kogu seda meeletut ilu tagaajamisele konsentreeritud maailma, jõudsin ühel hetkel arusaamisele, et see kõik on tegelikult ebanormaalne. Inimesed on valmis tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure lihtsalt asja eest teist taga, raisates oma aega, tervist ja raha.

Mitte, et mulle ei oleks mu töö meeldinud,  0n väga suur nauding luua ilu ja näha inimeste  õnnelikke ja rahulolevaid  nägusid. On ülim ka ise tunda, kuidas keegi su eest hoolitseb – peseb, sätib ja  kammib su juukseid, teeb massaazi või meiki. Enese eest hoolitsemine või hoolitseda laskmine ongi väga vajalik ja ülioluline. Lihtsalt see mõttemaailim, mis ilutööstuses valitseb ja vahendid, mida seal kasutatakse lähevad minu meelest tugevalt vastuollu inimese ja looduse põhiolemuse ja vajadustega. Inimesed hakkavad oma välimuse muutmiseks mõtlema välja absurdseid asju ja juuksuris on asi veel vägagi leebe. Asi pole ka selles, et ei võiks iseenda välimusega eksperimenteerida, vaid tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Lisaks sellele kasutatakse tänapäeva kosmeetikas teadaolevalt 10 500 erinevat kemikaali, sisaldades kanserogeenseid aineid ja pestitsiide. Umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale. Igal kolmandal Euroopa inimesel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes.Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad maha pestes ka järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi,  võides mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust ning  väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Õnneks on loomulikkus läinud rohkem moodi ja paljud ilutooted ja salongid juba liiguvad vaikselt naturaalsemate toodete ja  iluprotseduuride pakkumise poole.

Ideaalne välimus

Milline on ideaalne välimus ja miks pööratakse välimusele ülemõistuse palju tähelepanu?  Miks meil on nii raske leppida iseenda välimusega  ja miks soovitakse järgida ebaloomulike iluideaale?  Miks tundub ilma meigita välja minemine enamus naiste jaoks eriti  õõvastava õudusunenäona? Miks soovivad inimesed saada plastmassnuku sarnaseks, kes on justkui näitusele välja pandud ning kelle näos ei peegeldu mingit elu?  Miks meikimata naine tundub kole kortsus ja kahvatu? Miks nii paaniliselt kardetakse vananemist, kuigi see on ju täiesti loomulik elu osa?

Sest me oleme harjunud olema võltsid ja nägema võltsinimesi, me ei teagi millised loomulikud inimesed välja näevad ja lausa ehmatame neid nähes. Juba 25 aastased hakkavad värisema kortsude ees ja aina nooremad naised lasevad tõmmata oma kortsud “kõrvataha” või lasevad endale süstida botoxit või jumal teab mida. Et miks ka mitte ? Mürgiseid kemikaale mida igapäevaselt kasutame kuhjub meie kehasse juba nagunii rohkem kui meie keha suudab  nendega hakkama saada, rääkimata veel paljudest muudest negatiivsetest faktoritest, mida see kõik kaasa toob. Leidsin ühe huvitava teooria näiteks botoxi ja nöoilme lugemise vahel, milles on oma point täitsa olemas: Inimesed loevad silmadega teineteise näoilmeid, tänu millele tekib ka empaatia ja teineteise mõistmine.  Süstides aga oma näo kortsukesed  botoxit täis, on teisel inimesel raske su näoilmet nii selgelt lugeda, mistõttu  võivad kannatada ka suhted.

Kas oled mõelnud, kes loob need ideaalid? Mingil määral kindlasti inimesed ise, erinevatel ajastutel on olnud iluideaalid erinevad. Kuid tänapäeval on kindlasti suur panus iluideaalide loomisel ilutöösustel. Kes siis ei oleks jahtinud imetoodet, mis annaks meile ihaldatud ja atraktiivse välimuse. Ja nii ostetaksegi toode toote järel  ja tehakse üks protseduur teise otsa, et end tundmatuseni muuta, et mitte seista silmitsi iseendaga ja mitte olla sina ise. Milleks olla juba sünnist alates oma välimusega rahulolematu ja tahta muutuda kellekski teiseks, endaga sõbraks saamise asemel. Milleks toetada ilutööstusi, kelle suurimaks eesmärgiks on teenida hiigelkasumeid ja muuta sind sõltuvaks üha uutest ja uutest toodetest, mis tegelikult laastavad sinu tevist, looduse tevist ja sinu pangaarvet.

Teekond loomulikuma elustiili poole

Oma juuksuri kogemusest sattusin otse joogamaailma, mis on mõnesmõttes täielik vastand ilumaailmale. Kuigi ka joogas on väga tähtis oma keha eest hoolitsemine, siis tehakse seda siin naturaalsete vahenditega, ilma loodust reostamata ja oma keha mürgitamata, säilitades oma loomulikku olemuse ja isikupära.

Joogas hinnatakse inimest sellisena nagu ta on. Jooga õpetab, kuidas särada seespoolt väljapoole ja olla ilus loomulikult, olla see kes oled ja armastada ennast sellisena  nagu sind on loodud.

Tänu joogale julgen aina rohkem ja rohkem maski tagant välja tulla ja näidata maailmale oma tõelist palet ning olla mina ise nii sisemiselt kui välimiselt. Ja see on tõeliselt suur väljakutse minu jaoks ja pole üldsegi kerge.

Seega olen  kuue aasta jooksul loobunud paljudest minu jaoks tarbetuks muutunud ilutoodetest- kehakreemist, meigieemaldajast, jumestuskreemist, dushigeelist, deodorandist, küünelakist, huulepulgast ja  juuksepalsamist ja paljudest muudest toodetest. Paljud tooted olen vahetanud looduslikumate alternatiivide vastu välja nagu shampoon ja hambapasta või teen need ise. Osasid ilutooteid millest ei ole veel suutnud täielikult loobuda  kasutan lihtsalt väga väga harva. Isegi juukseid lasen triibutada kerge värviga vaid paar korda aastas.

Kuidas olla ilus loomulikult

Sa juba oledki ilus

Kõigepealt tuleks vaadata peeglisse ja näha, et sa oledki juba ilus, just sellisena nagu sa oled. Sa ei pea olema rahulolematu ega end kellegi teisega võrdlema. Milleks muuta oma välimust kui sa oled täiesti unikaalne ja  kordumatu nii nagu sa oled. Õpi end kõigepealt ise aksepteerima ja armastama ja siis teevad seda ka kõik teised. Armasta oma kehakuju, oma erakordseid silmi, juukseid ja võluvat naeratust.  Armasta ka igat pisimat  kortsukest ja kurrukest oma näos, sest need on osa sinu imelisest elust, milles on näha sinu rõõmud, mured ja emotsioonid. Kõik need miljonid hetked, mis on su näkku salvestunud, teevad sind tohutult ilusaks ja ainulaadseks. Julgedes olla ilma maskita, ilma meigita, julged sa olla sina ise. Enesega rahulolu annab sulle enesekindlust, mis paistab kaugele. Sina oled oma elu superstaar ja mitte keegi teine ei saa sinu rolli paremini mängida kui sa ise.Sa oled ilus täpselt sellisena nagu sa oled ja sa ei pea enda juures mitte midagi muutma. Ainuke mida muutma peab on negatiivsed mõtted iseendast.

Hoolitse enda eest

Loobudes tarbetutest ilutoodetest ei tähenda, et sa enda välimuse eest ei hoolitse. Vastupidi, tuleb õppida aru saama, mida su keha sulle öelda tahab ja probleemide peitmise asemel, tuleb hakata nende algpõhjusega tegelema, sest ilu algab seespoolt väljapoole.  Rabedad juuksed, haprad küüned, ülekaal, tselluliit, vistrikud, kuiv nahk, tumedad silmaalused ja pigmendi laigud on tavaliselt need probleemid, mida inimesed üritavad peita, varjata ja kinni katta selleasemel, et küsida endalt, mis on nende nähtuste tõelised põhjused. Tegeldes vaid sümptomite peitmisega, jäetakse oma keha hääl tähelepanuta, ei kuulata seda, mis meie keha meile öelda tahab. Võibolla sa ei  maga piisavalt, ei toitu tervislikult, ei liigu piisavalt või ei armasta iseennast.

See ei ole kindlasti kerge tee, mis on täis kiireid lahendusi. Minul endal on oma keha kuulamise õppimine ja “iluprobleemide” lahendamine  võtnud aastaid ja tegelen sellega siiani. Kuid selline lähenemine paneb sind rohkem end armastama ja olema rahulolevam ja iseenda ja loodusega paremini kooskõlas.

Söö loomulikku terviktoitu. Loomulikult ilus olemine nõuab loomulikku toitu. Terviklik toit on “päristoit” mis on looduse poolt valmiskujul juba olemas. See on toit, mida inimkeha juba tunneb ja teab miljoneid aastaid. See on toit kus on olemas kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, kiudained, antioksüdandid, head rasvad ja suhkrud. Meie keha oskab seda toitu ideaalselt omastada ja kasutada kuna kõik ained selle toidu seedimiseks ja detofikseerimiseks on terviklikus toidus juba olemas. Terviklik toit on puuviljad, marjad, aedviljad, seemned, pähklid, teraviljad, kaunviljad, seened. Isegi liha, munad ja piim oma algupärases olekus (kuigi neid võiks süüa kas väga vähe või üldse mitte). Terviklik toit on kõige loomulikum ja tervislikum toit inimese jaoks. Sa oled see mida sööd sõna otseses mõttes.

Maga piisavalt. Ega asjata öelda : “Iluuni”. Magamine tõepoolest uuendab, tervendab ja noorendab meie keha.  Hea ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab, tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni. Une puudujääk on sõna otseses mõttes su näost näha- kortsud, kuiv nahk, kottis ja väsinud silmaalused. Magamatus muudab sind ka tujukamaks ja närvilisemaks. Ka öösiti pidutsemine,  alkoholi joomine ja suitsetamie ei too näonahale paremaid uudiseid. Alkohol häirib tugevalt une kvaliteeti ja suitsetamine jätab näkku tugevad kortsud. Kui annad oma kehale piisavalt puhkust näed välja värske ja nooruslik.

Mediteeri regulaarselt. Inimesed, kes regulaarselt mediteerivad, näevad üldjuhul oma eakaaslastega võrreldes kümmekond aastat nooremad välja. Mediteerimine vaigistab meelt, vähendab stressi ja depressiooni ning  annab meile sisemise rahulolu ja sära.

Liigu regulaarselt. Igasugune liikumine annab kehale toonust ja parandab vereringet, hoiab meid painduvana ja erksana ning parandab toitainete omastamist.

Loomulikud iluprotseduurid

Tegelikult vajab meie keha väga vähe hoolt. Kõige paremad hooldajad on puhas vesi, õhk ja päike. Me ei ole ju sündinud shampoonid, kreemid taskus. Inimese keha on isepuhastuv kui teda mitte liigselt kurnata ebaloomuliku elustiiliga, kuigi jah linnas elades on see kahjuks paratamatu. Kõik on kindlasti märganud kui mustaks lähevad käed näiteks peale shoppamist. Kui aga elada puhtas keskkonnas, süüa puhast loomulikku toitu, siis ei lähe ka juuksed rasvaseks, mustaks ega teki ka kõõm. Kehale sobiliku toitu andes keha ei haise, ei ole kuiv ega rasvane. Küüned ja juuksed on terved ja tugevad ning nahk on puhas ja särav. See ei tähenda pesemata olemist, vastupidi pesta tuleb ennast igapäev ja selleks on looduses kõik vahendid olemas. Kodus saab samuti ise teha omale puuvilja või savi shampoone, maske, hambapastat ja muud sellist.

Mida sünteetilisemas ja keemilisemas keskkonnas sa elad, seda rohkem on sul keemiat vaja. Kui värvid küüsi, siis on vaja ka küünelaki eemaldajat, kui värvid juukseid on vaja ka palsamit, kui hõõrud oma keha dushigeeliga on vaja ka kehakreemi, kui end meigid on vaja ka meigi mahavõtjat jne.

Nahk. Ilus säravpuhas nahk on iga naise unistus. Sul võib olla maailma kauneim ja kalleim kleit aga kui su nahk ei näe hea välja, siis ei tunne sa end oma nahas hästi, sa oled ebakindel ega usu endasse. Eemaldades toksilised kemikaalid oma kehahoolduses saab nahk võimaluse end tervendama ja uuendama hakata ning enamikel juhtudel muutubki naha seisukord ilma kreemitamiseta palju paremaks. Olen seda omal nahal kogenud. Mu nahk muutus oluliselt paremaks kui jätsin välja dushigeelid, seebid ja kreemid. Naturaalset seepi kasutan vaid käte ja jalgade ja privaatsete kohtade pesemiseks.

Nahka turgutavad veel kõiksugu veeprotseduurid, saun, ujumine ja külma veega karastamine ja kuivharjamine. Kuivharjamine on tõhusaim, lihtsaim ja soodsaim viis hoida oma nahka värske puhtana. Harjamine on ka suurepärane tselluliidi ravi. Joogid harrastavad aga hommikuti ishnaani ehk jääkülma veega kümblemist, mis ergutab vereringet ja närvisüsteemi ning annab nahale hea jume. Väga tänuväärsed on veel kõikvõimalikud savi, mee – ja soola protseduurid.

Loomulik meik. Kõige ilusam meik on minu arvates puhas näonahk ja ja ilus naeratus. Keha näo ja käte kreemitamiseks sobivad  väga hästi ka naturaalsed õlid. Minu lemmik on puhas kookosõli, seesama mida kasutan ka toidu valmistamisel ning sheavõi ja mandliõli. Olen näinud inimesi, kes kasutavad põsepunana punapeeti ja ripsmedussina mustikamahla, kuigi meigin end suht harva ja kasutan nendel puhkudel vaid ökopoest ostetud ripsmetussi ja mineraal puudrit. Meigieemaldajana sobib hästi puhas vesi või kookosõli.

Küüned. Mul endal on olnud terve eelneva elu jooksul väga kehvad  ja haprad küüned. Küünte seisukord paranes oluliselt kui hakkasin  viis aastat tagasi taimetoitlaseks ning vähendasin ka oluliselt piimatooteid ja hakkasin sööma terviktoitu -palju puuvilju, aedvilju, pähkleid, seemneid jne. Väliselt määrin küüntele regulaarselt kookoseõli vüi sheavõid.

Hambad. Hambapastad on meil ilma kemikaalide ja fluoriidita. Ökopoest ostetud savi või kriidi baasil tehtud pastad. Pesevad väga hästi. Hambaniit käib kindlast puhastsrituaali juurde. Suuhügieenina on igapäevane keele puhastamine samuti oluline. Ja hambad on meie peres kõigil valged, terved ja säravad.

Juuksed on inimese kauneim ehe, eriti naiste jaoks. Joogas on juustel ka sügavam tähendus, seega tuleb juukseid eriliselt hoida. Juuksed on justkui meie närvisüsteemi pikendus nagu antennid mis edastavad meie ajule ja kehale olulist informatsiooni. Joogid ei lõika oma juukseid. Nad hooldavad oma juukseid  iga 72 tunni tagant pestes. Nad kuivatavad oma juukseid päikesepaistel, lastes nii D vitamiinil omastuda. Kammimise parandamiseks pannakse juusteotstele mandliõli, kammitakse 2 korda päevas puidust kammidega, mis ei tekita juustes staatilist elektrit. Selline loomulik juustehooldus , pluss loomulik elustiil mõjub juustele väga hästi, nii ei lähe  ka juuksed sassi ega teki ka katkiseid juukseotsi. Loe lähemalt: juuksed/

Mul oli alguses väga raske  leida normaalset ökoshampooni, mis juuksed ilusti puhtaks pesevad ja palsamit, mis mu pikad blondid juuksed kammitavaks teeks. Tol ajal ma ka värvisin juukseid rohkem ja värvitud juukseid ongi raskem hooldada loodustoodetega.

Olen proovinud ka olla paar kuud ilma shampooni kasutamata. Kasutasin pesemiseks kas vett, leiba, sidrunit, õunaäädikat või söögisoodat. Leib pesi väga ilusti puhtaks ja õunaäädikas oli palsami eest. Kahjuks ainult veega pesemine mul juukseid puhtaks ei teinud ja 2 kuud jäi ilmselt väheks, mu peanahk ei saavutanud selle ajaga tagasi oma loomuliku tasakaalu. Seega leidsin omale Lushist seebitüki sarnase kuivshampooni, millega olen väga rahul, see peseb juuksed ilusti puhtaks. Seda jätkub mitmeks kuuks ja eriti hea on see, et ei ole neid plastik pudeleid, ei reosta loodust ja hea reisile kaasa võtta.

Minu abikaasa aga hakkas oma juukseid pesema ainult veega ja on seda teinud juba üle aasta. Temal hakkas isepuhastusvõime tööle ja ma lausa kadestan kui puhtad , ilusad ja läikivad on ta juuksed ja peanahk. Muuseas kadus tal ka kõõm. Ka oma lastel peseme oma juukseid ainult puhta veega. Lastel on ilusad paksud, puhtad, terved ja läikivad juuksed. Neil pole naha allergijaid, ärritusi ega kõõma.

Laste juuksed ja nahk ei ole veel rikutud ja nende juuksed ei lähegi sedasi rasvaseks nagu täiskasvanutel. Samuti pole neil higinäärmed veel arenenud. Ei tasu rikkuda mitte ühegi tootega oma laste loomulikku naha tasakaalu.

Kõige rohkem rikuvad juukseid ebakvaliteetselt töödeldud juuksed. Kes ei suuda veel päris oma loomuliku juukse värvi välja kanda, siis on mõistlik värvida juuksed oma loomuliku värvi sarnaseks. Siinkohal võib küll julgelt soovitada juuksurisse minemist selleasemel, et ise keemikut mängima hakata.  Proffesionaalsed juuksetooted, mida juuksurid kasutavad ei ole muidugi looduslikud, kuid nad on tunduvalt kvaliteetsemad poes leiduvatest analoogidest, sisaldades vähem kahjulikke aineid. Koolitatud juuksur tunneb keemiat ning valib värvid, mis kahjustavad su juukseid vähimal määral.

Tulemus

Olles kõiki neid ülaloetletud nippe enda peal katsetanud, siis võrdluseks võib öelda, et nahk ja juuksed on kindlasti paremas seisus kui varem neid kallite toodetega “poputades”. Nahk ei ole enam peale pesemist 2 numbrit väiksem, ei ole olnud enam nahalööbeid või ärritusi, vähem vistrikke, silmaalused ei ole nii kottis, küüned on terved ja tugevad, juuksed on kenamad. Immuunsus on mitmeid kordi tugevam. Kodus on kappides rohkem ruumi ja raha kulub samuti vähem ning kõige suurem hea meel on mul kulutamata aja üle ja selleasemel saab nüüd tegelda palju olulisemate asjadega. Hoolimata sellest, et saan iga aastaga vanemaks, tunnen end oma kehas iga päevaga paremini kui kunagi varem.

20130904_204_web

Naerata endale, sest õnnelik inimene ongi maailma kõige ilusaim.

Paast, meie iidne ravim

Paast on iidne puhastusrituaal ja ravivahend olnud juba tuhandeid aastaid, arvatavasti juba aegade algusest saati.  Ajutine toidust ilmaolek on eksistentsi loomulik koostisosa ja sellel pole mingit tegemist millestki ilma olemisega. Kui vaadata loomariiki siis loomade seas on täiesti normaalne olla aegajalt mitu päeva söömata, eriti haiguste korral. Paastuga on ka inimesed läbi aegade abi saanud kõikvõimalike haiguste vastu. Looduses on nii paika pandud, et haiged loomad ja inimesed süüa ei taha ning seepärast paranebki organism seedesüsteemile puhkust andes kõige kiiremini.

images-8

Paastu on kasutatud tervise hoidmise ja parandamise eesmärgil Vana -Kreekas ja Lähis-Ida riikides ning tegelikult kõigis muistsetes kutuurides. Suured pühakud nagu Kristus, Buddha  ja teised on pidanud lugu paastust. Ka vanade eestlaste seas on paast au kohal olnud. Paastul oli vanarahva seas oluline tähendus nii hinge kui keha puhastamisel. Suure paastu ajal ei söödud liha, muna, piima ja ka kala. Kuna loomi tapeti vaid sügiseti mihkli päeval, siis langes paastuaeg kokku liha otsasaamisega vastlapäeval ja kestis kuni lihavõttepühadeni ehk 7 nädalat. Paastumise taasavastamine algas 20.sajandi lõpul. Paljud tänapäeva paastuvormid, näiteks Franz Mayri kuur,  Otto Buchingeri paastumine ja meie oma paastu arsti Dr. Natalia Trofimova paast, lähtuvadki meie esivanemate ideedest ja põhimõtetest.

Miks on vaja paastuda?

Ligi 90% haigestumisjuhtumitest on mingil kujul seotud vale toitumisega. Tänapäeva inimesed panevad toitumisega oma kehale nii suure koormuse, et söövad  end sõna otseses mõttes haigeks.

15284801

Keha puhastab end maksa, soolestiku, neerude, lümfide, kopsude ja naha kaudu. Need on aga paljudel inimestel üle koormatud ega toimi enam nii nagu peaks. Nii tekivadki erinevad terviseprobleemid nagu naha halb seisukord, allergilised reaktsioonid, krooniline nohu, kõhukinnisus -või lahtisus, neeru- ja sapikivide või liiva teke, liigesevalud, kõrge kolesteroolitase, väsimus, keskendumisraskused jne.

Aga näljaperioodil saab organism sellest meeletust koormusest vabaks ning saab jälle normaalselt tööle hakata ja ise end tervendada. Paastudes suudab keha taas efektiivselt vabaneda kahjulikest jääkainetest, mis tänapäeva ühiskonnas liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on muutunud paljudele probleemiks. Paastumine aitab kehal vabaneda liigsest vedelikust, kuhjunud lagu- ja limaainetest ning rasvadest. Suurpuhastuse käigus vaatab keha oma varud üle ja kõik, mis on ülearune või haige, läheb hävitamisele.

Paast pidurdab organismi vananemist. Paast annab ülekoormatud rakkudele puhkust ning äratab üles organismi kaitsejõud, mis uuendavad ja puhastavad rakke, tugevdavad immuun – ja närvisüsteemi ning korrastavad ainevahetust. Paast on ravi, mis puhastab keha ja hinge, annab elujõudu, energiat ja mõtteselgust. Paastumine ei nõrgenda organismi, vaid tugevdab. Paastumine ei tähenda ainult toidust loobumist, vaid selle juurde kuulub ka füüsiline aktiivsus, väheneb rasva protsent, kasvab lihasmass ja paraneb töövõime, mis säilib ka peale paastukuuri.

Kuigi sunniviisilist paastu ei peeta üldjuhul samaväärseks kui teadlikilt valitud paastumist, on teada faktid, et sõjast tingitud majanduskriiside ajal, kui inimesed olid sunnitud paastuma, paranes nende tervis järsult. Esimese maailmasõja ajal tekkis Taanis terav toiduainete puudus, mis oli põhjustatud briti blokaadist. Taani valitsus pöördus Rahvusliku Taimetoidu Seltsi direktori poole palvega koostada toidunormi programm. Kogu sõja vältel olid taanlased sunnitud elama teraviljadest, juurviljadest, puuviljadest ja piimatoodetest. Sellise dieedi tulemusel langes suremus ühe aasta jooksul 17% võrra. Kui norralased muutusid Esimese maailmasõja ajal toiduainete puuduse tõttu taimetoitlasteks, langes nende seas järsult suremus vereringehaigustesse. Kui peale sõda Taani ja Norra rahvas pöördus tagasi loomsele toidule, tõusis suremus ja südamehaiguste levik sõjaeelse tasemeni.

Teadlikult valitud paastumine pole üksnes nälgimine, see on oma pühendumise, kannatlikkuse ja tahtejõu suurendamine. Paast on moraalne väljakutse, iseloomu karastamise meetod, mis tugevdab inimest. Inimene, kes õigesti paastub, on võimeline distsiplineerima oma kirglikke ihasid, asetades end füüsilistest ahvatlustest kõrgemale. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab paastumine üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest ja harjumustest – paast on positiivne distsipliin.

Sellest momendist, mil inimene keeldub  oma harjumuspärasest toidust,  hakkab toimuma ka tema teadvuse korrastamine. Ta kannatab teadlikult ja seeläbi distsiplineerib ennast, paneb oma maitse-ja näljatunde kontrolli alla.

Paastu mõju

  • Nälgimine puhastab organismi jääkainetest ja teistest mürgistest ainetest
  • Kiirendab eritamis- ja detoksikatsiooniprotsesse
  • Nälgimine tühjendab seedetrakti ja vabastab organismi roiskbakteritest
  • Taastab rakkude ja kudede nooruse
  • Nälgimine noorendab kogu organismi
  • Tõstab energeetilist taset.
  • Stimuleerib kõikide kehaosade harmoonilist tööd.
  • Aitab vaigistada, lepitada mõistust.
  • Stimuleerib efektiivset seedimist ning toidu omastamist
  • Suurendab meelelist taju.
  • Tugevdab mõtlemisvõimet
  • Normaliseerib kõrgenenud vererõhku
  • Nälgimisega võib erinevate haiguste ravimisel kaasneda tervendav efekt

Kogenud paastuja Paul Bragg

about_paul

Paastumise edendaja ameeriklane Paul Bragg on nimetanud paastumist ilma noata operatsiooniks. Tal oli paastukogemust üle 50 aasta. Ta oli Ameerica Welness liikumise pioneer, hinnatud loengute pidaja ja toitumisnõustaja. P. Bregg oli nõustajaks kuningatele, poliitikutele, sportlastele ja ajakirjanikele. Ta on kirjutanud paastumisest ka suurepärase raamatu” Nälgimise ime”, mis on kahtlemata suur panus inimeste parema tervise ja pika eluea saavutamisele . P. Bregg oli veel peale 8o ndat eluaastat väga nooruslik, tegeledes alpinismi ning ujumisega. Kiirkõnnis edastas ta endast kaks korda nooremaid.

Katkend raamatust ” Nälgimise Ime”:

 Inimene sureb ebaõige toitumise ja jookide taltsutamatu tarbimise tulemusena kaks korda varem kui ta peaks surema. Loomad elavad oma eluea lõpuni kui neid ei häirita. Inimene on ainus elusolend, kes ei saavuta oma loomuliku eluea piiri. Metsloomad tunnevad instinkti alusel, mida süüa ja juua. Haiguse ajal nad nälgivad. Aga inimene sööb ja joob kõike, kasutab raskesti seeditavaid toite ja joob mürgiseid jooke ja imestab, et elab alla oma võimluste piire. Hea tervise nimel tuleb vaeva näha. Saladus seisneb keha puhtuse hoidmises ja regeneratsioonis naturaalse toidu, nälgimise, puhta õhu, päikese, füüsiliste harjutuste, puhkuse jm. abil. Kui järgida kindlat toitumiskava ja paastuda regulaarselt võib inimene oma elu pikendada 120 aastani, nagu on öeldud Piiblis.

Kellele sobib paastumine?

Paastumine ehk nälgimine sobib paljude terviseprobleemide korral. Häid tulemusi on saanud  paljud krooniliste haiguste käes kannatajad nagu näiteks liigestehaiged, astmaatikud, radikuliidihaiged, artriidi ja selgroohaigustega inimesed, olles tõhus vahend haiguste leevendamiseks ja raviks. Paastumise ajal kroonilised haigused võivad ägeneda ning hiljem hakkavad taanduma ja kaovad.

Paast mõjub hästi naha probleemidele -psoriaas, akne, dermatiit, ekseemid ja allergilised sümptomid  ning isegi kortsud taanduvad ja ja nahk saab parema jume.

Nälgimine sobib ka erinevatest sõltuvustest vabanemiseks nagu alkoholism, suitsetamine, uimasti sõltuvus, liigne magusahimu jne.

Paastumine võib olla abiks ka metaboolsete sündroomidega inimestele ehk neile, kel on kõrvalekaldeid rasvade, -suhkru -ja mineraalide ainevahetuses. Naiste ja meeste hormonaalsete häirete puhul peab Dr. Trofimova paastu asendamatuks. Abi võib olla ka günekoloogiliste probleemide ja isegi viljatuse korral. Paast sobib veel healoomuliste kasvajate, podagra, liigse kehakaalu ja kõrgenenud vererõhu korral ning isegi madala vererõhuga inimestele. Paastumine aitab kõrget vererõhku langetada ja madalat vererõhku tõsta, kuigi alguses võib vererõhk veelgi langeda, hakates tasapisi normaliseeruma.

Paastumine võib sobida ka kõhnadele inimestele, kes soovivad oma kehakaalu tervislikult tõsta. Kui inimene sööb piisavalt aga kaalus juurde ei võta või võtab koguni alla, näitab see samuti tervise nõrgenimist. Teinekord nimetatakse selliseid inimesi ka toidu raiskajateks, kuna nad söövad tavaliselt rohkemgi kui teised aga näevad välja piitspeenikesed ja kahvatud. Mida rohkem “ rammusamat “ toitu nad söövad, seda kõhnemaks ja haigemaks nad muutuvad. On kasutu viia suur hulk toitu organismi, kui selle omastamine ei toimi nii nagu peaks. Liiga kõhn inimene vajab sama nagu ülekaalulinegi – ka tema seedeorganid vajavad puhkust. Mõlemal juhul on seedesüsteem üle koormatud. Nälgimise ajal hakkab seedesüsteem paremini tööle ja toidu omastamine ja osadeks lõhustumine paraneb, enam ei vajata nii suuri toidukoguseid ja organism saab hakata kosuma.

Millal paastumine ei sobi?

Puhast veepaastu ei soovitata teha inimestel, kes on olnud suures ülekaalus (üle kahe korra rohkem normist) pikka aega (10 – 15 aastat), kuna rasvades talletuvad paljud mürgid. Nälgimisel need vabanevad ja satuvad verre põhjustades sellega seal kõrge toksiinide kontsentratsiooni. Pikka aega tugevalt ülekaalus olnud inimesel vabaneb mürke palju rohkem, kui normaalse kehakaaluga inimestel. See võib esile kutsuda täieliku mürgistuse ja põhjustada isegi surma. Sel juhul ei sure inimene mitte nälga, vaid oma kehast vabanenud mürkide tõttu.

  • Veresoonte tromboos või sellele kalduvus ning verehaigused
  • Südame-veresoonkonnahaigused (pea oma raviarstiga nõu)
  • Raske neerupuudulikkus
  • Anoreksia
  • Buliimia
  • Kaugele arenenud kasvajad
  • Veritsevad haavandid
  • Mao ja kaksteistsürmiksoole haavandid
  •  Mõned vähktõve tüübid
  • I tüüpi diabeet
  • Raske maksapuudulikkus
  • Hiljuti põetud müokardi infarkt
  • Lahtine tuberkuloos
  • Süsteemsed verehaigused( tugev aneemia)
  • Kõik haigused, mis nõuavad pikaajalist ravimite tarvitamist
  • Tõsised psüühilised haigused
  • Rasedus.( Vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)
  • Vastsünnitanud naisterahvad
  • Lapseiga
  • Rinnaga toitvad naised ( vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)

Millal ja kui kaua tohib paastuda ?

Kõige parem puhastuse ja paastu aeg on kevadeti kuid seda võib teha vastavalt vajadusele ka mitu korda aastas. Paul Bragg soovitas nälgimist igas kvartalis 7-10 päeva, pluss igal nädalal 24 tundi. Kuulus saksa paastuteoreetik ja praktik dr.Ruediger Dahlke soovitab paastuda kaks korda aastas kahaneva kuu ajal. Kevadel tuhkapäevast lihavõttepühapäevani ja sügisel novembikuus hingedepäeva aega hõlmates. Kundalini joogid soovitavad samuti igal nädalal ühe päeva oma seedeorganitele puhkust anda. Kusjuures regulaarne aga lühike paast võib pikemas perspektiivis anda peaaegu sama häid tulemusi kui pikk paast. Ühepäevane paast on sobilik ka algajatele iseseisvalt.

Paast on kui ravimeetod, mida ei saa pidada uisapäisa. Paast nõuab vaimset valmisolekut, kindlaid teadmisi, kogemusi ja täpseid juhiseid. Kuigi paastu pikkus võib olla kuni 40 päeva, siis algaja ei tohiks omal käel paastu pidada kauem 1-3 päeva. Pikemad paastud tuleks vähemalt esimestel kordadel pidada arsti järelvalve all. Eestis on selleks mitmeid spetsiaalseid asutusi. Näiteks  Luunja vallas asuv Biokliinik “Loodus” on selleks suurepärane koht, mida peab Dr. Natalja Trofimova, kel on paastumiskogemust üle 30 aasta, olles aidanud terveneda paljudel inimestel. Ka Lusika talu on tuntud paastumislaagrite poolest. Igas kohas on natuke erinev lähenemine.

Erinevad paastu liigid

Paastumiseks nimetatakse tavaliselt seda kui menüüst jäetakse vabatahtlikult ja teadlikult välja mõned kindlad toiduained või isegi kõik toidud ja joogid mingiks kindlaks perioodiks. Traditsionaalselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõikidest toitudest ja jookidest, välja arvatud veest. Paastu jaotatakse ka selle järgi kas tegemist on osalise või täispaastuga.

Täispaast – kuivpaast, siis kui ei tarbita isegi mitte vett. Selle maksimaalseks lubatavaks pikkuseks on 72 tundi ja tehakse vaid raviarsti kontrolli all.

Veepaastuga on tegu juhul, kui ainsa toitainena on lubatud tarbida karboniseerimata vett. See on klassikaline paast.

Poolpaastuks või kombineeritud veepaast on siis kui tarbitakse lisaks veele ka mahla, teed, või ilma soolata keedetud köögiviljapuljongit. Erinevaid poolpaastu liike on tegelikult väga palju ja neid kasutatakse erinevate vajaduset korral.  Näiteks vadakupaastu soovitatakse neile, kellel esinevad kroonilised haavandilised seedetrakti haigused.

Paastu pikkus jaotatakse järgmiselt:

  • Ülilühike paast 1 päev- koormusvaba päev
  • Lühike paast 1- 3 päeva – lühike profülaktiline paast
  • Keskmine paast 5 – 7 päeva – lühike ravipaast
  • Pikk paast 10- 14 päeva –keskmise pikkusega ravipaast
  • Väga pikk paast 21-28 päeva -pikk ravipaast
  • Ülipikk paast 40 päeva

Millist paastu valida?

Paasturavile ei ole alternatiivi, ükski dieet ei suuda keha paremini puhastada kui paast. Dieetide puhul on kõik keerulisem, ümberlülitumine ei ole täielik ja toimub hiljem. Isegi väga minimaalse söömise korral on keha endiselt programmeeritud saama toitu keha väliselt. Toidukoguse järsu piiramise vältimatu tagajärg on tugev näljatunne. Paastumise ajal läheb keha aga üle sisemisele programmile, hakates kasutama oma enda varusid. Samuti ei tunne ka paastu pidaja nälga, väljaarvatud esimestel päevadel.

Peale kuivpaastu on veepaast kõige raskem ja vajab ravivõttena teadmisi. Selle põhjustatud halb enesetunne ei teki tavaliselt mitte näljast, vaid mürgistusseisundist, mille sümptomitega tuleb tegelda. Veepaast võib põhjustada meie organismis toidust saadavate pestitsiidide ja teiste toksiliste keemiliste ühendite liigkiire verre sattumise, mis võib põhjustada iivelduse, kõhulahtisuse, pearingluse, peavalu, jne. Samas saab veepaastuga kergemini ja kiiremini ümber lülituda organismi sisemistele reservidele.

Kui lisada paastu ajal lisaks veele ka taimeteesi, värskelt valmistatud mahlu ja köögivilja puljongeid, aitad organismist välja viia liigsed toksiinid/mürgid ja samas säilitad organismis vitamiinide ja mineraalide tasakaalu. Taimetoidust hangib maks vajalikke mineraalaineid, suutes nende varal organismi kogunenud mürke paremini kui mõni keemialaboratoorium kahjutuks teha. Mida tervem on maks, seda enam suudab maks mürke keharakkudest, kaasa arvatud aju rakkudest välja viia. Selline osaline paast sobib ehk algajale kõige paremini.

Paastuks ettevalmistamine

Ravipaast jagatakse tinglikult kolmeks etapiks: I – paastuks ettevalmistus, II- paast ise , III- paastu lõpetamine ehk taastumisperiood.

Oluline on juba enne paastu algust panna oma vaim ja keha selleks katsumuseks valmis. Nälgimine ei tohiks olla sunniviisiline, see võib teha tervisele hoopis karuteene. Vabatahtliku veepaastu ning sunniviisilise nälgimise vahel, nagu ka neist saadavatel tulemustel, on suur erinevus. Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav, olles juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Vägivaldne paast tekitab aga stressi, kuna seda ollakse sunnitud taluma ette valmistumata. Nälgimise eesmärki ja kogu protsessi tuleks suhtuda teadlikult ja ettevalmistunult. Kõrvale tuleks jätta negatiivsed mõtted ja valida rahulikum elutempo.

Kindlasti tuleks juba mitu päeva varem loobuda kohvist, alkoholist, lihast ja valge jahu -ning suhkrutoodetest ning olla tervislikul taimetoidu dieedil.  Vastasel juhul saab paastuja juba esimesel päeval tugeva mürgituse ja peavalu osaliseks, mis võib muuta paastumise väga ebameeldivaks ja hirmutavaks protseduuriks.

Paastu ajal tuleb iga päev juua piisavalt vedelikku

Vajalik päevane vedelikukogus peaks olema 30-40ml 1kg kehakaalu kohta, ehk olenevalt inimesest umbes 2-3 l.

Veepaastul olles võib kehva enesetunde korral lisada kolme liitri vee kohta  1 sl mett ja sidrunimahla.

Puljongi paastul sobivad kaaliumirikkad puljongid. Kaaliumirikkad puljongid kujutavad endast tugevaid aluselisi vedelikke, mida kasutatakse nälgimisel puhastusprogrammi algul ilmneva vere atsidoosi (suurenenud happesuse) ning ka teiste kehakudede atsidoosi vastu võitlemiseks. Kaaliumirikkad puljongid on rikkad mitmesuguste toitainete poolest. Puljong tuleks kindlasti värsketest aedviljadest ise kokku keeta. Sobivad värsked kartulid, mis ei ole seisnud ületalve, kiulised oad, seller , porgand, suvikõrvits. Kapsaga tuleks samuti ettevaatlik olema kuna võib liigselt gaase tekitada. Keeda aedviljad vees pehmeks, ära lisa soola, ega muid tugevaid maitseaineid ja kasuta ainult vedelikku. Selline köögiviljapuljong hoiab ära nälgimisel tekkida võiva ülihappesuse.

Mahlapaastul on hea kasutada värskelt valmistatud lehtköögiviljadele ja peedi mahla. Mahlu võib teha ka puuviljadest aga neid ei tohiks köögiviljadega miksida, väljaarvatud roheliste lehtedega. Suurepärasteks mahladeks oleks ka värske kase- või vahtra mahl. Päevas juuakse ca 500 ml mahla. Sõltuvalt mahlast ulatub päevane kaloraaź 200 – 500 kcal-ni. Mahlade üheks tähtsamaks aspektiks on nendest organismile saadav ensüümide kogus. Taimse päritoluga toiteensüümid on vajalikud kõikidel tervenemis – ja rahabilitatsioonietappidel. Värsketest tooretest köögiviljadest mahlad kindlustavad kogu organismi rakud ja koed vajalike ainete ja toiteensüümidega sellisel kujul, nagu need on kõige kergemini seeditavad ja omastatavad.

Taimetee toetab vajadusel paastusolijat. Sobivad näiteks punane ristikhein, apteegitilli, aniisi, melissi, kummeli, kibuvitsa – ingveri või paakspuukoore ( lahtistava toimega) teed, kuhu võib madala suhkrutaseme korral lisada ka väike lusikatäis mett. Teega ei tasuks  üle pingutada, sest see võib organismi liigselt kuivatada. Piisab paarist kolmest tassist päevas.

Paastumise kõrvalnähud

Kõige rohkem kardetakse toidust hoidumise puhul just tühja kõhu tunnet. Veepaastu pidades kaob näljatunne tavaliselt pärast kolmandat päeva, siis lülitub organism välimiselt toidult üle sisemisele toidule ja organism alustab mürk – ja jääkainete kehast väljutamist. Nälgimise algstaadiumis võib kogeda vere atsidoosi (happe ja leelise tasakaal veres on häirunud), suhkrutaseme vähenemist, depressiooni, kurnatust või energia vähenemist. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne. Seepärast ei soovitata ilma arsti järelvalveta üle 2-3 päeva paastuda. Nälgida tuleks ettevaatlikult, lühikese aja jooksul, et mitte tekitada toitumishäireid, tervete kudede kaotamist või elutähtsate organite rikkumist.

Kuigi kaalulangus on inimeste jaoks tihti positiivne nähtus, siis ei maksa ka karta liigset kaalukaotust, kuna kaal langeb intensiivsemalt ainult esimestel päevadel, hiljem kaalulangus aeglustub ning pikemal paastul olles võib isegi püsima jääda. Ohtlik on kaalukaotus üle 25 protsendi inimese kehakaalust.

 Tavalisemad kõrvalnähud:

  • Uimasus ja peapööritus
  • Südamekloppimine
  • Külma ja kuumahood
  • Peavalu
  • Unetus
  • Väsimus
  • Nõrkus
  • Iiveldus
  • Halb maitse suus
  • Suurenenud higieritus
  • Kuiv nahk
  • Kõhukinnisus
    Oluline
44699050

Nälgimise ajal on soovitatav piisavalt puhata, piisavalt liikuda, hästi sobivad joogaharjutused ja kõndimine, kuivharjamine, vannid, saun ja hingamisharjutused värskes õhus.

Väga oluline on rõhku pöörata ka oma suhtumisele. Positiivne suhtumine on paastumist tugevalt toetav, seevastu negatiivne suhtumine pärsib puhastumist ja mürgitab maksa samuti nagu ebasobiv toitki.

Paastumiseks on vajalik oma igapäevast tempot maha võtta. Kindlasti ei tasuks paastuda rasket vaimset ja füüsilist pingutust nõudvate perioodide ajal. Parim on paastumist läbi viia kuskil vaikses maakohas, kus sa saad olla segamatult omaette ja hingata puhast õhku. Kel aga seda võimalust pole, siis on mõtekas alustada paastumist vabadel päevadel ja hoiduda seltskondlikest üritustest.

Nälgimine on väga personaalne tegevus ja seda ei tasuks tervele ilmale kuulutada, sest paljud inimesed ei mõistaks seda ja hakkasid su moraali alla kiskuma. Samas jälle on oma pereliikmetega tore koos paastuda, kuna siis ollakse üksteisele hoopis toeks.

Taastumine ehk paastust välja tulek

Tähtis osa paastukuurist on taastumine. Taastumisperiood peab kestma samakaua päevi kui palju päevi paastuti. Toidu kogused peaksid olema esialgu väikesed vastavalt inimese kehakaalule 200-300 g ühel toidukorral aga süüa võib tihti-5 korda päevas. Sellel perioodil on parim taimne, ilma soola, suhkru ja teiste tugevate maitseaineteta valmistatud naturaalne, värskelt valmistatud toit- lahjad aedvilja supid, salatid ja puuviljad. Kunagi ei tohi paastu lõpetada loomse toiduga nagu liha, juust, munad, kala. Ka seemned ja pähklid ei sobi taastumisperioodil, kuna on liiga valgu ja õli rikkad ning rasked seedida.

Tuleb ka jälgida, et soolestik hakkaks läbi käima esimese kolme päeva jooksul. Tuleks süüa piisavalt aedvilju ja puuvilju, vajadusel saab abi probiootikumidest või raviteedest. Aitab nabaümbruse masseerimine päripäeva.

Pärast paastu reageerib organism toitudele eriti tundlikult. Ebasobiva toidu nagu friikartulite, saiade ja lihaprae söömine võib tekitada suuri vaevusi- kõhu lahtisust või kinnisust, kõhukrampe või peavalu ning võib halvimal juhul lõppeda koguni operatsiooniga, rääkimata sellest, et see nullib kogu paastul oldud aja.

Õnneks aga ongi peale paastu isu väiksem ja isutab rohkem tervislikuma toidu järgi, paremini hakkavad meeldima  puu- ja aedviljad ning salatid kuna keha on puhastunud ning oskab endale sobivamat väärtuslikumat toitu küsida. Keha aistingud muutuvad teravamaks, nägemine selgemaks, meel teravamaks ja paraneb energia juurdevool.

Olenevalt paastukuuri pikkusest võib puhastamise mõju kesta organismis kuni  kuus kuud, peale seda hakkavad mürgid jälle kuhjuma. Paastu mõju kestab kauem kui ka pärast paastukuuri tervislike eluviisidega jätkata- liikuda piisavalt ja toituda tervislikult.

 Mõned vanainimeste käest kogutud ütlused paastust

Paast oll iks jah. Paast oll seitse nädalat jah. Kel midagi oll, too oll, et liha ei süvvä, piima ei süvvä, säänne paast oll meil.(Audjassaare, N, 88 a)

Suur Reede oli üldse niimoodu, et pidi söömata olema. Ei, ei leiba ka mitte, ainult vett võisid juua. Paastu ajal liha, mune ja piimatoite ei söödud. Ja kirikus käidi paastu ajal nagu rohkem. (N, 74 a).

Kombe, kombe, aga tuu paastmine, meil ollõ, kui ma koto elleh sääl, siis sääl vanaimä-vanaisä, oi sääl oll paastust peeti kinni, sääl es anta latsile kah, es anta. Kõik oll paastu süük.” (Usinitsa, N, 69 a).

Pered paastusid erinevalt, vanemad inimesed ikka tõsisemalt. (Toomasmäe).

Kasutatud kirjandus

  • Paul Bragg “ Nälgimise ime”
  • Natalia Trofimova” Paastuga terveks”
  • http://www.loodus.net
  • http://lusikatalu.pri.ee/paastumine/
  • www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/…/paastumine.pdf‎
  • http://www.toompeakogudus.ee/files/uploads/Kasulikku%20lugemist/2011/Paastuminemeditsiinilisejapraktilisepoolepealtvaadatuna.pdf
  • http://kjk.eki.ee/pdf/AKalkun.pdf

Ära ütle, et sul pole enam midagi süüa

Kui inimesed kuulevad, et oled loobunud lihast, kalast, munadest,  piimatoodetest,  valgest jahust ja  valgest suhkrust,  siis näed tihti üsna hämmeldunud või koguni kaastundlikke pilke .

” Aga mida sa siis sööd?”: küsitakse tihti. Või et: “Mis elu see siis on kui midagi süüa ei saa.”

Arvatakse, et näridki siis vaid porgandit ja krõbistad heina. 🙂 Tegelikult toituvad  niinimetatud kõigesööjad aga ise väga tihti hoopis äärmiselt piiratult, kasutades toiduks päevast- päeva, aastast- aastasse ühtesid ja samu toiduaineid ega oldagi avatud midagi uut proovima. Pole siis ime, et aina rohkem levivad toiduainete talumatused ja muud terviseprobleemid. Seetõttu ollaksegi shokis kui tuleb teinekord tervise nimel loobuda mõnest tervist kahjustavast toiduainest.  Ei olda teadlikud toiduainete ülimalt laiast sortimendist, kus leidub igale maitse- eelistusele vastavalt toite igaks hooajaks.

Üksluine toitumine võib rääkida nii mõndagi ka sinu elu kohta- kui avatud sa oled uusi asju proovima  ka oma elus. Kui palju oled nõus lahti laskma vanadest, sind mitte edasiviivatest asjadest või olukordadest. Kui tihti oled leidnud sina end olukorrast kuskil rikkalikult kaetud buffeelauas ning valinud omale sealt vaid kahte -kolme toitu, neid samu mida sa iga issanda päev sööd kodus juba nagunii? Ja siis veel imestad, et elu on nii üksluine ja igav. 🙂

Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75- 80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki. Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Jah, miks peaks ennast piirama ja nii paljudest toitudest ja uutest naudingutest ning elamustest ilma jätma ? Miks peaks end elust ilma jätma?

Olles ise  ka enamuse oma elust olnud “kõigesööja” , tean täpselt, et varem ma sõingi põhiliselt liha, kala, mune, piima, nisujahu, valget suhkrut ja nendest tehtud toite. Kuid nendest toitudest loobudes või neid oluliselt vähendades, hakkas mu ees lahti rulluma hoopis rikkalikum toidumaailm, mis parandas muu hulgas ka minu tervist, andis energiat ja pakub siiani fantastilist maitseelamust ja vaheldusrikkust. Ja mitte ainult toitumises, vaid kogu elus tervikuna.

Seetõttu ütlengi:  “Ole avatum ja ära ütle, et sul pole enam midagi süüa, sest kogu maailm on igal sammul paksult toitu täis. Paljud toidud on veel täiesti tasuta pealekauba.  Me elame külluses, mitte puuduses. ”

Siin on vaid mõned näited levinumatest söögiks kõlblikest taimedest. Suur osa neist kasvab edukalt ka meie kliimas. Milliseid taimi sina oled proovinud?

Juur- ja aedviljad

  • artishokk
  • spargel
  • baklazaan
  • punapeet
  • brokoli
  • lillkapsas
  • pastinaak
  • juurseller
  • seller
  • fenkol
  • kartul
  • naeris/kaalikas
  • redis
  • maguskartul ehk bataat
  • spargel
  • kõrvits
  • porgand
  • kabatshokk
  • nuikapsas
  • rooskapsas
  • hiinakapsas
  • tomat
  • kurk
  • suvikõrvits ehk kabatshokk
  • porru

Teraviljad    

  • tatar/toortatar
  • amarant
  • hirss
  • kinoa
  • rukis
  • mais
  • kaer
  • kamut
  • speltanisu
  • bulgur
  • teff
  • oder
  • riis ( basmati, jasmiini, must, punane, pruun , metsik jne. )

Kaunviljad

  • oad, (mustad, punased, valged, põld -ja mungoad)
  • herned (kiker-, ja rohelised herned)
  • läätsed (punased, mustad, pruunid)
  • sojaoad
  • türgioad

Marjad

Marjad on nagu meie kliima ” puuviljad”

  • jõhvikas
  • tikker
  • maasikas
  • mustikas
  • sinikas
  • põldmari
  • murakas
  • vaarikas
  • astelpaju
  • mustsõstar
  • punasõstar
  • pihlakas
  • toomemari
  • aroonia
  • ebaküdoonia
  • kadakamari
  • goji mari
  • inka mari

Puuviljad

  • aprikoos
  • õun
  • ploom
  • banaan
  • dattel
  • pirn
  • nektariin
  • virsik
  • mandariin
  • apelsiin
  • sidrun
  • greip
  • kiivi
  • granaatõun
  • ananass
  • mango
  • viinamari
  • kirss
  • kaktusvili
  • melon
  • arbuus
  • avokaado
  • cherimoya
  • füüsal
  • hurmaa
  • pomelo
  • passioon
  • tähtvili
  • viigimari
  • papaya
  • avokaado

Lehtköögiviljad 

  • peedipealsed
  • sigur,
  • lehtkapsas,
  • jääsalat
  • lehtsalat
  • sinepilehed
  • petersell
  • spinat
  • hapuoblikas
  • vesikress
  • rukola
  • kress
  • lambalääts
  • kale

Vürtsid, ürdid – ja maitsetaimed

  • basiilik
  • loorber
  • kardemon
  • kaneel
  • koriander
  • köömen
  • till
  • murulauk
  • porrulauk
  • apteegitill
  • ingver
  • majoraan
  • piparmünt
  • oregano
  • rosmariin
  • safran
  • kurkum
  • tsiilipipar
  • mustpipar
  • nelk
  • sinep
  • muskaatpähkel
  • põld lambalääts

Pähklid

images-6
  • mandel
  • brasiilia
  • sarapuu
  • pekaan
  • kookos
  • kreeka pähkel
  • nakarpähkel
  • pistaatsia
  • kastanid

Seemned

seeds
  • Seesami seemned
  • päevalille seemned
  • linaseemned
  • kõrvitsa seemned
  • seedermänniseemned
  • chia seemned
  • kanepiseemned
  • aprikoosi seemned

Vetikad 

images-3
  • nori
  • wakame
  • dulse
  • kombu
  • agar
  • arame
  • kelp
  • merepalm
  • klorella
  • spirulina

Seened

Juba ainuüksi Eestis kasvab üle 300 söödava seeneliigi.

images-1
  • kukeseened
  • pilvikud
  • riisikad
  • sirmikud
  • puravikud
  • shampinjonid
  • shiitake seened
  • austerservik
  • kännumampel
  • kitsemampel

Umbrohud

On palju vitamiini – ja mineraalide rikkamad kui nende” kultuursed õed- vennad. ”

Unknown-1
  • hanemalts ( paremal pildil)
  • võilillelehed
  • nõges
  • naat
  • karulauk
  • vesihein
  • kortsleht
  • jänesekapsas
  • noored paiselehed
  • põldohaka noored võrsed
  • raudrohi
  • nurmenukulehed

Puulehed ja puumahlad

images-5
  • Kase ja vahtramahl-
  • noored vahtralehed
  • pihlakalehed
  • kaselehed
  • pärnalehed
  • vaarikalehed
  • kuuse -ja kadaka okkad

Õied

Reeglina on kõikide juurviljade ja maitsetaimede õied söödavad aga ka ilulilled. Hoiduge kindlasti mürkide peal kasvatatud lilledest.

images-4
  • suvikõrvitsa õied
  • murulaugu õied
  • kannike
  • roos
  • saialill
  • võilill
  • lavendel
  • pellargoon
  • mungalill
  • ristikheina õis
  • nurmenukk
  • kobarhüatsint
  • margareetaõied
  • kreegi, kirsi -ja õunapuu õied

Head isu!

Tõelised toidunaudingud ja maitseelamused on alles ees!

Me elame külluses, mitte puuduses! 🙂