Home » Toitumine

Toitumine

Orgaaniline toit on parim sulle ja loodusele

Orgaaniline, mahe -ja öko toit ei ole lihtsalt kallis trend, vaid tagasipöördumine naturaalse ja loomuliku elustiili poole, mida inimesed on viljelenud aegade alusest saati. Keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine on hüppeliselt kasvanud alles 1950 aastast. Õnneks on aga aina rohkem inimesi jõudnud arusaamisele, et keemiliste mürkide kasutamisel on väga kõrge hind kogu loodusele ja ökosüsteemile. Me ei mürgita ainult toitu, vaid ka vett, õhku, loomi, linde, putukaid ja maapinda ning ringiga inimest ennast.

Mis on pestitsiidid

Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus ca 200 000 tonni sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Pestitsiidideks on enamasti keemilised ühendid, kuid nendena võidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused, bakterid). Kahjuritena võidakse seejuures käsitleda putukaid, taimehaigusi, umbrohtusid, molluskeid, linde, imetajaid, kalu, ümarusse või mikroobe, mis kahjustavad inimese vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi.

Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:

  • herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
  • fungitsiidid (mürgid seente vastu)
  • insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
  • bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
  • zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
  • akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
  • nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)

Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb.

Sattudes mulda püsivad pestitsiidid seal pikka aega ning pärsivad sealset elustikku (nt. väheneb kasulike putukate ja vihmausside arv). Pritsides imenduvad pestitsiidid taime kõikidesse organitesse k.a. inimese poolt söödavatesse viljadesse.

Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.

DDT on kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on . Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT omadused insektitsiidina. DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia. DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et: Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele. Oli väga kindel – ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti. Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta. See oli odav ja lihtne kasutada. DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti kõikjale üle maailma. Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud “kahjuritõrje” ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest. DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.

Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist.

Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.

Terviseprobleemid võivad avalduda alles aastate pärast, mistõttu on raske algpõhjusele jälile saada. Erinevate uuringute põhjal on taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu tarbimist seostatud:

  • ülekaalulisusega
  • diabeediga
  • allergiate tekkega
  • neuroloogiliste probleemidega
  • hormonaaltalitluse häiretega
  • loote arengu kõrvalekalletega
  • viljatusega
  • vähiriski suurenemisega
  • maitsemeele ja kasulike ainete omastamise võime nõrgenemisega
  • Parkinsoni tõvega

Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi

Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Saksamaal läbiviidud uuringu käigus avastati, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatavate põldude ja farmide lähedal oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas.

Kui enamus riikides vähendatakse pestitsiidide kasutamist siis Eestis on just kasvutendents ja seda just herbitsiidide arvelt ja eriti glüfosaatide arvelt.

Keemilised väetised

1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus von Liebig, et kõiki toitaineid, mida taimed mullast võtavad, on võimalik asendada mineraalväetistega. See avastus lõi eeldused ülemaailmseks mineraalväetiste kasutamiseks eesmärgiga suurendada põllumaade tootlikkust ja traditsioonilist kindla geograafilise piirkonnaga seotud probleemi.

Aastatel 1950-1998 suurenes väetiste kasutamine maailmas 14 miljonilt tonnilt umbes 130 miljoni tonnini aastas, suurenedes enam kui 9 korda. Kuid paljudes arenenud põllumajandusega riikides ei anna väetiste kasutamine enam lisaefekti. Näiteks on saadud viiekordse lämmastikväetise hulga suurendamisel ainult 20%-line saagikuse kasv. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb ka seemnete idanevus. Mõnedes riikides, sealhulgas USA-s, Jaapanis ja suuremas osas Lääne-Euroopa riikidest, on väetiste kasutamise kasv lakanud ning sama võib juhtuda varsti ka Hiinas.

Eestis kasutati taimekasvatuses suhteliselt palju mineraalväetisi – 1989. aastal ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kilogrammi, 1985. aastal isegi 289,3 kilogrammi, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põllult äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Suurem osa põldudele viidud väetistest kandus põhjavette ning atmosfääri. Põhjavee reostus oli eriti laialdane Põhja- ja Kesk-Eestis.  Praeguseks on mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas 86 kilogrammi. Seega vähenemine on olnud umbes kolmekordne.

Miks valida orgaaniliselt kasvatatud toit

  • Enamik orgaaniliselt kasvatatud toitu maitseb ja lõhnab paremini kui mitte orgaaniliselt kasvatatud viljad.
  • Orgaanilist tooitu kasvatatakse ilma sünteetiliste lisanditeta, neid ei või lisada ka hiljem töötlemise käigus.
  • Ka võib orgaanilise toidupuhul olla kindel, et tooraine on puhtam ning pole ohtu, et me sööme sisse näiteks putukatõrjevahendite jääke. Orgaaniline toit on kasvatatud pestitsiidide, fungitsiidide ja teiste tsiidide vabalt. Ei kasutata nano osakesi, antibiootikume või muid sünteetilisi kemikaale. Mahetoidus ei tohi olla geenmuundatud organisme.
  • On leitud, et orgaanilises toidus on umbkaudu 25% rohkem vitamiine ja mineraale nagu rauda, kaltsiumi, magneesiumi, C , D ja E vitamiini. On rohkem asendamatuid rasvhappeid , antioksüdante ja flavonoide. Orgaanilises piimas 50-80% rohkem antioksüdante.( )
  • Eriti oluline on orgaanilise toidu söömine just lastele, kuna laste kehad saavad kehakaalu järgi palju rohkem mürke kui täiskasvanud. Samuti on lapse organid veel välja kujunemata ega suuda mürke vajalikul määral detofikseerida.
  • Süües orgaanilist toitu on madalam ka vähki haigestumise risk. US Environmental Protection Agency (EPA) arvates on 60% of herbitsiidid, 90% of fungitsiidid seotud vähki haigestumisega.
  • Süües orgaanilist toitu on tegelikult madalam risk ka osteoporoosiks, diabeetiks, autismiks, allergiateks, migreenideks, hüperaktiivsuseks, astmaks.
  • Orgaanilise toidu kasvatamine on ka kasvatajatele endile tervislikum. Pestitsiite kasutamine on kõige ohtlikum just pritsijale endale aga ka lähedal elavatele inimestele.
  • Orgaanilst toitu tarbides säästad ka loodust. Suur osa putukaid ja linde hävitb tänu pestitsiitide kasutamisele. Kõige suurem paanika on praegu seoses mesilaste kadumisega.
  • Orgaanilist toitu kasvatatakse läbisegi teiste taimedega, nii nagu looduses taimed kasvavad. Intensiivpõllumajandus aga rõhub ainult ühe kindla taime suurtes kogustes kasvatamisele..
  • Orgaaniline toit on igaljuhul keskkonnasõbralikum.

Mis on mahepõllumajandus

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel.

Mahetootmine:

  • Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
  • Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  • Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
  • Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
  • Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
  • Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
  • Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Mahetöötlemine:

– Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.

Kuidas ära tunda orgaanilist toodet

Mahetootelt võib leida väljendi „kontrollitud ökoloogilisest (või mahe-) põllumajandusest või sõna „ökoloogiline“ (ka „öko-“) või sõna „mahe“. Orgaanilisi märgistusi on tänapäeval palju.  Tähelepanelik peab olema sõnade suhtes nagu looduslik või naturaalne, mis ei pruugi tähendada orgaanilist toodet. Täpsemalt saad märgistuste kohta lugeda siit.

Taimekaitsevahenditega kasvatatud    Orgaaniliselt kasvatatud         GMO

4 kohaline kood                                                     5 kohaline kood, algusega 9           5 kohaline kood, algusega 8

TKV kasvatatud banaan: 4011                           Orgaaniline banaan: 94011            GMO banaan: 84011

Kas võib neid Mahe  ja Öko märke usaldada

Öko- ja mahemärgised on positiivsed märgid ja need paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult neile toodetele/teenustele, mille puhul on eelnevalt viidud läbi hindamine ja mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesmärki.

Selliseid ökomärgiseid ei tohi tootjad kasutada enne kui on saanud vastava kinnituse sertifitseerimisasutuselt või vastavalt komisjonilt. Öko- ja mahemärgiste kasutamine annabki tarbijale võimaluse valida kindlaid tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud.

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult, seda teevad kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused. Erinevalt enamikest Euroopa riikidest kehtib Eestis alates 2001. aastast riiklik kontrollsüsteem.

Põllumajandustootjaid kontrollib Põllumajandusamet, mahetoidu ja -sööda töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Jaekaubanduses kontrollib märgistust Tarbijakaitseamet.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt taotlema Põllumajandusametilt või VTA-lt ettevõtte tunnustamist. Tunnustamise käigus kontrollitakse ettevõttes kohapeal vastavust mahepõllumajanduse reeglitele. Tunnustatud ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Edaspidi kontrollitakse maheettevõtteid kohapeal vähemalt üks kord aastas. Igal aastal väljastavad järelevalveasutused igale ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline toodang on ettevõttes mahe.

Kuid tasub teada, et mahepõllumajanduse nõuded ja kontrollimise protseduurid võivad olla olenevalt riigist ja kontrollorganisatsioonist mõnevõrra erinevad.Eestis ja Euroopa Liidus toodetud mahetooted on usaldusväärsed. Samas on väidetavalt näiteks Hiinas toodetud mahetooted mitte eriti usaldusväärsed.

Orgaanilist toitu valides

Orgaanilise toidu ostmisel tuleb meeles pidada ka seda, et müüakse väga paljusid orgaanilisi rämps-tooteid nagu chipse, komme, rafineeritud õli, rafineeritud suhkrut, küpsetisi ja muid tugevalt töödeldud tooteid, mis on kõrged suhkru ja rasva poolest. Siin ei aita tõepoolest, et toidu algaine on olnud orgaaniline, kui toit ise on juba surnuks töödeldud. Seetõttu on lisaks orgaanilisele toodangule oluline valida ka naturaalne ja värske toiduaine.

Tihti jääb orgaaniline toit ostmata krõbeda hinna tõttu. Kuigi orgaaniline toit on kallim kui intensiivpõllumajanduse toodang, ei saa siin silma kinni pigistada varjatud hinnal mis odav toodang meile tegelikult maksma läheb. Kuna orgaaniline põllumajandus on eriti töömahukas, on sellest saadav saak tavapõllunduse saagiga võrreldes sageli väiksem, mistõttu talupidajad peavadki oma saaduste ja toodete eest kõrgemat hinda küsima. Samas annavad aga orgaaniliselt kasvatatud tooted rohkem toitaineid ning lõppkokkuvõttes peab neid vähem sööma. Kindlasti on mõistik osta hooaja toodangut, siis on ka hind normaalsem.

Kui alati ei ole võimalik valida orgaanilist toitu, siis vali need toidud, kus on pestitsiitide jääk kõige väiksem.

Kõige vähem on pestitsiitidega laetud : brokoli, kiivi, ananass, avokaado, banaan, mango, sibul, baklazaan, kapsas.

Kõige rohkem on pestitsiitidega laetud: kartul, pirn, virsik, nektariin, õun, maasikas, viinamari, paprika, kirss, seller ja salat.

Ka kohv ja kakao on üks enim keemiliselt töödeldud taimi maailmas, kui neid üldse tarbida, siis vähemasti orgaanilisi.

Kuid tasub meeles pidada: Puu – ja aedviljadest kaugelt kõige kõrgema pestitsiitide  konsentratsiooniga( erinevatel andmetel kuni 14 korda kõrgem) on liha- ja piimatooted, mille tipus valitseb mitteorgaaniline või. Mürgid kogunevad rasvkudedesse.

Seega, kui sul ole võimalik osta alati orgaanilist toitu ja sa ei ole veel taimetoitlane, siis osta vähemalt liha -ja piimatooted ning kindlasti või orgaanilist päritolu. Puu- ja aedviljades sisalduvad kiudained ja antioksüdandid aitavad kehal muuhulgas ka pestitsiitide jääkidest puhastuda. Lihas ja piimatoodetes need ained puuduvad.

Ja väga tihti võib olla sinu parimaks valikuks mitteorgaaniline kuid  kohalik väiketaluniku toode. Kaugetest maadest suure energiakuluga orgaaniline ei pruugi olla alati kõige otstarbekam.

Kõige parem valik on aga  kohalik orgaaniline toit. Kõige kõige parem on aga kasvatada omale orgaaniline toit ise! 🙂

Kasutatud kirjandus

  • http://www.care2.com/greenliving/17-essential-reasons-to-eat-organic-food.html
  • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elektroonika/?RoHS_%26nbsp%3B:Ohtlike_ainete_m%F5ju
  • http://www.organicconsumers.org/organlink.cfm
  • http://www.beyondpesticides.org/organicfood/health/documents/FieldofPoisons2002.pdf
  • http://www.roheline24.ee/et/roheline-toode
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Pestitsiid
  • http://www.maheklubi.ee/riigiasutused_jarelevalve_oigusaktid/
  • http://www.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/taimekaitse/taimekaitsevahendite_puudused.html
  • https://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=46697
  • http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2009/10/01/Which-Organic-Label-Should-You-Trust.aspx
  • http://www.qlif.org/research/sub2/wp3.html
  • http://www.helpguide.org/life/organic_foods_pesticides_gmo.htm

Toortoitumine kui tõeline väljakutse

Tänapäeva läänelik dieet kus tarbitakse palju tugevalt töödeldud ning tundmatuseni muudetud toiduaineid nagu transrasvu, valget suhkrut, valget jahu ning lisaks ohtralt soola, liha- ja piimatooteid, on kaasa toonud hulgaliselt küsimärke tervisevallas. On teada, et paljud tänapäeva terviseprobleemid nagu allergiad, diabeet, südamehaigused ja kasvajad olid veel 100 aastat tagasi üsna harva esinevad. Üheks terviseprobleemide põhjuseks võibki olla meie menüü, mis on viimaste aastatuhandete jooksul, eriti aga viimase 100 aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Umbes 10,000 aastat tagasi toimus inimkonna ajaloos väga suur muutus – inimene jäi paikseks, hakkas levima põllumajandus, hakati kasvatama teravilja, kodustama loomi ja tarbima piima. Evolutsioonilised muutused võtavad aga väga palju aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad sellise toitumisega harjuksid. Tänapäevani on teraviljades leiduv gluteen ja piimas leiduv piimasuhkur laktoos ning piimavalk kaseiin ühed enimlevinud talumatusi põhjustavad toiduained tänapäeva inimestel. Sellega seoses on paljud inimesed hakanud otsima väljapääsu. Minnes ajas tuhandeid aastaid tagasi – sinna, kus inimene sõi naturaalset ja orgaanilist päristoitu, mis oli talle geneetiliselt sobilikum ning tema keha ja tervist toetavam.

Öeldakse, et toortoitumine oli enne kõiki teisi toitumissuundi ehk see oligi inimese kõige esimene toit, veel enne seda kui ei kasutatud tuld ning inimene elas veel troopilises kliimas, kus kõik viljad olid aastaringselt küpsed ning kättesaadavad. Toortoitumine on tänapäeval vägagi populaarne ja kiiresti leviv toitumissuund. On inimesi, kes tunnevad end toortoidul olles fantastiliselt, olles  vabanenud ülekaalust, kasvajatest või muudest terviseprobleemidest ja parandanud oma sportlike saavutusi.

Kahjuks pole aga toortoitlus kõigile kohe toonud kaasa positiivseid muutusi ja enamusele on see kiiresti nurjuv eksperiment. Ainult vähesed inimesed on suutnud elada täielikult toortoidul aastakümneid. Nii mõnigi on tundnud end toortoidul lausa kehvasti, väsinuna, haigena, näljasena või siis gaase täis nagu õhupall. Nii tekib mure ja nõutus, hakatakse kahtlema ning tekivad hirmud ja küsimused: Kas ma saan ikka kõik vajalikud toitained kätte, kas see toortoitumine ikka sobib mulle ja nii edasi.

Milles on siis asi?

Enamus inimesed ei ole võimelised minema täielikule toortoidule üleöö, veelvähem seal püsima. Selgub, et õppimine kuidas süüa toortoitu õigesti nõuab aega, kannatust, teadlikust, enesekindlust ja oma keha kuulamist. Tuleb arvestada sellega, et me oleme olnud väga palju aastaid oma loomulikust keskkonnast võõrdunud ega saa eeldada, et me mõne nädala või kuuga kõik tasa saame teha. Kuigi iga aastaga muutub asi paremuse poole, ei ole meie ühiskond ja keskkond veel loomulikku elustiili ega loomulikku toitumist toetav. Toortoidule üleminekul tuleb olla valmis nii vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt ja psüholoogililiselt.

Mida see toortoitlus üldse tähendab

Toortoidu all mõistetakse toitu, mida ei ole kuumutatud üle 42 kraadi. See on toit oma loomulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitaineterikkaim toit. Kuna vaid 100% toortoitu tarbivaid inimesi leidub tänaseks veel üsna vähe, siis nimetatakse toortoitluseks ka seda, kui menüüs on lisaks toortoidule ka kuni 20 % küpsetatud toitu.

Kuigi rohkem on levinud toortaimetoitlus, võivad  toortoitumise alla kuuluda ka loomse päritoluga toidud nagu toores liha, kala ja muna. Kuigi toores loomne toit ei ole inimese jaoks eriti isuäratav ning  see on ka kiire roiskuma ning seal vohavad bakterid on inimorganismile üsna ohtlikud.

Toortaimetoitlaste menüüsse kuuluvadki põhiliselt värsked puu- ja aedviljad, rohelised salatisordid, umbrohud, maitsetaimed ja idandid. Omal kohal on ka pähklid, seemned, kuivatatud või külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumises on välistatatud oad ja teraviljad, välja arvatud tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades kasutatakse muidugi ka toidu huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muutmisel blendereid ja kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorleivakesi, krõpse, toortorte, pähklijuuste ning palju muud huvitavat ja maitsvat.

Kas kõigile inimestele ikka sobib toortaimetoitlus?

Inimene on ainuke  elusolend maal, kes oma toitu küpsetab. Arvatakse, et  toidu küpsetamine on inimajaloos suhteliselt uus trend. Enamus arheoloogide arvates hakkas inimene tuld kasutama 250 000 aastat tagasi, laialdasemalt aga alles 125 000 aastat tagasi või koguni vaid 40 000 ja mõned teadlased arvavad isegi, et vaid 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval on teada, toidu kuumutamise, praadimise ja grillimise käigus tekivad kantserogeensed ained ning rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatsed hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid, mis võivad olla paljude tänapäeval levinud haiguste üheks põhjuseks. Lisaks on kuumutatud toit madalama toiteväärtusega, kuna paljud vitamiinid, mineraalid ja ensüümid hävinevad kuumuses.

Toortoitlus on elustiil, mille põhimõte on see, et inimene sööb nagu teisedki liigid siin planeedil naturaalset, orgaanilist toitu töötlemata kujul otse loodusest, mis vastab tema nägemis, haistmis -ja maitsemeelele ning instinktidele. Hundid, karud, ahvid või lehmad söövad ikka ühtemoodi toitu, olenemata sellest millises kliimas nad elavad või milline veregrupp neil on. Toortaimetoitlust peetakse inimesele kõige loomuomasemaks toitumisstiiliks. Hoolimata sellest, et meie toitumisharjumused on tuhandete aastate jooksul kardinaalselt muutunud, on meie seedesüsteem ikka samasugune kui meie iidsetel eellastel ning tänapäeva inimahvidel, kelle põhiliseks toiduks on puu- ja aedviljad, lehed, seemned ja pähklid.

Üldiselt on toortoit kasulik kõigile

Seda tunnistavad peaaegu kõik inimesed ja soovitavad ka tunnustatud toitumisjuhised, et toores värske toit on vähemalt mingis koguses inimesele tervislik ja kasulik. Mitmed rahvusvaheliselt tuntud toitumisteadlased nagu Joel Fuhrman, Gillian McKeith ja Colin Campbell soovitavad tarbida rohkelt toortoitu. Sellega on võimalus ennetada tänapäeval laialt levinud heaoluühiskonna haigusi nagu diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused jne. Niinimetatud tavatoidul olevatele inimestel on lausa soovituslik oma menüüs toore toidu osakaalu tõsta 50%-ni. Kuigi paljudel inimestel nõuab juba seegi suurt pingutust, aitab vaid toortoidu osakaalu suurendamine ikkagi tervist parandada.

Toore toidu söömine võib olla ka vastunäidustatud

See ei tähenda seda, et viga oleks toortoidus, vaid konkreetse inimese tervise või seedeprobleemides. Kõige sagedasem põhjus, miks ei õnnestu toortoidul püsida ongi inimeste halb seedimine või nõrk üldine tervislik seisund. Seetõttu võivad paljud inimesed toore toidu söömise järel tunda end hoopis kehvemini- kõht on hell ja gaase täis, kõhulahtisus. Selliseljuhul tuleks võtta toortoitumisega väga rahulikult, ega mitte oma keha liigselt tagant sundida. Sellegipoolest tuleks seedimine korda saada. Alguses on lihtsalt oluline suurendada toore toidu osakaalu vähehaaval ning kombineerida toite ehk süüa näiteks ainult 1-3 erinevat toitu ühel ajal.

Ka toortoit võib olla ebatervislik

Algaja toortoituja võibki teha vea sellega, et tarbib liigselt gurmee toortoitu, ehk liiga palju rasvaseid pähkleid, seemneid ja kuivatatud toitu. Kuigi alguses ülemineku perioodil võib see isegi toetav olla, ei mõju raske ja liigselt rasvane toit pikemas perspektiivis seedimisele sugugi hästi ning seda ei saa enam tervislikuks pidada. Rõhku tuleks panna just terviktoidule ja süüa toitu selle loomulikus olekus.

Kuula oma keha

Kuigi me oleme kõik inimesed ja meie kehad ja nende funktsioonid on samad, oleme siiski ka kõik erinevad. Erinevad sellesmõttes, et igaühel meist tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele mõjutustele. Ei saa eeldada, et muutes oma toitumisharjumusi on kõigil kohe sama ajaga samad tulemused. Kõik oleneb sellest milline on konkreetse inimese pagas nii vaimselt, geneetiliselt, eelneva elustiili ja toitumisharjumuste, läbi põetud ja põdemata haiguste ja terviseprobleemide näol. Näiteks tugevas ülekaalus olev inimene, kes on põdenud palju haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid, pole  suure tõenäosusega suuteline taluma järsku muutumist. Ka normaalkaalus ja väliselt tervetel inimestel võib olla probleeme, mida nad ise ei aimagi. Näiteks ära lõigatud pimesool, mandlid vms. Mõnel inimesel funktsioneerib halvasti maks, teisel on läbi kõhunääre, kolmandal on seedimisprobleemid. Mõnel inimesel võib minna väga palju aastaid, enne kui ta keha funktsioonid taas normaalselt tööle hakkavad ja mürgid kehast väljuvad.

Puhastusreaktsioonid

Paljud inimesed võivad tunda toortoidule üle minnes ajutiselt keha mürkidest puhastumise sümptomeid, kuna keha ei ole enam igapäevaselt üle koormatud nii suure toksilise jäätmekogusega. Keha puhastub ja terveneb loomulikult, suunates vereringesse mürkaineid, mis on olnud palju aastaid elunditesse ja kudedesse ladestunud. Detofikatsiooni sümptomid on tavaliselt väsimus, vesine nina, peavalud, seedehäired, kaalukaotus, nahahädad, vererõhu langus vms. Harvemini võivad esineda isegi kõhulahtisus või  oksendamine. Kuna iga inimene on unikaalne võib ka puhastusprotsess varieeruda ebamugavast enesetundest kuni väga halva enesetundeni ning kesta mõnest päevast kuni mitme aastani. Väga tugevaid puhastusreaktsioone on mõistlik siiski vältida, kuna keha ei pruugi seda kergelt üle elada. Lohutuseks võib aga öelda seda, et mürkidest vabanemise sümptomid on kindlasti kergemad kui haigus, mis oleks neist võinud areneda.

Anna endale aega

Toortoitumine ei ole lihtsalt dieet, see on elustiil, mis on pikem protsess ja üleminek tavatoidult toortoidule võib olenevalt inimesest kesta aastaid. Öeldakse, et iga meie elatud aasta kohta kestab üeminek 1 kuu. Ehk 30 aastasel inimesel kulub tavatoidult toortoidule üleminekuks umbes 30 kuud. On ka öeldud, et läheb aega umbes 7 aastat enne kui keha, sealhulgas närvisüsteem, hormoonid ja aju täielikult uuenevad ja uue toitumisviisiga täielikult kohanevad.

Vanade harjumuste küüsis

Peaaegu kõikidest harjumustest kõige raskemaks peetakse toitumise muutmist. Inimesed on valmis kulutama tohutuid summasid, neelama tablette ja laskma end opereerida, peaasi, et ei peaks oma toitumisharjumustest loobuma. Näiteks kundalini jooga teoorias on vähemalt 40 päeva järjest vajalik selleks, et vabaneda vanast harjumusest. 90 päeva kulub selleks , et uus harjumus juurutada

, 1000 päeva selleks, et see kujuneks elustiiliks.

Ei teki täiskõhu tunnet

Jah, ei teki harjumuspärast täiskõhu tunnet, mida oleks tegelikult õigem nimetada “toidukoomaks” või “kiviks ” kõhus. Raskesti seedivad toiduained annavad seedimisele ülejõu käiva koormuse, mis tekitaks justkui täiskõhu tunde. Täiskõhu tunne ei tähenda sugugi mitte seda, et see peabki nii olema. Tõelise nälja tunne tekib sügaval kõris, umbes nagu janugi ja on võrreldav tuima valuga. Kõhutunne, mida harikult näljaga seostatakse, on sageli põhjustatud maolihaste kokkutõmbest pärast eelmise toidu seedimist. Kui näljatunnet saadavad nõrkus, peavalud, pisted maos või muud ebameeldivused, siis tähendab see tavaliselt eemaldumist kahjulikest ainetest. Tervel inimesel ei teki ühe või kahe söögikorra vahelejätmisel meeletut söömistungi, nõrkust või muid häirivaid tundeid. Olles mõnda aega toortoidul harjub keha ära, olemine muutub kergemaks, energilisemaks, paraneb tervis.

Pidev näljatunne

Nälja eesmärk on rahuldada keha nõudlus süsivesikute, valkude, rasvade ja vitamiinide, mineraalide, ensüümide, koeensüümide ja kõigi teiste toitainete järele. Kui inimene on näljane, siis kõlbab talle iga toit. Kui isu on aga spetsiifiline ehk meil oleks justkui kõht tühi aga õuna nagu ka ei taha, küll aga võtaks võileiba, siis pole tegu enam nälja vaid sõltuvusega.

Näljatunne tekib ka alatoitumisest. Kui kehal on puudu olulistest toitainetest, siis tekib toiduiha. Tänapäeval on paljud ülekaalulised inimesed tegelikult alatoitunud, nad söövad küll palju aga valesid toite, mis rahuldab nende isu aga mitte keha toitainelist vajadust.

Kaalulangus

Kuigi enamasti inimesed rõõmustavad kaalukaotuse üle, mis toortoitumisega kaasneb, ei ole juba niigi saledad inimesed selle üle väga õnnelikud. Toortoitu tarbides ja loobudes ebatervislikest toitudest saab keha võimaluse end viimaks puhastama ja tervendama hakata. Ka kõhnade inimeste rasvaprotsent ja seal ladestunud toksiinide hulk võib olla üllatavalt suur. Seetõttu võibki kaal esialgu päris palju langeda, kuid mingil hetkel see langus siiski peatub ja võib isegi tõusta. Kaalu säilitamise ja tõstmise juures on oluliseks teguriks piisav trenn, et lihasmass saaks kasvada. Alguses üleminekuperioodil võib süüa lisaks ka rohkem rasvasemaid toite nagu pähkleid, seemneid, avokaadot, kookost kuid pikemas perspektiivis ei ole liigselt rasvase ja raske toortoidu söömine enam tervislik. Oluline on süüa rohkem just süsivesikute rikast, mahlast terviktoitu ehk aed-ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

Liiga vähe kaloreid

Nälga tuntakse toortoidul ka seetõttu, et süüakse liiga vähe ega saada kaloraazi täis. Sel juhul jääb tõesti vajaka ka vitamiinidest ning mineraalidest. Kui üks toidukord ei täida kõhtu kuni järgmise söögikorrani ehk 3-5 tundi, siis ei ole söödud piisavat toidukogust. Toortoitlase portsjonid on tavatoitujale harjumatult suured. Näiteks lõunasöögiks võib vabalt olla 15 banaani või 2 kilo õunu korraga söömiseks. Aedviljad sisaldavad vähe kaloreid, kuid puuviljad, pähklid seemned juba tunduvalt rohkem. Oleme harjunud sööma väikese mahuga konsentreeritud, küpsetatud toitu, kus on vähe vett ja kiudaineid. Kogused olenevad muidugi ka sellest, kui aktiivne või kogukas inimene on. Magu on väga paindlik ja venib üsna kiiresti vastavalt vajadusele.

Isud ja sõltuvused – soolane, magus, vürtsikas, leivad, saiad, piimatooted

Kuna meie maitsenäsad on puutunud kokku soola, suhkru ja erinevate vürtsidega , siis võime neist tugevatest sõltuvust tekitavatest maitsetest loobumisel tunda esialgu puudust kuna meie keele maitsepungad on nii tugevate maitsete tõttu kaotanud võime tunda loomulikke tagasihoidlikumaid puu – ja aedviljade maitsed. Mida tugevamini oleme sõltuvuses, seda enam me teatud maitseid ihaldame. Paljudel inimesel on tänapäeval suhkrusõltuvus, mis paneb meie organismis vohama parasiidid ja seened, kes nõuavad endale toiduks magusat kraami ja töödeldud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest lähtuvalt.

Sool ehk ekstraheeritud naatriumkloriid nüristab maitsenäsade võimet tajuda maitseid. Seetõttu ei tunnegi suured soolakasutajad loomuliku toidu maitset. Soolast loobudes läheb kehal aastaid, et  saada kehast välja kogu sinna kogunenud soolal. Kuid soolast loobudes või seda oluliselt vähendades, taastuvad maitsemeeled juba nädalatega, mis võimaldab meil jälle tunda erinevaid hõrke naturaalseid maitseid, isegi puhtal veel on maitse. Kõiki mineraale, mis väidetakse, et saame soolast, leidub ka taimses toidus. Süües erinevaid aedvilju, eriti varssellerit ja tomatit, saame kõiki orgaanilisi soolasid ja mineraale, mida meie keha vajab.

Palju esineb ka erinevate toiduainete talumatusi, millest loobumisel tekivad ärajäämanähud, mis võivad olla võrreldavad narkootikumide võõrutusravi sümptomitega. Inimese kehas võivad olla toiduainete talumatusest tingitud opioidsed peptiidid– glutenomorfiinid, mis tekivad teraviljavalgu gluteeni, ja kasomorfiinid, mis tekivad piimavalgu ehk kaseiini puuduliku lõhustamise tagajärjel. Need opioidsed peptiidid avaldavad psühhotroopset mõju ja tekitavad häireid närvivahendusainete toimimises. Opioidsed peptiidid moodustuvad kehas valkude aminohapeteks mittetäieliku lagunemise käigus ja sõltuvad seega tarbitavast toidust. Seega võib näiteks opioidsete peptiide kõrge taseme korral tekkida piimatoodetest või teraviljatoodetest loobumisel tekkida tunne nagu võiks leivaviilu või juustutükikese eest lausa tappa.

Väsimus ja stimulandid

Kuigi tavaliselt vallandub toortoidul olles meeletu energia, võivad paljud inimesed eriti esimestel päevadel või nädalatel tunda ebaharilkku väsimust. Meid ei väsita toortoit, vaid stimulandid, millest loobume. Me oleme adrenaliinisõltlaste ühiskond, kes vajab igal sammul järjest rohkem stimulatsiooni. Me tarvitame kohvi, alkoholi, shokolaadi, tugevamaitselisi toite ja jooke, toidulisandeid ja ravimeid. Meie meeled on pidevas stimulatsioonis ja valvelolekus. Juba ainuüksi kohvist loobumine annab märku meie keha tõelisest olukorrast. Kui me lõpuks selle stimulatsiooniratta pealt maha saame, tunneme end nii kohutavalt väsinuna. Ja õigusega, sest oleme oma keha kuritarvitanud, ta vajabki sellest hullusest taastumiseks puhkust.

Emotsionaalne söömine

Oleme harjunud oma emotsioone kas toiduga maha suruma või vastupidi teatud emootsioone hoopis üles äratama. Toiduga saame tuimestada oma tundeid. Oleme alateadlikult õppinud tundeid maha suruma rammusa ja raske söögiga. Raskesti seeditav toit võimaldab kehal tegelda ainult toiduga ning närvisüsteemi jaoks ei jää enam palju energiat. Seepärast tundubki nagu toit meid rahustaks. Oled märganud, et kui tuju halb või oled ärritunud tekib lausa ebanormaalne isu millegi “hea” järele, olgu see siis shokolaad, jäätis vms. Seda on õpetatud meile lapsest saati. Kui laps hakkab nutma, pakutakse talle kommi.

Raskesti seeditav toit pärsib võimet üldse midagi tunda. Need tunded ei kao aga kuhugi,  jäädes sügavale meie sisse käärima ja pärssima meie eluenergiat. Tunnetega on vaja tegelda ja neid endale tunnistada, mitte neid alla suruda. Toortoiduga on raske tundeid ja emotsioone maha suruda. Seepärast ujubki kõik, mis aastate jooksul kõvasti kehasse kinni tambitud lõpuks päevavalgele. Ja see võib olla tõeline sasipundar, mis muudab meid väga närviliseks ja ärritunuks ning mille lahtiharutamine võib võtta aastaid.  Seetõttu võibki toortoidul olles  tekkida vastupandamatu isu kuumtöödeldud toitude järgi, kuna nad ei pea  oma emotsionaalsele koormusele lihtsalt vastu.

Toitu kasutatakse ka mälestuste taasäratamiseks, teatud toiduga soovitakse taastada kunagine sündmus või hetk, mis on meie mällu sööbinud positiivse kogemusena ning mida soovitakse siis läbi toidu justkui uuesti kogeda.

Toitainete kättesaadavus ja tasakaal

Kuigi toortoit on väga toitaineterikas, on see tavatoitumisega võrreldes niivõrd erinev ja siin kehtivad hoopis teistsugused toitumissoovitused, millega tuleks end kindlasti kurssi viia.Toortoidustiile on erinevaid ja infot leidub samuti seinast seina. Teadlikult  tuleks jälgida toitainete kättesaadavust ja tasakaalu, mis iseenesest ei ole üldse keeruline kuid nõuab alguses lihtsalt rohkem tähelepanu. Kõik ained on võimalik toortoidust kätte saada kui süüa loomulikku terviklikku taimset toitu.

Eriti tuleks tähelepanu pöörata vitamiinile B12  kättesaadavusele

Peaaegu kõik tervise – ja toitumiseksperdid maailmas on seisukohal, et kui inimene ei söö liha, peab ta lisaks võtma B12 preparaate.  Siinkohal on oluline rõhutada, et B12 vaegus on üsna suur probleem terves maailmas ja selle all ei kannata kindlasti mitte ainult taimetoitlased või toortoitlased. Kuigi paljud uuringud näitavad, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on enamasti B12 tase madalam kui kõigesööjatel ehk omnivooridel, siis peale 50 eluaastat väheneb 30 % inimestest B 12 imendumis võime, ka neil kes söövad palju loomseid toiduaineid. Asi ei ole selles, et  me sööme vähe liha, vaid selles, et B12 lihtsalt ei imendu. Mida rohkem liha süüa, seda rohkem tekib kehas rasva ja seda halvemini B12 imendub.

B12 vitamiin on bakteri jääkprodukt, mida leidub niihästi loomsete kui taimsete toiduainete sees ja pealispinnal. On oluline teada, et terved inimesed toodavad B12 vitamiini ka oma sooltes ja kehalimas. Kui vanasti said inimesed oma B12 vitamiini hõlpsalt kätte pesemata puu ja aedviljadest, siis tänapäeval on suureks probleemiks moodne põllumajandus, kus kasutatavad pestitsiidid  hävitavad  B 12 vitamiini. Seetõttu on eriti oluline valida orgaanilised mahetooted. Et säilitada B12 piisav imendumine tuleks hoolitseda ka selle eest, et vältida aineid, mis B12 omastumist takistavad. Näiteks kohv, alkohol, transrasvad, antibiootikumid, pestitsiidid, kodukeemia ning isegi küüslauk kui seda väga palju tarbida. Teadlik taimetoitlane on tavasööjaga sellessuhtes isegi eelisseisundis kuna ta jälgib oma B12 kättesaadavust.

Tagasilangused

On üsna loomulik, et võib ette tulla ka tagasilangusi. Tähtis on ennast mitte süüdistada ja tunda pettumust ja läbikukkumistunnet. Sa ei ole sellepärast halvem. Vahest on ka tervislikum sotsiaalses mõttes süüa koos sõpradega ja nautida seda koosolemist ja jagamist. Kui hoiad end liigselt tagasi, siis võivad vanad isud kasvada ülepea aga kui annad endale teinekord järgi, siis võid ka avastada, et ihaldatud kohupiimatort ei maitsegi enam nii hästi või siis tekitab pärast hoopis ebameeldivat raskustunnet kõhus. Tähtis on jälle rajale tagasi saada.

Kõige turvalisem on toortoidule üle minna järkjärgult.

Esialgu tuleks saada toitumine üldiselt tervislikuks, suurendades järkjärgult toore toidu osakaalu ja vähendades küpsetatud toidu osakaalu. Lisa oma menüüsse palju värskeid puu- ja köögivilju, värskeid salateid, idandeid ja võrseid.  Hea oleks liikuda toortoidu juurde astmeliselt- segatoit, taimetoitlus, täistaimetoitlus ja toortoitlus. Abiks tuleb regulaarne paastumine, mis aitab kehal paremini puhastuda ja uue toitumisstiiliga paremini harjuda. Selle kõige juures tuleb  tunnetada ka oma keha, millal ta on valmis edasi liikuma. Ei tohiks olla liigset sundi, vahest tuleb ka osata endale järele anda. Ka ego võib mängida siinkohal vingerpussi, tahtes ruttu  toortoitujaks saada. Ole endaga aus, anna endale aega, liigu vaikselt aga kindlalt, nii tekib ka vähem ebameeldivaid tagasilööke.

Sinu toitumine ja elustiil peaks olema sulle meeldiv ja nauditav, mitte lisastressi tekitav.

IMGP0912

Sedasi vaadates võib tunduda, et toortoitumine või üldse tervislik toitumine on niivõrd keeruline, et parem on jääda oma vanade toitumisharjumuste juurde. See on aga kahe teraga mõõk, ükskõik millist toitumisstiili me endale ka ei valiks, tuleks endale alati teadvustada miks ja kuidas. Inimeste üldiseid toitumisharjuusi vaadates võib üsna julgelt väita, et enamusel pole õrna aimugi kus kohast nad saavad oma valgud, süsivesikud ja vitamiinid. Tervislik tavatoitumine on paljude inimeste jaoks tegelikult täpselt samasugune väljakutse  nagu taime -või toortoitumine. Teadmatus ei päästa vastutusest. Mis iganes toitumine peaks olema teadlik valik ja keha vajadusi toetav. Samas ei pea toitumine olema ka raketiteadus, lõppude lõpuks on oluline õppida tundma oma keha ja toituma lähtuvalt oma loomuomastest instinktidest ja intuitsioonist.

Kasutatud kirjandus: 

Dr. Douglas N. Graham ” 80/10/10-dieet”

Graham on eluaegne sportlane, juba 30 aastat toortoitlane ja maailmatasemel sportlaste ja treenerite nõustaja.

Toitumine joogalikust vaatenurgast

Joogide filosoofia järgi elab meie kehas hing, kes on tulnud siia maailma kindla eesmärgiga midagi õppima. Kuni meie keha töötab korralikult ja me oleme terved, siis suudame me täita endale seatud eesmärgid. Kui meie keha aga blokeeritakse söögiks kõlbmatu toidu, raskemetallide, medikamentide, mürkide ja allergeenide poolt, siis meie eluenergia on häiritud, meie organid on üle- või alatöös, võivad ilmneda erinevad valud, väsimus ning haigused ja vaevused. Paljud inimesed võivadki tunda sisemist soovi muutusteks alles siis, kui ilmnevad juba väga tõsised terviseprobleemid, siis toimub nn. ärkamine.

Looduses on olemas tasakaal, kui seda häirida on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Üle-ja ala toitumine, ravimite, alkoholi, koffeiini ja narkootiliste ainete tarbimine kahjustab kogu meie süsteemi tasakaalu, muutes isegi meie mõtete suundi, mis omakorda blokeerivad meie läbilöögi võimet, intuitsiooni ja muudavad meid liiga emotsionaalseks ning tasakaalutuiks.

Joogid harrastavad võimalikult lihtsat ja looduslähedast eluviisi, loodusega ühes rütmis hingamist ja elamist. Toidud, riided, kosmeetika, kodupuhastusvahendid, ehted ja kodusisustus püütakse valida naturaalset ja orgaanilist päritolu. Tähtisal kohal on eetilisus ja mõistmine, et igal teol on tagajärg. Oluline on keskkonnasõbralikus igal sammul. Kogu elu ja inimest võetakse kui tervikut. Kuulatakse ja tunnetatakse oma keha ja selle vajadusi.

Ajurveedalik toitumine

Kundalini jooga läheneb toitumisele läbi Ajurveeda. See on Indiast pärit eluteadus, mis on eksisteerinud maailmas u. 5000 aastat ja selle teaduse üks põhisesukohti on, et oleme terved ja õnnelikud, kuni säilib tasakaal kehas, hinges ja vaimus. Me saame loomulikul viisil oma elu mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks.

Ajurveeda tähendab teadmisi mis aitavad tagada pika ja terve elu. Tervet elu elab see, kes toitub, liigub ja lõõgastub tasakaalustatult, on lahke, õiglane, aus ja andestav ning naudib õnnelikku pereelu. Paljude haiguste põhjusteks peale ebatervisliku toitumise on allasurutud tunded, kurbus ja negatiivsed mõtted.

Ajurveedas mõistetakse toidu omadusi ja toimet teistmoodi kui lääne teaduses. Toiduaine biokeemiline koostis ei anna täielikku ülevaadet selle omadustest. Ajurveedas on osad toiduained keha soojendavad, teised jahutavad, kolmandad aitavad toitainetel paremini imenduda jne.

Ajurveeda kirjeldab toitu ja ravimeid kolmel moel

1. Maitse( kasa) järgi, mis mõjutab vastavat kehavedelikku.
2. Kolme tugevuse (veerya) järgi, mida need kehale avaldavad. Kõik toiduained võib jagada külmadeks ja kuumadeks.
3. Eriline toime kehale ( prahhava). Kaks toiduainet või ravimit võivad olla maitse ja toime tugevuselt sarnased, kuid erineda toime poolest. Näiteks on nii viigimarjad kui datlid magusad ja soojendavad, aga viigimarjadel on lahtistavad omadused.

Ajurveeda üks tähtsamaid põhialuseid on kolm dosha’t – vata, pitta ja kapha

Nende kolme tasakaalus hoidmine on vajalik selleks, et olla terve ja õnnelik. Toitumine, keskkond ja elustiil – kõik mõjutavad. Inimene saab sündides kaasa kindla kehatüübi ja vastavad omadused, kõige täpsemini on võimalik oma kehatüüp leida sünnikaardi järgi. Enamikul inimestel on igast kehatüübist veidike, kõige enam levinud on pitta-vata tüüp. Et leida endale kõige sobivamat toiduvalikut, tuleb teada oma kehatüüpi vastavalt kolmele dosha’le.

Vata vastutab inimese liikuvuse eest, nii füüsilise liikuvuse kui ka mõtete kiiruse ja taibukuse eest.  Vata tüüp  on liikuv, kiire ja kergesti vaimustuv. Vata’t tasakaalustab soolane, hapu ja magus toit.

Pitta on seotud päikese ehk energiaallikaga ja kontrollib seedesüsteemi ning kõiki biokeemilisi protsesse. Pitta tüüp on intellektuaalne, kaalutlev ja analüüsiv ning tulemusele orienteeritud. Pitta’t tasakaalustab mõru, magus ja kootav toit.

Kapha valitseb kehavedelike tasakaalu, kontrollib rakkude kasvu ja keha treenitust. Ta on tugev, kaastundlik, andestav, suuremeelne ja armastav inimene. Ta on loomult rahulik ning teeb alati läbimõeldud valikuid. Kapha’t tasakaalustab terav, mõru ja kootav toit.

Sattva, rajas ja tamas

Niisamuti jagunevad ka inimesed kolmeks vaimseks tüübiks. Peale kehaliste elementide koosneb inimene ka nähtamatutest osadest, mis määravad ära tema reaktsiooni eri mõjutustele. Inimese käitumist juhtivad omadused kannavad nime sattva, rajas ja tamas. Ühes inimeses võivad olla esindatud kõik kolm tüüpi, määravaks saab see, milline on ülekaalus.

Sattva -puhas

Sattva tähendab “puhas”. Inimene , kelles on ülekaalus sattva omadused- on selge, lahke, empaatiline, kaastundlik, arukas. Mõtleb kõrgemal tasandil, on uudishimulik, näeb teadmiste omandamiseks vaeva ja kasutab võisteldes ausaid vahendeid.

Sattva alla kuuluvad enamasti värsked puu-ja aedviljad, pähklid, seemned, idandid. Toit, mida on vähe töödeldud. Selline toit vaigistab meelt, teravdab mõistust ja aitab kaasa vaimsele arengule. Liigselt sattvalikke toite süües võib tekkida liiga õhuline ehk “lendutõusmise ” tunne.

Rajas – loov energia

Rajas tüüpi inimene on energiline, loov, tegutsev, töökas ja võimukas.

Rajas alla kuuluvad stimuleerivad toidud- vürtsid, maitsetaimed, kaunviljad, teraviljad, aedviljad, kakao. Need toidud  annavad jõudu  ja energiat igapäeva toiminguteks siin maises elus. Liigselt rajas toitu võib põhjustada liigset erutuvust, närvilisust , keskendumisraskust ja stressi.

Tamas-teadmatus

Tamas tüüpi inimene on apaatne, loid, vaimupime, sõltuvustele aldis,  kasutab võisteldes ebaausaid vahendeid, teda ei huvita õppimine , mõistmine ega vaeva nägemine.

Rasvased, üleküpsetatud, liisunud ja rafineeritud toidud meeldivad inimesele, kes viibivad teadmatuse seisundis ehk tamas. Sellesse katekooriasse kuuluvad ka kõik nö. rämpstoidud  ehk surnud toidud ja alkohol  ning liha, kala ja munad. Selline toit ei aita kaasa vaimsele arengule. Tamas toit mätsib kinni meie tunded ja peened tajud.

Haigusi ravitakse kõigepealt toiduga, alles seejärel ravimitega, kui on veel vajadus

Erinevat tüüpi toitudega saab laadida end vajaliku energiaga, ravida või maandada.

Päikese toidud- kõik puuviljad, pähklid, seemned, kookos, avokaado ehk toidud, mis on kasvanud rohkem kui 1 meetri kõrgusel maapinnast. Need toidud on laetud kõige rohkem päikese energiaga. Päikese toidud on närvisüsteemi toetavad, kerged seedida, on vaimseid praktikaid toetavad.

Maapealsed toidud- oad, teraviljad, rohelised lehtviljad ehk toidud, mis kasvavad kuni 1 meetrini maapinnast.  need toidus sisaldavad nii päikese- kui maa energiat. Maapealsed toidud on puhastava toimega. Samas annavad need toidud jõudu ja energiat.

Maa – alused toidud- on juurviljad nagu kartul, porgand, peet, sibul, küüslauk, ingver ehk toidud, mis kasvavad maa all. Neil toitudel on maaenergiat ja õige pisut päikese energiat. Need toidud on raviva, toetava toimega.
Kuus maitset

Toidul põhinevas ravis eristatakse kuut maitset ehk rasat: magus, hapu, soolane, terav, kibe ja kootav. Igal maitsel on on oma eriline ravitoime. Iga inimene vajab teataval määral kõiki kuute maitset erinevates kogustes, vastavalt oma kehatüübile.

Magus maitse tugevdab kudesid, annab jõudu ja tasakaalustab vaimu. Näiteks puuviljad.

Hapu maitse suurendab seedimiseks vajalikku kuumust ja ensüümide hulka ning hapu toit on kergesti seeditav. Näiteks laim, hapud marjad jne.

Soolane maitse soodustab samuti seedimist ja kõrvaldab kehakanalites tekkinud takistused, põhjustab higistamist, kuid samas vähendab see reproduktiivsete sekreertide hulka. Liigne soola tarbimine toob kaasa kortsude tekke ja juuste hallinemise, soodustab põletikke.

Terava maitsega toidud soodustavad seedimist, parandavad ainevahetust ja laiendavad kehakanaleid. Nagu sibul, pipar, küüslauk.

Kibeda maitsega toidud aitavad vabaneda bakteritest, puhastavad verd ja nahka ja on kergesti seeditavad. Nagu basiilik, põldlambalääts jne.

Kootavad toiduained võivad ravida maohaavu ja haavu. Need vähendavad niiskuse ja rasvade hulka kehas ning imavad vett. Nagu tanniine sisaldavad toiduained( tee), enamik rohelisi köögivilju.

Kundalini  jooga toitumistavad

Kundalini joogid on laktotaimetoitlased. Ei sööda toitu kellel on ema, ehk siis liha, kala, muna. Piimatooteid tarvitatakse üsna tagasihoidlikult, peamiselt naturaalset maitsestamata jogurtit. Liha ei süüa eetilisuse tõttu ja ka seepärast, et seda on raske seedida, võib võtta kuni kolm päeva enne kui see meie keha süsteemist väljub. Lisaks toodab liha ka kehas happelist reaktsiooni. Vajaliku valku saadakse kaunviljadest, seemnetest, pähklitest ja vetikatest.

Kundalini Joogid eelistavad lisaks sattvalikele toitudele ka rajas toite ja väldivad tamas toite. Rajas toitudest on tähtsal kohal kolmikjuur ehk sibul, küüslauk ja ingver ja kindlasti erinevad vürtsid ja maitsetaimed. Sellist toitu sööv inimene on erk, kiire taibuga ja elab kooskõlas loodusega ning reageerib ka peaaegu märkamatutele mõjutustele.

Ained, mida välditakse:

  • sool-  põletikke soodustav ning mõjub halvasti südamele
  • suhkur– tekitab sõltuvust, öövib kehalt olulisi vitamiine ja loob stressi
  • tubakas–  tekitab sõltuvust ja röövib kehalt C vitamiini ja rauda.
  • rafineeritud toidud– jätavad keha ilma toitainetest
  • alkohol -sõltuvust tekitav, mürgitab kogu keha, eriti maksa ja aju
  • koffeiin-mõjub halvasti südamele, ärritab magu, tekitab uneprobleeme.

Eelistatakse värsket orgaaanilist toitu. Kuigi süüakse küpsetatud toitu, siis on suur rõhk ka toore, värske toidu osakaalul. Pööratakse tähelepanu toidu valmistamisele, väljanägemisele , serveerimisele ja maitsele. Näiteks peetakse väga oluliseks valmistada toitu hea tujuga, et mitte anda toiduga edasi halba energiat.  Enne söömist õnnistatakse toitu, süüakse teadlikult ja vaikuses, nauditakse ja mälutakse iga suutäit.

Kundalini joogide 10 põhimõtet toitumisest

  1. Söö, et elada, ära ela selleks, et süüa.
  2. Väldi näksimast toidukordade vahel.
  3. Söö ainult siis kui oled näljane.
  4. Näri korralikult (32 korda). Maol ei ole hambaid.
  5. Lõpeta söömine kui oled kolm neljandikku täis.
  6. Puhka peale igat sööki.
  7. Ära söö pärast päikeseloojangut (peale 20.00).
  8. Kord nädalas anna oma kehale puhkust (vee, puuvilja või aedvilja päev).
  9. Sõõ ainul seda toitu mida sa suudad väljutada (naised 18 tundi, mehed 24 tundi)
  10. Kui sa ei suuda toitu seedida ega väljutada, ära söö seda!

Joogid elavad põhimõtte järgi, et me kõik oleme omavahel seotud. Kõik mida sööme, mõtleme ja tunneme mõjutab meid ja kõike ümbritsevat. Kuniks keha on hinge kodu, siis on mõistlik hoida see terve ja puhtana. Sa oled see mida sööd. Ära ole kiire, odav ja võlts. See tähendab -armasta ja austa oma keha, armasta ja austa teisi, armasta ja austa meie Planeeti.

Loomulik ilu

Välimus on tänapäeva ühiskonnas kõrges hinnas, seetõttu pööratakse  sellele ka suurt tähelepanu. Riided, juuksed, nahk, meik, küüned, hambad, ripsmed ja  keha proportsioonid on suure “luubi “all. Kauplused on maast laeni täis “ilusaks ” tegevaid kaupu. Oma välimuse eest on inimesed nõus ostma kokku mida iganes, käima välja suuri summasid ja kulutama tunde ilusalongides ja isegi operatsioonilaudadel.

Iseenesest on ju ilus olla ilus. Jah, ja oma keha eest hoolitsemine ongi sama vajalik kui oma hinge ja vaimu eest hoolitsemine. Kuid kas liigne välimusele keskendumine mistahes vahenditega, kogu oma maise vara ja aja ning isegi kappides oleva ruumi panemine ilus olemise alla on ikka kõige tähtsam siin elus.

Aastaid tagasi olin isegi ülepeakaela seotud ilutööstusega. Teenisin elatist juuksurina, millest kaks aastat töötasin Londonis, tõelises ilu ja moe pealinnas. Olen oma elus läbi proovinud kõige kallimad ilutooted ja vahendid – parimad juuksevärvid, shampoonid, balsamid, kreemid, kunstküüned, juuksepikendused, profi meigid ja paljud muud ilumaailma kuuluvad protseduurid.

Näinud kogu seda meeletut ilu tagaajamisele konsentreeritud maailma, jõudsin ühel hetkel arusaamisele, et see kõik on tegelikult ebanormaalne. Inimesed on valmis tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure lihtsalt asja eest teist taga, raisates oma aega, tervist ja raha.

Mitte, et mulle ei oleks mu töö meeldinud,  0n väga suur nauding luua ilu ja näha inimeste  õnnelikke ja rahulolevaid  nägusid. On ülim ka ise tunda, kuidas keegi su eest hoolitseb – peseb, sätib ja  kammib su juukseid, teeb massaazi või meiki. Enese eest hoolitsemine või hoolitseda laskmine ongi väga vajalik ja ülioluline. Lihtsalt see mõttemaailim, mis ilutööstuses valitseb ja vahendid, mida seal kasutatakse lähevad minu meelest tugevalt vastuollu inimese ja looduse põhiolemuse ja vajadustega. Inimesed hakkavad oma välimuse muutmiseks mõtlema välja absurdseid asju ja juuksuris on asi veel vägagi leebe. Asi pole ka selles, et ei võiks iseenda välimusega eksperimenteerida, vaid tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Lisaks sellele kasutatakse tänapäeva kosmeetikas teadaolevalt 10 500 erinevat kemikaali, sisaldades kanserogeenseid aineid ja pestitsiide. Umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale. Igal kolmandal Euroopa inimesel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes.Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad maha pestes ka järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi,  võides mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust ning  väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Õnneks on loomulikkus läinud rohkem moodi ja paljud ilutooted ja salongid juba liiguvad vaikselt naturaalsemate toodete ja  iluprotseduuride pakkumise poole.

Ideaalne välimus

Milline on ideaalne välimus ja miks pööratakse välimusele ülemõistuse palju tähelepanu?  Miks meil on nii raske leppida iseenda välimusega  ja miks soovitakse järgida ebaloomulike iluideaale?  Miks tundub ilma meigita välja minemine enamus naiste jaoks eriti  õõvastava õudusunenäona? Miks soovivad inimesed saada plastmassnuku sarnaseks, kes on justkui näitusele välja pandud ning kelle näos ei peegeldu mingit elu?  Miks meikimata naine tundub kole kortsus ja kahvatu? Miks nii paaniliselt kardetakse vananemist, kuigi see on ju täiesti loomulik elu osa?

Sest me oleme harjunud olema võltsid ja nägema võltsinimesi, me ei teagi millised loomulikud inimesed välja näevad ja lausa ehmatame neid nähes. Juba 25 aastased hakkavad värisema kortsude ees ja aina nooremad naised lasevad tõmmata oma kortsud “kõrvataha” või lasevad endale süstida botoxit või jumal teab mida. Et miks ka mitte ? Mürgiseid kemikaale mida igapäevaselt kasutame kuhjub meie kehasse juba nagunii rohkem kui meie keha suudab  nendega hakkama saada, rääkimata veel paljudest muudest negatiivsetest faktoritest, mida see kõik kaasa toob. Leidsin ühe huvitava teooria näiteks botoxi ja nöoilme lugemise vahel, milles on oma point täitsa olemas: Inimesed loevad silmadega teineteise näoilmeid, tänu millele tekib ka empaatia ja teineteise mõistmine.  Süstides aga oma näo kortsukesed  botoxit täis, on teisel inimesel raske su näoilmet nii selgelt lugeda, mistõttu  võivad kannatada ka suhted.

Kas oled mõelnud, kes loob need ideaalid? Mingil määral kindlasti inimesed ise, erinevatel ajastutel on olnud iluideaalid erinevad. Kuid tänapäeval on kindlasti suur panus iluideaalide loomisel ilutöösustel. Kes siis ei oleks jahtinud imetoodet, mis annaks meile ihaldatud ja atraktiivse välimuse. Ja nii ostetaksegi toode toote järel  ja tehakse üks protseduur teise otsa, et end tundmatuseni muuta, et mitte seista silmitsi iseendaga ja mitte olla sina ise. Milleks olla juba sünnist alates oma välimusega rahulolematu ja tahta muutuda kellekski teiseks, endaga sõbraks saamise asemel. Milleks toetada ilutööstusi, kelle suurimaks eesmärgiks on teenida hiigelkasumeid ja muuta sind sõltuvaks üha uutest ja uutest toodetest, mis tegelikult laastavad sinu tevist, looduse tevist ja sinu pangaarvet.

Teekond loomulikuma elustiili poole

Oma juuksuri kogemusest sattusin otse joogamaailma, mis on mõnesmõttes täielik vastand ilumaailmale. Kuigi ka joogas on väga tähtis oma keha eest hoolitsemine, siis tehakse seda siin naturaalsete vahenditega, ilma loodust reostamata ja oma keha mürgitamata, säilitades oma loomulikku olemuse ja isikupära.

Joogas hinnatakse inimest sellisena nagu ta on. Jooga õpetab, kuidas särada seespoolt väljapoole ja olla ilus loomulikult, olla see kes oled ja armastada ennast sellisena  nagu sind on loodud.

Tänu joogale julgen aina rohkem ja rohkem maski tagant välja tulla ja näidata maailmale oma tõelist palet ning olla mina ise nii sisemiselt kui välimiselt. Ja see on tõeliselt suur väljakutse minu jaoks ja pole üldsegi kerge.

Seega olen  kuue aasta jooksul loobunud paljudest minu jaoks tarbetuks muutunud ilutoodetest- kehakreemist, meigieemaldajast, jumestuskreemist, dushigeelist, deodorandist, küünelakist, huulepulgast ja  juuksepalsamist ja paljudest muudest toodetest. Paljud tooted olen vahetanud looduslikumate alternatiivide vastu välja nagu shampoon ja hambapasta või teen need ise. Osasid ilutooteid millest ei ole veel suutnud täielikult loobuda  kasutan lihtsalt väga väga harva. Isegi juukseid lasen triibutada kerge värviga vaid paar korda aastas.

Kuidas olla ilus loomulikult

Sa juba oledki ilus

Kõigepealt tuleks vaadata peeglisse ja näha, et sa oledki juba ilus, just sellisena nagu sa oled. Sa ei pea olema rahulolematu ega end kellegi teisega võrdlema. Milleks muuta oma välimust kui sa oled täiesti unikaalne ja  kordumatu nii nagu sa oled. Õpi end kõigepealt ise aksepteerima ja armastama ja siis teevad seda ka kõik teised. Armasta oma kehakuju, oma erakordseid silmi, juukseid ja võluvat naeratust.  Armasta ka igat pisimat  kortsukest ja kurrukest oma näos, sest need on osa sinu imelisest elust, milles on näha sinu rõõmud, mured ja emotsioonid. Kõik need miljonid hetked, mis on su näkku salvestunud, teevad sind tohutult ilusaks ja ainulaadseks. Julgedes olla ilma maskita, ilma meigita, julged sa olla sina ise. Enesega rahulolu annab sulle enesekindlust, mis paistab kaugele. Sina oled oma elu superstaar ja mitte keegi teine ei saa sinu rolli paremini mängida kui sa ise.Sa oled ilus täpselt sellisena nagu sa oled ja sa ei pea enda juures mitte midagi muutma. Ainuke mida muutma peab on negatiivsed mõtted iseendast.

Hoolitse enda eest

Loobudes tarbetutest ilutoodetest ei tähenda, et sa enda välimuse eest ei hoolitse. Vastupidi, tuleb õppida aru saama, mida su keha sulle öelda tahab ja probleemide peitmise asemel, tuleb hakata nende algpõhjusega tegelema, sest ilu algab seespoolt väljapoole.  Rabedad juuksed, haprad küüned, ülekaal, tselluliit, vistrikud, kuiv nahk, tumedad silmaalused ja pigmendi laigud on tavaliselt need probleemid, mida inimesed üritavad peita, varjata ja kinni katta selleasemel, et küsida endalt, mis on nende nähtuste tõelised põhjused. Tegeldes vaid sümptomite peitmisega, jäetakse oma keha hääl tähelepanuta, ei kuulata seda, mis meie keha meile öelda tahab. Võibolla sa ei  maga piisavalt, ei toitu tervislikult, ei liigu piisavalt või ei armasta iseennast.

See ei ole kindlasti kerge tee, mis on täis kiireid lahendusi. Minul endal on oma keha kuulamise õppimine ja “iluprobleemide” lahendamine  võtnud aastaid ja tegelen sellega siiani. Kuid selline lähenemine paneb sind rohkem end armastama ja olema rahulolevam ja iseenda ja loodusega paremini kooskõlas.

Söö loomulikku terviktoitu. Loomulikult ilus olemine nõuab loomulikku toitu. Terviklik toit on “päristoit” mis on looduse poolt valmiskujul juba olemas. See on toit, mida inimkeha juba tunneb ja teab miljoneid aastaid. See on toit kus on olemas kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, kiudained, antioksüdandid, head rasvad ja suhkrud. Meie keha oskab seda toitu ideaalselt omastada ja kasutada kuna kõik ained selle toidu seedimiseks ja detofikseerimiseks on terviklikus toidus juba olemas. Terviklik toit on puuviljad, marjad, aedviljad, seemned, pähklid, teraviljad, kaunviljad, seened. Isegi liha, munad ja piim oma algupärases olekus (kuigi neid võiks süüa kas väga vähe või üldse mitte). Terviklik toit on kõige loomulikum ja tervislikum toit inimese jaoks. Sa oled see mida sööd sõna otseses mõttes.

Maga piisavalt. Ega asjata öelda : “Iluuni”. Magamine tõepoolest uuendab, tervendab ja noorendab meie keha.  Hea ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab, tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni. Une puudujääk on sõna otseses mõttes su näost näha- kortsud, kuiv nahk, kottis ja väsinud silmaalused. Magamatus muudab sind ka tujukamaks ja närvilisemaks. Ka öösiti pidutsemine,  alkoholi joomine ja suitsetamie ei too näonahale paremaid uudiseid. Alkohol häirib tugevalt une kvaliteeti ja suitsetamine jätab näkku tugevad kortsud. Kui annad oma kehale piisavalt puhkust näed välja värske ja nooruslik.

Mediteeri regulaarselt. Inimesed, kes regulaarselt mediteerivad, näevad üldjuhul oma eakaaslastega võrreldes kümmekond aastat nooremad välja. Mediteerimine vaigistab meelt, vähendab stressi ja depressiooni ning  annab meile sisemise rahulolu ja sära.

Liigu regulaarselt. Igasugune liikumine annab kehale toonust ja parandab vereringet, hoiab meid painduvana ja erksana ning parandab toitainete omastamist.

Loomulikud iluprotseduurid

Tegelikult vajab meie keha väga vähe hoolt. Kõige paremad hooldajad on puhas vesi, õhk ja päike. Me ei ole ju sündinud shampoonid, kreemid taskus. Inimese keha on isepuhastuv kui teda mitte liigselt kurnata ebaloomuliku elustiiliga, kuigi jah linnas elades on see kahjuks paratamatu. Kõik on kindlasti märganud kui mustaks lähevad käed näiteks peale shoppamist. Kui aga elada puhtas keskkonnas, süüa puhast loomulikku toitu, siis ei lähe ka juuksed rasvaseks, mustaks ega teki ka kõõm. Kehale sobiliku toitu andes keha ei haise, ei ole kuiv ega rasvane. Küüned ja juuksed on terved ja tugevad ning nahk on puhas ja särav. See ei tähenda pesemata olemist, vastupidi pesta tuleb ennast igapäev ja selleks on looduses kõik vahendid olemas. Kodus saab samuti ise teha omale puuvilja või savi shampoone, maske, hambapastat ja muud sellist.

Mida sünteetilisemas ja keemilisemas keskkonnas sa elad, seda rohkem on sul keemiat vaja. Kui värvid küüsi, siis on vaja ka küünelaki eemaldajat, kui värvid juukseid on vaja ka palsamit, kui hõõrud oma keha dushigeeliga on vaja ka kehakreemi, kui end meigid on vaja ka meigi mahavõtjat jne.

Nahk. Ilus säravpuhas nahk on iga naise unistus. Sul võib olla maailma kauneim ja kalleim kleit aga kui su nahk ei näe hea välja, siis ei tunne sa end oma nahas hästi, sa oled ebakindel ega usu endasse. Eemaldades toksilised kemikaalid oma kehahoolduses saab nahk võimaluse end tervendama ja uuendama hakata ning enamikel juhtudel muutubki naha seisukord ilma kreemitamiseta palju paremaks. Olen seda omal nahal kogenud. Mu nahk muutus oluliselt paremaks kui jätsin välja dushigeelid, seebid ja kreemid. Naturaalset seepi kasutan vaid käte ja jalgade ja privaatsete kohtade pesemiseks.

Nahka turgutavad veel kõiksugu veeprotseduurid, saun, ujumine ja külma veega karastamine ja kuivharjamine. Kuivharjamine on tõhusaim, lihtsaim ja soodsaim viis hoida oma nahka värske puhtana. Harjamine on ka suurepärane tselluliidi ravi. Joogid harrastavad aga hommikuti ishnaani ehk jääkülma veega kümblemist, mis ergutab vereringet ja närvisüsteemi ning annab nahale hea jume. Väga tänuväärsed on veel kõikvõimalikud savi, mee – ja soola protseduurid.

Loomulik meik. Kõige ilusam meik on minu arvates puhas näonahk ja ja ilus naeratus. Keha näo ja käte kreemitamiseks sobivad  väga hästi ka naturaalsed õlid. Minu lemmik on puhas kookosõli, seesama mida kasutan ka toidu valmistamisel ning sheavõi ja mandliõli. Olen näinud inimesi, kes kasutavad põsepunana punapeeti ja ripsmedussina mustikamahla, kuigi meigin end suht harva ja kasutan nendel puhkudel vaid ökopoest ostetud ripsmetussi ja mineraal puudrit. Meigieemaldajana sobib hästi puhas vesi või kookosõli.

Küüned. Mul endal on olnud terve eelneva elu jooksul väga kehvad  ja haprad küüned. Küünte seisukord paranes oluliselt kui hakkasin  viis aastat tagasi taimetoitlaseks ning vähendasin ka oluliselt piimatooteid ja hakkasin sööma terviktoitu -palju puuvilju, aedvilju, pähkleid, seemneid jne. Väliselt määrin küüntele regulaarselt kookoseõli vüi sheavõid.

Hambad. Hambapastad on meil ilma kemikaalide ja fluoriidita. Ökopoest ostetud savi või kriidi baasil tehtud pastad. Pesevad väga hästi. Hambaniit käib kindlast puhastsrituaali juurde. Suuhügieenina on igapäevane keele puhastamine samuti oluline. Ja hambad on meie peres kõigil valged, terved ja säravad.

Juuksed on inimese kauneim ehe, eriti naiste jaoks. Joogas on juustel ka sügavam tähendus, seega tuleb juukseid eriliselt hoida. Juuksed on justkui meie närvisüsteemi pikendus nagu antennid mis edastavad meie ajule ja kehale olulist informatsiooni. Joogid ei lõika oma juukseid. Nad hooldavad oma juukseid  iga 72 tunni tagant pestes. Nad kuivatavad oma juukseid päikesepaistel, lastes nii D vitamiinil omastuda. Kammimise parandamiseks pannakse juusteotstele mandliõli, kammitakse 2 korda päevas puidust kammidega, mis ei tekita juustes staatilist elektrit. Selline loomulik juustehooldus , pluss loomulik elustiil mõjub juustele väga hästi, nii ei lähe  ka juuksed sassi ega teki ka katkiseid juukseotsi. Loe lähemalt: juuksed/

Mul oli alguses väga raske  leida normaalset ökoshampooni, mis juuksed ilusti puhtaks pesevad ja palsamit, mis mu pikad blondid juuksed kammitavaks teeks. Tol ajal ma ka värvisin juukseid rohkem ja värvitud juukseid ongi raskem hooldada loodustoodetega.

Olen proovinud ka olla paar kuud ilma shampooni kasutamata. Kasutasin pesemiseks kas vett, leiba, sidrunit, õunaäädikat või söögisoodat. Leib pesi väga ilusti puhtaks ja õunaäädikas oli palsami eest. Kahjuks ainult veega pesemine mul juukseid puhtaks ei teinud ja 2 kuud jäi ilmselt väheks, mu peanahk ei saavutanud selle ajaga tagasi oma loomuliku tasakaalu. Seega leidsin omale Lushist seebitüki sarnase kuivshampooni, millega olen väga rahul, see peseb juuksed ilusti puhtaks. Seda jätkub mitmeks kuuks ja eriti hea on see, et ei ole neid plastik pudeleid, ei reosta loodust ja hea reisile kaasa võtta.

Minu abikaasa aga hakkas oma juukseid pesema ainult veega ja on seda teinud juba üle aasta. Temal hakkas isepuhastusvõime tööle ja ma lausa kadestan kui puhtad , ilusad ja läikivad on ta juuksed ja peanahk. Muuseas kadus tal ka kõõm. Ka oma lastel peseme oma juukseid ainult puhta veega. Lastel on ilusad paksud, puhtad, terved ja läikivad juuksed. Neil pole naha allergijaid, ärritusi ega kõõma.

Laste juuksed ja nahk ei ole veel rikutud ja nende juuksed ei lähegi sedasi rasvaseks nagu täiskasvanutel. Samuti pole neil higinäärmed veel arenenud. Ei tasu rikkuda mitte ühegi tootega oma laste loomulikku naha tasakaalu.

Kõige rohkem rikuvad juukseid ebakvaliteetselt töödeldud juuksed. Kes ei suuda veel päris oma loomuliku juukse värvi välja kanda, siis on mõistlik värvida juuksed oma loomuliku värvi sarnaseks. Siinkohal võib küll julgelt soovitada juuksurisse minemist selleasemel, et ise keemikut mängima hakata.  Proffesionaalsed juuksetooted, mida juuksurid kasutavad ei ole muidugi looduslikud, kuid nad on tunduvalt kvaliteetsemad poes leiduvatest analoogidest, sisaldades vähem kahjulikke aineid. Koolitatud juuksur tunneb keemiat ning valib värvid, mis kahjustavad su juukseid vähimal määral.

Tulemus

Olles kõiki neid ülaloetletud nippe enda peal katsetanud, siis võrdluseks võib öelda, et nahk ja juuksed on kindlasti paremas seisus kui varem neid kallite toodetega “poputades”. Nahk ei ole enam peale pesemist 2 numbrit väiksem, ei ole olnud enam nahalööbeid või ärritusi, vähem vistrikke, silmaalused ei ole nii kottis, küüned on terved ja tugevad, juuksed on kenamad. Immuunsus on mitmeid kordi tugevam. Kodus on kappides rohkem ruumi ja raha kulub samuti vähem ning kõige suurem hea meel on mul kulutamata aja üle ja selleasemel saab nüüd tegelda palju olulisemate asjadega. Hoolimata sellest, et saan iga aastaga vanemaks, tunnen end oma kehas iga päevaga paremini kui kunagi varem.

20130904_204_web

Naerata endale, sest õnnelik inimene ongi maailma kõige ilusaim.

Paast, meie iidne ravim

Paast on iidne puhastusrituaal ja ravivahend olnud juba tuhandeid aastaid, arvatavasti juba aegade algusest saati.  Ajutine toidust ilmaolek on eksistentsi loomulik koostisosa ja sellel pole mingit tegemist millestki ilma olemisega. Kui vaadata loomariiki siis loomade seas on täiesti normaalne olla aegajalt mitu päeva söömata, eriti haiguste korral. Paastuga on ka inimesed läbi aegade abi saanud kõikvõimalike haiguste vastu. Looduses on nii paika pandud, et haiged loomad ja inimesed süüa ei taha ning seepärast paranebki organism seedesüsteemile puhkust andes kõige kiiremini.

images-8

Paastu on kasutatud tervise hoidmise ja parandamise eesmärgil Vana -Kreekas ja Lähis-Ida riikides ning tegelikult kõigis muistsetes kutuurides. Suured pühakud nagu Kristus, Buddha  ja teised on pidanud lugu paastust. Ka vanade eestlaste seas on paast au kohal olnud. Paastul oli vanarahva seas oluline tähendus nii hinge kui keha puhastamisel. Suure paastu ajal ei söödud liha, muna, piima ja ka kala. Kuna loomi tapeti vaid sügiseti mihkli päeval, siis langes paastuaeg kokku liha otsasaamisega vastlapäeval ja kestis kuni lihavõttepühadeni ehk 7 nädalat. Paastumise taasavastamine algas 20.sajandi lõpul. Paljud tänapäeva paastuvormid, näiteks Franz Mayri kuur,  Otto Buchingeri paastumine ja meie oma paastu arsti Dr. Natalia Trofimova paast, lähtuvadki meie esivanemate ideedest ja põhimõtetest.

Miks on vaja paastuda?

Ligi 90% haigestumisjuhtumitest on mingil kujul seotud vale toitumisega. Tänapäeva inimesed panevad toitumisega oma kehale nii suure koormuse, et söövad  end sõna otseses mõttes haigeks.

15284801

Keha puhastab end maksa, soolestiku, neerude, lümfide, kopsude ja naha kaudu. Need on aga paljudel inimestel üle koormatud ega toimi enam nii nagu peaks. Nii tekivadki erinevad terviseprobleemid nagu naha halb seisukord, allergilised reaktsioonid, krooniline nohu, kõhukinnisus -või lahtisus, neeru- ja sapikivide või liiva teke, liigesevalud, kõrge kolesteroolitase, väsimus, keskendumisraskused jne.

Aga näljaperioodil saab organism sellest meeletust koormusest vabaks ning saab jälle normaalselt tööle hakata ja ise end tervendada. Paastudes suudab keha taas efektiivselt vabaneda kahjulikest jääkainetest, mis tänapäeva ühiskonnas liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on muutunud paljudele probleemiks. Paastumine aitab kehal vabaneda liigsest vedelikust, kuhjunud lagu- ja limaainetest ning rasvadest. Suurpuhastuse käigus vaatab keha oma varud üle ja kõik, mis on ülearune või haige, läheb hävitamisele.

Paast pidurdab organismi vananemist. Paast annab ülekoormatud rakkudele puhkust ning äratab üles organismi kaitsejõud, mis uuendavad ja puhastavad rakke, tugevdavad immuun – ja närvisüsteemi ning korrastavad ainevahetust. Paast on ravi, mis puhastab keha ja hinge, annab elujõudu, energiat ja mõtteselgust. Paastumine ei nõrgenda organismi, vaid tugevdab. Paastumine ei tähenda ainult toidust loobumist, vaid selle juurde kuulub ka füüsiline aktiivsus, väheneb rasva protsent, kasvab lihasmass ja paraneb töövõime, mis säilib ka peale paastukuuri.

Kuigi sunniviisilist paastu ei peeta üldjuhul samaväärseks kui teadlikilt valitud paastumist, on teada faktid, et sõjast tingitud majanduskriiside ajal, kui inimesed olid sunnitud paastuma, paranes nende tervis järsult. Esimese maailmasõja ajal tekkis Taanis terav toiduainete puudus, mis oli põhjustatud briti blokaadist. Taani valitsus pöördus Rahvusliku Taimetoidu Seltsi direktori poole palvega koostada toidunormi programm. Kogu sõja vältel olid taanlased sunnitud elama teraviljadest, juurviljadest, puuviljadest ja piimatoodetest. Sellise dieedi tulemusel langes suremus ühe aasta jooksul 17% võrra. Kui norralased muutusid Esimese maailmasõja ajal toiduainete puuduse tõttu taimetoitlasteks, langes nende seas järsult suremus vereringehaigustesse. Kui peale sõda Taani ja Norra rahvas pöördus tagasi loomsele toidule, tõusis suremus ja südamehaiguste levik sõjaeelse tasemeni.

Teadlikult valitud paastumine pole üksnes nälgimine, see on oma pühendumise, kannatlikkuse ja tahtejõu suurendamine. Paast on moraalne väljakutse, iseloomu karastamise meetod, mis tugevdab inimest. Inimene, kes õigesti paastub, on võimeline distsiplineerima oma kirglikke ihasid, asetades end füüsilistest ahvatlustest kõrgemale. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab paastumine üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest ja harjumustest – paast on positiivne distsipliin.

Sellest momendist, mil inimene keeldub  oma harjumuspärasest toidust,  hakkab toimuma ka tema teadvuse korrastamine. Ta kannatab teadlikult ja seeläbi distsiplineerib ennast, paneb oma maitse-ja näljatunde kontrolli alla.

Paastu mõju

  • Nälgimine puhastab organismi jääkainetest ja teistest mürgistest ainetest
  • Kiirendab eritamis- ja detoksikatsiooniprotsesse
  • Nälgimine tühjendab seedetrakti ja vabastab organismi roiskbakteritest
  • Taastab rakkude ja kudede nooruse
  • Nälgimine noorendab kogu organismi
  • Tõstab energeetilist taset.
  • Stimuleerib kõikide kehaosade harmoonilist tööd.
  • Aitab vaigistada, lepitada mõistust.
  • Stimuleerib efektiivset seedimist ning toidu omastamist
  • Suurendab meelelist taju.
  • Tugevdab mõtlemisvõimet
  • Normaliseerib kõrgenenud vererõhku
  • Nälgimisega võib erinevate haiguste ravimisel kaasneda tervendav efekt

Kogenud paastuja Paul Bragg

about_paul

Paastumise edendaja ameeriklane Paul Bragg on nimetanud paastumist ilma noata operatsiooniks. Tal oli paastukogemust üle 50 aasta. Ta oli Ameerica Welness liikumise pioneer, hinnatud loengute pidaja ja toitumisnõustaja. P. Bregg oli nõustajaks kuningatele, poliitikutele, sportlastele ja ajakirjanikele. Ta on kirjutanud paastumisest ka suurepärase raamatu” Nälgimise ime”, mis on kahtlemata suur panus inimeste parema tervise ja pika eluea saavutamisele . P. Bregg oli veel peale 8o ndat eluaastat väga nooruslik, tegeledes alpinismi ning ujumisega. Kiirkõnnis edastas ta endast kaks korda nooremaid.

Katkend raamatust ” Nälgimise Ime”:

 Inimene sureb ebaõige toitumise ja jookide taltsutamatu tarbimise tulemusena kaks korda varem kui ta peaks surema. Loomad elavad oma eluea lõpuni kui neid ei häirita. Inimene on ainus elusolend, kes ei saavuta oma loomuliku eluea piiri. Metsloomad tunnevad instinkti alusel, mida süüa ja juua. Haiguse ajal nad nälgivad. Aga inimene sööb ja joob kõike, kasutab raskesti seeditavaid toite ja joob mürgiseid jooke ja imestab, et elab alla oma võimluste piire. Hea tervise nimel tuleb vaeva näha. Saladus seisneb keha puhtuse hoidmises ja regeneratsioonis naturaalse toidu, nälgimise, puhta õhu, päikese, füüsiliste harjutuste, puhkuse jm. abil. Kui järgida kindlat toitumiskava ja paastuda regulaarselt võib inimene oma elu pikendada 120 aastani, nagu on öeldud Piiblis.

Kellele sobib paastumine?

Paastumine ehk nälgimine sobib paljude terviseprobleemide korral. Häid tulemusi on saanud  paljud krooniliste haiguste käes kannatajad nagu näiteks liigestehaiged, astmaatikud, radikuliidihaiged, artriidi ja selgroohaigustega inimesed, olles tõhus vahend haiguste leevendamiseks ja raviks. Paastumise ajal kroonilised haigused võivad ägeneda ning hiljem hakkavad taanduma ja kaovad.

Paast mõjub hästi naha probleemidele -psoriaas, akne, dermatiit, ekseemid ja allergilised sümptomid  ning isegi kortsud taanduvad ja ja nahk saab parema jume.

Nälgimine sobib ka erinevatest sõltuvustest vabanemiseks nagu alkoholism, suitsetamine, uimasti sõltuvus, liigne magusahimu jne.

Paastumine võib olla abiks ka metaboolsete sündroomidega inimestele ehk neile, kel on kõrvalekaldeid rasvade, -suhkru -ja mineraalide ainevahetuses. Naiste ja meeste hormonaalsete häirete puhul peab Dr. Trofimova paastu asendamatuks. Abi võib olla ka günekoloogiliste probleemide ja isegi viljatuse korral. Paast sobib veel healoomuliste kasvajate, podagra, liigse kehakaalu ja kõrgenenud vererõhu korral ning isegi madala vererõhuga inimestele. Paastumine aitab kõrget vererõhku langetada ja madalat vererõhku tõsta, kuigi alguses võib vererõhk veelgi langeda, hakates tasapisi normaliseeruma.

Paastumine võib sobida ka kõhnadele inimestele, kes soovivad oma kehakaalu tervislikult tõsta. Kui inimene sööb piisavalt aga kaalus juurde ei võta või võtab koguni alla, näitab see samuti tervise nõrgenimist. Teinekord nimetatakse selliseid inimesi ka toidu raiskajateks, kuna nad söövad tavaliselt rohkemgi kui teised aga näevad välja piitspeenikesed ja kahvatud. Mida rohkem “ rammusamat “ toitu nad söövad, seda kõhnemaks ja haigemaks nad muutuvad. On kasutu viia suur hulk toitu organismi, kui selle omastamine ei toimi nii nagu peaks. Liiga kõhn inimene vajab sama nagu ülekaalulinegi – ka tema seedeorganid vajavad puhkust. Mõlemal juhul on seedesüsteem üle koormatud. Nälgimise ajal hakkab seedesüsteem paremini tööle ja toidu omastamine ja osadeks lõhustumine paraneb, enam ei vajata nii suuri toidukoguseid ja organism saab hakata kosuma.

Millal paastumine ei sobi?

Puhast veepaastu ei soovitata teha inimestel, kes on olnud suures ülekaalus (üle kahe korra rohkem normist) pikka aega (10 – 15 aastat), kuna rasvades talletuvad paljud mürgid. Nälgimisel need vabanevad ja satuvad verre põhjustades sellega seal kõrge toksiinide kontsentratsiooni. Pikka aega tugevalt ülekaalus olnud inimesel vabaneb mürke palju rohkem, kui normaalse kehakaaluga inimestel. See võib esile kutsuda täieliku mürgistuse ja põhjustada isegi surma. Sel juhul ei sure inimene mitte nälga, vaid oma kehast vabanenud mürkide tõttu.

  • Veresoonte tromboos või sellele kalduvus ning verehaigused
  • Südame-veresoonkonnahaigused (pea oma raviarstiga nõu)
  • Raske neerupuudulikkus
  • Anoreksia
  • Buliimia
  • Kaugele arenenud kasvajad
  • Veritsevad haavandid
  • Mao ja kaksteistsürmiksoole haavandid
  •  Mõned vähktõve tüübid
  • I tüüpi diabeet
  • Raske maksapuudulikkus
  • Hiljuti põetud müokardi infarkt
  • Lahtine tuberkuloos
  • Süsteemsed verehaigused( tugev aneemia)
  • Kõik haigused, mis nõuavad pikaajalist ravimite tarvitamist
  • Tõsised psüühilised haigused
  • Rasedus.( Vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)
  • Vastsünnitanud naisterahvad
  • Lapseiga
  • Rinnaga toitvad naised ( vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)

Millal ja kui kaua tohib paastuda ?

Kõige parem puhastuse ja paastu aeg on kevadeti kuid seda võib teha vastavalt vajadusele ka mitu korda aastas. Paul Bragg soovitas nälgimist igas kvartalis 7-10 päeva, pluss igal nädalal 24 tundi. Kuulus saksa paastuteoreetik ja praktik dr.Ruediger Dahlke soovitab paastuda kaks korda aastas kahaneva kuu ajal. Kevadel tuhkapäevast lihavõttepühapäevani ja sügisel novembikuus hingedepäeva aega hõlmates. Kundalini joogid soovitavad samuti igal nädalal ühe päeva oma seedeorganitele puhkust anda. Kusjuures regulaarne aga lühike paast võib pikemas perspektiivis anda peaaegu sama häid tulemusi kui pikk paast. Ühepäevane paast on sobilik ka algajatele iseseisvalt.

Paast on kui ravimeetod, mida ei saa pidada uisapäisa. Paast nõuab vaimset valmisolekut, kindlaid teadmisi, kogemusi ja täpseid juhiseid. Kuigi paastu pikkus võib olla kuni 40 päeva, siis algaja ei tohiks omal käel paastu pidada kauem 1-3 päeva. Pikemad paastud tuleks vähemalt esimestel kordadel pidada arsti järelvalve all. Eestis on selleks mitmeid spetsiaalseid asutusi. Näiteks  Luunja vallas asuv Biokliinik “Loodus” on selleks suurepärane koht, mida peab Dr. Natalja Trofimova, kel on paastumiskogemust üle 30 aasta, olles aidanud terveneda paljudel inimestel. Ka Lusika talu on tuntud paastumislaagrite poolest. Igas kohas on natuke erinev lähenemine.

Erinevad paastu liigid

Paastumiseks nimetatakse tavaliselt seda kui menüüst jäetakse vabatahtlikult ja teadlikult välja mõned kindlad toiduained või isegi kõik toidud ja joogid mingiks kindlaks perioodiks. Traditsionaalselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõikidest toitudest ja jookidest, välja arvatud veest. Paastu jaotatakse ka selle järgi kas tegemist on osalise või täispaastuga.

Täispaast – kuivpaast, siis kui ei tarbita isegi mitte vett. Selle maksimaalseks lubatavaks pikkuseks on 72 tundi ja tehakse vaid raviarsti kontrolli all.

Veepaastuga on tegu juhul, kui ainsa toitainena on lubatud tarbida karboniseerimata vett. See on klassikaline paast.

Poolpaastuks või kombineeritud veepaast on siis kui tarbitakse lisaks veele ka mahla, teed, või ilma soolata keedetud köögiviljapuljongit. Erinevaid poolpaastu liike on tegelikult väga palju ja neid kasutatakse erinevate vajaduset korral.  Näiteks vadakupaastu soovitatakse neile, kellel esinevad kroonilised haavandilised seedetrakti haigused.

Paastu pikkus jaotatakse järgmiselt:

  • Ülilühike paast 1 päev- koormusvaba päev
  • Lühike paast 1- 3 päeva – lühike profülaktiline paast
  • Keskmine paast 5 – 7 päeva – lühike ravipaast
  • Pikk paast 10- 14 päeva –keskmise pikkusega ravipaast
  • Väga pikk paast 21-28 päeva -pikk ravipaast
  • Ülipikk paast 40 päeva

Millist paastu valida?

Paasturavile ei ole alternatiivi, ükski dieet ei suuda keha paremini puhastada kui paast. Dieetide puhul on kõik keerulisem, ümberlülitumine ei ole täielik ja toimub hiljem. Isegi väga minimaalse söömise korral on keha endiselt programmeeritud saama toitu keha väliselt. Toidukoguse järsu piiramise vältimatu tagajärg on tugev näljatunne. Paastumise ajal läheb keha aga üle sisemisele programmile, hakates kasutama oma enda varusid. Samuti ei tunne ka paastu pidaja nälga, väljaarvatud esimestel päevadel.

Peale kuivpaastu on veepaast kõige raskem ja vajab ravivõttena teadmisi. Selle põhjustatud halb enesetunne ei teki tavaliselt mitte näljast, vaid mürgistusseisundist, mille sümptomitega tuleb tegelda. Veepaast võib põhjustada meie organismis toidust saadavate pestitsiidide ja teiste toksiliste keemiliste ühendite liigkiire verre sattumise, mis võib põhjustada iivelduse, kõhulahtisuse, pearingluse, peavalu, jne. Samas saab veepaastuga kergemini ja kiiremini ümber lülituda organismi sisemistele reservidele.

Kui lisada paastu ajal lisaks veele ka taimeteesi, värskelt valmistatud mahlu ja köögivilja puljongeid, aitad organismist välja viia liigsed toksiinid/mürgid ja samas säilitad organismis vitamiinide ja mineraalide tasakaalu. Taimetoidust hangib maks vajalikke mineraalaineid, suutes nende varal organismi kogunenud mürke paremini kui mõni keemialaboratoorium kahjutuks teha. Mida tervem on maks, seda enam suudab maks mürke keharakkudest, kaasa arvatud aju rakkudest välja viia. Selline osaline paast sobib ehk algajale kõige paremini.

Paastuks ettevalmistamine

Ravipaast jagatakse tinglikult kolmeks etapiks: I – paastuks ettevalmistus, II- paast ise , III- paastu lõpetamine ehk taastumisperiood.

Oluline on juba enne paastu algust panna oma vaim ja keha selleks katsumuseks valmis. Nälgimine ei tohiks olla sunniviisiline, see võib teha tervisele hoopis karuteene. Vabatahtliku veepaastu ning sunniviisilise nälgimise vahel, nagu ka neist saadavatel tulemustel, on suur erinevus. Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav, olles juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Vägivaldne paast tekitab aga stressi, kuna seda ollakse sunnitud taluma ette valmistumata. Nälgimise eesmärki ja kogu protsessi tuleks suhtuda teadlikult ja ettevalmistunult. Kõrvale tuleks jätta negatiivsed mõtted ja valida rahulikum elutempo.

Kindlasti tuleks juba mitu päeva varem loobuda kohvist, alkoholist, lihast ja valge jahu -ning suhkrutoodetest ning olla tervislikul taimetoidu dieedil.  Vastasel juhul saab paastuja juba esimesel päeval tugeva mürgituse ja peavalu osaliseks, mis võib muuta paastumise väga ebameeldivaks ja hirmutavaks protseduuriks.

Paastu ajal tuleb iga päev juua piisavalt vedelikku

Vajalik päevane vedelikukogus peaks olema 30-40ml 1kg kehakaalu kohta, ehk olenevalt inimesest umbes 2-3 l.

Veepaastul olles võib kehva enesetunde korral lisada kolme liitri vee kohta  1 sl mett ja sidrunimahla.

Puljongi paastul sobivad kaaliumirikkad puljongid. Kaaliumirikkad puljongid kujutavad endast tugevaid aluselisi vedelikke, mida kasutatakse nälgimisel puhastusprogrammi algul ilmneva vere atsidoosi (suurenenud happesuse) ning ka teiste kehakudede atsidoosi vastu võitlemiseks. Kaaliumirikkad puljongid on rikkad mitmesuguste toitainete poolest. Puljong tuleks kindlasti värsketest aedviljadest ise kokku keeta. Sobivad värsked kartulid, mis ei ole seisnud ületalve, kiulised oad, seller , porgand, suvikõrvits. Kapsaga tuleks samuti ettevaatlik olema kuna võib liigselt gaase tekitada. Keeda aedviljad vees pehmeks, ära lisa soola, ega muid tugevaid maitseaineid ja kasuta ainult vedelikku. Selline köögiviljapuljong hoiab ära nälgimisel tekkida võiva ülihappesuse.

Mahlapaastul on hea kasutada värskelt valmistatud lehtköögiviljadele ja peedi mahla. Mahlu võib teha ka puuviljadest aga neid ei tohiks köögiviljadega miksida, väljaarvatud roheliste lehtedega. Suurepärasteks mahladeks oleks ka värske kase- või vahtra mahl. Päevas juuakse ca 500 ml mahla. Sõltuvalt mahlast ulatub päevane kaloraaź 200 – 500 kcal-ni. Mahlade üheks tähtsamaks aspektiks on nendest organismile saadav ensüümide kogus. Taimse päritoluga toiteensüümid on vajalikud kõikidel tervenemis – ja rahabilitatsioonietappidel. Värsketest tooretest köögiviljadest mahlad kindlustavad kogu organismi rakud ja koed vajalike ainete ja toiteensüümidega sellisel kujul, nagu need on kõige kergemini seeditavad ja omastatavad.

Taimetee toetab vajadusel paastusolijat. Sobivad näiteks punane ristikhein, apteegitilli, aniisi, melissi, kummeli, kibuvitsa – ingveri või paakspuukoore ( lahtistava toimega) teed, kuhu võib madala suhkrutaseme korral lisada ka väike lusikatäis mett. Teega ei tasuks  üle pingutada, sest see võib organismi liigselt kuivatada. Piisab paarist kolmest tassist päevas.

Paastumise kõrvalnähud

Kõige rohkem kardetakse toidust hoidumise puhul just tühja kõhu tunnet. Veepaastu pidades kaob näljatunne tavaliselt pärast kolmandat päeva, siis lülitub organism välimiselt toidult üle sisemisele toidule ja organism alustab mürk – ja jääkainete kehast väljutamist. Nälgimise algstaadiumis võib kogeda vere atsidoosi (happe ja leelise tasakaal veres on häirunud), suhkrutaseme vähenemist, depressiooni, kurnatust või energia vähenemist. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne. Seepärast ei soovitata ilma arsti järelvalveta üle 2-3 päeva paastuda. Nälgida tuleks ettevaatlikult, lühikese aja jooksul, et mitte tekitada toitumishäireid, tervete kudede kaotamist või elutähtsate organite rikkumist.

Kuigi kaalulangus on inimeste jaoks tihti positiivne nähtus, siis ei maksa ka karta liigset kaalukaotust, kuna kaal langeb intensiivsemalt ainult esimestel päevadel, hiljem kaalulangus aeglustub ning pikemal paastul olles võib isegi püsima jääda. Ohtlik on kaalukaotus üle 25 protsendi inimese kehakaalust.

 Tavalisemad kõrvalnähud:

  • Uimasus ja peapööritus
  • Südamekloppimine
  • Külma ja kuumahood
  • Peavalu
  • Unetus
  • Väsimus
  • Nõrkus
  • Iiveldus
  • Halb maitse suus
  • Suurenenud higieritus
  • Kuiv nahk
  • Kõhukinnisus
    Oluline
44699050

Nälgimise ajal on soovitatav piisavalt puhata, piisavalt liikuda, hästi sobivad joogaharjutused ja kõndimine, kuivharjamine, vannid, saun ja hingamisharjutused värskes õhus.

Väga oluline on rõhku pöörata ka oma suhtumisele. Positiivne suhtumine on paastumist tugevalt toetav, seevastu negatiivne suhtumine pärsib puhastumist ja mürgitab maksa samuti nagu ebasobiv toitki.

Paastumiseks on vajalik oma igapäevast tempot maha võtta. Kindlasti ei tasuks paastuda rasket vaimset ja füüsilist pingutust nõudvate perioodide ajal. Parim on paastumist läbi viia kuskil vaikses maakohas, kus sa saad olla segamatult omaette ja hingata puhast õhku. Kel aga seda võimalust pole, siis on mõtekas alustada paastumist vabadel päevadel ja hoiduda seltskondlikest üritustest.

Nälgimine on väga personaalne tegevus ja seda ei tasuks tervele ilmale kuulutada, sest paljud inimesed ei mõistaks seda ja hakkasid su moraali alla kiskuma. Samas jälle on oma pereliikmetega tore koos paastuda, kuna siis ollakse üksteisele hoopis toeks.

Taastumine ehk paastust välja tulek

Tähtis osa paastukuurist on taastumine. Taastumisperiood peab kestma samakaua päevi kui palju päevi paastuti. Toidu kogused peaksid olema esialgu väikesed vastavalt inimese kehakaalule 200-300 g ühel toidukorral aga süüa võib tihti-5 korda päevas. Sellel perioodil on parim taimne, ilma soola, suhkru ja teiste tugevate maitseaineteta valmistatud naturaalne, värskelt valmistatud toit- lahjad aedvilja supid, salatid ja puuviljad. Kunagi ei tohi paastu lõpetada loomse toiduga nagu liha, juust, munad, kala. Ka seemned ja pähklid ei sobi taastumisperioodil, kuna on liiga valgu ja õli rikkad ning rasked seedida.

Tuleb ka jälgida, et soolestik hakkaks läbi käima esimese kolme päeva jooksul. Tuleks süüa piisavalt aedvilju ja puuvilju, vajadusel saab abi probiootikumidest või raviteedest. Aitab nabaümbruse masseerimine päripäeva.

Pärast paastu reageerib organism toitudele eriti tundlikult. Ebasobiva toidu nagu friikartulite, saiade ja lihaprae söömine võib tekitada suuri vaevusi- kõhu lahtisust või kinnisust, kõhukrampe või peavalu ning võib halvimal juhul lõppeda koguni operatsiooniga, rääkimata sellest, et see nullib kogu paastul oldud aja.

Õnneks aga ongi peale paastu isu väiksem ja isutab rohkem tervislikuma toidu järgi, paremini hakkavad meeldima  puu- ja aedviljad ning salatid kuna keha on puhastunud ning oskab endale sobivamat väärtuslikumat toitu küsida. Keha aistingud muutuvad teravamaks, nägemine selgemaks, meel teravamaks ja paraneb energia juurdevool.

Olenevalt paastukuuri pikkusest võib puhastamise mõju kesta organismis kuni  kuus kuud, peale seda hakkavad mürgid jälle kuhjuma. Paastu mõju kestab kauem kui ka pärast paastukuuri tervislike eluviisidega jätkata- liikuda piisavalt ja toituda tervislikult.

 Mõned vanainimeste käest kogutud ütlused paastust

Paast oll iks jah. Paast oll seitse nädalat jah. Kel midagi oll, too oll, et liha ei süvvä, piima ei süvvä, säänne paast oll meil.(Audjassaare, N, 88 a)

Suur Reede oli üldse niimoodu, et pidi söömata olema. Ei, ei leiba ka mitte, ainult vett võisid juua. Paastu ajal liha, mune ja piimatoite ei söödud. Ja kirikus käidi paastu ajal nagu rohkem. (N, 74 a).

Kombe, kombe, aga tuu paastmine, meil ollõ, kui ma koto elleh sääl, siis sääl vanaimä-vanaisä, oi sääl oll paastust peeti kinni, sääl es anta latsile kah, es anta. Kõik oll paastu süük.” (Usinitsa, N, 69 a).

Pered paastusid erinevalt, vanemad inimesed ikka tõsisemalt. (Toomasmäe).

Kasutatud kirjandus

  • Paul Bragg “ Nälgimise ime”
  • Natalia Trofimova” Paastuga terveks”
  • http://www.loodus.net
  • http://lusikatalu.pri.ee/paastumine/
  • www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/…/paastumine.pdf‎
  • http://www.toompeakogudus.ee/files/uploads/Kasulikku%20lugemist/2011/Paastuminemeditsiinilisejapraktilisepoolepealtvaadatuna.pdf
  • http://kjk.eki.ee/pdf/AKalkun.pdf

Ära ütle, et sul pole enam midagi süüa

Kui inimesed kuulevad, et oled loobunud lihast, kalast, munadest,  piimatoodetest,  valgest jahust ja  valgest suhkrust,  siis näed tihti üsna hämmeldunud või koguni kaastundlikke pilke .

” Aga mida sa siis sööd?”: küsitakse tihti. Või et: “Mis elu see siis on kui midagi süüa ei saa.”

Arvatakse, et näridki siis vaid porgandit ja krõbistad heina. 🙂 Tegelikult toituvad  niinimetatud kõigesööjad aga ise väga tihti hoopis äärmiselt piiratult, kasutades toiduks päevast- päeva, aastast- aastasse ühtesid ja samu toiduaineid ega oldagi avatud midagi uut proovima. Pole siis ime, et aina rohkem levivad toiduainete talumatused ja muud terviseprobleemid. Seetõttu ollaksegi shokis kui tuleb teinekord tervise nimel loobuda mõnest tervist kahjustavast toiduainest.  Ei olda teadlikud toiduainete ülimalt laiast sortimendist, kus leidub igale maitse- eelistusele vastavalt toite igaks hooajaks.

Üksluine toitumine võib rääkida nii mõndagi ka sinu elu kohta- kui avatud sa oled uusi asju proovima  ka oma elus. Kui palju oled nõus lahti laskma vanadest, sind mitte edasiviivatest asjadest või olukordadest. Kui tihti oled leidnud sina end olukorrast kuskil rikkalikult kaetud buffeelauas ning valinud omale sealt vaid kahte -kolme toitu, neid samu mida sa iga issanda päev sööd kodus juba nagunii? Ja siis veel imestad, et elu on nii üksluine ja igav. 🙂

Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75- 80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki. Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Jah, miks peaks ennast piirama ja nii paljudest toitudest ja uutest naudingutest ning elamustest ilma jätma ? Miks peaks end elust ilma jätma?

Olles ise  ka enamuse oma elust olnud “kõigesööja” , tean täpselt, et varem ma sõingi põhiliselt liha, kala, mune, piima, nisujahu, valget suhkrut ja nendest tehtud toite. Kuid nendest toitudest loobudes või neid oluliselt vähendades, hakkas mu ees lahti rulluma hoopis rikkalikum toidumaailm, mis parandas muu hulgas ka minu tervist, andis energiat ja pakub siiani fantastilist maitseelamust ja vaheldusrikkust. Ja mitte ainult toitumises, vaid kogu elus tervikuna.

Seetõttu ütlengi:  “Ole avatum ja ära ütle, et sul pole enam midagi süüa, sest kogu maailm on igal sammul paksult toitu täis. Paljud toidud on veel täiesti tasuta pealekauba.  Me elame külluses, mitte puuduses. ”

Siin on vaid mõned näited levinumatest söögiks kõlblikest taimedest. Suur osa neist kasvab edukalt ka meie kliimas. Milliseid taimi sina oled proovinud?

Juur- ja aedviljad

  • artishokk
  • spargel
  • baklazaan
  • punapeet
  • brokoli
  • lillkapsas
  • pastinaak
  • juurseller
  • seller
  • fenkol
  • kartul
  • naeris/kaalikas
  • redis
  • maguskartul ehk bataat
  • spargel
  • kõrvits
  • porgand
  • kabatshokk
  • nuikapsas
  • rooskapsas
  • hiinakapsas
  • tomat
  • kurk
  • suvikõrvits ehk kabatshokk
  • porru

Teraviljad    

  • tatar/toortatar
  • amarant
  • hirss
  • kinoa
  • rukis
  • mais
  • kaer
  • kamut
  • speltanisu
  • bulgur
  • teff
  • oder
  • riis ( basmati, jasmiini, must, punane, pruun , metsik jne. )

Kaunviljad

  • oad, (mustad, punased, valged, põld -ja mungoad)
  • herned (kiker-, ja rohelised herned)
  • läätsed (punased, mustad, pruunid)
  • sojaoad
  • türgioad

Marjad

Marjad on nagu meie kliima ” puuviljad”

  • jõhvikas
  • tikker
  • maasikas
  • mustikas
  • sinikas
  • põldmari
  • murakas
  • vaarikas
  • astelpaju
  • mustsõstar
  • punasõstar
  • pihlakas
  • toomemari
  • aroonia
  • ebaküdoonia
  • kadakamari
  • goji mari
  • inka mari

Puuviljad

  • aprikoos
  • õun
  • ploom
  • banaan
  • dattel
  • pirn
  • nektariin
  • virsik
  • mandariin
  • apelsiin
  • sidrun
  • greip
  • kiivi
  • granaatõun
  • ananass
  • mango
  • viinamari
  • kirss
  • kaktusvili
  • melon
  • arbuus
  • avokaado
  • cherimoya
  • füüsal
  • hurmaa
  • pomelo
  • passioon
  • tähtvili
  • viigimari
  • papaya
  • avokaado

Lehtköögiviljad 

  • peedipealsed
  • sigur,
  • lehtkapsas,
  • jääsalat
  • lehtsalat
  • sinepilehed
  • petersell
  • spinat
  • hapuoblikas
  • vesikress
  • rukola
  • kress
  • lambalääts
  • kale

Vürtsid, ürdid – ja maitsetaimed

  • basiilik
  • loorber
  • kardemon
  • kaneel
  • koriander
  • köömen
  • till
  • murulauk
  • porrulauk
  • apteegitill
  • ingver
  • majoraan
  • piparmünt
  • oregano
  • rosmariin
  • safran
  • kurkum
  • tsiilipipar
  • mustpipar
  • nelk
  • sinep
  • muskaatpähkel
  • põld lambalääts

Pähklid

images-6
  • mandel
  • brasiilia
  • sarapuu
  • pekaan
  • kookos
  • kreeka pähkel
  • nakarpähkel
  • pistaatsia
  • kastanid

Seemned

seeds
  • Seesami seemned
  • päevalille seemned
  • linaseemned
  • kõrvitsa seemned
  • seedermänniseemned
  • chia seemned
  • kanepiseemned
  • aprikoosi seemned

Vetikad 

images-3
  • nori
  • wakame
  • dulse
  • kombu
  • agar
  • arame
  • kelp
  • merepalm
  • klorella
  • spirulina

Seened

Juba ainuüksi Eestis kasvab üle 300 söödava seeneliigi.

images-1
  • kukeseened
  • pilvikud
  • riisikad
  • sirmikud
  • puravikud
  • shampinjonid
  • shiitake seened
  • austerservik
  • kännumampel
  • kitsemampel

Umbrohud

On palju vitamiini – ja mineraalide rikkamad kui nende” kultuursed õed- vennad. ”

Unknown-1
  • hanemalts ( paremal pildil)
  • võilillelehed
  • nõges
  • naat
  • karulauk
  • vesihein
  • kortsleht
  • jänesekapsas
  • noored paiselehed
  • põldohaka noored võrsed
  • raudrohi
  • nurmenukulehed

Puulehed ja puumahlad

images-5
  • Kase ja vahtramahl-
  • noored vahtralehed
  • pihlakalehed
  • kaselehed
  • pärnalehed
  • vaarikalehed
  • kuuse -ja kadaka okkad

Õied

Reeglina on kõikide juurviljade ja maitsetaimede õied söödavad aga ka ilulilled. Hoiduge kindlasti mürkide peal kasvatatud lilledest.

images-4
  • suvikõrvitsa õied
  • murulaugu õied
  • kannike
  • roos
  • saialill
  • võilill
  • lavendel
  • pellargoon
  • mungalill
  • ristikheina õis
  • nurmenukk
  • kobarhüatsint
  • margareetaõied
  • kreegi, kirsi -ja õunapuu õied

Head isu!

Tõelised toidunaudingud ja maitseelamused on alles ees!

Me elame külluses, mitte puuduses! 🙂

Taimetoiduga vähi vastu

Tänapäeva inimeste peamised tapjad  on jätkuvalt südamehaigused ja erinevad kasvajad, mida diagnoositakse järjest noorematel. Need haigused on suures osas mõjutatud  inimeste toitumisest ja elustiilist. Me liigume vähe, viibime vähe õues, hingame saastunud õhku,  katame oma naha päikesekaitse kreemidega ega lase sünteesida tervise jaoks hädavajalikul D vitamiinil, istume päevad läbi arvutite ja telerite taga ning kiiritame end elektromagneetilise kiirgusega,oleme negatiivsed ja sallimatud. Lisame sinna pikka nimekirja  veel kemikaalide laialdase kasutamine nii kosmeetikana kui kodupuhastusvahenditena,  suitsetamise ja alkoholilembuse. Kõige tipuks tarbime veel  rafineeritud, ebaloomuliku, rasva ja suhkrurikast toitu ning imestame, et meie terviseprobleemidel ei ole lõppu.

Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega. Juba ammu on leitud, et nendes maades kus inimeste dieet on rafineeritud toidu, suhkru, rasva, liha -ja piimatoodete rikas, esineb rohkem kasvajaid  kui nendes maades, kus loomse toidu osakaal on märgatavalt väiksem ning süüakse palju puu – ja aedvilju ning täisteravilja ja kaunvilju.

Päris tublisti panustavad vähki haigestumisse ka kantserogeensed ained, mis tekivad  toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, grillimisel, praadimisel. Rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatseid hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid. Mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem neid tekib

Vähi ennetamine ja tervislik taimetoit käivad käsikäes.

Maailmas on väga palju  tuntud teadlasi, arste ja organisatsioone ning neid tuleb iga päevaga aina juurde, kes on kulutanud aastakümneid uurimustöödele ja tõestanud, et vähki ja ka paljusi teisi tänapäeval levinud haigusi nagu südamehaiguseid ja diabeeti on võimalik ennetada ja peatada madala rasvasisaldusega tervisliku taimetoidu dieedi abil.

Tervislik taimetoidu dieet on üldjuhul naturaalselt madala rasvasisaldusega ja kõrge kiudainete sisaldusega ning sisaldab palju fütokemikaale, mis aitavad võidelda vähi vastu – loomses toidus need ained puuduvad. Antioksüdandid, vitamiinid ja polüfenoolid on vähkkasvaja arenemise takistamiseks esmatähtsad. Tervislik puu- ja juurviljaderikas toit sisaldab küllaldasel hulgal vitamiine organismi normaalseks talitluseks, et kahjutustada kõik elutegevusprotsessi käigus tekkivad kahjulikud vabad radikaalid ning ennetada kasvajaid ning paljusid muid tänapäeval tuntud terviseprobleeme.

Tervislik taimetoitlus aitab ära hoida paljud terviseprobleemid. Taimetoitlastel on üldjuhul madalam vererõhk ja vere rasvasisaldus . Neil on harvem probleeme ainevahetusega, veresoonkonnahaigusega, suhkruhaigusega, podagraga, osteoporoosiga,   südamehaigustega,   menopausi sümptomitega,  erinevat tüüpi vähkkasvajatega   ning neil on vähem külmetushaigusi ja allergiaid.

Lugematud uuringud tõestavad, et taimetoitlus on abiks vähkkasvajate ennetamisel ja ravis

2012 aastal analüüsiti kõiki parimaid toitumise ja vähkkasvajatega seotud uuringuid ja leiti, et taimetoitlaste seas on kõikidesse teadaolevatesse vähiliikidesse haigestumise protsent madalam.

2013 aastal avaldati Loma Linda Ülikoolis tehtud uuring  tõestab, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on vähkihaigestumise protsent veelgi madalam võrreldes omnivooride (segatoidu sööjatega) ning isegi võrreldes lakto- või ovo taimetoitlastega (piima ja muna tarbivad taimetoitlased). Vegan dieeti pidavatel naistel oli näiteks 34% madalam rinna- ja emakakaela vähi esinemissagedus. Selles uuringus oli veganeid võrreldud tervislikult toituvate omnivooridega, kes tarbisid liha vaid mõned korrad nädalas ja harrastasid muidu tervislikke eluviise. See tähendab, et nad ei tarbinud alkoholi, ei suitsetanud ning vaadati ka seda, et neil ei esineks perekonnas kasvajaid.

T. Colin Campbell, kes on üks kuulsamaid  proffessoreid toitumise alal ja tunnustatud biokeemik taimedel põhinevas toitumises, on läbi viinud ühe suurima uuringu toidu ja toitumise mõjust tervisele, mis on  ilmunud raamatuna “ The China Study“ (Hiina uuring). Raamat on esmakordselt ilmunud 2005 aastal ning räägib sellest, kuidas lääne inimeste dieet on suuresti erinev Aasia maade omast ja milliseid haigusi (vähk, südamehaigused) on lääne dieet kaasa toonud ning mis Hiinas praktiliselt puudusid. Tänapäeval tänu lääne dieedi omaks võtmisele Aasia maades on meile tuntud haigused ka sinna jõudnud. Seda teemat käsitletakse ka populaarses dokumentaalfilmis “Forks over knives“, mis  ilmus 2011 aastal ja on saadaval ka eesti keeles ” Kahvliga skalpelli vastu.”
Filmis näidatakse tõestisündinud lugusid inimestest, kes on tänu oma menüü muutmisele pääsenud rasketest haigustest.  Näidatakse ka mitmeid taimetoitlastest sportlasi nagu näiteks maratonijooksjat Ruth Heidrich’t, kes seljatas taimse toitumisega rinnavähi ning harrastab veel 70-aastaseltki triatloni. Filmist võtavad osa veel paljud tuntud toitumisteadlased nagu dr. Galdwell Esselstyn,  dr. John McDougall, dr. Neal Barnard ja teised. Kõik need teadlased on jõudnud sarnaste järeldusteni aastakümneid kestnud põhjalike uurimustööde tulemustena – terviklik , madala rasvasisaldusega, liigselt töötlemata taimetoidudieet aitab ennetada ja isegi ravida paljusid kroonilisi haigusi, vähki, südamehaigusi, osteoporoosi jne.

Physicians Committee for Responsible Medicine (Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee) on  mittetulundusühing, kuhu on koondunud 150 000 liikmeline grupp arste ja muid tervisega tegelevaid inimesi. Komitee asutati juba 1985. a. Neal Barnard, M.D poolt, kes on seal ka hetkel juhtival positsioonil ja The Cancer Projecti eestvedaja. Nad pooldavad madala rasvasisaldusega taimetoidudieeti, et ennetada ja peatada kroonilisi terviseprobleeme, diabeeti, vähki ja südamehaigusi. Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee propageerib uut toiduvalikut, kuhu kuulub vaid 4 toiduainete gruppi – puuviljad, aedviljad, kaunviljad ja teraviljad – vältides loomset nagu liha, kala, mune ja piimatooteid. Tervislikud rasvad nagu pähklid ja seemned on samuti omal kohal.

Komitee on oma kodulehel välja toonud palju erinevaid uurimustöid. Lisan siia  vaid mõned näited:

  • Suured uuringud Inglismaal ja Saksamaal on näidanud, et taimetoitlastel on 40% väiksem võimalus haigestuda vähkkasvajatesse.
  • American Institute for Cancer Research (AICR) avaldas 2007 aastal oma teise suure uuringu toitumise ja vähi kohta, kus leiti, et punane liha ehk siis veise-, lamba- ja sealiha, eriti kui see on tugevalt küpsetatud, või grillitud võib tõsta erinevate vähivormide riski.
  • Harvardi uuring, mis hõlmas tuhandeid naisi ja mehi näitas, et igapäevaneregulaarne lihatarbimine suurendab jämesoole vähki haigestumist umbes 3 korda enam kui neil, kes liha ei tarbi.
  • 2003 aastal Journal of the National Cancer Institute poolt välja antud uuring leidis, et kõrge rasvasisaldusega toidud nagu liha, piimatooted, friteeritud tooted ja isegi taimne õli paneb naise keha rohkem östogeeni tootma, võides põhjustada rinna-  ja emakaela vähki.

Nutritionfacts.org on lehekülg, kus avaldatakse tavainimesele selges ja lihtsas keeles ning videopildis uusimad teadustööd toitumise mõjust tervisele.  Michael Greger M.D., kes on vegan, tunnustatud arst, lektor, paljude raamatute autor ja teadusartiklite kirjutaja, jagab sellel lehel lahkelt oma teadustöid ja väärt nõuandeid.

Sellel lehel on hea näide sellest, kuidas ühe aasta ainult taimset toitu sööva inimese organism piirab vähirakkude kasvu 8 korda paremini. Tehti katse, kus naine pandi 2 nädalaks sööma väherasvast ja kiudaineterikast täistaimetoitu –  tulemusena peatas dieet kolme erinevat tüüpi rinnavähirakkude kasvamise. Samat tüüpi katse tehti mehega, peatades taimetoidu dieediga eesnäärme vähi rakkude kasvamist.

Kuidas võib lihtne menüü muutmine peatada vähi kasvamise kõigest loetud päevadega? See dramaatiline muutus sai osaks tänu sellele, et tervisliku taimetoidu dieeti süües muutus kehas kasvuhormooni nimega IGF1 tase. IGF1 on insuliinilaadne kasvuhormoon, mis reguleerib normaalset kasvamist lapseeas. Täiskasvanuna ei pea me enam kasvama, kuid loomne proteiin ehk valk tõstab IGF1 taset meie kehas ja loob ebanormaalse kasvu , mille tulemusena võib kehas hakata kasvama vähk. Kui lülituda ümber taimetoidule, siis selle hormooni tase langeb ja vähirakkude kasvamine aeglustub. Mida vähem on meie menüüs loomset toitu, seda väiksem on võimalus haigestuda erinevatesse vähivormidesse.

Head loengud on ka:

Rohkem kui üks õun päevas: Ennetades meie kõige levinumaid haigusi
Kuidas toituda nii, et vältida meie suurimaid haigusi

Halvad geenid

Paljud inimesed arvavad, et kuna neil esineb perekonnas vähki, siis on ka neil kehvad geenid. Dr. Dean Ornish  ja Nobeli preemia võitja Elizabeth Blackburn avaldasid uurimuse  toitumise mõjust meie geenidele. Olles vegan dieedil, muutuvad rohkem kui 500 geeni 3 kuuga, “keerates lahti” geenid, mis hoiavad ära haigused ning “keerates kinni” geenid, mis põhjustavad haiguseid nagu näiteks erinevad vähkkasvajad, südamehaigused ning paljud muud kardetud haigused. Samuti kasvas  telomeeraaside hulk  3 kuuga 30% (telomeraasid on ensüümid, mis parandavad meie telomeere, asudes meie kromosoomide lõpus  ja määrates ära meie eluea pikkuse).

Dr. Dean Ornish on kirjutanud palju tänuväärseid raamatuid toidu mõjust tervisele. Ta on ka mittetulundusliku instituudi Preventive Medicine Research Institute (PMRI) asutaja. Tema 35 aastane teadustöö on tõestanud, et toitumise ja elustiili muutmisega on võimalik tervise vallas korda saata imesid, mõjutades kroonilisi seisundeid ja haiguste kulgu. Tema ühest uuringust selgub, et varajases staadiumis võib õige dieediga peatada ja isegi taandada eesnäärmevähi. Ornishi dieeti on hinnatud ka parimaks südamehaiguste ja diabeedi  puhul. Ornish jagab elu 4 lahtrisse – toitumine, liikumine, stressiga toimetulek ning toetuse ja armastuse olemasolu. Tema raviplaan sisaldab  väga madala rasvasisaldusega dieeti – puuviljad, aedviljad, täisteraviljad ja kaunviljad, samuti mõõdukat liikumist nagu jalutamine, jooga stiilis venitusharjutusi, meditatsiooni ja armastavat suhtumist.

Sinu tervis on sinu taldrikul

Oluline on teada, et mitte ükski dieet ei suuda 100% kaitsta meid vähi eest, kuid 30-40% vähijuhtudest saab ära hoida või riski oluliselt vähendada oma toitumist muutes. Ja see on VÄGA suur protsent. Samuti aitab tervislik taimetoidu dieet peatada juba olemasoleva vähi ning  aitab kaasa kasvajast vabanemisele.

Hoidudes rafineeritud toiduainetest, liigselt praetud ja küpsetatud toidust, liigsest rasvast ja suhkrust ning kahjulikest E- ainetest, samuti suurendades värske, toore, töötlemata, orgaanilise taimetoidu osakaalu ning  vähendades või loobudes liha- ja piimatoodete tarbimis est.

Madala rasvasisaldusega dieet ei tähenda seda, et seal ei oleks  üldse rasva, ” head” rasva on organismile samuti vaja. On täiesti tavaline , et tavainimese menüü sisaldab kõvasti üle soovitusliku normi rasva. Oluline on osata valida tervislikke rasvu. Soovitusliku 25 % rasva päevasest kaloraazist saab kätte väga kergesti kui lisada menüüsse pisut pähkleid seemneid, avokaadot, kookost, oliive ning nendest valmistatud rafineerimata õlisid.

Teadlikult valitud toitumine aitab pikendada tervena elatud eluaastaid  ja parandab elukvaliteeti olulisel määral. Tähtis on ka meeles pidada, et toitumisest üksi ei piisa – sama tähtsad on liikumine, puhas õhk, päevavalgus, positiivsus, sotsiaalsus, armastus, spirituaalsus ja paljud muud tegurid.

Toitumine mängib küll suurt rolli aga tõelised haiguste põhjustajad  on tegelikult sügaval meie sisemuses- depressioon, hirmud ja  üksindustunne. Tervenemine sõltub sellest kui palju armastust ja toetust on meie sees ja ümber.                                                                                                                             Dr. Ornish

NB! Tametoitlus on väga tervislik kui  toitutakse teadlikult. Taimsele toidule üleminekul tuleks uurida vastavasisulist kirjandust või pidada nõu taimetoidu spetsialistiga, et tagada teadlik ja tervislik toitumine ning olla kindel, et saadakse kätte kõik eluks vajaminevad ained.

Seedimine

Peaaegu iga haiguse üks osa võib olla halb seedimine. Söödava toiduga saab mõjutada seedimisprotsessi. Hästi toimiv seedimine hoiab ära paljud tervisega seotud probleemid. Ka soolestiku õige mikrofloora säilimine sõltub korralikust seedimisest. Tervislik mikrofloora on teadaolevalt oluline immuunfunktsiooni toimimiseks ja vitamiinide imendumiseks, samuti seente ja halbade bakterite leviku vältimiseks soolestikus.

Tänapäeval on paljud seedimisprobleemid saanud tavaliseks osaks meie igapäeva elus. Peamised kaebused seoses seedimisega on : liigsed gaasid, kõrvetised, kõhuvalu, rõhumistunne  kõhus peale sööki, refluks ehk toidu tagasiheide ja halvalõhnalised väljaheited. Suureks probleemiks on ka kõhukinnisus, eriti vanemas eas.  Väsimuse tekkimine pärast sööki viitab  sellele, et toitu ei seedimine võtab liiga palju energiat. Toit peab andma energiat, mitte seda ära võtma.

Organism on tervik. Kui neile kehamärkidele tähelepanu ei pöörata, võivad neist areneda erinevad terviseprobleemid: Väsimus, uimasus, peavalud, halb konsentreerumisvõime, liigeste ja lihaste valud. Ka naha olukord sõltub seedimisest, nahalööbed, ekseem, atoopiline dermatiit, psoriaas ja vistrikud võivad viidata kehvale seedimisele. 70- 80 % immuunsüsteemist on seotud soolestikuga. Seedeelundite talituse häired võivad viia mao -ja kaksteistsõrmiksoole haavanditeni, maksa – ja sapihaigusteni, jämesoolepõletikuni (koliit), soole sopististe( divertiikulite)  põletikeni. Halb seedimine kahjustab ka hambaid ja igemeid. Halb hingeõhk annab märku sellest, et kehas võivad aset leida põletikulised ja mädased protsessid.

Seedeprobleemide põhjusteks võivad olla :

  • valed toitumisharjumused
  • vähene vedeliku tarbimine
  • vähene liikumine
  • magamatus
  • stress
  • soolestiku normaalse mikrofloora nõrgenemine
  • teatud ravimite tarvitamine
  • toiduainete talumatused

Toidu seedimine

images-5

Seedekulgla on elundite kogum, mis on ühendatud nii välis- kui ka sisekeskkonnaga ja selle korrashoid oleneb tasakaalustatud toitumisest. Seedekulglas lõhustatakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või värativeeniverre.

Seedimisega tegelevad suu, magu, peensool, kõhunääre, maks, sapp, jämesool jt. Seedeprotsessist võtavad osa mikroobid, ensüümid, vitamiinid, mineraalained jm. Söömisel vallanduvad seedekulglas bioloogiliselt aktiivsed ained.  Iga inimene reageerib toidule individuaalselt, põhjuseks on tema ainevahetuse iseärasused. Need omakorda sõltuvad nii pärilikest omadustest kui ka toitumistavadest.

Suu

Seedimine algab toidu mälumisest, mis stimuleerib süljefermendi tekkimist ja valmistab toitu ette edasiseks seedimiseks. Süljes on ensüüm nimega alfa amülaas, mis lõhustab tärklist ning lingvaallipaasi mis lõhustab rasvu. Toidu peeneks mälumine on nii oluline, et paljudel inimestel võivad kaduda seedeprobleemid ainuüksi seetõttu, et nad hakkavad korralikult toitu mäluma.  Suutäie tahke toidu peenestamiseks oleks vaja mäluda 20-30 korda.

Söögitoru

Söögitorus seedimist ei toimu ja toit läbib selle umbes 10 sekundiga. Allaneelatav toit peaks olema väikseks mälutud ja süljega korralikult niisutatud.

Magu

Mööda söögitoru jõuabki toit makku. Maos enam süsivesikuid ei seedita, vaid toimub suus alanud protsessi jätkumine. Maos  algab valkude seedimine, milles osalevad pepsiin ja soolhape. Maohape denatureerib toiduvalgud, aidates keerulisi valgustruktuure lihtsamaks muuta. Maohape võitleb ka infektsioonide vastu ja hävitab mikroorganisme.  Maos valmistatakse toit ette järgmiseks seedeprotsessiks.

Peensool

Maost liigub toit peensoolde, mille esimene osa on kaksteistsõrmiksool. Peensooles seeditakse lõplikult kõik toitained: valgud, rasvad, süsivesikud ning toimub toitainete imendumine organismi. Seedeprotsessis osalevad ka kõhunäärme ensüümid ja maksas toodetud sapp.

Jämesool

Kõik mis peensooles jääb seedimata või imendumata, liigub edasi jämesoolde. Seal ei seedi enam midagi ja see on organismist üleliigse väljaviimise organ. Liigne vesi imendub läbi sooleseina tagasi ja soolesisaldis muutub tahkemaks.

 Seedimis probleemid

images-2

Lõhustumisprotsessist ehk seedimisest võivad alata paljud probleemid, mis võivad viia raskete haigusteni. Kui seedimine ei toimi hästi  ja toitained jäävad korralikult lõhustamata, võib kahjustuda soole limaskest. Sellest põhjustatud “lekkiv sool” võib viia toiduainete talumatuseni, allergiate tekkimiseni ja toitainete halva imendumiseni.

Nii mao ala -kui ülehappesus aeglustab seedimist. Madala maohappesuse korral valke korralikult ei lagundata ja tekib soodumus düsbioosiks ehk ebanormaalse mikrofloora kujunemiseks ja seedeelundkonna asustamiseks parasiitide poolt.

Ka siis ei seedu toit korralikult, kui toit on liiga happeline ja seda ei suudeta neutraliseerida. Kui seedesüsteemi pH on tasakaalus, siis toit seeditakse ja imendatakse korralikult ning tagatakse ka tugev immuunsus. Kui tasakaal on rikutud, siis tekib organismi üle- või alahappesus, ärritused. Rakud paisuvad, kui ärritust ei kõrvaldata, siis järgneb põletik, kui ka siis ei reageeri, siis järgneb mädanik…

Väljaheited

Kõige tervislikum on soolestiku vaevata tühjenemine 1- 3 korda päevas.  Tavameditsiini seisukohast peetakse normaalseks ka üle kolme päeva soole tühjenemist, tõlkes tähendab see, et siis pole asi veel nii hull. Kuid tuleb teada, et kui toit jääb soolestikku kauemaks kui ööpäev, siis hakkab see roiskuma, paljunevad” halvad” bakterid ja tekivad toksilised vaheproduktid, mis on kehale väga mürgised. Mürgid imenduvad vereringesse  ja nõrgestavad kogu keha, tekib väsimus ja langeb immuunsus. Mõnikord võib inimesel  olla halb hingeõhk juba seetõttu, et roiskuv toit “istub” soolestikus.

 Oluline on ka väljaheite lõhn, värvus ja konsistents:

  • Igat värvi pruun on normaalne. Väga hele,  kollane või must väljaheide viitab probleemidele.
  • Halvalõhnaline väljaheide on märk kehvast seedimisest ning seedeensüümide puudulikkusest. Kindlasti on sellisel juhul organism täis jääkaineid ning soolestik on happeline.
  • Väljaheide, mis kleepub poti külge näitab, et organismis on liigselt niiskust ja rasva. Lima tekitavad enamasti piimatooted.
  • Suur, kõva ja tükiline väljaheide näitab, et oled vedelikupuuduses.
  • Pidevalt vedel väljaheide võib olla märk põrna kehvast funktsioneerimisest ning halbade bakterite vohamisest ja halvenenud mikrofloorast. See võib viidata ka ärritatud soole sündroomile, Crohni tõvele või tsöliaakiale. Ka pidev nätsu närimine võib viia kõhulahtisuseni.
  • Vähem kui 1 kord päevas  soolestiku tühjendamine,  pikk tualetis istumine, punnitamine ja jänesepabulate tegemine on märk kõhukinnisusest.
  • Normaalne väljaheide on tüüp number 4 paremal pildil. Pehme , peenema poolne, sile ja väljub vaevata ühes tükis ja “lõhnab” hästi. 🙂

Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on üks sagedasem toitumisest tingitud jämesoole haigestumine, millega kaasnevad hemorroidid,  Aastaid kestnud kõhukinnisus on soolevähi riskitegur.  Kõhukinnisusest tingitud organismi mürgitus mõjutab ka vegetatiivset närvisüsteemi ja psühhikat, millest võivad olla tingitud:

  • ärrituvus
  • erutuvus
  • tusasus
  • depressioon
  • liigesevalud
  • südamevaevused
  • higistamishood
  • peavalud
  • käte ja jalgade külmetamine
probiotic-2

Soolest tingitud mürgituse all kannatavad inimesed mürgitavad nii mõtete kui väljendatud emotsioonidega oma ümbruskonda  ja ” plahvatavad ” iga pisiasja pärast.

Kõhukinnisust tekitavad liigne rafineeritud toodete nagu valge jahu, valge riisi, valge suhkru, samuti liha , munade ja piimatoodete  tarbimine. Sellises toidus on vähe kiudaineid ja nad ummistavad soolestiku sõna otseses mõttes. Kõhukinnisus võib olla tekkinud ka regulaarsest lahtistite kasutamisest ja sellest tekkinud sõltuvusest.

Kõhukinnisuse puhul tuleb muuta toitumisstiili. Igapäevaselt peaksid menüüs olema  kiudainerikkad  täisteraviljatooteid, köögiviljad,  kaunviljad, värsked puuviljad, marjad, pähklid ja  seemned.  Eriti suurt rõhku peaks pöörama puhta, gaseerimata vee joomisele, olenevalt inimesest aga keskmiselt 1, 5 l. päevas. Suureks abiks on alustada oma päeva klaasitäie toasooja veega, kuhu on pigistatud ka pisut värsket sidrunimahla. See on justkui hommikune “torude puhastus” ja ettevalmistav protsess hommikusöögiks.

Kui probleem on juba suur tuleks lisaks  abi otsida  ka spetsiaalsetelt taimedeedelt: piparmünt ja nõges soodustavad seedimist. Väga tõhusalt mõjuvad ka  jahvatatud linaseemned, värsked mustikad, spirulina, klorella,  probiootikumid ja seedeensüümid.

Kõhugaasid

images-7

Halvalõhnalised gaasid, punnis kõht ja pidev puuksutamine ei ole normaalne. See võib viidata madalale maohappe tasemele või seedeensüümide ebapiisavusele.

Gaase tekitavad ka valed toidukombinatsioonid, hilisõhtune söömine, liigse rasva ja suhkrurikaste toitude söömine.

Siin võib olla suureks abiks toitude kombineerimine. Väga oluline on süüa puuvilju alati enne söögikorda, iseseisva toidukorrana või vahepalana. Puuviljad on kõige kiiremini seeduv toiduainete grupp ja nende söömine peale “rasket ” einet või isegi samal ajal jätab kiiresti seeduvad puuviljad teise toidu ” kukile ” roiskuma ja käärima, tekitades halvalõhnalisi gaase. Ka magustoite soovitatakse süüa teistest toitudest eraldi.

Kaunvilju tuleks enne keetmist mõned tunnid leotada, kuna kaunviljades esineb puhitust tekitavaid ühendeid, oligosahhariide. Oligosahhariidide hulka kaunviljades saab märkimisväärselt vähendada neid korralikult keetes või idandades. Enne eelnevalt leotatud (12 t soovitavalt) ubade keetmist koorige ära leotamisvee pinnale tõusnud ubade kestad, valage ära leotamisvedelik ja loputage ube puhta veega.

Gaasid

  • teravili piima ja lihatoiduga = gaasid
  • puuvili köögiviljadega, lihaga piimatoodete või teraviljaga  = gaasid

Gaasideta

  • Puuvili eraldi= gaasideta
  • piimatooted eraldi= gaasideta
  • teravili köögiviljadega = gaasideta
  • oad köögiviljadega = gaasideta
  • kala, liha munad köögiviljadega= gaasideta
  • kaunviljad teraviljadega = gaasideta

Reflux

Unknown

Reflukshaigus on tõsine haigus, mille puhul tõuseb maohape maost söögitorru. Kui seda ei ravita, võib pikaajaline söögitoru limaskesta kokkupuude maohappega viia söögitoru limaskesta põletiku ehk ösofagiidi tekkeni. Kujunevad söögitoru limaskesta muutused võivad olla hiljem söögitoru vähi üheks tekkepõhjuseks.

Kõrvetised on põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust või rindkere alaosast kaelani (nn rinnaku tagune valu). Põletav valu ning survetunne rindkere ülaosas võib kesta mitu tundi ning süveneb sageli peale sööki. 75% juhtudest on kõrvetised seotud reflukshaigusega.

Reflukstõve põhjuseks on enamasti ülesöömine ja täis kõhuga magamaminek. Sageli ka shokolaadi, praetud toitude, vürtside, alkoholi, kohvi ja gaseeritud toitude liigtarbimine. Põhjus võib olla ka toidutalumatuses.

Vältige vaevusi tekitavaid toite. Mõnel inimesel tekitavad vaevusi vürtsitatud toidud, teisel näiteks kurk. Lõpeta söömine, kui kõht on kolm neljandikku täis.  Magamamineku ja õhtusöögi vahe võiks olla vähemalt 4 tundi.

Soolte ärritussündroom

Soolte ärrituse (IBS- Irritable Bowel Syndrome) ehk jämesoole motoorika häire sümptomid on ebameeldivad ja erinevad nagu kõhuvalu, “õhupalli tunne” kõhus, kõhukinnisus ja lahtisus vaheldumisi, lima väljaheites.

Sündroomi põhjused on ebaregulaarne söömine ja sage näksimine toidukordade vahel, liiga kuiv toit, lahtistite sage kasutamine ning emotsionaalsed tegurid. Tihti on tegemist ka laktoosi, gluteeni või kaseiini talumatusega.

Abi saab sellest kui süüa korrapäraselt ja õigesti, puhata ja liikuda piisavalt. Loobuda tuleks ka suitsetamisest ja närimiskummi närimisest, mis ergutavad liigselt soolestiku motoorikat. Ärritatud soole sündroomi all kannatav inimene on ka ise rahutu ja närviline. Lõõgastumine ja  kindla toitumisreziimile üleminek leevendab olukorda olulisel määral .

Hea seedimise võtmeks on ensüümid, aluseline ja kiudaineterikas toitumine

images-7

Ensüümid
Toidu kuumutamine toidu kvaliteeti ei paranda. Uuringud on näidanud, et kuumus muudab kuni 85 % toitainetest kättesaamatuteks ja hävitab kõik ensüümid juba 47 kraadi juures umbes 20 min. jooksul. 3 minutit keemistemperatuuril hävitab kõik ensüümid.

Ensüümid on kriitiliselt vajalikud meie keha heaks toimimiseks. Igas sekundis töötavad meie kehas miljonid ensüümid, et saaksime hingata, süüa liikuda ja elada. Kui pole ensüüme, pole ka elu.  Meie keha  toodab seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme nagu amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas , laktaas jne. 

On ütlus, et noor kasvav organism võib seedida isegi raudnaelu.Peale 40 ndat eluaastat hakkab aga organismis vähenema ensüümide konsentratsioon ning see võib põhjustada seedeelundite talituse häireid. Sellest hetkest tuleb söödava toidu suhtes olla palju tähelepanelikum kui varem.

Toorest toidust saame lisaks toiduensüüme, mis soodustavad seedimist. Vähenda oma menüüs surnud toidu osakaalu. Suurenda elusa toidu osakaalu. Väldi konserveeritud, rafineeritud, pikalt kuumutatud ja muul viisil töödeldud toite. Söö rohkem värskeid, küpseid kuumutamata aed- ja puuvilju ning idandeid. Need on kuhjaga täis elavaid ensüüme ja on võtmeks toitainete omastamisele.

Söö vähem happelisi toite ja suurenda aluseliste toitude osakaalu 

Tänapäeva inimesed on harjunud sööma liiga happelisi toite. Normaalne vahekord peaks olema 80% aluselisi ja 20% happelisi toite.

Suurimat happelist jääki tekitavad lihatooted, liha, valge jahu ( valged makaronid ja riis), nisujahust küpsetised, suhkur ja seda sisaldavad tooted (maiustused, karastusjoogid jne), alkohol, poolfabrikaadid, töödeldud toit (keedetud, praetud, rafineeritud, homogeniseeritud), kohv, kaunviljad, piimatooted, eriti juustud.

Aluselist jääki tekitavad enamus värsked puu ja – köögiviljad, rohelised taimed, marjad, idandid, võrsed, toortatar, kinoa jne. Laias laastus värske puhas töötlemata toit.

Kiudained

Kiudained on süsivesikud, mida ei lagundata peensooles, vaid mis jõuavad jämesoolde peaaegu puutumatult.  Kiudained lühendavad toidu soolestiku läbimise aega, sest stimuleerivad sooleliigutusi ning muudavad seedimise efektiivsemaks.

Kiudained on kasulikud soolte tööle, aidates vältida põletike ning hemorroidide teket, soodustades kasulike bakterite arengut. Kiudainerikka toidu söömise tulemusena väheneb ülemäärane kolesteroolisisaldus veres, langeb kõrgenenud veresuhkru tase, kiireneb toksiliste ainete väljutamine soolest, väheneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja suhkurtõvesse, väheneb oht kõhukinnisuse tekkele ja paraneb seedimine.

Kiudaineid leidub vaid taimsetes toiduainetes – juur- ja puuviljades, marjades, täisterades, pähklites, seemnetes,  ubades ja hernestes.  Oluline on taimi süüa koos koorte ja seemnetega. NB! Mahlad kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid on vees lahustuvaid ja vees lahustumatuid. Neil on erinevad funktsioonid ja mõlemaid läheb organismil vaja.

  • Vees lahustuvad – näiteks pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
  • Vees lahustumatud – näiteks hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.

Päevas peaks täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid. Liigne kiudaine tarbimine,üle 40 g päevas seob aga lisaks jääkainetele ka organismile vajalikke mineraalaineid raskesti lahustuvatesse ühenditesse ja takistavad niimoodi nende imendumist organismis.

Probiootilised ja prebiootilised toiduained parandavad seedetrakti mikrofloorat

images-6

Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Meie soolestikus elab umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles.

Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Soolestiku mikrofloora tasakaalu häirivad halvad toitumisharjumused ja elustiil ning antibiootikumid, hävitades kasuliku mikrofloora, hakkavad vohama halvad bakterid, parasiidid, hallitus- ja pärmseened.

Sõltuvalt igapäevasest menüüst saab inimene suuresti muuta oma mikrofloora kvaliteeti, suurendades  heade bakterite arvu kuni 2000 korda. On andmeid, et kui inimene tarbib 50-70 g loomseid valke päevas, on häid baktereid tal sada korda vähem kui neil, kes tarbivad 10-30 g loomseid valke päevas. Seega- liiga palju loomseid valke ei ole hea.

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele  headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles.

Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad  naturaalselt hapendatud toitud nagu hapukurk, hapukapsas, hapendatud seened, fermenteeritud  soja, miso, natto, tempeh, keefir, hapupiim ja jogurt. Jogurt ei pea tingimata olema lehmapiimast. Häid baktereid saab kasvatada ka kodustes tingimustes näiteks kookospiima sees.

Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed.

Prebiootilised ja probiootilised toiduained võivad kaasa aidata seedeelundite talitushäirete leevendamisele ning toetavad seedeelunditega seotud immuunsüsteemi organismi üldises immuunsüsteemis.Vajadusel on abiks ka kvaliteetsed  probiootikumid. Efektiivses tootes peaks olema vähemalt kaks bakterite liiki ja nende kontsentratsioon peaks olema vähemalt 10 (9) .  Probiootikumidest on abi näiteks kõhulahtisuse, ärritatud soole sündroomi, kõhugaaside ja peale antibiootikumi kuuri mikrofloora taastamisel.

Seedimist korrastavad taimed:

Harilik köömen, aedtill, linaseemned, harilik leesputk, aedseller, aedpetersell, harilik raudrohi, liht-naistepuna, paakspuukoor (tugeva lahtistava toimega), palderjan, põdrasammal, kõrvenõges, harilik nurmenukk, hanijalg, harilik võilill (juur), kirikakar, harilik leesikas, aed-koriander, saialill, harilik pune, piparmünt, koirohi, teekummel, mustikas, kukerpuumarjad, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad.

Head seedimist!

Piira või väldi neid toite, mida su keha ei suuda seedida. Joogidel on ütlus: “Ära söö seda, mida sa ei suuda seedida 24 tunni jooksul. ” Seedimise efektiivsust ei suurenda ainult see mida sa lisaks sööd, vaid ka see, kui sa lõpetad või vähendad oluliselt nende toitude söömise, mida su kehal on raske seedida. Lääne inimese tavapärane toit liha, munad, kala ja juust seeduvad väga kaua, võides organismi jääda koguni kolmeks ööpäevaks. Nende seedimiseks läheb vaja palju seedeensüüme, mida üleliigsele valgukoguse puhul ei pruugi jätkuda ning valk jääb lõpuni lagundamata. Lõpuni lagundamata valk tekitab palju vaevusi ja probleeme ning halvalõhnalisi gaase.  Et parandada oma seedimist siis piira või väldi : Liha ja lihatooted, piima ja piimatooteid, valget suhkrut ja valget riisi, valget jahu ja sellest tehtud tooteid nagu sai, leib, pasta, koogid.

Söö selleks, et elada, ära ela selleks et süüa. Kui sa sööd liiga palju, valesid toite valel ajal, siis sa ei aita oma seedimisele kaasa. Sa ei ole prügikast. Sa ei saa enda sisse visata ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Meie seedimissüsteem lihtsalt ei suuda puht füüsiliselt selle kõigega toime tulla. Liigsöömine võib olla ka psüholoogiline probleem või alateadlik soov tuimestada toiduga emotsioone, liiga tihti on aga tegemist täiesti tavalise distsiplineerimatusega.

Söö regulaarselt.  5 korda päevas söömine ehk 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. See aitab sul disiplineerida söömisaegu, hoiab veresuhkrutaseme ühtlasena kogu päeva jooksul. Aitab ära hoida söömasööstud ebasoovitava toidu järgi ning liiga suurtes kogustes söömise ühel toidukorral.  Regulaarne söömine tagab ka hästitoimiva ainevahetuse, hoiab korras kaalu ja sa tunned end energilisena ja toidetuna.

Söö alati hommikusööki, väldi õhtul hilja söömist. Paljud inimesed väidavad, et neil pole hommikuti isu ja piirduvad healjuhul vaid kohviga. Tihti  tuleb aga isu just enne magamaminekut, siis süüakse hommiku, lõuna ja õhtusöök  ühe korraga. Paradoks seisneb aga selles, et hommikuti on kõhu energia alati tugevam ja seedeensüümide mahlad “ootevalmis”. Hommikusööki vahele jättes nõrgestad järkjärgult mao- ja seedefunktsioone.

Liiga hilja süües kurnad oma keha ja viid ta stressiseisundisse.  Inimene elab bioloogiliselt ühes rütmis loodusega, kui väljas läheb pimedaks , siis muutuvad ” uniseks” ka meie organid. Täiskõhuga magama minnes ei suuda organism toitu efektiivselt seedida. See on halb seedeorganitele, südamele, maksale, rääkimata libiidost. Las õhtusöök olla päeva kergeim ning vahe õhtusöögi ja magamaminemise vahel vähemalt 4 tundi.

Söö aeglaselt ja mälu korralikult. Süüa tuleks alati rahulikult ja aeglaselt, väga oluline on toidu piisav närimine, sest nagu te mäletate, siis toidu seedimine algab juba suust.

Lõpeta söömine kui kõht on kolm neljandikku täis. Nii väldid sa ülesöömist. Kui sööme korraga palju, siis seedimine aeglustub. Vahel võib rikkalik õhtusöök jääda makku terveks ööks.

Väldi talumatust tekitavaid toite. Toiduainete talumatus on tänapäeval suur probleem. Kõige enam on levinud piima suhkru laktoosi ja piima valgu kaseiini ja teravilja valgu gluteeni talumatus. Talumatud toidud ei seedi lõpuni ning tekitavad kõhu lahtisust või kinnisust, tuntuimad talumatusega kaasnevad probleemid on Crohni tõbi, tsöliaakiahaigus ja ärritatud soole sündroom. Toiduainete talumatust saab määrata spetsiaalsete testidega.

Ära söö iga päev ühte ja sama toitu. Sama toidu söömine igapäevaselt võib viia toidutalumatuste tekkimiseni. Loodus on andnud meile aastaajad ja nendega koos vahelduvad taimed. Kuigi kaupluses on enamasti samad toidud müügil aastaringselt, siis vali oma toit lähtuvalt hooajast ja sa võid kindel olla, et toitud palju mitmekesisemalt ja hoidud talumatuste tekkimisest.

Ära joo vedelikke söögi ajal. Väikse lonksu vett toidu kõrvale võtta võib ikka aga kui toit mahla, piima või muu vedelikuga sõna otsese mõttes alla uhuda, siis uputad sa ära oma seedeensüümid ja seedimine toimub vaid osaliselt. Pea joomise-söömise vahet umbes 30 minutit.

Toit peab olema ahvatlev. Söömine algab tegelikult nägemise ja haistmisega. Toit peab välja nägema ilus ahvatlev ja hea lõhnaga. Sul peavad toitu vaadates süljenäärmed tööle hakkama. Jubeda välimuse ja maitsega sööki sööma sundides, annad sa oma seedimisorganitele käskluse toidu mitte seedimiseks.

Kord nädalas anna oma seedeelunditele puhkust. See ei pea olema päris veepaast. Sa võid sellel päeval süüa lihtsalt puuvilju või aedvilju, neid on kergem seedida ja seedeorganid jõuavad end taastada ja toksiinid organismist väljuda.

Puhka ja lõõgastu piisavalt. Stressis ja väsinud keha ei suuda toitu efektiivselt seedida ega omastada.

Tee mõõdukalt sporti. Mistahes liigutamise vorm- kõndimine, ujumine, jooksmine, joogatamine tantsimine aitab liigutada lümfe ja ajada välja toksiine.

images-6

Sa oled see mida sööd ja mõtled ning mida suudad seedida nii vaimselt kui füüsiliselt!

Kasutatud kirjandus:

  1. “Foods for Healing” Yogi Bhajan
  2. ” Paastuga Terveks”  Peatükk seedimisest . Dr. Natalia Trofimiva
  3. ” Sa oled see, mida sööd” Dr. Gillian McKeith
  4. Ajakiri “Toitumisteraapia” märts 2013 Annely Sootsi artikkel . ” Seedimise toetamine toitumise abil”.
  5. http://www.korvetised.ee/reflukshaigus/
  6. www.tervistavstuudio.ee/Probiootikumid.doc
  7. http://www.vianaturale.ee/probiootikumid
  8. http://www.livescience.com/36689-poop-health-signs-disease-infection.html
  9. http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/02/14/normal-stool.aspx
  10. http://www.longheh.com/constipation1.html

Pika ea saladus

Öeldakse, et inimkonna eluea pikkus on tänapäeval  tõusnud. Võibolla tõesti, samas kui palju on neid inimesi kes elavad kaua ja on tõesti terved? Kes ei pea pidevalt võtma medikamente, keda ei ole opereeritud? Tõesti terveid, pikaealisi inimesi, kes on ka kõrges vanaduses täie mõistuse juures ja kellel pole elu halvavaid terviseprobleeme – neid on ikkagi väga vähe.

Mis kasu on meil pikenenud elueast, kui oleme terve elu haiged ja hädised ning jookseme ühe arsti juurest teise juurde, ühelt operatsioonilt teisele?

Kas praegune suremine 60-70 aastaselt on loomulik?

Teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem. Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad.

Meie kehad on üle koormatud söögist, magamatusest, stimulantidest, ületöötamisest ja me imestame, et meil on nii vähe energiat, palju haigusi ja sureme noorelt. Me töötame võimalikult kaua, piitsutame end takka, pidutseme kui keha tegelikult vajab und. Kui keha veel vaevaliselt liikuda jõuab, siis lükkame ta kohvi, suhkru või muude stimulantidega jälle jalule, laskmata tal taastuda. Kui jääme haigeks, siis haarame kiiresti tablettide järele, mis võtaksid maha sümptomid, vaigistaksid meie keha hääle, et me saaksime segamatult edasi tegutseda ja mitte kuulda, mida keha meile öelda püüab. Me ei lase oma kehadel end tervendada. Me oleme oma kehad tasakaalust ja loomulikust rütmist välja viinud.

Praegu on kõige vanem dokumentaalselt tõestataud isik 122 aastane,  kuid mõningate allikate põhjal on inimesed elanud ka palju vanemaks. Jah, meil pole selle kohta eriti kirjalikke tõendeid ( kuidas saakski olla, kui alles mõned sajad aastad tagasi ei osanud suurem osa inimestest veel kirjutadagi?) Ja kas tuhandeid aastaid tagasi üldse pandi sündi ja surma kirja?  Kui uskuda Piiblit, siis inimesed elasid 9oo aastat vanaks. Mida aeg edasi, seda lühemaks muutus eluiga. Pikaealisusega on hiilanud veel Sumerid ja paljud teised erinevad kultuurid. Loomulikut ei võta tänapäeva teadus  neid vanu pühasid tekste tõsiselt, kuid siiski… siin on mille üle mõtiskleda. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_reported_to_have_lived_beyond_130

Pikaealised inimesed

Vanadest raamatutest võib leida palju huvitavaid viiteid pikaealiste inimeste kohta. See lõik on kirjutatud maha 1939 aasta A. Lepp raamatust ” Toortaimtoitlaste toitude valmistamisõpetus”.

Loe lisa: http://kehakeel.ee/tag/toortaimtoitlaste-toitude-valmistamisopetus/

Dr. H. Balzli kirjutab: ” Kui hispaanlased 1668.a. asusid Lõunamere saare Lauronele, siis leidsid nad sealt eest 500 000 lise rahvaarvu. Neil oli oma kultuur ja põlluharimine. Tuld ja riietamist nad ei tundnud. Sõid toortoite: juur-, puuvilju ja lehti. Nad olid kõrgekasvulised, ilusad ja väga jõurikkad inimesed, kes ei tundnud ühtegi haigust ega varajast surma, vaid elasud kõik kõrgesse vanadusse. Uute isandate kaudu õppisid need looduslapsed tundma keetmist, riietumist, lihasöömist jne.- ühesõnaga ” kultuuri”, ja järeldus oli see, et preagu on sellest rahvast järel vaid riismed kahe tuhande inimese ümber.

Pikaealisi inimesi elab ka tänapäeval erinevates maailmapaikades.  Tuntuimad paigad on Kreeta saar Ikaria, Jaapanis Okinawa, Itaalias asuv saar Sardiinia, Californias Loma Linda, Lõuna Ecuadoris Vilcambamba ja Hunza küla Pakistanis.

Nende inimeste pikaealisus ja tervis sõltub paljustki sellest, et nad elavad lihtsat ja loomulikku elu. Nad elavad kaua, on terved nii füüsiliselt kui vaimselt, on rõõmsad ja õnnelikud. Nad söövad enamasti taimset vähetöödeltud, isekasvatatud orgaanilist toitu. Viibivad suurema osa oma ajast värskes õhus, teevad füüsilist tööd, puhkavad piisavalt ja armastavad oma elu. Sellise põhimõtte järgi elavad ka paljud vaimse praktika harrastajad, paljud loovad inimesed ja joogid ning nad on üldjuhul tõepoolest tervemad ja õnnelikumad.

Hunza küla elanikud

Kirjutan pikemalt Hunza küla elanikest kuna nende elustiil on paljuski sarnane joogalikule elustiilile.

Palju räägitud Hunza küla elanikud, kes elavad keskmiselt vanemaks kui 100 aastat( osade andmete pühjal 130-140 aastaseks) on näidanud, et kui õieti elada ja toituda, siis ei” kulu” keha 60-70 aastaga juba ära, vaid ta peab palju kauem vastu. Need inimesed on seda tõestanud juba sajandeid. Sealsed inimesed ei ole isegi kõrges vanuses pidanud vaevlema kasvajate, südamehaiguste või mõne muu tänapäeva topis olevate haigustega. Ei esine ka ülekaalu.

Hunzas elav 80 aastane naine näeb välja nagu 40 aastane naine Läänes. Hunzas ei peeta 80 aastast inimest veel vanuriks. 90 aastane mees võib saada veel vabalt isaks.

Nad elavad  oma elu tervetena, nooruslikena ja õnnelikena.  Neid on nimetatud ka õnnelikemaiks inimesteks tervel maamunal.

Hunza asub maailmast eraldatud paigas, Himaalaja mäestikus, 3000 meetrit üle merepinna. Nad on muust maailmast isoleeritud, nendeni pole veel jõudnud lääne inimeste  eluviis ja kombed. Rahvastiku arv on kõigest 30,000 inimest.

Hunzad toituvad äärmiselt tervislikult

Nende toit on täiesti orgaaniline, ise kasvatatud ja loomulikult puhas kõiksugustest kemikaalidest. Nad ei kasuta pestitsiide, vaid pritsivad oma viljapuid vee ja tuha seguga, mis muuseas tõrjub väga hästi  soovimatuid putukaid kuid ei kahjusta loodust.  Nad ei töötle oma toitu praktiliselt üldse.  Nende toit on enamasti nii värske kui ta põllupealt või metsast lauale jõuab. Enamus toitu süüakse toorelt või kergelt küpsetatuna. Vahest kuivatatakse ka puuvilju või tehakse võid või juustu. Enamus on terviktoit, ehk selline nagu ta loodusest tuleb. Suurt rõhku pööratakse toidu valmistamisele. Seda tehakse teadlikult ja hea tujuga.

Menüü koosneb peamiselt puuviljadest, teraviljadest ja köögiviljadest. Teraviljadest on enimkasutatud tatar, hirss ja täistera nisu. Puu ja – aedvilju  süüakse enamsti värskelt ja toorelt. Aedviljadest tarvitatakse kartulit, porgandit, kõrvitsat,  kapsast, pastinaaki, spinatit ja erinevaid kaunvilju – ube, herneid – ning kõike seda, mida on võimalik kasvatada ja mis on meilegi hästi tuntud aedviljad. Suur osakaal on toidusedelis ka aprikoosidel, kirssidel, viinamarjadel, ploomidel ja virsikutel, mustsõstardel, õuntel, pirnidel.

Olulisel kohal on ka pähklid nagu mandlid, kreekapähkid ja sarapuupähklid, eriti suur tähtsus on aprikoosiseemnetel. Arvatakse ka , et tänu aprikoosiseemnetes leiduvale vitamiinile B17 on kasvajad Hunzas väga harva esinev nähtus. B17 esineb tegelikult kõikides luuviljalistes nagu ploomid aga ka õunaseemnetes. Siin tasuks ehk meilgi õppust võtta ja oma õunad koos seemnetega ära süüa.

Hunza elanikud ei ole päris taimetoitlased.  Nad tarbivad mune ja piimatooteid, suur osa on isetehtud jogurtil. Väga vähe süüakse liha, enamasti kana liha. Heal juhul pakutakse liha 1 kord nädalas. Liha pakutakse ka pulmades, või suurte sündmuste korral, kuid  koguseliselt on liha pea olematu.

Hunza elanikud söövad üldse vähe, vaid 2 korda päevas -lõunal ja õhtul. Neil tuleb heal juhul päevas kokku vaid 1900 kcal , millest on vaid 50 g. valku, 36 g rasva ja 354 g süsivesikuid – ärgem unustagem, et nad teevad iga päev kõvasti füüsilist tööd. Enamus valku saadakse täisterviljadest, aedviljadest ja kaunviljadest. (Dr. Alexander Leaf, National Geographic, January, 1973).

Meie lääne inimene sööb tavaliselt umbes 3 korda rohkem kui keha tegelikult vajab kuigi meil enamasti küürutatakse vaid arvutite taga, mitte ei tehta rasket füüsilist tööd. Ja seegi toit on ebakvaliteetne ja liigselt töödeldud. Lääne inimeste menüüs olevad süsivesikud tulevad enamasti valgest rafineeritud jahust ning suhkrust ja valk tuleb loomsest toidust.

Üks kord nädalas antakse kehale ja seedesüsteemile puhkust, sellel päeval juuakse vaid mahla. Igal kevadel peetakse aga lausa mitmepäevalist paastu. Ka meie oma esivanemad on aastasadu, kui mitte tuhandeid aastaid, kevadeti paastunud.

Füüsiline aktiivsus, lõdvestumine ja meditatsioon

Väga tähtis hea tervise ja pikaealisuse hoidmistel on igapäevased füüsilised harjutused . Hunzad ärkavad hommikuti varavalges( u. 5 paiku hommikul) ja lähevad magama siis kui päike loojub. Nad viibivad enamuse ajast värskes õhus ja teevad palju füüsilist tööd. Nad on väga tugevad ja jõuavad palju. Igapäevaselt läbitakse pikki mägiseid radu – tihti tehakse isegi 15-20 kilomeetriseid retki. Eriliselt puhas mägede õhk on kindlasti ise juba ainuüksi väga tervistav. Vahemärkusena võib aga öelda, et Eesti on tunnistatud üheks puhtaima õhuga riigiks. Igaljuhul teeb ka kõndimine teeb head nii kehale kui vaimule.

Hunzad kasutavad ka palju joogatehnikaid. Oluliseks peetakse sügavat rütmilist hingamist. Äärmiselt tähtsaks peetakse lõdvestumist. See on ka ilmselt põhjus, miks Hunzad ei kannata üleliigsest stressist tingitud haiguste käes. Lõdvestust peetakse neil oluliseks tervise võtmeks.

Hunzad teevad mitu korda päevas lühikesi pause, mida nad kombineerivad erinevate harjutusete ja meditatsioonidega.  Pausid võivad kesta vaid mõned minutid, kuid nad on tõeliselt efektiivsed. Nad on teadlikud, et kui  pikalt järjepanu töötada, siis keha ja aju väsivad ja tekib tülpimus kõigest, sinu närvisüsteem saab häiritud ning sa pole enam efektiivne. Sa lihtsalt raiskad oma olemas olevat energiat end tagant sundides. Andes kehale ja vaimule vahepeal puhkust ning end venitades ja hingamisharjutusi tehes, keha taastub ja sa saavutad taas kõrge efektiivsuse ja energiataseme. Nii säästavad nad ka lõppkokkuvõttes aega ning jaksavad rohkem tööd teha. Meil siin Läänes inimesed aga haaravad lõunapausil kohvi või sigareti järgi, mis stimuleerib meie väsinud keha veelgi tagant ega anna kehale ja ajule aega taastuda ja energetiseeruda.

Puhkehetkel või tööpauside ajal ei räägita vaid mediteeritakse, ollakse vaikselt ja vaadatakse enda sisse, tehakse umbes 20 sügavat hingetõmmet ja kuulatakse oma hinge. Selliseid lühikesi meditatsioone tehakse lausa mitu korda päeva jooksul. See hoiab närvisüsteemi ja südame terve ning laseb aju ja keha hetkeks koormusest vabaks.

Hunzade jaoks ei eksisteeri tulevikku ega minevikku, nad elavad ainult hetkes. Neile on tundmatu ebakindlus ning neil pole hirmu läbikukkumiste ees . Üheltpoolt on nad rõõmsad ja muretud kui väikesed lapsed, teiselt poolt aga tohutu targad. Nad on oma mõtete isandad.

Kokkuvõteks

Nagu näha pole pikaealisuse saladus mingi imenipp või õige toitumie vaid loeb kogu elu tervikuna- , lihtne ja looduslähedane eluviis, looduse austamine, oma keha ja hinge hääle kuulamine, positiivsed mõtted, värske õhk, füüsiline liikumine, piisav puhkus, enesega rahulolu ja enda ning teiste armastamine. Ja seda kõike on tõestatud juba tuhandeid aastaid tagasi paljude erinevate rahvaste poolt. Isegi meie oma esivanemad on mõnesmõttes elanud palju tervislikumat elu. (Eestlaste-toitumine-minevikus-ja-olevikus/)

Jah kindlasti on igal inimesel tuua mõni näide stiilis, et “minu onu või minu vanaema oli kõva suitsetaja ja viina viskaja ja peekonisööja, elas kõrge vanuseni ja oli terve kui purikas”. Nagu näha on  olulised ka muud aspektid – kuidas nad oma elu elasid ja kui heas tasakaalus nad olid. Siin tuleks ilmselt aru saada, et tänapäeva keskmine Lääne inimene ongi selliste toitumisharjumustega, kuid massilist tervist ja pikka eluiga pole kuskil näha. See ei tohiks olla otseselt õigustus ebatervisliku toiduvaliku suhtes. Tervislikuks võib sellist elustiili pidada siis kui enamus inimesi ja ka meie keskkond sedasi elades sama hästi vastu peavad.  Praegune eestlase tervis on aga Euroopa liidus üks kehvemaid, keskmine eluiga on Eesti mehel vaid 65  ja Eesti naisel  75 eluaastat ning loodus on viimse piirini viidud.  http://kehakeel.ee/tag/eestlaste-kehv-tervis/).

Kaua elamine ei ole omaette eesmärk, tähtis on eelkõige pikendada oma tervena elatud eluaastaid, et elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu ka kõrges eas.

Kuula oma keha ja sa elad kaua ja tervena! 🙂

Kasutatud kirjandus.

http://thepdi.com/hunza_health_secrets.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Hunza_people

Huvitav lõik piiblist

29. Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile
kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad
vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

Piibel

Kuskil polnud kirjas, et olgu loomad, linnud ja kalad teile söögiks ja lehma piim teile joogiks. Ausalt. Vaadake ise järele! 🙂