Home » Toitumine

Toitumine

Orgaaniline toit on parim sulle ja loodusele

Orgaaniline, mahe -ja öko toit ei ole lihtsalt kallis trend, vaid tagasipöördumine naturaalse ja loomuliku elustiili poole, mida inimesed on viljelenud aegade alusest saati. Keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine on hüppeliselt kasvanud alles 1950 aastast. Õnneks on aga aina rohkem inimesi jõudnud arusaamisele, et keemiliste mürkide kasutamisel on väga kõrge hind kogu loodusele ja ökosüsteemile. Me ei mürgita ainult toitu, vaid ka vett, õhku, loomi, linde, putukaid ja maapinda ning ringiga inimest ennast.

Mis on pestitsiidid

Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus ca 200 000 tonni sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Pestitsiidideks on enamasti keemilised ühendid, kuid nendena võidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused, bakterid). Kahjuritena võidakse seejuures käsitleda putukaid, taimehaigusi, umbrohtusid, molluskeid, linde, imetajaid, kalu, ümarusse või mikroobe, mis kahjustavad inimese vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi.

Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:

  • herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
  • fungitsiidid (mürgid seente vastu)
  • insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
  • bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
  • zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
  • akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
  • nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)

Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb.

Sattudes mulda püsivad pestitsiidid seal pikka aega ning pärsivad sealset elustikku (nt. väheneb kasulike putukate ja vihmausside arv). Pritsides imenduvad pestitsiidid taime kõikidesse organitesse k.a. inimese poolt söödavatesse viljadesse.

Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.

DDT on kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on . Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT omadused insektitsiidina. DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia. DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et: Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele. Oli väga kindel – ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti. Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta. See oli odav ja lihtne kasutada. DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti kõikjale üle maailma. Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud “kahjuritõrje” ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest. DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.

Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist.

Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.

Terviseprobleemid võivad avalduda alles aastate pärast, mistõttu on raske algpõhjusele jälile saada. Erinevate uuringute põhjal on taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu tarbimist seostatud:

  • ülekaalulisusega
  • diabeediga
  • allergiate tekkega
  • neuroloogiliste probleemidega
  • hormonaaltalitluse häiretega
  • loote arengu kõrvalekalletega
  • viljatusega
  • vähiriski suurenemisega
  • maitsemeele ja kasulike ainete omastamise võime nõrgenemisega
  • Parkinsoni tõvega

Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi

Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Saksamaal läbiviidud uuringu käigus avastati, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatavate põldude ja farmide lähedal oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas.

Kui enamus riikides vähendatakse pestitsiidide kasutamist siis Eestis on just kasvutendents ja seda just herbitsiidide arvelt ja eriti glüfosaatide arvelt.

Keemilised väetised

1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus von Liebig, et kõiki toitaineid, mida taimed mullast võtavad, on võimalik asendada mineraalväetistega. See avastus lõi eeldused ülemaailmseks mineraalväetiste kasutamiseks eesmärgiga suurendada põllumaade tootlikkust ja traditsioonilist kindla geograafilise piirkonnaga seotud probleemi.

Aastatel 1950-1998 suurenes väetiste kasutamine maailmas 14 miljonilt tonnilt umbes 130 miljoni tonnini aastas, suurenedes enam kui 9 korda. Kuid paljudes arenenud põllumajandusega riikides ei anna väetiste kasutamine enam lisaefekti. Näiteks on saadud viiekordse lämmastikväetise hulga suurendamisel ainult 20%-line saagikuse kasv. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb ka seemnete idanevus. Mõnedes riikides, sealhulgas USA-s, Jaapanis ja suuremas osas Lääne-Euroopa riikidest, on väetiste kasutamise kasv lakanud ning sama võib juhtuda varsti ka Hiinas.

Eestis kasutati taimekasvatuses suhteliselt palju mineraalväetisi – 1989. aastal ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kilogrammi, 1985. aastal isegi 289,3 kilogrammi, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põllult äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Suurem osa põldudele viidud väetistest kandus põhjavette ning atmosfääri. Põhjavee reostus oli eriti laialdane Põhja- ja Kesk-Eestis.  Praeguseks on mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas 86 kilogrammi. Seega vähenemine on olnud umbes kolmekordne.

Miks valida orgaaniliselt kasvatatud toit

  • Enamik orgaaniliselt kasvatatud toitu maitseb ja lõhnab paremini kui mitte orgaaniliselt kasvatatud viljad.
  • Orgaanilist tooitu kasvatatakse ilma sünteetiliste lisanditeta, neid ei või lisada ka hiljem töötlemise käigus.
  • Ka võib orgaanilise toidupuhul olla kindel, et tooraine on puhtam ning pole ohtu, et me sööme sisse näiteks putukatõrjevahendite jääke. Orgaaniline toit on kasvatatud pestitsiidide, fungitsiidide ja teiste tsiidide vabalt. Ei kasutata nano osakesi, antibiootikume või muid sünteetilisi kemikaale. Mahetoidus ei tohi olla geenmuundatud organisme.
  • On leitud, et orgaanilises toidus on umbkaudu 25% rohkem vitamiine ja mineraale nagu rauda, kaltsiumi, magneesiumi, C , D ja E vitamiini. On rohkem asendamatuid rasvhappeid , antioksüdante ja flavonoide. Orgaanilises piimas 50-80% rohkem antioksüdante.( )
  • Eriti oluline on orgaanilise toidu söömine just lastele, kuna laste kehad saavad kehakaalu järgi palju rohkem mürke kui täiskasvanud. Samuti on lapse organid veel välja kujunemata ega suuda mürke vajalikul määral detofikseerida.
  • Süües orgaanilist toitu on madalam ka vähki haigestumise risk. US Environmental Protection Agency (EPA) arvates on 60% of herbitsiidid, 90% of fungitsiidid seotud vähki haigestumisega.
  • Süües orgaanilist toitu on tegelikult madalam risk ka osteoporoosiks, diabeetiks, autismiks, allergiateks, migreenideks, hüperaktiivsuseks, astmaks.
  • Orgaanilise toidu kasvatamine on ka kasvatajatele endile tervislikum. Pestitsiite kasutamine on kõige ohtlikum just pritsijale endale aga ka lähedal elavatele inimestele.
  • Orgaanilst toitu tarbides säästad ka loodust. Suur osa putukaid ja linde hävitb tänu pestitsiitide kasutamisele. Kõige suurem paanika on praegu seoses mesilaste kadumisega.
  • Orgaanilist toitu kasvatatakse läbisegi teiste taimedega, nii nagu looduses taimed kasvavad. Intensiivpõllumajandus aga rõhub ainult ühe kindla taime suurtes kogustes kasvatamisele..
  • Orgaaniline toit on igaljuhul keskkonnasõbralikum.

Mis on mahepõllumajandus

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel.

Mahetootmine:

  • Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
  • Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  • Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
  • Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
  • Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
  • Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
  • Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Mahetöötlemine:

– Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.

Kuidas ära tunda orgaanilist toodet

Mahetootelt võib leida väljendi „kontrollitud ökoloogilisest (või mahe-) põllumajandusest või sõna „ökoloogiline“ (ka „öko-“) või sõna „mahe“. Orgaanilisi märgistusi on tänapäeval palju.  Tähelepanelik peab olema sõnade suhtes nagu looduslik või naturaalne, mis ei pruugi tähendada orgaanilist toodet. Täpsemalt saad märgistuste kohta lugeda siit.

Taimekaitsevahenditega kasvatatud    Orgaaniliselt kasvatatud         GMO

4 kohaline kood                                                     5 kohaline kood, algusega 9           5 kohaline kood, algusega 8

TKV kasvatatud banaan: 4011                           Orgaaniline banaan: 94011            GMO banaan: 84011

Kas võib neid Mahe  ja Öko märke usaldada

Öko- ja mahemärgised on positiivsed märgid ja need paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult neile toodetele/teenustele, mille puhul on eelnevalt viidud läbi hindamine ja mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesmärki.

Selliseid ökomärgiseid ei tohi tootjad kasutada enne kui on saanud vastava kinnituse sertifitseerimisasutuselt või vastavalt komisjonilt. Öko- ja mahemärgiste kasutamine annabki tarbijale võimaluse valida kindlaid tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud.

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult, seda teevad kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused. Erinevalt enamikest Euroopa riikidest kehtib Eestis alates 2001. aastast riiklik kontrollsüsteem.

Põllumajandustootjaid kontrollib Põllumajandusamet, mahetoidu ja -sööda töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Jaekaubanduses kontrollib märgistust Tarbijakaitseamet.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt taotlema Põllumajandusametilt või VTA-lt ettevõtte tunnustamist. Tunnustamise käigus kontrollitakse ettevõttes kohapeal vastavust mahepõllumajanduse reeglitele. Tunnustatud ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Edaspidi kontrollitakse maheettevõtteid kohapeal vähemalt üks kord aastas. Igal aastal väljastavad järelevalveasutused igale ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline toodang on ettevõttes mahe.

Kuid tasub teada, et mahepõllumajanduse nõuded ja kontrollimise protseduurid võivad olla olenevalt riigist ja kontrollorganisatsioonist mõnevõrra erinevad.Eestis ja Euroopa Liidus toodetud mahetooted on usaldusväärsed. Samas on väidetavalt näiteks Hiinas toodetud mahetooted mitte eriti usaldusväärsed.

Orgaanilist toitu valides

Orgaanilise toidu ostmisel tuleb meeles pidada ka seda, et müüakse väga paljusid orgaanilisi rämps-tooteid nagu chipse, komme, rafineeritud õli, rafineeritud suhkrut, küpsetisi ja muid tugevalt töödeldud tooteid, mis on kõrged suhkru ja rasva poolest. Siin ei aita tõepoolest, et toidu algaine on olnud orgaaniline, kui toit ise on juba surnuks töödeldud. Seetõttu on lisaks orgaanilisele toodangule oluline valida ka naturaalne ja värske toiduaine.

Tihti jääb orgaaniline toit ostmata krõbeda hinna tõttu. Kuigi orgaaniline toit on kallim kui intensiivpõllumajanduse toodang, ei saa siin silma kinni pigistada varjatud hinnal mis odav toodang meile tegelikult maksma läheb. Kuna orgaaniline põllumajandus on eriti töömahukas, on sellest saadav saak tavapõllunduse saagiga võrreldes sageli väiksem, mistõttu talupidajad peavadki oma saaduste ja toodete eest kõrgemat hinda küsima. Samas annavad aga orgaaniliselt kasvatatud tooted rohkem toitaineid ning lõppkokkuvõttes peab neid vähem sööma. Kindlasti on mõistik osta hooaja toodangut, siis on ka hind normaalsem.

Kui alati ei ole võimalik valida orgaanilist toitu, siis vali need toidud, kus on pestitsiitide jääk kõige väiksem.

Kõige vähem on pestitsiitidega laetud : brokoli, kiivi, ananass, avokaado, banaan, mango, sibul, baklazaan, kapsas.

Kõige rohkem on pestitsiitidega laetud: kartul, pirn, virsik, nektariin, õun, maasikas, viinamari, paprika, kirss, seller ja salat.

Ka kohv ja kakao on üks enim keemiliselt töödeldud taimi maailmas, kui neid üldse tarbida, siis vähemasti orgaanilisi.

Kuid tasub meeles pidada: Puu – ja aedviljadest kaugelt kõige kõrgema pestitsiitide  konsentratsiooniga( erinevatel andmetel kuni 14 korda kõrgem) on liha- ja piimatooted, mille tipus valitseb mitteorgaaniline või. Mürgid kogunevad rasvkudedesse.

Seega, kui sul ole võimalik osta alati orgaanilist toitu ja sa ei ole veel taimetoitlane, siis osta vähemalt liha -ja piimatooted ning kindlasti või orgaanilist päritolu. Puu- ja aedviljades sisalduvad kiudained ja antioksüdandid aitavad kehal muuhulgas ka pestitsiitide jääkidest puhastuda. Lihas ja piimatoodetes need ained puuduvad.

Ja väga tihti võib olla sinu parimaks valikuks mitteorgaaniline kuid  kohalik väiketaluniku toode. Kaugetest maadest suure energiakuluga orgaaniline ei pruugi olla alati kõige otstarbekam.

Kõige parem valik on aga  kohalik orgaaniline toit. Kõige kõige parem on aga kasvatada omale orgaaniline toit ise! 🙂

Kasutatud kirjandus

  • http://www.care2.com/greenliving/17-essential-reasons-to-eat-organic-food.html
  • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elektroonika/?RoHS_%26nbsp%3B:Ohtlike_ainete_m%F5ju
  • http://www.organicconsumers.org/organlink.cfm
  • http://www.beyondpesticides.org/organicfood/health/documents/FieldofPoisons2002.pdf
  • http://www.roheline24.ee/et/roheline-toode
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Pestitsiid
  • http://www.maheklubi.ee/riigiasutused_jarelevalve_oigusaktid/
  • http://www.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/taimekaitse/taimekaitsevahendite_puudused.html
  • https://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=46697
  • http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2009/10/01/Which-Organic-Label-Should-You-Trust.aspx
  • http://www.qlif.org/research/sub2/wp3.html
  • http://www.helpguide.org/life/organic_foods_pesticides_gmo.htm

Toortoitumine kui tõeline väljakutse

Tänapäeva läänelik dieet kus tarbitakse palju tugevalt töödeldud ning tundmatuseni muudetud toiduaineid nagu transrasvu, valget suhkrut, valget jahu ning lisaks ohtralt soola, liha- ja piimatooteid, on kaasa toonud hulgaliselt küsimärke tervisevallas. On teada, et paljud tänapäeva terviseprobleemid nagu allergiad, diabeet, südamehaigused ja kasvajad olid veel 100 aastat tagasi üsna harva esinevad. Üheks terviseprobleemide põhjuseks võibki olla meie menüü, mis on viimaste aastatuhandete jooksul, eriti aga viimase 100 aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Umbes 10,000 aastat tagasi toimus inimkonna ajaloos väga suur muutus – inimene jäi paikseks, hakkas levima põllumajandus, hakati kasvatama teravilja, kodustama loomi ja tarbima piima. Evolutsioonilised muutused võtavad aga väga palju aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad sellise toitumisega harjuksid. Tänapäevani on teraviljades leiduv gluteen ja piimas leiduv piimasuhkur laktoos ning piimavalk kaseiin ühed enimlevinud talumatusi põhjustavad toiduained tänapäeva inimestel. Sellega seoses on paljud inimesed hakanud otsima väljapääsu. Minnes ajas tuhandeid aastaid tagasi – sinna, kus inimene sõi naturaalset ja orgaanilist päristoitu, mis oli talle geneetiliselt sobilikum ning tema keha ja tervist toetavam.

Öeldakse, et toortoitumine oli enne kõiki teisi toitumissuundi ehk see oligi inimese kõige esimene toit, veel enne seda kui ei kasutatud tuld ning inimene elas veel troopilises kliimas, kus kõik viljad olid aastaringselt küpsed ning kättesaadavad. Toortoitumine on tänapäeval vägagi populaarne ja kiiresti leviv toitumissuund. On inimesi, kes tunnevad end toortoidul olles fantastiliselt, olles  vabanenud ülekaalust, kasvajatest või muudest terviseprobleemidest ja parandanud oma sportlike saavutusi.

Kahjuks pole aga toortoitlus kõigile kohe toonud kaasa positiivseid muutusi ja enamusele on see kiiresti nurjuv eksperiment. Ainult vähesed inimesed on suutnud elada täielikult toortoidul aastakümneid. Nii mõnigi on tundnud end toortoidul lausa kehvasti, väsinuna, haigena, näljasena või siis gaase täis nagu õhupall. Nii tekib mure ja nõutus, hakatakse kahtlema ning tekivad hirmud ja küsimused: Kas ma saan ikka kõik vajalikud toitained kätte, kas see toortoitumine ikka sobib mulle ja nii edasi.

Milles on siis asi?

Enamus inimesed ei ole võimelised minema täielikule toortoidule üleöö, veelvähem seal püsima. Selgub, et õppimine kuidas süüa toortoitu õigesti nõuab aega, kannatust, teadlikust, enesekindlust ja oma keha kuulamist. Tuleb arvestada sellega, et me oleme olnud väga palju aastaid oma loomulikust keskkonnast võõrdunud ega saa eeldada, et me mõne nädala või kuuga kõik tasa saame teha. Kuigi iga aastaga muutub asi paremuse poole, ei ole meie ühiskond ja keskkond veel loomulikku elustiili ega loomulikku toitumist toetav. Toortoidule üleminekul tuleb olla valmis nii vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt ja psüholoogililiselt.

Mida see toortoitlus üldse tähendab

Toortoidu all mõistetakse toitu, mida ei ole kuumutatud üle 42 kraadi. See on toit oma loomulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitaineterikkaim toit. Kuna vaid 100% toortoitu tarbivaid inimesi leidub tänaseks veel üsna vähe, siis nimetatakse toortoitluseks ka seda, kui menüüs on lisaks toortoidule ka kuni 20 % küpsetatud toitu.

Kuigi rohkem on levinud toortaimetoitlus, võivad  toortoitumise alla kuuluda ka loomse päritoluga toidud nagu toores liha, kala ja muna. Kuigi toores loomne toit ei ole inimese jaoks eriti isuäratav ning  see on ka kiire roiskuma ning seal vohavad bakterid on inimorganismile üsna ohtlikud.

Toortaimetoitlaste menüüsse kuuluvadki põhiliselt värsked puu- ja aedviljad, rohelised salatisordid, umbrohud, maitsetaimed ja idandid. Omal kohal on ka pähklid, seemned, kuivatatud või külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumises on välistatatud oad ja teraviljad, välja arvatud tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades kasutatakse muidugi ka toidu huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muutmisel blendereid ja kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorleivakesi, krõpse, toortorte, pähklijuuste ning palju muud huvitavat ja maitsvat.

Kas kõigile inimestele ikka sobib toortaimetoitlus?

Inimene on ainuke  elusolend maal, kes oma toitu küpsetab. Arvatakse, et  toidu küpsetamine on inimajaloos suhteliselt uus trend. Enamus arheoloogide arvates hakkas inimene tuld kasutama 250 000 aastat tagasi, laialdasemalt aga alles 125 000 aastat tagasi või koguni vaid 40 000 ja mõned teadlased arvavad isegi, et vaid 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval on teada, toidu kuumutamise, praadimise ja grillimise käigus tekivad kantserogeensed ained ning rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatsed hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid, mis võivad olla paljude tänapäeval levinud haiguste üheks põhjuseks. Lisaks on kuumutatud toit madalama toiteväärtusega, kuna paljud vitamiinid, mineraalid ja ensüümid hävinevad kuumuses.

Toortoitlus on elustiil, mille põhimõte on see, et inimene sööb nagu teisedki liigid siin planeedil naturaalset, orgaanilist toitu töötlemata kujul otse loodusest, mis vastab tema nägemis, haistmis -ja maitsemeelele ning instinktidele. Hundid, karud, ahvid või lehmad söövad ikka ühtemoodi toitu, olenemata sellest millises kliimas nad elavad või milline veregrupp neil on. Toortaimetoitlust peetakse inimesele kõige loomuomasemaks toitumisstiiliks. Hoolimata sellest, et meie toitumisharjumused on tuhandete aastate jooksul kardinaalselt muutunud, on meie seedesüsteem ikka samasugune kui meie iidsetel eellastel ning tänapäeva inimahvidel, kelle põhiliseks toiduks on puu- ja aedviljad, lehed, seemned ja pähklid.

Üldiselt on toortoit kasulik kõigile

Seda tunnistavad peaaegu kõik inimesed ja soovitavad ka tunnustatud toitumisjuhised, et toores värske toit on vähemalt mingis koguses inimesele tervislik ja kasulik. Mitmed rahvusvaheliselt tuntud toitumisteadlased nagu Joel Fuhrman, Gillian McKeith ja Colin Campbell soovitavad tarbida rohkelt toortoitu. Sellega on võimalus ennetada tänapäeval laialt levinud heaoluühiskonna haigusi nagu diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused jne. Niinimetatud tavatoidul olevatele inimestel on lausa soovituslik oma menüüs toore toidu osakaalu tõsta 50%-ni. Kuigi paljudel inimestel nõuab juba seegi suurt pingutust, aitab vaid toortoidu osakaalu suurendamine ikkagi tervist parandada.

Toore toidu söömine võib olla ka vastunäidustatud

See ei tähenda seda, et viga oleks toortoidus, vaid konkreetse inimese tervise või seedeprobleemides. Kõige sagedasem põhjus, miks ei õnnestu toortoidul püsida ongi inimeste halb seedimine või nõrk üldine tervislik seisund. Seetõttu võivad paljud inimesed toore toidu söömise järel tunda end hoopis kehvemini- kõht on hell ja gaase täis, kõhulahtisus. Selliseljuhul tuleks võtta toortoitumisega väga rahulikult, ega mitte oma keha liigselt tagant sundida. Sellegipoolest tuleks seedimine korda saada. Alguses on lihtsalt oluline suurendada toore toidu osakaalu vähehaaval ning kombineerida toite ehk süüa näiteks ainult 1-3 erinevat toitu ühel ajal.

Ka toortoit võib olla ebatervislik

Algaja toortoituja võibki teha vea sellega, et tarbib liigselt gurmee toortoitu, ehk liiga palju rasvaseid pähkleid, seemneid ja kuivatatud toitu. Kuigi alguses ülemineku perioodil võib see isegi toetav olla, ei mõju raske ja liigselt rasvane toit pikemas perspektiivis seedimisele sugugi hästi ning seda ei saa enam tervislikuks pidada. Rõhku tuleks panna just terviktoidule ja süüa toitu selle loomulikus olekus.

Kuula oma keha

Kuigi me oleme kõik inimesed ja meie kehad ja nende funktsioonid on samad, oleme siiski ka kõik erinevad. Erinevad sellesmõttes, et igaühel meist tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele mõjutustele. Ei saa eeldada, et muutes oma toitumisharjumusi on kõigil kohe sama ajaga samad tulemused. Kõik oleneb sellest milline on konkreetse inimese pagas nii vaimselt, geneetiliselt, eelneva elustiili ja toitumisharjumuste, läbi põetud ja põdemata haiguste ja terviseprobleemide näol. Näiteks tugevas ülekaalus olev inimene, kes on põdenud palju haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid, pole  suure tõenäosusega suuteline taluma järsku muutumist. Ka normaalkaalus ja väliselt tervetel inimestel võib olla probleeme, mida nad ise ei aimagi. Näiteks ära lõigatud pimesool, mandlid vms. Mõnel inimesel funktsioneerib halvasti maks, teisel on läbi kõhunääre, kolmandal on seedimisprobleemid. Mõnel inimesel võib minna väga palju aastaid, enne kui ta keha funktsioonid taas normaalselt tööle hakkavad ja mürgid kehast väljuvad.

Puhastusreaktsioonid

Paljud inimesed võivad tunda toortoidule üle minnes ajutiselt keha mürkidest puhastumise sümptomeid, kuna keha ei ole enam igapäevaselt üle koormatud nii suure toksilise jäätmekogusega. Keha puhastub ja terveneb loomulikult, suunates vereringesse mürkaineid, mis on olnud palju aastaid elunditesse ja kudedesse ladestunud. Detofikatsiooni sümptomid on tavaliselt väsimus, vesine nina, peavalud, seedehäired, kaalukaotus, nahahädad, vererõhu langus vms. Harvemini võivad esineda isegi kõhulahtisus või  oksendamine. Kuna iga inimene on unikaalne võib ka puhastusprotsess varieeruda ebamugavast enesetundest kuni väga halva enesetundeni ning kesta mõnest päevast kuni mitme aastani. Väga tugevaid puhastusreaktsioone on mõistlik siiski vältida, kuna keha ei pruugi seda kergelt üle elada. Lohutuseks võib aga öelda seda, et mürkidest vabanemise sümptomid on kindlasti kergemad kui haigus, mis oleks neist võinud areneda.

Anna endale aega

Toortoitumine ei ole lihtsalt dieet, see on elustiil, mis on pikem protsess ja üleminek tavatoidult toortoidule võib olenevalt inimesest kesta aastaid. Öeldakse, et iga meie elatud aasta kohta kestab üeminek 1 kuu. Ehk 30 aastasel inimesel kulub tavatoidult toortoidule üleminekuks umbes 30 kuud. On ka öeldud, et läheb aega umbes 7 aastat enne kui keha, sealhulgas närvisüsteem, hormoonid ja aju täielikult uuenevad ja uue toitumisviisiga täielikult kohanevad.

Vanade harjumuste küüsis

Peaaegu kõikidest harjumustest kõige raskemaks peetakse toitumise muutmist. Inimesed on valmis kulutama tohutuid summasid, neelama tablette ja laskma end opereerida, peaasi, et ei peaks oma toitumisharjumustest loobuma. Näiteks kundalini jooga teoorias on vähemalt 40 päeva järjest vajalik selleks, et vabaneda vanast harjumusest. 90 päeva kulub selleks , et uus harjumus juurutada

, 1000 päeva selleks, et see kujuneks elustiiliks.

Ei teki täiskõhu tunnet

Jah, ei teki harjumuspärast täiskõhu tunnet, mida oleks tegelikult õigem nimetada “toidukoomaks” või “kiviks ” kõhus. Raskesti seedivad toiduained annavad seedimisele ülejõu käiva koormuse, mis tekitaks justkui täiskõhu tunde. Täiskõhu tunne ei tähenda sugugi mitte seda, et see peabki nii olema. Tõelise nälja tunne tekib sügaval kõris, umbes nagu janugi ja on võrreldav tuima valuga. Kõhutunne, mida harikult näljaga seostatakse, on sageli põhjustatud maolihaste kokkutõmbest pärast eelmise toidu seedimist. Kui näljatunnet saadavad nõrkus, peavalud, pisted maos või muud ebameeldivused, siis tähendab see tavaliselt eemaldumist kahjulikest ainetest. Tervel inimesel ei teki ühe või kahe söögikorra vahelejätmisel meeletut söömistungi, nõrkust või muid häirivaid tundeid. Olles mõnda aega toortoidul harjub keha ära, olemine muutub kergemaks, energilisemaks, paraneb tervis.

Pidev näljatunne

Nälja eesmärk on rahuldada keha nõudlus süsivesikute, valkude, rasvade ja vitamiinide, mineraalide, ensüümide, koeensüümide ja kõigi teiste toitainete järele. Kui inimene on näljane, siis kõlbab talle iga toit. Kui isu on aga spetsiifiline ehk meil oleks justkui kõht tühi aga õuna nagu ka ei taha, küll aga võtaks võileiba, siis pole tegu enam nälja vaid sõltuvusega.

Näljatunne tekib ka alatoitumisest. Kui kehal on puudu olulistest toitainetest, siis tekib toiduiha. Tänapäeval on paljud ülekaalulised inimesed tegelikult alatoitunud, nad söövad küll palju aga valesid toite, mis rahuldab nende isu aga mitte keha toitainelist vajadust.

Kaalulangus

Kuigi enamasti inimesed rõõmustavad kaalukaotuse üle, mis toortoitumisega kaasneb, ei ole juba niigi saledad inimesed selle üle väga õnnelikud. Toortoitu tarbides ja loobudes ebatervislikest toitudest saab keha võimaluse end viimaks puhastama ja tervendama hakata. Ka kõhnade inimeste rasvaprotsent ja seal ladestunud toksiinide hulk võib olla üllatavalt suur. Seetõttu võibki kaal esialgu päris palju langeda, kuid mingil hetkel see langus siiski peatub ja võib isegi tõusta. Kaalu säilitamise ja tõstmise juures on oluliseks teguriks piisav trenn, et lihasmass saaks kasvada. Alguses üleminekuperioodil võib süüa lisaks ka rohkem rasvasemaid toite nagu pähkleid, seemneid, avokaadot, kookost kuid pikemas perspektiivis ei ole liigselt rasvase ja raske toortoidu söömine enam tervislik. Oluline on süüa rohkem just süsivesikute rikast, mahlast terviktoitu ehk aed-ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

Liiga vähe kaloreid

Nälga tuntakse toortoidul ka seetõttu, et süüakse liiga vähe ega saada kaloraazi täis. Sel juhul jääb tõesti vajaka ka vitamiinidest ning mineraalidest. Kui üks toidukord ei täida kõhtu kuni järgmise söögikorrani ehk 3-5 tundi, siis ei ole söödud piisavat toidukogust. Toortoitlase portsjonid on tavatoitujale harjumatult suured. Näiteks lõunasöögiks võib vabalt olla 15 banaani või 2 kilo õunu korraga söömiseks. Aedviljad sisaldavad vähe kaloreid, kuid puuviljad, pähklid seemned juba tunduvalt rohkem. Oleme harjunud sööma väikese mahuga konsentreeritud, küpsetatud toitu, kus on vähe vett ja kiudaineid. Kogused olenevad muidugi ka sellest, kui aktiivne või kogukas inimene on. Magu on väga paindlik ja venib üsna kiiresti vastavalt vajadusele.

Isud ja sõltuvused – soolane, magus, vürtsikas, leivad, saiad, piimatooted

Kuna meie maitsenäsad on puutunud kokku soola, suhkru ja erinevate vürtsidega , siis võime neist tugevatest sõltuvust tekitavatest maitsetest loobumisel tunda esialgu puudust kuna meie keele maitsepungad on nii tugevate maitsete tõttu kaotanud võime tunda loomulikke tagasihoidlikumaid puu – ja aedviljade maitsed. Mida tugevamini oleme sõltuvuses, seda enam me teatud maitseid ihaldame. Paljudel inimesel on tänapäeval suhkrusõltuvus, mis paneb meie organismis vohama parasiidid ja seened, kes nõuavad endale toiduks magusat kraami ja töödeldud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest lähtuvalt.

Sool ehk ekstraheeritud naatriumkloriid nüristab maitsenäsade võimet tajuda maitseid. Seetõttu ei tunnegi suured soolakasutajad loomuliku toidu maitset. Soolast loobudes läheb kehal aastaid, et  saada kehast välja kogu sinna kogunenud soolal. Kuid soolast loobudes või seda oluliselt vähendades, taastuvad maitsemeeled juba nädalatega, mis võimaldab meil jälle tunda erinevaid hõrke naturaalseid maitseid, isegi puhtal veel on maitse. Kõiki mineraale, mis väidetakse, et saame soolast, leidub ka taimses toidus. Süües erinevaid aedvilju, eriti varssellerit ja tomatit, saame kõiki orgaanilisi soolasid ja mineraale, mida meie keha vajab.

Palju esineb ka erinevate toiduainete talumatusi, millest loobumisel tekivad ärajäämanähud, mis võivad olla võrreldavad narkootikumide võõrutusravi sümptomitega. Inimese kehas võivad olla toiduainete talumatusest tingitud opioidsed peptiidid– glutenomorfiinid, mis tekivad teraviljavalgu gluteeni, ja kasomorfiinid, mis tekivad piimavalgu ehk kaseiini puuduliku lõhustamise tagajärjel. Need opioidsed peptiidid avaldavad psühhotroopset mõju ja tekitavad häireid närvivahendusainete toimimises. Opioidsed peptiidid moodustuvad kehas valkude aminohapeteks mittetäieliku lagunemise käigus ja sõltuvad seega tarbitavast toidust. Seega võib näiteks opioidsete peptiide kõrge taseme korral tekkida piimatoodetest või teraviljatoodetest loobumisel tekkida tunne nagu võiks leivaviilu või juustutükikese eest lausa tappa.

Väsimus ja stimulandid

Kuigi tavaliselt vallandub toortoidul olles meeletu energia, võivad paljud inimesed eriti esimestel päevadel või nädalatel tunda ebaharilkku väsimust. Meid ei väsita toortoit, vaid stimulandid, millest loobume. Me oleme adrenaliinisõltlaste ühiskond, kes vajab igal sammul järjest rohkem stimulatsiooni. Me tarvitame kohvi, alkoholi, shokolaadi, tugevamaitselisi toite ja jooke, toidulisandeid ja ravimeid. Meie meeled on pidevas stimulatsioonis ja valvelolekus. Juba ainuüksi kohvist loobumine annab märku meie keha tõelisest olukorrast. Kui me lõpuks selle stimulatsiooniratta pealt maha saame, tunneme end nii kohutavalt väsinuna. Ja õigusega, sest oleme oma keha kuritarvitanud, ta vajabki sellest hullusest taastumiseks puhkust.

Emotsionaalne söömine

Oleme harjunud oma emotsioone kas toiduga maha suruma või vastupidi teatud emootsioone hoopis üles äratama. Toiduga saame tuimestada oma tundeid. Oleme alateadlikult õppinud tundeid maha suruma rammusa ja raske söögiga. Raskesti seeditav toit võimaldab kehal tegelda ainult toiduga ning närvisüsteemi jaoks ei jää enam palju energiat. Seepärast tundubki nagu toit meid rahustaks. Oled märganud, et kui tuju halb või oled ärritunud tekib lausa ebanormaalne isu millegi “hea” järele, olgu see siis shokolaad, jäätis vms. Seda on õpetatud meile lapsest saati. Kui laps hakkab nutma, pakutakse talle kommi.

Raskesti seeditav toit pärsib võimet üldse midagi tunda. Need tunded ei kao aga kuhugi,  jäädes sügavale meie sisse käärima ja pärssima meie eluenergiat. Tunnetega on vaja tegelda ja neid endale tunnistada, mitte neid alla suruda. Toortoiduga on raske tundeid ja emotsioone maha suruda. Seepärast ujubki kõik, mis aastate jooksul kõvasti kehasse kinni tambitud lõpuks päevavalgele. Ja see võib olla tõeline sasipundar, mis muudab meid väga närviliseks ja ärritunuks ning mille lahtiharutamine võib võtta aastaid.  Seetõttu võibki toortoidul olles  tekkida vastupandamatu isu kuumtöödeldud toitude järgi, kuna nad ei pea  oma emotsionaalsele koormusele lihtsalt vastu.

Toitu kasutatakse ka mälestuste taasäratamiseks, teatud toiduga soovitakse taastada kunagine sündmus või hetk, mis on meie mällu sööbinud positiivse kogemusena ning mida soovitakse siis läbi toidu justkui uuesti kogeda.

Toitainete kättesaadavus ja tasakaal

Kuigi toortoit on väga toitaineterikas, on see tavatoitumisega võrreldes niivõrd erinev ja siin kehtivad hoopis teistsugused toitumissoovitused, millega tuleks end kindlasti kurssi viia.Toortoidustiile on erinevaid ja infot leidub samuti seinast seina. Teadlikult  tuleks jälgida toitainete kättesaadavust ja tasakaalu, mis iseenesest ei ole üldse keeruline kuid nõuab alguses lihtsalt rohkem tähelepanu. Kõik ained on võimalik toortoidust kätte saada kui süüa loomulikku terviklikku taimset toitu.

Eriti tuleks tähelepanu pöörata vitamiinile B12  kättesaadavusele

Peaaegu kõik tervise – ja toitumiseksperdid maailmas on seisukohal, et kui inimene ei söö liha, peab ta lisaks võtma B12 preparaate.  Siinkohal on oluline rõhutada, et B12 vaegus on üsna suur probleem terves maailmas ja selle all ei kannata kindlasti mitte ainult taimetoitlased või toortoitlased. Kuigi paljud uuringud näitavad, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on enamasti B12 tase madalam kui kõigesööjatel ehk omnivooridel, siis peale 50 eluaastat väheneb 30 % inimestest B 12 imendumis võime, ka neil kes söövad palju loomseid toiduaineid. Asi ei ole selles, et  me sööme vähe liha, vaid selles, et B12 lihtsalt ei imendu. Mida rohkem liha süüa, seda rohkem tekib kehas rasva ja seda halvemini B12 imendub.

B12 vitamiin on bakteri jääkprodukt, mida leidub niihästi loomsete kui taimsete toiduainete sees ja pealispinnal. On oluline teada, et terved inimesed toodavad B12 vitamiini ka oma sooltes ja kehalimas. Kui vanasti said inimesed oma B12 vitamiini hõlpsalt kätte pesemata puu ja aedviljadest, siis tänapäeval on suureks probleemiks moodne põllumajandus, kus kasutatavad pestitsiidid  hävitavad  B 12 vitamiini. Seetõttu on eriti oluline valida orgaanilised mahetooted. Et säilitada B12 piisav imendumine tuleks hoolitseda ka selle eest, et vältida aineid, mis B12 omastumist takistavad. Näiteks kohv, alkohol, transrasvad, antibiootikumid, pestitsiidid, kodukeemia ning isegi küüslauk kui seda väga palju tarbida. Teadlik taimetoitlane on tavasööjaga sellessuhtes isegi eelisseisundis kuna ta jälgib oma B12 kättesaadavust.

Tagasilangused

On üsna loomulik, et võib ette tulla ka tagasilangusi. Tähtis on ennast mitte süüdistada ja tunda pettumust ja läbikukkumistunnet. Sa ei ole sellepärast halvem. Vahest on ka tervislikum sotsiaalses mõttes süüa koos sõpradega ja nautida seda koosolemist ja jagamist. Kui hoiad end liigselt tagasi, siis võivad vanad isud kasvada ülepea aga kui annad endale teinekord järgi, siis võid ka avastada, et ihaldatud kohupiimatort ei maitsegi enam nii hästi või siis tekitab pärast hoopis ebameeldivat raskustunnet kõhus. Tähtis on jälle rajale tagasi saada.

Kõige turvalisem on toortoidule üle minna järkjärgult.

Esialgu tuleks saada toitumine üldiselt tervislikuks, suurendades järkjärgult toore toidu osakaalu ja vähendades küpsetatud toidu osakaalu. Lisa oma menüüsse palju värskeid puu- ja köögivilju, värskeid salateid, idandeid ja võrseid.  Hea oleks liikuda toortoidu juurde astmeliselt- segatoit, taimetoitlus, täistaimetoitlus ja toortoitlus. Abiks tuleb regulaarne paastumine, mis aitab kehal paremini puhastuda ja uue toitumisstiiliga paremini harjuda. Selle kõige juures tuleb  tunnetada ka oma keha, millal ta on valmis edasi liikuma. Ei tohiks olla liigset sundi, vahest tuleb ka osata endale järele anda. Ka ego võib mängida siinkohal vingerpussi, tahtes ruttu  toortoitujaks saada. Ole endaga aus, anna endale aega, liigu vaikselt aga kindlalt, nii tekib ka vähem ebameeldivaid tagasilööke.

Sinu toitumine ja elustiil peaks olema sulle meeldiv ja nauditav, mitte lisastressi tekitav.

IMGP0912

Sedasi vaadates võib tunduda, et toortoitumine või üldse tervislik toitumine on niivõrd keeruline, et parem on jääda oma vanade toitumisharjumuste juurde. See on aga kahe teraga mõõk, ükskõik millist toitumisstiili me endale ka ei valiks, tuleks endale alati teadvustada miks ja kuidas. Inimeste üldiseid toitumisharjuusi vaadates võib üsna julgelt väita, et enamusel pole õrna aimugi kus kohast nad saavad oma valgud, süsivesikud ja vitamiinid. Tervislik tavatoitumine on paljude inimeste jaoks tegelikult täpselt samasugune väljakutse  nagu taime -või toortoitumine. Teadmatus ei päästa vastutusest. Mis iganes toitumine peaks olema teadlik valik ja keha vajadusi toetav. Samas ei pea toitumine olema ka raketiteadus, lõppude lõpuks on oluline õppida tundma oma keha ja toituma lähtuvalt oma loomuomastest instinktidest ja intuitsioonist.

Kasutatud kirjandus: 

Dr. Douglas N. Graham ” 80/10/10-dieet”

Graham on eluaegne sportlane, juba 30 aastat toortoitlane ja maailmatasemel sportlaste ja treenerite nõustaja.

Toitumine joogalikust vaatenurgast

Joogide filosoofia järgi elab meie kehas hing, kes on tulnud siia maailma kindla eesmärgiga midagi õppima. Kuni meie keha töötab korralikult ja me oleme terved, siis suudame me täita endale seatud eesmärgid. Kui meie keha aga blokeeritakse söögiks kõlbmatu toidu, raskemetallide, medikamentide, mürkide ja allergeenide poolt, siis meie eluenergia on häiritud, meie organid on üle- või alatöös, võivad ilmneda erinevad valud, väsimus ning haigused ja vaevused. Paljud inimesed võivadki tunda sisemist soovi muutusteks alles siis, kui ilmnevad juba väga tõsised terviseprobleemid, siis toimub nn. ärkamine.

Looduses on olemas tasakaal, kui seda häirida on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Üle-ja ala toitumine, ravimite, alkoholi, koffeiini ja narkootiliste ainete tarbimine kahjustab kogu meie süsteemi tasakaalu, muutes isegi meie mõtete suundi, mis omakorda blokeerivad meie läbilöögi võimet, intuitsiooni ja muudavad meid liiga emotsionaalseks ning tasakaalutuiks.

Joogid harrastavad võimalikult lihtsat ja looduslähedast eluviisi, loodusega ühes rütmis hingamist ja elamist. Toidud, riided, kosmeetika, kodupuhastusvahendid, ehted ja kodusisustus püütakse valida naturaalset ja orgaanilist päritolu. Tähtisal kohal on eetilisus ja mõistmine, et igal teol on tagajärg. Oluline on keskkonnasõbralikus igal sammul. Kogu elu ja inimest võetakse kui tervikut. Kuulatakse ja tunnetatakse oma keha ja selle vajadusi.

Ajurveedalik toitumine

Kundalini jooga läheneb toitumisele läbi Ajurveeda. See on Indiast pärit eluteadus, mis on eksisteerinud maailmas u. 5000 aastat ja selle teaduse üks põhisesukohti on, et oleme terved ja õnnelikud, kuni säilib tasakaal kehas, hinges ja vaimus. Me saame loomulikul viisil oma elu mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks.

Ajurveeda tähendab teadmisi mis aitavad tagada pika ja terve elu. Tervet elu elab see, kes toitub, liigub ja lõõgastub tasakaalustatult, on lahke, õiglane, aus ja andestav ning naudib õnnelikku pereelu. Paljude haiguste põhjusteks peale ebatervisliku toitumise on allasurutud tunded, kurbus ja negatiivsed mõtted.

Ajurveedas mõistetakse toidu omadusi ja toimet teistmoodi kui lääne teaduses. Toiduaine biokeemiline koostis ei anna täielikku ülevaadet selle omadustest. Ajurveedas on osad toiduained keha soojendavad, teised jahutavad, kolmandad aitavad toitainetel paremini imenduda jne.

Ajurveeda kirjeldab toitu ja ravimeid kolmel moel

1. Maitse( kasa) järgi, mis mõjutab vastavat kehavedelikku.
2. Kolme tugevuse (veerya) järgi, mida need kehale avaldavad. Kõik toiduained võib jagada külmadeks ja kuumadeks.
3. Eriline toime kehale ( prahhava). Kaks toiduainet või ravimit võivad olla maitse ja toime tugevuselt sarnased, kuid erineda toime poolest. Näiteks on nii viigimarjad kui datlid magusad ja soojendavad, aga viigimarjadel on lahtistavad omadused.

Ajurveeda üks tähtsamaid põhialuseid on kolm dosha’t – vata, pitta ja kapha

Nende kolme tasakaalus hoidmine on vajalik selleks, et olla terve ja õnnelik. Toitumine, keskkond ja elustiil – kõik mõjutavad. Inimene saab sündides kaasa kindla kehatüübi ja vastavad omadused, kõige täpsemini on võimalik oma kehatüüp leida sünnikaardi järgi. Enamikul inimestel on igast kehatüübist veidike, kõige enam levinud on pitta-vata tüüp. Et leida endale kõige sobivamat toiduvalikut, tuleb teada oma kehatüüpi vastavalt kolmele dosha’le.

Vata vastutab inimese liikuvuse eest, nii füüsilise liikuvuse kui ka mõtete kiiruse ja taibukuse eest.  Vata tüüp  on liikuv, kiire ja kergesti vaimustuv. Vata’t tasakaalustab soolane, hapu ja magus toit.

Pitta on seotud päikese ehk energiaallikaga ja kontrollib seedesüsteemi ning kõiki biokeemilisi protsesse. Pitta tüüp on intellektuaalne, kaalutlev ja analüüsiv ning tulemusele orienteeritud. Pitta’t tasakaalustab mõru, magus ja kootav toit.

Kapha valitseb kehavedelike tasakaalu, kontrollib rakkude kasvu ja keha treenitust. Ta on tugev, kaastundlik, andestav, suuremeelne ja armastav inimene. Ta on loomult rahulik ning teeb alati läbimõeldud valikuid. Kapha’t tasakaalustab terav, mõru ja kootav toit.

Sattva, rajas ja tamas

Niisamuti jagunevad ka inimesed kolmeks vaimseks tüübiks. Peale kehaliste elementide koosneb inimene ka nähtamatutest osadest, mis määravad ära tema reaktsiooni eri mõjutustele. Inimese käitumist juhtivad omadused kannavad nime sattva, rajas ja tamas. Ühes inimeses võivad olla esindatud kõik kolm tüüpi, määravaks saab see, milline on ülekaalus.

Sattva -puhas

Sattva tähendab “puhas”. Inimene , kelles on ülekaalus sattva omadused- on selge, lahke, empaatiline, kaastundlik, arukas. Mõtleb kõrgemal tasandil, on uudishimulik, näeb teadmiste omandamiseks vaeva ja kasutab võisteldes ausaid vahendeid.

Sattva alla kuuluvad enamasti värsked puu-ja aedviljad, pähklid, seemned, idandid. Toit, mida on vähe töödeldud. Selline toit vaigistab meelt, teravdab mõistust ja aitab kaasa vaimsele arengule. Liigselt sattvalikke toite süües võib tekkida liiga õhuline ehk “lendutõusmise ” tunne.

Rajas – loov energia

Rajas tüüpi inimene on energiline, loov, tegutsev, töökas ja võimukas.

Rajas alla kuuluvad stimuleerivad toidud- vürtsid, maitsetaimed, kaunviljad, teraviljad, aedviljad, kakao. Need toidud  annavad jõudu  ja energiat igapäeva toiminguteks siin maises elus. Liigselt rajas toitu võib põhjustada liigset erutuvust, närvilisust , keskendumisraskust ja stressi.

Tamas-teadmatus

Tamas tüüpi inimene on apaatne, loid, vaimupime, sõltuvustele aldis,  kasutab võisteldes ebaausaid vahendeid, teda ei huvita õppimine , mõistmine ega vaeva nägemine.

Rasvased, üleküpsetatud, liisunud ja rafineeritud toidud meeldivad inimesele, kes viibivad teadmatuse seisundis ehk tamas. Sellesse katekooriasse kuuluvad ka kõik nö. rämpstoidud  ehk surnud toidud ja alkohol  ning liha, kala ja munad. Selline toit ei aita kaasa vaimsele arengule. Tamas toit mätsib kinni meie tunded ja peened tajud.

Haigusi ravitakse kõigepealt toiduga, alles seejärel ravimitega, kui on veel vajadus

Erinevat tüüpi toitudega saab laadida end vajaliku energiaga, ravida või maandada.

Päikese toidud- kõik puuviljad, pähklid, seemned, kookos, avokaado ehk toidud, mis on kasvanud rohkem kui 1 meetri kõrgusel maapinnast. Need toidud on laetud kõige rohkem päikese energiaga. Päikese toidud on närvisüsteemi toetavad, kerged seedida, on vaimseid praktikaid toetavad.

Maapealsed toidud- oad, teraviljad, rohelised lehtviljad ehk toidud, mis kasvavad kuni 1 meetrini maapinnast.  need toidus sisaldavad nii päikese- kui maa energiat. Maapealsed toidud on puhastava toimega. Samas annavad need toidud jõudu ja energiat.

Maa – alused toidud- on juurviljad nagu kartul, porgand, peet, sibul, küüslauk, ingver ehk toidud, mis kasvavad maa all. Neil toitudel on maaenergiat ja õige pisut päikese energiat. Need toidud on raviva, toetava toimega.
Kuus maitset

Toidul põhinevas ravis eristatakse kuut maitset ehk rasat: magus, hapu, soolane, terav, kibe ja kootav. Igal maitsel on on oma eriline ravitoime. Iga inimene vajab teataval määral kõiki kuute maitset erinevates kogustes, vastavalt oma kehatüübile.

Magus maitse tugevdab kudesid, annab jõudu ja tasakaalustab vaimu. Näiteks puuviljad.

Hapu maitse suurendab seedimiseks vajalikku kuumust ja ensüümide hulka ning hapu toit on kergesti seeditav. Näiteks laim, hapud marjad jne.

Soolane maitse soodustab samuti seedimist ja kõrvaldab kehakanalites tekkinud takistused, põhjustab higistamist, kuid samas vähendab see reproduktiivsete sekreertide hulka. Liigne soola tarbimine toob kaasa kortsude tekke ja juuste hallinemise, soodustab põletikke.

Terava maitsega toidud soodustavad seedimist, parandavad ainevahetust ja laiendavad kehakanaleid. Nagu sibul, pipar, küüslauk.

Kibeda maitsega toidud aitavad vabaneda bakteritest, puhastavad verd ja nahka ja on kergesti seeditavad. Nagu basiilik, põldlambalääts jne.

Kootavad toiduained võivad ravida maohaavu ja haavu. Need vähendavad niiskuse ja rasvade hulka kehas ning imavad vett. Nagu tanniine sisaldavad toiduained( tee), enamik rohelisi köögivilju.

Kundalini  jooga toitumistavad

Kundalini joogid on laktotaimetoitlased. Ei sööda toitu kellel on ema, ehk siis liha, kala, muna. Piimatooteid tarvitatakse üsna tagasihoidlikult, peamiselt naturaalset maitsestamata jogurtit. Liha ei süüa eetilisuse tõttu ja ka seepärast, et seda on raske seedida, võib võtta kuni kolm päeva enne kui see meie keha süsteemist väljub. Lisaks toodab liha ka kehas happelist reaktsiooni. Vajaliku valku saadakse kaunviljadest, seemnetest, pähklitest ja vetikatest.

Kundalini Joogid eelistavad lisaks sattvalikele toitudele ka rajas toite ja väldivad tamas toite. Rajas toitudest on tähtsal kohal kolmikjuur ehk sibul, küüslauk ja ingver ja kindlasti erinevad vürtsid ja maitsetaimed. Sellist toitu sööv inimene on erk, kiire taibuga ja elab kooskõlas loodusega ning reageerib ka peaaegu märkamatutele mõjutustele.

Ained, mida välditakse:

  • sool-  põletikke soodustav ning mõjub halvasti südamele
  • suhkur– tekitab sõltuvust, öövib kehalt olulisi vitamiine ja loob stressi
  • tubakas–  tekitab sõltuvust ja röövib kehalt C vitamiini ja rauda.
  • rafineeritud toidud– jätavad keha ilma toitainetest
  • alkohol -sõltuvust tekitav, mürgitab kogu keha, eriti maksa ja aju
  • koffeiin-mõjub halvasti südamele, ärritab magu, tekitab uneprobleeme.

Eelistatakse värsket orgaaanilist toitu. Kuigi süüakse küpsetatud toitu, siis on suur rõhk ka toore, värske toidu osakaalul. Pööratakse tähelepanu toidu valmistamisele, väljanägemisele , serveerimisele ja maitsele. Näiteks peetakse väga oluliseks valmistada toitu hea tujuga, et mitte anda toiduga edasi halba energiat.  Enne söömist õnnistatakse toitu, süüakse teadlikult ja vaikuses, nauditakse ja mälutakse iga suutäit.

Kundalini joogide 10 põhimõtet toitumisest

  1. Söö, et elada, ära ela selleks, et süüa.
  2. Väldi näksimast toidukordade vahel.
  3. Söö ainult siis kui oled näljane.
  4. Näri korralikult (32 korda). Maol ei ole hambaid.
  5. Lõpeta söömine kui oled kolm neljandikku täis.
  6. Puhka peale igat sööki.
  7. Ära söö pärast päikeseloojangut (peale 20.00).
  8. Kord nädalas anna oma kehale puhkust (vee, puuvilja või aedvilja päev).
  9. Sõõ ainul seda toitu mida sa suudad väljutada (naised 18 tundi, mehed 24 tundi)
  10. Kui sa ei suuda toitu seedida ega väljutada, ära söö seda!

Joogid elavad põhimõtte järgi, et me kõik oleme omavahel seotud. Kõik mida sööme, mõtleme ja tunneme mõjutab meid ja kõike ümbritsevat. Kuniks keha on hinge kodu, siis on mõistlik hoida see terve ja puhtana. Sa oled see mida sööd. Ära ole kiire, odav ja võlts. See tähendab -armasta ja austa oma keha, armasta ja austa teisi, armasta ja austa meie Planeeti.