Home » Tervis (page 3)

Tervis

Tugev immuunsüsteem

Imuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes nagu nakkushaigused, mürgid, põletikud, kasvajad jne. Immuunsuses osalevad mitmed kehasüsteemid nagu seedesüsteem, lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi.

Haigustekitaja, sattudes organismi, põrkab kokku kolme kaitsebarjääriga:

1) Nahk ja limaskestad:

  • rasu ja higinäärmetega välditakse võõrainete sattumist organismi;
  • karvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel teatud suunaga- takistades võõrkehade liikumist organismi sissepoole (suund ikka väljapoole – suitsetaja röga!)
  • eritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates- lüsotsüüm, maos- maohape kahjustab mikroobe!) jne.

2) Valgeverelibled e. leukotsüüdid:
Meie immuunsus oleneb väga palju valgeverelibledest. Nende “tervis” aga kogu organismi tervisest. Valgeverelibled toodavad antikehi. Need on kaitsekehad võitluseks erinevate haigustekitajate vastu. Fagotsütoos on “õgimine” – valgeverelibled ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid ära “sööma-seedima”. Rohkelt on “õgijaid” veres, kopsudes, maksas, põrnas. Valgeverelibled ründavad ka vähirakku.

3) Antikehad ( immunoglobuliinid ) on väga erinevad, sõltuvalt haigustest:

  • IgG – läbivad platsenta seina ja just need on antikehad, mis kaitsevad loodet bakterite ja viiruste eest.
  • IgA – tekib lapsel peale sündi. NB! Just rinnapiim aitab seda kaasa oma koostisega. Antikehal on väga oluline osa hingamisteede, seedetrakti jt.limaskestade kaitses. See antikeha saavutab optimaalse taseme puberteedieaks. Sellepärast ongi väikelastel kõhu- ja hingamisteede häireid sagedamini.
  • IgM – bakterite ja viiruste vastane antikeha, mis saavutab optimaalse taseme umbes 2.eluaastaks.
  • IgE – antikeha, millel on seos allergiaga.

Kui need kolm kaitsebarjääri ei suutnud takistada näiteks võõrkehade sissetungi organismi, siis inimene haigestub! Üheks tunnuseks organismis on palavik.

Immuunsuse nõrgestajad

Negatiivsed mõtted
Pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus ja/või apaatia ja viha võib viia selleni, et organism ei viitsi enam täisvõimsusel võidelda. Nii saab igast bakterist, millega sa kokku puutud, potentsiaalne ohuallikas.

Stress
Kui su vaim on aga stressist kurnatud või kui oled füüsiliselt omadega läbi, siis ei hakka immuunsüsteem õigel ajal tööle. Teadlased põhjendavad seda asjaoluga, et kui su kehas on väga kõrge stressihormooni kortisooli tase, siis su keha lülitab end säästureziimile ning esimene asi, mille pealt ta end tagasi hakkab hoidma, on immuunsüsteem. 

On tõestatud, et kolm võtmetähtsusega immuunsuse kandjat on stressiolukorras halvatud. Need on T-rakud ja NK-rakud ehk naturaalkillerid, mis tunnevad ära ning ründavad organismi ohustavaid baktereid, ning interferoonid ehk valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele, takistamaks viiruste levikut organismi teistele rakkudele.

Vaktsiinid
Kuigi vaktsineerimist nimetatakse ka kunstlikuks immuunsuse tõstmiseks, leidub tänapäeval selle kohta palju vastakaid tõendeid. On naiivne arvata, et bakterid võidurelvastumises meile alla jäävad. Kui osa neist hukkubki, siis nõrgemad, kes ei suuda arendada välja resistentsust. Sellega jätavad nad ruumi paljunemiseks ohtlikumatele ja kurikavalamatele – superbakteritele, kes on võimelised mürkide keskkonnas edukalt elama. Sarnaselt energia jäävuse seadusega ei kao ka bakterid, vaid muunduvad ühest tüvest teise. See ei toimu üleöö, vaid aastakümnete jooksul.
Vaktsineerimist on süüdistatud ka paljude raskekujuliste kõrvalnähtuste ilmnemises tervises, mida kinnitavad miljonid vaktsineeritud inimesed terves maailmas. Autoimmuunhaigused ( tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem hakkab ründab omaenda kudesid), astma, autism on vaid mõned näited, mida seostatakse vaktsineerimisega. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks liigeseid kahjustav reumatoidartriit, kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) või pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi.
Teaduslikult ei ole tõestatud vaktsiinide kahjulikkust, kuna taolisi uurimusi ei olegi tehtud ja tegelikkuses ei tea mitte keegi päris täpselt ei teadlased, ega arstid milliseid kõrvaleffekte on vaktsiinid põhjustanud või põhjustavad.

Las igaüks loeb ja otsustab ise, kas vaktsineerimine kaalub üle uute ja mitte sugugi kergete terviserikete tekkimise võimalused.http://vaers.hhs.gov/index http://www.nvic.org/ http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm http://www.vanglaplaneet.ee/murgid.php

http://web.zone.ee/iamfree/

Ravimid
Näiteks antibiootikumide liigkasutamine on viinud resistentsete pisikute tekkeni. Resistentsete tüvede aretamisele aitavad paljud meist ka omalt poolt kaasa. Näiteks jäetakse ravikuur pooleli või neelatakse ainult mõni juhuslik naabrilt saadud kapsel. Niiviisi toimides harjutatakse bakterid väikeste annustega kenasti ära. Uute tuberkuloosi tüvede vastu on juba praegu raske tõhusaid antibiootikume leida. Tadzhikistanis on välja ilmunud tüüfusepisiku tüvi, mis on resistentne kõikidele teadaolevatele antibiootikumidele. Teisalt lisatakse arenenud maades pidevalt antibiootikume koduloomade toidule, et need tervemad oleksid ja vähema söögi peal suureks kasvaksid. Sellise toitmise võimalik oht inimesele ei ole küll teaduslikku tõestust leidnud, kuid siiski on antibiootikumide lisamine loomasöödale näiteks Rootsis keelatud.

Liigne puhtus  

Hügieenihüpoteesi toetajad arvavad, et pisikute puudusel jääb meie immuunsüsteem korralikult välja arenemata. Viimastel aastatel on selgunud, et ilma pisikuteta läheb meie loomulik immuunsüsteem «rikki». Mustus või pigem selles olevad bakterid päästavad «mustemad» meist astma, heinapalaviku ja teiste allergiliste haiguste eest. Ei ole tarvis pöörduda tagasi keskaega, et silmitsi seista katku ja kooleraga. Elementaarne puhtus on omal kohal. Kuid selleks piisab endiselt vanast lihtsast seebist. Igasugused antibakteriaalsed ja tugevad keemilised pesuvahendid on liiast. Kui igapäevaelus pole piisavalt baktereid, tuleb meil neid endale süstima hakata. Tundub, et ühiskond peab loobuma äärmuslikust pisikukartusest, inimesel ei ole tarvis end oma loomulikust keskkonnast lahutada.

Ebaloomulikud toidud -valge suhkur, valge jahu, valge riis jne.
Tihti soovitakse haigestudes süüa just immuunsust tõstvaid vitamiine, toidulisandeid või kangeid toite nagu küüslauk, sibul, ingver  jne. Sellest  jääb siiski väheks kuna tegeldakse ikkagi tagajärgede, mitte põhjusega. Ühekäega võtame haigust mahasuruvaid toite ja teise käega anname kehale haigust tekitavaid toite juurde. Väga oluline on ebatervisliku toidu menüüst välja jätmine, eriti kui ollakse juba haigestunud. Rafineeritud toitu suhtub inimese immuunsüsteem kui võõrasse toksilisse ainesse selle mitteloodusliku keemilise struktuuri tõttu, kuid ka rafineerimise jäänukina tööstuslike lisandite tõttu. Rafineeritud tooted suruvad maha immuunsüsteemi. Rafineeeritud tooted mõjuvad kehale laias laastus sarnaselt suhkruga. Suur suhkru kogus sunnib kõhunääret eraldama ebanormaalselt suuri koguseid insuliini, mida on vaja suhkru lõhustamiseks. Kuna suhkur tekitab ebavajalikku immuunsüsteemi reaktsiooni ning samal ajal surub ise immuunsüsteemi maha, võib järeldada, et ta nõrgestab immuunsüsteemi kaheteralise mõõgana. Seega väldi valget suhkrut, valget jahu, valget riisi ja neid aineid sisaldavaid toite nagu saiakesed, magusad kohupiimad, jäätised, pastatooted jne.  Elimineeri sünteetilised toidulisaained, eriti värvi, -säilitus – ja maitsetugevdajad.Loe lisa tervislikust toitumisest

Halb seedimine
Kui seedimine ei ole korras, ehk toitu ei väljutata igapäevaselt. Siis jääb toit soolestikku roiskuma, tekitades nii toksiine, puhitusi ja gaase. Mikrofloora on häiritud, bakteriaalne tasakaal nihkub paigast, immuunsus nõrgeneb.

Vähene värske õhu ja päikese käes viibimine

Tugeva immuunsuse valem

images-4
  • Ole positiivne
  • Tegele asjadega, mis sulle tõesti meeldivad, ära tee midagi vastu oma tahtmist
  • Viibi palju värskes õhus( min. pool tundi iga päev, ideaalselt 2 tundi)
  • Võta päikest ilma päikesekreemita, nii imendub D vitamiin. ( ära ennast ära põleta)
  • Karasta ennast külma vee ja külma ilmaga( käi palja jalu õues ka talvel ,kasvõi mõned minutid)
  • Liiguta end regulaarselt- jookse, joogata jne.( väldi ületreenimist)
  • Söö tervislikult ehk rohkelt antioksüdantide rikkaid puu- ja köögivilju, mis sisaldavad looduslikult C vitamiini nagu õunad, porgandid, rohelised lehtviljad, mustikad, jõhvikad jne.  Kindlasti värskelt, ilma suhkruta.
  • Loobu ebaloomulikust toidust- rafineeritud, liigselt küpsetatud, -konsentreeritud toidud, alkohol
  • Hoia oma seedimine korras ehk jälgi, et sa väljutaksid toitu iga päev
  • Hoia end liigsete ravimite ja vaktsiinide manustamise ning liigse puhtuse eest
  • Puhka ja maga piisavalt, magamatus nõrgestab kogu organismi töövõimet ( kohviga magamatuse maskeerimine ei ole lahendus)

Allikad:
http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/sex/veri_ja_imuunsus.html
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=456
http://www.health.harvard.edu/flu-resource-center/how-to-boost-your-immune-system.htm
http://www.dailymail.co.uk/health/article-2094812/Sugar-controlled-like-tobacco-alcohol.html
http://www.globalhealingcenter.com/sugar-problem/refined-sugar-the-sweetest-poison-of-all
http://www.postimees.ee/luup/98/17/teadus1.htm
http://www.healthy.net/Health/Article/Do_Vaccines_Disable_the_Immune_System/539
http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2011/09/27/vaccines-are-dangerous-says-the-government.aspx
http://www.livestrong.com/article/467447-how-do-the-digestive-immune-systems-work-together/
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10150/Karastamise-AB
http://www.postimees.ee/luup/98/17/teadus1.htm

Tervise komponendid

Kes meist ei tahaks siis elada optimaalset, energiast ja tervisest pakatavat, vitaalset, täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Kuid kui palju me oleme nõus igapäevaselt eneste eest hoolitsema?

Nüüdisaegne elu on suunanud meid osavalt inimese pärisvajadustest kõrvale ja sundinud meid otsima asendusaineid poest, purgist, pudelist, süstlast, ravimitest, toidulisanditest, suprfoodidest, toidust, telerist, arvutist, rahategemisest, karjäärist ja kus iganes. Me ei näe enam suurt pilti sellest, mis meie tervise jaoks tõesti oluline on. Olla tõeliselt terve või vaevalt hingitseda pole üks ja sama.

Kui paljud meist viibivad väga vähe õues puhta õhu ja päikesevalguse käes, ei liiguta end piisvalt, ei oma mingisugust kontakti loodusega, ei söö puhast ja värsket inimesele loomuomast toitu, ei maga piisavalt, ei oska lõdvestuda, ei oska andestada ega armastada, ei tegele  spirituaalsusega, ei ole õnnelikud oma suhetes, ega rahul oma töö ja kogu eluga.

Ei ole olemas ühte imeravimit või ime toitumisstiili. Selleks , et olla terve ja õnnelik on vaja palju erinevaid komponente. Mõned tähtsamatest:

  1. Värske õhk
  2. Puhas vesi
  3. Päikesepaiste ja naturaalne valgus
  4. Kontakt looduse, loomade, lindude, puude ja kogu maaga
  5. Piisav ja sügav uni
  6. Puhkus ja lõdvestus
  7. Vaikus ja rahu
  8. Värske, puhas, naturaalne, inimese jaoks bioloogiliselt disainitud toit
  9. Armastus kõige elava ja iseenda vastu, armastatud olemine ja armastuse vastuvõtmine
  10. Inimpuudutused ( nt. kallistamine, käehoidmine jne. )
  11. Rahuldust pakkuvad sõprussuhted, kaaslased ja perekond
  12. Omaette olemine, mitte midagi tegemine
  13. Mediteerimine
  14. Mängulisus, loovus.
  15. Füüsiline aktiivsus ja liikumine
  16. Naeratamine ja naermine
  17. Huumorimeel
  18. Nutmine ja oma negatiivsete emotsioonide vabaks laskmine, ära saatmine
  19. Kunst, muusika, laulmine, tantsimine jne.
  20. Loominguline meeliülendav töö, amet
  21. Inspiratsioon, motivatsioon, eesmärgid
  22. Oskus kuulata ja kasutada oma intuitsiooni, südamehäält
  23. Rahu, harmoonia ja tasakaal
  24. Enesekindlus
  25. Positiivne ellusuhtumine
  26. Oskus teiste inimestega suhelda ja arvestada
  27. Ühtekuuluvustunne
  28. Turvalisus
  29. Uudishimu
  30. Õppimishimu
  31. Kaastunne
  32. Andestamine
  33. Avatud mõtlemine
  34. Pühendumine
  35. Empaatia
  36. Spirituaalsus

Kolm tasuta imeravimit

Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega?

Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid. 🙂

Sa oled võimeline tervendama iseennast, sind ümbritsevaid inimesi ja tegelikult kogu maailma.

Nutmine

Nutmine ei tähenda tingimata seda, et iga väikse asja peale peaks pill lahti olema aga vahest lihtsalt on nii, et mitte miski ei tee su olemist paremaks kui üks korralik ja mõnus peatäis nuttu. Nutmine kuulub inimeseks olemise juurde. Nutmine näitab, et me oleme empaatilised, hoolivad, armastavad ja kaastundlikud imelised olendid.

Naistel tavaliselt nutmisega probleeme ei teki. Meile on aga räägitud, et ” tõelised mehed” ja “tugevad” inimesed ei nuta kunagi. “Tõelised mehed ” ja “tugevad” inimesed ei nutagi, nad hoiavad kõik oma pinged ja ebameeldivad emotsioonid ilusti enda sees, uputavad selle alkoholisse, vägivalda, agressiivsusesse või teistesse ebatervislikesse eluviisidesse. Ehk peitubki siin saladus, miks kannatavad mehed stressi all rohkem ja surevad oluliselt varem ära kui naised.

Ka lastel on vaja vahest nutta lasta. Nutmine lohutab ja aitab oma emotsioone paremini välja elada. Kui lapsel nutmine koguaeg ära keelata, siis ta hakkab oma emotsiooni mujale suunama nagu lõhkumisse, löömisse või muudessse agressiivsetesse tegudesse. Nutmine mõjub ka valuvaigistavalt. Katsuge kannatada valu, ilma nutmata. Päris raske mis?

Uuringud näitavad, et enamik inimesi tunneb end peale nutmist vähem kurvemana ja vihasemana. Nutmine aitab vabastada pinged, aitab lõdvestuda ja rahuneda, aitab vähendada allergilisi reaktsioone, vähendada stressi, aitab kehvad emotsioonid välja valada ja leinast üle saada. Pisarad aitavad väljutada toksiine.

Nutta võib ka rõõmust, näiteks lapse sünni, abiellumise, või mingi suure saavutuse pärast. See on siis üks ütlemata ilus ja hea nutt. Nutu pidev kinnihoidmine on sinu tervist tugevalt kahjustav. Niiet ära hoia ennast tagasi kui klomp on kurgus kuid ära unusta peale pisarate valamist naeratada.

Naermine ja naeratamine

 Naermine võib teha imesid! Naermine on imerohi, mis aitab vaigistada isegi valu kuna tõstab serotoniini taset. Naeratamine teeb sind õnnelikuks isegi siis kui sa seda hetkel ei ole. Kuna naeratus saadab su ajule signaali, mis ütleb, et on õnnelik olemise hetk. Ja keha hakkab automaatselt pumpama õnnehormoone ja nii muudadki sa oma tuju paremaks.

Sinu naeratus teeb sinu naeratust nägevad inimesed samuti õnnelikuks, naeratus võib valgustada kogu ruumi, naer on nakkav.

Naeratus muudab sind kindlapeale atraktiivsemaks ja isegi nooremaks kui misiganes meik up või botox. Naeratus vähendab stressi ja turgutab su immuunsust, alandab vererõhku ning aitab kaasa tervenemisele ja paranemisele. Naeratamine aitab sul hoida positiivset meelt, mis omakorda tõmbab su ellu rohkem positiivsust.

Naermine ja hea huumor aitavad sul luua häid suhteid teiste inimestega, hoides korras sinu vaimse ja füüsilise tervise. Naermine aitab lõdvestada kogu keha ja peletada eemale hirmu ning ebamugavus tunnet ning aitab paremini üle saada pettumust valmistanud juhtumistest.

Naerata inimestele, kes sulle tänaval vastu tulevad, naerata niikaua kuni nad sulle vastu naeratavad. Naerata lastele, loomadele, töökaaslastele, naerata kõigile ja kogu maailm naeratab sulle vastu. Naermine koos teistega on veelgi võimsam imerohi kui naermine üksinda.

Kallistamine

Kallistamine annab energiat ja annab emotsionaalse heaolu tunde. Kallistamine on kõige universaalsem ravi kõikide haiguste vastu. Kallistamine on justkui käepigistus aga südamega.

Regulaarne kallistamine vähendab südamehaiguste riski, vähendab stressi ja tõstab isegi immuunsust. Kümme sekundit kallistust võib alandada vererõhku. Kallistamine tõstab heaolu hormooni nimega oxytocin (oksütoksiin). Kallistamine tekitab usaldustunnet. Kallistamine nahk-naha vastu mõjub eriti hästi just südamele, kallistamine soojendab südant.

Kallistamine näitab, et sa hoolid ja et sinust hoolitakse. Kallistamine rahustab ja tervendab, aitab unetuse korral ja annab jõudu.

Kallistada saab igalpool, igal ajal ja igaühega. Kallista oma lapsi, abikaasat, sõpru, vanemaid, töökaaslasi. ja miks mitte ka puid 🙂 Kallistage terviseks!

PS! Nutmine, naermine ja kallistamine on naturaalsed, orgaanilised, ilma pestitsiitide ja säilitusaineteta, ilma suhkru, soola, soja, transrasvade, kunstlike lõhna – ja maitseainete ning tugevdajateta, kalorite ja koffeiinita ning ilma kõrvalmõjudeta. Need on täiesti puhtad ja värsked ning ilma mingi ökoloogilise jalajäljeta ja need ei saasta keskkonda. Ja mis peamine, need on täiesti tasuta ja igaühele kättesaadavad.