Home » Maalased » Päike

Päike

Päevavalgus

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud. Naturaalses päeva valguses töötab inimese aju paremini kui mistahes päevavalgustus lampide valgel. Paraku veedame aga suurema osa oma ajast seda eluks üliolulist komponenti vaadates läbi klaasi. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade

Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Naturaalset päikesevalgust on vaja igapäev

Minimaalselt 30 min. päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega hädavaevu toime. Ideaalselt aga peaks naturaalset päikesevalgust saama 2t. päevas. Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Valgusspekter

Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel see mõjub kehale. Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua päikesevalgust.

Tehisvalgustus

Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse. Ebaloomulik valgus mõjub tervisele lausa kahjustavalt. Ühes loomkatses leiti, et ebaloomulik valgus tekitas muuhulgas ka ebanormaalset käitumist nagu kannibalism.

Päikesevalguse tervendavad omadused

Päikese valgus on terapeutiline. Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid. Päikesevalgus stimuleerib meie aju ja närvide tööd, hormoonide regulatsiooni, musklite funktsioneerimist ja immuunsuse tugevdamist.

Päikesvalgus läbi silmade stimuleerib hüpotalaamust, mis on omakorda seotud käbinäärmega. Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit.

Käbinäärme töö sõltub sellest palju me päevavalgust näeme. Hästi funktsioneeriv käbinääre on seotud ka navigeerimis oskusega ja hormoonide tasakaalus hoidmisega. Dr Joseph Meites Michigan Riiklikust Ülikoolist ütleb: Meil ei ole õrna aimugi kui palju terviseprobleeme võib kaasa tuua hormoonide tasakaalutus. Me teame vaid mõningaid haigusi, nagu diabeet, kasvajad ja kilpnäärme probleemid, mis on hormoonide tasakaalutusega seotud.

Puudulik päikesevalgus

Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress. Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus ja võib tekkida depressioon. Ülesannetega ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis mõjub omakorda tervist kahjustavalt. Pole siis ime, et oleme eriti talveperioodil väsinud, keskendumisvõometud, haiged, depressioonis ja halva tujuga. Me nõuame keskendumist iseendilt ja ka lastelt, olles päevad läbi kinniste uste ja akende taga.

Kehv valgustus põhjustab disharmooniat ka inimese ööpäevarütmi tajus. Tulemuseks on päevasel ajal väsimus, uimasus jms nähud; öisel ajal võib aga probleeme olla uinumisega. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisegaöösel ja seratoniini tootmisega päeval. Et organism aru saaks – on päev – vajab ta piisavalt valgust, mis läbi silmade stimuleerivad hüpotalamuse tööd.

Päikesevalgust saab küll osaliselt valgustusega asendada, kuid mitte miski ei asenda naturaalset päikesevalgust, kuigi meie kliimas on taevas tihti tume ja talvisel ajal päevavalgust napib, on see siiski parem toas istumisest. Seega igapäevane õues viibimne iga ilmaga on äärmiselt oluline. Inimesed, kes on harjunud kandma päikesepaistelise ilmaga päikeseprille, võib olla lausa valus päevavalgust vaadata. Neile soovitaks vähehaaval harjutada palja silmaga õues olemist.Loe lisaks ka päevitamise kasulikkusest:
/paike-ei-ole-meie-vaenlane.html

Kasutatud kirjandus:

Päike ei ole meie vaenlane

Me elame ajal, mil päikesevalgust peetakse tervisele kahjulikuks. Nahavähi vältimise nimel on nahaarstid teinud hämmastavat tööd julgustama igas vanuses inimesi kasutama päikesekreeme, kandma päikeseprille ja varjama end päikese eest igal võimalikul viisil. Lisaks nahavähile, oleme hakanud kartma ka päevitamisega kaasnevat kortsulist nahka.

On siis päike tõesti nii kahjulik?

Eestlased elavad laiuskraadil, kus päikest on näha vaid üürikese aja jooksul. Teadaolevalt esineb meie laiuskraadil ka massiliselt D vitamiini puudust. Aktiivset päikesevalgust on Eestis vaid loetud kuudel. Eestis on D vitamiini tase normis vaid 3 inimesel sajast. 73% on normist madalam tase. Keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l nagu selgub Mart Kulli doktoritööst.

D3 vitamiin tekib loomulikul teel inimese, looma või linnu kehas kui päikesevalgus satub nahale, karvkattele või sulgedele. See on toormaterjal, millest toodetakse D vitamiini võimsamaid vorme. D3 ehk kaltsidiool on bioloogiliselt inertne steroidhormoon, mis sünteesitakse maksas kolekaltsiferoolist. Kolekaltsiferooli( D3) saadakse nii toidust kui ka nahas toimuva sünteesi kaudu.

D vitamiin on rasvlahustuv ja võib tungida läbi rakumembraani, et ühineda D vitamiini retseptoritega, mis asuvad paljudes kudedes ja organites. Seetõttu ongi D vitamiin eriti oluline kuna ta on seotud nii paljude erinevate funktsioonidega, mängides olulist rolli geenides ja kogu keha tervise hoidmisel. Mitte ainult rahhiidi eemalehoidmise puhul nagu veel mõni aeg tagasi teati. ( D vitamiini revolutsioon, Soram Khalsa)
D vitamiin :

  • on vajalik luude moodustumiseks ja osteoporoosi raviks
  • on vajalik kaltsiumi imendumiseks
  • annab energiat
  • on immuunsussüsteemi tugevdamiseks
  • vajalik astma, tuberkuloosi ja kroonilise bronhiidi raviks.
  • tagab hea mälu ja kiire infotöötluse, parema meeleolu ja füüsilise aktiivsuse.
  • takistab organismi vananemist
  • aitab psoriaasi korral
  • kaitseb vähi eest ja takistab vähirakkude kasvu
  • on oluline erinevate vähivormide, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga võitlemisel
  • on oluline laste aju arenemisel
  • tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe
  • mõjutab teatud hormoonide aktiivsust
  • ravib diabeeti
  • pidurdab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist
  • on hammaste väljalangemise ja igemepõletiku vastu
  • hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased, võimaldab verel hüübida
  • on põletike vastane
  • aitab depressiooni korral

D vitamiini allikad

Toidust saab D vitamiini suht vähe- rasvastest kaladest, täispiimast, munast, seentest ja D vitamiiniga rikastatud toiduainetest. Kahjuks aga ei ole võimalik süüa nii palju toidukoguseid, et saada piisaval hulgal D vitamiini (12 ). Päevane soovitatav kogus on Eestis vaid 400 IU, mis leidub näiteks 10 l piimas, 6o g lõhes, 600 g maksas.

Mujal maailmas soovitavad erapooletud arstid Põhjamaa rahvastele aga 3000 – 4000 IU päevas. Rasedatele koguni 5000 IU.( 7)

Praegu on inimesed juba teadlikud, et D vitamiin on ülioluline ja nii võetakse seda omale sisse tilkadena, pulbritena ja millena iganes, et tõsta seda taset. Kuid jällegi- kui loomulik, naturaalne ja vajalik see tegelikult on. Toidulisandid on kasutusel olnud vaid ülilühikest aega, kuidas me teame, et neil pole kõrvaltoimeid? On tehtud muidugi palju uuringuid, mis tõestavad, et D vitamiini manustamisel toidulisandina on abi saadud paljude haiguste korral. Ja suure häda korral ilmselt aitavadki lisandid. D vitamiin on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Aga siiski, D vitamiin on ikkagi eelkõige “päikesevitamiin”. Päike on kõige loomulikum, kõige effektiivsem ja kõige paremini imenduvam D vitamiini allikas. Päikesepaistest ei ole võimalik saada ka D vitamiini üledoosi ja mis kõige tähtsam päike on täiesti tasuta.

Kas tõesti saab olla päike süüdi nahavähi tekkimises?

Kuidas seletada fakti, et just viimastel aastakümnetel on kasvanud melanoomi haigestumine plahvatuslikult? Kuidas on võimalik, et meie esivanemad, kes veetsid enamuse ajast õues ja ei kasutanud mingeid kreeme ei haigestunud nahavähki? Enne 1930 aastat oli nahavähk praktiliselt tundmatu. Nüüd kus me oleme teadlikult hoidunud otsese päikese kontakti eest on nahavähki haigestumine tõusnud 400%.

Päike on miljardeid aastaid vana, inimesed on maal elanud samuti miljoneid aastaid. Ja nüüd äkki on päike muutunud ohtlikult mürgiseks.Vaadates inimese trastiliselt muutunud elustiili viimastel aastakümnetel, tekib küsimus: Kas päike on muutunud mürgiseks või hoopis inimene ise ?

Tänapäeva inimesed on muutunud väga looduskaugeteks, veetes enamuse oma ajast toas ning ka sellel vähesel õues veedetud ajal määritakse end ülepeakaela päikesekaitse vahenditega kokku. Paradoks seisneb aga selles, et D vitamiini süntees saab toimuda vaid kreemitamata puhtal nahal ning kartes saada nahavähki võtame me ära võimaluse kaitsta end erinevate andmete põhjal 17- 22 teise vähivormi vastu. Jah, on tõestatud, et D vitamiin kaitseb meid muuhulgas ka rinna -ja eesnäärme vähi vastu, mis on teadaolevalt samuti tihti esinevad nagu nahavähkki.

Kas sa teadsid et:

Neil kes töötavad päikese käes, on madalaim nahavähi risk. Näiteks Austraalia vetelpäästjate seas.

Inimestel, kes viibibad vähe päikese käes on suurim risk saada nahavähk. University of Sydney’s Melanoma Clinic uuringu tulemused näitasid, et kontortöötajatel esineb 2 korda enam nahavähki.

Mõõdukas päevitamine tegelikult just aitab ära hoida melanoomi teket. Eriti neil, kes on lapsepõlves saanud palju päikese käes olla, muidugi ilma nahka põletamata

Päikesekreemid võivad kaitsmise asemel hoopis su tervist kahjustada. Päikesekreemid sisaldavad keemilisi aineid, mis võivad tõsta nahavähi riski ja takistavad sinu organismil ise kaitsta end melanoomi eest. Päikesekreemid takistavad D vitamiini sünteesimist. Isegi juba 8 SPF vähendab D vitamiini produktsiooni 95 %. Paljud Päikesekreemid kaitsevad UVA või UVB eest, viimane on aga oluline D vitamiini sünteesiks. Päikesekreemid blokeerivad ka pigment melaniini teket, mis on naturaalne päikesekaitse meie kehas.Garland, CF, et al. (1992). Could sunscreens increase melanoma risk? American Journal of Public Health. 82(4):614.

Oluline on ka mõista, et keemilised päikesekreemid ei mürgita ainult meid, vaid ka meid ümbritsevat loodust. Kemikaalid, mis sisalduvad päikesekaitse kreemides ladestuvad veekogudes, hävitades koralle ja planktonit.

Kuidas päevitada?

D vitamiini saamiseks ei ole tarvis end tundide viisi päikse käes kärsatada. Enda võimalikult pruuniks praadimine ei ole siinkohal vajalik. Katmata ja kreemitamata nahaga noor inimene saab vajaliku D vitamiini doosi kätte 15 minutiga. Katmata peaks olema kolmveerand kehast. Pilved takistavad imendumist 50 % võrra. Päevitada võiks mitu korda nädalas.

Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.
Suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Kõige tugevam on D vitamiini sünteesimiseks vajalik UV kiirgus kella 10.00-14.00 ni.
( D vitamiini revulutsioon Soram Khalsa)

Mida tumedamaks nahk muutub, seda raskemini D vitamiin kehas tekib. Seega on ka tumedanahalistel mõnevõrra raskem D vitamiini sünteesida kuna nad peavad rohkem päikese käes viibima.

Ära kunagi põleta end päikese käes. Sel viisil võib ehk tõepoolest olla reaalne oht nahavähi saamiseks. Eriti kerge on end põletada keset talve soojale maale minnes või kevadel esimeste päikeseliste ilmadega kokku puutudes. Alusta valge nahaga päevitamist esialgu vaid 5 minutist.

Kui Nahk hakkab kergelt õhetama, siis pane end riidesse või mine varju. Meie loomulik instinkt ongi minna varju või ujuma kui läheb liiga kuumaks. Päikesekreemidega me aga justkui kaotaksime selle tunde. Briti meditsiiniline raport juulist 1996 (Britsh Medical Jurnal) märgib, et kaitsevahendite kasutamine võib tõepoolest nahavähki suurendada, kuna nad lubavad inimestel olla intensiivsel ajal liiga kaua päikese käes.

Vanemad inimesed vajavad D vitamiini sünteesimiseks rohkem päikesevalgust. Samuti on raskem omastada D vitamiini ülekaalulistel inimestel kuna D vitamiin on rasvlahustuv siis imendub see rasvarakkudesse ja teistele organitele jääb seda vähem. ( D vitamiini revolutsioon Soram Khalsa, lk.42.)

Kasutades hädaolukorras ja harva päikesekaitse kreeme on siiski parem kui nahka põletada. Parimad on siis võimalikult looduslikku päritolu, tugevate keemiliste ainete vabad kreemid või õlid.

Väldi järgmisi aineid päevituskreemides:

Octyl-dimethyl-PABA (OD-PABA)
Benzophenone-3 (Bp-3)
Homosalate (HMS)
Octyl-methoxycinnamate (OMC)
4-methyl-benzylidene camphor (4-MBC)

Meie keha vajab D vitamiini aastaringselt ja kui meie keha seda päikeseküllastel suvekuudel toodab, salvestub see meie kehasse terve päikesevaese talve tarbeks. Salvestada saab aga ainult siis kui D vitamiini tekib piisaval hulgal. Talve lõpul hakkab D vitamiini tase meie kehas jälle langema. Seetõttu kel võimalus siis on abiks sõita suvelõpul või kevade hakul soojale maale, et pikendada D vitamiini ladustamise perioodi.

Ilma päikeseta ei oleks meie planeedil elu. Me ei saa elada ilma päikeseta, päike on meie elu ja tervise allikas. Oled sa märganud, et jalutamine ilusa päikesepaistelise ilmaga õues annab uskumatult hea tunde- tuju tõuseb, närv puhkab ning vaim on rahul. Sinu keha vajab päikesevalgust nagu igat teist toitainet. Päike annab sulle lisaks D vitamiinile veel selliseid üliolulisi “toitaineid” nagu õnnetunde, soojuse, hea tuju ja hea tervise.