Home » Maalased (page 3)

Maalased

Kolm tasuta imeravimit

Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega?

Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid. 🙂

Sa oled võimeline tervendama iseennast, sind ümbritsevaid inimesi ja tegelikult kogu maailma.

Nutmine

Nutmine ei tähenda tingimata seda, et iga väikse asja peale peaks pill lahti olema aga vahest lihtsalt on nii, et mitte miski ei tee su olemist paremaks kui üks korralik ja mõnus peatäis nuttu. Nutmine kuulub inimeseks olemise juurde. Nutmine näitab, et me oleme empaatilised, hoolivad, armastavad ja kaastundlikud imelised olendid.

Naistel tavaliselt nutmisega probleeme ei teki. Meile on aga räägitud, et ” tõelised mehed” ja “tugevad” inimesed ei nuta kunagi. “Tõelised mehed ” ja “tugevad” inimesed ei nutagi, nad hoiavad kõik oma pinged ja ebameeldivad emotsioonid ilusti enda sees, uputavad selle alkoholisse, vägivalda, agressiivsusesse või teistesse ebatervislikesse eluviisidesse. Ehk peitubki siin saladus, miks kannatavad mehed stressi all rohkem ja surevad oluliselt varem ära kui naised.

Ka lastel on vaja vahest nutta lasta. Nutmine lohutab ja aitab oma emotsioone paremini välja elada. Kui lapsel nutmine koguaeg ära keelata, siis ta hakkab oma emotsiooni mujale suunama nagu lõhkumisse, löömisse või muudessse agressiivsetesse tegudesse. Nutmine mõjub ka valuvaigistavalt. Katsuge kannatada valu, ilma nutmata. Päris raske mis?

Uuringud näitavad, et enamik inimesi tunneb end peale nutmist vähem kurvemana ja vihasemana. Nutmine aitab vabastada pinged, aitab lõdvestuda ja rahuneda, aitab vähendada allergilisi reaktsioone, vähendada stressi, aitab kehvad emotsioonid välja valada ja leinast üle saada. Pisarad aitavad väljutada toksiine.

Nutta võib ka rõõmust, näiteks lapse sünni, abiellumise, või mingi suure saavutuse pärast. See on siis üks ütlemata ilus ja hea nutt. Nutu pidev kinnihoidmine on sinu tervist tugevalt kahjustav. Niiet ära hoia ennast tagasi kui klomp on kurgus kuid ära unusta peale pisarate valamist naeratada.

Naermine ja naeratamine

 Naermine võib teha imesid! Naermine on imerohi, mis aitab vaigistada isegi valu kuna tõstab serotoniini taset. Naeratamine teeb sind õnnelikuks isegi siis kui sa seda hetkel ei ole. Kuna naeratus saadab su ajule signaali, mis ütleb, et on õnnelik olemise hetk. Ja keha hakkab automaatselt pumpama õnnehormoone ja nii muudadki sa oma tuju paremaks.

Sinu naeratus teeb sinu naeratust nägevad inimesed samuti õnnelikuks, naeratus võib valgustada kogu ruumi, naer on nakkav.

Naeratus muudab sind kindlapeale atraktiivsemaks ja isegi nooremaks kui misiganes meik up või botox. Naeratus vähendab stressi ja turgutab su immuunsust, alandab vererõhku ning aitab kaasa tervenemisele ja paranemisele. Naeratamine aitab sul hoida positiivset meelt, mis omakorda tõmbab su ellu rohkem positiivsust.

Naermine ja hea huumor aitavad sul luua häid suhteid teiste inimestega, hoides korras sinu vaimse ja füüsilise tervise. Naermine aitab lõdvestada kogu keha ja peletada eemale hirmu ning ebamugavus tunnet ning aitab paremini üle saada pettumust valmistanud juhtumistest.

Naerata inimestele, kes sulle tänaval vastu tulevad, naerata niikaua kuni nad sulle vastu naeratavad. Naerata lastele, loomadele, töökaaslastele, naerata kõigile ja kogu maailm naeratab sulle vastu. Naermine koos teistega on veelgi võimsam imerohi kui naermine üksinda.

Kallistamine

Kallistamine annab energiat ja annab emotsionaalse heaolu tunde. Kallistamine on kõige universaalsem ravi kõikide haiguste vastu. Kallistamine on justkui käepigistus aga südamega.

Regulaarne kallistamine vähendab südamehaiguste riski, vähendab stressi ja tõstab isegi immuunsust. Kümme sekundit kallistust võib alandada vererõhku. Kallistamine tõstab heaolu hormooni nimega oxytocin (oksütoksiin). Kallistamine tekitab usaldustunnet. Kallistamine nahk-naha vastu mõjub eriti hästi just südamele, kallistamine soojendab südant.

Kallistamine näitab, et sa hoolid ja et sinust hoolitakse. Kallistamine rahustab ja tervendab, aitab unetuse korral ja annab jõudu.

Kallistada saab igalpool, igal ajal ja igaühega. Kallista oma lapsi, abikaasat, sõpru, vanemaid, töökaaslasi. ja miks mitte ka puid 🙂 Kallistage terviseks!

PS! Nutmine, naermine ja kallistamine on naturaalsed, orgaanilised, ilma pestitsiitide ja säilitusaineteta, ilma suhkru, soola, soja, transrasvade, kunstlike lõhna – ja maitseainete ning tugevdajateta, kalorite ja koffeiinita ning ilma kõrvalmõjudeta. Need on täiesti puhtad ja värsked ning ilma mingi ökoloogilise jalajäljeta ja need ei saasta keskkonda. Ja mis peamine, need on täiesti tasuta ja igaühele kättesaadavad.

Paljajalu käimine on kasulik

Paljajalu käimine on kõige loomulikum asi maapeal. Kes meist ei mäletaks lapsepõlves paljajalu murul ja rannas lippamist, kuid kui paljud aga teevad seda nüüd?

Kuigi arvatakse, et jalanõud kaitsevad meie jalgu, võivad need ka palju kahju teha. Siin ei ole juttu vaid kõrgete kontsadega kingadest, vaid jalanõudest üldse. Ka pealtnäha väga mugavad ja pehmed jalanõud võivad meie jalgu ja kehaehitust rikkuda, põhjustades põlve, selja- ja kaelavalusid ning häirides vereringet.

Siin pildil on joonisel B inimese loomulik jalg, ilma jalanõudest rikkumata. Joonisel A on aga jala kuju juba deformeerunud ebaloomulikku olekusse.

Miks see paljajalu kõndimine siis nii oluline on?

Parem tasakaal

Tundes maad oma jalge all äratame üles oma tasakaalu süsteemi ajus, stimuleerides uusi närvi ühendusi. Paljajalu käijatel on parem tasakaalu tunnetus, paindlikkus ja parem keha- aju kontakt. Eriti vajalik on see vanemate inimeste puhul kuna nende seas võib tasakaalu häire saada kergesti saatuslikuks, mis kukkumise puhul võib lõppeda puusaluu murruga.

Tugevamad jalad, tugevam keha

Paljajalu käimine annab kõikidele jala musklitele tegevust ja sellega seoses ka tugevust, mõjub hästi liigestele. Keha töötab kasuta seda või kaota see põhimõttel. Tööle hakkavad ka jalanõude kandmisega uinuma jäänud musklid.

Stimuleerib vereringet

Paljajalu käimine paneb vere paremini voolama. See tähendab soojemaid jalgu, vähem valusid ja veeniprobleeme.

Parem rüht

Jalanõud, mitte ainult kõrge kontsaga kingad vaid ka teised jalanõud ja isegi jooksmisjalatsid on tihtipeale liiga kõrge , paksu , pehme või kõva tallaga. See annabki meile vale rühi, põlve, selja- ja kaela valud. Paljajalu käimine mõjub hästi kogu kehale, mõjudes hästi meie musklitele ja liigestele.

Lapsed on tervemad

Tervis algab jalgadest. Paljajalu kõndides on lastel tugevamad ja vastupidavamad jalad kõndimisel, jooksimisel, jalgrattaga sõitmisel jne. Paljajalu käimine stimuleerib ka mälu arenemist, fookust ja konsentratsiooni. Hoidke oma lapsi võimalikult palju jalanõudest eemal ja teil on terved lapsed.

Alandab vererõhku

Uuringud on näidanud, et stimuleerides närvi lõpmeid jalataldadel võime tõepoolest alandada vererõhku ja vähendada ka stressi kuna “võitle või põgene” reaktsioon nö. rahuneb.

Reflexoloogia

Reflexoloogia on protsess mis stimuleerib jalataldadel asuvaid närvi lõpmeid, mistõttu paljajalu käijes teeksime endile justkui reflexoloogiat. Jalataldadel on esindatud kõik meie organid, seega paljajalu käimine masseerib kõiki meie siseorganeid, tugevdab immuunsust, vähendab stressi, alandab vererõhku, mõjub rahustavalt närvisüsteemile, vähendab valu ja paistetust ja käivitab tervenemise protsessid.

Aitab lahti saada jalaseentest

Seened armastavad niisket ja umbset keskonda mis on soodne just jalanõude kandmisel.

Aitab lahti saada lampjalgsusest

Parim ravi lampjalgsuse vastu on käija võimalikult palju paljajalu looduses. See tugevdab jalatalla muskleid. Loodus on parim ravija.

Tervendab ka vaimsel ja spirituaalsel tasandil

Paljajalu käimine ei ole mitte ainult tervendav füüsilisel tasandil , vaid ka emotsonaalsel ja spirituaalsel tasandil. Jah, paljajalu looduses kõndimine võib olla tõeline meditatsioon, enese ja maa täielik tunnetamine.

Maandus

Jalanõude kandmine takistab meil ka maaga kontaktis olemast. Paljaste jalgadega maapeal ehk õues käimist kutsutaksegi seetõttu maandamiseks. Väidetavalt saab ka paljaste jalgade kaudu meie keha laengu maalt, sünkroniseerudes meie kehaga. Inimese kehal on positiivne laeng ja maa kannab endas negatiivset laengut, seepärast ongi meie kodumasinad maandatud. Puutudes maaga kokku istudes lamades või paljajalu kõndides me maandame end ja meie kehas olevad vabad radikaalid saavad samuti maanduse. Vabade radikaalide maandamine on aga oluline kuna nende vohamine on seotud paljude tänapäevaste haigustega nagu kasvajad, südamehaigused, jne. Loe lisa: http://kehakeel.ee/2013/10/maandamine/

 Alusta juba täna

Paljud inimesed pole aastaid paljajalu käinud. Jalatalla musklid on muutunud arvatavasti nõrgaks. Ideaalne on alustada paljajalu käimist suvel liivasel rannal, murul ja põllul. Alguses on hea kõndida aeglaselt ja tunnetada oma jalgu ja maad, hiljem võib kasvõi maratone joosta. Hiljem ka hommikusel kastel ja talvel lumel. Proovi käija paljajalu looduses igapäev, kasvõi pool tunnikest.

Ja mida rohkem sa paljajalu käid, seda rohkem sa seda teha tahad, sest see on midagi nii loomulikku , ürgset ja tervendavat mida saab tunda ainult paljajalu maapeal kõndija.

Head paljajalu kõndimise hooaega!

Kasutatud kirjandus:

http://www.runbare.com/barefoot-benefits

Päike ei ole meie vaenlane

Me elame ajal, mil päikesevalgust peetakse tervisele kahjulikuks. Nahavähi vältimise nimel on nahaarstid teinud hämmastavat tööd julgustama igas vanuses inimesi kasutama päikesekreeme, kandma päikeseprille ja varjama end päikese eest igal võimalikul viisil. Lisaks nahavähile, oleme hakanud kartma ka päevitamisega kaasnevat kortsulist nahka.

On siis päike tõesti nii kahjulik?

Eestlased elavad laiuskraadil, kus päikest on näha vaid üürikese aja jooksul. Teadaolevalt esineb meie laiuskraadil ka massiliselt D vitamiini puudust. Aktiivset päikesevalgust on Eestis vaid loetud kuudel. Eestis on D vitamiini tase normis vaid 3 inimesel sajast. 73% on normist madalam tase. Keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l nagu selgub Mart Kulli doktoritööst.

D3 vitamiin tekib loomulikul teel inimese, looma või linnu kehas kui päikesevalgus satub nahale, karvkattele või sulgedele. See on toormaterjal, millest toodetakse D vitamiini võimsamaid vorme. D3 ehk kaltsidiool on bioloogiliselt inertne steroidhormoon, mis sünteesitakse maksas kolekaltsiferoolist. Kolekaltsiferooli( D3) saadakse nii toidust kui ka nahas toimuva sünteesi kaudu.

D vitamiin on rasvlahustuv ja võib tungida läbi rakumembraani, et ühineda D vitamiini retseptoritega, mis asuvad paljudes kudedes ja organites. Seetõttu ongi D vitamiin eriti oluline kuna ta on seotud nii paljude erinevate funktsioonidega, mängides olulist rolli geenides ja kogu keha tervise hoidmisel. Mitte ainult rahhiidi eemalehoidmise puhul nagu veel mõni aeg tagasi teati. ( D vitamiini revolutsioon, Soram Khalsa)
D vitamiin :

  • on vajalik luude moodustumiseks ja osteoporoosi raviks
  • on vajalik kaltsiumi imendumiseks
  • annab energiat
  • on immuunsussüsteemi tugevdamiseks
  • vajalik astma, tuberkuloosi ja kroonilise bronhiidi raviks.
  • tagab hea mälu ja kiire infotöötluse, parema meeleolu ja füüsilise aktiivsuse.
  • takistab organismi vananemist
  • aitab psoriaasi korral
  • kaitseb vähi eest ja takistab vähirakkude kasvu
  • on oluline erinevate vähivormide, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga võitlemisel
  • on oluline laste aju arenemisel
  • tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe
  • mõjutab teatud hormoonide aktiivsust
  • ravib diabeeti
  • pidurdab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist
  • on hammaste väljalangemise ja igemepõletiku vastu
  • hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased, võimaldab verel hüübida
  • on põletike vastane
  • aitab depressiooni korral

D vitamiini allikad

Toidust saab D vitamiini suht vähe- rasvastest kaladest, täispiimast, munast, seentest ja D vitamiiniga rikastatud toiduainetest. Kahjuks aga ei ole võimalik süüa nii palju toidukoguseid, et saada piisaval hulgal D vitamiini (12 ). Päevane soovitatav kogus on Eestis vaid 400 IU, mis leidub näiteks 10 l piimas, 6o g lõhes, 600 g maksas.

Mujal maailmas soovitavad erapooletud arstid Põhjamaa rahvastele aga 3000 – 4000 IU päevas. Rasedatele koguni 5000 IU.( 7)

Praegu on inimesed juba teadlikud, et D vitamiin on ülioluline ja nii võetakse seda omale sisse tilkadena, pulbritena ja millena iganes, et tõsta seda taset. Kuid jällegi- kui loomulik, naturaalne ja vajalik see tegelikult on. Toidulisandid on kasutusel olnud vaid ülilühikest aega, kuidas me teame, et neil pole kõrvaltoimeid? On tehtud muidugi palju uuringuid, mis tõestavad, et D vitamiini manustamisel toidulisandina on abi saadud paljude haiguste korral. Ja suure häda korral ilmselt aitavadki lisandid. D vitamiin on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Aga siiski, D vitamiin on ikkagi eelkõige “päikesevitamiin”. Päike on kõige loomulikum, kõige effektiivsem ja kõige paremini imenduvam D vitamiini allikas. Päikesepaistest ei ole võimalik saada ka D vitamiini üledoosi ja mis kõige tähtsam päike on täiesti tasuta.

Kas tõesti saab olla päike süüdi nahavähi tekkimises?

Kuidas seletada fakti, et just viimastel aastakümnetel on kasvanud melanoomi haigestumine plahvatuslikult? Kuidas on võimalik, et meie esivanemad, kes veetsid enamuse ajast õues ja ei kasutanud mingeid kreeme ei haigestunud nahavähki? Enne 1930 aastat oli nahavähk praktiliselt tundmatu. Nüüd kus me oleme teadlikult hoidunud otsese päikese kontakti eest on nahavähki haigestumine tõusnud 400%.

Päike on miljardeid aastaid vana, inimesed on maal elanud samuti miljoneid aastaid. Ja nüüd äkki on päike muutunud ohtlikult mürgiseks.Vaadates inimese trastiliselt muutunud elustiili viimastel aastakümnetel, tekib küsimus: Kas päike on muutunud mürgiseks või hoopis inimene ise ?

Tänapäeva inimesed on muutunud väga looduskaugeteks, veetes enamuse oma ajast toas ning ka sellel vähesel õues veedetud ajal määritakse end ülepeakaela päikesekaitse vahenditega kokku. Paradoks seisneb aga selles, et D vitamiini süntees saab toimuda vaid kreemitamata puhtal nahal ning kartes saada nahavähki võtame me ära võimaluse kaitsta end erinevate andmete põhjal 17- 22 teise vähivormi vastu. Jah, on tõestatud, et D vitamiin kaitseb meid muuhulgas ka rinna -ja eesnäärme vähi vastu, mis on teadaolevalt samuti tihti esinevad nagu nahavähkki.

Kas sa teadsid et:

Neil kes töötavad päikese käes, on madalaim nahavähi risk. Näiteks Austraalia vetelpäästjate seas.

Inimestel, kes viibibad vähe päikese käes on suurim risk saada nahavähk. University of Sydney’s Melanoma Clinic uuringu tulemused näitasid, et kontortöötajatel esineb 2 korda enam nahavähki.

Mõõdukas päevitamine tegelikult just aitab ära hoida melanoomi teket. Eriti neil, kes on lapsepõlves saanud palju päikese käes olla, muidugi ilma nahka põletamata

Päikesekreemid võivad kaitsmise asemel hoopis su tervist kahjustada. Päikesekreemid sisaldavad keemilisi aineid, mis võivad tõsta nahavähi riski ja takistavad sinu organismil ise kaitsta end melanoomi eest. Päikesekreemid takistavad D vitamiini sünteesimist. Isegi juba 8 SPF vähendab D vitamiini produktsiooni 95 %. Paljud Päikesekreemid kaitsevad UVA või UVB eest, viimane on aga oluline D vitamiini sünteesiks. Päikesekreemid blokeerivad ka pigment melaniini teket, mis on naturaalne päikesekaitse meie kehas.Garland, CF, et al. (1992). Could sunscreens increase melanoma risk? American Journal of Public Health. 82(4):614.

Oluline on ka mõista, et keemilised päikesekreemid ei mürgita ainult meid, vaid ka meid ümbritsevat loodust. Kemikaalid, mis sisalduvad päikesekaitse kreemides ladestuvad veekogudes, hävitades koralle ja planktonit.

Kuidas päevitada?

D vitamiini saamiseks ei ole tarvis end tundide viisi päikse käes kärsatada. Enda võimalikult pruuniks praadimine ei ole siinkohal vajalik. Katmata ja kreemitamata nahaga noor inimene saab vajaliku D vitamiini doosi kätte 15 minutiga. Katmata peaks olema kolmveerand kehast. Pilved takistavad imendumist 50 % võrra. Päevitada võiks mitu korda nädalas.

Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.
Suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Kõige tugevam on D vitamiini sünteesimiseks vajalik UV kiirgus kella 10.00-14.00 ni.
( D vitamiini revulutsioon Soram Khalsa)

Mida tumedamaks nahk muutub, seda raskemini D vitamiin kehas tekib. Seega on ka tumedanahalistel mõnevõrra raskem D vitamiini sünteesida kuna nad peavad rohkem päikese käes viibima.

Ära kunagi põleta end päikese käes. Sel viisil võib ehk tõepoolest olla reaalne oht nahavähi saamiseks. Eriti kerge on end põletada keset talve soojale maale minnes või kevadel esimeste päikeseliste ilmadega kokku puutudes. Alusta valge nahaga päevitamist esialgu vaid 5 minutist.

Kui Nahk hakkab kergelt õhetama, siis pane end riidesse või mine varju. Meie loomulik instinkt ongi minna varju või ujuma kui läheb liiga kuumaks. Päikesekreemidega me aga justkui kaotaksime selle tunde. Briti meditsiiniline raport juulist 1996 (Britsh Medical Jurnal) märgib, et kaitsevahendite kasutamine võib tõepoolest nahavähki suurendada, kuna nad lubavad inimestel olla intensiivsel ajal liiga kaua päikese käes.

Vanemad inimesed vajavad D vitamiini sünteesimiseks rohkem päikesevalgust. Samuti on raskem omastada D vitamiini ülekaalulistel inimestel kuna D vitamiin on rasvlahustuv siis imendub see rasvarakkudesse ja teistele organitele jääb seda vähem. ( D vitamiini revolutsioon Soram Khalsa, lk.42.)

Kasutades hädaolukorras ja harva päikesekaitse kreeme on siiski parem kui nahka põletada. Parimad on siis võimalikult looduslikku päritolu, tugevate keemiliste ainete vabad kreemid või õlid.

Väldi järgmisi aineid päevituskreemides:

Octyl-dimethyl-PABA (OD-PABA)
Benzophenone-3 (Bp-3)
Homosalate (HMS)
Octyl-methoxycinnamate (OMC)
4-methyl-benzylidene camphor (4-MBC)

Meie keha vajab D vitamiini aastaringselt ja kui meie keha seda päikeseküllastel suvekuudel toodab, salvestub see meie kehasse terve päikesevaese talve tarbeks. Salvestada saab aga ainult siis kui D vitamiini tekib piisaval hulgal. Talve lõpul hakkab D vitamiini tase meie kehas jälle langema. Seetõttu kel võimalus siis on abiks sõita suvelõpul või kevade hakul soojale maale, et pikendada D vitamiini ladustamise perioodi.

Ilma päikeseta ei oleks meie planeedil elu. Me ei saa elada ilma päikeseta, päike on meie elu ja tervise allikas. Oled sa märganud, et jalutamine ilusa päikesepaistelise ilmaga õues annab uskumatult hea tunde- tuju tõuseb, närv puhkab ning vaim on rahul. Sinu keha vajab päikesevalgust nagu igat teist toitainet. Päike annab sulle lisaks D vitamiinile veel selliseid üliolulisi “toitaineid” nagu õnnetunde, soojuse, hea tuju ja hea tervise.