Home » Maalased » Maandamine

Maandamine

Maandamine

Maandamine on üks suurimaid avastusi tervise vallas mis kunagi tehtud, väidavad Maandamisinstituudi teadlased ja arstid -Gaétan Chevalier, Ph.D.James Oschman, Ph.D., Stephen Sinatra, M.D., F.A.C.C., F.A.C.N, Tracy Latz, M.D., M.S.,Karol Sokal, M.D., Ph.D, Pawel Sokal, M.D. Ph.D, Tina Michaud-Gray, RN, LMT

Maandamine ei ole midagi uut. Me oleme maandanud end eneste teadmata juba aegade algusest peale. Nüüd on ka teadlased sellest aru hakanud saama kui tähtis on maaga kontaktis olemine kogu inimeksistentsile ja kõikidele teistele maapeal elavatele liikidele- maalastele. Arvatakse, et maaga ühenduses olemine mõjutab praktiliselt kõiki meie elutoiminguid, psüholoogiat, olles peamiseks jõuks näiteks hormonaalsüsteemi ja närvisüsteemi ning kilpnäärme funktsioneerimisel. Selles vallas on kindlasti palju veel uurida ja õppida.

Maandamine on hoogsalt kasvav liikumine. Maandamisest on ilmunud ka raamat ” Earthing. The most importand health discovery ever.” MIs on tõlgitud 11 erinevasse keelde. Raamat on pärjatud ka Nautilus Book Award winner 2011 auhinnaga. Müüakse  ka tooteid , mis väidetavalt maandavad inimest samuti nagu maaga kontaktis olles.

Ühendus maaga

Läbi evolutsiooni on olnud inimene otseses kontaktis maaga. Meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes.

Me oleme bioelektrilised olevused. Meie kehad, aju, süda, musklid on rakud ja kõik kehasüsteemid on elektrilised, isegi meie emotsioonid on elektrilise laenguga. Ega asjata öelda teinekord, et õhus on tunda elektrit.

Maa  kannab endas negatiivset elektrilist  laengut. Maandamine lubab meil kanda  elektrone maa peen energiast meie kehasse.  Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, kes neutraliseerivad vabu radikaale. Näiteks põletik kehas on põhjustatud vabadest radikaalidest, mida saavad neutraliseerida maa elektronid.

Paljud uuringud ja  tuhanded inimesed on leidnud, et maandades on  nad ravinud  ja vähendanud oma põletikke ja valusid, saanud lahti oma unetusest, peavaludest, seedimisprobleemidest ja paljudest muudest terviseprobleemidest.

Tänapäeva lääne inimesel on aga otsene koktakt maaga praktiliselt kadunud. Me oleme end nn. meile olulisest  vooluvõrgust välja lülitanud kandes sünteetilisest materjalis riideid ja jalanõusid, istudes toolidel ja magades voodis. See ebaloomulik elustiil on meid viinud paljude terviseprobleemide tekkimiseni.

Senini teadaolevalt maandamine:

  • Aitab vähendada inimkehas viskooset verd, mis on põhiliseks riskifaktoriks südamehaiguste tekkel
  • Aitab vähendeada kroonilisi põletikke
  • Tagab sügavama une
  • Vähendab stressi
  • Vähendab valu
  • Tasakaalustab närvisüsteemi talitust
  • Tasakaalustab hormoonsüsteemi
  • Annab hea ja värske enesetunde
  • Annab energiat
  • Tõstab vitaalsust
  • Soodustab seedimist ja toitainete  imendumist
  • Kiirendab  ja käivitab loomulikku tervenemist
  • Tagab immunsüsteemi ja vereringe  optimaalse toimimise
  • Vähendab elektromagneetilise kiirguse( EMF) negatiivset mõju inimkehale

Kuidas end maandada

  • Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik. Ka talvel lumepeal.
  • Istu murul, pikuta, pea piknikku õues
  • Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis.
  • Kasuta maandamis tooteid

Erinevate seisundite  ja inimeste puhul on maandamisel erinev aeg. Näiteks peavalude, stressi ja  krooniliste valude puhul võib mõju avalduda juba 20-40 minuti pärast. Unetuse puhul  on maandamisest abi saadud 10 nädala pärast.  Parim on maaga kontaktis olles mitte kasutada kreeme ja muid kehahooldustooteid, eriti sünteetilist päritolu, kuna need võivad takistada maandamise mõju. Ja muidugi naturaalselt me vajame maandamist iga päev, vähemalt 30 min. päevas ja ikka nahk -naha vastu kontaktis.

Maandamine on lihtsalt üks osa tervislikust eluviisist nagu tervislik toitumine, liikumine, päikesepaiste või spirituaalsus. Vajalik selleks, et meie kehad funktsioneeriksid laitmatult.

Püsi ühenduses maaga, ära unusta ka oma koduloomi

Öeldakse, et inimesed, kes on kaotanud kontakti maaga, on kaotanud kontakti jumalaga. Maandamine aitab uuesti kontakti saada iseendaga, teiste maalaste ja kogu planeediga Maa.

Püsi ühenduses maaga ja tunne end hästi!

 Vaata videot maandamisest

Kasutatud kirjandus:

http://www.earthing.com/default.asp
http://online.liebertpub.com/doi/pdfplus/10.1089/acm.2011.0820

Elektromagneetiline kiirgus

Elektromagnetväljade (EMF- electromagnetic fields) toime on tõsine kaasaegne probleem, mis on seotud elektrostressi, immuunsuse nõrgenemise, vähi, Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, sclerosis multiplexi, laste leukeemia, kroonilise väsimuse, nurisünnituse, mäluprobleemide, depressiooni, ärevuse ja paljude muude tervise probleemidega. Elektromagnetväljade toime muudab aju funktsioone ja närvisüsteemi ning kahjustab DNA-d.

Elektromagnetväljade ohtlikuse osas pole veel teadlaste seaski üksmeelt. Vaevalt, et see üksmeel lähiajal tuleb, sest uuemad uurimused on pilti löönud veelgi segasemaks – leitud on uusi toimemehhanisme, kuidas EMVd organismidele mõjuvad. Enne, kui pole selge – kui palju elektromagnetvälju on tervistkahjustav – ei osata koostada ka piirnorme, mis elektroülitundlikele kaitset pakuvad. Sestap on Euroopas võetamas uut hoiakut “nii vähe elektromagnetvälju kui mõistlikult võimalik”.

Viidates rohketele elektromagnetväljadele kaasaegses elukeskkonnas, nimetavad paljud teadlased seda ettearvamatuks eksperimendiks. Näiteks maailmakuulsa Paracelus Kliiniku (Shveits) meditsiinidirektor Thomas Rau nimetab lausa kriminaalseks laste eksponeerimist koolis kiirgusele, mis on teada, et rikub aju funktsionaalsust ja õppimisvõimet. Kiiritades laste organisme, nende intelligents ja ajumaht väheneb. Lisaks esineb rohkem tähelepanuraskuste ja käitumishäiretega lapsi.

Eelnevaga nõustub dr. Magda Havas (Environmental and Resource Studies, Trent University, Canada), kes on üks juhtivaid eksperte hälvetega elektri (ing.k. dirty electricity, seletus: kõrgsagedushäiretega elekter) uurimisel. Ta lisab, et elektromagnetväljade toimel ägenevad veel ka sümptomid, mille all inimene varem kannatas.

Märkimata ei saa jätta ka autismi, mille juhtumite arv on kasvanud hüppelised 6000% viimastel aastatel (Fisher), mis ühtib ka traadita andmeside võrkude plahvatusliku levikuga. Uurija Michael Merzenich on autismi tekkemehhanismi sidunud kõrgsagedusliku elektromagnetilise pollutsiooniga. Dr Robert Kane toob esile, et autismi mehhanismid võivad alata juba looteeas, kui ollakse eksponeeritud raadiosageduslikele EMVdele.

Samas on ka mitmeid teadlasi, kes nimetatud tervisemõjusid ei seosta elektromagnetväljadega ning peavad neid hädasid psühhosomaatilisteks või muudest teguritest põhjustatuks.

Elektrostressi mõju inimese töövõimele on üks peamisi põhjus-tagajärg-seoseid kogu temaatikas. Kui inimese keha on väliste keskkonnamõjuite tõttu stressis, siis suunab organism energiavarud selle stressiga võitlemiseks, vähem jääb energiat üle vaimseteks tegevusteks, nagu õppimine.

Arstidel on tervisehädade seoseid elektromagnetväljadega väga raske seostada, sest need väljad ei ründa ühte konkreetset organit ega ilmne ühel moel. Samuti puudub arstidel vastav väljaõpe. Seetõttu elektroülitundlikkuse sündroomi meil ka ei diagnoosita.

Tihti tuuakse elektromagnetväljade puhul paralleele tubaka kahjulike tervisemõjude tõendamisega, mis kestis 40+ aastat, enne kui neid tervisemõjusid üldiselt aktsepteeriti.

Elektromagnetväljade puhul on aga tegemist palju kompleksema teemaga. Elektromagnetväljade puhul võib orgaaniliste kahjustuste ilmnemine võtta kaua aega ning sellele eelneda aastaid nõrgatasemelist EM-ekspositsiooni iga päev. Elektromagnetväljalise ekspositsioon tuleneb väga erinevatest allikatest – kõigist seadmetest mis kiirgavad EM-välja.

Kui tugevad on EMVd meie ümber?

Väljatugevus sõltub pingest (voltage) ja vooluhulgast (current) . Vooluhulk, mis läbib elektrikaableid, sõltub voolutarbimisest (kui palju suure tarbimisega seadmeid taga on).

Magnetvälja tugevus langeb tugevalt, kui minna selle allikast eemale (allikaks on elektriseade ise või elektrikaabel, mis toidab seda seadet).

Isegi kui seade tekitab tugeva elektromagnetvälja, siis ei pruugi selle mõju organismile sama tugev, kui palju kordi nõrgema seadme, aga pidevkasutuses oleva seadme poolt.

Kui palju elektromagnetväljad jõuavad kehale mõju avaldada, sõltub peamiselt kolmest tegurist:

  1. kui suur on elektromagnetvälja tugevus;
  2. kui kaugel inimene on seadmest;
  3. kui kaua viibib inimene selle seadme juures.

EM-välju tekitavad

Mobiiltelefonid, elektriliinid, arvutid ja mikrolaineahjud, samuti paljud muud elektroonilised- ja magnetseadmed.

Mikrolaineahi – vähkkasvajad, peavalu, väsimus, pearinglus, juuste väljalangemine, lihaste ja südame kahjustus, ähmane nägemine ja suurenenud kolesteroolitase.

Arvuti – südamelöökide rütmihäired, unehäired, nurisünnitus, tugev peavalu, kilpnäärme talitlushäire, jõuetus, stress, peapööritus, mälu halvenemine ja libiido langus.

Mobiiltelefon – unetus, mälukaotus, peapööritus, iiveldus, halb keskendumis- võime, juuste hõrenemine, silmahaigused, hingamisteede vaevused, kohin kõrvus, ajukasvaja ja aneürism (veresoonte väljasopistis).

Kodumasinate magnetväljad

Pesumasin, magnetväli 0,05uT (1m)

Riidekuivati, magnetväli 0,1uT (1m)

Veekeedukann, magnetväli 0,1uT (30cm)

Päevavalguslamp, magnetväli 0,01-0,5uT (1m)

Kineskoopteler, magnetväli 0,1uT (2m)
Toodab elektromagnetvälja ümber kineskoobi. Tihti on EMV isegi suurem tahapoole kineskoopi, seega tuleks jälgida, et teisel pool (seina) inimesi ei viibiks vähemalt 2m ulatuses.

Külmkapp, magnetväli 1uT (1m)

Elektriline äratuskell (vooluvõrgust toide), magnetväli 1uT (1m)
Soovitusi: asendada patareitoitel äratuskelladega

Säästupirniga laualamp, 1,3uT (30cm)

Arvuti(kineskoop)monitor, magnetväli 1uT
Suurem osa magnetväljast esineb monitor taga ja külgedel. Nende monitoride mõju on võrreldes teiste seadmetega suur, sest kontoritöötajad veedavad palju aega päevast arvutite taga. Tänapäeval, uute LCD-ekraanide pealetulekuga jääb kineskoopmonitore aina vähemaks.

Elektriliin, magnetväli 0,05-1,5uT (30m)
Siinjuures on mõeldud tavalist õhuliini, mis varustab elektriga majapidamisi.
Maaaluse elektriliini magnetväli on samal kaugusel u viis korda väiksem.

Elektritekk, magnetväli 4uT (keha peal)
Elektriteki paneb kõrgendatud tähelepanu alla asjaolu, et kui selle all end soojendada mitu tundi järjest (näiteks 7-8t terve öö), siis kogu selle aja on keha eksponeeritud elektromagnetväljale. Vaatamata, et magnetväli on väiksem kui paljudel teistel seadmetel, teeb pikk ekspositsiooniaeg oma töö.
Soovitusi: loobuda elektriliselt soojendatavast tekist või muust sellisest seadmest; mitte olla elektriteki all mitu tundi järjest.

Saumikser, magnetväli 120uT (käeshoides)

Tolmuimeja magnetväli 20uT
Soovitusi: käeshoitavatele minitolmuimejatele eelistada põrandatolmuimejaid; hoida distantsi tolmuimeja korpuse ja enda vahel; jälgida, et jalgadega tolmuimeja juhtme peal ei seisaks.

Elektritrell, magnetväli 800uT (käeshoides)

Triikraud, magnetväli 20uT (käeshoides)

Elektriline pardel, magnetväli 0,4-60uT (käeshoides)

Juustekuivatusföön, magnetväli 50uT
Föön on üks tugevamaid EMV-mõjureid koduseadmete seas.
Soovitusi: laste juukseid fööniga mitte kuivatada, kuna laste aju on arengujärgus ning selles protsessis palju vastuvõtlikum elektromagnetilistele stressoritele.

Plasmateler
Toodab tugeva magnetvälja vähemalt 2m raadiuses.
Soovitusi: asendada LED- või LCD-teleriga või istuda piisavalt kaugel; jälgida, et ka teisel pool seina inimesi ei viibiks.

Köögipliit
Köögipliit, eriti induktsioonpliit toodab tugeva EMV. Samas, mõned induktsioonpliidi toodavad just tavaelektripliitidest väiksema EMV.
Soovitusi: gaasipliit ei tooda EMV; pika küpsetusrežiimiga pliit, mis tarbib vähe elektrit, ei tooda nii suurt EMV.

Sülearvutid magnetväli 2uT (15cm)
Elektromagnetvälja ekspositsioon sülearvutitest on faktorkordselt suurem kui lauaarvutitest. Põhjus selles, et keha kokkupuude (käed, põlvad, suguelundite lähedus) on sülearvutiga lähedasem ja seega ka ekspositsioon suurem.
Populaarsust kogunud tahvelarvutid suurendavad keha kokkupuudet veelgi.
Soovitusi: topletmaandusega adapteriga sülearvutid annavad välja vähem elektromagnetvälju, sest osa sellest kiirgusest juhitakse maasse.

Traadita internet (WIFI)
Arvutustehnika suurim EMV-allikas on WIFI-adapterid ja -antennid. Need töötavad mikrolainetel (2,4GHz), mis muide on sama sagedus, millel töötab mikrolaineahi. Teisisõnu, see sama sagedus, mida WIFI-tehnika kasutab, neeldub väga efektiivselt inimkehas.
Probleem seinseb veel selles, et isegi kui üks leibkond otsustab loobuda WIFI-seadmetest, vähendades oma ekspositsiooni nendele kiirgustele, siis ikkagi on nad nende WIFI-seadmete mõju all, mida ülal- või allkorrusel või teisel pool seina, kiirgab naabri WIFI-seade.
Soovitusi: kasutada juhtmega internetti (LAN); teha teavitustööd naabrite seas.

Mikrolaineahi, magnetväli 8uT (30cm), võimsustihedus 1-20mW/m2
Mikrolaineahju sageduseks valiti 2,4GHz seetõttu, et sel sagedusel kuumeneb vesi kõige kiiremini. Kuna inimese keha koosneb samuti u 90% hulgal veest, siis on see väga mõjutatav mikrolainetest.
Korralikult ehitatud mikrolaineahjust ei tohiks mikrolaineid välja kiirgata, kuid testmõõtmised on näidanud, et täielikult ohutut mikrolaineahju pole suudetud leida. Mikrolaineahju töösolekul, selle läheduses igaks juhuks mitte viibida. Eriti tähelepanu osutada lastele, et need töösoleva mikrolaineahju kõrval ei viibiks.
Soovitusi: vältida mikrolainetoitu, sest mikrolained põhjustavad toidustruktuuris muutusi, valmistada toit mõnes muus ahjus, hästi sobib konvektsiooniõhuga ahi, mis kuumutab toidu kuuma õhu liikumise teel.

Traadita telefon. Siinjuures on mõeldud tavaliinil toimivat traadita telefoni ja selle tugijaama. Eriti tugeva EMV-ekspositsiooni annavad uuema põlvkonna traadita telefonid ehk DECT-telefonid. Need tekitavad pideva EMV, sõltumata, kas telefoniga hetkel räägitakse või mitte.
Kaasaegsemad traadita telefonid kasutavad ka kõrgemaid sagedusi. Kõrgemad sagedused arvatakse olevat ohtlikumad, kui madalamad.

Mobiiltelefon. Tõenäoliselt kõige suurema doosi elektromagnetvälju laiatarbeelektroonikas annavad mobiiltelefonid. Nende poolt saadud ekspositsioon on kõrgem ka seetõttu, et neid hoitakse tavaliselt keha vastu (kõige tundlikuma organi – aju – kõrval). Mobiiltelefonid kiirgavad veidi EMVsid ka siis, kui nendega ei räägita (stand-by).
Suuremat terviseriski kujutavad mobiiltelefonid siis, kui neid kasutada tihti ja teha pikki kõnesid. Näiteks viimasel ajal on populaarseks muutundu nutifonidega netis surfamine – intenretiühendus nõuab samuti sidet mobiiltelefoni ja tugijaama vahel.
Soovitusi: kasutada võimaluse korral tavatelefoni;
kasutada sisseehitatud käed-vaba-režiimi, hoida kehast võimalikult eemal;
hoida kõned lühikesed (mitte jääda lobisema);
hoia mobiiltelefoni kotis, mitte tasku (meestel tuleks eriti hoiduda hoidmast mobiiltelefoni püksitaskus);
hoia mobiiltelefon eemal oma voodist (vähemalt 2m);
hoidu mobiiltelefoni kasutamist muusikakuulamiseks läbi kõrvaklappide. Kõrvaklappide kaudu võivad mikrolained kanduda otse kõrva.

Elektriline põrandaküte magnetväli 3uT (vööpiirkonnas), üle 10uT (jalakõrgusel)
Siinjuures on mõeldud elektrivoolu all köetavat põrandakütet, mitte vesipõrandakütet. Kuna elektriline põrandaküte tarbib palju voolu, siis on ka mõistetav, et kõik see vool ka seal energiaks muudetakse ja elektromagnetilise välja tekitab. Juhul, kui selline põrandaküte on ruumides, kus inimene pikemalt ei viibi, ei ole ekspositsioon sellele märkimisväärne. Samas, elu-, magamis- ja töötubades sellise kütte kasutamine eksponeerima inimese ka pidevale, suhteliselt tugevale elektromagnetväljale.

Veel ohtlikke seadmeid

korteri või maja elektrikilp eluruumide läheduses (kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka tugev elektromagnetväli)
WIFI-ühendusega printerid jm arvutiseadmed,
juhtmeta anduritega alarmsüsteemid,
raadiosageduslikud kaugjuhtimispuldid
(mitte segi ajada levinud infrapuna-koduelektroonikapultidega),
raadiomikrofonid,
variaatorid (reguleeritava kiirusega mootorid),
beebimonitorid (suure EMV tekitavad eriti just pidevalt saaterežiimis olevad beebimonitorid),
energiatõhusad seadmed,
timmer-lülitid (reguleeritava valgustustugevusega lülitid),
päevavalgus- ja säästulambid,
raadiosaatjad ja amatöörraadiojaamad.

*Nimekirjas on esitatud tugevaim võimalik magnetvälja tugevus või vahemik nanoteslades nT ja mikroteslades uT (1000nT=1uT), sulgudes mõõtekaugus.
Magnetvälja võimsus on esitatud arvestades tüüpilist kasutuskaugust inimese kehast ning tüüpilise seadme suurimat võimalikku väljatugevust. Iga seade kiirgab erineval võimsusel ning tõenäoliselt enamus sama tüüpi seadmeid nii tugevat välja ei tekita.

Seadmete väljalülitamine, tervise säilitamine

Täna on võimatu täielikult EMV kiirgust vältida. Kuid selle vähendamine vähendab ka kahjustusi tervisele. Mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on siis seal neid vältida, kus teisiti võimalik. Teatavasti on elektromagnetväljade tervisemõjud organismis osaliselt kuhjuvad – liigne viibimine nende mõjualas võib kujuneda elektrostressiks hiljem. Pärast sellise ülitundlikkuse kujunemist, võivad ka väiksemad kogused EMVsid põhjustada soovimatuid tervisenähte. Rootsis, kus elektroülitundlikkust suudetakse diagnoosida, oli juba 2009.a-l tuvastatud see 300 000 inimesel.

  • Välja lülitada ja eemaldada vooluvõrgust seadmed, mida momendil ei kasutata.
  • Vältida Wi-Fi võrke – eriti kodus.
  • Sülearvutit kasutada siis, kui selle aku on laetud ja arvuti vooluvõrgust eemaldatud
  • Kui arvuti peab olema ühendatud vooluvõrguga, veenduge, et pistikud ja pikendusjuhtmed asuksid teie kehast eemal.
  • Väldi halogeen- ja luminofoorlampidest – mõlemad tehnoloogiad on märkimisväärsete elektromagnetväljadega. Turvaline alternatiiv on LCD valgustus.
  • Vältida DECT tehnoloogiat (nt raadiotelefon taksodes) – see edastab tugevat raadiosageduslikku signaali, isegi kui sa sellega ei räägi.
  • Hoidke telefoni kehast eemal, aktiveerides häälrežiimi (valjuhääldaja). Sama kehtib ka mobiiltelefonide puhul. Kui häälrežiimi ei ole võimalik kasutada, kasutage juhtmega kõrvaklappe/kuulareid.
  • Paigutada seadmed ja nendeni viiv juhtmestik endast nii kaugele kui võimalik – neis kohtades kus inimene pikemalt viibib. Tähtis on teada, et iga meeter eemale elektriseadmest, vähendab magnetvälju märgatavalt (suurusjärgus sada korda).
  • Kui vastavat tehnikat kasutada, valida selline mudel, mis toodab vähem EMVsid. Tavaliselt on sellised seadmed kallimad, sest sisaldavad paremaid komponente, varjestust jm.
  • Mida lühem kasutusaeg, seda väiksem ekspositsioon elektromagnetväljadele ehk seda turvalisem.

Ei saa siinkohalgi ümber tervislikust toitumsest. Vitamiinid, mineraalid, antioksüdandid ja rasvhapped aitavad meil hoida organismi tugeva ja vastupidavana nii haiguste kui elektromagnet kiirguste eest. Siin mõned näited:

  • Antioksüdantide rikkad toidud( C, E vitamiinid ja flavonoidid). Söö palju orgaaniliset kasvatatud puu- ja aedvilju, eriti kasulikud on metsikud marjad nagu mustikad, põldmarjad, vaarikad, maasikad jne. Pähklid ja seemned Sisaldavad rohkelt E vitamiini.
  • Glutatiooni rikkad toidud nagu brokoli.
  • D3 vitamiin – päikesepaiste. ( 10-15 min. iga päev)
  • Omega 3 raasvhapped nagu linaseemned, kanepiseemned, kreekapähklid.
  • Kookosõli on hea oma küllastumata rasvhapete poolest, kaitseb aju.
  • Magneesiumirikkad toidud nagu pähklid, seemned, vetikalised-kelp.
  • Hapnikku andvaid (ORAC- Oxygen Radical Absorbance Capacity) toiduained: artišokid, jõhvikad, punased oad, pekanipähklid, granaatõuna seemned, rosmariin, spargel, mustikad, kreeka pähklid, kuivatatud ploomid, ristõielised köögiviljad, kaneel, datlid, brokkoli ja koriander.
  • B vitamiini rikkad toiduained
  • Tsingi rikkad toidu ained nagu kõrvitsadeemned, idandid
  • Seleeni rikkad toiduaned nagu brasiilia pähklid, küüslauk
  • Kurkum

Ka maandamine on suurepärane võte tõrjumaks elektromagnetväljade kahjulikke mõjusid. Lihtsalt seisa paljajalu kastesel murulapil või kõnni mööda liivaranda vähemalt kümme minutit iga päev. Loe rohkem paljajalu kondimise kohta

Oluliseks organismi kaitsesüsteemi tugevdamiseks peetakse veel regulaarset treeningut ja mediteerimist.

Kasutatud kirjandus:

http://tarmo.koppel.ee

http://www.lef.org/magazine/mag2007/aug2007_report_cellphone_radiation_02.htm

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18536493

http://www.aigarsade.com/Kuidas_kaitsta_end_EMV_ohtliku_moju_eest.pdf

Kolm tasuta imeravimit

Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega?

Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid. 🙂

Sa oled võimeline tervendama iseennast, sind ümbritsevaid inimesi ja tegelikult kogu maailma.

Nutmine

Nutmine ei tähenda tingimata seda, et iga väikse asja peale peaks pill lahti olema aga vahest lihtsalt on nii, et mitte miski ei tee su olemist paremaks kui üks korralik ja mõnus peatäis nuttu. Nutmine kuulub inimeseks olemise juurde. Nutmine näitab, et me oleme empaatilised, hoolivad, armastavad ja kaastundlikud imelised olendid.

Naistel tavaliselt nutmisega probleeme ei teki. Meile on aga räägitud, et ” tõelised mehed” ja “tugevad” inimesed ei nuta kunagi. “Tõelised mehed ” ja “tugevad” inimesed ei nutagi, nad hoiavad kõik oma pinged ja ebameeldivad emotsioonid ilusti enda sees, uputavad selle alkoholisse, vägivalda, agressiivsusesse või teistesse ebatervislikesse eluviisidesse. Ehk peitubki siin saladus, miks kannatavad mehed stressi all rohkem ja surevad oluliselt varem ära kui naised.

Ka lastel on vaja vahest nutta lasta. Nutmine lohutab ja aitab oma emotsioone paremini välja elada. Kui lapsel nutmine koguaeg ära keelata, siis ta hakkab oma emotsiooni mujale suunama nagu lõhkumisse, löömisse või muudessse agressiivsetesse tegudesse. Nutmine mõjub ka valuvaigistavalt. Katsuge kannatada valu, ilma nutmata. Päris raske mis?

Uuringud näitavad, et enamik inimesi tunneb end peale nutmist vähem kurvemana ja vihasemana. Nutmine aitab vabastada pinged, aitab lõdvestuda ja rahuneda, aitab vähendada allergilisi reaktsioone, vähendada stressi, aitab kehvad emotsioonid välja valada ja leinast üle saada. Pisarad aitavad väljutada toksiine.

Nutta võib ka rõõmust, näiteks lapse sünni, abiellumise, või mingi suure saavutuse pärast. See on siis üks ütlemata ilus ja hea nutt. Nutu pidev kinnihoidmine on sinu tervist tugevalt kahjustav. Niiet ära hoia ennast tagasi kui klomp on kurgus kuid ära unusta peale pisarate valamist naeratada.

Naermine ja naeratamine

 Naermine võib teha imesid! Naermine on imerohi, mis aitab vaigistada isegi valu kuna tõstab serotoniini taset. Naeratamine teeb sind õnnelikuks isegi siis kui sa seda hetkel ei ole. Kuna naeratus saadab su ajule signaali, mis ütleb, et on õnnelik olemise hetk. Ja keha hakkab automaatselt pumpama õnnehormoone ja nii muudadki sa oma tuju paremaks.

Sinu naeratus teeb sinu naeratust nägevad inimesed samuti õnnelikuks, naeratus võib valgustada kogu ruumi, naer on nakkav.

Naeratus muudab sind kindlapeale atraktiivsemaks ja isegi nooremaks kui misiganes meik up või botox. Naeratus vähendab stressi ja turgutab su immuunsust, alandab vererõhku ning aitab kaasa tervenemisele ja paranemisele. Naeratamine aitab sul hoida positiivset meelt, mis omakorda tõmbab su ellu rohkem positiivsust.

Naermine ja hea huumor aitavad sul luua häid suhteid teiste inimestega, hoides korras sinu vaimse ja füüsilise tervise. Naermine aitab lõdvestada kogu keha ja peletada eemale hirmu ning ebamugavus tunnet ning aitab paremini üle saada pettumust valmistanud juhtumistest.

Naerata inimestele, kes sulle tänaval vastu tulevad, naerata niikaua kuni nad sulle vastu naeratavad. Naerata lastele, loomadele, töökaaslastele, naerata kõigile ja kogu maailm naeratab sulle vastu. Naermine koos teistega on veelgi võimsam imerohi kui naermine üksinda.

Kallistamine

Kallistamine annab energiat ja annab emotsionaalse heaolu tunde. Kallistamine on kõige universaalsem ravi kõikide haiguste vastu. Kallistamine on justkui käepigistus aga südamega.

Regulaarne kallistamine vähendab südamehaiguste riski, vähendab stressi ja tõstab isegi immuunsust. Kümme sekundit kallistust võib alandada vererõhku. Kallistamine tõstab heaolu hormooni nimega oxytocin (oksütoksiin). Kallistamine tekitab usaldustunnet. Kallistamine nahk-naha vastu mõjub eriti hästi just südamele, kallistamine soojendab südant.

Kallistamine näitab, et sa hoolid ja et sinust hoolitakse. Kallistamine rahustab ja tervendab, aitab unetuse korral ja annab jõudu.

Kallistada saab igalpool, igal ajal ja igaühega. Kallista oma lapsi, abikaasat, sõpru, vanemaid, töökaaslasi. ja miks mitte ka puid 🙂 Kallistage terviseks!

PS! Nutmine, naermine ja kallistamine on naturaalsed, orgaanilised, ilma pestitsiitide ja säilitusaineteta, ilma suhkru, soola, soja, transrasvade, kunstlike lõhna – ja maitseainete ning tugevdajateta, kalorite ja koffeiinita ning ilma kõrvalmõjudeta. Need on täiesti puhtad ja värsked ning ilma mingi ökoloogilise jalajäljeta ja need ei saasta keskkonda. Ja mis peamine, need on täiesti tasuta ja igaühele kättesaadavad.

Paljajalu käimine on kasulik

Paljajalu käimine on kõige loomulikum asi maapeal. Kes meist ei mäletaks lapsepõlves paljajalu murul ja rannas lippamist, kuid kui paljud aga teevad seda nüüd?

Kuigi arvatakse, et jalanõud kaitsevad meie jalgu, võivad need ka palju kahju teha. Siin ei ole juttu vaid kõrgete kontsadega kingadest, vaid jalanõudest üldse. Ka pealtnäha väga mugavad ja pehmed jalanõud võivad meie jalgu ja kehaehitust rikkuda, põhjustades põlve, selja- ja kaelavalusid ning häirides vereringet.

Siin pildil on joonisel B inimese loomulik jalg, ilma jalanõudest rikkumata. Joonisel A on aga jala kuju juba deformeerunud ebaloomulikku olekusse.

Miks see paljajalu kõndimine siis nii oluline on?

Parem tasakaal

Tundes maad oma jalge all äratame üles oma tasakaalu süsteemi ajus, stimuleerides uusi närvi ühendusi. Paljajalu käijatel on parem tasakaalu tunnetus, paindlikkus ja parem keha- aju kontakt. Eriti vajalik on see vanemate inimeste puhul kuna nende seas võib tasakaalu häire saada kergesti saatuslikuks, mis kukkumise puhul võib lõppeda puusaluu murruga.

Tugevamad jalad, tugevam keha

Paljajalu käimine annab kõikidele jala musklitele tegevust ja sellega seoses ka tugevust, mõjub hästi liigestele. Keha töötab kasuta seda või kaota see põhimõttel. Tööle hakkavad ka jalanõude kandmisega uinuma jäänud musklid.

Stimuleerib vereringet

Paljajalu käimine paneb vere paremini voolama. See tähendab soojemaid jalgu, vähem valusid ja veeniprobleeme.

Parem rüht

Jalanõud, mitte ainult kõrge kontsaga kingad vaid ka teised jalanõud ja isegi jooksmisjalatsid on tihtipeale liiga kõrge , paksu , pehme või kõva tallaga. See annabki meile vale rühi, põlve, selja- ja kaela valud. Paljajalu käimine mõjub hästi kogu kehale, mõjudes hästi meie musklitele ja liigestele.

Lapsed on tervemad

Tervis algab jalgadest. Paljajalu kõndides on lastel tugevamad ja vastupidavamad jalad kõndimisel, jooksimisel, jalgrattaga sõitmisel jne. Paljajalu käimine stimuleerib ka mälu arenemist, fookust ja konsentratsiooni. Hoidke oma lapsi võimalikult palju jalanõudest eemal ja teil on terved lapsed.

Alandab vererõhku

Uuringud on näidanud, et stimuleerides närvi lõpmeid jalataldadel võime tõepoolest alandada vererõhku ja vähendada ka stressi kuna “võitle või põgene” reaktsioon nö. rahuneb.

Reflexoloogia

Reflexoloogia on protsess mis stimuleerib jalataldadel asuvaid närvi lõpmeid, mistõttu paljajalu käijes teeksime endile justkui reflexoloogiat. Jalataldadel on esindatud kõik meie organid, seega paljajalu käimine masseerib kõiki meie siseorganeid, tugevdab immuunsust, vähendab stressi, alandab vererõhku, mõjub rahustavalt närvisüsteemile, vähendab valu ja paistetust ja käivitab tervenemise protsessid.

Aitab lahti saada jalaseentest

Seened armastavad niisket ja umbset keskonda mis on soodne just jalanõude kandmisel.

Aitab lahti saada lampjalgsusest

Parim ravi lampjalgsuse vastu on käija võimalikult palju paljajalu looduses. See tugevdab jalatalla muskleid. Loodus on parim ravija.

Tervendab ka vaimsel ja spirituaalsel tasandil

Paljajalu käimine ei ole mitte ainult tervendav füüsilisel tasandil , vaid ka emotsonaalsel ja spirituaalsel tasandil. Jah, paljajalu looduses kõndimine võib olla tõeline meditatsioon, enese ja maa täielik tunnetamine.

Maandus

Jalanõude kandmine takistab meil ka maaga kontaktis olemast. Paljaste jalgadega maapeal ehk õues käimist kutsutaksegi seetõttu maandamiseks. Väidetavalt saab ka paljaste jalgade kaudu meie keha laengu maalt, sünkroniseerudes meie kehaga. Inimese kehal on positiivne laeng ja maa kannab endas negatiivset laengut, seepärast ongi meie kodumasinad maandatud. Puutudes maaga kokku istudes lamades või paljajalu kõndides me maandame end ja meie kehas olevad vabad radikaalid saavad samuti maanduse. Vabade radikaalide maandamine on aga oluline kuna nende vohamine on seotud paljude tänapäevaste haigustega nagu kasvajad, südamehaigused, jne. Loe lisa: http://kehakeel.ee/2013/10/maandamine/

 Alusta juba täna

Paljud inimesed pole aastaid paljajalu käinud. Jalatalla musklid on muutunud arvatavasti nõrgaks. Ideaalne on alustada paljajalu käimist suvel liivasel rannal, murul ja põllul. Alguses on hea kõndida aeglaselt ja tunnetada oma jalgu ja maad, hiljem võib kasvõi maratone joosta. Hiljem ka hommikusel kastel ja talvel lumel. Proovi käija paljajalu looduses igapäev, kasvõi pool tunnikest.

Ja mida rohkem sa paljajalu käid, seda rohkem sa seda teha tahad, sest see on midagi nii loomulikku , ürgset ja tervendavat mida saab tunda ainult paljajalu maapeal kõndija.

Head paljajalu kõndimise hooaega!

Kasutatud kirjandus:

http://www.runbare.com/barefoot-benefits

Maalased

Meie inimesed oleme maalased, nagu kõik teised siin maapeal elavad liigid. Maa ei kuulu meile, meie kuulume maale.

Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Peenel tasandil oleme me kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Isegi rohkem – Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Hetkel on inimene tervikuna oma arengus nagu puberteet, kes tormab mõtlematult ringi, põhjustades kannatusi iseendale ja teda ümbritsevale.  Me hammustame kätt, mis meid toidab. Laseme endid haarata võimuihast, ahnusest ja  kadedusest. On õudne mõelda, mida inimene võib teha iseendaga, oma lähedaste, oma laste ja  teiste inimestega, rääkimata siis veel loomadest või loodusest.

Elame tarbimishullus maailmas, kus kõik on müügiks. Oluline on teenida vaid piisavalt raha. Ülim nauding on ostlemine, meelelahutus, meelemürgid,  toit ja seks. Me ei näe enam muud, ei näe valu, tühjust ega kannatusi, mida oleme põhjustanud kogu maale, sealhulgas iseendile. Ei huvita kus kohast ja mis hinnaga jõuab meieni toit, riided, kosmeetika, autod, televiisorid ja miljonid ebavajalikud ja mõtetud esemed.

Me ei oska nautida lihtsat ja loomulikku  elu. Me ei oska nautida seda, et me oleme olemas: oleme justkui unustanud, et oleme  imelised, müstilised ja lõputult loovad olevused. Oleme kaotanud kontakti oma hingega  ja ignoreerime oma tõelisi vajadusi. Me peidame end mürasse ja meelemürkidesse, et saaks vaid kuidagi vaigistada oma südame häält ja mitte tegelda asjadega, mis tagaksid meile tõelise rahulolu, arengu ja harmoonia.

Me mürgitame maad ja iseendid keemiliste mürkidega, saastame vett ja õhku. Väga paljud taime ja loomaliigid on välja surnud, paljud vaaguvad olelusvõitluses. Inimesed on sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas. Iga järeltulev põlvkond saab sellises keskkonnas muutuda vaid nõrgemaks ja haigemaks. Tekib küsimus, kas suund mille oleme valinud on evolutsiooniliselt jätkusuutlik?

Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.

Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata  tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine,  sõdimine, tapmine, hävitamine,  õhu ja vee saastamine ja polekski niipalju naftat vaja.

Õnneks ongi olukord muutumas. Inimesed saavad iga päevaga teadlikumaks, mõtlevad suuremalt ja näevad kaugemale. Iga inimene saab oma igapäevaste tegudega muuta maalaste elu. Me kõik oleme osalised luues maailma paremaks paigaks.

Käime rohkem jala, ostame või kasvatame omale ise orgaanilist toitu, kasutame vähem plastikut, kasutame vett mõistlikult, tarbime vähem,  tekitame vähem prügi,  hoolime iseendast ja teistest ning juba ongi maalilm parem ja puhtam paik meie kõigi jaoks.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on  võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema.  Me elame siin koos teiste maalastega. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade heaolu nimel.

Rakubioloog B. Lipton on uurinud üksikrakke ja nende toimetusi kogu oma elu. Väidetavalt miljardeid aastaid tagasi kui alguses koosnes elu vaid üksikrakkudest, hakkas mingil hetkel toimuma evolutsioon ehk üksikrakud hakkasid ellujäämise ja arenemise nimel koonduma kokku, moodustades nii järjest keerulisemaid hulkrakseid- taimed, loomad, inimene.

Tema raamatus raamatus “Bioloogia ja uskumused”,  käsitleb ta  ka darwinistlikku ja lamarckilikku teooriat. Darwinistlik lähenemine on üks paljudest hüpoteesidest, mis on saanud väga populaarseks ja mida propageeritakse kui ainumat tõde. Darwinistlik teooria lähtub sellest, et ellu jäävad vaid tugevamad, kes kasutavad misiganes vahendeid ellujäämiseks. Lamarckilik teooria, mida järjest rohkem teadlasi on hakanud tunnustama, aga lähtub sellest, et liigid saavad säilida vaid tänu koostööle. Looduses toimubki ju kõik koostöös. Iga putukas ja mutukas on oluline, et planeedil saaks elu üldse toimida. Kõige ehedam näide on praegu mesilaste kadumise paanika. Kui kaovad mesilased, kaob ka inimene. Koostöö mängib biosfääris hindamatut rolli.

On aeg jätta seljataha Darwini teooria, mis rõhutab vaid indiviidi tähtsust ning õppima väärtustama kogukonda. Evolutsiooni sisuks on pigem kõige kohastunumate gruppide ellujäämine, mitte kõige kohastunumate indiviidide ellujäämine. Arvestada tuleb kõikide organismide ja keskonnaga. Me juba tunneme seda omal nahal, et metsade maha võtmine seab ohtu kõigi planeedil elavate organismide elu.

Oma raamatu lõpus väidabki Lipton, et üksikrakk on tegelikult väga inimese sarnane ning meie järgmine samm evolutsiooniredelil ongi koostööna moodustada uus kogukond kus valitseb harmoonia, tasakaal ja üksteise mõistmine. Lipton väidab ka seda, et sellised kogukonnad on juba miljardeid aastaid edukalt toiminud. Nendeks kogukondadeks on lugematud rakud, bakterid ja muud elusorganismid kes on tänu koostööle ja ülesannete jagamisele on moodustanud terve taime, looma ja inimese.

Evolutsiooniline tung üha suuremate kogukondade suunas peegeldab lihtsalt bioloogilist ellujäämise vajadust. Et sellise järjest suureneva rahvastiku tiheduses ellu jääda tulebki moodustada struktureeritud keskkond.

Selle teooria kohaselt saabki väita, et me kõik oleme üks ja see on ka teaduslikult tõestatud. : )

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!