Home » Maalased

Maalased

Metsistumine ehk tagasi looduserüppe

Tavaliselt räägitakse metsistumisest mõeldes loomi või taimi. Kuid hetkel on aktuaalne teema hoopis inimese taas-metsistumine. Me kõik kogeme vähemal või rohkemal määral omal nahal tsivilisatsiooni ja tehnoloogia plahvatusliku arengu sügavale ulatuvaid kõrvalnähte. Üha kasvav osa inimestest leiab, et kuigi oleme justkui näiliselt teinud tohutu arengu, oleme samas kaotanud midagi väga olulist, tõtt öelda väga palju olulist. Me oleme kaotanud iseenda ja oma eksistentsi mõtte. Inimkonnal on käimas idenditeedikriis. Kes me oleme ja mida me siin üldse teeme? Mis omab tegelikult tähtsust siin elus? Kas raha ja asjad, edu või haridus? Mis saab edasi? Need küsimused on vist igaühel peast läbi lipsanud.

Tuhandeid aastaid tagasi olime me kõik sõna otseses mõttes pärit metsast. Kogu elutegevus käis vaid ümber ellujäämise ja reproduktsiooni. Jah, elu siis oli primitiivne, raske ja brutaalne ning keegi meist ei tahaks vast sellist elu enam uuesti elada. Kuid sellel ajal oli meil midagi, mille tänapäeva inimene on kaotanud, unustanud. Algne inimene oli otsast lõpuni metsik, tugev, terve, elujõuline ja ehe. Tänapäeva inimene aga täielikult kodustatud, tsiviliseeritud, nõrk, haiglane ja võlts, kannatades pideva stressi, depresiooni ja ärevuse all. Algne inimene sõi naturaalset toitu ja elas loodusega harmoonias oma hõimu keskel, kus terve küla oli teineteisele toeks ja abiks laste kasvatamisel. Tänapäeva inimene aga toitub laboris välja töötatud organismile sobimatust sünteetilisest toidust ning elab loodusest ja oma perest eraldatud elu, saates oma lapsed juba beebidena pikkadeks päevadeks enda juurest minema. Kogu meie ühiskond on loodud inimese heaolu ja loomust mitte arvestades. Me elame ebanaturaalset elu, sööme ebanatutaalset toitu, kanname ebanaturaalseid riideid ja isegi sunnime oma keha pikki tunde ebanaturaalses asendis olema. Me elame virtuaalses maailmas rohkem kui reaalses elus, olles inimesele loomuomasest elust väga kaugele triivinud. Lisaks sellele on inimtegevus jätnud loodusele tohutu laastava jälje, oleme maha võtnud nii palju metsi ja hävitanud suure osa erinevaid eluliike, et tänaseks oleme metsiku looduse lõpu tunnistajateks, võib olla, et ka omaenda lõpu tunnistajateks. Oleme ju meiegi osake loodusest ja ökosüsteemist.

Eks suures osas oleme jõudnud sellise olukorrani raha ja kasuahnuse nimel aga ka seetõttu, et meid on õpetatud maast madalast metsikut loodust, loomi ja putukaid kartma ja nende vastu võitlema, mitte nendega kooseksisteerima. Me reageerime üle ohtude suhtes, mis meid looduses varitseda võivad ja kaitseme end kohati liiast kõikvõimalike kaitsesüstide ja teiste ettevaatusabinõudega, selleasemel, et omaenda immuunsüsteemi tugevdada ja looduselt õppida. Me oleme muutunud allergiliseks toidu, looduse ja loomade suhtes. Kas pole see mitte suurim häirekell et midagi on väga valesti läinud? Me oleme unustamas, mis tunne on käija paljajalu, ujuda alasti järvevees, magada tähistaeva all ega teagi enam millist väge ja jõudu meile looduses viibimine tegelikult annab. Me oleme unustanud kui võimsad ja väekad me tegelikult oleme. Nagu sellest kõigest oleks veel vähe, paljud inimesed tunnevad end siin maapeal nagu ufod kuskilt teiselt planeedilt, see pole ka ime, sest tagatipuks oleme me kaotanud omavahelise sügavama kontakti, mis meid kõiki ühendama peaks.

Tagasi looduserüppe

Tagasi pöördumine looduserüppe ei tähenda koopasse tagasi minemist. Selleks pole mingit vajadust. Taas metsistumine eesmärk on teadlikult uuesti tuua end loodusele ja iseendale lähemale. Tegelikult tundub taas metsistumine vältimatu, kui tahame selles aju ja närvisüsteemi kokkujooksutavas maailmas üldse ellu jääda. Selleks, et oleksime suutelised minema edasi, peaksime astuma kõigepealt sammukese tagasi. Aeglustamine, minimalism ja lihtsus on tänapäeva elu ellujäämise märksõnadeks. Jah, veel mõni aeg tagasi pidime kündma põldu ja tegema rasket tööd, et lihtsalt leib lauale tuua. Täna on meil aga kõik olemas, masinad teevad meie eest töö, poed on toitu ja asju täis. Samas on meil aga tekkinud uued ja palju keerulisemad probleemid. Oleme emakese maa kemikaalide, monokultuuride ja loomakasvatusega viimase piirini läbi kurnanud. Samas elab suur osa inimestest veel näljas, teises kohas aga visatakse toit prügikasti ning kannatatakse liigse ja vale toitumise tagajärgede käes. Meie kapid on täis ebavajalikku kola ja aeg, ka seda pole kuskilt juurde tulnud. Kui paljud inimesed käivad hommikust õhtuni istumas kuskil ja tegemas midagi, mida nad isegi ei naudi, et katus pea kohal hoida ja kõht täis saada, õhtuti teleka ees reality showsid passida ja osta asju, mida me tegelikult ei vajagi, et hinges haigutavat tühjust natukenegi vaigistada. Kui palju me lihtsalt ringi sahmime ja ebavajalikke tegevusi teeme, raisates oma energiat ja aega ning reostades sellega ennast ja end ümbritsevat. Seda kõike saaks palju kasulikumalt ja meeldivamalt reorganiseerida ning ehk jääks siis lõpuks aega ka tegeleda asjadega, mis meid päriselt ka huvitavad ning hingele rõõmu pakuvad, endale ja ehk teistelegi reaalselt kasu toovad.

Kui me kuulaksime seda ürgset, metsiku looduse häält oma sees, siis taipaksime kasutada oma oskusi ja teadmisi hoopis teisiti. Me saaksime ühendada oma teadmised ja tehnoloogia intuitsiooni ja südamest tuleva tunnetusega ning nautida seda imelist maailma täiesti uuel tasandil. Kombineerides looduslikuma elu teadlikult oma ellu. Loodus näiab meile kuidas elada tasakaalus ja kooskõlas ümbritsevaga. Antud ühiskonnas tegeleme me ainult mineviku või tulevikuga, me oleme alati kuhugi minemas, midagi tegemas või saavutamas, meil pole aega ega oskust olla hetkes, elada siin ja praegu. Selleasemel, et lõpmatult produtseerida, on meil oma tervise ja jätkusuutlikuse huvides vaja liikuda koos loomulike rütmidega. Looduses on kõik tasakaalus- seemne külvamine, idanemine, kasvamine, saagivalmimine, saagi nautimine, kompostteerimine ja puhkus. Meie käes on võime muuta oma elu rikkamaks ja rahuldustpakkuvamaks kui eales varem. Kui paneksime rohkem rõhku oma tunnetussüsteemi arendamisele, siis tunneksime nii inimeste ja kogu ökosüsteemi omavahelist seotust ja koostoimimise ilu igas oma keharakus ning kodutunnet hinges, mitte enam nagu tulnukatena teiselt planeedilt.

Metsistumine on juba alanud

Metsistumine on juba alanud paljudes eluvaldkondades. Kui alustada inimese sünnist, siis ka siin on palju muutunud loomulikumaks ja naturaalsemaks. Emadel on võimalus sünnitada turvaliselt kodus, rinnapiim on taas ausse tõusnud, hinnatakse rohkem ema-isa-lapse koosolemis aega ja väärtustatakse selle vajadust, tekkinud on alternatiivseid koole ja lasteasutusi, et lapsed saakisd oma lapsepõlve veeta naturaalsesemas ja loomulikumas keskkonnas. Suure tõenäosusega oskavad need lapsed tulevikus rohkem hinnata ja väärtustada iseennast ja loodusega koostoimimist. Metsistumine aitab meil tagasi minna oma naturaalse olemuse juurde ning muuta oma elukvaliteeti juurtest alates.

Mäletan, kui mu oma laps läks esimesse klassi, olles pärast esimest päeva täielikult shokeeritud sellest, et ta pidi 45 minutit ühe koha peal istuma ja vahetunnis ei saanud isegi õue minna. Ka minuni jõudis sel hetkel teadmine, et jah, see polegi normaalne. Mis saab ühe lapse jaoks, kes on loodud õppima maailma tundma läbi liikumise, olla veel loomuvastasem kui lihtsalt istuda liikumatult ebamugavas asendis. Minu unistustes õpiksid lapsed loodusõpetust õues, uurides taimi ja loomi otse loodusest, mitte ainult raamatust. Matkaksid ja teeksid ellujäämiskursusi looduses. Liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist õpitaks rannas kivisid loendades. Ning lugeda, kirjutada ja joonistada võiks ka teistes asendites, kasvõi kõhuli põrandal. Vahetunnid oleksid õues jooksmiseks, mängimiseks ja ronimiseks ning riiete määrimine oleks täiesti okei. Plastikust mänguväljakute ja lõbustusparkide asemel asemel oleksid päris puud kus ronida ja raamatuid lugeda. Ning päris kindlasti oleks lastel võimalus arendada end rohkem elulisematest vajadustest lähtuvamalt kui meie praegune koolisüsteem seda võimaldab. Oma keha ja selle võimete tundma õppimine, spirituaalsus, oma hinge eest hoolitsemine, telepaatia ja intuitsiooni arendamine oleks alles algus. Võistlemise asemel koostöö, hindamise asemel personaalne lähenemine.

Ning üleüldse võiksime elada rahavabas ühiskonnas ning arendada oma võimeid ja oskusi hoopis teistel eesmärkidel- et oleks parem ja elamisväärsem kõigile. Elaksime kaasaegsetes kogukondades koos oma lähedastega, laste, vanemate ja vanaemadega. Meie kodud oleks lähestikku kuid kõigil säiliks oma privaatsus ning keegi poleks üksi ega eraldatud. Nii oleks meil kergem jagada rõõme ja kohustusi ning toetada teineteist. Lapsed oleksid hoitud ja vanavanemad hooldatud. Meie kodud sulaksid loodusega ühte, kuid sealt ei puuduks mugavus ega tänapäevane tehnoloogia. Saaksime endiselt kasutada elektrit ja internetti ning muid tänapäevaseid hüvesid, kuid  seda läbimõeldumalt ja tasakaalukamalt. Kraanist tuleks puhast allikavett ja rõdul kasvaksid aedviljad, katusel oleskid päikesepaneelid ning aia taga kasvaksid marjad ja seened. Vuraksime ringi elektri või isegi õhujõul sõitvate sõidukitega ja elu oleks lill. Me ei peaks enam tundma, et me pole piisavad või, et meil ei ole midagi piisavalt. Oleksime taas ühenduses, maaga kus elame ja inimestega meie ümber ning mõistaksime, et me oleme üks suur kogukond, üks suur pere, kes saab jätkusuutlikult toimida vaid tänu koostööle ja sügavale austusele.

Metsistumise A ja O

Aga tagasi reaalsusesse. Kuskilt tuleb alustada. Meie eestlastena veel mäletame mis tunne on olla kättpidi mullas ja kasvatada ise endale toitu, me tunneme taimi ja loomi. Samas meie lapsed on seda juba unustamas, neil ei ela enam vanavanemad maal. Lastel on nüüd nutiseadmed ja trennid linnas siseruumides, nad ei viibi piisavalt palju väljaski.  Mujal euroopas ei tea enam enamik täiskasvanud inimesi milline on õunapuu ning rääkimata sellest, milliseid seeni võib söögiks korjata ja, et pärnaõitest saab valmistada imepärast tervendavat teed. Inimesed kasvatavad viljapuid ilupärast, teadmata, et neid võib süüa. Küsisin kunagi luba ühelt aprikoosipuu omanikult tema aiast omale mõned pirakad aprikoosid noppida, puu oli nii lookas ja küpsed viljad lihtsalt pudenesid maha. Omanikul oli üllatusest suu lahti, et ma neid süüa soovisin, kuna need viljad olid ju pritsimata ehk mürgitamata. Ka Eestis ei tea paljud täiskasvanud inimesed tegelikult lihtsaid, enimlevinud taimi, isegi naadi ja maltsa tundmisega on raskusi. On palju asju, mida uuesti õppida. Tasub tulla oma mugavustsoonist välja ja vaadata elu mida me elame, uue pilguga.

Viibi võimalikult palju looduses, ole kontaktis maaga ja lase päevavalgusel end laadida

Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all, see on meie füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Loodus on meie kõigi ühine kodu, meie hoidja ja toitja. Looduses viibimine on inimese jaoks hädavajalik, me ei saa ilma selleta normaalselt funktsioneeridagi. Vähene päevavalgus, ebapiisav väljas viibimine ja olematu kontakt maaga nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress, langeb immuunsüsteem, kasvab väsimus, ilmneda võib ärevus, oleme vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile. Instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis teevad tervisele hoopis karuteene. Isegi siis kui elad linnas, on regulaarne väljas jalutamine, sportimine, matkamine, telkimine, korilus ja enda kätega lõkketegemine headeks võimalusteks luua taas kontakt loodusega ja viibida värskes õhus. Läbi aegade on meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes. Me oleme bioelektrilised olevused. Maaga kontaktis olemine lubab meil kanda elektrone maa peen energiast meie kehasse. Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, mis neutraliseerivad vabu radikaale ehk vähendavad põletikku kehas ja mõjudes valuvaigistavalt ja vitaalsust tõstvalt. Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik, ka talvel lumepeal. Istu murul, pikuta, pea piknikku õues. Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis. Meie keha vajab ka natutraalset päevavalgust, üks tund päevas väljas olla on minimaalne, et meie keha tuleks hädavaevu omadega toime. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust. Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Teleka vaatamise asemel, mine õue

Väga tihti tuuakse vabanduseks, et mul ei ole aega käija väljas. Üks väga suur ajaröövel on televiisor ja muidugi internet ja kõik muud nutiseadmed. Kasu nad meie füüsilisele ja vaimsele tervisele aga eriti ei too. Teleka vaatamise asemel, võta suur tass taimeteed ja mine ja istu õues, vaata pilvi, tähti või lõket, või räägi oma lähedastega. Leia omale kuskil lemmikkoht, kus on hea käija regulaarselt istumas, mediteerimas või niisama mõtisklemas. See maandab stressi, laeb sind ja  omab tervendavat efekti palju rohkem kui oodatagi oskad.

Fitness ja jõusaal looduses

Selleasemel, et veeta pärast kontoris istutud pikka päeva aega konditsioneeritud jõusaalis, tee sporti värskes õhus. See on jällegi üks hea võimalus kontakteeruda loodusega. Võimalusi on lõputuid- jalutamine, jooksmine, rattasõit, suusatamine, jooga jne. Alasti ujumine looduslikus veekogus ja paljajalu kõndimine annavad eriti vabastava ja tervendava energia laksu.

Ära ürita paaniliselt kõike looduslikku hävitada, mis su teele satub

Las see võilill kasvab aias. Las muru olla mitmekülgne ja täis erinevaid lilli. Nad ei kasva su aias ilmaasjata, naudi ja kasuta neid enda tervendamiseks. Sa ei vaja Roundup- i, see ei too kasu kellelegi. Ja kõik aia nurgad ei pea olema viimseni klanitud, vabalt võib mõni nurk jääda looduse mängumaaks. Seda ämblikut ei pea ka kohe maha lööma, ta ei tee sulle mitte kui midagi, lihtsalt vii ta õue tagasi kui ta su teele satub. Ja tüütumaid tegelasi nagu sääski, kirpe ja puuke saab vabalt näiteks  küüslaugu, lavendli või sidruniga eemale peletada. Orgaanilises majapidamises leidub alati looduslikke lahendusi igasuguste ebameldivate olukordade vältimiseks. Tuleb vaid teada neid looduslikke nippe.

Loo kontakt loomadega

Loomad on meile inimestele sillaks tagasi looduse juurde. Loomade käitumine on rafineerimata ja nende jälgimine aitab meil paremini mõista ka meie algseid instinkte ja loomulikke vajadusi. Lemmikloomade pidamine annab võimaluse saada loomadega väga lähedaseks, aidates meil õppida tundma nende hingeelu peensusi. Loomaga ühe katuse all elamine õpetab lastele maast madalast vastutustunnet ja usaldust. Lapsed, kes on üles kasvanud koos loomaga, on vähem enesekesksed, nad on arvestavamad, empaatilisemad, kannatlikumad ja suhtuvad ka teistesse loomadesse austavamalt ning oskavad paremaid suhteid luua ka teiste inimestega. Lisaks sellele on koera omanikud eriti õnnistatud, kuna koeraga on vaja õues käija iga ilmaga.

Vähem on rohkem

Anna ära või müü maha kõik asjad, mida sa ei ole kasutanud vähemalt paar aastat. Neid asju, mida sul tõesti vaja läheb ja mis sind õnnelikuks teevad on tegelikult väga vähe, mõni ütleb isegi, et ainult seljakotitäiest asjadest piisab täiesti. Alati saab asju laenutada ja taaskasutada, ei pea endal olema kõik vahendid igaks elujuhtumiks. Minimalismi harrastamine annab meile ruumi nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui me suudame oma tarbimist kontrollida ja omame vähem asju, siis hoiame palju väärtuslikku energiat kokku ega risusta ka loodust ülearu. Kindlasti on elu siis ka stressivabam, üldse on vähem segadust, rohkem vabadust ja aega. Ehk siis kõike seda mida tänapäeva inimesed paaniliselt otsivad ja vajavad.

Järgi naturaalset elustiili

See tähendab, et kõik mida sa sööd, enda ümber kannad ja peale määrid võiks olla naturaalne ja võimalikult vähe töödeldud. Toit võiks olla ka inimesele loomuomane ja kergesti seeditav ning organismile hästi omastatav. Valmista ja võimalusel kasvata omale ise toitu. Isegi kui sul pole oma aeda, aknalaua potipõllundus on ka parem kui mitte midagi. Las toit olla sinu esimene ravim ja kui see tõesti ei aita, alles siis võiks pöörduda tänapäevase meditsiini poole. Samuti on lihtne teha endale paljusid kehahooldus vahendeid ning meikida ei tasu nagunii ülearu. Sest naturaalne elustiil paneb sind üsna ruttu mõistma, et inimesed on valmis ” ilu” nimel tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure, raisates oma aega, tervist ja raha ning muidugi emakest loodust ja loomi, kes kõik peavad nende ilutoodete testimiste katsejänesteks olema. Tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Loo kontakt oma kehaga ja ühendu enda sisemise loodusega

Kuula oma keha on kerge öelda kuid tegelikult pole paljudel inimestel õrna aimugi, mida see tähendab. Me isegi ei oska end liigutada nii nagu kehal seda vaja oleks. On meid ju lapsest saati manitsetud, kuidas on ikka viisakas käsi ja jalgu hoida, kuhu ja kuidas tuleb vaadata. Kui palju terviseprobleeme saaks pinges kehast vabaks lasta ainuüksi sellega, et hoiaksime ja liigutaksime oma keha vabalt nii nagu ta soovib. Oma metsiku ja ürgse kehaga uuesti kontakti saamine ei ole kerge, see võib nõuda aega ja kannatus, kuna oleme terve elu õppinud teda ignoreerima. Kuid oma keha tundmiseks saab igaüks palju ise ära teha. Me saame oma keha suhtes olla tähelepanelikumad ja austavamad. Õppida oma keha paremini tunnetama ja tema vajaduste eest hoolitsema. Igasühes meis elab metsik mees, naine või laps. See on meie sisemine loodus, meie ürgne natuur kus elavad eluterve uudishimu, kirg  ja sisemine tarkus. Sa tegelikult tead oma sisimas, kuidas ja kuhu poole oleks vaja liikuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Lihtsalt hakka elama selle järgi.

Maa päev

22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maa päeva ligikaudu 190-s riigis. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine jne.

Täna on imeline päev käija õues, nuusutada lilli, kallistada puid, lükata oma varbad ja sõrmed mulda, nautida päikest, kuulatada linnulaulu ja naeratada kõigile maalastele ning olla õnnelik, et saame elada planeedil Maa . Täna on ka hea hetk mõtiskleda selle üle, mida saame teha, et meie ja meie lapsed saaksid seda kõike ka edaspidi nautida.

Maa ei ole lihtsalt planeet, me elame siin.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade nimel.

Maailma rahvastik kasvab plahvatuslikult iga aastaga ja Maa tervis muutub igapäevaga kõigi maalaste jaoks tähtsamaks kui kunagi varem. Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Meie elutegevus mürgitab maad, vett ja õhku. Paljud taime ja loomaliigid on välja surnud või vaaguvad olelusvõitluses. Ka inimesed on iga järgneva põlvkonnaga sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas.

Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele, rääkimata näljahädast. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last, piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Probleem ei ole tegelikult selles, et meid on siin planeedil liiga palju, või et Maa ei suudaks meid kõiki toita. Probleem on selles, et me hammustame kätt, mis meid toidab. Me elame olukorras, kus ühed viskavad toitu ära ja teised surevad nälga. Kui me kasutaksime Maa ressursse säästlikult ja läbimõeldult, siis jätkuks kõigile toitu, riiet, puhast õhku vett ja peavarju.

Hetkel on küsimus selles, kas hoiame jätkuvalt kramplikult kinni ennasthävitavast elustiilist ja toitumisharjumustest, pigistades emakeselt maalt välja rohkem kui ta suudab anda, toetades samas suuri rikkaid korporatsioone ja maailmanäljahäda või muudame oma elustiili ja toidueelistusi?

Mida sina saad teha, et säästa meie maad liigse tarbimise ja reostamise eest.

Igaüks võib teha vaid imetillukesi muudatusi oma igapäeva elus, et aidata Maa olukorda parandada. Kõikide inimeste väikesed muudatused annavad aga kokku väga väga suure muutuse. Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Me oleme kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Tarbi vähem vett. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

Jah, kes siis poleks kuulnud, et tuleb eelista vannis käimisele dushi all käimist, ära pese nõusid jooksva vee all jne. Kuid on olemas ka varjatud veekulu, ehk see mida me oma silmaga kohe ei näe. Kas sa teadsid, et  näiteks liha tootmine nõuab umbes 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. Ka vein, kohvi ja tekstiili ja piima tootmine on samuti veemahukas.

Vaata lisa: http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

Söö vähem liha.  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

FAO käsitles  2006. aastal avaldatud uurimuses  teemat “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Söö vähem kala. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises. (http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793)

Söö vähemalt 1 kord nädalas taimetoitu. Juba 1 liha ja kalavaba päev nädalas on meeletu kasu kogu maailmale. Nii säästad mereimetajate ja lindude massiliist hävimist, mida põhjustab kalade ülepüük. On välja arvutatud, et kui 240 000 inimest sööksid üks päev nädalas vaid taimetoitu, siis säästaks sellise kasvuhoonegaaside heitkoguse, mis on võrdne heitgaaside kogusega, mida tekitaks aasta jooksul 18 000 autot.(http://www.telegram.ee/maailm/kuidas-uks-taimetoidupaev-nadalas-voib-muuta-maailma#.U1YqGUJ3oZY)

Toeta orgaanilist põllumajandust.  Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Vääratest maaharimisviisidest, väetistest, mürkainetest, rasketest masinatest, laialdasest metsade raiest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon viib meid igapäevaga lähemale ökoloogilisele katastroofile. Osta nii tihti kui võimalik orgaanilselt kasvatatud toitu, nii toetad keskkonna puhtust ja oled ka ise tervem.

Jeremy Rifkin Eesti Päevalehe arvamus rubriigis kirjutab; “Me peaksime pingutama selle nimel, et võõrutada põllumajandus rasketest fossiilkütustest ja kemikaalidest ning ka geneetiliselt muundatud toidu tootmistehnoloogiast orgaanilisemate ja agroökoloogiliste lahenduste poole, vähendamaks toidukasvatuse maksumust. Meie pühendumusele energiasäästule ja üleilmse soojenemise jalajälje vähendamisele majanduses ja transpordis peaks lisanduma vähemalt sama agressiivne tegevus põllumajanduse praktikas. Lõppkokkuvõttes on nihe söödatootmiselt toidutootmisele ja keemiliselt orgaanilisele põllumajandusele ainsad pikas perspektiivis elujõulised vahendid, et toime tulla globaalse toidu- ja kliimamuutuse kriisiga. Maailma rikkad ja hästi toime tulevad tarbijad peavad tegema teadliku toitumisvaliku oma kaasinimeste ja ühise planeedi huvides. Valitsused peavad tegema sama. Aeg hakkab otsa saama.”

Tarbi vähem energiat. Energiat säästes hoiame kokku naftat, põlevkivi,maagaasi ja teisi kiirelt kahanevaid maavarasid. Lisaks saastame me vähem ka loodust, kuna õhku eraldub vähem mürgiseid gaase nagu süsihappegaas ja vingugaas ning hoiame kokku ka raha. Kustuta tuled ruumides, kus keegi ei viibi. Pese pesu madalamal temperatuuril. Juba 1-2 kraadi madalam toatemperatuur aitab säästa palju energiat.

Tarbi vähem plastikut. Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, arvatakse, et kuni 1000 aastat. Ookeanides triivivad juba praegu hiigelsuured plastiksaared. Loomad, linnud ja kalad söövad plastikut endale sisse ja surevad massiliselt, mõjutades ka inimese toidulauda ja kogu ökostruktuuri. Kasuta olemasolevaid kilekotte korduvalt või vali nende asemel hoopis riidest kott.

Tarbi vähem keemiat ja vali looduslikumad alternatiivid. Oma igapäeva elus kasutame palju keemilisi, ilutooteid ja majapidamistarbeid. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad kanalisatsiooni kaudu lõpuks  järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. (http://www.thinkbefore.eu/kkk/ )

Sorteeri prügi. Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse.

Kasuta vähem autot ja käi rohkem jala. Käi selle asemel rohkem jala sõida jalgrattaga või kasuta ühistransporti, eriti kui elad kesklinnas. Võimalusel tööta kodus. Nii hoiad puhtamana õhu, säästad aega ja raha ning oled tervem.

Shoppa vähem. Alati kui soovid omale midagi uut osta, siis küsi kõigepealt endalt: On mul seda tõesti vaja, kas ma saan seda kelleltki laenata või hoopis ise teha?

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!

Head Maa päeva!

Allikad:

Läbimõtlemata Tarbimine

Maandamine

Maandamine on üks suurimaid avastusi tervise vallas mis kunagi tehtud, väidavad Maandamisinstituudi teadlased ja arstid -Gaétan Chevalier, Ph.D.James Oschman, Ph.D., Stephen Sinatra, M.D., F.A.C.C., F.A.C.N, Tracy Latz, M.D., M.S.,Karol Sokal, M.D., Ph.D, Pawel Sokal, M.D. Ph.D, Tina Michaud-Gray, RN, LMT

Maandamine ei ole midagi uut. Me oleme maandanud end eneste teadmata juba aegade algusest peale. Nüüd on ka teadlased sellest aru hakanud saama kui tähtis on maaga kontaktis olemine kogu inimeksistentsile ja kõikidele teistele maapeal elavatele liikidele- maalastele. Arvatakse, et maaga ühenduses olemine mõjutab praktiliselt kõiki meie elutoiminguid, psüholoogiat, olles peamiseks jõuks näiteks hormonaalsüsteemi ja närvisüsteemi ning kilpnäärme funktsioneerimisel. Selles vallas on kindlasti palju veel uurida ja õppida.

Maandamine on hoogsalt kasvav liikumine. Maandamisest on ilmunud ka raamat ” Earthing. The most importand health discovery ever.” MIs on tõlgitud 11 erinevasse keelde. Raamat on pärjatud ka Nautilus Book Award winner 2011 auhinnaga. Müüakse  ka tooteid , mis väidetavalt maandavad inimest samuti nagu maaga kontaktis olles.

Ühendus maaga

Läbi evolutsiooni on olnud inimene otseses kontaktis maaga. Meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes.

Me oleme bioelektrilised olevused. Meie kehad, aju, süda, musklid on rakud ja kõik kehasüsteemid on elektrilised, isegi meie emotsioonid on elektrilise laenguga. Ega asjata öelda teinekord, et õhus on tunda elektrit.

Maa  kannab endas negatiivset elektrilist  laengut. Maandamine lubab meil kanda  elektrone maa peen energiast meie kehasse.  Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, kes neutraliseerivad vabu radikaale. Näiteks põletik kehas on põhjustatud vabadest radikaalidest, mida saavad neutraliseerida maa elektronid.

Paljud uuringud ja  tuhanded inimesed on leidnud, et maandades on  nad ravinud  ja vähendanud oma põletikke ja valusid, saanud lahti oma unetusest, peavaludest, seedimisprobleemidest ja paljudest muudest terviseprobleemidest.

Tänapäeva lääne inimesel on aga otsene koktakt maaga praktiliselt kadunud. Me oleme end nn. meile olulisest  vooluvõrgust välja lülitanud kandes sünteetilisest materjalis riideid ja jalanõusid, istudes toolidel ja magades voodis. See ebaloomulik elustiil on meid viinud paljude terviseprobleemide tekkimiseni.

Senini teadaolevalt maandamine:

  • Aitab vähendada inimkehas viskooset verd, mis on põhiliseks riskifaktoriks südamehaiguste tekkel
  • Aitab vähendeada kroonilisi põletikke
  • Tagab sügavama une
  • Vähendab stressi
  • Vähendab valu
  • Tasakaalustab närvisüsteemi talitust
  • Tasakaalustab hormoonsüsteemi
  • Annab hea ja värske enesetunde
  • Annab energiat
  • Tõstab vitaalsust
  • Soodustab seedimist ja toitainete  imendumist
  • Kiirendab  ja käivitab loomulikku tervenemist
  • Tagab immunsüsteemi ja vereringe  optimaalse toimimise
  • Vähendab elektromagneetilise kiirguse( EMF) negatiivset mõju inimkehale

Kuidas end maandada

  • Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik. Ka talvel lumepeal.
  • Istu murul, pikuta, pea piknikku õues
  • Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis.
  • Kasuta maandamis tooteid

Erinevate seisundite  ja inimeste puhul on maandamisel erinev aeg. Näiteks peavalude, stressi ja  krooniliste valude puhul võib mõju avalduda juba 20-40 minuti pärast. Unetuse puhul  on maandamisest abi saadud 10 nädala pärast.  Parim on maaga kontaktis olles mitte kasutada kreeme ja muid kehahooldustooteid, eriti sünteetilist päritolu, kuna need võivad takistada maandamise mõju. Ja muidugi naturaalselt me vajame maandamist iga päev, vähemalt 30 min. päevas ja ikka nahk -naha vastu kontaktis.

Maandamine on lihtsalt üks osa tervislikust eluviisist nagu tervislik toitumine, liikumine, päikesepaiste või spirituaalsus. Vajalik selleks, et meie kehad funktsioneeriksid laitmatult.

Püsi ühenduses maaga, ära unusta ka oma koduloomi

Öeldakse, et inimesed, kes on kaotanud kontakti maaga, on kaotanud kontakti jumalaga. Maandamine aitab uuesti kontakti saada iseendaga, teiste maalaste ja kogu planeediga Maa.

Püsi ühenduses maaga ja tunne end hästi!

 Vaata videot maandamisest

Kasutatud kirjandus:

http://www.earthing.com/default.asp
http://online.liebertpub.com/doi/pdfplus/10.1089/acm.2011.0820

Veevalaja ajastu

Maailma energiatase on muutunud. Meie ees on valik, kas teha tohutu hüpe ning tõsta oma vibratsiooni, et siis oma soovid ja unelmad täita, või klammerduda mineviku halvimatesse arusaamadesse nagu seda on inimeste jagamine võitjateks ja kaotajateks, üleoleku- ja alaväärsustunnetesse.

Inimkond on siirdumas Kalade ajastust Veevalaja ajastusse, üleminekuperiood kestab 1991-2012 aastani. See on põhjustatud Maa telje aeglasest ja püsivast võnkumisest mida nimetatakse pretsessiooniks. Selline võnkumine tekitab meie planeedi kujuteldava telje otsa liikumise, kusjuures üks ring kestab 25 920 aastat.

Maalt vaadatuna tingib see tähtkujude, mille taustal Päike kevadisel võrdpäevsusel idast tõuseb, näivliikumise. Päikese tõusu ajal tõusukohas nähtav tähtkuju vaheldub umbes iga 2100 aasta järel. Kui eelneva 2100 aasta kestel tõusis Päike Kalade tähtkujus, siis nüüd on tõusupunkt nihkumas Veevalaja tähtkujusse, 2100 aasta möödudes siirdub Kaljukitse tähtkujusse jne.

Pretsessiooni tundsid ning tõlgendasid astroloogiliselt juba vanad babüloonlased ja egiptlased. Päikese tõusupunktile ning vastavale tähtkujule on orienteeritud mitmete vanade kõrgkultuuride monumentaalsed ehitised, väidetavalt ka Suur Sfinks ja Egiptuse püramiidid.

Kalade ajastut tuntakse kristlikus kultuuris kui Kristuse ajastut. Sündis ju Kristus umbes 2000 aastat tagasi. Seepärast on Kristuse üks tähtsaim sümbol kala.

Puht energeetiliselt tähendas see inimkonna siirdumist Jäära ehk sõjaka Marsi energia mõjuväljast Kalade energia ehk uuriva kogemuse hankimise mõjuvälja. See on astroloogiline tõlgendus, miks viimase 2100 aasta algul antiikaja suured, sõjalisele jõule üles ehitatud impeeriumid aegamisi lagunesid; toimus rahvasteränne ning hiljem algas rahvusriikide kujunemine. Hoogsalt hakkasid edenema kõikvõimalikud uurimisvaldkonnad, aset leidsid geograafilised avastused, toimus teaduste ja meditsiini kiire areng, lõppeks kosmoselennud, tuumafüüsika ja geenitehnoloogia.

Joogi Bhajani sõnum Veevalaja ajastu koidikul

Veevalaja ajastu algas 11. novembril 1991 ja üleminek kestab 2012 aastani.  Me oleme Kalade ja Veevalaja üleminekuperioodis. Maailm muutub. Uus maailm tekib üle meie ootuste, kujutlusvõime ja seisundi. Selle aastaga me mitte ainult ei ütle head aega numbrile 1991, vaid jätame hüvasti ka Kalade ajastuga: „Ma tahan teada, palun aita mind,“ muutub Veevalaja ajastul: „Ma tean, las ma aitan sind selleni juhatada.“ See saab olema kogemuste, asjatundlikkuse ja laienemise aasta. Võtmesõnaks saab õitseng ning selle sõnum on: Õitseng, õitseng, õitseng on lakkamatu inimsestel, kes eelistavad olla läbitungivad, ettevalmistunud ja sihikindlad. Kuid õitseng tuleb vaid neile, kes on usaldusväärsed, toimekad, rahulolevad ning järjepidevad. Üldiselt põhineb kõik pühendumusel. Kui sa teed midagi hingega, saad sa ühildud kogu maailmaga. See saab sinu omaks. Sa võid külluse oma pühendumusega läikima lüüa. Hoia, pühendu ja ole järjepidev. Me soovime sulle parimat 1992. aastaks, Veevalaja ajastu alguseks.

Unknown

–JOOGI BHAJAN, 20. detsember 1991

On aeg, kus me valmistame ennast ette jätma seljataha kalade ajastut, mis on hierarhia, korruptsiooni, võimu, seksuaalse eksplutatsiooni, masinate ja aatompommide ajastu. Siin on vähe ruumi hinge ja südame spirituaalsusele

Ajastute vahetusega kaasneb meeletu kiirus meie igapäeva elus, millega omakorda kaasneb paaniline ajanappus. Depressioon, stress ja uute haiguste lained on igapäevased nähtused. Tuntakse hirmu ja ebaturvalisust tuleviku ees. Sellises olukorras kerkib teravalt esile vajadus armastuse, läheduse ja ühtekuuluvus tunde järele.

Käes on aeg kus me peame õppima kasutama oma mõistust varasemast täiesti erinevalt. Meil on vaja laiendada oma südame ja teadlikkuse tunnetust, olla tasakaalus ja rohkem kontaktis oma hingega. Me ei vaja rohkem informatsiooni – me vajame mõistust, et kasutada seda informatsiooni.

Mööduval ajastul oli keskne ning isegi püha eesmärk koguda ja leida ligipääs informatisoonile. Olid spetsiaalsed ning kauged kohad õppimiseks, näiteks Tiibetis, kuskil sügaval tšunglis või keset mahajäetud kõrbe, ligipääsetavad vaid vähestele, kes olid kvalifitseeritud või välja valitud. Ajastu moto oli: „olla või mitte olla.“ Õpi, kasva ja saa millekski. Inimpotensiaali suur tarkus oli valve ja saladuskatte all. Kalade ajastul oli keskne ning püha koguda ja leida juurdepääs infole.

Veevalaja ajastul ei ole saladusi! Info on kõigile kättesaadav. Selle leidmine ei ole enam keskne ülesanne. Selle ajastu moto on: „ole, et olla.“ Sa oled loodud looja hiilgusest. Aktsepteeri oma terviklikkust ja seotust suure loova eksistentsiga ning väljenda seda iga oma pühendunud teoga. Näita tarkust läbi oma tegude. Ei ole oluline õppida iseendale, teada tõde vaid iseendas. Tõeline väärtus tuleneb tõest, mis on pandud praktilistesse tegudesse, sisemisse kaliibrisse ning sinu meele ja südame kvaliteedist. See on tervikliku inimese profiil.

Tundmatu saab tuntuks

Möödunud ajastul pääsesid inimesed puhtalt paljude käitumismustritega – näiteks omastada ja maha visata saasteaineid. Nad said neid peita ja varjata. Nüüd on see kiiresti muutunud võimatuks. Minevikus said sa kehtestada persoona – maski, mida näitasid maailmale ja mille järgi sind tunti. Nüüd on kõikide isiksus auditi all. Näilikkusest hoolimata on igale teole võimalik jälile jõuda. Isegi rahavahetus, ükskõik mis teadaanne ja käitumine jätavad jälje. Inimesed saavad tuntuks oma tegude järgi. Tegu on teadlikuks saanud inimese keel. Veevalaja ajastu koitmisega ei toimi enam vanad kaitsemehhanismid ja manipulatsioonid, mis baseeruvad info varjamisel või sellele ligipääsu kontrollimisel. Me vajame võimet ligi pääseda oma tegudele ja nende tagajärgedele enne, kui me neid sooritame. Tuleb lähtuda sellest, et iga meie tegu saab tuntuks ning paljastab meid. Ainult siis saame me mõista, et meie sõna, mis on täidetud tegudega, on meie ülim kingitus ja vägi.

Ees on laiaulatuslikud muutused

Selle ajastu radikaalsel muutusel on mitu dimensiooni. Inimesed räägivad sellest kõikjal, teevad ennustusi ning loovad seda. Osad tunnetavad muutust kataklüsmina või maailma lõpuna, teised uue algusena, kuid mõned ka ebakindluse ja teadmatusega, mis meid ees ootab. Kõigile on aga selge aja kiirenemise tunnetus ning ulatuslikud muutused ühiskonnas, teadvuses, meie maailmatajus ning selles, kuidas tajume üksteist. Me oleme alati kogenud muutusi, kuid harva sellise intensiivsuse ja kiirusega ning mitte kunagi varem niivõrd jõuliselt ega ulatuslikult. Ning sellel on igaühele isiklik mõju. Muutused hõlmavad kõiki elu valdkondi ühekorraga. See ei ole osadeks jaotatud ja korrapärane ega samm-sammult ettearvatav.

Vaatamata sellele, kuidas me tajume seda muutust, püüab iga inimene ühiskonna rohujuuretasandini välja midagi selle suhtes ette võtta. Iga inimene peab tunnistama seda vastutust kõrgendada ja toime tulla iseenda teadlikkuse seisundiga ning laialt levinud ja konstantse stressiga, et jõuda tegudeni ning teha otsuseid ulatuslikus ja muutuvas probleemidekeerises. Kuigi inimesed tajuvad muutust erinevatel viisidel, on mitmeid põhijooni, millega me kõik tunneme, et peab silmitsi seisma ning süviti minema.

Veevalaja ajastu iseloom

  • Muutused ja õppimine ei lõppe kunagi, need kestavad kogu elu. Me peame säilitama vaimse, emotsionaalse ja füüsilise paindlikkuse
  • Intellektuaalsusest üksi ei piisa. Me on vaja uut sidet oma intuitsiooni, emotsioonide ja instinktidega.
  • Informatsioonist üksi ei piisa, ega ka teadmistest. Me vajame tarkust.
  • Õppimisest üksi ei piisa. Me peame õppima õppima.
  • Keerukus kasvab sinu vajadusega sellega toime tulla.
  • Meie isikliku identiteedi tunnetus ja selle alus on muutumas.
  • See on paradokside ajastu – globaalsem ja individuaalsem, vähem piire ja rohkem nõudmisi poliitilisele separatsioonile. Kõik on kiirem ja meil on vähem aega. Me vajame palju rohkem armastust ja ühisust, sest meil on rohkem hirme ning tohutu ebakindlus.
  • Jätkusuutlikkus ja pidevad eneseületamised on iseloomulikud pidepunktid. Ülendamaks kogu inimkonda ja nende tööd, on vaja minna süviti ja taasluua.
  • Me nõuame vaimse elupoole tunnustamist ja integreerumist tehnoloogilise ja materiaalse poolega – hea vaimne vorm tunnetamaks õigeid tähendusi ja väärtuseid.
  • Isolatsiooni ei ole. Iga meie tegu peab olema ökoloogiliselt ja globaalselt kaalutletud, sest iga inimene tõepoolest mõjutab, otseselt või kaudselt, laiaulatuslikku inimeste võrgustikku, kõiki teisi elusolendeid ja kohti.

Meditatiivse meele kasutamine

Me peame õppima kasutama oma meelt teistmoodi. Tuleviku Veevalaja ajastu inimese meel muudab järgmistel aastakümnetel nii oma tundlikkust kui kvaliteeti. Mõne põlvkonna pärast tunduvad meie mentaalsed võitlused nii kauged ja mõistatuslikud, nagu iidsete eelajalooliste impeeriumite probleemid ja mõtted meile praegu. See vaimse kvaliteedi muutus ilmneb automaatselt ning on mõnedel inimestel juba alanud. Info revolutsiooniga kaasnenud välise maailma haridus peab ühilduma sisemise haritusega, tarkusega, enesekontrolliga, intuitsiooniga ja neutraalse meele kasutamisega.  Me vajame jätkusuutlikkust stressist hoolimata, väärtustamise ja otsuste selgust ning uut alust isiksuse kujunemisele. Me vajame oskust saata oma ajule käske, teadlikult kontrollida oma meelt ja teadvuse olekuid läbi intuitsiooni, tarkuse, positiivse, negatiivse ning neutraalse meele filtri.

Veevalaja ajastule iseloomulikud väljakutsed

Me peame valmistuma ning leidma vastumürgid uute haiguste lainele. Igal ajastul on oma iseäralikud muutused kehale, vaimule ja hingele. Näiteks on pidalitõbi, tuberkuloos, malaaria ja rõuged. Haigused, mida mitmed põlvkonnad eelmisel ajastul kogema pidid. Läbi uute meditsiinitehnoloogiate ja pühendunud pingutuste on mõned vanad vaenlased, näiteks rõuged, kadunud. Teised on säilinud kontrolli all. Nüüd aga, kui me siseneme Veevalaja ajastusse, tulevad päevavalgele seni tundmatud väljakutsed, näiteks viirusepideemiad, psühholoogilised ning hingelised faktorid ja see ei ole veel kõik. Depressiooni ja väsimusega seotud vaimsed haigused on epideemilistes proportsioonides ning kasvavad kiirenevas tempos. „Sisemise meditsiini annaalid“, prestiižne Ühendriikide meditsiiniajakiri teatas hiljuti, et väsimus ja stress on kaks peamist põhjust miks inimesed lähevad arsti juurde. Üle 25 protsendi patsientidest kaebab pikaajalise väsimuse üle, mis kestab mitmeid nädalaid. Teised sümptomid, mis väsimusega kaasnevad, on unetus, keskendumise ja otsusevõimetus, kontrollitunnetuse puudumine ning võõrandumine normaalsetest sotsiaalsetest ja seksuaalsuhetest.

Uudisteteated dokumenteerivad kasvavalt, et ka kõige kompetentsemad, tegusamad ja intelligentsemad inimesed on kaotanud oma tasakaalutunnetuse vältimatule info ülekülluse survele, ajapuudusele ja kasvavatele sotsiaalsetele ning personaalsetele vajadustele. Depressiooni ja väsimusega seotud vaimsed haigused on epideemilistes proportsioonides ning kasvavad kiirenevas tempos. Algul püüavad inimesed selle lõhega toime tulla läbi tehnikaseadmete arengu, proovivad kasutada keerukamaid masinaid ja tarkvara, et sorteerida neid üleküllanud infot. Iidsed inimese närvisüsteemi kaitsereaktsioonid kiirenevad.

Me võitleme, lükkame edasi ja fantaseerime rohkem. Mõned meist proovivad info ülekülluse mõju mujale suunata ohtlike lisandite, näiteks narkootikumide või vägivallaga. Elektrooniliste masinate tehnoloogia toob meile vaid rohkem informatsiooni, rohkem valikuid, rohkem kontakte ning keerukust. See tõukab meid välja kõigist vanadest isiksuse lähtekohtadest – kodust, ümbruskonnast, riigist, väärtustest ja looduse loomulikust elurütmist. Meie vanad isiksust määratlevad nurgakivid lagunevad ning meid ootab ees tohutu identiteedikriis.

Tehnika sisemiseks energiaks

Energia on „võimekus tegudeks ja saavutusteks; keha ja vaimu tunnetuse areng aitab meil liikuda praegusest olekust ihaldatud olekusse.“ Meenutagem Einsteini kuulsat energia jäävuse seadust E=mc2. See muundab objekti massi energiahulgaks, mida see on võimeline looma. Vaimses maailmas saame me võtta sama võrrandi: E (sisemine energia) = m (mind – ingl k meel) c2 (consciously concious – ingl k teadlikult teadlik). Need näited rõhutavad vajadust tugeva ja praktilise tehnika järgi, et luua selle surve all vastu pidamiseks ja ellu jäämiseks vajalikku sisemist energiat. Meil tuleb teadlikult suunata oma meele teadlikkust. Sellega vabastame me energia, mida vajame enda tasakaalustamiseks ja ülendamiseks läbi sisemise tehnika, mis muudab meelesagedust ning aju olekut. Me ei vaja uusi valikuid. Me oleme valikutest üleujutatud. Meil on vaja kõrgendatud võimet teha valikuid. Me ei vaja rohkem infot. Me vajame tarkust kasutada kogu informatsiooni. Me ei vaja uut religiooni. Meil on vaja dharma kogemust, mis loob hingelise võime käituda, uskudes oma tõekspidamisi.

Enesetunnetussüsteem ja üleminek Kalade ajastust Veevalaja ajastusse

MEISTRI ÕPETUSED JOOGI BHAJANI LOENG

August 2000

Ei ole oluline kes keegi on täna või kellele keegi kuulub, inimeste meel tühjeneb. Kalade ajastul oli loomupoolseks pärandiks peamiselt teadmistejanu. Seetõttu oli Kalade ajastul seks tabu; see oli järelevalve all, laagerdunud ja ülistatud. Seksi ja sensuaalsust peeti peamisteks ligitõmbeallikateks. Ilu oli füüsiline ning inimesed jälitasid üksteist. Seksuaalvahekord oli suhte alus ja see jõudis ebameeldiva duaalsuse punkti. Perverssus sai väga silmapaistvaks.

Duaalsus ei toimi enam

Kuid aeg muutub ja inimesed ootavad, et nad täituksid puhtuse ning vagadusega, individuaalsuse ja reaalsusega. Nad ei taha enam kogeda duaalsust; seepärast näed sa väheseid pulmi. Seks ei ole enam ligitõmbav. Tunnetussüsteem areneb, tekib uus süsteem, kus indiviid leiab oma terviklikkuse. Suhtlus saab olema tohutult lai. Kõigil saab olema juurdepääs kogu teamistele. Nupuvajutusega leiad sa ükskõik mis infot sa tahad. Kogu maailm on sinu käsutuses. Seksi kinnisideel ei ole enam kohta. Enam ei otsita rahuldust läbi füüsilise vahekorra. Muutub automaatseks leida rahuldus läbi enesetunnetussüsteemi, mille inimene arendab järgmise 50 aasta jooksul. Vundament on nüüd rajatud, sest üleminekuperiood Kalade ajastu ärasaatmiseks ning Veevalaja ajastu vastuvõtmiseks on aastast 1991 aastani 2012. Me oleme juba läbinud nendest 21 aastast üheksa. Mis asi see enesetunnetussüsteem on? Ei ole vajadust kosmeetiliseks make-up’iks. Inimesed on avatud, otsekohesed, lihtsad ja nende ilu saab olema sisemine, mitte väline.

Mehed ja naised hakkavad silma paistma sellise väärikuse, pühendumuse, ülendatuse ja eneseaustusega, et inimese iseloom saab olema lummav. Mitte ainult see, kes on valmis, ei naudi ja taipa, vaid taipamine saab olema nii sügav, et ükskõik mis hävitav ahvatlus teise inimese poolt ei toimi.

Mille me jätame seljataha

Kalade ajastu oli inetuim ajastu. See oli aeg, mil naised olid oma juurtega maast välja kistud ja meeste poolt äärmusteni ärakasutatud. Mehe-naise suhtes ei olnud mingit jõudu, sellel ei olnud iseloomu. Sellel ei olnud maitset. Möödunud sajandi naised sünnitasid kõige kartlikumaid, ebakindlaid, jõuetuid või seksuaalselt ebastabiilseid mehi, seksuaalhäired olid viimase 3000 aasta halvimad.

Inimkonnas olid mehed seksuaalselt madalamal; neil ei olnud vastupidamisvõimet. Ning nad ei suutnud kanda naise armastust ja polaarsust. Teiste sõnadega, mees ja naine ei suutnud saada üheks. Nende seksuaalharjumused olid niivõrd pealiskaudsed, et Akaši kroonikad (isiklik ajalugu – toim) isegi ei salvestanud neid. Mehed olid väärtusetuse ja kasutuse produktid; nende seksuaalintiimsusel ei olnud sügavust. Möödunud sajandi mehed, keda me nimetame „suurkujudeks“, tahtsid vaid mõnuleda hävitamise jõus. Seepärast lõime me aatompommi, vesinikupommi ning muud kavalad pommid; me pidasime kaks sõda ning me tapsime rohkem inimesi religiooni tõttu, kui kunagi varem. Religioon ei saanud mitte reaalsuseks, vaid koledaks usuhulluseks.

Toimiv jumal

Kõige koledam asi, mis möödunud sajandil aset leidis, oli see, et inimene hakkas Jumalat otsima endast väljaspool. Inimkond unustas, et Jumal on töötav Jumal, Karta Purkh, mille kohta Nanak ütles, toimib ning hingab meis endis, on osa meist; mitte eraldiseisev. Me olime pimedad Jumala kohalolu suhtes kõiges. Ainuke võimalus tänapäeval ellu jääda on läbi ego hullumeelsuse. Mitte ego – egol on ratsionaalne seos – kuid ego hullumeelsus. Inimese ego on nagu uss, mis eritab sinu sisse mürki just nagu purskkaev. See ei tähenda mitte midagi. See lihtsalt hirmutab sind ja see on kõik. Inimesed on muutunud piiratuks, väikseks, pigistatud vaid füüsilise eksistentsi seisundisse. Täna oleme me kuus miljardit inetut inimrassi pardipoega, kes elavad ühel planeedil ja meil ei ole mingit väärtust, kvantiteeti, iseloomu ega pühendumust. Vaata meie iseloomu; see on mässitud valede ja järjekindlusetusesse. Me ütleme tõsiselt asju, mis ei ole tõde. Me ütleme dramaatiliselt asju, mis ei ole tõde.

Ja me teeme sellele planeedile kõige inetumat asja: me ehitame jõu, mis ümbritseb isiksust. Kui palju maju, kui palju poiss-sõpru, kui palju raha meil on? Lõpuks me kuhjame mustust – suure kuhja prügi. Meie iseloom on muutunud väga pealiskaudseks. Kui suured on meie televiisorid ning kui palju meil neid on? Kui palju autosid meil on? Sa ei kuule kunagi inimest rääkimas kui rahul nad eluga on, kui vaoshoitud, enesekindlad, omapärased ja teokad nad on. Sa ei kuule seda praegusel ajal. „Kes kellega seksis? Kes keda tahab? Kes keda nillib? Kes on alasti? Kes on veel rohkem alasti?“ Kas sa mõistad? Käimas on võistlus. Vaadake kõiki ajakirju – see on inimlik nali. Ning kui inimrass hakkab üksteist avalikult ja ebameeldivalt pilama, ei ole miski püha. Niisiis on see afääride aeg ning see peab kestma veel 12 aastat üleminekuperioodi. Ning see saab olema meile halb.

Uueks ajastuks vundamendi rajamine

Minu idee teile seda esitada seisneb selles, et paljud teist püüavad inimesteni jõuda oma abipakkumisega või aidata iseennast ja siin on, mida mõista. Seda nimetatakse „Uueks ajastuks vundamendi rajamiseks.“ Veevalaja ajastu saab olema kogemuste ajastu, mil vaid kogenud inimesed saavad tunnustatud, austatud, teenitud ning mõistetud. See ei loe, kui vana või noor, valge või mustanahaline sa oled. Senini teadaolev religioon, kui selline, on muutunud vanamoeliseks. Sest viimasel 50-l aastal on usk õpetanud sind oma hinge lunastama. Hing on juba lunastatud. Mida sa peaksid lunastama, on iseenda odavus, madalus, väärtusetus, kasutus, ebaausus oma sõnade suhtes, ebapüsivus oma pühendumises ja ebaausus oma iseloomu suhtes. Hoopis neid peaksid sa lunastama.

Maailma enamus pole midagi muud, kui meelelahutusäri. Sind on näitusele üles pandud. Ning vaimsus pole midagi muud, kui show. Ükski inimene ei usu, et ta on elu tegelikkus, olemasolu vahendaja; et me oleme päris; et me oleme sündinud jumalanäoliseks. Kõige võrratum Allah, kõige lõputum Jumal Jehoova, kõige puhtam ja targem isand Buddha, ükskõik, kuidas sa oma Jumalat kutsud, on loonud sind enda järgi ja see ongi kõik. Niiet uue ajastu Jumal on He-She-It (ingl k tema-temake-see – toim). Tema, temake ja see, ükskõik kes. Ning kui sa ei mõista seda Jumala terviklikkust, oled sa s___(riim väljendist He-She-It). Sa võid sellele hõbedase või kuldse lehe peale panna, kuid see on ikkagi see, mis sa oled. Niisiis oled sa mässitud kulda, oled jõukas ning arvad, et oled kaitstud; kuid sa eksid. Sa oled kaetud hõbedaga ning sa arvad, et sa läigid ja särad ning suudad lollitada teisi? Sa eksid rängalt. Fakt on see, et ei ole midagi ilusamat, väärikamat või teadlikkumat, kui lihtsalt sina ise.

Ole, et olla

Eneseväärtuse aeg on käes. Ning küsimus ei ole mitte „Olla või mitte olla;“ vaid juhtlause on „Olla, et olla.“ „Ma olen, ma olen.“ On tulnud aeg, et mitte otsida Jumalat, vaid olla Jumal. Ei ole mitte aeg teenida Jumalat, vaid usaldada ning eluneda toimivas Jumalas. Kui see tuleb läbi minu, see puhastab mind. Kui sa ei kuula, vaid ainult kuuled, siis see ei jõua sinuni. Sa pead saama teadlikuks sellest, kui halvaks ja ebaõnnestunuks me selle maailma oleme loonud ning kui ilusaks tegelikult Jumal selle lõi. Me oleme puhtalt Jumala vaenlased, sest Jumal meis endis on valudes ning ei ole Jumalat meist väljaspool. Igaüks on Jumala ilming, manifestatsioon, seega ei ole võimalik teha kivi enda Jumalaks.

Ka iga liivatera on Jumal. Ja meie peame omama peenkeha, meie keerukamat poolt, et seda näha. Sa pead saama teadlikuks sellest, kui halvaks ja ebaõnnestunuks me selle maailma oleme loonud ning kui ilusaks tegelikult Jumal selle lõi. Reaalsuses oled sa hunnik molekule, kes elavad oma praanakehas. Sa ei ole midagi rohkemat ega vähemat. Kuni ei teki sinus vaimsust, võrdset tasakaalu, ei ole sul teadlikkust. Inimeksistents on praanakeha ja vaimse eneriga kombinatsioon, mis ongi universum, Praktiri, looming osadena. Kui sa omad seda meeleseisundit, oled sa selge ja puhas. Sa ei otsi enam; sa hakkad seda tegudesse panema. Sinu veidrus saavutab tasakaalu ning sinu voolavus muutub laiaulatuslikuks nagu universumgi – ja vahest isegi universumist väljaspoole. Sa omad autentset ühendust iseendaga. Ma ei taha mitte kedagi, sest ma tahan kõiki. See kontseptsioon on väga keeruline

Ma ei taha olla „mina“; ma ei taha olla „meie.“ Ma tahan olla „lihtsalt nii, nagu on.“ Ja minu rada kulgeb universumi voolus, ükskõik kuhu see mind viib, liigutab ja soovib mind. Inimkond ei lõhu enam barjääre ning jõuab tõelise eksistentsini. Ja enam ei ole palju jäänud.

Igaüks, kes arvab, et ta on võimas, ei pruugi olla miski, sest infoajastu on niivõrd jõuline, täis teadmisi ja äratundmisi, et miski ei saa toimida. Me ei suuda üksteist petta, kuid me saame aidata üksteisel kohelda end võrdsetena. Ei ole ilusat ega koledat. Elu olemasolu armastus ja meie hingetõmbed muutuvad vajalikuks oma vaimu voolavuse säilitamiseks, seetõttu saame me olla tõeline ühendus endast iseendas. Ja tunnetussüsteem, mis areneb meil välja automaatselt, saab meie peaingliks, mis kaitseb ja ülistab meid.

Enesetunnetussüsteemi järgi elamine

Need, kes tõuklevad, jagelevad, liiguvad ja nõuavad, surevad piineldes. Nad ei saavuta midagi. On tulnud aeg, mil sa omad meditatiivset meelt, et oodata ning näha, mis sinuni jõuab. Sinu meel suunab sind töötamaks õigete eesmärkide poole. Sa kohtad õigeid inimesi. Meie tulevik on praeguses hetkes ning meie kohalolus on meie ehedus. Me ei pea end puhastama – me oleme puhtad. Me lihtsalt ei tohi end jälle ära määrida, lasta end sellest kõrvale juhtida, läbi sepitsemise, lugude välja mõtlemise ja mõttetu romantika või fantaasiaga ning lihtsalt välja mõeldes asju, millel ei ole tegelikkuses mitte mingit tähtsust.

Me saame iseenda meistriks läbi teenistuse, läbi oma iseloomu, pühendumuse ning kõige võimasama asja, mis inimestel on – meie hiilguse. Meie isiklik sära on tänapäeval kõige vajalikum. Ning meie projektsioon, mis toob meile rahulduse, teostumise ja innustuse, on meie suursugusus. Me tegutseme üllalt, armuliselt, lahkelt ja kaastundlikult. Need on meie põhiväärtused. Meie tulevikust saab meie tunnetussüsteem. Ning läbi tunnetussüsteemi oleme me energiast üleküllatud, puudutades inimeste südameid ja tundes nende tundeid ning täites nende tühjust. Me teeme suuri tegusid ning meie voolavus täidab tänulikkusetunde teiste südames. See saab olema uut laadi suhe. Me loome uue inimkonna, millel on uus tunnetussüsteem ning sellega kehtestame ka Veevalaja ajastu. See ongi põhiiseloomustus, mida sa pead teadma südamest.

Väljavõte Joogi Bhajani ja Gurucharan Singh Khalsa raamatust „Shabd Guru.“ Viis suutrat Veevalaja ajastuks

  1.  Tunne ära, et teine inimene oled sina.
  2. On olemas tee läbi kõikide takistuste.
  3. Kui aeg sunnib takka, alusta ja pinge langeb.
  4.  Mõista läbi kaastunde, muidu sa ei mõista neid aegu.
  5. Vibreeri koos kosmosega, kosmos loob sinule tee.

–JOOGI BHAJAN

Kasutatud kirjandus: 

The Aquarian teacher KRI International Kundalini Yoga Teacher Traning Textbook

by Yogi Bhajan

Päevavalgus

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud. Naturaalses päeva valguses töötab inimese aju paremini kui mistahes päevavalgustus lampide valgel. Paraku veedame aga suurema osa oma ajast seda eluks üliolulist komponenti vaadates läbi klaasi. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade

Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Naturaalset päikesevalgust on vaja igapäev

Minimaalselt 30 min. päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega hädavaevu toime. Ideaalselt aga peaks naturaalset päikesevalgust saama 2t. päevas. Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Valgusspekter

Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel see mõjub kehale. Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua päikesevalgust.

Tehisvalgustus

Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse. Ebaloomulik valgus mõjub tervisele lausa kahjustavalt. Ühes loomkatses leiti, et ebaloomulik valgus tekitas muuhulgas ka ebanormaalset käitumist nagu kannibalism.

Päikesevalguse tervendavad omadused

Päikese valgus on terapeutiline. Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid. Päikesevalgus stimuleerib meie aju ja närvide tööd, hormoonide regulatsiooni, musklite funktsioneerimist ja immuunsuse tugevdamist.

Päikesvalgus läbi silmade stimuleerib hüpotalaamust, mis on omakorda seotud käbinäärmega. Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit.

Käbinäärme töö sõltub sellest palju me päevavalgust näeme. Hästi funktsioneeriv käbinääre on seotud ka navigeerimis oskusega ja hormoonide tasakaalus hoidmisega. Dr Joseph Meites Michigan Riiklikust Ülikoolist ütleb: Meil ei ole õrna aimugi kui palju terviseprobleeme võib kaasa tuua hormoonide tasakaalutus. Me teame vaid mõningaid haigusi, nagu diabeet, kasvajad ja kilpnäärme probleemid, mis on hormoonide tasakaalutusega seotud.

Puudulik päikesevalgus

Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress. Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus ja võib tekkida depressioon. Ülesannetega ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis mõjub omakorda tervist kahjustavalt. Pole siis ime, et oleme eriti talveperioodil väsinud, keskendumisvõometud, haiged, depressioonis ja halva tujuga. Me nõuame keskendumist iseendilt ja ka lastelt, olles päevad läbi kinniste uste ja akende taga.

Kehv valgustus põhjustab disharmooniat ka inimese ööpäevarütmi tajus. Tulemuseks on päevasel ajal väsimus, uimasus jms nähud; öisel ajal võib aga probleeme olla uinumisega. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisegaöösel ja seratoniini tootmisega päeval. Et organism aru saaks – on päev – vajab ta piisavalt valgust, mis läbi silmade stimuleerivad hüpotalamuse tööd.

Päikesevalgust saab küll osaliselt valgustusega asendada, kuid mitte miski ei asenda naturaalset päikesevalgust, kuigi meie kliimas on taevas tihti tume ja talvisel ajal päevavalgust napib, on see siiski parem toas istumisest. Seega igapäevane õues viibimne iga ilmaga on äärmiselt oluline. Inimesed, kes on harjunud kandma päikesepaistelise ilmaga päikeseprille, võib olla lausa valus päevavalgust vaadata. Neile soovitaks vähehaaval harjutada palja silmaga õues olemist.Loe lisaks ka päevitamise kasulikkusest:
/paike-ei-ole-meie-vaenlane.html

Kasutatud kirjandus:

Elektromagneetiline kiirgus

Elektromagnetväljade (EMF- electromagnetic fields) toime on tõsine kaasaegne probleem, mis on seotud elektrostressi, immuunsuse nõrgenemise, vähi, Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, sclerosis multiplexi, laste leukeemia, kroonilise väsimuse, nurisünnituse, mäluprobleemide, depressiooni, ärevuse ja paljude muude tervise probleemidega. Elektromagnetväljade toime muudab aju funktsioone ja närvisüsteemi ning kahjustab DNA-d.

Elektromagnetväljade ohtlikuse osas pole veel teadlaste seaski üksmeelt. Vaevalt, et see üksmeel lähiajal tuleb, sest uuemad uurimused on pilti löönud veelgi segasemaks – leitud on uusi toimemehhanisme, kuidas EMVd organismidele mõjuvad. Enne, kui pole selge – kui palju elektromagnetvälju on tervistkahjustav – ei osata koostada ka piirnorme, mis elektroülitundlikele kaitset pakuvad. Sestap on Euroopas võetamas uut hoiakut “nii vähe elektromagnetvälju kui mõistlikult võimalik”.

Viidates rohketele elektromagnetväljadele kaasaegses elukeskkonnas, nimetavad paljud teadlased seda ettearvamatuks eksperimendiks. Näiteks maailmakuulsa Paracelus Kliiniku (Shveits) meditsiinidirektor Thomas Rau nimetab lausa kriminaalseks laste eksponeerimist koolis kiirgusele, mis on teada, et rikub aju funktsionaalsust ja õppimisvõimet. Kiiritades laste organisme, nende intelligents ja ajumaht väheneb. Lisaks esineb rohkem tähelepanuraskuste ja käitumishäiretega lapsi.

Eelnevaga nõustub dr. Magda Havas (Environmental and Resource Studies, Trent University, Canada), kes on üks juhtivaid eksperte hälvetega elektri (ing.k. dirty electricity, seletus: kõrgsagedushäiretega elekter) uurimisel. Ta lisab, et elektromagnetväljade toimel ägenevad veel ka sümptomid, mille all inimene varem kannatas.

Märkimata ei saa jätta ka autismi, mille juhtumite arv on kasvanud hüppelised 6000% viimastel aastatel (Fisher), mis ühtib ka traadita andmeside võrkude plahvatusliku levikuga. Uurija Michael Merzenich on autismi tekkemehhanismi sidunud kõrgsagedusliku elektromagnetilise pollutsiooniga. Dr Robert Kane toob esile, et autismi mehhanismid võivad alata juba looteeas, kui ollakse eksponeeritud raadiosageduslikele EMVdele.

Samas on ka mitmeid teadlasi, kes nimetatud tervisemõjusid ei seosta elektromagnetväljadega ning peavad neid hädasid psühhosomaatilisteks või muudest teguritest põhjustatuks.

Elektrostressi mõju inimese töövõimele on üks peamisi põhjus-tagajärg-seoseid kogu temaatikas. Kui inimese keha on väliste keskkonnamõjuite tõttu stressis, siis suunab organism energiavarud selle stressiga võitlemiseks, vähem jääb energiat üle vaimseteks tegevusteks, nagu õppimine.

Arstidel on tervisehädade seoseid elektromagnetväljadega väga raske seostada, sest need väljad ei ründa ühte konkreetset organit ega ilmne ühel moel. Samuti puudub arstidel vastav väljaõpe. Seetõttu elektroülitundlikkuse sündroomi meil ka ei diagnoosita.

Tihti tuuakse elektromagnetväljade puhul paralleele tubaka kahjulike tervisemõjude tõendamisega, mis kestis 40+ aastat, enne kui neid tervisemõjusid üldiselt aktsepteeriti.

Elektromagnetväljade puhul on aga tegemist palju kompleksema teemaga. Elektromagnetväljade puhul võib orgaaniliste kahjustuste ilmnemine võtta kaua aega ning sellele eelneda aastaid nõrgatasemelist EM-ekspositsiooni iga päev. Elektromagnetväljalise ekspositsioon tuleneb väga erinevatest allikatest – kõigist seadmetest mis kiirgavad EM-välja.

Kui tugevad on EMVd meie ümber?

Väljatugevus sõltub pingest (voltage) ja vooluhulgast (current) . Vooluhulk, mis läbib elektrikaableid, sõltub voolutarbimisest (kui palju suure tarbimisega seadmeid taga on).

Magnetvälja tugevus langeb tugevalt, kui minna selle allikast eemale (allikaks on elektriseade ise või elektrikaabel, mis toidab seda seadet).

Isegi kui seade tekitab tugeva elektromagnetvälja, siis ei pruugi selle mõju organismile sama tugev, kui palju kordi nõrgema seadme, aga pidevkasutuses oleva seadme poolt.

Kui palju elektromagnetväljad jõuavad kehale mõju avaldada, sõltub peamiselt kolmest tegurist:

  1. kui suur on elektromagnetvälja tugevus;
  2. kui kaugel inimene on seadmest;
  3. kui kaua viibib inimene selle seadme juures.

EM-välju tekitavad

Mobiiltelefonid, elektriliinid, arvutid ja mikrolaineahjud, samuti paljud muud elektroonilised- ja magnetseadmed.

Mikrolaineahi – vähkkasvajad, peavalu, väsimus, pearinglus, juuste väljalangemine, lihaste ja südame kahjustus, ähmane nägemine ja suurenenud kolesteroolitase.

Arvuti – südamelöökide rütmihäired, unehäired, nurisünnitus, tugev peavalu, kilpnäärme talitlushäire, jõuetus, stress, peapööritus, mälu halvenemine ja libiido langus.

Mobiiltelefon – unetus, mälukaotus, peapööritus, iiveldus, halb keskendumis- võime, juuste hõrenemine, silmahaigused, hingamisteede vaevused, kohin kõrvus, ajukasvaja ja aneürism (veresoonte väljasopistis).

Kodumasinate magnetväljad

Pesumasin, magnetväli 0,05uT (1m)

Riidekuivati, magnetväli 0,1uT (1m)

Veekeedukann, magnetväli 0,1uT (30cm)

Päevavalguslamp, magnetväli 0,01-0,5uT (1m)

Kineskoopteler, magnetväli 0,1uT (2m)
Toodab elektromagnetvälja ümber kineskoobi. Tihti on EMV isegi suurem tahapoole kineskoopi, seega tuleks jälgida, et teisel pool (seina) inimesi ei viibiks vähemalt 2m ulatuses.

Külmkapp, magnetväli 1uT (1m)

Elektriline äratuskell (vooluvõrgust toide), magnetväli 1uT (1m)
Soovitusi: asendada patareitoitel äratuskelladega

Säästupirniga laualamp, 1,3uT (30cm)

Arvuti(kineskoop)monitor, magnetväli 1uT
Suurem osa magnetväljast esineb monitor taga ja külgedel. Nende monitoride mõju on võrreldes teiste seadmetega suur, sest kontoritöötajad veedavad palju aega päevast arvutite taga. Tänapäeval, uute LCD-ekraanide pealetulekuga jääb kineskoopmonitore aina vähemaks.

Elektriliin, magnetväli 0,05-1,5uT (30m)
Siinjuures on mõeldud tavalist õhuliini, mis varustab elektriga majapidamisi.
Maaaluse elektriliini magnetväli on samal kaugusel u viis korda väiksem.

Elektritekk, magnetväli 4uT (keha peal)
Elektriteki paneb kõrgendatud tähelepanu alla asjaolu, et kui selle all end soojendada mitu tundi järjest (näiteks 7-8t terve öö), siis kogu selle aja on keha eksponeeritud elektromagnetväljale. Vaatamata, et magnetväli on väiksem kui paljudel teistel seadmetel, teeb pikk ekspositsiooniaeg oma töö.
Soovitusi: loobuda elektriliselt soojendatavast tekist või muust sellisest seadmest; mitte olla elektriteki all mitu tundi järjest.

Saumikser, magnetväli 120uT (käeshoides)

Tolmuimeja magnetväli 20uT
Soovitusi: käeshoitavatele minitolmuimejatele eelistada põrandatolmuimejaid; hoida distantsi tolmuimeja korpuse ja enda vahel; jälgida, et jalgadega tolmuimeja juhtme peal ei seisaks.

Elektritrell, magnetväli 800uT (käeshoides)

Triikraud, magnetväli 20uT (käeshoides)

Elektriline pardel, magnetväli 0,4-60uT (käeshoides)

Juustekuivatusföön, magnetväli 50uT
Föön on üks tugevamaid EMV-mõjureid koduseadmete seas.
Soovitusi: laste juukseid fööniga mitte kuivatada, kuna laste aju on arengujärgus ning selles protsessis palju vastuvõtlikum elektromagnetilistele stressoritele.

Plasmateler
Toodab tugeva magnetvälja vähemalt 2m raadiuses.
Soovitusi: asendada LED- või LCD-teleriga või istuda piisavalt kaugel; jälgida, et ka teisel pool seina inimesi ei viibiks.

Köögipliit
Köögipliit, eriti induktsioonpliit toodab tugeva EMV. Samas, mõned induktsioonpliidi toodavad just tavaelektripliitidest väiksema EMV.
Soovitusi: gaasipliit ei tooda EMV; pika küpsetusrežiimiga pliit, mis tarbib vähe elektrit, ei tooda nii suurt EMV.

Sülearvutid magnetväli 2uT (15cm)
Elektromagnetvälja ekspositsioon sülearvutitest on faktorkordselt suurem kui lauaarvutitest. Põhjus selles, et keha kokkupuude (käed, põlvad, suguelundite lähedus) on sülearvutiga lähedasem ja seega ka ekspositsioon suurem.
Populaarsust kogunud tahvelarvutid suurendavad keha kokkupuudet veelgi.
Soovitusi: topletmaandusega adapteriga sülearvutid annavad välja vähem elektromagnetvälju, sest osa sellest kiirgusest juhitakse maasse.

Traadita internet (WIFI)
Arvutustehnika suurim EMV-allikas on WIFI-adapterid ja -antennid. Need töötavad mikrolainetel (2,4GHz), mis muide on sama sagedus, millel töötab mikrolaineahi. Teisisõnu, see sama sagedus, mida WIFI-tehnika kasutab, neeldub väga efektiivselt inimkehas.
Probleem seinseb veel selles, et isegi kui üks leibkond otsustab loobuda WIFI-seadmetest, vähendades oma ekspositsiooni nendele kiirgustele, siis ikkagi on nad nende WIFI-seadmete mõju all, mida ülal- või allkorrusel või teisel pool seina, kiirgab naabri WIFI-seade.
Soovitusi: kasutada juhtmega internetti (LAN); teha teavitustööd naabrite seas.

Mikrolaineahi, magnetväli 8uT (30cm), võimsustihedus 1-20mW/m2
Mikrolaineahju sageduseks valiti 2,4GHz seetõttu, et sel sagedusel kuumeneb vesi kõige kiiremini. Kuna inimese keha koosneb samuti u 90% hulgal veest, siis on see väga mõjutatav mikrolainetest.
Korralikult ehitatud mikrolaineahjust ei tohiks mikrolaineid välja kiirgata, kuid testmõõtmised on näidanud, et täielikult ohutut mikrolaineahju pole suudetud leida. Mikrolaineahju töösolekul, selle läheduses igaks juhuks mitte viibida. Eriti tähelepanu osutada lastele, et need töösoleva mikrolaineahju kõrval ei viibiks.
Soovitusi: vältida mikrolainetoitu, sest mikrolained põhjustavad toidustruktuuris muutusi, valmistada toit mõnes muus ahjus, hästi sobib konvektsiooniõhuga ahi, mis kuumutab toidu kuuma õhu liikumise teel.

Traadita telefon. Siinjuures on mõeldud tavaliinil toimivat traadita telefoni ja selle tugijaama. Eriti tugeva EMV-ekspositsiooni annavad uuema põlvkonna traadita telefonid ehk DECT-telefonid. Need tekitavad pideva EMV, sõltumata, kas telefoniga hetkel räägitakse või mitte.
Kaasaegsemad traadita telefonid kasutavad ka kõrgemaid sagedusi. Kõrgemad sagedused arvatakse olevat ohtlikumad, kui madalamad.

Mobiiltelefon. Tõenäoliselt kõige suurema doosi elektromagnetvälju laiatarbeelektroonikas annavad mobiiltelefonid. Nende poolt saadud ekspositsioon on kõrgem ka seetõttu, et neid hoitakse tavaliselt keha vastu (kõige tundlikuma organi – aju – kõrval). Mobiiltelefonid kiirgavad veidi EMVsid ka siis, kui nendega ei räägita (stand-by).
Suuremat terviseriski kujutavad mobiiltelefonid siis, kui neid kasutada tihti ja teha pikki kõnesid. Näiteks viimasel ajal on populaarseks muutundu nutifonidega netis surfamine – intenretiühendus nõuab samuti sidet mobiiltelefoni ja tugijaama vahel.
Soovitusi: kasutada võimaluse korral tavatelefoni;
kasutada sisseehitatud käed-vaba-režiimi, hoida kehast võimalikult eemal;
hoida kõned lühikesed (mitte jääda lobisema);
hoia mobiiltelefoni kotis, mitte tasku (meestel tuleks eriti hoiduda hoidmast mobiiltelefoni püksitaskus);
hoia mobiiltelefon eemal oma voodist (vähemalt 2m);
hoidu mobiiltelefoni kasutamist muusikakuulamiseks läbi kõrvaklappide. Kõrvaklappide kaudu võivad mikrolained kanduda otse kõrva.

Elektriline põrandaküte magnetväli 3uT (vööpiirkonnas), üle 10uT (jalakõrgusel)
Siinjuures on mõeldud elektrivoolu all köetavat põrandakütet, mitte vesipõrandakütet. Kuna elektriline põrandaküte tarbib palju voolu, siis on ka mõistetav, et kõik see vool ka seal energiaks muudetakse ja elektromagnetilise välja tekitab. Juhul, kui selline põrandaküte on ruumides, kus inimene pikemalt ei viibi, ei ole ekspositsioon sellele märkimisväärne. Samas, elu-, magamis- ja töötubades sellise kütte kasutamine eksponeerima inimese ka pidevale, suhteliselt tugevale elektromagnetväljale.

Veel ohtlikke seadmeid

korteri või maja elektrikilp eluruumide läheduses (kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka tugev elektromagnetväli)
WIFI-ühendusega printerid jm arvutiseadmed,
juhtmeta anduritega alarmsüsteemid,
raadiosageduslikud kaugjuhtimispuldid
(mitte segi ajada levinud infrapuna-koduelektroonikapultidega),
raadiomikrofonid,
variaatorid (reguleeritava kiirusega mootorid),
beebimonitorid (suure EMV tekitavad eriti just pidevalt saaterežiimis olevad beebimonitorid),
energiatõhusad seadmed,
timmer-lülitid (reguleeritava valgustustugevusega lülitid),
päevavalgus- ja säästulambid,
raadiosaatjad ja amatöörraadiojaamad.

*Nimekirjas on esitatud tugevaim võimalik magnetvälja tugevus või vahemik nanoteslades nT ja mikroteslades uT (1000nT=1uT), sulgudes mõõtekaugus.
Magnetvälja võimsus on esitatud arvestades tüüpilist kasutuskaugust inimese kehast ning tüüpilise seadme suurimat võimalikku väljatugevust. Iga seade kiirgab erineval võimsusel ning tõenäoliselt enamus sama tüüpi seadmeid nii tugevat välja ei tekita.

Seadmete väljalülitamine, tervise säilitamine

Täna on võimatu täielikult EMV kiirgust vältida. Kuid selle vähendamine vähendab ka kahjustusi tervisele. Mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on siis seal neid vältida, kus teisiti võimalik. Teatavasti on elektromagnetväljade tervisemõjud organismis osaliselt kuhjuvad – liigne viibimine nende mõjualas võib kujuneda elektrostressiks hiljem. Pärast sellise ülitundlikkuse kujunemist, võivad ka väiksemad kogused EMVsid põhjustada soovimatuid tervisenähte. Rootsis, kus elektroülitundlikkust suudetakse diagnoosida, oli juba 2009.a-l tuvastatud see 300 000 inimesel.

  • Välja lülitada ja eemaldada vooluvõrgust seadmed, mida momendil ei kasutata.
  • Vältida Wi-Fi võrke – eriti kodus.
  • Sülearvutit kasutada siis, kui selle aku on laetud ja arvuti vooluvõrgust eemaldatud
  • Kui arvuti peab olema ühendatud vooluvõrguga, veenduge, et pistikud ja pikendusjuhtmed asuksid teie kehast eemal.
  • Väldi halogeen- ja luminofoorlampidest – mõlemad tehnoloogiad on märkimisväärsete elektromagnetväljadega. Turvaline alternatiiv on LCD valgustus.
  • Vältida DECT tehnoloogiat (nt raadiotelefon taksodes) – see edastab tugevat raadiosageduslikku signaali, isegi kui sa sellega ei räägi.
  • Hoidke telefoni kehast eemal, aktiveerides häälrežiimi (valjuhääldaja). Sama kehtib ka mobiiltelefonide puhul. Kui häälrežiimi ei ole võimalik kasutada, kasutage juhtmega kõrvaklappe/kuulareid.
  • Paigutada seadmed ja nendeni viiv juhtmestik endast nii kaugele kui võimalik – neis kohtades kus inimene pikemalt viibib. Tähtis on teada, et iga meeter eemale elektriseadmest, vähendab magnetvälju märgatavalt (suurusjärgus sada korda).
  • Kui vastavat tehnikat kasutada, valida selline mudel, mis toodab vähem EMVsid. Tavaliselt on sellised seadmed kallimad, sest sisaldavad paremaid komponente, varjestust jm.
  • Mida lühem kasutusaeg, seda väiksem ekspositsioon elektromagnetväljadele ehk seda turvalisem.

Ei saa siinkohalgi ümber tervislikust toitumsest. Vitamiinid, mineraalid, antioksüdandid ja rasvhapped aitavad meil hoida organismi tugeva ja vastupidavana nii haiguste kui elektromagnet kiirguste eest. Siin mõned näited:

  • Antioksüdantide rikkad toidud( C, E vitamiinid ja flavonoidid). Söö palju orgaaniliset kasvatatud puu- ja aedvilju, eriti kasulikud on metsikud marjad nagu mustikad, põldmarjad, vaarikad, maasikad jne. Pähklid ja seemned Sisaldavad rohkelt E vitamiini.
  • Glutatiooni rikkad toidud nagu brokoli.
  • D3 vitamiin – päikesepaiste. ( 10-15 min. iga päev)
  • Omega 3 raasvhapped nagu linaseemned, kanepiseemned, kreekapähklid.
  • Kookosõli on hea oma küllastumata rasvhapete poolest, kaitseb aju.
  • Magneesiumirikkad toidud nagu pähklid, seemned, vetikalised-kelp.
  • Hapnikku andvaid (ORAC- Oxygen Radical Absorbance Capacity) toiduained: artišokid, jõhvikad, punased oad, pekanipähklid, granaatõuna seemned, rosmariin, spargel, mustikad, kreeka pähklid, kuivatatud ploomid, ristõielised köögiviljad, kaneel, datlid, brokkoli ja koriander.
  • B vitamiini rikkad toiduained
  • Tsingi rikkad toidu ained nagu kõrvitsadeemned, idandid
  • Seleeni rikkad toiduaned nagu brasiilia pähklid, küüslauk
  • Kurkum

Ka maandamine on suurepärane võte tõrjumaks elektromagnetväljade kahjulikke mõjusid. Lihtsalt seisa paljajalu kastesel murulapil või kõnni mööda liivaranda vähemalt kümme minutit iga päev. Loe rohkem paljajalu kondimise kohta

Oluliseks organismi kaitsesüsteemi tugevdamiseks peetakse veel regulaarset treeningut ja mediteerimist.

Kasutatud kirjandus:

http://tarmo.koppel.ee

http://www.lef.org/magazine/mag2007/aug2007_report_cellphone_radiation_02.htm

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18536493

http://www.aigarsade.com/Kuidas_kaitsta_end_EMV_ohtliku_moju_eest.pdf

Kolm tasuta imeravimit

Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega?

Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid. 🙂

Sa oled võimeline tervendama iseennast, sind ümbritsevaid inimesi ja tegelikult kogu maailma.

Nutmine

Nutmine ei tähenda tingimata seda, et iga väikse asja peale peaks pill lahti olema aga vahest lihtsalt on nii, et mitte miski ei tee su olemist paremaks kui üks korralik ja mõnus peatäis nuttu. Nutmine kuulub inimeseks olemise juurde. Nutmine näitab, et me oleme empaatilised, hoolivad, armastavad ja kaastundlikud imelised olendid.

Naistel tavaliselt nutmisega probleeme ei teki. Meile on aga räägitud, et ” tõelised mehed” ja “tugevad” inimesed ei nuta kunagi. “Tõelised mehed ” ja “tugevad” inimesed ei nutagi, nad hoiavad kõik oma pinged ja ebameeldivad emotsioonid ilusti enda sees, uputavad selle alkoholisse, vägivalda, agressiivsusesse või teistesse ebatervislikesse eluviisidesse. Ehk peitubki siin saladus, miks kannatavad mehed stressi all rohkem ja surevad oluliselt varem ära kui naised.

Ka lastel on vaja vahest nutta lasta. Nutmine lohutab ja aitab oma emotsioone paremini välja elada. Kui lapsel nutmine koguaeg ära keelata, siis ta hakkab oma emotsiooni mujale suunama nagu lõhkumisse, löömisse või muudessse agressiivsetesse tegudesse. Nutmine mõjub ka valuvaigistavalt. Katsuge kannatada valu, ilma nutmata. Päris raske mis?

Uuringud näitavad, et enamik inimesi tunneb end peale nutmist vähem kurvemana ja vihasemana. Nutmine aitab vabastada pinged, aitab lõdvestuda ja rahuneda, aitab vähendada allergilisi reaktsioone, vähendada stressi, aitab kehvad emotsioonid välja valada ja leinast üle saada. Pisarad aitavad väljutada toksiine.

Nutta võib ka rõõmust, näiteks lapse sünni, abiellumise, või mingi suure saavutuse pärast. See on siis üks ütlemata ilus ja hea nutt. Nutu pidev kinnihoidmine on sinu tervist tugevalt kahjustav. Niiet ära hoia ennast tagasi kui klomp on kurgus kuid ära unusta peale pisarate valamist naeratada.

Naermine ja naeratamine

 Naermine võib teha imesid! Naermine on imerohi, mis aitab vaigistada isegi valu kuna tõstab serotoniini taset. Naeratamine teeb sind õnnelikuks isegi siis kui sa seda hetkel ei ole. Kuna naeratus saadab su ajule signaali, mis ütleb, et on õnnelik olemise hetk. Ja keha hakkab automaatselt pumpama õnnehormoone ja nii muudadki sa oma tuju paremaks.

Sinu naeratus teeb sinu naeratust nägevad inimesed samuti õnnelikuks, naeratus võib valgustada kogu ruumi, naer on nakkav.

Naeratus muudab sind kindlapeale atraktiivsemaks ja isegi nooremaks kui misiganes meik up või botox. Naeratus vähendab stressi ja turgutab su immuunsust, alandab vererõhku ning aitab kaasa tervenemisele ja paranemisele. Naeratamine aitab sul hoida positiivset meelt, mis omakorda tõmbab su ellu rohkem positiivsust.

Naermine ja hea huumor aitavad sul luua häid suhteid teiste inimestega, hoides korras sinu vaimse ja füüsilise tervise. Naermine aitab lõdvestada kogu keha ja peletada eemale hirmu ning ebamugavus tunnet ning aitab paremini üle saada pettumust valmistanud juhtumistest.

Naerata inimestele, kes sulle tänaval vastu tulevad, naerata niikaua kuni nad sulle vastu naeratavad. Naerata lastele, loomadele, töökaaslastele, naerata kõigile ja kogu maailm naeratab sulle vastu. Naermine koos teistega on veelgi võimsam imerohi kui naermine üksinda.

Kallistamine

Kallistamine annab energiat ja annab emotsionaalse heaolu tunde. Kallistamine on kõige universaalsem ravi kõikide haiguste vastu. Kallistamine on justkui käepigistus aga südamega.

Regulaarne kallistamine vähendab südamehaiguste riski, vähendab stressi ja tõstab isegi immuunsust. Kümme sekundit kallistust võib alandada vererõhku. Kallistamine tõstab heaolu hormooni nimega oxytocin (oksütoksiin). Kallistamine tekitab usaldustunnet. Kallistamine nahk-naha vastu mõjub eriti hästi just südamele, kallistamine soojendab südant.

Kallistamine näitab, et sa hoolid ja et sinust hoolitakse. Kallistamine rahustab ja tervendab, aitab unetuse korral ja annab jõudu.

Kallistada saab igalpool, igal ajal ja igaühega. Kallista oma lapsi, abikaasat, sõpru, vanemaid, töökaaslasi. ja miks mitte ka puid 🙂 Kallistage terviseks!

PS! Nutmine, naermine ja kallistamine on naturaalsed, orgaanilised, ilma pestitsiitide ja säilitusaineteta, ilma suhkru, soola, soja, transrasvade, kunstlike lõhna – ja maitseainete ning tugevdajateta, kalorite ja koffeiinita ning ilma kõrvalmõjudeta. Need on täiesti puhtad ja värsked ning ilma mingi ökoloogilise jalajäljeta ja need ei saasta keskkonda. Ja mis peamine, need on täiesti tasuta ja igaühele kättesaadavad.

Paljajalu käimine on kasulik

Paljajalu käimine on kõige loomulikum asi maapeal. Kes meist ei mäletaks lapsepõlves paljajalu murul ja rannas lippamist, kuid kui paljud aga teevad seda nüüd?

Kuigi arvatakse, et jalanõud kaitsevad meie jalgu, võivad need ka palju kahju teha. Siin ei ole juttu vaid kõrgete kontsadega kingadest, vaid jalanõudest üldse. Ka pealtnäha väga mugavad ja pehmed jalanõud võivad meie jalgu ja kehaehitust rikkuda, põhjustades põlve, selja- ja kaelavalusid ning häirides vereringet.

Siin pildil on joonisel B inimese loomulik jalg, ilma jalanõudest rikkumata. Joonisel A on aga jala kuju juba deformeerunud ebaloomulikku olekusse.

Miks see paljajalu kõndimine siis nii oluline on?

Parem tasakaal

Tundes maad oma jalge all äratame üles oma tasakaalu süsteemi ajus, stimuleerides uusi närvi ühendusi. Paljajalu käijatel on parem tasakaalu tunnetus, paindlikkus ja parem keha- aju kontakt. Eriti vajalik on see vanemate inimeste puhul kuna nende seas võib tasakaalu häire saada kergesti saatuslikuks, mis kukkumise puhul võib lõppeda puusaluu murruga.

Tugevamad jalad, tugevam keha

Paljajalu käimine annab kõikidele jala musklitele tegevust ja sellega seoses ka tugevust, mõjub hästi liigestele. Keha töötab kasuta seda või kaota see põhimõttel. Tööle hakkavad ka jalanõude kandmisega uinuma jäänud musklid.

Stimuleerib vereringet

Paljajalu käimine paneb vere paremini voolama. See tähendab soojemaid jalgu, vähem valusid ja veeniprobleeme.

Parem rüht

Jalanõud, mitte ainult kõrge kontsaga kingad vaid ka teised jalanõud ja isegi jooksmisjalatsid on tihtipeale liiga kõrge , paksu , pehme või kõva tallaga. See annabki meile vale rühi, põlve, selja- ja kaela valud. Paljajalu käimine mõjub hästi kogu kehale, mõjudes hästi meie musklitele ja liigestele.

Lapsed on tervemad

Tervis algab jalgadest. Paljajalu kõndides on lastel tugevamad ja vastupidavamad jalad kõndimisel, jooksimisel, jalgrattaga sõitmisel jne. Paljajalu käimine stimuleerib ka mälu arenemist, fookust ja konsentratsiooni. Hoidke oma lapsi võimalikult palju jalanõudest eemal ja teil on terved lapsed.

Alandab vererõhku

Uuringud on näidanud, et stimuleerides närvi lõpmeid jalataldadel võime tõepoolest alandada vererõhku ja vähendada ka stressi kuna “võitle või põgene” reaktsioon nö. rahuneb.

Reflexoloogia

Reflexoloogia on protsess mis stimuleerib jalataldadel asuvaid närvi lõpmeid, mistõttu paljajalu käijes teeksime endile justkui reflexoloogiat. Jalataldadel on esindatud kõik meie organid, seega paljajalu käimine masseerib kõiki meie siseorganeid, tugevdab immuunsust, vähendab stressi, alandab vererõhku, mõjub rahustavalt närvisüsteemile, vähendab valu ja paistetust ja käivitab tervenemise protsessid.

Aitab lahti saada jalaseentest

Seened armastavad niisket ja umbset keskonda mis on soodne just jalanõude kandmisel.

Aitab lahti saada lampjalgsusest

Parim ravi lampjalgsuse vastu on käija võimalikult palju paljajalu looduses. See tugevdab jalatalla muskleid. Loodus on parim ravija.

Tervendab ka vaimsel ja spirituaalsel tasandil

Paljajalu käimine ei ole mitte ainult tervendav füüsilisel tasandil , vaid ka emotsonaalsel ja spirituaalsel tasandil. Jah, paljajalu looduses kõndimine võib olla tõeline meditatsioon, enese ja maa täielik tunnetamine.

Maandus

Jalanõude kandmine takistab meil ka maaga kontaktis olemast. Paljaste jalgadega maapeal ehk õues käimist kutsutaksegi seetõttu maandamiseks. Väidetavalt saab ka paljaste jalgade kaudu meie keha laengu maalt, sünkroniseerudes meie kehaga. Inimese kehal on positiivne laeng ja maa kannab endas negatiivset laengut, seepärast ongi meie kodumasinad maandatud. Puutudes maaga kokku istudes lamades või paljajalu kõndides me maandame end ja meie kehas olevad vabad radikaalid saavad samuti maanduse. Vabade radikaalide maandamine on aga oluline kuna nende vohamine on seotud paljude tänapäevaste haigustega nagu kasvajad, südamehaigused, jne. Loe lisa: http://kehakeel.ee/2013/10/maandamine/

 Alusta juba täna

Paljud inimesed pole aastaid paljajalu käinud. Jalatalla musklid on muutunud arvatavasti nõrgaks. Ideaalne on alustada paljajalu käimist suvel liivasel rannal, murul ja põllul. Alguses on hea kõndida aeglaselt ja tunnetada oma jalgu ja maad, hiljem võib kasvõi maratone joosta. Hiljem ka hommikusel kastel ja talvel lumel. Proovi käija paljajalu looduses igapäev, kasvõi pool tunnikest.

Ja mida rohkem sa paljajalu käid, seda rohkem sa seda teha tahad, sest see on midagi nii loomulikku , ürgset ja tervendavat mida saab tunda ainult paljajalu maapeal kõndija.

Head paljajalu kõndimise hooaega!

Kasutatud kirjandus:

http://www.runbare.com/barefoot-benefits

Päike ei ole meie vaenlane

Me elame ajal, mil päikesevalgust peetakse tervisele kahjulikuks. Nahavähi vältimise nimel on nahaarstid teinud hämmastavat tööd julgustama igas vanuses inimesi kasutama päikesekreeme, kandma päikeseprille ja varjama end päikese eest igal võimalikul viisil. Lisaks nahavähile, oleme hakanud kartma ka päevitamisega kaasnevat kortsulist nahka.

On siis päike tõesti nii kahjulik?

Eestlased elavad laiuskraadil, kus päikest on näha vaid üürikese aja jooksul. Teadaolevalt esineb meie laiuskraadil ka massiliselt D vitamiini puudust. Aktiivset päikesevalgust on Eestis vaid loetud kuudel. Eestis on D vitamiini tase normis vaid 3 inimesel sajast. 73% on normist madalam tase. Keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l nagu selgub Mart Kulli doktoritööst.

D3 vitamiin tekib loomulikul teel inimese, looma või linnu kehas kui päikesevalgus satub nahale, karvkattele või sulgedele. See on toormaterjal, millest toodetakse D vitamiini võimsamaid vorme. D3 ehk kaltsidiool on bioloogiliselt inertne steroidhormoon, mis sünteesitakse maksas kolekaltsiferoolist. Kolekaltsiferooli( D3) saadakse nii toidust kui ka nahas toimuva sünteesi kaudu.

D vitamiin on rasvlahustuv ja võib tungida läbi rakumembraani, et ühineda D vitamiini retseptoritega, mis asuvad paljudes kudedes ja organites. Seetõttu ongi D vitamiin eriti oluline kuna ta on seotud nii paljude erinevate funktsioonidega, mängides olulist rolli geenides ja kogu keha tervise hoidmisel. Mitte ainult rahhiidi eemalehoidmise puhul nagu veel mõni aeg tagasi teati. ( D vitamiini revolutsioon, Soram Khalsa)
D vitamiin :

  • on vajalik luude moodustumiseks ja osteoporoosi raviks
  • on vajalik kaltsiumi imendumiseks
  • annab energiat
  • on immuunsussüsteemi tugevdamiseks
  • vajalik astma, tuberkuloosi ja kroonilise bronhiidi raviks.
  • tagab hea mälu ja kiire infotöötluse, parema meeleolu ja füüsilise aktiivsuse.
  • takistab organismi vananemist
  • aitab psoriaasi korral
  • kaitseb vähi eest ja takistab vähirakkude kasvu
  • on oluline erinevate vähivormide, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga võitlemisel
  • on oluline laste aju arenemisel
  • tõrjub Altzheimeri ja Parkinsoni tõbe
  • mõjutab teatud hormoonide aktiivsust
  • ravib diabeeti
  • pidurdab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist
  • on hammaste väljalangemise ja igemepõletiku vastu
  • hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased, võimaldab verel hüübida
  • on põletike vastane
  • aitab depressiooni korral

D vitamiini allikad

Toidust saab D vitamiini suht vähe- rasvastest kaladest, täispiimast, munast, seentest ja D vitamiiniga rikastatud toiduainetest. Kahjuks aga ei ole võimalik süüa nii palju toidukoguseid, et saada piisaval hulgal D vitamiini (12 ). Päevane soovitatav kogus on Eestis vaid 400 IU, mis leidub näiteks 10 l piimas, 6o g lõhes, 600 g maksas.

Mujal maailmas soovitavad erapooletud arstid Põhjamaa rahvastele aga 3000 – 4000 IU päevas. Rasedatele koguni 5000 IU.( 7)

Praegu on inimesed juba teadlikud, et D vitamiin on ülioluline ja nii võetakse seda omale sisse tilkadena, pulbritena ja millena iganes, et tõsta seda taset. Kuid jällegi- kui loomulik, naturaalne ja vajalik see tegelikult on. Toidulisandid on kasutusel olnud vaid ülilühikest aega, kuidas me teame, et neil pole kõrvaltoimeid? On tehtud muidugi palju uuringuid, mis tõestavad, et D vitamiini manustamisel toidulisandina on abi saadud paljude haiguste korral. Ja suure häda korral ilmselt aitavadki lisandid. D vitamiin on abivahend vähese päikesevalguse kompenseerimiseks talveperioodil. Samas, kui päikesevalgus on taas olemas, tasub D-vitamiini võtmisest koheselt loobuda – kunstlik D-vitamiin võib sel moel pärssida või välja lülitada organismi enda D-vitamiini tootluse. Tuleb arvestada, et iga kunstlik vitamiin nõrgendab keha enda võimet vitamiine toota.

Aga siiski, D vitamiin on ikkagi eelkõige “päikesevitamiin”. Päike on kõige loomulikum, kõige effektiivsem ja kõige paremini imenduvam D vitamiini allikas. Päikesepaistest ei ole võimalik saada ka D vitamiini üledoosi ja mis kõige tähtsam päike on täiesti tasuta.

Kas tõesti saab olla päike süüdi nahavähi tekkimises?

Kuidas seletada fakti, et just viimastel aastakümnetel on kasvanud melanoomi haigestumine plahvatuslikult? Kuidas on võimalik, et meie esivanemad, kes veetsid enamuse ajast õues ja ei kasutanud mingeid kreeme ei haigestunud nahavähki? Enne 1930 aastat oli nahavähk praktiliselt tundmatu. Nüüd kus me oleme teadlikult hoidunud otsese päikese kontakti eest on nahavähki haigestumine tõusnud 400%.

Päike on miljardeid aastaid vana, inimesed on maal elanud samuti miljoneid aastaid. Ja nüüd äkki on päike muutunud ohtlikult mürgiseks.Vaadates inimese trastiliselt muutunud elustiili viimastel aastakümnetel, tekib küsimus: Kas päike on muutunud mürgiseks või hoopis inimene ise ?

Tänapäeva inimesed on muutunud väga looduskaugeteks, veetes enamuse oma ajast toas ning ka sellel vähesel õues veedetud ajal määritakse end ülepeakaela päikesekaitse vahenditega kokku. Paradoks seisneb aga selles, et D vitamiini süntees saab toimuda vaid kreemitamata puhtal nahal ning kartes saada nahavähki võtame me ära võimaluse kaitsta end erinevate andmete põhjal 17- 22 teise vähivormi vastu. Jah, on tõestatud, et D vitamiin kaitseb meid muuhulgas ka rinna -ja eesnäärme vähi vastu, mis on teadaolevalt samuti tihti esinevad nagu nahavähkki.

Kas sa teadsid et:

Neil kes töötavad päikese käes, on madalaim nahavähi risk. Näiteks Austraalia vetelpäästjate seas.

Inimestel, kes viibibad vähe päikese käes on suurim risk saada nahavähk. University of Sydney’s Melanoma Clinic uuringu tulemused näitasid, et kontortöötajatel esineb 2 korda enam nahavähki.

Mõõdukas päevitamine tegelikult just aitab ära hoida melanoomi teket. Eriti neil, kes on lapsepõlves saanud palju päikese käes olla, muidugi ilma nahka põletamata

Päikesekreemid võivad kaitsmise asemel hoopis su tervist kahjustada. Päikesekreemid sisaldavad keemilisi aineid, mis võivad tõsta nahavähi riski ja takistavad sinu organismil ise kaitsta end melanoomi eest. Päikesekreemid takistavad D vitamiini sünteesimist. Isegi juba 8 SPF vähendab D vitamiini produktsiooni 95 %. Paljud Päikesekreemid kaitsevad UVA või UVB eest, viimane on aga oluline D vitamiini sünteesiks. Päikesekreemid blokeerivad ka pigment melaniini teket, mis on naturaalne päikesekaitse meie kehas.Garland, CF, et al. (1992). Could sunscreens increase melanoma risk? American Journal of Public Health. 82(4):614.

Oluline on ka mõista, et keemilised päikesekreemid ei mürgita ainult meid, vaid ka meid ümbritsevat loodust. Kemikaalid, mis sisalduvad päikesekaitse kreemides ladestuvad veekogudes, hävitades koralle ja planktonit.

Kuidas päevitada?

D vitamiini saamiseks ei ole tarvis end tundide viisi päikse käes kärsatada. Enda võimalikult pruuniks praadimine ei ole siinkohal vajalik. Katmata ja kreemitamata nahaga noor inimene saab vajaliku D vitamiini doosi kätte 15 minutiga. Katmata peaks olema kolmveerand kehast. Pilved takistavad imendumist 50 % võrra. Päevitada võiks mitu korda nädalas.

Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.
Suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Kõige tugevam on D vitamiini sünteesimiseks vajalik UV kiirgus kella 10.00-14.00 ni.
( D vitamiini revulutsioon Soram Khalsa)

Mida tumedamaks nahk muutub, seda raskemini D vitamiin kehas tekib. Seega on ka tumedanahalistel mõnevõrra raskem D vitamiini sünteesida kuna nad peavad rohkem päikese käes viibima.

Ära kunagi põleta end päikese käes. Sel viisil võib ehk tõepoolest olla reaalne oht nahavähi saamiseks. Eriti kerge on end põletada keset talve soojale maale minnes või kevadel esimeste päikeseliste ilmadega kokku puutudes. Alusta valge nahaga päevitamist esialgu vaid 5 minutist.

Kui Nahk hakkab kergelt õhetama, siis pane end riidesse või mine varju. Meie loomulik instinkt ongi minna varju või ujuma kui läheb liiga kuumaks. Päikesekreemidega me aga justkui kaotaksime selle tunde. Briti meditsiiniline raport juulist 1996 (Britsh Medical Jurnal) märgib, et kaitsevahendite kasutamine võib tõepoolest nahavähki suurendada, kuna nad lubavad inimestel olla intensiivsel ajal liiga kaua päikese käes.

Vanemad inimesed vajavad D vitamiini sünteesimiseks rohkem päikesevalgust. Samuti on raskem omastada D vitamiini ülekaalulistel inimestel kuna D vitamiin on rasvlahustuv siis imendub see rasvarakkudesse ja teistele organitele jääb seda vähem. ( D vitamiini revolutsioon Soram Khalsa, lk.42.)

Kasutades hädaolukorras ja harva päikesekaitse kreeme on siiski parem kui nahka põletada. Parimad on siis võimalikult looduslikku päritolu, tugevate keemiliste ainete vabad kreemid või õlid.

Väldi järgmisi aineid päevituskreemides:

Octyl-dimethyl-PABA (OD-PABA)
Benzophenone-3 (Bp-3)
Homosalate (HMS)
Octyl-methoxycinnamate (OMC)
4-methyl-benzylidene camphor (4-MBC)

Meie keha vajab D vitamiini aastaringselt ja kui meie keha seda päikeseküllastel suvekuudel toodab, salvestub see meie kehasse terve päikesevaese talve tarbeks. Salvestada saab aga ainult siis kui D vitamiini tekib piisaval hulgal. Talve lõpul hakkab D vitamiini tase meie kehas jälle langema. Seetõttu kel võimalus siis on abiks sõita suvelõpul või kevade hakul soojale maale, et pikendada D vitamiini ladustamise perioodi.

Ilma päikeseta ei oleks meie planeedil elu. Me ei saa elada ilma päikeseta, päike on meie elu ja tervise allikas. Oled sa märganud, et jalutamine ilusa päikesepaistelise ilmaga õues annab uskumatult hea tunde- tuju tõuseb, närv puhkab ning vaim on rahul. Sinu keha vajab päikesevalgust nagu igat teist toitainet. Päike annab sulle lisaks D vitamiinile veel selliseid üliolulisi “toitaineid” nagu õnnetunde, soojuse, hea tuju ja hea tervise.

Maalased

Meie inimesed oleme maalased, nagu kõik teised siin maapeal elavad liigid. Maa ei kuulu meile, meie kuulume maale.

Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Peenel tasandil oleme me kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Isegi rohkem – Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Hetkel on inimene tervikuna oma arengus nagu puberteet, kes tormab mõtlematult ringi, põhjustades kannatusi iseendale ja teda ümbritsevale.  Me hammustame kätt, mis meid toidab. Laseme endid haarata võimuihast, ahnusest ja  kadedusest. On õudne mõelda, mida inimene võib teha iseendaga, oma lähedaste, oma laste ja  teiste inimestega, rääkimata siis veel loomadest või loodusest.

Elame tarbimishullus maailmas, kus kõik on müügiks. Oluline on teenida vaid piisavalt raha. Ülim nauding on ostlemine, meelelahutus, meelemürgid,  toit ja seks. Me ei näe enam muud, ei näe valu, tühjust ega kannatusi, mida oleme põhjustanud kogu maale, sealhulgas iseendile. Ei huvita kus kohast ja mis hinnaga jõuab meieni toit, riided, kosmeetika, autod, televiisorid ja miljonid ebavajalikud ja mõtetud esemed.

Me ei oska nautida lihtsat ja loomulikku  elu. Me ei oska nautida seda, et me oleme olemas: oleme justkui unustanud, et oleme  imelised, müstilised ja lõputult loovad olevused. Oleme kaotanud kontakti oma hingega  ja ignoreerime oma tõelisi vajadusi. Me peidame end mürasse ja meelemürkidesse, et saaks vaid kuidagi vaigistada oma südame häält ja mitte tegelda asjadega, mis tagaksid meile tõelise rahulolu, arengu ja harmoonia.

Me mürgitame maad ja iseendid keemiliste mürkidega, saastame vett ja õhku. Väga paljud taime ja loomaliigid on välja surnud, paljud vaaguvad olelusvõitluses. Inimesed on sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas. Iga järeltulev põlvkond saab sellises keskkonnas muutuda vaid nõrgemaks ja haigemaks. Tekib küsimus, kas suund mille oleme valinud on evolutsiooniliselt jätkusuutlik?

Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.

Inimesed on mures, kas naftat ikka jätkub ? Ja mis siis kui jätkuks ? Kas suurendaksime siis tarbimist, saastamist ja maa hävitamist? Asi ei ole selles kui kauaks veel jätkub naftat, vaid selles kas selle kasutamine on antud hetkel otstarbekas ja hädavajalik. Äkki oleks mõtekas hoopis piirata  tarbimist, lõpetada maa kurnamine, loomade ohjeldamatu piinamine ja söömine,  sõdimine, tapmine, hävitamine,  õhu ja vee saastamine ja polekski niipalju naftat vaja.

Õnneks ongi olukord muutumas. Inimesed saavad iga päevaga teadlikumaks, mõtlevad suuremalt ja näevad kaugemale. Iga inimene saab oma igapäevaste tegudega muuta maalaste elu. Me kõik oleme osalised luues maailma paremaks paigaks.

Käime rohkem jala, ostame või kasvatame omale ise orgaanilist toitu, kasutame vähem plastikut, kasutame vett mõistlikult, tarbime vähem,  tekitame vähem prügi,  hoolime iseendast ja teistest ning juba ongi maalilm parem ja puhtam paik meie kõigi jaoks.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on  võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema.  Me elame siin koos teiste maalastega. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade heaolu nimel.

Rakubioloog B. Lipton on uurinud üksikrakke ja nende toimetusi kogu oma elu. Väidetavalt miljardeid aastaid tagasi kui alguses koosnes elu vaid üksikrakkudest, hakkas mingil hetkel toimuma evolutsioon ehk üksikrakud hakkasid ellujäämise ja arenemise nimel koonduma kokku, moodustades nii järjest keerulisemaid hulkrakseid- taimed, loomad, inimene.

Tema raamatus raamatus “Bioloogia ja uskumused”,  käsitleb ta  ka darwinistlikku ja lamarckilikku teooriat. Darwinistlik lähenemine on üks paljudest hüpoteesidest, mis on saanud väga populaarseks ja mida propageeritakse kui ainumat tõde. Darwinistlik teooria lähtub sellest, et ellu jäävad vaid tugevamad, kes kasutavad misiganes vahendeid ellujäämiseks. Lamarckilik teooria, mida järjest rohkem teadlasi on hakanud tunnustama, aga lähtub sellest, et liigid saavad säilida vaid tänu koostööle. Looduses toimubki ju kõik koostöös. Iga putukas ja mutukas on oluline, et planeedil saaks elu üldse toimida. Kõige ehedam näide on praegu mesilaste kadumise paanika. Kui kaovad mesilased, kaob ka inimene. Koostöö mängib biosfääris hindamatut rolli.

On aeg jätta seljataha Darwini teooria, mis rõhutab vaid indiviidi tähtsust ning õppima väärtustama kogukonda. Evolutsiooni sisuks on pigem kõige kohastunumate gruppide ellujäämine, mitte kõige kohastunumate indiviidide ellujäämine. Arvestada tuleb kõikide organismide ja keskonnaga. Me juba tunneme seda omal nahal, et metsade maha võtmine seab ohtu kõigi planeedil elavate organismide elu.

Oma raamatu lõpus väidabki Lipton, et üksikrakk on tegelikult väga inimese sarnane ning meie järgmine samm evolutsiooniredelil ongi koostööna moodustada uus kogukond kus valitseb harmoonia, tasakaal ja üksteise mõistmine. Lipton väidab ka seda, et sellised kogukonnad on juba miljardeid aastaid edukalt toiminud. Nendeks kogukondadeks on lugematud rakud, bakterid ja muud elusorganismid kes on tänu koostööle ja ülesannete jagamisele on moodustanud terve taime, looma ja inimese.

Evolutsiooniline tung üha suuremate kogukondade suunas peegeldab lihtsalt bioloogilist ellujäämise vajadust. Et sellise järjest suureneva rahvastiku tiheduses ellu jääda tulebki moodustada struktureeritud keskkond.

Selle teooria kohaselt saabki väita, et me kõik oleme üks ja see on ka teaduslikult tõestatud. : )

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!