Home » Maalased

Maalased

Metsistumine ehk tagasi looduserüppe

Tavaliselt räägitakse metsistumisest mõeldes loomi või taimi. Kuid hetkel on aktuaalne teema hoopis inimese taas-metsistumine. Me kõik kogeme vähemal või rohkemal määral omal nahal tsivilisatsiooni ja tehnoloogia plahvatusliku arengu sügavale ulatuvaid kõrvalnähte. Üha kasvav osa inimestest leiab, et kuigi oleme justkui näiliselt teinud tohutu arengu, oleme samas kaotanud midagi väga olulist, tõtt öelda väga palju olulist. Me oleme kaotanud iseenda ja oma eksistentsi mõtte. Inimkonnal on käimas idenditeedikriis. Kes me oleme ja mida me siin üldse teeme? Mis omab tegelikult tähtsust siin elus? Kas raha ja asjad, edu või haridus? Mis saab edasi? Need küsimused on vist igaühel peast läbi lipsanud.

Tuhandeid aastaid tagasi olime me kõik sõna otseses mõttes pärit metsast. Kogu elutegevus käis vaid ümber ellujäämise ja reproduktsiooni. Jah, elu siis oli primitiivne, raske ja brutaalne ning keegi meist ei tahaks vast sellist elu enam uuesti elada. Kuid sellel ajal oli meil midagi, mille tänapäeva inimene on kaotanud, unustanud. Algne inimene oli otsast lõpuni metsik, tugev, terve, elujõuline ja ehe. Tänapäeva inimene aga täielikult kodustatud, tsiviliseeritud, nõrk, haiglane ja võlts, kannatades pideva stressi, depresiooni ja ärevuse all. Algne inimene sõi naturaalset toitu ja elas loodusega harmoonias oma hõimu keskel, kus terve küla oli teineteisele toeks ja abiks laste kasvatamisel. Tänapäeva inimene aga toitub laboris välja töötatud organismile sobimatust sünteetilisest toidust ning elab loodusest ja oma perest eraldatud elu, saates oma lapsed juba beebidena pikkadeks päevadeks enda juurest minema. Kogu meie ühiskond on loodud inimese heaolu ja loomust mitte arvestades. Me elame ebanaturaalset elu, sööme ebanatutaalset toitu, kanname ebanaturaalseid riideid ja isegi sunnime oma keha pikki tunde ebanaturaalses asendis olema. Me elame virtuaalses maailmas rohkem kui reaalses elus, olles inimesele loomuomasest elust väga kaugele triivinud. Lisaks sellele on inimtegevus jätnud loodusele tohutu laastava jälje, oleme maha võtnud nii palju metsi ja hävitanud suure osa erinevaid eluliike, et tänaseks oleme metsiku looduse lõpu tunnistajateks, võib olla, et ka omaenda lõpu tunnistajateks. Oleme ju meiegi osake loodusest ja ökosüsteemist.

Eks suures osas oleme jõudnud sellise olukorrani raha ja kasuahnuse nimel aga ka seetõttu, et meid on õpetatud maast madalast metsikut loodust, loomi ja putukaid kartma ja nende vastu võitlema, mitte nendega kooseksisteerima. Me reageerime üle ohtude suhtes, mis meid looduses varitseda võivad ja kaitseme end kohati liiast kõikvõimalike kaitsesüstide ja teiste ettevaatusabinõudega, selleasemel, et omaenda immuunsüsteemi tugevdada ja looduselt õppida. Me oleme muutunud allergiliseks toidu, looduse ja loomade suhtes. Kas pole see mitte suurim häirekell et midagi on väga valesti läinud? Me oleme unustamas, mis tunne on käija paljajalu, ujuda alasti järvevees, magada tähistaeva all ega teagi enam millist väge ja jõudu meile looduses viibimine tegelikult annab. Me oleme unustanud kui võimsad ja väekad me tegelikult oleme. Nagu sellest kõigest oleks veel vähe, paljud inimesed tunnevad end siin maapeal nagu ufod kuskilt teiselt planeedilt, see pole ka ime, sest tagatipuks oleme me kaotanud omavahelise sügavama kontakti, mis meid kõiki ühendama peaks.

Tagasi looduserüppe

Tagasi pöördumine looduserüppe ei tähenda koopasse tagasi minemist. Selleks pole mingit vajadust. Taas metsistumine eesmärk on teadlikult uuesti tuua end loodusele ja iseendale lähemale. Tegelikult tundub taas metsistumine vältimatu, kui tahame selles aju ja närvisüsteemi kokkujooksutavas maailmas üldse ellu jääda. Selleks, et oleksime suutelised minema edasi, peaksime astuma kõigepealt sammukese tagasi. Aeglustamine, minimalism ja lihtsus on tänapäeva elu ellujäämise märksõnadeks. Jah, veel mõni aeg tagasi pidime kündma põldu ja tegema rasket tööd, et lihtsalt leib lauale tuua. Täna on meil aga kõik olemas, masinad teevad meie eest töö, poed on toitu ja asju täis. Samas on meil aga tekkinud uued ja palju keerulisemad probleemid. Oleme emakese maa kemikaalide, monokultuuride ja loomakasvatusega viimase piirini läbi kurnanud. Samas elab suur osa inimestest veel näljas, teises kohas aga visatakse toit prügikasti ning kannatatakse liigse ja vale toitumise tagajärgede käes. Meie kapid on täis ebavajalikku kola ja aeg, ka seda pole kuskilt juurde tulnud. Kui paljud inimesed käivad hommikust õhtuni istumas kuskil ja tegemas midagi, mida nad isegi ei naudi, et katus pea kohal hoida ja kõht täis saada, õhtuti teleka ees reality showsid passida ja osta asju, mida me tegelikult ei vajagi, et hinges haigutavat tühjust natukenegi vaigistada. Kui palju me lihtsalt ringi sahmime ja ebavajalikke tegevusi teeme, raisates oma energiat ja aega ning reostades sellega ennast ja end ümbritsevat. Seda kõike saaks palju kasulikumalt ja meeldivamalt reorganiseerida ning ehk jääks siis lõpuks aega ka tegeleda asjadega, mis meid päriselt ka huvitavad ning hingele rõõmu pakuvad, endale ja ehk teistelegi reaalselt kasu toovad.

Kui me kuulaksime seda ürgset, metsiku looduse häält oma sees, siis taipaksime kasutada oma oskusi ja teadmisi hoopis teisiti. Me saaksime ühendada oma teadmised ja tehnoloogia intuitsiooni ja südamest tuleva tunnetusega ning nautida seda imelist maailma täiesti uuel tasandil. Kombineerides looduslikuma elu teadlikult oma ellu. Loodus näiab meile kuidas elada tasakaalus ja kooskõlas ümbritsevaga. Antud ühiskonnas tegeleme me ainult mineviku või tulevikuga, me oleme alati kuhugi minemas, midagi tegemas või saavutamas, meil pole aega ega oskust olla hetkes, elada siin ja praegu. Selleasemel, et lõpmatult produtseerida, on meil oma tervise ja jätkusuutlikuse huvides vaja liikuda koos loomulike rütmidega. Looduses on kõik tasakaalus- seemne külvamine, idanemine, kasvamine, saagivalmimine, saagi nautimine, kompostteerimine ja puhkus. Meie käes on võime muuta oma elu rikkamaks ja rahuldustpakkuvamaks kui eales varem. Kui paneksime rohkem rõhku oma tunnetussüsteemi arendamisele, siis tunneksime nii inimeste ja kogu ökosüsteemi omavahelist seotust ja koostoimimise ilu igas oma keharakus ning kodutunnet hinges, mitte enam nagu tulnukatena teiselt planeedilt.

Metsistumine on juba alanud

Metsistumine on juba alanud paljudes eluvaldkondades. Kui alustada inimese sünnist, siis ka siin on palju muutunud loomulikumaks ja naturaalsemaks. Emadel on võimalus sünnitada turvaliselt kodus, rinnapiim on taas ausse tõusnud, hinnatakse rohkem ema-isa-lapse koosolemis aega ja väärtustatakse selle vajadust, tekkinud on alternatiivseid koole ja lasteasutusi, et lapsed saakisd oma lapsepõlve veeta naturaalsesemas ja loomulikumas keskkonnas. Suure tõenäosusega oskavad need lapsed tulevikus rohkem hinnata ja väärtustada iseennast ja loodusega koostoimimist. Metsistumine aitab meil tagasi minna oma naturaalse olemuse juurde ning muuta oma elukvaliteeti juurtest alates.

Mäletan, kui mu oma laps läks esimesse klassi, olles pärast esimest päeva täielikult shokeeritud sellest, et ta pidi 45 minutit ühe koha peal istuma ja vahetunnis ei saanud isegi õue minna. Ka minuni jõudis sel hetkel teadmine, et jah, see polegi normaalne. Mis saab ühe lapse jaoks, kes on loodud õppima maailma tundma läbi liikumise, olla veel loomuvastasem kui lihtsalt istuda liikumatult ebamugavas asendis. Minu unistustes õpiksid lapsed loodusõpetust õues, uurides taimi ja loomi otse loodusest, mitte ainult raamatust. Matkaksid ja teeksid ellujäämiskursusi looduses. Liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist õpitaks rannas kivisid loendades. Ning lugeda, kirjutada ja joonistada võiks ka teistes asendites, kasvõi kõhuli põrandal. Vahetunnid oleksid õues jooksmiseks, mängimiseks ja ronimiseks ning riiete määrimine oleks täiesti okei. Plastikust mänguväljakute ja lõbustusparkide asemel asemel oleksid päris puud kus ronida ja raamatuid lugeda. Ning päris kindlasti oleks lastel võimalus arendada end rohkem elulisematest vajadustest lähtuvamalt kui meie praegune koolisüsteem seda võimaldab. Oma keha ja selle võimete tundma õppimine, spirituaalsus, oma hinge eest hoolitsemine, telepaatia ja intuitsiooni arendamine oleks alles algus. Võistlemise asemel koostöö, hindamise asemel personaalne lähenemine.

Ning üleüldse võiksime elada rahavabas ühiskonnas ning arendada oma võimeid ja oskusi hoopis teistel eesmärkidel- et oleks parem ja elamisväärsem kõigile. Elaksime kaasaegsetes kogukondades koos oma lähedastega, laste, vanemate ja vanaemadega. Meie kodud oleks lähestikku kuid kõigil säiliks oma privaatsus ning keegi poleks üksi ega eraldatud. Nii oleks meil kergem jagada rõõme ja kohustusi ning toetada teineteist. Lapsed oleksid hoitud ja vanavanemad hooldatud. Meie kodud sulaksid loodusega ühte, kuid sealt ei puuduks mugavus ega tänapäevane tehnoloogia. Saaksime endiselt kasutada elektrit ja internetti ning muid tänapäevaseid hüvesid, kuid  seda läbimõeldumalt ja tasakaalukamalt. Kraanist tuleks puhast allikavett ja rõdul kasvaksid aedviljad, katusel oleskid päikesepaneelid ning aia taga kasvaksid marjad ja seened. Vuraksime ringi elektri või isegi õhujõul sõitvate sõidukitega ja elu oleks lill. Me ei peaks enam tundma, et me pole piisavad või, et meil ei ole midagi piisavalt. Oleksime taas ühenduses, maaga kus elame ja inimestega meie ümber ning mõistaksime, et me oleme üks suur kogukond, üks suur pere, kes saab jätkusuutlikult toimida vaid tänu koostööle ja sügavale austusele.

Metsistumise A ja O

Aga tagasi reaalsusesse. Kuskilt tuleb alustada. Meie eestlastena veel mäletame mis tunne on olla kättpidi mullas ja kasvatada ise endale toitu, me tunneme taimi ja loomi. Samas meie lapsed on seda juba unustamas, neil ei ela enam vanavanemad maal. Lastel on nüüd nutiseadmed ja trennid linnas siseruumides, nad ei viibi piisavalt palju väljaski.  Mujal euroopas ei tea enam enamik täiskasvanud inimesi milline on õunapuu ning rääkimata sellest, milliseid seeni võib söögiks korjata ja, et pärnaõitest saab valmistada imepärast tervendavat teed. Inimesed kasvatavad viljapuid ilupärast, teadmata, et neid võib süüa. Küsisin kunagi luba ühelt aprikoosipuu omanikult tema aiast omale mõned pirakad aprikoosid noppida, puu oli nii lookas ja küpsed viljad lihtsalt pudenesid maha. Omanikul oli üllatusest suu lahti, et ma neid süüa soovisin, kuna need viljad olid ju pritsimata ehk mürgitamata. Ka Eestis ei tea paljud täiskasvanud inimesed tegelikult lihtsaid, enimlevinud taimi, isegi naadi ja maltsa tundmisega on raskusi. On palju asju, mida uuesti õppida. Tasub tulla oma mugavustsoonist välja ja vaadata elu mida me elame, uue pilguga.

Viibi võimalikult palju looduses, ole kontaktis maaga ja lase päevavalgusel end laadida

Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all, see on meie füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Loodus on meie kõigi ühine kodu, meie hoidja ja toitja. Looduses viibimine on inimese jaoks hädavajalik, me ei saa ilma selleta normaalselt funktsioneeridagi. Vähene päevavalgus, ebapiisav väljas viibimine ja olematu kontakt maaga nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress, langeb immuunsüsteem, kasvab väsimus, ilmneda võib ärevus, oleme vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile. Instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis teevad tervisele hoopis karuteene. Isegi siis kui elad linnas, on regulaarne väljas jalutamine, sportimine, matkamine, telkimine, korilus ja enda kätega lõkketegemine headeks võimalusteks luua taas kontakt loodusega ja viibida värskes õhus. Läbi aegade on meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes. Me oleme bioelektrilised olevused. Maaga kontaktis olemine lubab meil kanda elektrone maa peen energiast meie kehasse. Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, mis neutraliseerivad vabu radikaale ehk vähendavad põletikku kehas ja mõjudes valuvaigistavalt ja vitaalsust tõstvalt. Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik, ka talvel lumepeal. Istu murul, pikuta, pea piknikku õues. Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis. Meie keha vajab ka natutraalset päevavalgust, üks tund päevas väljas olla on minimaalne, et meie keha tuleks hädavaevu omadega toime. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust. Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Teleka vaatamise asemel, mine õue

Väga tihti tuuakse vabanduseks, et mul ei ole aega käija väljas. Üks väga suur ajaröövel on televiisor ja muidugi internet ja kõik muud nutiseadmed. Kasu nad meie füüsilisele ja vaimsele tervisele aga eriti ei too. Teleka vaatamise asemel, võta suur tass taimeteed ja mine ja istu õues, vaata pilvi, tähti või lõket, või räägi oma lähedastega. Leia omale kuskil lemmikkoht, kus on hea käija regulaarselt istumas, mediteerimas või niisama mõtisklemas. See maandab stressi, laeb sind ja  omab tervendavat efekti palju rohkem kui oodatagi oskad.

Fitness ja jõusaal looduses

Selleasemel, et veeta pärast kontoris istutud pikka päeva aega konditsioneeritud jõusaalis, tee sporti värskes õhus. See on jällegi üks hea võimalus kontakteeruda loodusega. Võimalusi on lõputuid- jalutamine, jooksmine, rattasõit, suusatamine, jooga jne. Alasti ujumine looduslikus veekogus ja paljajalu kõndimine annavad eriti vabastava ja tervendava energia laksu.

Ära ürita paaniliselt kõike looduslikku hävitada, mis su teele satub

Las see võilill kasvab aias. Las muru olla mitmekülgne ja täis erinevaid lilli. Nad ei kasva su aias ilmaasjata, naudi ja kasuta neid enda tervendamiseks. Sa ei vaja Roundup- i, see ei too kasu kellelegi. Ja kõik aia nurgad ei pea olema viimseni klanitud, vabalt võib mõni nurk jääda looduse mängumaaks. Seda ämblikut ei pea ka kohe maha lööma, ta ei tee sulle mitte kui midagi, lihtsalt vii ta õue tagasi kui ta su teele satub. Ja tüütumaid tegelasi nagu sääski, kirpe ja puuke saab vabalt näiteks  küüslaugu, lavendli või sidruniga eemale peletada. Orgaanilises majapidamises leidub alati looduslikke lahendusi igasuguste ebameldivate olukordade vältimiseks. Tuleb vaid teada neid looduslikke nippe.

Loo kontakt loomadega

Loomad on meile inimestele sillaks tagasi looduse juurde. Loomade käitumine on rafineerimata ja nende jälgimine aitab meil paremini mõista ka meie algseid instinkte ja loomulikke vajadusi. Lemmikloomade pidamine annab võimaluse saada loomadega väga lähedaseks, aidates meil õppida tundma nende hingeelu peensusi. Loomaga ühe katuse all elamine õpetab lastele maast madalast vastutustunnet ja usaldust. Lapsed, kes on üles kasvanud koos loomaga, on vähem enesekesksed, nad on arvestavamad, empaatilisemad, kannatlikumad ja suhtuvad ka teistesse loomadesse austavamalt ning oskavad paremaid suhteid luua ka teiste inimestega. Lisaks sellele on koera omanikud eriti õnnistatud, kuna koeraga on vaja õues käija iga ilmaga.

Vähem on rohkem

Anna ära või müü maha kõik asjad, mida sa ei ole kasutanud vähemalt paar aastat. Neid asju, mida sul tõesti vaja läheb ja mis sind õnnelikuks teevad on tegelikult väga vähe, mõni ütleb isegi, et ainult seljakotitäiest asjadest piisab täiesti. Alati saab asju laenutada ja taaskasutada, ei pea endal olema kõik vahendid igaks elujuhtumiks. Minimalismi harrastamine annab meile ruumi nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui me suudame oma tarbimist kontrollida ja omame vähem asju, siis hoiame palju väärtuslikku energiat kokku ega risusta ka loodust ülearu. Kindlasti on elu siis ka stressivabam, üldse on vähem segadust, rohkem vabadust ja aega. Ehk siis kõike seda mida tänapäeva inimesed paaniliselt otsivad ja vajavad.

Järgi naturaalset elustiili

See tähendab, et kõik mida sa sööd, enda ümber kannad ja peale määrid võiks olla naturaalne ja võimalikult vähe töödeldud. Toit võiks olla ka inimesele loomuomane ja kergesti seeditav ning organismile hästi omastatav. Valmista ja võimalusel kasvata omale ise toitu. Isegi kui sul pole oma aeda, aknalaua potipõllundus on ka parem kui mitte midagi. Las toit olla sinu esimene ravim ja kui see tõesti ei aita, alles siis võiks pöörduda tänapäevase meditsiini poole. Samuti on lihtne teha endale paljusid kehahooldus vahendeid ning meikida ei tasu nagunii ülearu. Sest naturaalne elustiil paneb sind üsna ruttu mõistma, et inimesed on valmis ” ilu” nimel tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure, raisates oma aega, tervist ja raha ning muidugi emakest loodust ja loomi, kes kõik peavad nende ilutoodete testimiste katsejänesteks olema. Tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Loo kontakt oma kehaga ja ühendu enda sisemise loodusega

Kuula oma keha on kerge öelda kuid tegelikult pole paljudel inimestel õrna aimugi, mida see tähendab. Me isegi ei oska end liigutada nii nagu kehal seda vaja oleks. On meid ju lapsest saati manitsetud, kuidas on ikka viisakas käsi ja jalgu hoida, kuhu ja kuidas tuleb vaadata. Kui palju terviseprobleeme saaks pinges kehast vabaks lasta ainuüksi sellega, et hoiaksime ja liigutaksime oma keha vabalt nii nagu ta soovib. Oma metsiku ja ürgse kehaga uuesti kontakti saamine ei ole kerge, see võib nõuda aega ja kannatus, kuna oleme terve elu õppinud teda ignoreerima. Kuid oma keha tundmiseks saab igaüks palju ise ära teha. Me saame oma keha suhtes olla tähelepanelikumad ja austavamad. Õppida oma keha paremini tunnetama ja tema vajaduste eest hoolitsema. Igasühes meis elab metsik mees, naine või laps. See on meie sisemine loodus, meie ürgne natuur kus elavad eluterve uudishimu, kirg  ja sisemine tarkus. Sa tegelikult tead oma sisimas, kuidas ja kuhu poole oleks vaja liikuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Lihtsalt hakka elama selle järgi.

Maa päev

22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maa päeva ligikaudu 190-s riigis. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine jne.

Täna on imeline päev käija õues, nuusutada lilli, kallistada puid, lükata oma varbad ja sõrmed mulda, nautida päikest, kuulatada linnulaulu ja naeratada kõigile maalastele ning olla õnnelik, et saame elada planeedil Maa . Täna on ka hea hetk mõtiskleda selle üle, mida saame teha, et meie ja meie lapsed saaksid seda kõike ka edaspidi nautida.

Maa ei ole lihtsalt planeet, me elame siin.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade nimel.

Maailma rahvastik kasvab plahvatuslikult iga aastaga ja Maa tervis muutub igapäevaga kõigi maalaste jaoks tähtsamaks kui kunagi varem. Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Meie elutegevus mürgitab maad, vett ja õhku. Paljud taime ja loomaliigid on välja surnud või vaaguvad olelusvõitluses. Ka inimesed on iga järgneva põlvkonnaga sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas.

Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele, rääkimata näljahädast. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last, piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Probleem ei ole tegelikult selles, et meid on siin planeedil liiga palju, või et Maa ei suudaks meid kõiki toita. Probleem on selles, et me hammustame kätt, mis meid toidab. Me elame olukorras, kus ühed viskavad toitu ära ja teised surevad nälga. Kui me kasutaksime Maa ressursse säästlikult ja läbimõeldult, siis jätkuks kõigile toitu, riiet, puhast õhku vett ja peavarju.

Hetkel on küsimus selles, kas hoiame jätkuvalt kramplikult kinni ennasthävitavast elustiilist ja toitumisharjumustest, pigistades emakeselt maalt välja rohkem kui ta suudab anda, toetades samas suuri rikkaid korporatsioone ja maailmanäljahäda või muudame oma elustiili ja toidueelistusi?

Mida sina saad teha, et säästa meie maad liigse tarbimise ja reostamise eest.

Igaüks võib teha vaid imetillukesi muudatusi oma igapäeva elus, et aidata Maa olukorda parandada. Kõikide inimeste väikesed muudatused annavad aga kokku väga väga suure muutuse. Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Me oleme kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Tarbi vähem vett. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

Jah, kes siis poleks kuulnud, et tuleb eelista vannis käimisele dushi all käimist, ära pese nõusid jooksva vee all jne. Kuid on olemas ka varjatud veekulu, ehk see mida me oma silmaga kohe ei näe. Kas sa teadsid, et  näiteks liha tootmine nõuab umbes 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. Ka vein, kohvi ja tekstiili ja piima tootmine on samuti veemahukas.

Vaata lisa: http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

Söö vähem liha.  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

FAO käsitles  2006. aastal avaldatud uurimuses  teemat “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Söö vähem kala. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises. (http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793)

Söö vähemalt 1 kord nädalas taimetoitu. Juba 1 liha ja kalavaba päev nädalas on meeletu kasu kogu maailmale. Nii säästad mereimetajate ja lindude massiliist hävimist, mida põhjustab kalade ülepüük. On välja arvutatud, et kui 240 000 inimest sööksid üks päev nädalas vaid taimetoitu, siis säästaks sellise kasvuhoonegaaside heitkoguse, mis on võrdne heitgaaside kogusega, mida tekitaks aasta jooksul 18 000 autot.(http://www.telegram.ee/maailm/kuidas-uks-taimetoidupaev-nadalas-voib-muuta-maailma#.U1YqGUJ3oZY)

Toeta orgaanilist põllumajandust.  Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Vääratest maaharimisviisidest, väetistest, mürkainetest, rasketest masinatest, laialdasest metsade raiest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon viib meid igapäevaga lähemale ökoloogilisele katastroofile. Osta nii tihti kui võimalik orgaanilselt kasvatatud toitu, nii toetad keskkonna puhtust ja oled ka ise tervem.

Jeremy Rifkin Eesti Päevalehe arvamus rubriigis kirjutab; “Me peaksime pingutama selle nimel, et võõrutada põllumajandus rasketest fossiilkütustest ja kemikaalidest ning ka geneetiliselt muundatud toidu tootmistehnoloogiast orgaanilisemate ja agroökoloogiliste lahenduste poole, vähendamaks toidukasvatuse maksumust. Meie pühendumusele energiasäästule ja üleilmse soojenemise jalajälje vähendamisele majanduses ja transpordis peaks lisanduma vähemalt sama agressiivne tegevus põllumajanduse praktikas. Lõppkokkuvõttes on nihe söödatootmiselt toidutootmisele ja keemiliselt orgaanilisele põllumajandusele ainsad pikas perspektiivis elujõulised vahendid, et toime tulla globaalse toidu- ja kliimamuutuse kriisiga. Maailma rikkad ja hästi toime tulevad tarbijad peavad tegema teadliku toitumisvaliku oma kaasinimeste ja ühise planeedi huvides. Valitsused peavad tegema sama. Aeg hakkab otsa saama.”

Tarbi vähem energiat. Energiat säästes hoiame kokku naftat, põlevkivi,maagaasi ja teisi kiirelt kahanevaid maavarasid. Lisaks saastame me vähem ka loodust, kuna õhku eraldub vähem mürgiseid gaase nagu süsihappegaas ja vingugaas ning hoiame kokku ka raha. Kustuta tuled ruumides, kus keegi ei viibi. Pese pesu madalamal temperatuuril. Juba 1-2 kraadi madalam toatemperatuur aitab säästa palju energiat.

Tarbi vähem plastikut. Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, arvatakse, et kuni 1000 aastat. Ookeanides triivivad juba praegu hiigelsuured plastiksaared. Loomad, linnud ja kalad söövad plastikut endale sisse ja surevad massiliselt, mõjutades ka inimese toidulauda ja kogu ökostruktuuri. Kasuta olemasolevaid kilekotte korduvalt või vali nende asemel hoopis riidest kott.

Tarbi vähem keemiat ja vali looduslikumad alternatiivid. Oma igapäeva elus kasutame palju keemilisi, ilutooteid ja majapidamistarbeid. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad kanalisatsiooni kaudu lõpuks  järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. (http://www.thinkbefore.eu/kkk/ )

Sorteeri prügi. Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse.

Kasuta vähem autot ja käi rohkem jala. Käi selle asemel rohkem jala sõida jalgrattaga või kasuta ühistransporti, eriti kui elad kesklinnas. Võimalusel tööta kodus. Nii hoiad puhtamana õhu, säästad aega ja raha ning oled tervem.

Shoppa vähem. Alati kui soovid omale midagi uut osta, siis küsi kõigepealt endalt: On mul seda tõesti vaja, kas ma saan seda kelleltki laenata või hoopis ise teha?

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!

Head Maa päeva!

Allikad:

Läbimõtlemata Tarbimine

Maandamine

Maandamine on üks suurimaid avastusi tervise vallas mis kunagi tehtud, väidavad Maandamisinstituudi teadlased ja arstid -Gaétan Chevalier, Ph.D.James Oschman, Ph.D., Stephen Sinatra, M.D., F.A.C.C., F.A.C.N, Tracy Latz, M.D., M.S.,Karol Sokal, M.D., Ph.D, Pawel Sokal, M.D. Ph.D, Tina Michaud-Gray, RN, LMT

Maandamine ei ole midagi uut. Me oleme maandanud end eneste teadmata juba aegade algusest peale. Nüüd on ka teadlased sellest aru hakanud saama kui tähtis on maaga kontaktis olemine kogu inimeksistentsile ja kõikidele teistele maapeal elavatele liikidele- maalastele. Arvatakse, et maaga ühenduses olemine mõjutab praktiliselt kõiki meie elutoiminguid, psüholoogiat, olles peamiseks jõuks näiteks hormonaalsüsteemi ja närvisüsteemi ning kilpnäärme funktsioneerimisel. Selles vallas on kindlasti palju veel uurida ja õppida.

Maandamine on hoogsalt kasvav liikumine. Maandamisest on ilmunud ka raamat ” Earthing. The most importand health discovery ever.” MIs on tõlgitud 11 erinevasse keelde. Raamat on pärjatud ka Nautilus Book Award winner 2011 auhinnaga. Müüakse  ka tooteid , mis väidetavalt maandavad inimest samuti nagu maaga kontaktis olles.

Ühendus maaga

Läbi evolutsiooni on olnud inimene otseses kontaktis maaga. Meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes.

Me oleme bioelektrilised olevused. Meie kehad, aju, süda, musklid on rakud ja kõik kehasüsteemid on elektrilised, isegi meie emotsioonid on elektrilise laenguga. Ega asjata öelda teinekord, et õhus on tunda elektrit.

Maa  kannab endas negatiivset elektrilist  laengut. Maandamine lubab meil kanda  elektrone maa peen energiast meie kehasse.  Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, kes neutraliseerivad vabu radikaale. Näiteks põletik kehas on põhjustatud vabadest radikaalidest, mida saavad neutraliseerida maa elektronid.

Paljud uuringud ja  tuhanded inimesed on leidnud, et maandades on  nad ravinud  ja vähendanud oma põletikke ja valusid, saanud lahti oma unetusest, peavaludest, seedimisprobleemidest ja paljudest muudest terviseprobleemidest.

Tänapäeva lääne inimesel on aga otsene koktakt maaga praktiliselt kadunud. Me oleme end nn. meile olulisest  vooluvõrgust välja lülitanud kandes sünteetilisest materjalis riideid ja jalanõusid, istudes toolidel ja magades voodis. See ebaloomulik elustiil on meid viinud paljude terviseprobleemide tekkimiseni.

Senini teadaolevalt maandamine:

  • Aitab vähendada inimkehas viskooset verd, mis on põhiliseks riskifaktoriks südamehaiguste tekkel
  • Aitab vähendeada kroonilisi põletikke
  • Tagab sügavama une
  • Vähendab stressi
  • Vähendab valu
  • Tasakaalustab närvisüsteemi talitust
  • Tasakaalustab hormoonsüsteemi
  • Annab hea ja värske enesetunde
  • Annab energiat
  • Tõstab vitaalsust
  • Soodustab seedimist ja toitainete  imendumist
  • Kiirendab  ja käivitab loomulikku tervenemist
  • Tagab immunsüsteemi ja vereringe  optimaalse toimimise
  • Vähendab elektromagneetilise kiirguse( EMF) negatiivset mõju inimkehale

Kuidas end maandada

  • Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik. Ka talvel lumepeal.
  • Istu murul, pikuta, pea piknikku õues
  • Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis.
  • Kasuta maandamis tooteid

Erinevate seisundite  ja inimeste puhul on maandamisel erinev aeg. Näiteks peavalude, stressi ja  krooniliste valude puhul võib mõju avalduda juba 20-40 minuti pärast. Unetuse puhul  on maandamisest abi saadud 10 nädala pärast.  Parim on maaga kontaktis olles mitte kasutada kreeme ja muid kehahooldustooteid, eriti sünteetilist päritolu, kuna need võivad takistada maandamise mõju. Ja muidugi naturaalselt me vajame maandamist iga päev, vähemalt 30 min. päevas ja ikka nahk -naha vastu kontaktis.

Maandamine on lihtsalt üks osa tervislikust eluviisist nagu tervislik toitumine, liikumine, päikesepaiste või spirituaalsus. Vajalik selleks, et meie kehad funktsioneeriksid laitmatult.

Püsi ühenduses maaga, ära unusta ka oma koduloomi

Öeldakse, et inimesed, kes on kaotanud kontakti maaga, on kaotanud kontakti jumalaga. Maandamine aitab uuesti kontakti saada iseendaga, teiste maalaste ja kogu planeediga Maa.

Püsi ühenduses maaga ja tunne end hästi!

 Vaata videot maandamisest

Kasutatud kirjandus:

http://www.earthing.com/default.asp
http://online.liebertpub.com/doi/pdfplus/10.1089/acm.2011.0820