Home » Kehakeel » Tunne oma keha (page 2)

Tunne oma keha

Tunne oma keha

Loodus ja inimene on arenenud miljonite aastate jooksul. Inimeste ja loomade ellujäämisoskused on olnud kohati lausa üleloomulikud.  Teadus tuleb välja aina uute leidude ja avastustega inimeste uskumatute funktsioonide ja võimete kohta. Tuleb välja, et mitte ükski osa meie kehas pole ebavajalik, igal organil ja rakul on oma kindel ülesanne ja funktsioon, me lihtsalt ei tunne oma keha veel piisavalt hästi. Inimese keha on tänaseni veel lõpuni avastamata, salapärane ja müstiline, kuid ometi nii lihtne ja loogiline. Ühes sekundis toimub meie keha ühes rakus miljard erinevat reaktsiooni, mis on inimmõistuse jaoks täiesti hoomamatu. Kõige mõistmiseks, mõõtmiseks ja analüüsimiseks pole meil veel ei teadlikkust ega vahendeid.

Kuid oma keha tundmiseks saab igaüks palju ise ära teha. Me saame oma keha suhtes olla tähelepanelikumad ja austavamad. Õppida oma keha paremini tunnetama ja tema vajaduste eest hoolitsema, et elada oma kehas täisväärtuslikku elu.

                      Meie keha on  puhas ime-  täiuslik, ilus, müstiline ja salapärane

Mõningaid huvitavaid fakte keha kohta. Kas sa teadsid et:

  • Umbes kümme  triljonit rakku on omavahel koondunud hästitoimivaks kogukonnaks, moodustades inimese.
  • Inimene uuendab end iga päev. Inimese  keha toodab 25 miljonit uut rakku sekundis ja igas minutis sureb 300 000 rakku.
  • Inimesed koosnevad sõna otseses mõttes tähetolmust. Igas meie kehas olevas rakus on elemente, mis on pärit supernoovaplahvatustest. Need on näiteks raud meie veres, kaltsium meie luudes ja keratiin meie juustes.
  • Inimesel pole ühtegi organit, mida ei leiduks ka teistel imetajatel.
  • Erinevatel andmetel koosneb meie keha 70-90 % veest.
  • Inimese DNA on 50 % sama mis banaanil ja 98,6 % sama, mis shimpansil.
  • Meie närviimpulsid liiguvad aju ja keha erinevate osade vahel kiirusega 170 miili tunnis.
  • Magades me kasvame, päeval kahaneme. Hommikuti oleme kuni 1 cm võrra pikemad kui õhtul.
  • Kõrvad, nina ja labajalad kasvavad surmani.
  • Sarnaselt näpujäljele on ka iga inimese keelel täiesti unikaalne muster.
  • Sündides on inimesel 350 luud, kuid täiskasvanuna on neid vaid 206. Paljud luud kasvavad kokku.
  • Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit.
  • Me toimime paljuski tänu bakteritele. Igal inimesel on kehas umbes 2 kilogrammi baktereid ja mikroorganisme ilma kelleta me elada ei saaks. Juba ainuüksi inimese suus leidub rohkem baktereid kui inimesi maapeal kokku.
  • Nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale, imendub meie organismi. Seega tasub olla tähelepanelik selle suhtes, mida oma nahale määrime.
  • Enamus tolmu, mis tekib kodudes, koosneb inimese enda surnud naha kübemetest. Inimese elu jooksul tekib neid umbes 18 kilo.
  • Hingamise, higistamise ja väljaheidetega eritame keskmiselt 3-3,5 liitrit vedelikku päevas. Seega on vaja igapäev tarbida samapalju vedelikku asemele.
  • Sinu maksal on teadaolevalt üle 5oo erineva funktsiooni. Kui lõigata ära kolmveerand maksast, kasvatab ta end umbes nelja nädalaga tagasi.
  • Inimese kopsud mahutavad kuni 10 liitrit õhku, kuid keskmiselt hingab  inimene  korraga vaid pool liitrit õhku sisse.
  • Süda on umbes rusika suurune. Ta on tugevaim lihas kehas, mis lööb keskmiselt 100 000 korda päevas
    Sinu südamelöögid löövad muusikaga ühes taktis.
  • Naise  süda  lööb kiiremini kui meestel.
  • Me näeme, et naiste ja meeste kehad on erinevad, kuid naiste ja meeste aju on samuti erinevalt üles ehitatud. Naiste ajus on rohkem ühendusi erinevate aju piirkondade vahel ja meestel on rohkem ühendusi erinevate ajupiirkondade sees, mis paneb naised ja mehed täiesti erinevalt mõtlema ja tegutsema. Samuti on naistel aktiivsem parem ehk loominguline ja intuitiivne ajupoolkera ja meestel on aktiivsem vasak ehk loogiline ajupoolkera.
  • Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit. Ehkki käbinäärme füsioloogilisi omadusi veel täielikult ei mõisteta, peetakse seda sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel. Käbinääret kutsutakse ka kolmandaks silmaks.
  • Pimesool ei olegi kasutu, see on koduks headele bakteritele, aidates seedimisel paremini funktsioneerida.
  • Kehas on kokku üle 650 lihase. Me kasutame rääkides üle 72 erineva muskli. Ühe sõna lausumiseks peavad koostööd tegema üle 70 lihase, naeratamisel kasutame 17 lihast. Paigal seistes kasutab keha tasakaalu hoidmiseks 300 lihast.
  • Liigeste valu võib ennustada ilmamuutust.
  • Köhatades ei tunne valu.
  • Inimese taandareng toimub palju kiiremini kui areng.
  • Elu- surma situatsioonides võib inimesel tekkida üleloomulik füüsiline jõud ehk meeletu adrenaliinitulv, mistõttu võime liigutada ” mägesid”.
  • Inimese kehaehitus on looduse poolt konstrueeritud palju tugevam, kui seda inimesed praegu usuvad ja arvavad. Isegi teadlased on veendunud, et inimene on võimeline elama 125 aastaseks – kui mitte rohkem.
  • Meie kehal on suurepärane ja müstiline võime end ise tervendada. Kui lõikad kogemata näppu, siis kasvab haav ise kinni ja paraneb, kui murrad kondid, siis kasvavad nad taas kokku. Meie keha on võimeline ravima vähki, peatama vananemist, väljutama toksiine, võitlema põletikega- ehk hoidma sind terve ja vitaalsena. Meie keha ja meele ravimissüsteem on praktiliselt limiteeringuteta kui me lubame sel toimida.

Me teame, et inimesel on 5 meelt. Tegelikkuses on neid meeli palju rohkem ja need kõik on meile hädavajalikud:

  • haistmis/meel
  • maitsmis/meel
  • kompimis/meel
  • nägemis/meel
  • kuulmis/meel
  • huumori/meel
  • ilu /meel
  • rütmi/meel
  • intuitiivne/meel
  • negatiivne/meel
  • positivne/meel
  • temperatuuri tunnetamise meel
  • rõhu ja surve tunnetamise meel
  • tasakaalu tunnetamise meel
  • janu tunnetamise meel
  • nälja tunnetamise meel
  • täiskõhu tunnetamise meel
  • magneetilise välja tunnetamise meel
  • aja tunnetamise meel
  • oma keha tunnetamise meel
  • hingelise  ja füüsilise valu ning heaolu tunnetamise meel

Juuksed ja karvad on meile palju vajalikumad kui me arvame

  • Juuksekarvu on meie peas umbes 100 000
  • Keskmiselt kaotab inimene päevas 100-150 juuksekarva
  • Üks juuksekarv suudab kanda 3 kilogrammi raskust. Terve peatäis juukseid suudab kanda 12 tonni raskust.
  • Arvatakse, et kui juukseid mitte lõigata, siis kasvavad nad maani. See pole tõsi, nad kasvavad ainult teatud pikkuseni ja siis nende kasv peatub. Enamus inimestel kasvavad juuksed näiteks ainult keskkohani. Kui lõigata ära meie ripsmed või kulmud, juuksed, habe või muud kehakarvad, siis kasvavad nad tagasi täpselt sama pikaks nagu nad olid enne.
  • Meil on arvuliselt samapalju karvu kui shimpansil, inimese karvad on lihtsalt väiksemad.
  • Kehakarvad aitavad meil hoida õiget kehatemperatuuri ja kaitsevad erinevaid kehaosi.
  • Karvad ja juuksed kaitsevad meid ultraviolettkiirguse kahjuliku mõju eest.
  • Juustes toimub D vitamiini süntees samuti nagu nahalgi, mida pikemad on juuksed, seda rohkem D vitamiini tekib.
  • Juuksed on meie närvisüsteemi pikendus, meie antennid, mis toovad meile suurepärase kvaliteediga kosmilist energiat.
  • Juuksed säilitavad keha enda elektromagneetilist kiirgust, mõjudes antennina aura jaoks.

Inimene ei eksisteeri ainult füüsilisel tasandil vaid ka vaimsel, hingelisel ja emotsionaalsel. Kõik tasandid on omavahel seotud ja kooskõlas

  • Meie tunnetel on füüsiline valu. Me tunneme tugevaid emotsioone füüsiliselt- kurbus, lein, rõõm jne.
  • Meie kehal on mälu, mis peegeldab kõike, mida ta on läbi elanud, jäädvustades sinna kogunenud ja väljaelamata tunded energiablokeeringutena. Traumaatilised sündmused talletuvad inimkehasse nagu aastaringid puutüvesse.
  • Keha reageerib sinu mõtetele,  tunnetele ja uskumustele. Kui vihkad oma keha, siis keha vastab sellele haigustega kui armastad oma keha, on keha terve ja ilus. Keha on isegi võimeline kasvatama omale uued hambad, käe või jala, kui sa seda siiralt usud. Aju kontrollib kõikide keharakkude käitumist.
  • Keha reageerib keskkonnale ja selle muutustele. Olenevalt keskkonnast käitub inimese keha erinevalt.
  • Pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus või apaatia ja viha võib viib keha immuunsuse nõrgenemiseni.

Keha on hinge kodu. Terviklik lähenemine inimesele kaasab alati keha, hinge ja vaimu.

  • Reinkarnatsiooni- ehk ümbersünniteooria järgi oleme me midagi enamat kui füüsiline keha ja meie kõrgem mina või meie hing elab edasi ka pärast seda, mida me nimetame „surmaks“, taassündides uues kehas, et meie vaim saaks täiustuda.
  • Meie hinged on kogu aeg ühenduses universumi rikkuste ja väega, kuid kui keha ja hinge vahel puudub harmoonia, ei saa universumi rikkused meie kaudu väljenduda.
  • Vaimne tegevus pole inimeksistentsi eiramine ega inimpiiratuse üleloomulik väljendus. See toob rohkem valgust ja armastust inimkogemusse.
  • Teadlane  nimega MacDougall arvestas välja, et meie pärast surma on inimesed 21 grammi kergemad. On see tõesti meie hinge füüsiline kaal?

Ja selline näeb välja inimese silm lähedalt.

Kui silm oleks digitaalkaamera, siis oleks sellel 576  megapixlit. Silm suudab töödelda 36 000 bitti tunnis. Silm on ainuke organ, mis ei kasva, see on sünnist surmani sama suurune. Me saame 90%  informatsiooni välisilmast oma silmadega. Kuid selleks, et  näha oma hinge, peame sulgema oma silmad.

Keha on inimterviku füüsiline väljendus. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu, tuleb olla oma kehaga väga heas kontaktis, seda tunnetades, austades ja armastades ning selle eest hoolitsedes.

Inimkeha on uskumatult tugev ja ta on võimeline vastu pidama ka kõige karmimates tingimustes, keha võib taluda aastakümneid või isegi generatsioone väärkohtlemist ja väärtoitumist, et me inimestena säiliks. Kuid me peame arvestama sellega, et meie inimesed oleme seotud maa, looduse ja päiksesüsteemiga väga tihedalt. Meie tegevus mõjutab kõiki ja vastupidi. Et laitmatult toimida vajab meie keha:

images-3
  • Päikest ja naturaalset päevavalgust.
  • Puhast, värsket õhku.
  • Puhast vett.
  • Inimesele loomuomast naturaalset toitu.
  • Loomulikku ökosüsteemi.
  • Kontakti maa, looduse, loomade ja teiste inimestega.
  • Teise inimese puudutust, kallistust, silitust. Imik sureb kui teda ei puudutata.
  • Piisavalt und, ehk 7-8 tundi ööpevas. Juba üks magamata öö võrdub peapõrutusega.
  • Piisavalt liikumist.
  • Loomingulist tegevust.
  • Ühtekuuluvustunnet.
  • Armastust ja kaastunnet.

Keha  on kõige imelisem asi, mis sul on.  Armasta ja austa oma keha!

Kasutatud allikad

  • http://www.did-you-knows.com/did-you-know-facts/human-body.php?page=3
  • http://www.readersdigest.ca/health/13-surprising-things-you-didnt-know-about-your-body
  • http://www.knowyourbody.net
  • http://news.distractify.com/dark/trivial-facts/amazing-facts-about-the-human-body/?v=1
  • http://www.guardian.co.uk/science/2013/jan/27/20-human-body-facts-science Business Insider: http://www.businessinsider.com/15-bizarre-facts-about-the-human-body-2013-1 How Stuff Works: http://health.howstuffworks.com/human-body/parts/16-unusual-facts-about-the-human-body3.htm
  • http://www.todayifoundout.com/index.php/2010/07/humans-have-a-lot-more-than-five-senses/

Pimesool on vajalik

Siiani on arvatud, et pimesool ehk ussripirk on üks keha kõige mõttetumaid ja ebaolulisemaid organeid, mis on evolutsiooni käigus kaotanud igasuguse funktsionaalsuse. Arvatakse, et tulevikus kaob pimesool inimesel nagunii.

Miski ei ole aga tõest kaugemal. Looduses pole miski üleliigne, igal asjal on oma funktsioon, ka ükski organ meie kehas pole kasutu. Meie inimesed arvame, et teame kõike aga see pole päris nii. Siiani ei ole täpselt teada kõik pimesoole funktsioonid, kuid uuemad uuringud näitavad, et pimesoole üks funktsioon näib olevat seotud inimese seedetraktis elavate bakteritega. On avastatud, et pimesool aitab meil hoida korras miklofloorat kehas ehk heade ja halbade bakterite tasakaalu. Pimesooles asub nn. heade bakterite varjupaik kuhu nad saavad mõne raske haiguse korral nagu koolera või düsenteeria eest sinna ” peitu pugeda” , et hiljem “olukord ” jälle üle võtta.

Pimesooles leidub ka kõrges konsentratsioonis lümfoidseid folikuliite, mis on üheks oluliseks immuunsüsteemi osaks. Seega on pimesool osake immuunsüsteemist. Pimesool mängib rolli ka meie biokeemilistes ja psüholoogilistes protsessides.

Mikrofloora tähtsus organismis

 Organismide sees ja välispinnal elab hinnanguliselt 2-3 kg. erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Mikroorganisme on inimese organismis nende hulgalt umbes 10 korda rohkem kui tema enda keharakke kokku. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus, enim jämesooles, kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal. Peamiselt leidub soolestikus bifidobakterid, bakteroide, piimhappebakterid ja soolekepikesi.

Inimorganismi mikrofloora hakkab kujunema alates sünnist, mil steriilne loode liigub läbi mikroorganismide poolt tugevasti asustatud sünnitusteede. Suurema osa oma esimestest mikroobidest saabki vastsündinu just ema tupest ja nahalt. Keisrilõikega sündinud lapsed on seepärast tavalistest palju õrnemad ning nende normaalse mikrofloora kujunemine on tõsiselt häiritud. Igas inimeses on mikroorganismide liigiline koostis praktiliselt unikaalne, millest tuleneb ka inimese spetsiifiline lõhn.

Oluline on aga see, et meie immuusüsteemi tugevus oleneb 80% seedesüsteemist ning heade bakterite olemasolu on siin suure tähtsusega. Normaalne mikrofloora on immuunsüsteemi esimene rinne, kaitstes organismi haigustekitajate eest, takistades organismis kahjulike bakterite kinnitumist kudedele.

Toitainete lõhustamine, seedeensüümide produktsiooni stimuleerimine ja sooleperistaltika regulatsioon on otseses sõltuvuses mikrofloorast. Mikrofloora asukad osalevad ka ainevahetuses -vitamiinide ning aminohapete sünteesis ja rasvade lõhustamisel ning kasulike bioaktiivsete ainete (vitamiinid, hormoonid, fermendid, immuunsüsteemi elemendid jne.) väljatöötamisega. Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora toksiinide ka kahjulike ainete neutraliseerimisega, hoiab normaalsena kolesteroolitaset veres, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi vähihaiguste teket.

Mikrofloora tasakaalutus võib väljenduda:

  • seedeprobleemidena- krooniline kõhulahtisus või kõhukinnisus, pidevad kõhugaasi ja puhitused
  • allergiatena
  • nahaprobleemidena-seentõved, ekseemid, akne, liiga kuiv või rasune nahk
  • kõrvetistena

Elu ilma pimesooleta

Pimesoole põletikud ja sellele kaasnenud pimesoole lõikus on saanud üsna tavaliseks nähtuseks kaasaja ühiskonnas. Kuna pimesoole äge põletik võib lõppeda surmaga, siis see tavaliselt opereeritakse. Samas väiksemate põletike korral proovitakse pimesoolt ka juba ravida. Iseenesest on pimesoole lõikus lihtne ja kiire operatsioon. Pärast operatsiooni saab inimene oma tavapärast elu edasi ilma, et ta pimesoolest mingit silmaga nähtavat või käega katsutavat puudust tunneks.

Jah, meie keha on niivõrd targalt konstrueeritud, et me tõepoolest saame elada ilma ühe või teise organita. Pimesoole, kurgumandlite, neeru või sapipõie puudumisel võtavad paljud teised organid nende funktsioonid üle, et me saaksime edasi elada. Me kõik saame aru, kui raske oleks elada ilma käe või jalata, kuid me ei adu, et tegelikult on kõik keha osad sama tähtsad. Kui meil puudub kasvõi üks ” jupp “, siis pole me enam tervik ja kogu organism kannatab selle tõttu vähemal või rohkemal määral. Seepärast on oluline hoida ama keha igat osa niipalju kui vähegi võimalik.

Pimesoole puudumisel halveneb mikrofloora ja nõrgeneb immuunsus. Kehal on tunduvalt raskem võidelda halbade bakteritega ning põletikud ja sellega kaasnevad haigused on seetõttu kerged tekkima. Pimesoole puudumisel suureneb risk Chroni tõveks ja allergiateks, ebasobiva toidu söömisel võib kergelt tekkida ka düsbakterioos ehk kõhulahtisus.

Kuidas toitumisega pimesoole funktsiooni toetada

Öeldakse, et pimesoole põletikku pole võimalik ennetada. Samas on pimesoole põletik levinud riikides kus tarbitakse palju rafineeritud, töödeldud, kiudainevaest toitu. Põletikku tekitavadki happelised toidud ehk tugevalt töödeldud ja tugevalt maitsestatud toidud nagu valge suhkur, valge sool (laua sool) valge jahu, valge riis ja teised tugevalt töödeldud tooted, ka liigne loomne valk nagu liha, muna ja piimatooted. Kui põhitoiduks on kiudainerikkad värsked aed- ja puuviljad ning täisteravili on risk pimesoolepõletikuks väga väike.

Arvatakse, et heade bakterite taastamine on ka ilma pimesooleta väga lihtne. Kahjuks pole see sugugi nii kerge. Me elame ajal kus tarbitakse palju antibiootikume, klooriga rikastatud joogivett, antibeebi pille, suhkrut, töödeldud toite ja muud ebasoodsat, mis hävitavad kasuliku mikrofloora, lastes vohada halbadel bakteritel, parasiitidel, hallitus- ja pärmseentel.

Neil kel enam pimesoolt ei ole, on lisaks tervislikule kiudainerikkale toitumisele abiks regulaarselt tarbida ka naturaalselt hapendatud tooteid nagu värske hapukurk, värske hapukapsas, miso,  naturaalne  pastöriseerimata suhkruvaba jogurt ja muid tooteid mis sisaldavad häid baktereid. Jogurt ei pea tingimata olema lehmapiimast. Häid baktereid saab kasvatada ka kodustes tingimustes ka mõne taimse piima sees. Kui aga mikrofloora on tasakaalust juba väljas, siis võivad abiks olla ka kvaliteetsed probiootikumid.

Kasutatud allikad

  1. http://en.wikipedia.org/wiki/Vermiform_appendix
  2. http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2009/09/17/your-appendix-is-useful-after-all.aspx
  3. http://digestive.niddk.nih.gov/ddISeases/pubs/appendicitis/index.aspx
  4. http://www.drweil.com/drw/u/QAA401080/Do-You-Need-Your-Appendix.html
  5. http://www.sciencedaily.com/releases/2009/08/090820175901.htm
  6. https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=appendix+is+nessesary
  7. http://jezebel.com/5890422/oops-looks-like-you-might-need-your-appendix-after-all
  8. http://creation.com/your-appendix-its-there-for-a-reason
  9. http://www.drdavidwilliams.com/should-you-have-appendix-removed/#axzz34B06ruBs
  10. https://answersingenesis.org/human-body/vestigial-organs/the-human-vermiform-appendix/
  11. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROFLOORA

Hea uni, hea tervis

Magamisvajadus on elu üheks suurimaks müsteeriumiks. Me ei saa elada ilma magamiseta. Teadaolevalt  ei ole magamine ainult aja raiskamine ja selle pealt kokkuhoidmisega võib teha oma kehale karuteene.  Hea uni on  üks tervise ja hea elukvaliteedi nurgakividest. Kvaliteetne uni aitab korras hoida nii füüsilise kui mentaalse tervise, tagades ka emotsionaalse heaolu. Lapsed näiteks kasvavad magades, samal ajal  toimub ka informatsiooni läbitöötamine ja talletamine, mis omakorda soodustab õppimist ja asjadest arusaamist.

See kuidas ja palju me magame mõjutab  meie emotsioone, mõtlemist, reageerimist, töötegemist, õppimist, otsuste tegemist, tähelepanelikkust, loovust, immuunsust ning füüsilist tervist ja  hormonaalset tasakaalu.

Hea  ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab, tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni.

Une faasid ja astmed

Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre, mis muudab valguse elektriimpulssideks energetiserides igat rakku kehas.

1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).
REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles.

Kui palju me und vajame?

Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi.

  • Beebidel kulub magamiseks umbes 17 tundi ööpäevas
  • Väikelapsed vajavad 9-10 tundi ööpäevas
  • Enamuse täiskasvanud inimeste keskmine unevajadus on 7-9 tundi ööpäevas
  • Vanurid vajavad samapalju und kui täiskasvanud, kuigi vananedes läheb uni peale 3-4 tundi magamist kergesti ära.

Millal magada

Oluline on magada just öösel, mitte päeval. Inimene on nagu bioloogiline masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalguse järgi. Ideaalis sobib inimesele kõige paremini koos päikesega tõusmine ja koos päikeseloojanguga magama minemine. Meie keha reageerib päevavalgusele, kontrollides melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida meie unetsüklit. Selleks tuleb viibida õues  ilma päikeseprillideta. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisega öösel ja seratoniini tootmisega päeval.

Krooniline unepuudus võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme

Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired. 4-5 tundi ööpäevas magajatel on eluiga lühem kui tavamagajatel. Isegi ühekordne  vähene (4-5 tundi ) magamine põhjustab ebaselget mõtlemist järgmisel päeval.

Pikaajaline une defitsiit võib põhjustada:

  • Kõrget vererõhku
  • Kõrgendatud südamehaiguste riski
  • Immuunsüsteemi nõrgenemist
  • Kiirendada kasvajate kasvamist- laboris on leitud, et hiired, kes ei saa piisavalt magada, kasvab vähk kolm korda kiiremini.
  • Ebapiisav uni tekitab näljatunde, mida püütakse kompenseerida tihti liigsöömisega
  • Hallutsinatsioone
  • Närvilisust
  • Teise tüübi diabeeti haigestumise kõrgenenud riski

Ilu uni

Lisaks kõigele muule on une puudujääk ka su näost näha- kortsud, kuiv nahk, kottis ja väsinud silmaalused. Magamatus muudab sind ka tujukamaks ja närvilisemaks. Ka öösiti pidutsemine,  alkoholi joomine ja suitsetamie ei too näonahale paremaid uudiseid. Alkohol häirib tugevalt une kvaliteeti ja suitsetamine jätab näkku tugevad kortsud.

Uneprobleemid

Igal inimesel võib olla mingil perioodil probleeme normaalse unega. Tänapäeval on aga erinevad uneprobleemid väga laialdaselt levinud.

Krooniline unetus ehk insomnia on naiste seas , eriti peale 50 eluaastat ,üsna levinud tervisemure. Ei jääda voodisse minnes tükk aega( isegi tunde ) magama, kuigi ollakse väga väsinud.

On uuritud ja leitud, et keha kaotab magamisvõime siis kui ollakse tugevas stressis või kui  jääkained ja toksiinid on ummistanud keha kapillaarid ning vereringe ei suuda normaalselt töötada ja ajju jõuab liiga vähe oksügeeni.

images-3

Ka Väikeste beebide emad ei maga end tihti korralikult välja . Kuigi enamasti kannatab magamatuse käes just ema, kellel lapsuke juba kõhus olles magamist piirab, ei ole ka isad magamatusest pääsenud. Paljud lapsed hakkavad öösiti hästi magama alles lasteaeda minnes. Uuringud on näidanud, et 14% koolieelikuid ärkavad öösiti ja ajavad oma vanemadki üles. Et end magamatuse eest paremini kaitsta ja mitte aastaid kannatada kroonilise magamatuse käes, on väikeste laste vanematel võimalus koos lastega magama minna, et kompenseerida oma öist une puudujääki.

Vanemas eas on tihti ka see probleem,  et  jäädakse ruttu magama aga ärgatakse  keset ööd või varahommikul üles ega saada enam uuesti sõba silmale. Sellises olukorras võib aidata ka tukastamine päise päeva ajal. Mul on eredalt meeles lapsepõlv, kui vanaema kiiktoolis sukka kududes mingi hetk vaikselt norskama hakkas. Kuid juba mõne hetke pärast oli pea jälle püsti tagasi ja vardad liikusid kiiremini kui ei kunagi varem. Selline päevane kerge tukastamine nii 10-20 minutit, enne kui langed sügavasse REM unefaasi, võib olla vägagi kosutav. Hoiduda tuleks vaid peale kella kolme päeval magamast, et mitte rikkuda õhtust magamajäämist.

Ka kundalini joogide hulgas on “päevanäp” teada tuntud, soovitusega 11 minutit. Alles mõned põlved tagasi tõusidki ju inimesed koos päikesetõusuga ja mingil hetkel päeval tukastasid pisut, et saada energiat ja pidada paremini vastu päeva lõpuni. Selline mõnus lühike värskust, jõudu, ilu ja energiat andev uinak  on palju effektiivsem kui tass kohvi ja lisaks veel kõvasti tervislikum kah.

Mõnedel on jälle nii, et magatakse  oma tunnid küll ilusti täis aga päeval ollakse ikka väsinud ja unine. Siis peaks üle vaatama oma elustiili ja toiduvaliku.

Unetust soodustavad toidud

  • Alkohol.  Klaasike veini õhtul teeb sind küll kiiresti uniseks ja esimese osa ööst magadki ehk hästi, kuid siis ärkad keset ööd ja teise osa ööst magad alkoholi mõju tõttu rahutult. Pikemas perspektiivis tekitab selline õhtune dringitamine ja ebakvaliteetne uni magamatuse sümptomeid.
  • Vürtsikaid toidud õhtusöögiks. Vürtsid on väga ergutava toimega ja on tehtud mitmeid uuringuid kus on leitud, et vürtsikad toidud õhtuti ei lase magama jääda ning öine uni on pinnapealne ning 3 ja 4 astme sügavat und peaaegu ei tekigi.
  • Rasvased toidud panevad seedimisele suure koormuse, mistõttu tekib küll organismis väsimus aga uinuda pole sellegipoolest kerge ja magades toimub rahutu käljelt küljele nihelemine. Piira rasvaste, eriti tugevalt töödeldud toitude osakaalu oma menüüs aga ka kõrge rasvasisaldusega piima – ja lihatoodete tarbimist.
  • Rikkalikust õhtusöögist loobumine vähemalt neli tundi enne magamaminekut soodustab kvaliteetsemat und. Õhtuti tasuks kõht vaid pooleldi täis süüa. Mõjub ka libiidole paremini.
  • Kohvi ja teisi koffeiini sisaldavaid jooke tuleks vältida vähemalt 6 tundi enne magama minemist. Kui see ei aita, siis loobu ka hommikusest kohvist, see võib teha imesid.Kohv muudab meid erksaks tänu neerupealsete piitsutamisele ja adrenaliini liigtootmisele, mis kurnab tegelikult inimest, kasutades ära viimsedki jõuvarud, tekitades sõltuvust.  Kofeiini maksimum kontsentratsioon saabub 30-60 minuti pärast. Pool kogusest on veel alles 4-6 tunni pärast.
  • Tume shokolaad sisaldab samuti pisut koffeiini aga ka theobrobiini, mis on samuti stimulant ega lase uinuda. Kui sul on uneprobleemid, siis loobu shokolaadist 5 tundi enne magama minekut.

Toidud hea une jaoks. 

Toidud mis on rikkad magneesiumi ja B grupi vitamiinide poolest. Mõned une eksperdid soovitavad lisandina tauriini, magneesiumi ja B6 vitamiini.

  • Mandlid on rikkad trüptofaani ja magneesiumi poolest, mis aitavad lihaseid lõdvesetada. Mandlis leiduvad valgud aitavad hoida veresuhkrutaseme ühtlasena magamise ajal. Proovi peotäis leotatud mandleid tunnike enne magama minekut.
  • Kirsid– on melatoniinirikkad. Melatoniin on kemikaal, mis kontrollib keha sisemist kella, mis reguleerib und. Kirsse soovitatakse süüa 1 tund enne magamaminekut või enne reisi kui soovitakse näiteks lennukis magama jääda.
  • Rahustavad teed nagu piparmündi  ja kummeli tee. Kummelitees olevad aminohapped aitavad lõõgastuda ja mõjuvad kerge rahustina. Piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. Piparmünt aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Kuid ära joo vahetult enne magamaminekut, muidu oled sunnitud pissihäda peale keset ööd ikkagi üles ärkama.
  • Köögiviljad nagu porgand, seller ja spinati sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi, mis alandavad vererõhku, vähendavad stressi ja rahustavad.
  • Banaanid on praktiliselt kooritav unerohi. Kaalium ja magneesium aitavad musklitel lõõgastuda. Banaanid sisaldavad ka aminohapet L-trüptofaani, mis on seotud 5-HTP ajus, mis vahendab serotoniini( rahustavat heaolu hormooni) ja melatoniini.
  • Linaseemned sisaldavad palju omega 3 aga ka omega 6 ja omega 9, mis on kõik vajalikud, et tagada hea uni. Paljud inimesed on enda jaoks avastanud, et 1 teelusikatäis jahvatatud linaseemneid toob neile suurepärase une.
  • Mesi– kui suhkur on ergutava, rahutuks tegeva toimega, siis mees leiduv naturaalne suhkur on rahustava ja uinutava toimega.  Ravidoos on1 teelusikatäis enne magamaminekut.

Unevõlg

Students sleeping in lecture theatre

Kui 7-8 tundi und mõjub meile tervendavalt ja noorendavalt, kas siis 10-11 tundi mõjub äkki veel paremini? Kahjuks mitte, uuringud on näidanud, et pikemal perioodil kestev ülemagamine võrdub alamagamisega.

Kui sul aga mingil põhjusel jääb nädalas magamata juba 10 tundi, siis oleks mõistlik see tagasi magada. Näiteks võid järgmisel nädalal lisada oma magamisajale iga päev 1-2 tundi lisaks.

Kui sul on unevõlg tekkinud juba mitu nädalat, kuud või aastat,  siis oleks mõistlik võtta puhkus ja mitte selleks, et kolada mööda poode või teha kodus remonti, vaid selleks, et end korralikult välja magada. Soovitav oleks siis mitte tarbida stimulante nagu kohvi ja teisd koffeiin sisaldavaid jooke, mis maskeerivad su väsimust. Mine võimalikult vara magama ja maga nii kaua kui ärkad üles naturaalselt, ilma äratuskellata. Alguses võib uni kesta 12 tundi jutti või isegi rohkem, lõpuks peaks aga unevajadus täis saama ja su unemõõt loksub jälle paika.

Võimalusel ära tekita omale uut unevõlga.

Hea une nipid

Tihti  on hetk enne uinumist ainuke võimalus olla omaette ja seda ära kasutades hakatakse voodisse jõudes  mõtlema tagasi oma päevale ja  tulevasele päevale  ja  analüüsitakse, kuidas ühte või  teist asja teha või paremini teha.  Sündmused muudkui ketravad ja ketravad peas ega lase kuidagi uinuda.  Oluline oleks arvuti või teleri eest ära tulla juba mõnikümmend minutit varem, võtta aega  omaette olemiseks ja lõpetada eelneva ja järgneva päeva sündmustele mõtlemine enne voodisse minekut.

Hästi aitavad ka soe vann, massaz, rahustav muusika, päeval piisav liikumine, õhtul venitusharjutused ja mediteerimine. Suureks abiks on ühel ja samal ajal magamaminek ja ärkamine. Magamistuba võiks olla jahedam ja kottpime ning sealt võiks puududa televiisor, arvuti ja muud elektriseadmed, või siis võiks need vähemalt enne magamaminekut seinast välja tõmmata või hoida oma voodi juurest vähemalt 4 meetri kaugusel.

Ja veel, igaüks on oma elu superstaar, me lihtsalt unustame selle. Ja seda on vaja endale igapäev meelde tuletada, et garanteerida endale ilus uni , ilus päev ja ilus elu. Voodisse jõudes korda endale kuni uinumiseni: Ma olen armastus, ma olen rahu, ma olen terve, ma olen tark, ma olen ilus, ma olen hea, ma olen valgus,  ma olen……   : )

Uni on palju väärtuslikum kui me arvame. Kui annad oma kehale piisavalt puhkust ja head toitu, siis võid unustada “face liftid” ja ravimid, sest näed välja ilus, nooruslik ja terve!

images-1

Kasutatud kirjandus

  • http://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/sdd/why.html
  • http://www.realfarmacy.com/the-5-best-and-5-worst-foods-for-sleep/
  • http://www.realfarmacy.com/33-keys-to-more-restful-sleep/
  • http://www.health.com/health/gallery/0,,20459221_last,00.html
  • http://blogs.hbr.org/2009/01/why-sleep-is-so-important/
  • http://www.webmd.com/sleep-disorders/features/moms-sleep-deprivation
  • http://www.health.harvard.edu/newsweek/Repaying-your-sleep-debt.htm
  • http://greatist.com/health/cant-sleep-advice-and-tips#footnote-node-2031-12
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Uni
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1565709
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23005039
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21531247