Home » Jooga » Jooga kasulikkus

Jooga kasulikkus

Miks on lastel vaja joogat

Me elame teadaolevalt ajaloo kõige kiiremal ja stressirohkemal ajal ja see ei kehti ainult täiskasvanute kohta, vaid laste kohta samuti. Noorukid kasvavad maailmas, kus on järjest raskem orienteeruda. Puberteet tundub tänapäeval olevat teatud liiki vältimatu kaos, millest igaüks end kuidagi läbi peab saama närida. Liigne rahutus, liikumisvähesus, kahjulikud keskkonnamõjud, koolistress ja tulevikuga seotud hirmud võivad olla väga koormavad. Paljud noorukid kannatavad tänapäeval seljavalude, keskendumisraskuste ning hingamisprobleemide käes või paistavad silma äärmuslikult rahutu käitumisega. Käitumishäired on tihti ohumärgid, mis viitavad probleemidele perekonnas või on märgiks eripärasele tundlikkusele või intelligentsusele, mida liiga vähe mõistetakse.

Vanematel ei jätku oma laste jaoks enam piisavalt aega ja lapsed tunnevad, et neist ei hoolita. Sellest saabki lastel alguse madal enesehinnang ja enda mitteväärtustamine. Oma vaba aja veedavad lapsed telerites, i Padides või arvutites ja tapavad üksteist järjest reaalsemate relvadega, tuues ka pärisellu kaasa vägivaldset suhtlemist ja  konflikte. Nii ei tekigi lastel empaatiat ja kaastunnet. Asi on läinud isegi niikaugele, et paljud noored ei oskagi omavahel ilma elektroonikata suhelda, neil on igav koos olla, sest neil puudub igasugune kujutlusvõime ja loovus. Ka suhtlemine loodusega jääb järjest rohkem tahaplaanile, selleasemel hulgutakse sihtult tänavatel või kaubanduskeskustes.

Paljud vanemad ei oskagi ajanappust teisiti lahendada kui püüavad seda kompenseerida lastele meelepärase toidu, riiete või asjade ostmisega, nii õpivadki lapsed juba varakult suruma oma tunded ja emotsioone alla. Lõpuks taandubki kõik vaid ego ja väliste vajaduste rahuldamisele ning sisemised vajadused jäävad tähelepanuta. On üsna tavaline stsenaarium, et täiskasvanuna meie lapsepõlves allasurutud tunded ja emotsioonid lõpuks käärviva ja kihisevana pinnale purskuvad, mürgitades tervist, suhteid, elu ja tegelikult kogu maailma.

Ka koolides nõutakse lastelt rohkem kui kunagi varem ning paljud lapsed ei tule nii suurte ootustega toime, mis viib nad stressi ja alaväärsuskompleksi tundmiseni ning tekitab vastumeelsust õppimise ja kooli suhtes. Kuigi koolis õpetatakse lastele matemaatikat, keeli, ajalugu ja palju muud ning selleks on olemas kõrgelt kvalifitseeritud õpetajad ja väljakutseid pakkuv tunniplaan, pole head õppetulemused alati iseenesestmõistetavad. Siin ei aita ka hinnetesüsteem, kiitused, laitused ja ähvardused. Ilma sisemise motivatsiooni, enesedistsipliini, vastutuse ja kannatlikkuseta ei ole lapsed suutelised keskenduma ja teadmisi efektiivselt omandama. Samas on riiklik kooliharidus tugevalt fokusseeritud ratsionaalsete ja materiaalsete teadmiste kasutamisele, pakkudes liiga vähe võimalusi ja ettevalmistust noore isiksuse igakülgseks arendamiseks, mõjudes tihti teatud liiki „korsetina“, mis individuaalset arengut isegi takistada võib.

Oled sa mõelnud, millist maailma, me homseks loome? Millised inimesed kasvavad meie lastest?

Mida me oma laste heaks teha saame?

  1. Neid armastada.
  2. Nende enesekindlust tugevdada.
  3. Neid innustada.
  4. Neid kuulata.
  5. Õpetada neile austust enda vastu.
  6. Näidata neile nende tegelikke võimeid.
  7. Tuua nende ellu Jumal/Looja/Usk
  8. Arendada neis armastust õppimise vastu.
  9. Võimaldada neil end ühiskonna osana tunda.
  10. Lasta nad vabaks.

Yogi Bhajan: In the Name of the Cosmos./ Kosmose nimel.

Jooga lastele – õige aeg alustada!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eestis on lastejooga veel suhteliselt vähe levinud, kuigi ilmselgelt on tegemist ühe vajalikuma õpetusega laste ja noorte  jaoks.

Mida varem lapsed joogaga alustavad, seda kergem on neil täiskasvanuna, kuna paljud käitumismustrid, millega me elu jooksul sageli võitlema peame, on alguse saanud just meie esimestel eluaastatel.

Jooga annab lastele kindla jalgealuse ning alternatiive või lisavõimalusi, kuidas toime tulla meediast, koolist ja sõpradelt tulevate mõjutustega. Kuna nad on veel kasvueas, siis suudavad teismelised neurofüsioloogilisi ja mentaalseid õpikogemusi palju sügavamal, tugevamal ja kestvamal moel omandada, kui see täsikasvanute puhul on. Kui joogaga juba varajases eas alustada, on suurem võimalus jõuda joogas meistri tasemele ja küpseda autentseks, teadlikuks ja vastutustundlikuks inimeseks.

Jooga on iidne teadus, mis arendab tugevust, vastupidavust ja teadlikkust. Jooga annab lastele omal lõbusal viisil edasi kõik need kasvamiseks ja eluks vajaminevad oskused ning aitab paremini mõista lastel iseennast, ümbritsevaid inimesi ja loodust. Lisaks sellele arendab jooga ka loovust, iseseisvat mõtlemist, aitab tasakaalustada paremat ja vasakut ajupoolkera. Jooga aitab ka unehäitete, tähelepanupuudulikuse ja tujukuse küüsis vaevlevaid lapsi. Jooga ja mediteerimine aitavad lastel paremini keskenduda ja mõista mida ja mks nad midagi teevad.

Jooga arendab väga olulisi inimlikke väärtusi ja neid tuleks teadvustada võimalikult varakult:

  • Enda-adumine
  • Enesekontroll
  • Vastutus
  • Usk
  • Empaatia
  • Emotsionaalne intelligentsus
  • Kaastunne
  • Kannatlikkus

Emotsionaalne intelligentsus hõlmab suurt omaduste skaalat, oma alla surutud emotsioonide adumist, suutlikkust tujusid reguleerida, teiste emotsioone ära tunda ja neist aru saada, oskust, end hoolimata frustratsioonist motiveerida, suutlikkust impulsse kontrollida ning viimaks suutlikkust olla empaatiline. Koos hingamise aeglustumisega, mõtete jälgimisega ja nõudlike asendite juurde kuuluva ebamugavuse ja väsimuse talumisega, areneb lastes ja noortes tähelepanu oma keha ja vaimu suhtes. Enda tunnetamine on esimene samm enesekontrolli ja empaatia suunas teiste vastu. Empaatia ja kaastunne on praegusel Veevalaja ajastul ühed tähtsaimad omadused inimeseks olemise juures.

Noorte mõistma õppimine, nende toetamine ja juhendamine

Kuigi tänapäeval on palju infot internetis vaid ühe nupulevajutuse kaugusel, vajavad lapsed rohkem kui ainult infot. Nad vajavad oskusi, et seda infot selekteerida, hinnata ja mis kõige tähtsam, osata sellest lahti lasta.

Selleks, et me oskaksime last suunata ja juhendada peame me esmalt ennast kasvatama, endast teadlikuks saama ning saavutama meisterlikkuse teadmistes enda kohta ning me ei tohiks võimalusel mitte kunagi lapsele halba eeskuju anda, sest nad õpivad eelkõige eeskuju põhjal. Siirus, ausus, otsekohesus, julgus, alandlikkus, kannatlikkus, vastupidavus, visadus, rahu, rahulikkus ja enesevalitsus on omadused, mida inimene õpib palju paremini eeskuju ja näidete kui ilusa rääkimise kaudu.

Teadlik joogaõpetaja saab läbi oma olemuse ja näidete lapsi pehmelt ja armastavalt õpetada ja suunata. Lastejooga ei tähenda krampikult paigalistumist ja ja asanade tegemist või mediteerimist. Jooga on lastele eelkõige võti loovmaailma  ning enese paremaks tunnetmiseks läbi mängimise ja muinasjuttude kuulamise, joonistamise, laulmise, naermise, kaasamõtlemise ja eneseväljendamise. Mõistva juhendamise ja eeskujuga suudab joogaõpetaja noorukeid toetada, et nad puberteedi raske aja üle elaksid ning neile juba varastes aastates teed juhatavaid impulsse kaasa anda.

Lapsed vajavad vanemate juhendamist , toetust ja orientiiri igas vanuse rühmas. Inimolendi holistlik kasvatus peaks algama sünnist ja kestma terve elu. Tervikliku inimese viis põhiaspekti, mis vastavad peamistele inimese arenguvaldkondadele on: kehaline, vitaalne, mentaalne, hingeline ja spirituaalne aspekt. Nende aspektide arengufaasid vältavad terve elu. Et juba maast-madalast oskaks laps oma keha eest hoolitseda: olla tugev, terve ja vastupidav. Et laps õpiks valitsema oma energiat, mõtteid ja ego. Et laps saaks teadlikuks oma limiteeringuteta potensiaalist.

Lastejooga õpetajate koolitus

Olles ise joogaõpetaja ja kolme poisi ema, näen kui oluline on alustada joogaga võimalikult vara. Oleks lausa hädavajalik, et ka Eestis jõuaks jooga koolidesse ja lasteasutustesse.

Seetõttu soovingi südamest jagada seda kuulutust nendega kel on soovi ja võimalust tulla lastejooga õpetajate koolitusele, et mõista, aidata ja suunata lapsi tervema ja õnnelikuma elu poole. Et meil kõigil oleks ilusam ja parem homme.

Koolitus sobib kõigile, kel vähemal või rohkemal määral lastega tegelemist, nii emadele isadele, vanavanematele kui õpetajate ja psühholoogideni välja. Koolitusele  registreerumine on pikenenud 18 maini. Koolitust juhendavad Atma Singh ja Siri Copal Kaur Saksamaalt.

Jooga kasulikkus

Kindlasti oled palju kuulnud sellest, et jooga on väga hea ja kasulik. Jooga praktiseerimine ei aita sul ainult säiltada tervislikku kehakaalu või anda rohkem painduvust. Kas sa ka teadsid, et joogaga tegelemine annab sulle parema une, vähendab stressi, tugevdab immuunsussüsteemi ja aitab sul iseenda ja teistega paremini läbi saada. Jooga regulaarne praktiseerimene on kasulik nii kehale, meelele kui hingele.

Painduvus

Mida vanemaks me muutume, seda vähem me paindume. Üks tähtsamaid faktoreid säilitamaks tervet keha, on painduv selg, mis majutab kesknärvisüsteemi ning võimaldab liikumist. Kui seljas on konflikt, siis selja lihased tõmbuvad jäigaks ning lähevad pingesse, et vähendada selja liikuvust ning kaitsta kesknärvisüsteemi. Liigutamine ja venitamine erinevates asendites suuendab painduvust ja hoiab keha noorena.

Tugevus

Lihas mida ei kasutata pidevalt, hakkab atrofeeruma. Paljud jooga asendid ehk asanad toetavad su oma keha raskust täiesti uuel moel. Näiteks seismine ühel jalal või tõstes kogu keha ainult käte abil. Sel viisil saavad koormust kõik musklid, isegi need millest sa varem pole olnud isegi teadlik. Regulaarne jooga hoiab kogu keha musklid toonuses, mitte ainult need, mis väljast poolt näha on, vaid ka sisemised.

Tasakaal

Tasakaalu tunnetus on väga oluline, eriti vanemaks saades. Tasakaalus püsimine on täiesti õpitav ja harjutatav. Joogas ei õpita tasakaalus püsimist ainult füüsiliselt. Tänapäeval on inimesed väga pinges, meie sümpaatiline närivisüsteem on pidevalt ülekoormatud. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Samuti kasutatakse rohkem vasakut ajupoolkera ehk ratsionaalset mõtlemist, kuid meie parem ehk loominguline ajupoolkera on tihtilugu alakasutuses. Jooga tasakaalustab ka parasümpaatilist ja sümpaatilist närvisüsteemi ning vasakut ja paremat aju poolkera.

Tervislik eluviis

Regulaarne jooga harrastamine mõjutab tahes tahtmata sinu kõiki elutoiminguid. Tekib huvi loomulikuma ja tervislikuma elustiili ja toitumise vastu. Tajud paremini, mis su tervisele ja enesetundele head teeb. Võibolla tekib sul soov loobuda isegi suitsetamisest, alkoholist või muudest tervist kahjustavatest eluviisidest.

Rohkem energiat

Nagu igasugune füüsiline tegevus, annab ka joogatamine energiat. Näiteks hommikune kohvi annab sulle küll korraks energiat, kuid pealelõunal energia tase langeb. Regulaarne jooga praktiseerimine annab sulle energiat kauem ja ühtlasemalt. Hommikujooga annab enrergiat terveks päevaks. Jooga õpetab mitte ainult energiat produtseerima, vaid ka seda suunama, lastes energial voolata läbi kogu keha, parandades samal ajal keha igat rakku. Joogatamine peaks sulle alati andma energiat, kui aga tunned end peale tundi väsinuna, siis on see märk sellest, et oled asendeid tehes enesega võidelnud või end liigselt forsseerinud. Et energia saaks vabalt voolata, pole vaja kramplikult taga ajada asendi täiuslikust.

Tugevam immuunsus

Seedimine ja immuunsussüsteem on omavahel tugevalt seotud. Hea seedimine tagab hea tervise. Joogas pööratakse suurt tähtsust toidu omastamisele ja seedimisele. Paljud harjutused stimuleerivad seedimist ja läbi selle ka immuunsussüsteemi. Jooga praktiseerimine stimuleerib kogu keha ja aitab meil tosksiine välja uhtuda.

Liigeste tervis

Inimesed, kellel on artriit saavad tihti regulaarsetest joogaharjutustest abi. Jooga ei koorma liigselt liigeseid.

Valuvaigistav

Alaselja valud ja ülaselja pinge on enim esinevaid tervise häireid tänapäeval. Inimesed veedavad palju aega auto roolis või arvuti taga istudes, mis muudab selja kangeks ja paindumatuks. Joogas on väga oluline hoida oma selg sirge ja hästi painduvana. Paindlikkus ja tugevus võib aidata ära hoida selja valusid. Samuti võivad paljud jooga harjutused aidata ka juba paljude krooniliste valude korral nagu liigeste pea või seljavalud.

Parem hingamine

Enamik inimesi ei pööra oma hingamisele eriti tähelepanu ega ole teadlikud, et see kuidas me hingame mõjutab väga palju meie tundeid, emotsioone ja mõtteid. Jooga hingamisharjutused, mida kutsutakse pranajamaks on palju erinevaid tehnikaid, mis on väga kasulikud kogu keha jaoks. Mõned kindlad hingamis tüübid aitavad rahustada meie kesknärvisüsteemi, mis on kasulik nii kehale kui psühhikale.

Mentaalne rahu

Mõnedel kehaasenditel ehk asanadel on suur mõju psühhikale. Konsentreerumine täielikult ja pühendunult asendi tegemisse su meel automaatselt rahuneb. Mediteerimine on samuti võimas vahend, mis aitab sul oma peas toimuvat jutuvada pisut kaugemalt jälgida ja õppida rahulikuks jääma. Eriti hästi on seda jooga ja mediteerimise rahustavat mõju tunda ka tavaelus, erakorralistes situatsioonides, näiteks sünnitamisel, shokeerivate uudiste teadasaamisel või rasketes kõnelustes.

Alandab stressi

Füüsiline aktiivsus on teada tuntud stressi alandaja. Jooga tunnis on lisaks veel rahulik vaikne õhkkond või mängib ilus muusika, põleb küünal või suitseb viiruk. Sul ei ole kuhugi kiiret, sa ei pea midagi tõestama, ega kellegagi võistlema. See on sinu aeg. Sa lihtsalt oled hetkes ja pühendud sellele, mida sa parasjagu teed, ilma et keegi sind kritiseeriks või hindaks. Joogas oled sa fokusseeritud harjutustele ja hingamisele ega saa end stressoritest mõjutada lasta. See kõik vähendabki stressi ja joogatuni lõppedes on sul tavaliselt palju parem olemine.

Alandab kaalu

Kombineerituna regulaarsete harjutuste ja kehasõbralikuma toitumisega aitab jooga sul kaalu kontrolli all hoida.

Mentaalne teravus

Regulaarne jooga praktiseerimine aitab sul parandada konsentreerumist ja mälu. Uuringutes on leitud, et jooga harrastamine aitab ennetada isegi Alzheimeri tõbe.

Tugevdab närvisüsteemi

Aju närvid vajavad pidevalt toitainete ja hapniku varustatust vere kaudu. Kui vereringlus ei toimi efektiivselt, siis võivad tekkida närvikahjustused. Jooga aitab kaasa vereringele, et veri saaks takistusteta liikuda varvastest südameni. Jooga tõstab ka energia liikumist läbi teatud närvide.

Stimuleerib kehavedelike ringlust

Suurenenud südamelöökide ja sisemiste kudede ning organite massazi tõttu suurendab jooga vere, lümfi ja teiste kehavedelike ringlust.

Arendab suhtlemist

Paljud inimesed ei julge vabalt suhelda, rääkimata laulmisest või avalikust esinemisest. Kui kurgu tšakra on tasakaalust väljas, siis on raske end väljendada ja tekib hirm oma mõtteid välja öelda. Liiga palju energiat selles piirkonnas sünnitab klatšimist ja annab valju pealetükkiva hääle. Probleemid ilmnevad kurgu-, kõrva- ja häälepaelte haigustena ja kaelavaevustena. Joogastiilides kus loitsitakse mantraid, on võimalik oma kurgutshakrat avada ja tasakaalustada. Mantrate loitsimine ja teatud harjutused aitavad energia kurgu piirkonnast vabastada, regulaarsel treenimisel väljendub see kõlavama, julgema ja selgema hääle ja mõtete välja ütlemisena.

Parem uni

Kindlasti on paljud inimesed hädas sügava une puudumisega. Öö läbi und otsides on hommikul raske ärgata ja nii on päev juba hommikust saati väsitav. Jooga praktiseerimine juba paar korda nädalas, annab sulle sügavama ja kvaliteetsema une.

Keha parem tundmine

Paljud inimesed ei tea sõna otseses mõttes oma keha tegelikke võimeid ega tunne end oma kehas hästi. Sa võid aga üllatuda, kui hästi su keha on võimeline painduma või kui kaua ühes asendis olema. Sa hakkad tundma ja teadma igat kohta oma kehas. Sinu rüht muutub paremaks, õlad on taga, kõht sees, selg sirge, pea püsti. Regulaarsed joogaharjutused muudavad sind oma kehas kindlamaks, sa õpid oma keha paremini tundma ja seda rohkem armastama.

Teadlikkus

Ehitades samm sammult teadlikkust oma kehast, oma tunnetest ja maailmast oma ümber, jõuad lõpuks arusaamisele, et väljaspool aega ja ruumi ning kuju ja vorme on kõik üks. Jooga aitab sul paremat kontakti saada iseenda, teiste inimeste, maa ja loodusega. Jooga praktiseerimine ja mediteerimine aitab kuulata oma südamehäält ehk intuitsiooni. Sa tunned, mõtled ja näed selgemalt elu seoseid ja nn. suurt pilti. Jooga aitab sul aru saada, et sina ja sinu mõtted ei ole päris üks ja sama. Sa ei reageeri “üle.” Sa saad teadlikuks, et iga mõte on justkui seeme, mida külvad oma ellu, et see manifesteeruks. Sa hakkad valima oma mõtteid. Nii leiad sa väljapääsu oma hirmudest ülesaamiseks ja enesega rahu leidmises. Teadlik meel aitab sul langetada efektiivseid otsuseid ja teha nn. parimaid valikuid. Joogat harrastades saad teadlikuks oma sisemisest väest ehk kundalinist. Saad teada, et igaüks meist on loov, unikaalne, kordumatu ja lõpmatu potensiaaliga.

Lõpetuseks

Mis kõige tähtsam jooga sobib igas vanuses, kaalus ja pikkuses inimesele, kaasa arvatud rasedale. Joogas ei ole oluline, kes sa oled, mida sa usud või kellena sa töötad. Jooga on inimesele üks loomulikumaid treeninguid. Kas olete märganud, et beebid justkui sünnivad joogidena. Jooga võib olla vastunäidustatud vaid mõne üksiku terviseprobleemi korral. Joogat on võimalik harrastada peaaegu igal pool ja igal ajal. Joogat saab harrastada koos pere ja sõpradega.

Eesti laste tervis ja toitumine

Inimene omandab oma toitumisharjumused juba varajases lapsepõlves. Hilisemas elus on märksa raskem juba midagi muuta. Ehk see mida sa sööd lapsepõlves mõjutab ka kõiki hilisemaid toitumisharjumusi sinu elus, millest omakorda oleneb sinu tervis ka täiskasvanuna. Seetõttu on iga lapsevanema südameasi anda oma lapsele tervis kogu eluks.

Eesti laste tervis

Eestlased on harjunud mõtlema, et jah seal Ameerikas või Inglismaal või Soomes on ülekaal, allergiad ja lapsed söövad rämpstoitu. Meie siin ikka toitume palju tervislikumalt ja anname oma lastele puhast kodumaist toitu.

Kas ikka on nii?

Loomulikult on hea valida esmajärjekorras toit oma lähiümbrusest. See, et toit on kodumaine, ei tähenda aga enam ammu seda, et see oleks tingimta ka pestitsiidide, fungitsiidide, loomse toidu puhul ka kasvuhormoonide ja antibiootikumide vaba. Lisaks sellele sisaldab loomasööt ka GMO-d ( teravili, soja, mais jne.), mis mõjutab otseselt liha , piima ja munade kvaliteeti. Kasuks ei tule kindlasti ka toidu liigne töötlemine, rafineerimine ja lisaainete lisamine.

On teada fakt, et eestlased on üks kehvema tervisega riike terves Euroopas. Eesti vastsündinuil jääb tervena elada vähem aastaid kui mis tahes teise EL-i riigi elanikel. Laste hulgas on vohama löönud tähelepanuhäired, hüperaktiivsus, autism, diabeet jne. Pidevalt kasvab ülekaaluliste inimeste osakaal, sealhulgas ka rasvunud laste hulk. Palju esineb allergijaid, toidutalumatusi ja toitumishäireid. Laste hulgas on kasvanud nõudlus ka hambaravi teenuste järele.

Terviseprobleemid tekivad lastel juba enne kooli. Riikliku programmi „Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005” raames tehtud uurimistööst järeldati, et 2/3 koolilastest toitub ebatervislikult ja 27% liigub vähe. Kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemuste alusel söövad Eesti kooliõpilased naaberriikide õpilastest oluliselt vähem puu- ja köögivilja.

Iga vanem unistab, et tema laps oleks terve, tugev ja andekas

Kes meist ei soovi anda oma lapsele parimat. Kuid kui paljud vanemad pööravad tähelepanu sellele mida see laps siis sööb. Paljud vanemad väidavad, et neil pole lihtsalt aega pidevalt laste toidulauda jälgida ning neid tervislikumalt sööma suunata. Siin tuleks endale teadvustada, et haige , väsinud, keskendumisraskustega ja tujukas laps nõuab tunduvalt rohkem aega kui igapäevane tervisiku toitumise sisse juurutamine.

Tervislik toit on kulukas. Kindlasti mitte kulukam kui haige lapse peale kulutatud aeg ja ravimid.

Osa vanemaid kurdavad ka lapse sõprade halva mõju üle, kes söövad teisiti. Kuid on ju iga lapsevanema kohus seista oma lapse tervise ja heaolu eest, sõltumata sellest, missuguseid valikuid teevad teised vanemad. Kui laps kasvab suuremaks, võib selguda, et tema sõprade kodused reeglid ja kohustused erinevad veel paljudes asjades, nagu näiteks alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine, ropendamine jne. Kas laseksite siis oma lapsel samuti toimida pelgalt seetõttu, et teised vanemad ju ei keela?

Või on hoopis sellised vanemad, kes enda arvates annavad lastele väga tervislikku toitu, kuid lapsed on ikka haiged või pahurad. Tihti on lugu aga selles, et vanematel pole tegelikkuses õrna aimugi, mis on lapse jaoks tervislik toit. Seda ei saa ka pahaks panna, kuna toiduteemalist infot tuleb ustest ja akendest. Siin on vaja lihtsalt põhjalikult uurida ja ise ka kaasa mõelda ning teha sellised valikud kus tõepoolest on näha, et laps on rõõmsameelne ja terve nii füüsiliselt kui vaimselt.

Milline on Eesti lapse toidulaud?

Statistikaamet uuris 2004 aastal eestlase toidulaua koostisosasid. Selgus, et peamine eestlaste toiduaine on kartul. Sellele järgnevad piimatooted, teraviljatooted, mahlajoogid, sealiha ja värskest kraamist kapsas ja õun. Eriti halvad on laste toitumisharjumused, kes suurema osa oma taskurahast kulutavad karastusjookidele, maiustustele ja krõpsudele.

Lasteadeades, koolides ja ka paljudes kodudes jäävad silma kindlad toidud, mida lastele järjepidevalt ja igapäevaselt pakutakse. Menüüs on rohkelt piimatooteid, eriti suur on just magustatud piimatoodete osakaal nagu kohupiim, kohukesed, jogurtid, jäätised, ka juustu jne. Teine suur hitt on valge rafineeritud nisujahu ja sellest tehtud toidud- sai, makaronid, pudrud, pizzad, koogid, muffinid, küpsised jne. Kindlasti ei puudu ka laste laualt lihatooted nagu viinerid, vorstid, singid, lihapallid jne.
Suhkrust parem ei räägigi, seda lisatakse putrudele, kookidele, küpsistele, magustoitudele. Kommid, mahlad, morsid, limonaadid jms. suure suhkrusisaldusega joogid on laialdaselt kasutatavad ja tunnustatud laste menüüdes.

Probleemsed kohad eesti laste toitumises

Suhkrul ja jahutoodetel on suur osa meie toidulauas. Eesti on suhkru tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas väga kõrgel kohal. Noori suunatakse teadvustama oma suhkrutarbimist ning tegema tervislikumaid valikuid toitumise osas. Lähtutakse varasematest laiaulatuslikest uuringutest, mis näitavad, et Eesti lapsed tarbivad WHO ( Maailma tervishoiu Organisatsioon) soovituslikust maksimaalselt 10% päevasest sahharoosi normist tunduvalt rohkem, lausa 15%. Lisaks ohustab koolilapsi kõige enam just ebatervislik toitumine (Haigekassa, 2006)

Suhkrutarbimise vähendamiseks ja inimeste toitumise teadlikkuse tõstmiseks on Eestis läbi viidud mitmeid kampaaniaid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. Näiteks koolis tasuta puuviljade jagamine, kuna uuringute alusel tarbib Eestis puuvilju iga päev vaid iga kolmas laps. Eesmärgiks on edendada laste tervislikku toitumist ning vähendada laste ülekaalulisuse kasvu. (Põllumajandusministeerium, 2009).

Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi poolt 1997. aastast läbi viidud koolitoidu menüüanalüüside tulemusi, mis on näidanud, et laste toidus on põhivigadeks vitamiinide C ja D vähesus, mineraalainetest raua ja kaltsiumi vähesus ning küllastunud rasvhapete ja naatriumi (Na) liig, samuti vähene veesisaldus (Eesti toitumis- ja toidusoovitused, 2006).

Eesti laste tervisliku toitumise soovitused

Puu ja köögiviljad

Väga oluline on tõsta Eesti laste menüüs just köögi- ja puuviljade hulka. Ideaalis peaks paljude Euroopa riikide tunnustatud toitumissoovituste järgi laps sööma vähemalt 3 portsjonit puuvilja päevas. Soovitatakse süüa ka nn. vikerkaarevärve. Seetõttu ei piisa kindlasti ainuüksi kartuli söömisest. Väga tervislik on süüa aedvilju toorelt ehk siis ilma küpsetamata ja ilma suhkrut, soola ja muid lisaaineid lisamata. Toorena soovitatakse süüa lausa 50 % päevasest kogusest. Hea uudis on see, et lastele üldjuhul maitsevadki kapsas, porgand ja kaalikas tooretena palju rohkem.

Tervise ameti määruse kohaselt on lastele punkti 5 ja 6 kohaselt ette nähtud köögivilju (soovitavalt värskelt ja kohaliku päritoluga) pakkuda vähemalt iga päev ja puuvilju vähemalt 3 korda nädalas.

MTO ja Tervise Arengu Instituudi juhise kohaselt peaks mitu korda päevas sööma erinevaid köögivilju ja puuvilju. ETTA toidupüramiid, mis on tehtud Harvardi püramiidi järgi on samuti soovitatud ära süüa 3-4 portsjonit puuvilja, köögivilju aga lausa 5-7 portsjonit päevas.

Teraviljad

Kuigi viimasel ajal on rafineerimata täisteraviljade tähtsus tõusnud, siis lastele pakutakse ikka veel valdavalt rafineeritud( tugevalt töödeldud) jahutooteid nagu pasta, sai, koogid, saiakesed, küpsised jne. Oluline on teada et kõik valgest rafineeritud jahust tooted, ka valge riis, käituvad organismis samamoodi nagu suhkur, tõstes energia koheselt väga kõrgele ja natukese aja pärast viies energia juba väga alla. See oleks nagu sõit ameerika mägedel, mida iseloomustavad hästi ka ühel hetkel eufoorias ja teisel hetkel juba jonnivad lapsed. Seepärast lapsed neid tooteid armastavadki kuna nad teavad, et hetk pärast söömist valdab neid õnne ja rahulolu tunne. Kahjuks see tunne on vaid üürike ja juba järgmisel hetkel on vaja uut “laksu”.

Saiakesed, pasta ja muu selline on kiirelt imenduvad süsivesikud, mis soodustavad kestval tarbimisel diabeeti, rasvumist, kõhukinnisust, põletikke, hilisemas elus südamehaigusi jne. Samuti ei sisalda need tooted vitamiine ning mineraalaineid, nende nn. tühjade kalorite seedimiseks peab organism võtma lapse kasvavalt kehalt seedimiseks puuduolevad ained.

Täisteraviljad on rafineerimata, aeglaselt imenduvad süsivesikud, kiudaine, mineraalide ja vitamiinide rikkad, soodustades seedimist. Teravilja soovitatav päevane kogus on 3-5 portsjonit päevas. üks portsjin on näiteks viil leiba.

Piimatooted

Enamus inimesi teab vaid seda, et piim ja piimatooted on ainukesed kaltsiumi allikad, kuid mitte seda, et nende kestval ületarbimisel võib tekkida suur oht tervisele.

Meil siin Eestis on piimatoodete valik väga lai, kuid enamus lastele mõeldud piimatoodetest on suure suhkru ja rasva sisaldusega, täis lisaaineid. Jäätis, magustatud jogurtid, kohupiimad, kohukesed ja paljud muud taolised tooted on väga kaugel tervislikust toidust. Näiteks Inglismaal pole pooltki sellist piimatoodete sortimenti, ka tarbitakse seal piimatooteid palju vähem, kuid nende luud ja hambad on tunduvalt paremas seisukorras kui meil.

Inimesed ei tea eriti ka seda kui palju piimatooteid päevas võib üldse laps süüa. Näiteks juust on suure soola ja rasvasisaldusega ning seda on soovitatud ETTA toitumisjuhistes täiskasvanule süüa mitte rohkem kui 60 g. päevas. Väikelastele ei ole juust kindlasti parim toiduaine.

Lapsele, sh väikelapsele (v.a imik) pakutav ööpäevane piimakogus ei tohiks olla üle 400 ml. Klaas piima on juba u. 200 ml. , väike jogurtitops 150 ml. Kui toiduvalmistamisel kasutada samuti piimatooteid on ületarbimine väga kiirelt tekkima.

Liiga suures koguses piima joomine võib rahuldada küll energiavajaduse, kuid põhjustada küllastunud rasvhapete liigtarbimist ning toitainete defitsiiti, sh. rauavaegust ja rahhiiti. Ühekülgne piimatoit takistab raua imendumist ja põhjustab lastel toitainete vaegust ja rauapuudusaneemiat (Eesti Arst 8, 2001, lk 331-333).

Lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele hoiatavad lastearstid kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas võib piim sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas mida meil poodides müüakse hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Lehma või mõne muu looma piim ja sellest tehtud tooted ei ole hädavajalikud lapse menüüs, kuna vähemalt 2 aastaseni peaks laps saama WHO andmetel oma ema piima. Kui see tõesti ei õnnestu, siis tuleks mõelda taimsete piimade või äärmisel juhul ka kitsepiima peale. Veel mõni aeg tagasi olid meil olemas ammed, kes imetasid vajadusel teiste inimeste lapsi. Näiteks shimpansid, ehk inimese kõige lähemad sugulased imetavad oma poegi u. 5 aastat ja nende keskmine vanus on u. 50 aastat.

Väikelaps saab aga vajamineva kaltsiumi kätte sealt samast kus seda ka kõik teised liigid seda loodusest saavad ja vaid mõned sajad aastad tagasi ka inimkond ise. Ükski teine liik ei toitu rinnapiimast pärast imetamisperjoodi. Kaltsiumit saab ka sellistest toitudest nagu seemnetest, pähklitest, brokolist, lillkapsast, apelsinist, kaunviljadest, kuivatatud puuviljadest, rohelistest taimedest, täisteraviljadest jne. Selleks , et kaltsium imenduks on vaja lasta lastel võimalikult palju liikuda, eriti just päikese ehk D vitamiini käes. Kaltsiumi imendumist takistab lastel eelkõige suhkur.

Kui aga kuidagi ei saa ilma piimatoodeteta, siis lapse jaoks on parimad mahe tooted- naturaalse rasvasisaldusega piim, maitsestamata jogurt ja teised hapendatud piimatooted nagu keefir või pett.

Loe lisa piima teemal : Piim-kas-vajalik-toiduaine-meie.html


http://toitumistarkus.ee/kust-elevandid-oma-kaltsiumi-saavad-ehk-8-suureparast-taimse-kaltsiumi-allikat/

Liha ja lihatooted

Lastele soovitatakse hakata andma liha juba kuuendast elukuust, kuna vastasel juhul ohustab neid rauapuudus aneemia. Raua vajaduse rahuldavad samas ka paljud teised toiduained nagu näiteks kaunviljad, maasikad, vaarikad jne. Täisväärtuslik lisavalk tuleb kaunvilja ja teravilja kombineerimisel.

Kõik teavad, et laps peab kindlasti saama liha, kuid vaid vähesed teavad, et mitte igasugust liha ja mitte igapäevaselt. Isegi juba Eesti laste riiklikus toitumisjuhistes ei soovitata anda lastele liiga rasvast nagu sea -ja loomaliha igapäevaselt, kindlasti mitte mitu korda päevas. MTO soovitab asendada rasvane liha ja lihatooted ubade, kaunviljade, läätsede, kala, linnuliha või tailihaga. Liha või linnuliha anda vähemalt 2 korda nädalas, kala 1 kord nädalas.

Määruse 10 punkti kohaselt ei pakuta koolieast noorematele lastele maksast valmistatud toite. Maks sisaldab küll olulisi toitaineid, kuid sisaldab ka raskemetalle, mis mõjutavad lapse arengut.

Parima kvalteediga on metsiku looma või mahedalt peetud loomade liha ja munad. Toitumisjuhistes on munad, liha ja kala ühel pulgal. Mis tähendab seda, et muna, liha ja kala on tegelikult võrdsed. Süües muna on toitainete koostis laiaslaastus sama nagu liha või kala puhul. Maksimaalne norm tervislikus toitumises on 2 muna päevas, mis ühtlasi katab ka loomsete toitainete päevase soovituse ( ETTA toitumisjuhised)

Suur osa vanematest teeb vea ka sellega, et pakutakse lapsele liha asemel lihatooteid. Need on kaks täiesti erinevat asja. Viiner ei ole sama, mis liha, isegi kui see ei sisalda E aineid. Mitte ükski lihatööstus ei pane viinerisse liha, sest siis oleks see ju liha, mitte viiner. Keegi ei hakkaks müüma liha viineri hinnaga. Vorstitooted koosnevad tihtipeale märkimisväärses osas rasvast, rupskitest (erinevad siseelundid), ja kamarast ehk loomanahast. Juurde on lisatud tsipake liha ning kamaluga säilitus- ja värvaineid. Ka sink ei ole tänapäeval enam puhas liha, sisaldades palju tugevaid ja lapsele sobimatuid keemilisi lisaaineid. Riiklike laste toitumissoovituse järgi viinereid, keeduvorsti, sardelle ja neist valmistatud kastmeid on soovitatav mitte pakkuda üle 1 korra kuus. Parem aga kui need ei kuulukski lapse toidulauale. Viinerid ja vorstid sisaldavad liiga palju peiterasva, transrasvu, soola ja lisaaineid, rikkudes nii lapse tervist ja loomulikke maitsemeeli.

Suhkur

Liigne suhkru tarbimine annab küll organismile palju energiat, kuid tekitab organismis vitamiinides ja mineraalide puuduse. Aga lapsed tahavad ju magusat, lapse aju vajab magusat, korrutavad lapsevanemad elutargalt. Jah see on tõsi lapsed armastavad magusat. Nende esimene toit emapiim on samuti magus, kuid keegi ei sega seda valge suhkruga enne lapsele andmist.
Ettevaatlik tuleb olla peidetud suhkru osas. Pea kõik mahlajoogid, nektarid, limonaadid, saiakesed jne sisaldavad jahmatavalt palju suhkrut.

Kus kohast saab laps siis vajamineva suhkru?

Loomulikult värsketest puuviljadest ja marjadest, eriti magusad on just kuivatatud puuviljad ja marjad. Köögiviljad on samuti heaks loodusliku suhkru allikaks, eriti magusad on maitselt porgand, peet jne. Suure magusa isu korral sobib ka mesi ja vahtrasiirup või päris natutaalne suhkruroo tume suhkur.

Lisaained

Laste toitumist puudutavas määruse on punkti 15 kohaselt ette nähtud vältida laste toitlustamisel värvaineid E 102, E 110, E 122, E 123, E 124, E 128, E 129, E 151, E 154, E 155, E 180 sisaldavaid jooke ja sööke, et vähendada allergiariski ning ära hoida lisaainete kumuleeruvat toimet. Toiduvärvid (asovärvid) võivad inimorganismis moodustuda kantserogeensed ühendeid ning põhjustada allergilisi reaktsioone. Täiskasvanutest väiksema kehamassi tõttu on lastel oht saada lubatud normidest suurem kogus lisaaineid (Eesti Toitumis- ja Toidusoovitused, 2006). Allergiahaigused on kasvava trendiga Eesti laste hulgas. (Vasar, M. jt. Eesti Arst 2006; 85 (8): 488-493.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et andmete puudumine kahjulike tervisemõjude lisaainete kohta ei tähenda, et tervisele kahjulikke mõjusid ei ole. Komisjoni hinnangul vajavad kaalumist mitmed seisukohad toitude rikastamise ja toidulisandites lubatud maksimaalsete koguste ja üldse toitude rikastamise osas. Lisaks toksikoloogilistele põhjustele, tuleb arvestada näiteks aine üldise tarbimisega ja tarbija eksitamisega. Rikastamisega jäetakse mulje, et mingit ainet sisaldavaid toitu on vaja rohkem tarbida. Liikmesriigid (Saksamaa, Iirimaa, Hispaania jt) soovitavad lastele eraldi piirnorme, sest laps võib tarbida liigselt rikastatud toitu, mis on mõeldud täiskasvanutele.
Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Just see on põhjuseks, miks lapsed on suuremaks riskirühmaks ka lisaainete mõjule. Üha sagedamini esinevaid allergiaprobleeme seostatakse samuti toidu erinevate komponentidega.

Toidu kvaliteet

Väga oluline on ka toidu kvaliteet. Lapse jaoks on määrava tähtsusega tarvitada just mahe tooteid. Enamasti on inimesed kuulnud mürgitatud aed – ja puuviljade kohta, ei teata aga seda, et suurtööstuste liha, muna ja piimatooted sisaldavad kordades rohkem pestitsiitide jääke, kuhu lisanduvad ka loomadele söödetud antibiootikumid, kasvuhormoonid ja GMO loomasööt ( teravili, soja, mais). Teiseks soolatakse või lisatakse lihale ka hulgaliselt keemilisi aineid, et ta paremini säiliks ja ilusam välja näeks. Sellest vaatevinklist on puuviljad ja aedviljad puhtaim toit poes. Lisaks sellele sisaldavad ka puu -ja juurviljad vähivastaseid antioksüdante ja fütotoitaineid, mis aitavad võidelda muuhulgas ka pestitsiidide jääkidega organismis, lihas need ained puuduvad.

Lisaks sellele kasvatatakse suurtööstustes loomi ebaeetiliselt ning maad ja keskkonda kurnavalt. Näiteks kanu peetakse kitsastes pimedates puurides, kus neil liikumisvõimalus puudub. Nad ei näe iialgi päikesevagust ega saa söögiks usskesi jms. mida kanad muidu loomulikult sööks. Nende liha ei ole kindlasti sama toiteväärtusega, mis aias ringi siblivatel kanadel.
Kuidas-mojutavad-meie.html

Kuulake mida laps ise tahab

Lapsed on oma algses olekus täiesti rikkumata, nende instiktid on paigas ning nad oskavad kuulata oma keha keelt kui nad saavad valida terviktoidu seast. Terviktoit on see, kus toit on oma algses olekus, võimalikult vähe töödeldud, midagi lisamata või ära võtmata, säilitades oma algse välimuse.

Meie vanemad aga hakkame maast madalat ise oma lapsi loomulikust terviktoidust võõrutama, keelitades teda sel viisil sööma toitu, mida laps ise ehk kunagi ei sööks. Siis aga imestame, et näed laps ei taha porgandit, ei taha tervislikku toitu. Soola, suhkrut ja halvemal juhul maitsetugevdajaid lisades rikume ära lapse loomuliku maitsemeele ning võib juhtuda, et lisades maasikatele suhkrut, keeldubki laps maasikaid ilma suhkruta söömast. Suhkur ei ole loomulik terviktoit, suhkruroog aga küll. Sai ei ole tervik toit, naturaalne rafineerimta riis või tatar aga küll.

Oluline on jälgida mida laps ise valib puhta terviktoidu seast. Mõni laps sööb heameelega ehk brokolit ja teine laps ei võta seda suu sissegi. Võib küll proovida keelitada last uusi maitseid proovima ja mitte ka kohe alla anda kui esimese korraga ei õnnestu. Võib muuta toitu lapse jaoks natuke atraktiivsemaks, asetada lapselikult taldrikule jne. Samas ei tohiks mingil juhul last sööma sundida. Iga lapse vajadus on erinev, kui sundida last sööma midagi, mis talle tõesti ei maitse, siis ta ei omasta seda toitu nagunii ja sellest võib välja kujuneda tõsine toitumishäire ja seda ka veel aastate pärast.

Veel 100 aastat tagasi teadsid ja tundsid inimesed oma toitu, tänapäeva lapsed võivad aga suure tõenäosusega arvata, et porgandeid tehakse tehastes ja viinerid kasvavad puuotsas. Näita lapsele, kus kohast tuleb tema toit ja kuidas seda valmistatakse. Kaasa ka tema toidutegemise protsessi, nii hakkab ta toidust rohkem lugu pidama ja võibolla ei soovigi enam süüa näiteks viinereid kui ta teab kuidas neid tegelikult tehakse ja mis seal sees on. Ei tasu ka imestada kui mõni laps keeldub lihast või piimast, nähes kus kohast see pärineb. Nii tekib lastel ehk austus ka loomade, maa ja kogu looduse vastu.

Kui vaadata teisi liike, kes on samuti omnivoorid, nagu karu või koer, siis nemad ei varja oma laste eest looma tapmist, vaid vastupidi. Inimesed aga saadavad seatapuks lapsed tuppa ning ei ehita restoranidesse tapamajasid, et lastel söögiisu tõsta. Loomuomane toit peaks olema isuäratav sellisena nagu ta on algselt.

On üks hea näide kuidas saada teada, mida laps ise sööks loomulikult, ilma, et tema maitsemeeli nüristataks suhkru, soola ja maitsetugevdajateta. Pane rohelise muruga aeda jänes, laps ja õun. Vaata mida laps sööma läheb. Kas jänest, muru, või õuna?

Hoia oma lapse tervist

Inimeste keskmist eluiga on võimalik pikendada ja tervena elatud eluaastaid lisada just südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Seda on näidanud paljude riikide kogemused.

Südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning ka käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade( loomne toit) liigtarbimine, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning ülekaalulisus ja stress.

Südame- ja veresoonkonna haiguste riikliku strateegia tegevuste raames on toimunud mitmeid kampaaniaid nagu “5+ puu- ja juurvilja päevas”. Üheks kampaania otseseks sihtrühmaks on valitud 10 kuni 13-aastased õpilased (4.-6 klass). Kampaania eesmärgiks oli tõsta laste teadlikkust tervislikust toitumisest ja eriti just puu- ning köögiviljade söömise kasulikkusest.

Taimetoidu osakaalu suurendamine ning liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine on kõikide inimeste, kaasaarvatud laste jaoks väga oluline just tervise seisukohast.