Home » Author Archives: Egle (page 5)

Author Archives: Egle

Toitumine joogalikust vaatenurgast

Joogide filosoofia järgi elab meie kehas hing, kes on tulnud siia maailma kindla eesmärgiga midagi õppima. Kuni meie keha töötab korralikult ja me oleme terved, siis suudame me täita endale seatud eesmärgid. Kui meie keha aga blokeeritakse söögiks kõlbmatu toidu, raskemetallide, medikamentide, mürkide ja allergeenide poolt, siis meie eluenergia on häiritud, meie organid on üle- või alatöös, võivad ilmneda erinevad valud, väsimus ning haigused ja vaevused. Paljud inimesed võivadki tunda sisemist soovi muutusteks alles siis, kui ilmnevad juba väga tõsised terviseprobleemid, siis toimub nn. ärkamine.

Looduses on olemas tasakaal, kui seda häirida on tulemuseks sõna otseses mõttes kaos. Üle-ja ala toitumine, ravimite, alkoholi, koffeiini ja narkootiliste ainete tarbimine kahjustab kogu meie süsteemi tasakaalu, muutes isegi meie mõtete suundi, mis omakorda blokeerivad meie läbilöögi võimet, intuitsiooni ja muudavad meid liiga emotsionaalseks ning tasakaalutuiks.

Joogid harrastavad võimalikult lihtsat ja looduslähedast eluviisi, loodusega ühes rütmis hingamist ja elamist. Toidud, riided, kosmeetika, kodupuhastusvahendid, ehted ja kodusisustus püütakse valida naturaalset ja orgaanilist päritolu. Tähtisal kohal on eetilisus ja mõistmine, et igal teol on tagajärg. Oluline on keskkonnasõbralikus igal sammul. Kogu elu ja inimest võetakse kui tervikut. Kuulatakse ja tunnetatakse oma keha ja selle vajadusi.

Ajurveedalik toitumine

Kundalini jooga läheneb toitumisele läbi Ajurveeda. See on Indiast pärit eluteadus, mis on eksisteerinud maailmas u. 5000 aastat ja selle teaduse üks põhisesukohti on, et oleme terved ja õnnelikud, kuni säilib tasakaal kehas, hinges ja vaimus. Me saame loomulikul viisil oma elu mõjutada, muuta, pikendada ja juhtida, nii et haigused ja vanadus seda ei segaks.

Ajurveeda tähendab teadmisi mis aitavad tagada pika ja terve elu. Tervet elu elab see, kes toitub, liigub ja lõõgastub tasakaalustatult, on lahke, õiglane, aus ja andestav ning naudib õnnelikku pereelu. Paljude haiguste põhjusteks peale ebatervisliku toitumise on allasurutud tunded, kurbus ja negatiivsed mõtted.

Ajurveedas mõistetakse toidu omadusi ja toimet teistmoodi kui lääne teaduses. Toiduaine biokeemiline koostis ei anna täielikku ülevaadet selle omadustest. Ajurveedas on osad toiduained keha soojendavad, teised jahutavad, kolmandad aitavad toitainetel paremini imenduda jne.

Ajurveeda kirjeldab toitu ja ravimeid kolmel moel

1. Maitse( kasa) järgi, mis mõjutab vastavat kehavedelikku.
2. Kolme tugevuse (veerya) järgi, mida need kehale avaldavad. Kõik toiduained võib jagada külmadeks ja kuumadeks.
3. Eriline toime kehale ( prahhava). Kaks toiduainet või ravimit võivad olla maitse ja toime tugevuselt sarnased, kuid erineda toime poolest. Näiteks on nii viigimarjad kui datlid magusad ja soojendavad, aga viigimarjadel on lahtistavad omadused.

Ajurveeda üks tähtsamaid põhialuseid on kolm dosha’t – vata, pitta ja kapha

Nende kolme tasakaalus hoidmine on vajalik selleks, et olla terve ja õnnelik. Toitumine, keskkond ja elustiil – kõik mõjutavad. Inimene saab sündides kaasa kindla kehatüübi ja vastavad omadused, kõige täpsemini on võimalik oma kehatüüp leida sünnikaardi järgi. Enamikul inimestel on igast kehatüübist veidike, kõige enam levinud on pitta-vata tüüp. Et leida endale kõige sobivamat toiduvalikut, tuleb teada oma kehatüüpi vastavalt kolmele dosha’le.

Vata vastutab inimese liikuvuse eest, nii füüsilise liikuvuse kui ka mõtete kiiruse ja taibukuse eest.  Vata tüüp  on liikuv, kiire ja kergesti vaimustuv. Vata’t tasakaalustab soolane, hapu ja magus toit.

Pitta on seotud päikese ehk energiaallikaga ja kontrollib seedesüsteemi ning kõiki biokeemilisi protsesse. Pitta tüüp on intellektuaalne, kaalutlev ja analüüsiv ning tulemusele orienteeritud. Pitta’t tasakaalustab mõru, magus ja kootav toit.

Kapha valitseb kehavedelike tasakaalu, kontrollib rakkude kasvu ja keha treenitust. Ta on tugev, kaastundlik, andestav, suuremeelne ja armastav inimene. Ta on loomult rahulik ning teeb alati läbimõeldud valikuid. Kapha’t tasakaalustab terav, mõru ja kootav toit.

Sattva, rajas ja tamas

Niisamuti jagunevad ka inimesed kolmeks vaimseks tüübiks. Peale kehaliste elementide koosneb inimene ka nähtamatutest osadest, mis määravad ära tema reaktsiooni eri mõjutustele. Inimese käitumist juhtivad omadused kannavad nime sattva, rajas ja tamas. Ühes inimeses võivad olla esindatud kõik kolm tüüpi, määravaks saab see, milline on ülekaalus.

Sattva -puhas

Sattva tähendab “puhas”. Inimene , kelles on ülekaalus sattva omadused- on selge, lahke, empaatiline, kaastundlik, arukas. Mõtleb kõrgemal tasandil, on uudishimulik, näeb teadmiste omandamiseks vaeva ja kasutab võisteldes ausaid vahendeid.

Sattva alla kuuluvad enamasti värsked puu-ja aedviljad, pähklid, seemned, idandid. Toit, mida on vähe töödeldud. Selline toit vaigistab meelt, teravdab mõistust ja aitab kaasa vaimsele arengule. Liigselt sattvalikke toite süües võib tekkida liiga õhuline ehk “lendutõusmise ” tunne.

Rajas – loov energia

Rajas tüüpi inimene on energiline, loov, tegutsev, töökas ja võimukas.

Rajas alla kuuluvad stimuleerivad toidud- vürtsid, maitsetaimed, kaunviljad, teraviljad, aedviljad, kakao. Need toidud  annavad jõudu  ja energiat igapäeva toiminguteks siin maises elus. Liigselt rajas toitu võib põhjustada liigset erutuvust, närvilisust , keskendumisraskust ja stressi.

Tamas-teadmatus

Tamas tüüpi inimene on apaatne, loid, vaimupime, sõltuvustele aldis,  kasutab võisteldes ebaausaid vahendeid, teda ei huvita õppimine , mõistmine ega vaeva nägemine.

Rasvased, üleküpsetatud, liisunud ja rafineeritud toidud meeldivad inimesele, kes viibivad teadmatuse seisundis ehk tamas. Sellesse katekooriasse kuuluvad ka kõik nö. rämpstoidud  ehk surnud toidud ja alkohol  ning liha, kala ja munad. Selline toit ei aita kaasa vaimsele arengule. Tamas toit mätsib kinni meie tunded ja peened tajud.

Haigusi ravitakse kõigepealt toiduga, alles seejärel ravimitega, kui on veel vajadus

Erinevat tüüpi toitudega saab laadida end vajaliku energiaga, ravida või maandada.

Päikese toidud- kõik puuviljad, pähklid, seemned, kookos, avokaado ehk toidud, mis on kasvanud rohkem kui 1 meetri kõrgusel maapinnast. Need toidud on laetud kõige rohkem päikese energiaga. Päikese toidud on närvisüsteemi toetavad, kerged seedida, on vaimseid praktikaid toetavad.

Maapealsed toidud- oad, teraviljad, rohelised lehtviljad ehk toidud, mis kasvavad kuni 1 meetrini maapinnast.  need toidus sisaldavad nii päikese- kui maa energiat. Maapealsed toidud on puhastava toimega. Samas annavad need toidud jõudu ja energiat.

Maa – alused toidud- on juurviljad nagu kartul, porgand, peet, sibul, küüslauk, ingver ehk toidud, mis kasvavad maa all. Neil toitudel on maaenergiat ja õige pisut päikese energiat. Need toidud on raviva, toetava toimega.
Kuus maitset

Toidul põhinevas ravis eristatakse kuut maitset ehk rasat: magus, hapu, soolane, terav, kibe ja kootav. Igal maitsel on on oma eriline ravitoime. Iga inimene vajab teataval määral kõiki kuute maitset erinevates kogustes, vastavalt oma kehatüübile.

Magus maitse tugevdab kudesid, annab jõudu ja tasakaalustab vaimu. Näiteks puuviljad.

Hapu maitse suurendab seedimiseks vajalikku kuumust ja ensüümide hulka ning hapu toit on kergesti seeditav. Näiteks laim, hapud marjad jne.

Soolane maitse soodustab samuti seedimist ja kõrvaldab kehakanalites tekkinud takistused, põhjustab higistamist, kuid samas vähendab see reproduktiivsete sekreertide hulka. Liigne soola tarbimine toob kaasa kortsude tekke ja juuste hallinemise, soodustab põletikke.

Terava maitsega toidud soodustavad seedimist, parandavad ainevahetust ja laiendavad kehakanaleid. Nagu sibul, pipar, küüslauk.

Kibeda maitsega toidud aitavad vabaneda bakteritest, puhastavad verd ja nahka ja on kergesti seeditavad. Nagu basiilik, põldlambalääts jne.

Kootavad toiduained võivad ravida maohaavu ja haavu. Need vähendavad niiskuse ja rasvade hulka kehas ning imavad vett. Nagu tanniine sisaldavad toiduained( tee), enamik rohelisi köögivilju.

Kundalini  jooga toitumistavad

Kundalini joogid on laktotaimetoitlased. Ei sööda toitu kellel on ema, ehk siis liha, kala, muna. Piimatooteid tarvitatakse üsna tagasihoidlikult, peamiselt naturaalset maitsestamata jogurtit. Liha ei süüa eetilisuse tõttu ja ka seepärast, et seda on raske seedida, võib võtta kuni kolm päeva enne kui see meie keha süsteemist väljub. Lisaks toodab liha ka kehas happelist reaktsiooni. Vajaliku valku saadakse kaunviljadest, seemnetest, pähklitest ja vetikatest.

Kundalini Joogid eelistavad lisaks sattvalikele toitudele ka rajas toite ja väldivad tamas toite. Rajas toitudest on tähtsal kohal kolmikjuur ehk sibul, küüslauk ja ingver ja kindlasti erinevad vürtsid ja maitsetaimed. Sellist toitu sööv inimene on erk, kiire taibuga ja elab kooskõlas loodusega ning reageerib ka peaaegu märkamatutele mõjutustele.

Ained, mida välditakse:

  • sool-  põletikke soodustav ning mõjub halvasti südamele
  • suhkur– tekitab sõltuvust, öövib kehalt olulisi vitamiine ja loob stressi
  • tubakas–  tekitab sõltuvust ja röövib kehalt C vitamiini ja rauda.
  • rafineeritud toidud– jätavad keha ilma toitainetest
  • alkohol -sõltuvust tekitav, mürgitab kogu keha, eriti maksa ja aju
  • koffeiin-mõjub halvasti südamele, ärritab magu, tekitab uneprobleeme.

Eelistatakse värsket orgaaanilist toitu. Kuigi süüakse küpsetatud toitu, siis on suur rõhk ka toore, värske toidu osakaalul. Pööratakse tähelepanu toidu valmistamisele, väljanägemisele , serveerimisele ja maitsele. Näiteks peetakse väga oluliseks valmistada toitu hea tujuga, et mitte anda toiduga edasi halba energiat.  Enne söömist õnnistatakse toitu, süüakse teadlikult ja vaikuses, nauditakse ja mälutakse iga suutäit.

Kundalini joogide 10 põhimõtet toitumisest

  1. Söö, et elada, ära ela selleks, et süüa.
  2. Väldi näksimast toidukordade vahel.
  3. Söö ainult siis kui oled näljane.
  4. Näri korralikult (32 korda). Maol ei ole hambaid.
  5. Lõpeta söömine kui oled kolm neljandikku täis.
  6. Puhka peale igat sööki.
  7. Ära söö pärast päikeseloojangut (peale 20.00).
  8. Kord nädalas anna oma kehale puhkust (vee, puuvilja või aedvilja päev).
  9. Sõõ ainul seda toitu mida sa suudad väljutada (naised 18 tundi, mehed 24 tundi)
  10. Kui sa ei suuda toitu seedida ega väljutada, ära söö seda!

Joogid elavad põhimõtte järgi, et me kõik oleme omavahel seotud. Kõik mida sööme, mõtleme ja tunneme mõjutab meid ja kõike ümbritsevat. Kuniks keha on hinge kodu, siis on mõistlik hoida see terve ja puhtana. Sa oled see mida sööd. Ära ole kiire, odav ja võlts. See tähendab -armasta ja austa oma keha, armasta ja austa teisi, armasta ja austa meie Planeeti.

Miks on lastel vaja joogat

Me elame teadaolevalt ajaloo kõige kiiremal ja stressirohkemal ajal ja see ei kehti ainult täiskasvanute kohta, vaid laste kohta samuti. Noorukid kasvavad maailmas, kus on järjest raskem orienteeruda. Puberteet tundub tänapäeval olevat teatud liiki vältimatu kaos, millest igaüks end kuidagi läbi peab saama närida. Liigne rahutus, liikumisvähesus, kahjulikud keskkonnamõjud, koolistress ja tulevikuga seotud hirmud võivad olla väga koormavad. Paljud noorukid kannatavad tänapäeval seljavalude, keskendumisraskuste ning hingamisprobleemide käes või paistavad silma äärmuslikult rahutu käitumisega. Käitumishäired on tihti ohumärgid, mis viitavad probleemidele perekonnas või on märgiks eripärasele tundlikkusele või intelligentsusele, mida liiga vähe mõistetakse.

Vanematel ei jätku oma laste jaoks enam piisavalt aega ja lapsed tunnevad, et neist ei hoolita. Sellest saabki lastel alguse madal enesehinnang ja enda mitteväärtustamine. Oma vaba aja veedavad lapsed telerites, i Padides või arvutites ja tapavad üksteist järjest reaalsemate relvadega, tuues ka pärisellu kaasa vägivaldset suhtlemist ja  konflikte. Nii ei tekigi lastel empaatiat ja kaastunnet. Asi on läinud isegi niikaugele, et paljud noored ei oskagi omavahel ilma elektroonikata suhelda, neil on igav koos olla, sest neil puudub igasugune kujutlusvõime ja loovus. Ka suhtlemine loodusega jääb järjest rohkem tahaplaanile, selleasemel hulgutakse sihtult tänavatel või kaubanduskeskustes.

Paljud vanemad ei oskagi ajanappust teisiti lahendada kui püüavad seda kompenseerida lastele meelepärase toidu, riiete või asjade ostmisega, nii õpivadki lapsed juba varakult suruma oma tunded ja emotsioone alla. Lõpuks taandubki kõik vaid ego ja väliste vajaduste rahuldamisele ning sisemised vajadused jäävad tähelepanuta. On üsna tavaline stsenaarium, et täiskasvanuna meie lapsepõlves allasurutud tunded ja emotsioonid lõpuks käärviva ja kihisevana pinnale purskuvad, mürgitades tervist, suhteid, elu ja tegelikult kogu maailma.

Ka koolides nõutakse lastelt rohkem kui kunagi varem ning paljud lapsed ei tule nii suurte ootustega toime, mis viib nad stressi ja alaväärsuskompleksi tundmiseni ning tekitab vastumeelsust õppimise ja kooli suhtes. Kuigi koolis õpetatakse lastele matemaatikat, keeli, ajalugu ja palju muud ning selleks on olemas kõrgelt kvalifitseeritud õpetajad ja väljakutseid pakkuv tunniplaan, pole head õppetulemused alati iseenesestmõistetavad. Siin ei aita ka hinnetesüsteem, kiitused, laitused ja ähvardused. Ilma sisemise motivatsiooni, enesedistsipliini, vastutuse ja kannatlikkuseta ei ole lapsed suutelised keskenduma ja teadmisi efektiivselt omandama. Samas on riiklik kooliharidus tugevalt fokusseeritud ratsionaalsete ja materiaalsete teadmiste kasutamisele, pakkudes liiga vähe võimalusi ja ettevalmistust noore isiksuse igakülgseks arendamiseks, mõjudes tihti teatud liiki „korsetina“, mis individuaalset arengut isegi takistada võib.

Oled sa mõelnud, millist maailma, me homseks loome? Millised inimesed kasvavad meie lastest?

Mida me oma laste heaks teha saame?

  1. Neid armastada.
  2. Nende enesekindlust tugevdada.
  3. Neid innustada.
  4. Neid kuulata.
  5. Õpetada neile austust enda vastu.
  6. Näidata neile nende tegelikke võimeid.
  7. Tuua nende ellu Jumal/Looja/Usk
  8. Arendada neis armastust õppimise vastu.
  9. Võimaldada neil end ühiskonna osana tunda.
  10. Lasta nad vabaks.

Yogi Bhajan: In the Name of the Cosmos./ Kosmose nimel.

Jooga lastele – õige aeg alustada!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eestis on lastejooga veel suhteliselt vähe levinud, kuigi ilmselgelt on tegemist ühe vajalikuma õpetusega laste ja noorte  jaoks.

Mida varem lapsed joogaga alustavad, seda kergem on neil täiskasvanuna, kuna paljud käitumismustrid, millega me elu jooksul sageli võitlema peame, on alguse saanud just meie esimestel eluaastatel.

Jooga annab lastele kindla jalgealuse ning alternatiive või lisavõimalusi, kuidas toime tulla meediast, koolist ja sõpradelt tulevate mõjutustega. Kuna nad on veel kasvueas, siis suudavad teismelised neurofüsioloogilisi ja mentaalseid õpikogemusi palju sügavamal, tugevamal ja kestvamal moel omandada, kui see täsikasvanute puhul on. Kui joogaga juba varajases eas alustada, on suurem võimalus jõuda joogas meistri tasemele ja küpseda autentseks, teadlikuks ja vastutustundlikuks inimeseks.

Jooga on iidne teadus, mis arendab tugevust, vastupidavust ja teadlikkust. Jooga annab lastele omal lõbusal viisil edasi kõik need kasvamiseks ja eluks vajaminevad oskused ning aitab paremini mõista lastel iseennast, ümbritsevaid inimesi ja loodust. Lisaks sellele arendab jooga ka loovust, iseseisvat mõtlemist, aitab tasakaalustada paremat ja vasakut ajupoolkera. Jooga aitab ka unehäitete, tähelepanupuudulikuse ja tujukuse küüsis vaevlevaid lapsi. Jooga ja mediteerimine aitavad lastel paremini keskenduda ja mõista mida ja mks nad midagi teevad.

Jooga arendab väga olulisi inimlikke väärtusi ja neid tuleks teadvustada võimalikult varakult:

  • Enda-adumine
  • Enesekontroll
  • Vastutus
  • Usk
  • Empaatia
  • Emotsionaalne intelligentsus
  • Kaastunne
  • Kannatlikkus

Emotsionaalne intelligentsus hõlmab suurt omaduste skaalat, oma alla surutud emotsioonide adumist, suutlikkust tujusid reguleerida, teiste emotsioone ära tunda ja neist aru saada, oskust, end hoolimata frustratsioonist motiveerida, suutlikkust impulsse kontrollida ning viimaks suutlikkust olla empaatiline. Koos hingamise aeglustumisega, mõtete jälgimisega ja nõudlike asendite juurde kuuluva ebamugavuse ja väsimuse talumisega, areneb lastes ja noortes tähelepanu oma keha ja vaimu suhtes. Enda tunnetamine on esimene samm enesekontrolli ja empaatia suunas teiste vastu. Empaatia ja kaastunne on praegusel Veevalaja ajastul ühed tähtsaimad omadused inimeseks olemise juures.

Noorte mõistma õppimine, nende toetamine ja juhendamine

Kuigi tänapäeval on palju infot internetis vaid ühe nupulevajutuse kaugusel, vajavad lapsed rohkem kui ainult infot. Nad vajavad oskusi, et seda infot selekteerida, hinnata ja mis kõige tähtsam, osata sellest lahti lasta.

Selleks, et me oskaksime last suunata ja juhendada peame me esmalt ennast kasvatama, endast teadlikuks saama ning saavutama meisterlikkuse teadmistes enda kohta ning me ei tohiks võimalusel mitte kunagi lapsele halba eeskuju anda, sest nad õpivad eelkõige eeskuju põhjal. Siirus, ausus, otsekohesus, julgus, alandlikkus, kannatlikkus, vastupidavus, visadus, rahu, rahulikkus ja enesevalitsus on omadused, mida inimene õpib palju paremini eeskuju ja näidete kui ilusa rääkimise kaudu.

Teadlik joogaõpetaja saab läbi oma olemuse ja näidete lapsi pehmelt ja armastavalt õpetada ja suunata. Lastejooga ei tähenda krampikult paigalistumist ja ja asanade tegemist või mediteerimist. Jooga on lastele eelkõige võti loovmaailma  ning enese paremaks tunnetmiseks läbi mängimise ja muinasjuttude kuulamise, joonistamise, laulmise, naermise, kaasamõtlemise ja eneseväljendamise. Mõistva juhendamise ja eeskujuga suudab joogaõpetaja noorukeid toetada, et nad puberteedi raske aja üle elaksid ning neile juba varastes aastates teed juhatavaid impulsse kaasa anda.

Lapsed vajavad vanemate juhendamist , toetust ja orientiiri igas vanuse rühmas. Inimolendi holistlik kasvatus peaks algama sünnist ja kestma terve elu. Tervikliku inimese viis põhiaspekti, mis vastavad peamistele inimese arenguvaldkondadele on: kehaline, vitaalne, mentaalne, hingeline ja spirituaalne aspekt. Nende aspektide arengufaasid vältavad terve elu. Et juba maast-madalast oskaks laps oma keha eest hoolitseda: olla tugev, terve ja vastupidav. Et laps õpiks valitsema oma energiat, mõtteid ja ego. Et laps saaks teadlikuks oma limiteeringuteta potensiaalist.

Lastejooga õpetajate koolitus

Olles ise joogaõpetaja ja kolme poisi ema, näen kui oluline on alustada joogaga võimalikult vara. Oleks lausa hädavajalik, et ka Eestis jõuaks jooga koolidesse ja lasteasutustesse.

Seetõttu soovingi südamest jagada seda kuulutust nendega kel on soovi ja võimalust tulla lastejooga õpetajate koolitusele, et mõista, aidata ja suunata lapsi tervema ja õnnelikuma elu poole. Et meil kõigil oleks ilusam ja parem homme.

Koolitus sobib kõigile, kel vähemal või rohkemal määral lastega tegelemist, nii emadele isadele, vanavanematele kui õpetajate ja psühholoogideni välja. Koolitusele  registreerumine on pikenenud 18 maini. Koolitust juhendavad Atma Singh ja Siri Copal Kaur Saksamaalt.

Maa päev

22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maa päeva ligikaudu 190-s riigis. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine jne.

Täna on imeline päev käija õues, nuusutada lilli, kallistada puid, lükata oma varbad ja sõrmed mulda, nautida päikest, kuulatada linnulaulu ja naeratada kõigile maalastele ning olla õnnelik, et saame elada planeedil Maa . Täna on ka hea hetk mõtiskleda selle üle, mida saame teha, et meie ja meie lapsed saaksid seda kõike ka edaspidi nautida.

Maa ei ole lihtsalt planeet, me elame siin.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade nimel.

Maailma rahvastik kasvab plahvatuslikult iga aastaga ja Maa tervis muutub igapäevaga kõigi maalaste jaoks tähtsamaks kui kunagi varem. Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Meie elutegevus mürgitab maad, vett ja õhku. Paljud taime ja loomaliigid on välja surnud või vaaguvad olelusvõitluses. Ka inimesed on iga järgneva põlvkonnaga sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas.

Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele, rääkimata näljahädast. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last, piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Probleem ei ole tegelikult selles, et meid on siin planeedil liiga palju, või et Maa ei suudaks meid kõiki toita. Probleem on selles, et me hammustame kätt, mis meid toidab. Me elame olukorras, kus ühed viskavad toitu ära ja teised surevad nälga. Kui me kasutaksime Maa ressursse säästlikult ja läbimõeldult, siis jätkuks kõigile toitu, riiet, puhast õhku vett ja peavarju.

Hetkel on küsimus selles, kas hoiame jätkuvalt kramplikult kinni ennasthävitavast elustiilist ja toitumisharjumustest, pigistades emakeselt maalt välja rohkem kui ta suudab anda, toetades samas suuri rikkaid korporatsioone ja maailmanäljahäda või muudame oma elustiili ja toidueelistusi?

Mida sina saad teha, et säästa meie maad liigse tarbimise ja reostamise eest.

Igaüks võib teha vaid imetillukesi muudatusi oma igapäeva elus, et aidata Maa olukorda parandada. Kõikide inimeste väikesed muudatused annavad aga kokku väga väga suure muutuse. Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Me oleme kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Tarbi vähem vett. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

Jah, kes siis poleks kuulnud, et tuleb eelista vannis käimisele dushi all käimist, ära pese nõusid jooksva vee all jne. Kuid on olemas ka varjatud veekulu, ehk see mida me oma silmaga kohe ei näe. Kas sa teadsid, et  näiteks liha tootmine nõuab umbes 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. Ka vein, kohvi ja tekstiili ja piima tootmine on samuti veemahukas.

Vaata lisa: http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

Söö vähem liha.  Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

FAO käsitles  2006. aastal avaldatud uurimuses  teemat “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Söö vähem kala. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises. (http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793)

Söö vähemalt 1 kord nädalas taimetoitu. Juba 1 liha ja kalavaba päev nädalas on meeletu kasu kogu maailmale. Nii säästad mereimetajate ja lindude massiliist hävimist, mida põhjustab kalade ülepüük. On välja arvutatud, et kui 240 000 inimest sööksid üks päev nädalas vaid taimetoitu, siis säästaks sellise kasvuhoonegaaside heitkoguse, mis on võrdne heitgaaside kogusega, mida tekitaks aasta jooksul 18 000 autot.(http://www.telegram.ee/maailm/kuidas-uks-taimetoidupaev-nadalas-voib-muuta-maailma#.U1YqGUJ3oZY)

Toeta orgaanilist põllumajandust.  Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Vääratest maaharimisviisidest, väetistest, mürkainetest, rasketest masinatest, laialdasest metsade raiest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon viib meid igapäevaga lähemale ökoloogilisele katastroofile. Osta nii tihti kui võimalik orgaanilselt kasvatatud toitu, nii toetad keskkonna puhtust ja oled ka ise tervem.

Jeremy Rifkin Eesti Päevalehe arvamus rubriigis kirjutab; “Me peaksime pingutama selle nimel, et võõrutada põllumajandus rasketest fossiilkütustest ja kemikaalidest ning ka geneetiliselt muundatud toidu tootmistehnoloogiast orgaanilisemate ja agroökoloogiliste lahenduste poole, vähendamaks toidukasvatuse maksumust. Meie pühendumusele energiasäästule ja üleilmse soojenemise jalajälje vähendamisele majanduses ja transpordis peaks lisanduma vähemalt sama agressiivne tegevus põllumajanduse praktikas. Lõppkokkuvõttes on nihe söödatootmiselt toidutootmisele ja keemiliselt orgaanilisele põllumajandusele ainsad pikas perspektiivis elujõulised vahendid, et toime tulla globaalse toidu- ja kliimamuutuse kriisiga. Maailma rikkad ja hästi toime tulevad tarbijad peavad tegema teadliku toitumisvaliku oma kaasinimeste ja ühise planeedi huvides. Valitsused peavad tegema sama. Aeg hakkab otsa saama.”

Tarbi vähem energiat. Energiat säästes hoiame kokku naftat, põlevkivi,maagaasi ja teisi kiirelt kahanevaid maavarasid. Lisaks saastame me vähem ka loodust, kuna õhku eraldub vähem mürgiseid gaase nagu süsihappegaas ja vingugaas ning hoiame kokku ka raha. Kustuta tuled ruumides, kus keegi ei viibi. Pese pesu madalamal temperatuuril. Juba 1-2 kraadi madalam toatemperatuur aitab säästa palju energiat.

Tarbi vähem plastikut. Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, arvatakse, et kuni 1000 aastat. Ookeanides triivivad juba praegu hiigelsuured plastiksaared. Loomad, linnud ja kalad söövad plastikut endale sisse ja surevad massiliselt, mõjutades ka inimese toidulauda ja kogu ökostruktuuri. Kasuta olemasolevaid kilekotte korduvalt või vali nende asemel hoopis riidest kott.

Tarbi vähem keemiat ja vali looduslikumad alternatiivid. Oma igapäeva elus kasutame palju keemilisi, ilutooteid ja majapidamistarbeid. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad kanalisatsiooni kaudu lõpuks  järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. (http://www.thinkbefore.eu/kkk/ )

Sorteeri prügi. Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse.

Kasuta vähem autot ja käi rohkem jala. Käi selle asemel rohkem jala sõida jalgrattaga või kasuta ühistransporti, eriti kui elad kesklinnas. Võimalusel tööta kodus. Nii hoiad puhtamana õhu, säästad aega ja raha ning oled tervem.

Shoppa vähem. Alati kui soovid omale midagi uut osta, siis küsi kõigepealt endalt: On mul seda tõesti vaja, kas ma saan seda kelleltki laenata või hoopis ise teha?

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!

Head Maa päeva!

Allikad:

Läbimõtlemata Tarbimine

Kuidas toimib õnnelik suhe

Järg artiklile “ Suhted mehe ja naise vahel

Inimesed otsivad omale hingesugulast, kes tuleks ja päästaks neid. Soovitakse klammerduda kellegi külge, kes paneb neid õnnelikuna ja armastatuna tundma. Vahest otsitakse ka kedagi spetsiaalset, seatakse tingimused, milline peaks tulevane partner välja nägema, mida ta peaks oskama, kuidas rääkima kuidas istuma ja astuma. Jah, ja see soov võibki täide minna, nii saadaksegi omale partner, kellel on ilus näolapp, kena pepu või paks rahakott. Aga sa ei ole ikka veel rahul. See ei ole see mida ja keda otsisid? Miks?

Õnneliku suhte valemid

Iseenda armastamine. Armastades iseennast, oled võimeline armastama ka teisi. Õnnelikud inimesed loovad õnnelikke suhteid. Kui sa otsid õnne ja rahulolu suhtest, siis on see suhe juba ette läbi kukkunud. Sul tuleb kõigepealt leida iseennast, leida armastus enda seest ja olla õnnelik iseenda seltsis, alles siis tõmbad magnetina oma ellu hingesugulast.

Tolerantsus. Kui sa otsid perfektset ja ideaalset inimest, siis sa ei leia seda mitte kunagi. Hea suhte õnnestumiseks tuleb aksepteerida teist poolt sellisena nagu ta on. Kui me oleme vabad ebavajalikest soovidest, milline peaks teine inimene meie arvates olema, siis ei pea me kunagi pettuma. Ebameeldivused teise inimese juures aitavad meil näha ilma idealiseerimata inimest sellisena nagu ta on. Mida rohkem teine inimene sind ärritab , seda rohkem on tal sulle õpetada.

Usaldamine. Usaldumine ei teki tavaliselt üleöö. Me kanname endaga kaasas mineviku suhteid, mis võivad tugevalt varjutada meie imelisi oleviku hetki. Ilma usalduseta aga ei e suhe võimalik. Usaldamine tähendab ausust igas olukorras. Isegi tibatilluke vale võib purustada paljude aastate jooksul tekkinud usalduse sekundiga. Kui oled midagi lubanud, siis tee seda. Kui sa aga ei ole võimeline oma lubadust täitma, siis ütle seda aga ära jäta lubadust lihtsalt “õhku rippuma “. Et üldse kedagi teist usaldada, tuleb sul eelkõige usaldada iseennast. Ole aus enda tunnete suhtes, usalda oma keha ja vaistu. Kas sa tunned suhtes hirmu, armukadedust, viha või tunned end suhtes turvaliselt ja õnnelikult?

Pühendumine. Kui sina ja sinu partner olete valmis püsisuhteks, siis tuleks panna sellesse suhtesse kogu oma hing, aeg ja energia. Jagada kogu oma olemust, hinge ja maist vara.

Suhet alustades, tuleb endale aru anda, et see on täiskohaga “töö”. Kui sa ei ole valmis end 100% pühendama, siis parem ära alustagi.

Nurjunud suhte energia võetakse tahestahtmata endaga järgmisse suhtesse kaasa.

Kuid tuleb ka ära tunda, et ühel hetkel võib olla liiga palju tööd suhtes liig mis liig.Kui ei tööta, siis ei tööta. Pikk ja õnnelik suhe saab toimida ainult siis kui mõlemad pooled seda soovivad .

Suhtlemine ja kuulamine. Kui paljud paarid jooksevad omadega rappa tänu sellele, et omavahel ei räägita, veel vähem kuulatakse. Pole vaja karta valu ja pettumusi suhtes, välja rääkides saab lõpuks kõik klaariks, mitte ei jää sisse käärima. On väga oluline rääkida oma tunnetest, emotsioonidest ja soovidest kohe kui nad tekivad, mitte oodata aastaid karika pilgeni saamist, et viimane tilk vallandaks kaose. Samas on oluline ka sõnadega ettevaatlik olla, kui emotsioonid on laes, on kerge pilduda solvanguid mis jäävad meie meelde mantratena pikaks ajaks kajama.

Aeg teineteisega koosolemiseks. See on regulaarne kvaliteetaeg, kus ei ole lapsi, vanemaid, sõpru, kasse ega koeri . Teineteisega olemise aeg on suhte eluspüsimiseks vältimatu. See ei tähenda koos kumbki oma arvutitaga istumist või teleka vaatamist, pigem ikka ühine õhtusöök, jalutamine, südamest südamesse rääkimine, rattasõit, jooga, mediteerimine, puhkus või mis iganes tegevust koos nauditakse.

Aeg ka eraldi olemiseks. Veetes osa aega teineteisest eraldi ja tegeldes oma huvidega on sama tähtis mis koosvedetud aeg. See toob suhtesse värskust ning paneb paari teineteise järgi igatsema.

Spirituaalsus ja seksuaalsus on hädavajalikud, et nautida intiimset ja elutervet suhtet. Seks ei ole ainult füüsiline, vaid puudutab sügavalt meie hinge, mistõttu tuleks seksuaalenergiaga targalt ümber käija. Iga suhe peab kandma võimalikke tagajärgi, mille toob kaasa seksuaalenergia vahetamine. Hea seksuaalsuhe saab toimuda vaid siis, kui  partnerite vahel toimub selge ja aus suhtlemine. Armatsedes oma armastatuga on seks väga võimas, energeetiline ja tervendav ning tõstab ” taevasse”. Kui aga partnerite vahel puuduvad positiivsed tunded või nad ei austa teineteist, siis on seks neile hävitava toimega. Seksuaalenergia mõistmine, avatud süda, usaldus ning oma hirmudest ja eelarvamustest vabanemine võimaldavad saada mehel ja naisel üheks ning näha teieneteise silmis kogu universumit. Spirituaalne seks on Shakti ja Shiva imeline üksolemine, teineteise ja universumi ülistamine. Kui seksi kogevad kaks teadlikku inimest, siis on see ilus ja püha ühendus mehe ja naise vahel. Seks on hingede ja teadlikkuse ühendamine, et kogeda kõrgemaid teadvuse seisundeid.

Teineteise isetu teenimine. See ei tähenda teineteise igat egoistliku soovi täitmist vaid südamest tulevat soovi anda teisele seda mida ta sinult vajab. On see siis kaitse pakkumine, turvalisuse ja materjaalsuse tagamine või hellitamine ja hoolitsemine. See on justkui vastastikune andmine. Sa tahad jagada ja anda teisele seda mis sul on anda. Teineteise isetu teenimine muudab paari üheks. Neist saab kaks keha aga üks hing.

Loomulik ilu

Välimus on tänapäeva ühiskonnas kõrges hinnas, seetõttu pööratakse  sellele ka suurt tähelepanu. Riided, juuksed, nahk, meik, küüned, hambad, ripsmed ja  keha proportsioonid on suure “luubi “all. Kauplused on maast laeni täis “ilusaks ” tegevaid kaupu. Oma välimuse eest on inimesed nõus ostma kokku mida iganes, käima välja suuri summasid ja kulutama tunde ilusalongides ja isegi operatsioonilaudadel.

Iseenesest on ju ilus olla ilus. Jah, ja oma keha eest hoolitsemine ongi sama vajalik kui oma hinge ja vaimu eest hoolitsemine. Kuid kas liigne välimusele keskendumine mistahes vahenditega, kogu oma maise vara ja aja ning isegi kappides oleva ruumi panemine ilus olemise alla on ikka kõige tähtsam siin elus.

Aastaid tagasi olin isegi ülepeakaela seotud ilutööstusega. Teenisin elatist juuksurina, millest kaks aastat töötasin Londonis, tõelises ilu ja moe pealinnas. Olen oma elus läbi proovinud kõige kallimad ilutooted ja vahendid – parimad juuksevärvid, shampoonid, balsamid, kreemid, kunstküüned, juuksepikendused, profi meigid ja paljud muud ilumaailma kuuluvad protseduurid.

Näinud kogu seda meeletut ilu tagaajamisele konsentreeritud maailma, jõudsin ühel hetkel arusaamisele, et see kõik on tegelikult ebanormaalne. Inimesed on valmis tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure lihtsalt asja eest teist taga, raisates oma aega, tervist ja raha.

Mitte, et mulle ei oleks mu töö meeldinud,  0n väga suur nauding luua ilu ja näha inimeste  õnnelikke ja rahulolevaid  nägusid. On ülim ka ise tunda, kuidas keegi su eest hoolitseb – peseb, sätib ja  kammib su juukseid, teeb massaazi või meiki. Enese eest hoolitsemine või hoolitseda laskmine ongi väga vajalik ja ülioluline. Lihtsalt see mõttemaailim, mis ilutööstuses valitseb ja vahendid, mida seal kasutatakse lähevad minu meelest tugevalt vastuollu inimese ja looduse põhiolemuse ja vajadustega. Inimesed hakkavad oma välimuse muutmiseks mõtlema välja absurdseid asju ja juuksuris on asi veel vägagi leebe. Asi pole ka selles, et ei võiks iseenda välimusega eksperimenteerida, vaid tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Lisaks sellele kasutatakse tänapäeva kosmeetikas teadaolevalt 10 500 erinevat kemikaali, sisaldades kanserogeenseid aineid ja pestitsiide. Umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale. Igal kolmandal Euroopa inimesel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes.Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad maha pestes ka järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi,  võides mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust ning  väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Õnneks on loomulikkus läinud rohkem moodi ja paljud ilutooted ja salongid juba liiguvad vaikselt naturaalsemate toodete ja  iluprotseduuride pakkumise poole.

Ideaalne välimus

Milline on ideaalne välimus ja miks pööratakse välimusele ülemõistuse palju tähelepanu?  Miks meil on nii raske leppida iseenda välimusega  ja miks soovitakse järgida ebaloomulike iluideaale?  Miks tundub ilma meigita välja minemine enamus naiste jaoks eriti  õõvastava õudusunenäona? Miks soovivad inimesed saada plastmassnuku sarnaseks, kes on justkui näitusele välja pandud ning kelle näos ei peegeldu mingit elu?  Miks meikimata naine tundub kole kortsus ja kahvatu? Miks nii paaniliselt kardetakse vananemist, kuigi see on ju täiesti loomulik elu osa?

Sest me oleme harjunud olema võltsid ja nägema võltsinimesi, me ei teagi millised loomulikud inimesed välja näevad ja lausa ehmatame neid nähes. Juba 25 aastased hakkavad värisema kortsude ees ja aina nooremad naised lasevad tõmmata oma kortsud “kõrvataha” või lasevad endale süstida botoxit või jumal teab mida. Et miks ka mitte ? Mürgiseid kemikaale mida igapäevaselt kasutame kuhjub meie kehasse juba nagunii rohkem kui meie keha suudab  nendega hakkama saada, rääkimata veel paljudest muudest negatiivsetest faktoritest, mida see kõik kaasa toob. Leidsin ühe huvitava teooria näiteks botoxi ja nöoilme lugemise vahel, milles on oma point täitsa olemas: Inimesed loevad silmadega teineteise näoilmeid, tänu millele tekib ka empaatia ja teineteise mõistmine.  Süstides aga oma näo kortsukesed  botoxit täis, on teisel inimesel raske su näoilmet nii selgelt lugeda, mistõttu  võivad kannatada ka suhted.

Kas oled mõelnud, kes loob need ideaalid? Mingil määral kindlasti inimesed ise, erinevatel ajastutel on olnud iluideaalid erinevad. Kuid tänapäeval on kindlasti suur panus iluideaalide loomisel ilutöösustel. Kes siis ei oleks jahtinud imetoodet, mis annaks meile ihaldatud ja atraktiivse välimuse. Ja nii ostetaksegi toode toote järel  ja tehakse üks protseduur teise otsa, et end tundmatuseni muuta, et mitte seista silmitsi iseendaga ja mitte olla sina ise. Milleks olla juba sünnist alates oma välimusega rahulolematu ja tahta muutuda kellekski teiseks, endaga sõbraks saamise asemel. Milleks toetada ilutööstusi, kelle suurimaks eesmärgiks on teenida hiigelkasumeid ja muuta sind sõltuvaks üha uutest ja uutest toodetest, mis tegelikult laastavad sinu tevist, looduse tevist ja sinu pangaarvet.

Teekond loomulikuma elustiili poole

Oma juuksuri kogemusest sattusin otse joogamaailma, mis on mõnesmõttes täielik vastand ilumaailmale. Kuigi ka joogas on väga tähtis oma keha eest hoolitsemine, siis tehakse seda siin naturaalsete vahenditega, ilma loodust reostamata ja oma keha mürgitamata, säilitades oma loomulikku olemuse ja isikupära.

Joogas hinnatakse inimest sellisena nagu ta on. Jooga õpetab, kuidas särada seespoolt väljapoole ja olla ilus loomulikult, olla see kes oled ja armastada ennast sellisena  nagu sind on loodud.

Tänu joogale julgen aina rohkem ja rohkem maski tagant välja tulla ja näidata maailmale oma tõelist palet ning olla mina ise nii sisemiselt kui välimiselt. Ja see on tõeliselt suur väljakutse minu jaoks ja pole üldsegi kerge.

Seega olen  kuue aasta jooksul loobunud paljudest minu jaoks tarbetuks muutunud ilutoodetest- kehakreemist, meigieemaldajast, jumestuskreemist, dushigeelist, deodorandist, küünelakist, huulepulgast ja  juuksepalsamist ja paljudest muudest toodetest. Paljud tooted olen vahetanud looduslikumate alternatiivide vastu välja nagu shampoon ja hambapasta või teen need ise. Osasid ilutooteid millest ei ole veel suutnud täielikult loobuda  kasutan lihtsalt väga väga harva. Isegi juukseid lasen triibutada kerge värviga vaid paar korda aastas.

Kuidas olla ilus loomulikult

Sa juba oledki ilus

Kõigepealt tuleks vaadata peeglisse ja näha, et sa oledki juba ilus, just sellisena nagu sa oled. Sa ei pea olema rahulolematu ega end kellegi teisega võrdlema. Milleks muuta oma välimust kui sa oled täiesti unikaalne ja  kordumatu nii nagu sa oled. Õpi end kõigepealt ise aksepteerima ja armastama ja siis teevad seda ka kõik teised. Armasta oma kehakuju, oma erakordseid silmi, juukseid ja võluvat naeratust.  Armasta ka igat pisimat  kortsukest ja kurrukest oma näos, sest need on osa sinu imelisest elust, milles on näha sinu rõõmud, mured ja emotsioonid. Kõik need miljonid hetked, mis on su näkku salvestunud, teevad sind tohutult ilusaks ja ainulaadseks. Julgedes olla ilma maskita, ilma meigita, julged sa olla sina ise. Enesega rahulolu annab sulle enesekindlust, mis paistab kaugele. Sina oled oma elu superstaar ja mitte keegi teine ei saa sinu rolli paremini mängida kui sa ise.Sa oled ilus täpselt sellisena nagu sa oled ja sa ei pea enda juures mitte midagi muutma. Ainuke mida muutma peab on negatiivsed mõtted iseendast.

Hoolitse enda eest

Loobudes tarbetutest ilutoodetest ei tähenda, et sa enda välimuse eest ei hoolitse. Vastupidi, tuleb õppida aru saama, mida su keha sulle öelda tahab ja probleemide peitmise asemel, tuleb hakata nende algpõhjusega tegelema, sest ilu algab seespoolt väljapoole.  Rabedad juuksed, haprad küüned, ülekaal, tselluliit, vistrikud, kuiv nahk, tumedad silmaalused ja pigmendi laigud on tavaliselt need probleemid, mida inimesed üritavad peita, varjata ja kinni katta selleasemel, et küsida endalt, mis on nende nähtuste tõelised põhjused. Tegeldes vaid sümptomite peitmisega, jäetakse oma keha hääl tähelepanuta, ei kuulata seda, mis meie keha meile öelda tahab. Võibolla sa ei  maga piisavalt, ei toitu tervislikult, ei liigu piisavalt või ei armasta iseennast.

See ei ole kindlasti kerge tee, mis on täis kiireid lahendusi. Minul endal on oma keha kuulamise õppimine ja “iluprobleemide” lahendamine  võtnud aastaid ja tegelen sellega siiani. Kuid selline lähenemine paneb sind rohkem end armastama ja olema rahulolevam ja iseenda ja loodusega paremini kooskõlas.

Söö loomulikku terviktoitu. Loomulikult ilus olemine nõuab loomulikku toitu. Terviklik toit on “päristoit” mis on looduse poolt valmiskujul juba olemas. See on toit, mida inimkeha juba tunneb ja teab miljoneid aastaid. See on toit kus on olemas kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained, kiudained, antioksüdandid, head rasvad ja suhkrud. Meie keha oskab seda toitu ideaalselt omastada ja kasutada kuna kõik ained selle toidu seedimiseks ja detofikseerimiseks on terviklikus toidus juba olemas. Terviklik toit on puuviljad, marjad, aedviljad, seemned, pähklid, teraviljad, kaunviljad, seened. Isegi liha, munad ja piim oma algupärases olekus (kuigi neid võiks süüa kas väga vähe või üldse mitte). Terviklik toit on kõige loomulikum ja tervislikum toit inimese jaoks. Sa oled see mida sööd sõna otseses mõttes.

Maga piisavalt. Ega asjata öelda : “Iluuni”. Magamine tõepoolest uuendab, tervendab ja noorendab meie keha.  Hea ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab, tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni. Une puudujääk on sõna otseses mõttes su näost näha- kortsud, kuiv nahk, kottis ja väsinud silmaalused. Magamatus muudab sind ka tujukamaks ja närvilisemaks. Ka öösiti pidutsemine,  alkoholi joomine ja suitsetamie ei too näonahale paremaid uudiseid. Alkohol häirib tugevalt une kvaliteeti ja suitsetamine jätab näkku tugevad kortsud. Kui annad oma kehale piisavalt puhkust näed välja värske ja nooruslik.

Mediteeri regulaarselt. Inimesed, kes regulaarselt mediteerivad, näevad üldjuhul oma eakaaslastega võrreldes kümmekond aastat nooremad välja. Mediteerimine vaigistab meelt, vähendab stressi ja depressiooni ning  annab meile sisemise rahulolu ja sära.

Liigu regulaarselt. Igasugune liikumine annab kehale toonust ja parandab vereringet, hoiab meid painduvana ja erksana ning parandab toitainete omastamist.

Loomulikud iluprotseduurid

Tegelikult vajab meie keha väga vähe hoolt. Kõige paremad hooldajad on puhas vesi, õhk ja päike. Me ei ole ju sündinud shampoonid, kreemid taskus. Inimese keha on isepuhastuv kui teda mitte liigselt kurnata ebaloomuliku elustiiliga, kuigi jah linnas elades on see kahjuks paratamatu. Kõik on kindlasti märganud kui mustaks lähevad käed näiteks peale shoppamist. Kui aga elada puhtas keskkonnas, süüa puhast loomulikku toitu, siis ei lähe ka juuksed rasvaseks, mustaks ega teki ka kõõm. Kehale sobiliku toitu andes keha ei haise, ei ole kuiv ega rasvane. Küüned ja juuksed on terved ja tugevad ning nahk on puhas ja särav. See ei tähenda pesemata olemist, vastupidi pesta tuleb ennast igapäev ja selleks on looduses kõik vahendid olemas. Kodus saab samuti ise teha omale puuvilja või savi shampoone, maske, hambapastat ja muud sellist.

Mida sünteetilisemas ja keemilisemas keskkonnas sa elad, seda rohkem on sul keemiat vaja. Kui värvid küüsi, siis on vaja ka küünelaki eemaldajat, kui värvid juukseid on vaja ka palsamit, kui hõõrud oma keha dushigeeliga on vaja ka kehakreemi, kui end meigid on vaja ka meigi mahavõtjat jne.

Nahk. Ilus säravpuhas nahk on iga naise unistus. Sul võib olla maailma kauneim ja kalleim kleit aga kui su nahk ei näe hea välja, siis ei tunne sa end oma nahas hästi, sa oled ebakindel ega usu endasse. Eemaldades toksilised kemikaalid oma kehahoolduses saab nahk võimaluse end tervendama ja uuendama hakata ning enamikel juhtudel muutubki naha seisukord ilma kreemitamiseta palju paremaks. Olen seda omal nahal kogenud. Mu nahk muutus oluliselt paremaks kui jätsin välja dushigeelid, seebid ja kreemid. Naturaalset seepi kasutan vaid käte ja jalgade ja privaatsete kohtade pesemiseks.

Nahka turgutavad veel kõiksugu veeprotseduurid, saun, ujumine ja külma veega karastamine ja kuivharjamine. Kuivharjamine on tõhusaim, lihtsaim ja soodsaim viis hoida oma nahka värske puhtana. Harjamine on ka suurepärane tselluliidi ravi. Joogid harrastavad aga hommikuti ishnaani ehk jääkülma veega kümblemist, mis ergutab vereringet ja närvisüsteemi ning annab nahale hea jume. Väga tänuväärsed on veel kõikvõimalikud savi, mee – ja soola protseduurid.

Loomulik meik. Kõige ilusam meik on minu arvates puhas näonahk ja ja ilus naeratus. Keha näo ja käte kreemitamiseks sobivad  väga hästi ka naturaalsed õlid. Minu lemmik on puhas kookosõli, seesama mida kasutan ka toidu valmistamisel ning sheavõi ja mandliõli. Olen näinud inimesi, kes kasutavad põsepunana punapeeti ja ripsmedussina mustikamahla, kuigi meigin end suht harva ja kasutan nendel puhkudel vaid ökopoest ostetud ripsmetussi ja mineraal puudrit. Meigieemaldajana sobib hästi puhas vesi või kookosõli.

Küüned. Mul endal on olnud terve eelneva elu jooksul väga kehvad  ja haprad küüned. Küünte seisukord paranes oluliselt kui hakkasin  viis aastat tagasi taimetoitlaseks ning vähendasin ka oluliselt piimatooteid ja hakkasin sööma terviktoitu -palju puuvilju, aedvilju, pähkleid, seemneid jne. Väliselt määrin küüntele regulaarselt kookoseõli vüi sheavõid.

Hambad. Hambapastad on meil ilma kemikaalide ja fluoriidita. Ökopoest ostetud savi või kriidi baasil tehtud pastad. Pesevad väga hästi. Hambaniit käib kindlast puhastsrituaali juurde. Suuhügieenina on igapäevane keele puhastamine samuti oluline. Ja hambad on meie peres kõigil valged, terved ja säravad.

Juuksed on inimese kauneim ehe, eriti naiste jaoks. Joogas on juustel ka sügavam tähendus, seega tuleb juukseid eriliselt hoida. Juuksed on justkui meie närvisüsteemi pikendus nagu antennid mis edastavad meie ajule ja kehale olulist informatsiooni. Joogid ei lõika oma juukseid. Nad hooldavad oma juukseid  iga 72 tunni tagant pestes. Nad kuivatavad oma juukseid päikesepaistel, lastes nii D vitamiinil omastuda. Kammimise parandamiseks pannakse juusteotstele mandliõli, kammitakse 2 korda päevas puidust kammidega, mis ei tekita juustes staatilist elektrit. Selline loomulik juustehooldus , pluss loomulik elustiil mõjub juustele väga hästi, nii ei lähe  ka juuksed sassi ega teki ka katkiseid juukseotsi. Loe lähemalt: juuksed/

Mul oli alguses väga raske  leida normaalset ökoshampooni, mis juuksed ilusti puhtaks pesevad ja palsamit, mis mu pikad blondid juuksed kammitavaks teeks. Tol ajal ma ka värvisin juukseid rohkem ja värvitud juukseid ongi raskem hooldada loodustoodetega.

Olen proovinud ka olla paar kuud ilma shampooni kasutamata. Kasutasin pesemiseks kas vett, leiba, sidrunit, õunaäädikat või söögisoodat. Leib pesi väga ilusti puhtaks ja õunaäädikas oli palsami eest. Kahjuks ainult veega pesemine mul juukseid puhtaks ei teinud ja 2 kuud jäi ilmselt väheks, mu peanahk ei saavutanud selle ajaga tagasi oma loomuliku tasakaalu. Seega leidsin omale Lushist seebitüki sarnase kuivshampooni, millega olen väga rahul, see peseb juuksed ilusti puhtaks. Seda jätkub mitmeks kuuks ja eriti hea on see, et ei ole neid plastik pudeleid, ei reosta loodust ja hea reisile kaasa võtta.

Minu abikaasa aga hakkas oma juukseid pesema ainult veega ja on seda teinud juba üle aasta. Temal hakkas isepuhastusvõime tööle ja ma lausa kadestan kui puhtad , ilusad ja läikivad on ta juuksed ja peanahk. Muuseas kadus tal ka kõõm. Ka oma lastel peseme oma juukseid ainult puhta veega. Lastel on ilusad paksud, puhtad, terved ja läikivad juuksed. Neil pole naha allergijaid, ärritusi ega kõõma.

Laste juuksed ja nahk ei ole veel rikutud ja nende juuksed ei lähegi sedasi rasvaseks nagu täiskasvanutel. Samuti pole neil higinäärmed veel arenenud. Ei tasu rikkuda mitte ühegi tootega oma laste loomulikku naha tasakaalu.

Kõige rohkem rikuvad juukseid ebakvaliteetselt töödeldud juuksed. Kes ei suuda veel päris oma loomuliku juukse värvi välja kanda, siis on mõistlik värvida juuksed oma loomuliku värvi sarnaseks. Siinkohal võib küll julgelt soovitada juuksurisse minemist selleasemel, et ise keemikut mängima hakata.  Proffesionaalsed juuksetooted, mida juuksurid kasutavad ei ole muidugi looduslikud, kuid nad on tunduvalt kvaliteetsemad poes leiduvatest analoogidest, sisaldades vähem kahjulikke aineid. Koolitatud juuksur tunneb keemiat ning valib värvid, mis kahjustavad su juukseid vähimal määral.

Tulemus

Olles kõiki neid ülaloetletud nippe enda peal katsetanud, siis võrdluseks võib öelda, et nahk ja juuksed on kindlasti paremas seisus kui varem neid kallite toodetega “poputades”. Nahk ei ole enam peale pesemist 2 numbrit väiksem, ei ole olnud enam nahalööbeid või ärritusi, vähem vistrikke, silmaalused ei ole nii kottis, küüned on terved ja tugevad, juuksed on kenamad. Immuunsus on mitmeid kordi tugevam. Kodus on kappides rohkem ruumi ja raha kulub samuti vähem ning kõige suurem hea meel on mul kulutamata aja üle ja selleasemel saab nüüd tegelda palju olulisemate asjadega. Hoolimata sellest, et saan iga aastaga vanemaks, tunnen end oma kehas iga päevaga paremini kui kunagi varem.

20130904_204_web

Naerata endale, sest õnnelik inimene ongi maailma kõige ilusaim.

Suhted mehe ja naise vahel

Harmooniline suhe ja õnnelik perekond on südamepõhjas pea iga inimese unistus. Terve ja õnnelik suhe on nii meie füüsilise kui vaimse tervise üks nurgakividest, kahjuks on see aga tänapäeva maailmas väga harv nähtus. Pealiskaudsed suhted, konfliktid, petmised ja valusad lahkuminekud on aga paraku liigagi tavalised.

Õnneliku suhte valemit ei õpetata meile koolis. Enamus lastel pole õnneliku suhte eeskuju ka kodus, nii võetaksegi oma vanematelt katkised peremustrid üle ja rakendatakse neid ka oma peres. Lõpptulemusena ei olda rahul ega õnnelik ning paljudel juhtudel minnakse lahku ja otsitakse ikka ja jälle kuid edutult seda kõige õigemat.

Ka hollywoodlikud filmid ja muusika on loonud meile ebarealistliku kujutluse, milline peaks elu, armastus ja suhe olema. Tihti baseerub meie arusaam elust ja armastusest fantaasial, mida ei eksisteeri. Nii ollaksegi oma elus ja partneris pettunud juba enne kui jõutakse esimese suudluseni.

Tavaliselt baseerub suhe ühele kolmest mudelist:

• Elada teineteisega koos aga kumbki oma elu= õnnetu suhe

• Elada teineteisega koos= õnnelik suhe

• Elada teineteise jaoks= paradiis, ekstaas

Abielu

Tänapäeval on kahjuks paljud abielud muutunud lihtlabaseks äritehinguks, kus kaubeldakse tingimustega ja vormistatakse lepinguid. Mis siis abielu eesmärk üldse on? Teenida kasumit lahutades?

Kundalini joogas on abielu sügavaim spirituaalne praktika, kus suhte eesmärk on sulada üheks nagu kaks erinevat metalli kuld ja hõbe. Kokkusulades tekib kulla ja hõbeda sulam, ehk täiesti uus metall. Abielus ei ole olemas mind või sind, abielus eksisteerib ainult meie.

Me inkraneerume mehe või naisena, et õppida erinevaid õppetükke. Üksi elades on palju kergem olla täiuslik, tubli, tark ja osav. Asjad aga muutuvad kardinaalselt kui sinu ellu tuleb teine inimene. Ainult pikas püsisuhtes on sul võimalus õppida iseennast tundma sügavuti ja olla silmitsi oma hirmudega. Tõeline pühendumine nõuab sisemist tugevust ja paneb sind igati proovile, et suudaksid näha oma egost kaugemale ja demonstreerida parimat kvaliteeti iseendast.

Kooselu saab toimida teineteise mõistmisele ja toetamisele ning üksteise julgustamises pidevalt arenema. Koos kasvamine ja arenemine muudab suhte uskumatult sügavaks. Koos suudavad mees ja naine jõuda millessegi palju suuremasse kui see üksikuna eales võimalik oleks. Mees ei tunne naist ja naine ei tunne meest enne kuni nad on üheks sulanud kõrgemasse teadvusesse. See ei tähenda oma idenditeedi kaotamist, vaid sulandumist teineteise sisse.

Hea abielu läheb aastatega järjest paremaks, kuid see nõuab palju aega, pühendumist, usaldust, ausust, avatust, tolerantsust, iseenda tundmist, teineteise isetut teenimist, naise ja mehe ürgse olemuse mõistmist ja muidugi armastust.

Armastus

Tihti aetakse segi armastus ja armumine. Armastus ei ole armumine, mis ühel hetkel saab otsa. Armumine on täis tugevaid tundeid ja ahvatlusi, millest inimene on otseselt sõltuv. On inimesi, kes otsivad uut suhet pärast eelmist, eesmärgiga saada tunda tungi, mille põhjustab armumine. Sellisel juhul ei saa ta kunagi jõuda armastuse küpsesse aega. Paarisuhete tegelik eesmärk on jõuda sügavamale, et armumisest saaks armastus. See on üles ehitatud ühise elu ja elamisena üksteise jaoks. Armastus on igavene, armastus on andmine, armastus ei ole limiteeritud, see on piiranguteta. Kui sinu armatuses on piirid, siis tähendab, et see ei ole armastus. Kui sa ei armasta, tähendab sa ei ela.

Konfliktid

Igas suhtes on omad tõusud ja mõõnad ning see on täiesti loomulik osa suhtest. Konfliktid ja eriarvamused ei pruugi olla alati negatiivsed. Need võivad viia partnerid „avanemisele”, kus nad õpivad teineteist usaldama ja olema ausad, samas respekteerides teise poole vajadusi ja erisusi. Sest suhe ise ei põhjusta kunagi valu ja õnnetust. Suhe toob lihtsalt välja kõik selle, mis juba on sinu sees olemas.

Aga siiski, palju tülisid ja pisaraid saaks ära hoida kui partnerid teineteist mõistaksid , sest kõige suuremad konfliktid on peaaegu alati tingitud sellest, et mehed ei mõista naisi ja naised ei mõista mehi. Sugude vahelisi suhteid on juba aasatuhandeid üksteise vastu üles keeratud. Tehtud maha naiselikku energiat ja ülistatud mehelikku energiat, see on löönud kiilu mehe ja naise vahele ning teinud mõlemad pooled õnnetuks.

Kui nais -ja meespool ei tunnusta ega austa teineteist sellisena, nagu nad on- erilises unikaalses olemises ja väljakutsetes, on arusaamatused ja raskused alati käepärast võtta. Iga abielu võib olla edukas kui mõlemad partnerid mõistavad mehelikku ja naiselikku poolt ega püüa üksteisega võistelda või teineteist alla suruda.

Mõnedel iidsetel õpetustel on õnnestunud aga alles hoida mehe ja naise õnneliku suhte valemit. Kundalini jooga on üks neist iidsetest õpetustest kus naiselik energia on väga hinnatud. Suurt tähelepanu on pööratud nii naisenergia kui meesenergia mõistmisele ja tundmisele, et mõlemad saaksid särada oma täies hiilguses. Naise ja mehe erinevustest teadlik olles jäävad paljud konfliktid olemata ning sa saad astuda õnneliku suhte suunas juba väga suure sammu.

Mees ja naine on nagu ühe mündi erinevad pooled- ühe energia 2 väljendust

Naiselik ja mehelik energia ei ole vastandid. Mees- ja naisenergia kuuluvad kokku, olles läbipõimununa olemas igalühel meist, ei ole olemas ainult ühte energiat ühes inimeses. Meestes on meesenergiat rohkem ja naistel naisenergiat rohkem. Naiselik energia väljendub läbi südame, mehelik energia väljendub läbi mõistuse.

Shakti ehk ürgne naiselik energia on intuitiivne, hooliv, armastav, kaastundlik, tervendav, loov, soe, kaitsev, suurt pilti nägev, tolerantne, empaatiline, emalik, voolav, piiritu, koostöö aldis, mõistev, elutark, taastav, tundlik, avatud, vastuvõtlik, andestav, sensuaalne, graatsiline, passiivne, avatum ja tundlikum ka teiste eluvormide ja looduse suhtes. Naiselik energia on püsiühenduses kõiksusega ehk algallikaga, nähes eraldatuse ilusiooni taha. Naiselik energia loob enda ümber ilu ja harmooniat.

Shiva ehk meesenergia on oma olemuselt maskuliine, tegutsev, aktiivne, loogiline, tugev, intelligentne, kaitsev, isalik, julge, riskialdis, vastutav, väljapoole fokusseeritud, keskendunud, eesmärgile pühendunud, avastamishimuline, seiklev, materjaalsust loov. Tänu meesenergias pesitsevale egole on meil võimalik eralduda tervikust, kõiksusest, algallikast ja olla konkreetne indiviid, maises kehastuses.

Nii meestel kui naistel üheks põhiliseks eluülesandeks viia igapäevaelu tingimustes enda mees – ja naisenergiad sisemiselt tasakaalu. Mees -ja naisenergia on teineteiseta poolikud, koos nad täiendavad teineteist. Shiva ( meesenergia) ja Shakti( naisenergia) ühinemine moodustab terviku, mis annab neile limiteeringuteta potensiaali. Meie naiselik intuitsioon koos meheliku tegutsemisega on kokku looming.

Koos eksisteerides suudavad mees- ja naispool teineteise energiaid täiendada ja ühtlustada, luues niimoodi harmoonilise kodu, perekonna, suguvõsa ja kogu maailma.

Ego

Kuna inimesed on aga juba pikemat aega kehtestanud oma olemust läbi ego, siis on nais – ja meesenergia tasakaalust väljas. Naisenergiat on liigselt alla surutud ning mehelikku energiat on vääriti mõistetud.

Kuigi naistelgi on egod, on ego meeste seas rohkem juurdunud kui naiste seas. Mehed kehtestavad end läbi ego ja naistel võib olla seda raske aksepteerida. Egos ei ole iseenesest midagi halba, egol on oma roll, läbi selle saame me kogeda iseennast indiviidina ja kogeda maist elu, ego teenib meid. See on meis leiduva meheliku energia üks osa. Eluterve ego on enesekindel, mitte üleolev. Probleemiks on see, kui egost on saanud peremees, kes takistab meil kuulamast oma südamehäält, oma hinge.

Mingil hetkel, arvatavasti tuhandeid aastaid tagasi hakkas aga salakaval ego inimese üle võimust võtma. Ego teadis, et saab kontolli oma kätte naiselikku energiat alla surudes. Seetõttu ongi ka hetkel maailmas valitsemas mõistus ehk mehelik energia ning südamehääl ehk naiselik energia on tugevalt alla surutud isegi naiste endi seas. Ego ei salli naiselikke omadusi -tolerantsust, koostööd, empaatiat, kaastunnet ja intuitiivsust. Teda hirmutab me naiselik jõud, sest ta ei taha Universumi jõule alluda.

Ego soovid ja tahtmised ei lõpe kunagi. Kui elada vaid läbi ego, nagu suur osa osa inimesi veel teeb , siis ei saagi olla kunagi rahul ja õnnelik, sest egol on koguaeg midagi puudu. Inimesed, kellel ego on kasvanud ülepea, näitavad üles agressiivsust, vägivaldsust, julmust, jõu vääriti kasutamist, dominantsust, võrdlemist, võistlemist, ahnust ja kadedust. (Egost on juttu ka siin)

Õnneks on veevalaja ajastul olukord muutumas. Järjest suurema hulga inimeste teadvus tõuseb ja nii kaotab ego oma võimu inimeste üle. Kuna naistes pole ego kunagi nii sügavalt juurdunud, siis kaotab ta oma võimu naiste juures lihtsalt kiiremini kui meeste juures.

On toimumas mees- ja naisenergia taassünd. Nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil oleme nihkumas hirmu ja kontolli alt intuitsiooni usaldamise suunas. Naisenergia jõud on maailmas praegu kasvamas. Praegune Veevalaja ajastu soosib naiselikku energiat, et saavutada tasakaal meheliku ja naiseliku energia vahel, et maapeal valitseks taas rahu ja üksmeel.

Naiselikkus ja ego

Naiselik ja mehelik energia on olemas igalühel meist, kuid enamasti pole need tasakaalus. Inimkond on liiga kaua alla surunud naiselikku energiat ja esile tõstnud mehelikku energiat ja ego vajaduste rahuldamist. Isegi täna teatakse naiselikust energiast vähe, kahjuks ka naiste endi seas.  Kuidas ja miks see nii on, ehk annab järgnev lõik sellele pisut selgitust.

Katkend Eckhard Tolle raamatust “Uus maailm”

Naiselikku energiat on kaua, eriti 2 viimast aastatuhandet mahasurutud ja alavääristatud, mistõttu on ego saanud ülemvõimu inimpsüühhika üle. Kuigi naistelgi on egod, suudab ego mehes lihtsamini juuri ajada. Naised on rohkem ühenduses organismi intellektiga, kust pärinevad intuitiivsed vaimuanded. Naised on teiste eluvormide suhtes avatumad ja tundlikumad ning rohkem loodusmaailmale häälestunud. Kui mehelikku ja naiselikku tasakaalu meie planeedil poleks rikutud, poleks me kuulutanud sõda loodusele ega oma olemisest nii täielikult võõrandunud.

Ei ole küll talletatud täpseid andmeid, kuid arvatakse, et Püha Inkvisitsiooni, roomakatoliku kiriku poolt ketserluse mahasurumiseks asutatud institutsioon, piinas ja tappis kolmesaja aasta jooksul kolm kuni viis miljonit naist. See kuulub koos holokaustiga kahtlemata inimkonna ajaloo süngeimate peatükkide hulka. Piisas mõnel naisel vaid ilmutada armastust loomade vastu, kõndida aasal või metsas ja ravimtaimi korjata kui juba tembeldati ta nõiaks, et teda piinata ja tuleriidal põletada.

Püha naiselikkus tembeldati deemonlikuks ning inimkogemusest läks kaduma terve mõõde. Ka judaism, islam ja isegi budism surusid naiselikku energiat maha, mitte küll nii vägivaldselt. Naised taandusid lastesünnitajateks ja meeste omandiks. Mehed, kes surusid naiselikku energiat maha ka enestes, juhtisid nüüd täiesti tasakaalust väljas olevat maailma.

Paljudes iidsetes tsivilisatsioonides nagu sumeri ja keldi, austati naisi ja naiselikku alget ei kardetud. Mis pani mehed äkitselt naiselikku energiat pelgama ja seda niiviisi alla suruma? Neis arenev ego. Ego teadis, et võib meie planeedi üle täieliku kontrolli saada ainult meheliku energia abil, selleks pidi ta naiseliku olelusvormi kahjutuks muutma.

Aja jooksul on ego saanud võimust ka naiste seas. Nüüdseks oleme olukorras, kus naiselikkuse allasurumine on muutunud loomuomaseks enamikule naistest. Paljud naised tunnevad püha naiseliku energiat alla surudes endas emotsionaalset valu. Naised on rahulolematud ja õnnetud, kuid nad ei tea, milles on probleem.

Õnneks on veevalaja ajastul olukord muutumas. Järjest suurema hulga inimeste teadvus tõuseb ja nii kaotab ego oma võimu inimeste üle. Kuna naistes pole ego kunagi nii sügavalt juurdunud, siis kaotab ta oma võimu naiste juures kiiremini kui meeste juures.

Hea uni, hea tervis

Magamisvajadus on elu üheks suurimaks müsteeriumiks. Me ei saa elada ilma magamiseta. Teadaolevalt  ei ole magamine ainult aja raiskamine ja selle pealt kokkuhoidmisega võib teha oma kehale karuteene.  Hea uni on  üks tervise ja hea elukvaliteedi nurgakividest. Kvaliteetne uni aitab korras hoida nii füüsilise kui mentaalse tervise, tagades ka emotsionaalse heaolu. Lapsed näiteks kasvavad magades, samal ajal  toimub ka informatsiooni läbitöötamine ja talletamine, mis omakorda soodustab õppimist ja asjadest arusaamist.

See kuidas ja palju me magame mõjutab  meie emotsioone, mõtlemist, reageerimist, töötegemist, õppimist, otsuste tegemist, tähelepanelikkust, loovust, immuunsust ning füüsilist tervist ja  hormonaalset tasakaalu.

Hea  ja piisavalt magatud uni pikendab eluiga, parandab mälu, parandab loovust, teravdab, tähelepanelikkust, vähendab stressi ja depressiooni.

Une faasid ja astmed

Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre, mis muudab valguse elektriimpulssideks energetiserides igat rakku kehas.

1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine).
REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles.

Kui palju me und vajame?

Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi.

  • Beebidel kulub magamiseks umbes 17 tundi ööpäevas
  • Väikelapsed vajavad 9-10 tundi ööpäevas
  • Enamuse täiskasvanud inimeste keskmine unevajadus on 7-9 tundi ööpäevas
  • Vanurid vajavad samapalju und kui täiskasvanud, kuigi vananedes läheb uni peale 3-4 tundi magamist kergesti ära.

Millal magada

Oluline on magada just öösel, mitte päeval. Inimene on nagu bioloogiline masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalguse järgi. Ideaalis sobib inimesele kõige paremini koos päikesega tõusmine ja koos päikeseloojanguga magama minemine. Meie keha reageerib päevavalgusele, kontrollides melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida meie unetsüklit. Selleks tuleb viibida õues  ilma päikeseprillideta. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisega öösel ja seratoniini tootmisega päeval.

Krooniline unepuudus võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme

Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired. 4-5 tundi ööpäevas magajatel on eluiga lühem kui tavamagajatel. Isegi ühekordne  vähene (4-5 tundi ) magamine põhjustab ebaselget mõtlemist järgmisel päeval.

Pikaajaline une defitsiit võib põhjustada:

  • Kõrget vererõhku
  • Kõrgendatud südamehaiguste riski
  • Immuunsüsteemi nõrgenemist
  • Kiirendada kasvajate kasvamist- laboris on leitud, et hiired, kes ei saa piisavalt magada, kasvab vähk kolm korda kiiremini.
  • Ebapiisav uni tekitab näljatunde, mida püütakse kompenseerida tihti liigsöömisega
  • Hallutsinatsioone
  • Närvilisust
  • Teise tüübi diabeeti haigestumise kõrgenenud riski

Ilu uni

Lisaks kõigele muule on une puudujääk ka su näost näha- kortsud, kuiv nahk, kottis ja väsinud silmaalused. Magamatus muudab sind ka tujukamaks ja närvilisemaks. Ka öösiti pidutsemine,  alkoholi joomine ja suitsetamie ei too näonahale paremaid uudiseid. Alkohol häirib tugevalt une kvaliteeti ja suitsetamine jätab näkku tugevad kortsud.

Uneprobleemid

Igal inimesel võib olla mingil perioodil probleeme normaalse unega. Tänapäeval on aga erinevad uneprobleemid väga laialdaselt levinud.

Krooniline unetus ehk insomnia on naiste seas , eriti peale 50 eluaastat ,üsna levinud tervisemure. Ei jääda voodisse minnes tükk aega( isegi tunde ) magama, kuigi ollakse väga väsinud.

On uuritud ja leitud, et keha kaotab magamisvõime siis kui ollakse tugevas stressis või kui  jääkained ja toksiinid on ummistanud keha kapillaarid ning vereringe ei suuda normaalselt töötada ja ajju jõuab liiga vähe oksügeeni.

images-3

Ka Väikeste beebide emad ei maga end tihti korralikult välja . Kuigi enamasti kannatab magamatuse käes just ema, kellel lapsuke juba kõhus olles magamist piirab, ei ole ka isad magamatusest pääsenud. Paljud lapsed hakkavad öösiti hästi magama alles lasteaeda minnes. Uuringud on näidanud, et 14% koolieelikuid ärkavad öösiti ja ajavad oma vanemadki üles. Et end magamatuse eest paremini kaitsta ja mitte aastaid kannatada kroonilise magamatuse käes, on väikeste laste vanematel võimalus koos lastega magama minna, et kompenseerida oma öist une puudujääki.

Vanemas eas on tihti ka see probleem,  et  jäädakse ruttu magama aga ärgatakse  keset ööd või varahommikul üles ega saada enam uuesti sõba silmale. Sellises olukorras võib aidata ka tukastamine päise päeva ajal. Mul on eredalt meeles lapsepõlv, kui vanaema kiiktoolis sukka kududes mingi hetk vaikselt norskama hakkas. Kuid juba mõne hetke pärast oli pea jälle püsti tagasi ja vardad liikusid kiiremini kui ei kunagi varem. Selline päevane kerge tukastamine nii 10-20 minutit, enne kui langed sügavasse REM unefaasi, võib olla vägagi kosutav. Hoiduda tuleks vaid peale kella kolme päeval magamast, et mitte rikkuda õhtust magamajäämist.

Ka kundalini joogide hulgas on “päevanäp” teada tuntud, soovitusega 11 minutit. Alles mõned põlved tagasi tõusidki ju inimesed koos päikesetõusuga ja mingil hetkel päeval tukastasid pisut, et saada energiat ja pidada paremini vastu päeva lõpuni. Selline mõnus lühike värskust, jõudu, ilu ja energiat andev uinak  on palju effektiivsem kui tass kohvi ja lisaks veel kõvasti tervislikum kah.

Mõnedel on jälle nii, et magatakse  oma tunnid küll ilusti täis aga päeval ollakse ikka väsinud ja unine. Siis peaks üle vaatama oma elustiili ja toiduvaliku.

Unetust soodustavad toidud

  • Alkohol.  Klaasike veini õhtul teeb sind küll kiiresti uniseks ja esimese osa ööst magadki ehk hästi, kuid siis ärkad keset ööd ja teise osa ööst magad alkoholi mõju tõttu rahutult. Pikemas perspektiivis tekitab selline õhtune dringitamine ja ebakvaliteetne uni magamatuse sümptomeid.
  • Vürtsikaid toidud õhtusöögiks. Vürtsid on väga ergutava toimega ja on tehtud mitmeid uuringuid kus on leitud, et vürtsikad toidud õhtuti ei lase magama jääda ning öine uni on pinnapealne ning 3 ja 4 astme sügavat und peaaegu ei tekigi.
  • Rasvased toidud panevad seedimisele suure koormuse, mistõttu tekib küll organismis väsimus aga uinuda pole sellegipoolest kerge ja magades toimub rahutu käljelt küljele nihelemine. Piira rasvaste, eriti tugevalt töödeldud toitude osakaalu oma menüüs aga ka kõrge rasvasisaldusega piima – ja lihatoodete tarbimist.
  • Rikkalikust õhtusöögist loobumine vähemalt neli tundi enne magamaminekut soodustab kvaliteetsemat und. Õhtuti tasuks kõht vaid pooleldi täis süüa. Mõjub ka libiidole paremini.
  • Kohvi ja teisi koffeiini sisaldavaid jooke tuleks vältida vähemalt 6 tundi enne magama minemist. Kui see ei aita, siis loobu ka hommikusest kohvist, see võib teha imesid.Kohv muudab meid erksaks tänu neerupealsete piitsutamisele ja adrenaliini liigtootmisele, mis kurnab tegelikult inimest, kasutades ära viimsedki jõuvarud, tekitades sõltuvust.  Kofeiini maksimum kontsentratsioon saabub 30-60 minuti pärast. Pool kogusest on veel alles 4-6 tunni pärast.
  • Tume shokolaad sisaldab samuti pisut koffeiini aga ka theobrobiini, mis on samuti stimulant ega lase uinuda. Kui sul on uneprobleemid, siis loobu shokolaadist 5 tundi enne magama minekut.

Toidud hea une jaoks. 

Toidud mis on rikkad magneesiumi ja B grupi vitamiinide poolest. Mõned une eksperdid soovitavad lisandina tauriini, magneesiumi ja B6 vitamiini.

  • Mandlid on rikkad trüptofaani ja magneesiumi poolest, mis aitavad lihaseid lõdvesetada. Mandlis leiduvad valgud aitavad hoida veresuhkrutaseme ühtlasena magamise ajal. Proovi peotäis leotatud mandleid tunnike enne magama minekut.
  • Kirsid– on melatoniinirikkad. Melatoniin on kemikaal, mis kontrollib keha sisemist kella, mis reguleerib und. Kirsse soovitatakse süüa 1 tund enne magamaminekut või enne reisi kui soovitakse näiteks lennukis magama jääda.
  • Rahustavad teed nagu piparmündi  ja kummeli tee. Kummelitees olevad aminohapped aitavad lõõgastuda ja mõjuvad kerge rahustina. Piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. Piparmünt aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Kuid ära joo vahetult enne magamaminekut, muidu oled sunnitud pissihäda peale keset ööd ikkagi üles ärkama.
  • Köögiviljad nagu porgand, seller ja spinati sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi, mis alandavad vererõhku, vähendavad stressi ja rahustavad.
  • Banaanid on praktiliselt kooritav unerohi. Kaalium ja magneesium aitavad musklitel lõõgastuda. Banaanid sisaldavad ka aminohapet L-trüptofaani, mis on seotud 5-HTP ajus, mis vahendab serotoniini( rahustavat heaolu hormooni) ja melatoniini.
  • Linaseemned sisaldavad palju omega 3 aga ka omega 6 ja omega 9, mis on kõik vajalikud, et tagada hea uni. Paljud inimesed on enda jaoks avastanud, et 1 teelusikatäis jahvatatud linaseemneid toob neile suurepärase une.
  • Mesi– kui suhkur on ergutava, rahutuks tegeva toimega, siis mees leiduv naturaalne suhkur on rahustava ja uinutava toimega.  Ravidoos on1 teelusikatäis enne magamaminekut.

Unevõlg

Students sleeping in lecture theatre

Kui 7-8 tundi und mõjub meile tervendavalt ja noorendavalt, kas siis 10-11 tundi mõjub äkki veel paremini? Kahjuks mitte, uuringud on näidanud, et pikemal perioodil kestev ülemagamine võrdub alamagamisega.

Kui sul aga mingil põhjusel jääb nädalas magamata juba 10 tundi, siis oleks mõistlik see tagasi magada. Näiteks võid järgmisel nädalal lisada oma magamisajale iga päev 1-2 tundi lisaks.

Kui sul on unevõlg tekkinud juba mitu nädalat, kuud või aastat,  siis oleks mõistlik võtta puhkus ja mitte selleks, et kolada mööda poode või teha kodus remonti, vaid selleks, et end korralikult välja magada. Soovitav oleks siis mitte tarbida stimulante nagu kohvi ja teisd koffeiin sisaldavaid jooke, mis maskeerivad su väsimust. Mine võimalikult vara magama ja maga nii kaua kui ärkad üles naturaalselt, ilma äratuskellata. Alguses võib uni kesta 12 tundi jutti või isegi rohkem, lõpuks peaks aga unevajadus täis saama ja su unemõõt loksub jälle paika.

Võimalusel ära tekita omale uut unevõlga.

Hea une nipid

Tihti  on hetk enne uinumist ainuke võimalus olla omaette ja seda ära kasutades hakatakse voodisse jõudes  mõtlema tagasi oma päevale ja  tulevasele päevale  ja  analüüsitakse, kuidas ühte või  teist asja teha või paremini teha.  Sündmused muudkui ketravad ja ketravad peas ega lase kuidagi uinuda.  Oluline oleks arvuti või teleri eest ära tulla juba mõnikümmend minutit varem, võtta aega  omaette olemiseks ja lõpetada eelneva ja järgneva päeva sündmustele mõtlemine enne voodisse minekut.

Hästi aitavad ka soe vann, massaz, rahustav muusika, päeval piisav liikumine, õhtul venitusharjutused ja mediteerimine. Suureks abiks on ühel ja samal ajal magamaminek ja ärkamine. Magamistuba võiks olla jahedam ja kottpime ning sealt võiks puududa televiisor, arvuti ja muud elektriseadmed, või siis võiks need vähemalt enne magamaminekut seinast välja tõmmata või hoida oma voodi juurest vähemalt 4 meetri kaugusel.

Ja veel, igaüks on oma elu superstaar, me lihtsalt unustame selle. Ja seda on vaja endale igapäev meelde tuletada, et garanteerida endale ilus uni , ilus päev ja ilus elu. Voodisse jõudes korda endale kuni uinumiseni: Ma olen armastus, ma olen rahu, ma olen terve, ma olen tark, ma olen ilus, ma olen hea, ma olen valgus,  ma olen……   : )

Uni on palju väärtuslikum kui me arvame. Kui annad oma kehale piisavalt puhkust ja head toitu, siis võid unustada “face liftid” ja ravimid, sest näed välja ilus, nooruslik ja terve!

images-1

Kasutatud kirjandus

  • http://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/sdd/why.html
  • http://www.realfarmacy.com/the-5-best-and-5-worst-foods-for-sleep/
  • http://www.realfarmacy.com/33-keys-to-more-restful-sleep/
  • http://www.health.com/health/gallery/0,,20459221_last,00.html
  • http://blogs.hbr.org/2009/01/why-sleep-is-so-important/
  • http://www.webmd.com/sleep-disorders/features/moms-sleep-deprivation
  • http://www.health.harvard.edu/newsweek/Repaying-your-sleep-debt.htm
  • http://greatist.com/health/cant-sleep-advice-and-tips#footnote-node-2031-12
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Uni
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1565709
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23005039
  • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21531247

Me oleme midagi rohkemat kui ainult füüsiline keha

Meie keha on imeline instrument ja see kuidas me oma keha eest hoolitseme on meie jaoks eluliselt olulise tähtsusega. Kuid samas on elu ise midagi palju rohkemat kui toit mida me sööme ja me ise oleme midagi palju rohkemat kui see, kes meile peeglist vastu vaatab. Paljudes iidsetes õpetustes räägitakse, et me oleme maale kehastunud hinged ning keha, meel ja hing moodustavad inimese ühtse terviku. Niisamuti moodustame me terviku ka kogu maa ja universumiga. Me ei ole vaid eraldi seisvad füüsilised kehad, vaid me kõik moodustame omavahel läbi põimununa ühtse terviku. See teebki omavahelised head suhted nii inimeste, loomade kui loodusega nii oluliseks, avaldades märkimisväärset mõju kogu meie olemusele. Kõik mida me teeme teistele, teeme tegelikult ka iseendale.

Meie keha meel ja hing on omavahel väga tihedalt seotud ja mõjutavd teineteist vastastikku. Meie keha reageerib sellele, mida me mõtleme, tunneme, sööme ja millega tegeleme ning ka vastupidi, kõik, mis toimub kehaga, mõjutab ka meie meelt. Kes siis ei oleks omal nahal tundnud kuidas vähene magaminine mõjutab negatiivselt meie reaktsiooni kiirust ja muudab meid ärritunuks. Kui me midagi kardame, siis hakkab meie süda kiiremini lööma ning karvad kehal tõusevad turri. Kui me oleme närvis, hakkab keha rohkem higi tootma. Kui tunneme häbi, siis punastame. Naermine tõstab meie kehas serotoniini taset ja paneb meid end tundma õnnelikuna. Trauma või shokk aga jätab kehasse tugeva jälje, mis võib olla aluseks mõnele tõsisele terviseprobleemile, mõjutades meid veel aastakümneid hiljemgi. Me valime ka toitu vastavalt oma emotsionaalsele seisundile. Pidevalt stressis olemine väsitab ja laastab kogu keha ning alateadlikult tõuseb isu stimulantide ( näiteks suhkru, soola ja rasvarikkad toidud) järele ning soovime midagi ” head”, nagu shokolaadi, kooki, alkoholi või muud sellist. Kui me aga mediteerime regulaarselt või võtame enda jaoks aega ja elame oma elu tasakaalustatult, siis ei vaja me selliseid stimulante ja tunneme rõõmu ka loomulikust toidust nagu aedviljadest, puuviljadest või marjadest.

Keha

Keha on hinge kodu, see on nagu hinge kilp, mis on meie nähtav, füüsiline, käegakatsutav, materjaalne osa. Siin on oluline õige toitumine, liikumine ja puhkus ning loomuliku rütmi järgimine. Kui meie keha ei saa funktsioneerida normaalselt, siis ka meie hinge ja meele töö on tugevat häiritud. Ka meie mõtetel ja tunnetel on suur mõju meie kehale. Pidevad negatiivsed mõtted ja väljaelamata tunded mürgitavad keha. Seevastu rõõm ja rahulolu on keha tervendavad. Emotsionaalne shokk nagu teadasaamine oma lähedase surmast või iseenda ravimatust haigusest, töökaotusest või muust sellisest võib mõjutada meie keha nii, et varsti peale sellist sündmust võivad tekkida näiteks kasvajad, paanikahäired astma või misiganes füüsiline ebakõla. Samas kehas toimunu mõjutab ka meelt. Füüsiline trauma nagu mõni avarii või vigastus mõjutab ka meelt negatiivselt. Näiteks joogas tehtavate kehaasendite ehk asana’te, eesmärk on mõjutada meie meelt positiivses suunas. Ka inimese kehahoiakud räägivad sellest, mis toimub tema sees ja tema peas ning iga kehaosa ja organit seostatakse mingi kindla tunde või emotsiooniga. Näiteks öeldakse, et meie teotahe asub meie nabapunktis, viha aga asub alakõhus. Kaastunne, armastus ja kurbus asuvad südames. vastutustunne õlgades. Ego asub meie põlvedes, süütunne säärtes ning hirm kurgus.

Meel

Meel on sõnumite vahendaja hinge ja keha vahel. Meel on meie mõtted, tunded, taju ja emotsioonid. Meel teeb tihedalt koostööd aju ja intuitsiooniga. Kuid meie meel on tihti aga väga tugevalt mõjutatud egost ja liigsest infost, mistõttu hinge sõnumid kipuvad nende alla mattuma. Kõige olulisem aspekt on siin saada teadlikuks sellest, kes me oleme oma sügavamal tasandil.  Selleks õpitaksegi joogas teadlikult vaigistama oma meelt ebavajalikust mürast, et kuulata oma hinge. Oma meele valitsemine on üks keerulisemaid ja ka olulisemaid ülesandeid meie elus. See on vajalik selleks, et töötada endaga koos, mitte endale vastu, et olla mina ise ja täiustada oma hinge.

Hing

Hing on surematu, igavene. Hing on armastuse ja universaalse loovuse teenistuses. Hing näitab meile teed, mis suunas me peaksime liikuma. Hing püüab alati saada kogemusi, õppides valima hirmu ja viha asemel armastust ning väljendama seda kõikvõimalikes olukordades, et teenida inimkonda vaimse kasvu nimel. Kui me eirame aga oma hinge vajadusi, tabab meid varem või hiljem kokkuvarisemine nii füüsiliselt kui vaimselt. Joogas usutakse inkranisatsiooni ning seda, et õppimata õpetunnid tekitavad karmat, mistõttu naaseme alati tagasi siia maailma uues kehas, seni kuni oleme omandanud vajalikud kogemused.

Me oleme ka energiakehad

Veel koosneme me energiast ehk universaalsest eluenergiast (vital force), millest on räägitud paljudes kultuurides juba iidamast ja aadamast. Joogas kutsutakse eluenergiat prāṇa,  Hiina meditsiinis kutsutakse seda chi ja Jaapanis ki. Islamiriikides on see tuntud kui barakah . See on energia mis on pärit universumist, selle loomise algusest peale. See energia on loonud meie planeedi ja kõik mis sellega kaasneb, ka inimese enda. See on piiramatu energia, meie elu ja jõu allikas, mis loomupäraselt voolab läbi meie, hoides meid tervetena, loomingulistena ja vitaalsetena. Inimesed, kellel universaalne eluenergia saab vabalt ilma takistusteta voolata on terved ja õnnelikud, neil on palju energiat, suurepärased ideed, nad on loovad ja tegusad. Inimesed, kes aga blokeerivad oma eluenergia liikumist, kogevad väsimust, jõuetust, haigusi ja rahulolematust. Inimesed võivad oma energiat blokeerida teadmatult väga paljudel erinevatel viisidel. Näiteks oma mõtete, tunnete ja läbielemistega. Nii on see paljude terviseprobleemide puhul, erinevad füüsilised haigused tulenevad meie tasakaalutusest keha, meele ja hinge vahel, mis tekitabki energia blokeeringuid kehas. Seetõttu on oluline tervendada kõiki kolme tahku, alles siis saab püsiv tervenemine aset leida. Ehkki vahel võib olla vaja ka opereerida või ravimeid neelata, on oluline peale füüsilise keha ravimise ravida ka oma meelt ja hinge. See tähendab, et võibolla on vaja ennast rohkem aksepteerida, osata andestada, usaldada oma intuitsiooni, väärtustada või armastada ennast rohkem.

Me oleme need mida mõtleme, tunneme, ütleme, teeme, sööme ja hingame

Kui me oleme teadlikumad iseendast oma keha, meele ja hinge ühendusest, siis suudame olla rohkem tasakaalus ja harmoonias ka teiste ja kogu looduga ning me ei põhjusta iseendale niipalju kannatusi, valu ja haigusi. Meie endi käes on võim valida tervis, rõõm ja rahulolu.

Paast, meie iidne ravim

Paast on iidne puhastusrituaal ja ravivahend olnud juba tuhandeid aastaid, arvatavasti juba aegade algusest saati.  Ajutine toidust ilmaolek on eksistentsi loomulik koostisosa ja sellel pole mingit tegemist millestki ilma olemisega. Kui vaadata loomariiki siis loomade seas on täiesti normaalne olla aegajalt mitu päeva söömata, eriti haiguste korral. Paastuga on ka inimesed läbi aegade abi saanud kõikvõimalike haiguste vastu. Looduses on nii paika pandud, et haiged loomad ja inimesed süüa ei taha ning seepärast paranebki organism seedesüsteemile puhkust andes kõige kiiremini.

images-8

Paastu on kasutatud tervise hoidmise ja parandamise eesmärgil Vana -Kreekas ja Lähis-Ida riikides ning tegelikult kõigis muistsetes kutuurides. Suured pühakud nagu Kristus, Buddha  ja teised on pidanud lugu paastust. Ka vanade eestlaste seas on paast au kohal olnud. Paastul oli vanarahva seas oluline tähendus nii hinge kui keha puhastamisel. Suure paastu ajal ei söödud liha, muna, piima ja ka kala. Kuna loomi tapeti vaid sügiseti mihkli päeval, siis langes paastuaeg kokku liha otsasaamisega vastlapäeval ja kestis kuni lihavõttepühadeni ehk 7 nädalat. Paastumise taasavastamine algas 20.sajandi lõpul. Paljud tänapäeva paastuvormid, näiteks Franz Mayri kuur,  Otto Buchingeri paastumine ja meie oma paastu arsti Dr. Natalia Trofimova paast, lähtuvadki meie esivanemate ideedest ja põhimõtetest.

Miks on vaja paastuda?

Ligi 90% haigestumisjuhtumitest on mingil kujul seotud vale toitumisega. Tänapäeva inimesed panevad toitumisega oma kehale nii suure koormuse, et söövad  end sõna otseses mõttes haigeks.

15284801

Keha puhastab end maksa, soolestiku, neerude, lümfide, kopsude ja naha kaudu. Need on aga paljudel inimestel üle koormatud ega toimi enam nii nagu peaks. Nii tekivadki erinevad terviseprobleemid nagu naha halb seisukord, allergilised reaktsioonid, krooniline nohu, kõhukinnisus -või lahtisus, neeru- ja sapikivide või liiva teke, liigesevalud, kõrge kolesteroolitase, väsimus, keskendumisraskused jne.

Aga näljaperioodil saab organism sellest meeletust koormusest vabaks ning saab jälle normaalselt tööle hakata ja ise end tervendada. Paastudes suudab keha taas efektiivselt vabaneda kahjulikest jääkainetest, mis tänapäeva ühiskonnas liigse söömise ja passiivse eluviisi tõttu on muutunud paljudele probleemiks. Paastumine aitab kehal vabaneda liigsest vedelikust, kuhjunud lagu- ja limaainetest ning rasvadest. Suurpuhastuse käigus vaatab keha oma varud üle ja kõik, mis on ülearune või haige, läheb hävitamisele.

Paast pidurdab organismi vananemist. Paast annab ülekoormatud rakkudele puhkust ning äratab üles organismi kaitsejõud, mis uuendavad ja puhastavad rakke, tugevdavad immuun – ja närvisüsteemi ning korrastavad ainevahetust. Paast on ravi, mis puhastab keha ja hinge, annab elujõudu, energiat ja mõtteselgust. Paastumine ei nõrgenda organismi, vaid tugevdab. Paastumine ei tähenda ainult toidust loobumist, vaid selle juurde kuulub ka füüsiline aktiivsus, väheneb rasva protsent, kasvab lihasmass ja paraneb töövõime, mis säilib ka peale paastukuuri.

Kuigi sunniviisilist paastu ei peeta üldjuhul samaväärseks kui teadlikilt valitud paastumist, on teada faktid, et sõjast tingitud majanduskriiside ajal, kui inimesed olid sunnitud paastuma, paranes nende tervis järsult. Esimese maailmasõja ajal tekkis Taanis terav toiduainete puudus, mis oli põhjustatud briti blokaadist. Taani valitsus pöördus Rahvusliku Taimetoidu Seltsi direktori poole palvega koostada toidunormi programm. Kogu sõja vältel olid taanlased sunnitud elama teraviljadest, juurviljadest, puuviljadest ja piimatoodetest. Sellise dieedi tulemusel langes suremus ühe aasta jooksul 17% võrra. Kui norralased muutusid Esimese maailmasõja ajal toiduainete puuduse tõttu taimetoitlasteks, langes nende seas järsult suremus vereringehaigustesse. Kui peale sõda Taani ja Norra rahvas pöördus tagasi loomsele toidule, tõusis suremus ja südamehaiguste levik sõjaeelse tasemeni.

Teadlikult valitud paastumine pole üksnes nälgimine, see on oma pühendumise, kannatlikkuse ja tahtejõu suurendamine. Paast on moraalne väljakutse, iseloomu karastamise meetod, mis tugevdab inimest. Inimene, kes õigesti paastub, on võimeline distsiplineerima oma kirglikke ihasid, asetades end füüsilistest ahvatlustest kõrgemale. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab paastumine üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest ja harjumustest – paast on positiivne distsipliin.

Sellest momendist, mil inimene keeldub  oma harjumuspärasest toidust,  hakkab toimuma ka tema teadvuse korrastamine. Ta kannatab teadlikult ja seeläbi distsiplineerib ennast, paneb oma maitse-ja näljatunde kontrolli alla.

Paastu mõju

  • Nälgimine puhastab organismi jääkainetest ja teistest mürgistest ainetest
  • Kiirendab eritamis- ja detoksikatsiooniprotsesse
  • Nälgimine tühjendab seedetrakti ja vabastab organismi roiskbakteritest
  • Taastab rakkude ja kudede nooruse
  • Nälgimine noorendab kogu organismi
  • Tõstab energeetilist taset.
  • Stimuleerib kõikide kehaosade harmoonilist tööd.
  • Aitab vaigistada, lepitada mõistust.
  • Stimuleerib efektiivset seedimist ning toidu omastamist
  • Suurendab meelelist taju.
  • Tugevdab mõtlemisvõimet
  • Normaliseerib kõrgenenud vererõhku
  • Nälgimisega võib erinevate haiguste ravimisel kaasneda tervendav efekt

Kogenud paastuja Paul Bragg

about_paul

Paastumise edendaja ameeriklane Paul Bragg on nimetanud paastumist ilma noata operatsiooniks. Tal oli paastukogemust üle 50 aasta. Ta oli Ameerica Welness liikumise pioneer, hinnatud loengute pidaja ja toitumisnõustaja. P. Bregg oli nõustajaks kuningatele, poliitikutele, sportlastele ja ajakirjanikele. Ta on kirjutanud paastumisest ka suurepärase raamatu” Nälgimise ime”, mis on kahtlemata suur panus inimeste parema tervise ja pika eluea saavutamisele . P. Bregg oli veel peale 8o ndat eluaastat väga nooruslik, tegeledes alpinismi ning ujumisega. Kiirkõnnis edastas ta endast kaks korda nooremaid.

Katkend raamatust ” Nälgimise Ime”:

 Inimene sureb ebaõige toitumise ja jookide taltsutamatu tarbimise tulemusena kaks korda varem kui ta peaks surema. Loomad elavad oma eluea lõpuni kui neid ei häirita. Inimene on ainus elusolend, kes ei saavuta oma loomuliku eluea piiri. Metsloomad tunnevad instinkti alusel, mida süüa ja juua. Haiguse ajal nad nälgivad. Aga inimene sööb ja joob kõike, kasutab raskesti seeditavaid toite ja joob mürgiseid jooke ja imestab, et elab alla oma võimluste piire. Hea tervise nimel tuleb vaeva näha. Saladus seisneb keha puhtuse hoidmises ja regeneratsioonis naturaalse toidu, nälgimise, puhta õhu, päikese, füüsiliste harjutuste, puhkuse jm. abil. Kui järgida kindlat toitumiskava ja paastuda regulaarselt võib inimene oma elu pikendada 120 aastani, nagu on öeldud Piiblis.

Kellele sobib paastumine?

Paastumine ehk nälgimine sobib paljude terviseprobleemide korral. Häid tulemusi on saanud  paljud krooniliste haiguste käes kannatajad nagu näiteks liigestehaiged, astmaatikud, radikuliidihaiged, artriidi ja selgroohaigustega inimesed, olles tõhus vahend haiguste leevendamiseks ja raviks. Paastumise ajal kroonilised haigused võivad ägeneda ning hiljem hakkavad taanduma ja kaovad.

Paast mõjub hästi naha probleemidele -psoriaas, akne, dermatiit, ekseemid ja allergilised sümptomid  ning isegi kortsud taanduvad ja ja nahk saab parema jume.

Nälgimine sobib ka erinevatest sõltuvustest vabanemiseks nagu alkoholism, suitsetamine, uimasti sõltuvus, liigne magusahimu jne.

Paastumine võib olla abiks ka metaboolsete sündroomidega inimestele ehk neile, kel on kõrvalekaldeid rasvade, -suhkru -ja mineraalide ainevahetuses. Naiste ja meeste hormonaalsete häirete puhul peab Dr. Trofimova paastu asendamatuks. Abi võib olla ka günekoloogiliste probleemide ja isegi viljatuse korral. Paast sobib veel healoomuliste kasvajate, podagra, liigse kehakaalu ja kõrgenenud vererõhu korral ning isegi madala vererõhuga inimestele. Paastumine aitab kõrget vererõhku langetada ja madalat vererõhku tõsta, kuigi alguses võib vererõhk veelgi langeda, hakates tasapisi normaliseeruma.

Paastumine võib sobida ka kõhnadele inimestele, kes soovivad oma kehakaalu tervislikult tõsta. Kui inimene sööb piisavalt aga kaalus juurde ei võta või võtab koguni alla, näitab see samuti tervise nõrgenimist. Teinekord nimetatakse selliseid inimesi ka toidu raiskajateks, kuna nad söövad tavaliselt rohkemgi kui teised aga näevad välja piitspeenikesed ja kahvatud. Mida rohkem “ rammusamat “ toitu nad söövad, seda kõhnemaks ja haigemaks nad muutuvad. On kasutu viia suur hulk toitu organismi, kui selle omastamine ei toimi nii nagu peaks. Liiga kõhn inimene vajab sama nagu ülekaalulinegi – ka tema seedeorganid vajavad puhkust. Mõlemal juhul on seedesüsteem üle koormatud. Nälgimise ajal hakkab seedesüsteem paremini tööle ja toidu omastamine ja osadeks lõhustumine paraneb, enam ei vajata nii suuri toidukoguseid ja organism saab hakata kosuma.

Millal paastumine ei sobi?

Puhast veepaastu ei soovitata teha inimestel, kes on olnud suures ülekaalus (üle kahe korra rohkem normist) pikka aega (10 – 15 aastat), kuna rasvades talletuvad paljud mürgid. Nälgimisel need vabanevad ja satuvad verre põhjustades sellega seal kõrge toksiinide kontsentratsiooni. Pikka aega tugevalt ülekaalus olnud inimesel vabaneb mürke palju rohkem, kui normaalse kehakaaluga inimestel. See võib esile kutsuda täieliku mürgistuse ja põhjustada isegi surma. Sel juhul ei sure inimene mitte nälga, vaid oma kehast vabanenud mürkide tõttu.

  • Veresoonte tromboos või sellele kalduvus ning verehaigused
  • Südame-veresoonkonnahaigused (pea oma raviarstiga nõu)
  • Raske neerupuudulikkus
  • Anoreksia
  • Buliimia
  • Kaugele arenenud kasvajad
  • Veritsevad haavandid
  • Mao ja kaksteistsürmiksoole haavandid
  •  Mõned vähktõve tüübid
  • I tüüpi diabeet
  • Raske maksapuudulikkus
  • Hiljuti põetud müokardi infarkt
  • Lahtine tuberkuloos
  • Süsteemsed verehaigused( tugev aneemia)
  • Kõik haigused, mis nõuavad pikaajalist ravimite tarvitamist
  • Tõsised psüühilised haigused
  • Rasedus.( Vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)
  • Vastsünnitanud naisterahvad
  • Lapseiga
  • Rinnaga toitvad naised ( vajadusel lühike paast ainult arsti järelvalve all)

Millal ja kui kaua tohib paastuda ?

Kõige parem puhastuse ja paastu aeg on kevadeti kuid seda võib teha vastavalt vajadusele ka mitu korda aastas. Paul Bragg soovitas nälgimist igas kvartalis 7-10 päeva, pluss igal nädalal 24 tundi. Kuulus saksa paastuteoreetik ja praktik dr.Ruediger Dahlke soovitab paastuda kaks korda aastas kahaneva kuu ajal. Kevadel tuhkapäevast lihavõttepühapäevani ja sügisel novembikuus hingedepäeva aega hõlmates. Kundalini joogid soovitavad samuti igal nädalal ühe päeva oma seedeorganitele puhkust anda. Kusjuures regulaarne aga lühike paast võib pikemas perspektiivis anda peaaegu sama häid tulemusi kui pikk paast. Ühepäevane paast on sobilik ka algajatele iseseisvalt.

Paast on kui ravimeetod, mida ei saa pidada uisapäisa. Paast nõuab vaimset valmisolekut, kindlaid teadmisi, kogemusi ja täpseid juhiseid. Kuigi paastu pikkus võib olla kuni 40 päeva, siis algaja ei tohiks omal käel paastu pidada kauem 1-3 päeva. Pikemad paastud tuleks vähemalt esimestel kordadel pidada arsti järelvalve all. Eestis on selleks mitmeid spetsiaalseid asutusi. Näiteks  Luunja vallas asuv Biokliinik “Loodus” on selleks suurepärane koht, mida peab Dr. Natalja Trofimova, kel on paastumiskogemust üle 30 aasta, olles aidanud terveneda paljudel inimestel. Ka Lusika talu on tuntud paastumislaagrite poolest. Igas kohas on natuke erinev lähenemine.

Erinevad paastu liigid

Paastumiseks nimetatakse tavaliselt seda kui menüüst jäetakse vabatahtlikult ja teadlikult välja mõned kindlad toiduained või isegi kõik toidud ja joogid mingiks kindlaks perioodiks. Traditsionaalselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõikidest toitudest ja jookidest, välja arvatud veest. Paastu jaotatakse ka selle järgi kas tegemist on osalise või täispaastuga.

Täispaast – kuivpaast, siis kui ei tarbita isegi mitte vett. Selle maksimaalseks lubatavaks pikkuseks on 72 tundi ja tehakse vaid raviarsti kontrolli all.

Veepaastuga on tegu juhul, kui ainsa toitainena on lubatud tarbida karboniseerimata vett. See on klassikaline paast.

Poolpaastuks või kombineeritud veepaast on siis kui tarbitakse lisaks veele ka mahla, teed, või ilma soolata keedetud köögiviljapuljongit. Erinevaid poolpaastu liike on tegelikult väga palju ja neid kasutatakse erinevate vajaduset korral.  Näiteks vadakupaastu soovitatakse neile, kellel esinevad kroonilised haavandilised seedetrakti haigused.

Paastu pikkus jaotatakse järgmiselt:

  • Ülilühike paast 1 päev- koormusvaba päev
  • Lühike paast 1- 3 päeva – lühike profülaktiline paast
  • Keskmine paast 5 – 7 päeva – lühike ravipaast
  • Pikk paast 10- 14 päeva –keskmise pikkusega ravipaast
  • Väga pikk paast 21-28 päeva -pikk ravipaast
  • Ülipikk paast 40 päeva

Millist paastu valida?

Paasturavile ei ole alternatiivi, ükski dieet ei suuda keha paremini puhastada kui paast. Dieetide puhul on kõik keerulisem, ümberlülitumine ei ole täielik ja toimub hiljem. Isegi väga minimaalse söömise korral on keha endiselt programmeeritud saama toitu keha väliselt. Toidukoguse järsu piiramise vältimatu tagajärg on tugev näljatunne. Paastumise ajal läheb keha aga üle sisemisele programmile, hakates kasutama oma enda varusid. Samuti ei tunne ka paastu pidaja nälga, väljaarvatud esimestel päevadel.

Peale kuivpaastu on veepaast kõige raskem ja vajab ravivõttena teadmisi. Selle põhjustatud halb enesetunne ei teki tavaliselt mitte näljast, vaid mürgistusseisundist, mille sümptomitega tuleb tegelda. Veepaast võib põhjustada meie organismis toidust saadavate pestitsiidide ja teiste toksiliste keemiliste ühendite liigkiire verre sattumise, mis võib põhjustada iivelduse, kõhulahtisuse, pearingluse, peavalu, jne. Samas saab veepaastuga kergemini ja kiiremini ümber lülituda organismi sisemistele reservidele.

Kui lisada paastu ajal lisaks veele ka taimeteesi, värskelt valmistatud mahlu ja köögivilja puljongeid, aitad organismist välja viia liigsed toksiinid/mürgid ja samas säilitad organismis vitamiinide ja mineraalide tasakaalu. Taimetoidust hangib maks vajalikke mineraalaineid, suutes nende varal organismi kogunenud mürke paremini kui mõni keemialaboratoorium kahjutuks teha. Mida tervem on maks, seda enam suudab maks mürke keharakkudest, kaasa arvatud aju rakkudest välja viia. Selline osaline paast sobib ehk algajale kõige paremini.

Paastuks ettevalmistamine

Ravipaast jagatakse tinglikult kolmeks etapiks: I – paastuks ettevalmistus, II- paast ise , III- paastu lõpetamine ehk taastumisperiood.

Oluline on juba enne paastu algust panna oma vaim ja keha selleks katsumuseks valmis. Nälgimine ei tohiks olla sunniviisiline, see võib teha tervisele hoopis karuteene. Vabatahtliku veepaastu ning sunniviisilise nälgimise vahel, nagu ka neist saadavatel tulemustel, on suur erinevus. Esimesel juhul otsustab inimene ise, et paast on talle kasulik ning ihule ja vaimule tervistav, olles juba eelnevalt ka psühholoogiliselt valmis. Vägivaldne paast tekitab aga stressi, kuna seda ollakse sunnitud taluma ette valmistumata. Nälgimise eesmärki ja kogu protsessi tuleks suhtuda teadlikult ja ettevalmistunult. Kõrvale tuleks jätta negatiivsed mõtted ja valida rahulikum elutempo.

Kindlasti tuleks juba mitu päeva varem loobuda kohvist, alkoholist, lihast ja valge jahu -ning suhkrutoodetest ning olla tervislikul taimetoidu dieedil.  Vastasel juhul saab paastuja juba esimesel päeval tugeva mürgituse ja peavalu osaliseks, mis võib muuta paastumise väga ebameeldivaks ja hirmutavaks protseduuriks.

Paastu ajal tuleb iga päev juua piisavalt vedelikku

Vajalik päevane vedelikukogus peaks olema 30-40ml 1kg kehakaalu kohta, ehk olenevalt inimesest umbes 2-3 l.

Veepaastul olles võib kehva enesetunde korral lisada kolme liitri vee kohta  1 sl mett ja sidrunimahla.

Puljongi paastul sobivad kaaliumirikkad puljongid. Kaaliumirikkad puljongid kujutavad endast tugevaid aluselisi vedelikke, mida kasutatakse nälgimisel puhastusprogrammi algul ilmneva vere atsidoosi (suurenenud happesuse) ning ka teiste kehakudede atsidoosi vastu võitlemiseks. Kaaliumirikkad puljongid on rikkad mitmesuguste toitainete poolest. Puljong tuleks kindlasti värsketest aedviljadest ise kokku keeta. Sobivad värsked kartulid, mis ei ole seisnud ületalve, kiulised oad, seller , porgand, suvikõrvits. Kapsaga tuleks samuti ettevaatlik olema kuna võib liigselt gaase tekitada. Keeda aedviljad vees pehmeks, ära lisa soola, ega muid tugevaid maitseaineid ja kasuta ainult vedelikku. Selline köögiviljapuljong hoiab ära nälgimisel tekkida võiva ülihappesuse.

Mahlapaastul on hea kasutada värskelt valmistatud lehtköögiviljadele ja peedi mahla. Mahlu võib teha ka puuviljadest aga neid ei tohiks köögiviljadega miksida, väljaarvatud roheliste lehtedega. Suurepärasteks mahladeks oleks ka värske kase- või vahtra mahl. Päevas juuakse ca 500 ml mahla. Sõltuvalt mahlast ulatub päevane kaloraaź 200 – 500 kcal-ni. Mahlade üheks tähtsamaks aspektiks on nendest organismile saadav ensüümide kogus. Taimse päritoluga toiteensüümid on vajalikud kõikidel tervenemis – ja rahabilitatsioonietappidel. Värsketest tooretest köögiviljadest mahlad kindlustavad kogu organismi rakud ja koed vajalike ainete ja toiteensüümidega sellisel kujul, nagu need on kõige kergemini seeditavad ja omastatavad.

Taimetee toetab vajadusel paastusolijat. Sobivad näiteks punane ristikhein, apteegitilli, aniisi, melissi, kummeli, kibuvitsa – ingveri või paakspuukoore ( lahtistava toimega) teed, kuhu võib madala suhkrutaseme korral lisada ka väike lusikatäis mett. Teega ei tasuks  üle pingutada, sest see võib organismi liigselt kuivatada. Piisab paarist kolmest tassist päevas.

Paastumise kõrvalnähud

Kõige rohkem kardetakse toidust hoidumise puhul just tühja kõhu tunnet. Veepaastu pidades kaob näljatunne tavaliselt pärast kolmandat päeva, siis lülitub organism välimiselt toidult üle sisemisele toidule ja organism alustab mürk – ja jääkainete kehast väljutamist. Nälgimise algstaadiumis võib kogeda vere atsidoosi (happe ja leelise tasakaal veres on häirunud), suhkrutaseme vähenemist, depressiooni, kurnatust või energia vähenemist. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne. Seepärast ei soovitata ilma arsti järelvalveta üle 2-3 päeva paastuda. Nälgida tuleks ettevaatlikult, lühikese aja jooksul, et mitte tekitada toitumishäireid, tervete kudede kaotamist või elutähtsate organite rikkumist.

Kuigi kaalulangus on inimeste jaoks tihti positiivne nähtus, siis ei maksa ka karta liigset kaalukaotust, kuna kaal langeb intensiivsemalt ainult esimestel päevadel, hiljem kaalulangus aeglustub ning pikemal paastul olles võib isegi püsima jääda. Ohtlik on kaalukaotus üle 25 protsendi inimese kehakaalust.

 Tavalisemad kõrvalnähud:

  • Uimasus ja peapööritus
  • Südamekloppimine
  • Külma ja kuumahood
  • Peavalu
  • Unetus
  • Väsimus
  • Nõrkus
  • Iiveldus
  • Halb maitse suus
  • Suurenenud higieritus
  • Kuiv nahk
  • Kõhukinnisus
    Oluline
44699050

Nälgimise ajal on soovitatav piisavalt puhata, piisavalt liikuda, hästi sobivad joogaharjutused ja kõndimine, kuivharjamine, vannid, saun ja hingamisharjutused värskes õhus.

Väga oluline on rõhku pöörata ka oma suhtumisele. Positiivne suhtumine on paastumist tugevalt toetav, seevastu negatiivne suhtumine pärsib puhastumist ja mürgitab maksa samuti nagu ebasobiv toitki.

Paastumiseks on vajalik oma igapäevast tempot maha võtta. Kindlasti ei tasuks paastuda rasket vaimset ja füüsilist pingutust nõudvate perioodide ajal. Parim on paastumist läbi viia kuskil vaikses maakohas, kus sa saad olla segamatult omaette ja hingata puhast õhku. Kel aga seda võimalust pole, siis on mõtekas alustada paastumist vabadel päevadel ja hoiduda seltskondlikest üritustest.

Nälgimine on väga personaalne tegevus ja seda ei tasuks tervele ilmale kuulutada, sest paljud inimesed ei mõistaks seda ja hakkasid su moraali alla kiskuma. Samas jälle on oma pereliikmetega tore koos paastuda, kuna siis ollakse üksteisele hoopis toeks.

Taastumine ehk paastust välja tulek

Tähtis osa paastukuurist on taastumine. Taastumisperiood peab kestma samakaua päevi kui palju päevi paastuti. Toidu kogused peaksid olema esialgu väikesed vastavalt inimese kehakaalule 200-300 g ühel toidukorral aga süüa võib tihti-5 korda päevas. Sellel perioodil on parim taimne, ilma soola, suhkru ja teiste tugevate maitseaineteta valmistatud naturaalne, värskelt valmistatud toit- lahjad aedvilja supid, salatid ja puuviljad. Kunagi ei tohi paastu lõpetada loomse toiduga nagu liha, juust, munad, kala. Ka seemned ja pähklid ei sobi taastumisperioodil, kuna on liiga valgu ja õli rikkad ning rasked seedida.

Tuleb ka jälgida, et soolestik hakkaks läbi käima esimese kolme päeva jooksul. Tuleks süüa piisavalt aedvilju ja puuvilju, vajadusel saab abi probiootikumidest või raviteedest. Aitab nabaümbruse masseerimine päripäeva.

Pärast paastu reageerib organism toitudele eriti tundlikult. Ebasobiva toidu nagu friikartulite, saiade ja lihaprae söömine võib tekitada suuri vaevusi- kõhu lahtisust või kinnisust, kõhukrampe või peavalu ning võib halvimal juhul lõppeda koguni operatsiooniga, rääkimata sellest, et see nullib kogu paastul oldud aja.

Õnneks aga ongi peale paastu isu väiksem ja isutab rohkem tervislikuma toidu järgi, paremini hakkavad meeldima  puu- ja aedviljad ning salatid kuna keha on puhastunud ning oskab endale sobivamat väärtuslikumat toitu küsida. Keha aistingud muutuvad teravamaks, nägemine selgemaks, meel teravamaks ja paraneb energia juurdevool.

Olenevalt paastukuuri pikkusest võib puhastamise mõju kesta organismis kuni  kuus kuud, peale seda hakkavad mürgid jälle kuhjuma. Paastu mõju kestab kauem kui ka pärast paastukuuri tervislike eluviisidega jätkata- liikuda piisavalt ja toituda tervislikult.

 Mõned vanainimeste käest kogutud ütlused paastust

Paast oll iks jah. Paast oll seitse nädalat jah. Kel midagi oll, too oll, et liha ei süvvä, piima ei süvvä, säänne paast oll meil.(Audjassaare, N, 88 a)

Suur Reede oli üldse niimoodu, et pidi söömata olema. Ei, ei leiba ka mitte, ainult vett võisid juua. Paastu ajal liha, mune ja piimatoite ei söödud. Ja kirikus käidi paastu ajal nagu rohkem. (N, 74 a).

Kombe, kombe, aga tuu paastmine, meil ollõ, kui ma koto elleh sääl, siis sääl vanaimä-vanaisä, oi sääl oll paastust peeti kinni, sääl es anta latsile kah, es anta. Kõik oll paastu süük.” (Usinitsa, N, 69 a).

Pered paastusid erinevalt, vanemad inimesed ikka tõsisemalt. (Toomasmäe).

Kasutatud kirjandus

  • Paul Bragg “ Nälgimise ime”
  • Natalia Trofimova” Paastuga terveks”
  • http://www.loodus.net
  • http://lusikatalu.pri.ee/paastumine/
  • www.tervisekool.ee/tervisekool/failid/File/…/paastumine.pdf‎
  • http://www.toompeakogudus.ee/files/uploads/Kasulikku%20lugemist/2011/Paastuminemeditsiinilisejapraktilisepoolepealtvaadatuna.pdf
  • http://kjk.eki.ee/pdf/AKalkun.pdf