Home » Author Archives: Egle (page 3)

Author Archives: Egle

Muutused on paratamatud

Enamik inimesi seisab muutustele vastu, kuna kergem ja lihtsam on jääda  oma mugavasse, turvalisse maailma, tegema ja nägema ja kuulma neid asju, mida me oleme harjunud kuulma. Kuid muutused on vältimatud ja vajalikud.  Me ei saa elada ilma muutusteta, me ei saa jääda kunagi samaks. Me ei ole kunagi täna need, kes me olime eile. Ükski asi pole kunagi endine. Eriti praegu Veevalaja ajastul, kus  me oleme sisenemas kuldajastusse, kus muutused on nii intensiivsed igas elu valdkonnas. See kuidas me mõtleme, mida tunneme, mida sööme, kuidas suhtume iseendasse, teistesse inimestesse, teistesse rahvastesse, loodusesse, loomadesse, kogu maailma, see kõik on muutumises üle meie igasuguste ootuste ja kujutluste. Maailm on muutumas lühikese hetkega meie silmade all täiesti tundmatuks ja ennenägemata paigaks. Ja me peame olema selleks valmis, meil ei ole valikut.

Me kardame muutusi  ja sellega kaasnevat tundmatut. Kuid me ei peaks muutusi niiväga kartma, sest ainuke püsiv asi maailmas on muutus. Me kardame läbi muutuste kaotada seda, mis meil juba on, kuid sedasi me võtame endalt võimaluse saada midagi veel paremat. Me laseme hirmul muutuste ees peatada iseenda kasvamise. Muutustele vastuseis raiskab palju rohkem energiat, kui muutustega kaasaminek. Me kardame seda kaost, mis käib ajutiselt muutustega kaasas. Kuid ainult kaosest saab sündida midagi uut, paremat ja ilusamat.

Kui me oleme vanas kinni, ega lase muutustel tulla, siis ujume vastuvoolu ja takistame energia voolamist iseendas, sest muutused tulevad nagunii, kas me oleme selleks valmis või mitte, kas need meeldivad meile või mitte.  Muutused on võimalused, võimalused teha midagi uuesti, paremini. Muutused on positiivsed, sest tänu muutustele me õpime ja areneme.

Ometi me leiame erinevaid põhjusi, miks mitte muutuda. Sest see on liiga kulukas, see võtab liiga kaua aega, see on liiga poliitiline, see on liiga radikaalne, sest nii on alati tehtud, sest meie esiisad tegid nii, me ei saa rikkuda traditsioone, see on võimatu, see ei saa nii olla, see on liiga keeruline, see ei ole minu probleem, teised peavad muutuma jne.

Kui kõik meie elus oleks muutumatu, mis siis juhtuks? Paigalseis, taandareng ja hääbumine. Me ei liiguks edasi, vaid tagasi. Kui midagi ei muutuks, siis me ei õpiks kunagi midagi uut. Me ei teaks, et on võimalik ka teistmoodi, või isegi paremini.

Ja nii hea on teada, et kõik siin elus on ajutine. Kui on head ajad, siis rõõmusta kogu hingest, sest need ei kesta igavesti. Kui on halvad ajad, siis rõõmusta, sest ka need ei kesta igavesti.

Loomine läbi südame

Igale inimesele on loomine sisse ehitatud, see on meie DNAsse kodeeritud. Igas inimeses on potensiaal, mis ootab vabastamist. Meis valitseb suur sisemine vajadus midagi teha ja luua. Meil on maast madalast suur tung õppida ja areneda. Vaata kasvõi  väikest last, ta võtab klotsid ja hakkab neid  lambist üksteise peale laduma, ehitab liivalosse või joonistab sõrmega aknaklaasile. Vaatame toitumist, kuigi looduses on igale liigile loodud toit otse loodusest söömiseks, siis inimene lihtsalt peab selle toiduga midagi tegema. Ta ei saa süüa seda niisama lihtsalt ilma, et ta ei teeks sellest suppi, praadi, salatit, magustoitu, smuutit või mis iganes. Pidevalt mõeldakse välja järjest uusi viise ja kombinatsioone kuidas toitu vamistada. Isegi toortoitlased peavad enne söömaasumist oma arbuusi lillekujuliseks lõikama, nad kohe ei saa teisiti.

Me paneme väga palju aega ja energiat loomisele igapäevaselt. Me loome suhteid, tegemisi, traditsioone, töökohti, maju, sõidukeid, koole, haiglaid, me loome järjest uusi vajadusi, võimalusi ja kogukondi. Ka oma valikutega me loome maailma enda ümber. Kõik mida me ostame, sööme, kanname, käime ja teeme jätab jälje ja kiirgab meile endile ringiga tagasi. Kahjuks elame me täna nii eraldatud maailmas, et me ei tea alati, kes on teinud meie riided, millistes tingimustes on kasvanud meie toit ja mida üks või teine tarbe- või meelelahutus ese on maksma läinud meie loodusele. Paraku teadmatus ei vabasta siin vastutusest.

On suur vahe kas me loome läbi oma ego või läbi oma südame. Ego loob üle laipade, maa resursse ja teisi inimesi jalge alla trampides. Süda loob kõigi hüvanguks ja kedagi kahjustamata. Ego kasutab loomisel rohkem materjali kui tal reaalset vajab, süda võtab ainult niipalju kui tal reaalselt vaja läheb. Ego huvitab kasum ja tema loomingut iseloomustavad intensiivpõllumajandus, intensiiv farmindus, masstootmine, kunstlik vajaduste tekitamine ja tööjõu väärkasutamine. Luues läbi südame me arvestame kõigi heaoluga, mida iseloomustab mahetootmine, loodusravi ja õiglane kaubandus. Ego tegevus loob pidevalt uut Karmat ja paneb meid Samsara rattas pöörlema elust elusse. Kui me loome oma elu teadlikult, siis võime elada Dharmas, kus me ei loo juurde uut Karmat. Dharma on eluviis, kus elatakse teadlikult, ei kahjustata teisi inimesi, loomi ega loodust, kuid ometi nauditakse elu ja elatakse külluses.

Looming on ka see, kui me teadlikult ei loo midagi. Ka niisama teleka ees passimine, mõttetu töö tegemine ja kräpi söömine on looming. Sõjad, valed, vargused ja haigused on samuti looming. Meie passiivsus, ükskõiksus, minnalaskmine, ignoreerimine ja vihkamine on kõik looming. Kui aga kuulata oma hinge, oma südame häält, siis saame aru, et selline looming ei paku rahuolu ega õnne pikemas perspektiivis. Ei endale ega teistele. Selline elu muudab meid õnnetuks ja apaatseks.

Naised on lisaks kõigele ka elu loojad, andes elu uuele inimesele. Laste kasvatamine, õpetamine ja suunamine sõltub suures osas naistest, millest omakorda sõltub see, millist generatsiooni ja maailma me loome homseks. Kas viskame oma lapsed kohe lasteaedadesse, võõrutame nad võimalikul kiiresti ema piimast, toidame neid rämpstoiduga ja paneme nad istuma televiisorite ja arvutiekraanide taha?  Milliseid inimesi me siia maailma loome? Millised on need lapsed täiskasvanuna, kas nad on kaastundlikud, abivalmid ja näevad suurt pilti? Kas nad oskavad arvestada looduse ressurssidega või trambivad järgmist meelelahutust otsides kõik maatasa? Kas nad kasvavad vihkamises  ja hirmus või armastuses ja külluses? Kas nad loovad tulevikus sõdu või rahu, tuumapomme või ökokülasid? Kui nii naised kui mehed oleksid rohkem  kontaktis oma naiseenergiaga, siis looksime maailma läbi koostöö, tolerantsuse, kannatlikkuse, intuitsiooni, empaatia, headuse, hoolitsuse ja armastuse.

Külluse loomine

Kes meist ei sooviks luua oma ellu küllust, aga kas me üldse teame mida see tähendab? Kas küllus tähendab singivõileibu, eralennukeid ja punasel vaibal kõndimist? Rääkides küllusest mõeldakse üldjuhul rahast. Kuigi küllus tähendab midagi palju rohkemat, võib raha olla samuti külluse osa. Küllus ei ole ego soovide rahuldamine, sest ego soove ei jõuaks me iial täita. Küllus on see kui meie südame soovid on rahuldatud. Külluse vool sisaldab armastuse, õnne, rikkuse, hea tervise, edu ja õitsengu energiat. Küllus on ka see kui meil on puhas õhk, puhas vesi, puhas toit, päikesepaiste, linnulaul, metsad ja aasad, head suhted, perekond, rahuldustpakkuv töö, hubane kodu ja hea tervis.

Küllusteadvus on usk sellesse, et alati on kõike piisavalt ning sellele vastab ka meie mõtlemine, rääkimine ning käitumine. Külluse soovimist võivad takistada meie  mõistus, arusaamad, mõtted, uskumused. Ainus asi mis meid limiteerib, on uskumus, et on olemas limiteeringud.

Kõik meie soovid peaksid olema alati selged. Selguse puudumine vangistab meie eluenergia ning takistab edasiminekut. Selgusele jõudmine annab meile vabaduse oma teel edasi liikuda. Soovid peaksid tulema alati südamest ja olema kõikide asjaosaliste ja kogu planeedi kõrgemaks hüvanguks.

Külluses elamise aluseks on loomine. Külluse ja edu kogemuse kindlustab see, kui ujume pärivoolu, kasutame ära soodsad võimalused, naudime oma teekonda igal ajahetkel, oleme avatud uuele ning tänulikud iga hetke eest oma elus.

Me kõik oleme loojad, luues pidevalt reaalsust

Ei ole võimalik eksisteerida inimesena midagi loomata. Kõik mida me mõtleme, teeme ja valime isegi endale teadvustamata, igaljuhul loome me tänast ja homset maailma. Iga mõte, tegevus ja isegi väike sammuke jätab siia maailma jälje ja kiirgab välja kindlat vibratsiooni, mõjutades ümbritsevat. Kõik see, mida oma eludes kogeme, ongi meie endi looming.

Iga inimene saab muuta maailma paremaks paigaks , luues oma elu teadvustatult. Et luua teadvustatult tuleb õppida tundma Loomise Seadusi. Ükskõik, mida me teeme, omab tähendust ja mõjutab kõike. Tuleb õppida suhtuma vastutustundega oma mõtetesse, tunnetesse, soovidesse ja valikutesse. Tuleb õppida looma mustreid, mis toovad mitte ainult endale, vaid kõikidele õnne ja küllust. Me võime iga hetk oma valikuid, tervist, heaolu ja suhteid muuta paremaks ja kiirata seeläbi armastavat energiat kogu planeedile. Me loome küllust kui valime hirmu asemel Armastuse.

Universumi kuulamine ja usaldamine

Elu ei ole kunagi seaduspärane ja etteaimatav, vaid on alati täis ootamatusi ja üllatusi, ükskõik kui hoolikalt me seda ka ei üritaks planeerida. Mida rohkem me proovime oma elu kontollida, seda rohkem stressis ja pettunud me oleme, sest  asjad ei lähe alati meie tahtmist mööda.  Ma arvame, et teame, mis meile on parim, kuid see ei pruugi alati nii olla. On olemas kõrgem jõud ehk universum, mis  juhib ja suunab meie elu sinna, kuhu meil on vaja jõuda, et saada just neid kogemusi, mis meil on vaja saada. Universumil on meie jaoks  palju suurem plaan kui me ise seda mõista suudame.

Universum räägib meiega läbi südame. Kui meie soovid on kooskõlas südamehäälega, siis need soovid täituvadki.  Kui meie soovid  tulenevad vaid mõistusest või egost lähtuvalt ja me eirame oma südame häält, siis me eirame ka universumi plaane ega võta vastu seda mis meile pakutakse. Üsna tihti oleme pettunud kui ei saanud oma tahtmist, kuid alles hiljem mõistame, et see mida me selle asemel saime, oli tegelikult parim, mis meiega juhtuda sai.

Meie soovid ei täitu alati, sest elu pole nagu restoran, et saad seda mida soovid, millal soovid ja kuidas soovid. Kui miski pole mõeldud juhtuma, siis see ei juhtu, ükskõik kui väga me ka ei püüaks.  Kuid kõik see mida me oma elus tõesti vajame, jõuab meieni alati täpselt õigel hetkel. Me saame seda, mida arvame end väärt olevat. Me tõmbame oma ellu seda, milleks me valmis oleme. Kui me oleme  sisemiselt tõesti millekski valmis, siis universum teeb kõik, et see juhtuks täpselt õigel hetkel.

Võib ka nii juhtuda, et me ei küsi midagi aga saame ikka. Tavaliselt saame seda, mis meile ei meeldi. Kuigi elu võib olla vahest väga raske, on hea teada, et see ei ole välja mõeldud  meie piinamiseks, vaid õppimiseks ja arenemiseks. Läbikukkumine, ebaõnnestumine, haigus või mõni muu traagiline sündmus võivad olla teinekord meile väga vajalikud meie arengus ja kasvamisel. Et mõista seda, mida me enne ei mõistnud. Et tunda ja näha seda, mida me enne pole tundnud. Me ei tea iial kuidas mõni ebameeldiv juhtum võib olla meie pääesmine, edu või ärkamine ja mõistmine. Olgu selleks siis rongist maha jäämine, milles järgmisel hetkel plahvatab pomm või vägivalda talunud inimese poolt rajatud hädaabi keskus neile, kes on sunnitud vägivalda taluma. Kui me mõistame, et me ei ole ohvrid, siis näeme, et igast olukorrast on alati midagi õppida ja saadud kogemust võib  kasutada teiste aitamiseks, et maailm saaks sinu kogemuse kaudu muutuda paremaks paigaks.

Universum juhendab meid igal päeval ja igal sammul, ta kasutab igat võimalust, et meiega suhelda. Meie ülesanne on seda tähele panna, õppida seda kuulama ning osata sellega kooskõlas olla ja vooluga kaasa minna. Me ei vaja alati plaane, vahest on vaja lihtsalt hingata, usaldada, lasta minna ja vaadata, mis edasi juhtub. See ei tähenda, et meil ei peaks üldse mingeid plaane olema, kuid me peame olema valmis alati neist lahti laskma ja minema muutustega kaasa, kui selleks tekib võimalus ja vajadus.

Me ei saa haarata endale kõiki rolle, meil on vaja täita ainult enda roll ja ainult enda. Universumi roll on juhatada meile teed ja pakkuda meile erinevaid valikuid, meie rolliks on otsustada kas me haarame neist võimalustest kinni või mitte. Meie osa on soovida ja universumi osa on hoolitseda, et see täituks. Meie osa on tegutseda nii nagu oskame,  ülejäänu jääb universumi hooleks.

Kui me suudame eristada südame häält, mõistuse häälest, siis võime olla kindlad, et universum juhatab meie ellu just seda, mis meile meie arenguks kõige rohkem vaja läheb. See on protsess, mis tuleb meil läbi teha, sest kuhugi mujale meil nagunii minna ei ole.

Universum räägib meiega tuhandetes keeltes, kuid sõnum on alati üks- Ma armastan sind, palun usalda mind.

Hirm

Hirm ei kuulu just nende tunnete hulka mida me tunda tahame. Ometi me kardame, muretseme ja tunneme hirmu ühe ainsama päeva jooksul palju kordi. Kardame, et jääme tööle hiljaks, muretseme kas jõuame enda püstitatud ülesanded päeva jooksul ära täita ja tunneme hirmu uudistes kuuldud sõdade pärast. Kuigi hirm on meie kõigi igapäevane kaaslane, teame me temast ometi nii vähe. Hirmu peetakse nõrkuseks. Ikka öeldakse, et hirmu ei tohi tunda ja hirmust peab üle saama. Nii me siis õpimegi oma hirmu peitma, varjama, alla suruma, ignoreerima või siis sellele vastu seisma.

Hirm iseenesest ei ole negatiivne või halb. Kõik tunded on vajalikud ja neutraalsed, pole head või halba, kõik on võrdväärne. Eluterve hirmu eesmärk on tegelikult meid kaitsta nii füüsilise kui psühholoogilise ohu eest. Kui me ei tunneks üldse hirmu, siis me ei saaks ekisteerida. Me hüppaksime rõõmsalt auto alla või vigastaksime end mingit muud moodi. Hirm hoiatab meid, nagu paneks keegi käe meile õlale ja ütleks : “Stop, ära mine edasi” . Hirm on ka meie liikuma panev jõud. Hirm võib panna meid näiteks  kiiremini jooksma või kõrgemale hüppama.  Me vajame hirmusid, et elus püsida. Meie kehad on tohutult intelligentsed. Hirm on meile aegade algusest sisse ehitatud. Kõik meie keha funktsioonid ja instinktid on väga vajalikud, andes endast kõik, et meid elus hoida.

Hirm võib olla meie parim sõber aga ka meie halvim vaenlane. Hirm on nagu tuli, kui oskame seda kasutada, siis on ta meile kasulik, kui me seda aga kasutada ei oska, siis võime kõik enda ümber maha põletada. 

Kuna hirm on meil üks suurimaid liikumapanevaid jõudusid, siis just hirmuga manipuleeritakse meid kõige rohkem. Kogu meie elu ja ühiskond on rajatud hirmule, enamasti küll libahirmule. Kui me ei õpi, saame halbu hindeid, kui me ei tee tööd, siis ei saa me raha, kui meil ei ole raha, siis meil pole süüa ja kui meil pole süüa siis sureme nälga. Me kardame, et kui me ei vaktsineeri, ei söö liha või ei võta ravimeid, siis me jääme haigeks või sureme. Meil on hirm surma ja haiguste ees, hirm eluga hakkama saamise ees, hirm mis teised meist arvavad. Meil on hirm olla teistsugune ja teha midagi teisiti kui teised- kanda teistsugust riietust, soengut või süüa teistmoodi. Me kardame halvakspanu, meil on hirm et meid ei võeta omaks, ei armastata, hirm, et meid hüljatakse või naeruvääristatakse. Hirm tuleviku ja muutuste ees. Hirm suhtlemise, esinemise, läheduse ja üksiolemise ees. Me kardame alati midagi või kedagi. Me kardame teistsugust, neid kes pole meie sarnased. Me kardame midagi teha või tegemata jätta. Me muretseme, et meil pole piisavalt raha, asju, sõpru, head välimust, kogemusi, tarkust, vaimsust. Me kardame, et kui meil pole kõiki neid asju või omadusi, siis me oleme nõmedad, rumalad ja väärtusetud.

Ja me ei pruugi isegi aru saada, et hirmud juhivad meie elu igal sammul. Me võime olla  pealaest jalatallani hirmude küüsis ja me isegi ei märka ega teadvusta seda endile. Me toidame oma hirme võistlemise, hindamise, idealiseerimise, perfektsionismi, teistega võrdlemise ja erinevate sõltuvustega- uudised, toit, seks, alkohol. Algul on muretsemine, hirm ja kartus, seejärel juba stress ja depressioon ning lõpuks ärevushäired ja paanikahood. See kõik aga lõhub tugevalt meie elukvaliteeti, pannes meid tundma ennast lootusetuna nagu lind puuris.

Kuna meil on palju erinevaid hirme, siis meie ülesandeks on selgeks teha milline hirm meid teenib või millist hirmu teenime meie. Me tuleks osata oma hirme õigesti tõlgendada ning tegutseda vastavalt vajadusele. Me tuleks õppida eristama milline hirm on instinktiivne, milline hirm on sõnum meie hingelt, universumilt, milline hirm on tühipaljas emotsioon peas, milline hirm pärineb minevikust ja milline hirm on lihtsalt massipsühhoos. Milline hirm pärineb meie endi seest ja milline hirm on sinna teiste poolt meisse süstitud. Milline hirm ei lase meil oma elu elada ja milline hirm aitab meil teha paremaid valikuid.

Mida oma hirmudega siis peale hakata

Võib juhtuda, et kui me oma hirme ignoreerime, siis leiame end olukorrast, kus me olla ei taha ja kahetseme, et oma hirmu häält kuulda ei võtnud. Kui me väldime olukordi, mis meid hirmutavad, siis muutuvad need olukorrad veelgi hirmsamaks. Kui me surume oma hirmu alla, siis see kasvab järjest tugevamaks, kuni lõpuks lihtsalt plahvatab meist välja vihkamise või süüdistamisena. Hirm on nagu kasvaja, mida rohkem me tema vastu võitleme, seda jõulisemalt ta tagasi tuleb. Kui oled oma hirmud enda eest ära peitnud, siis jälgi oma keha keelt, keha ei valeta kunagi. Hirmunud inimene ei suuda lõdvestuda, ta ei suuda olla niisama ilma midagi tegemata, Ta ei suuda olla üksi iseendaga. Ta kardab, kui tema tõekspidamisi õõnestatakse, seetõttu on ta alati vaidlemishimuline.

Teadvusta. Esimene samm ongi oma hirmude teadvustamine. Pane tähele millised hirmud sul on. Mida sa kardad ja mille pärast sa muretsed.

Aksepteeri. Jah, mis iganes hirmud sul on, lihtsalt aksepteeri neid. Hirmud on täiesti normaalsed tunded, lihtsalt võta need omaks, ära salga ega pelga neid, need on sinu omad.

Kuula. Hirm ei jäta sind enne rahule kui sa kuulad mis tal sulle öelda on. Kui sa tõesti kuulad oma hirme,  siis saad ka teada, kas nad on põhjustatud ebameeldivatest mälestustest minevikust, sinu või teiste inimeste mõtetest,  või on see hoopis sinu enda sisemine hääl-intuitsioon, kes proovib sind lihtsalt juhatada õigele teele.

Mõtle. Asi ei olegi selles, mis sinu elus toimub, vaid see, kuidas sa sellesse suhtud. Tihti me me mõtleme mõtteid, mida me oma ellu luua ei taha, need mõtted tekitavadki hirmu. Kui valid meeldivamad mõtted, siis hirm väheneb või kaob. Kuigi vahest aitab ka just see kui sa mõtled läbi kõige hullema tsenaariumi, mis saab juhtuda. Ja tavaliselt toob see rahu, sest enamasti pole isegi see kõige hullem asi üldse hirmus, kuna see polegi maailmalõpp ja igast olukorrast on alati mingi väljapääs.

Räägi. Räägi oma hirmudest teistele. Hirmule meeldib istuda pimedas varjus, nii tunneb ta end kõige kindlamana. Kui hirm tuua kõigile nähtavaks, siis ta hakkab lahjenema või kaob sootuks.

Hinga. Alati kui tunned hirmu või ärevust, siis keskendu hingamisele. Eriti soodsalt mõjub kõhu kaudu hingamine, mis on väga rahustava toimega, rinnakuga hingamine muudab meid ärevaks.

Liigu värske õhus. Looduses liikumine alandab stressi ja ärevust, mõjub positiivselt närvisüsteemile ja tõstab tuju.

Mediteeri. Meditatsioon aitab sul mõtteid vaigistada, enda sisse vaadata ja mõista kus kohast su hirmud pärit on.

Toitu tervislikult. Paljudel juhtudel kasutatakse toitu, eriti rämpstoitu, alkoholi või uimasteid oma tunnete tuimestamiseks. Jälgi mida sööd ja mida sa üritad sellega peita. Tervislikult toitudes on oma emotsioone ja tundeid raskem varjata.

Tunne elust rõõmu. Hirm ei taha elust rõõmu tunda, hirm surub sind ligi maad. Naudi elu ja tunne rõõmu igast hetkest.

Tegele meeldivate tegevustega. Tegele tegevustega kus pole võistlemist või hindamist ning mis ei tekita liigseid pingeid ja ärevust,  näiteks jalutamine, kudumine, joonistamine, tantsimine,  jooksmine, jalgrattasõit, jooga jms.

Usada elu. Soov kontrollida kõike tekitab tahes tahtmata pinget, ärevust ja hirmu. Lepi sellega, et sa lihtsalt ei saa kõike kontrollida ja elus juhtuvad just täpselt need asjad, mis peavad juhtuma.

Ole tänulik. Soovides kogu aeg seda mida sul veel ei ole on väga stressi tekitav, hirmul on alati kõike vähe. Ole tänulik selle eest mis sul juba on, seda ei ole vähe, kõike on piisavalt.

Armasta. Armastus on hirmu vastand. Elu edasiviivaks jõuks võiks olla  armastus, mitte hirm.  Mida rohkem sa armastad iseennast oma elu ja teisi, seda vähem hirmud sinu elu üle võimust võtavad.

Raamat: Maksa puhastamine taimetoiduga

Armsad kehakeele lugejad, mul on teile suur rõõm teatada, et aastate jooksul populaarseks saanud ja palju positiivset tagasisidet saanud maksa puhastus programmist on nüüd ilmunud ka raamat “Maksa puhastamine taimetoiduga”.

10968571_913700318669703_291960332783900893_n

Kõigil meie keha organitel on oma ülesanded, mis on olulised organismi normaalseks talitlemiseks. Maks on keha üks suuremaid ja tähtsamaid puhastajaid, kuid mitte ainult. Nii öösel kui ka päeval vahetpidamata töötav maks täidab enam kui 500 erinevat ülesannet. Kõik, mida me sööme, hingame ja nahale määrime, jõuab lõpuks maksa. Maksa võib võrrelda ülitarga keemialaboriga, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest ainetest tuleb lahti saada. Hiina arstid peavad maksa keha kõige olulisemaks organiks, nimetades teda „armeekindraliks”. Oma strateegilise asukoha ja multifunktsionaalsuse tõttu oleneb maksa tööst kogu keha tervis.

Inimkeha on loodud sellisena, et see peaks toime tulema normaalse koormusega. Maks on „disainitud“ nii, et peaks hakkama saama ilma kõrvalise abita või erilise tähelepanuta. Loomuliku ainevahetuse käigus tekivate jääkainete ja kahjulike ühenditega saabki terve maks ilusti hakkama. Tänu rohkele verevarustusele on maks tuntud ka oma imepärase tervenemis- ja uuenemisvõime poolest. See tähendab, et maks suudab vähese ajaga saavutada uuesti oma töövõime ja jätkata toksiinide väljutamist kehast endisel moel. Maks on üks väheseid organeid, mis taastoodab oma kudesid kahjustuse korral. Arstid on avastanud, et kui inimesel eemaldada 70 protsenti maksast, võib see olenevalt indiviidist kahe nädala kuni kahe kuuga kasvada tagasi normaalsuuruseks.

Hoolimata maksa uskumatust ja imelisest puhastumise ja taastumise võimest on tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiiliga paljudel inimestel õnnestunud aga oma maks viia sellise ülekoormuseni, et ta ei tule enam oma ülesannetega toime. Maksa koormavad paljud toidud ja joogid, aga ka negatiivsed emotsioonid. Meie toitumisharjumused on viimase saja aastaga tohutult muutunud. Me koormame oma maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste toitude, alkohoolsete jookide ja erinevate stimulantide pideva ületarbimisega. Kui lisada siia veel saastatud õhk, raskemetallid, pestitsiidid, GMO-d ja kodukeemia, siis see kõik toob lõpuks kaasa toitainete defitsiidi ja toksiinide ülekülluse kehas, mis häirib maksa tööd ja loomulikku puhastumisprotsessi.

Kõik see, mida maks ei suuda nii füüsiliselt kui ka vaimselt töödelda, talletub meie maksas, põhjustades varem või hiljem ülekoormust. Halvasti talitlev maks võib aga omakorda olla paljude terviseprobleemide põhjuseks.

Kahjuks ei anna maks ise valuga või mingil muul viisil oma algavatest probleemidest märku. Isegi tavameditsiinis on keeruline kindlaks teha juba kahjustunud maksa, ülekoormusest rääkimata. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg enne, kui selgub, et maksale on liiga tehtud. Tihti peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö üle võtma. See koormab ka nende tööd ning võivad ilmneda mitmesugused ebameeldivad sümptomid üle kogu keha. Seetõttu on palju lihtsam maksaprobleeme ennetada kui ravida pärast pöördumatult kahjustunud maksa. Meil on võimalik maksa puhastamisele kaasa aidata või vähemalt osaliselt taastada selle vere puhastamise võimet ja parandada maksa talitlemist. Kuna maks kannab hoolt kogu keha eest, on meie ülesanne seda võimaldada, toetades teda tervislike harjumuste ja elustiiliga.

Kuigi inimene ei saa ise otseselt oma maksa puhastada, sest seda saab teha ainult tema maks ise, saame me tema ülesannet kergemaks teha. Seepärast on oluline iga päev, eriti aga puhastusperioodi ajal pakkuda oma maksale toitaineterikast toitu ja vähendada tema koormust, et ta saaks ise tervendada ja uuendada oma rakke ning toimida nii nagu vaja. Mida paremini maks funktsioneerib, seda paremini toimivad kõik organid ja kogu keha. Üldistatult võib öelda, et terve maks võrdub hea tervisega kogu kehas.

Raamatus on lahti seletatud maksa puhastumisfunktsioonid ja kuidas erinevad toidud seda mõjutavad. Lisaks veel 10 päeva toitumiskava, retseptid ja ostunimekiri, paar jooga ja hingamisharjutust ka ning veel huvitavaid näpunäiteid puhastuse toetamiseks.

Saadaval Apollo ja Rahva Raamat raamatupoodides:

Naine kui tervendaja

Teiste eest hoolitsemine, haigete põetamine ja tervendamine on naiseks olemise loomulik osa. Naistes pesitseb naturaalne naiselik jõud, kosmilise ema tervendav energia. Naised on alati olnud tervendajad, nad on alati mõistnud maa, taimede, loitsude  ja energia tervendavat toimet, naistel  on alati olnud ligipääs tervendavale jõule. Kogu eksistentsi on nad õppinud üksteiselt, jaganud oma teadmisi ja kogemusi naabrilt naabrile ja emalt tütrele.

Naisi on kutsutud shamaanideks, müstilisteks ravitsejateks aga ka nõidadeks, mistõttu ajaloo ühes suurimas tragöödias 14-17 sajandini põletati keskeuroopas tuleriidal sadu tuhandeid naisi nende ravitseja võimete tõttu, sealhulgas ka ämmaemandaid ja ravimtaimekasvatajaid.  See õõvastav sündmus on jätnud tohutu jälje kogu inimkonnale ja loomulikult naistele endile, kes on kaotanud lisaks kontaktile tervendajaga iseendis ka kontakti oma naiselikkusega. Naiseliku energia mahasurumine ja salgamine on saanud loomuomaseks enamikele naistest, rääkimata meestest.

Õnneks on täna naiselikkus ja naisenergia tõus hoo sisse saanud kogu maailmas. Oleme taasavastamas kõike seda, mis puudutab naiselikkust ja naisenergiat- intuitsiooni, empaatiat, kaastunnet, koostöövalmidust, lahkust, hoolt, andestamist, harmooniat ja tervendamist. Naised on taas hakanud koos käima ja osalema võimsates naisteringides, kus kollektiivne grupienergia aitab eriti tugevalt toetada ja tervendada nii üksteist kui kõiki meid ümbritsevat.

Et olla tervendaja, ei pea olema tingimata naine. Nais- ja mees energia on olemas nii meestes kui naistes. Kuigi naistele on loomuomasem naisenergia ja meestele on loomuomasem meesenergia. Tunnustades endas oma naiselikku enrgiat, saame paremini kontakti ka oma tervendamisvõimetega. Et aga üldse kedagi tervendada, peab oskama tervendada kõigepealt iseennast. See tähendab aksepteerida ja armastada iseenast sellisena nagu sa oled ja vabastada vanad kasutud mõttemustrid ja energiablokeeringud enda sees. See tähendab võimet osata suhelda oma füüsilise kehaga ning armastaval kombel tõsta selle energia taset ning ühendada see algallikaga, et saavutada sisemine tasakaal ja harmoonia.

Naised, kes on ühenduses oma naisenergiaga teavad,  et kõik on omavahel ühendatud ja mõjutatavad vastastikku teineteist. Naine kui ravitseja teab, milline maagiline ravivõime on üksteisega  rääkimisel, teineteise toetamisel, puudutusel, kallistusel, naeratusel, huumoril, pisaratel, loitsul, meditatsioonil, vaikusel, häälel, laulul, tantsul, muusikal, unel, lõdvestusel, loodusel, loomadel, taimedel, toidul, tulel, maal, tuulel, veel, vihmal, kuul, päikesel, universumil, energial, vibratsioonil, valgusel, kaastundel, empaatial, lahkusel, headusel, hoolitsusel, andestamisel, unistustel, uskumisel, palvel, lähedusel, ilul  ja armastusel.

Tunded ja emotsioonid

Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda. Oluline on osata neid kuulata ja mõista kuna tunnetel rajaneb kogu meie elu. Me ei pruugi mäletada seda, mida keegi meile ütles või tegi aga me mäletame alati seda tunnet, mida me tol hetkel tundsime. Ja inimesed, kes sind emotsionaalselt kõige enam kõnetavad, võivad olla parimad õpetajad sinu arengu teel.

Tunded ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud kuid nad ei ole päris üks ja sama

Kõigepealt tekib tunne, siis mõte, siis emotsioon. Ehk emotsioonid me loome me ise oma peas. Emotsioon on lugu mida me läbi mõistuse endale räägime sellest tundest. Emotsioonid on seotud mõtete ja mälestustega, olles mõjutatud minevikust ja eelnevatest kogemustest. Seega võib sul sarnast situatsiooni läbi elades tekkida sama emotsioon. Emotsioonid on seotud kurgu tshakraga, meie eneseväljendusega. Emotsioon on seotud ka egoga, kuna me oleme vihased kellegi peale, kardame midagi või armastame kedagi. Emotsioonid iseenesest ei ole valed või negatiivsed. Kõik emotsioonid on tähtsad ja annavad sulle midagi olulist enda kohta teada. Emotsioonid on teadvustamata tunded, sõnumitoojad tunnetelt. Kuid tuleb arvestada, et emotsioonid kannavad endas ka teiste inimeste energiat, on segatud meie ego ja mõtetega ning võivad seetõttu osutuda reaalsust moonutavaks ja piiratuks. Emotsioon võib anda sulle vale informatsiooni ja seda ei saa alati usaldada.

Tunded tekivad füüsilises kehas ja annavad märku, mis toimub sinuga just nüüd ja praegu, selles hetkes. Tunded kuuluvad ainult sulle, neisse ei ole segatud mineviku kogemused ega teised inimesed.  Tunded ei ole moonutatud nad on reaalsed, rääkides sulle alati tõtt, isegi siis kui see sulle ei meeldi. Tunded on seotud südame tshakraga. Tunded ütlevad meile kuidas elada. Läbi tunnete räägib meiega hing. Tunded on universaalne tarkus, intuitsioon, mis juhatab meid igal sammul. Tunded on meie õpetajad. Iga tunne on teejuht, mis aitab meid meie arenguteel edasi.

Tunnet ma tunnen, näiteks tunnen rõõmu, kurbust, viha jne. Ma lihtsalt tunnen teda. Tunne on kogetav kehalisena südames, kurgus, kõhus. Emotsiooni puhul aga ma samastun sellega – ma muutun ise vihaseks, kurvaks rõõmsaks jne. Ja tunnetus on peas. See on nagu mõte sellest, et mina olen vihane. Emotsioon võib olla negatiivne või positiivne. Tunded on neutraalsed, pole head või halba, kõik on võrdväärne.

Allasurutud tunded ja emotsioonid

Paraku on meie ühiskonnas normaalne tunda ainult teatud tundeid ja emotsioone. Seega oleme õppinud oma  tõelisi tundeid varjama, ignoreerima või nendest mitte rääkima, kartes saada teiste halvakspanu osaliseks. Kardetakse  tunda “negatiivseid” tundeid ja emotsioone”  nagu kurbust, valu, viha või hirmu. Arvatakse, et selliste tunnete ja emotsioonide tundmine muudab meid negatiivseks või halvaks inimeseks. Inimesed püüavad oma tundeid või emotsioone vältida neid ignoreerides, teeseldes nagu midagi poleks juhtunud. Paljudel juhtudel kasutatakse toitu, alkoholi või uimasteid oma tunnete tuimestamiseks. Oma “negatiivseid ” tundeid võidakse varjata koguni naeratuse ja rõõmsameelsuse taha, väliselt naeratades kuid sisemiselt nuttes.

Tunnetel on väga tugev energia ja neid alla surudes see energia ei kao, vaid talletub kehasse. Seetõttu on oluline jälgida enda sees toimuvat ja osata oma tundeid õigel hetkel teadvustada ja neid väljendada. Meie keha annab meile alati märku kui midagi on korrast ära, seljuhul on keha tihti pinges- lõug krampis, hambad tugevast koos, õlad üles tõstetud, kulm kipras, hingamine kiire ja katkendlik. Tunnete alla surumine põhjustab tihti ka füüsilist valu. Pikalt kehasse peidetuna võib rasketest tunnetest lõpuks saada füüsiline haigus. Kõik alla surutud tunded talletuvad kehasse ja põhjustavad seal erinevaid haigusi ning energia blokeeringuid. Kindlad tunded on traditsionaalselt seotud erinevate organitega kehas. Näiteks viha kahjustab maksa, hirm kahjustab neere ja elurõõmu puudumine südant.

Tundeid alla surudes või neid ignoreerides ei ole võimalik tunda elusolemisest rõõmu ega kuulda ka oma intuitiivset häält. See muudab meid tuimaks ja tundetuks. Surudes alla oma tundeid, surume alla ka oma elujõudu ja energiat. Allasurutud tunnetest tekivad lõpuks emotsioonid. Heal juhul nad purskuvad välja ja see vabastab sind negatiivsest kandamist. Halb asi on aga see, et nii võivad need emotsioonid tekkida ebasobival ajal ja kohas ning põhjustada palju ebameeldivusi sulle endale ja sind ümbritsevatele inimestele

Teadvustades ja aksepteerides oma tundeid, ei saa need emotsioonidena üle pea kasvada

Me ei saa kontrollida oma tundeid, kuid me saame valida kuidas me nendele reageerime.  Me saame mõjutada oma emotsioone ja nende väljendamist. Tundeid saab teadvustada enne kui nad emotsiooniks muutuvad. Kui oleme õppinud oma tunnetest aru saama ega suru neid alla, siis me enam ei reageeri neile valulikult ja oskame oma tunnete ning emotsioonidega paremini toime tulla. Tunnistades endale tunnete olemasolu ja neid mõistes ei kasva meil emotsioonid ülepea. Nii saavad nad kehast väljuda ega jää sinna paljudeks aastateks lukku ega saa seal “pahandust” teha.  Tähtis on õppida oma tundeid teadvustama just hetkel, mil nad tekivad. Siis tuled nendega paremini toime kui need kunagi hiljem emotsioonidena paisu tagant välja purskuvad. Osates kuulata ja vabastada oma tundeid kohe, jääd ise puhtaks ega kogu endasse emotsionaalset “prahti”.

Hirm kui tunne hoiatab sind ebameeldivate olukordade ees, võides päästa su elu. Hirmu tundmine on reaalne oht, mis toimub sinuga just praegu. Hirmu tähelepanuta jätmine võib põhjustada näiteks ärevust. Hirm kui emotsioon võib olla põhjendamatu, kus pole reaalse olukorraga mingit pistmist. Nii võib hirmust saada piirang. Kui sa lähed hirmu sisse ja vaatad seal ringi ja näed minevikus olnut või kujutad ette tulevikku,  siis sa saad aru, et tegemist on tegelikult ainult kujutlusega sinu peas.

Kurbus kui tunne on seotud südame avamisega. Kui lubad endal nutta ja olla kurb, siis su süda avaneb. Näiteks lein on sügav kurbus, mille läbielamine võimaldab meil möödunuga hüvasti jätta ja end uuele avada. Kurbust kui emotsiooni võib oma peas esile kutsuda korduvalt ja lõpmatult, alati kui kui miski meile minevikus toimunut meenutab. Sellisel juhul me ei lase oma kurbusel minna ning see muutub väsitavaks ja kurnavaks.

Viha kui tunne aitab sul rasketest olukordadest läbi minna, andes sulle jõudu. Viha tundmine on igati normaalne tunne. Viha alla surudes hakkad oma ellu tõmbama inimesi ja olukordi, mis sind vihastaksid. Aga teistpidi, viha mis on muutunud  emotsiooniks võib hakata sind valitsema ja sa ei anna endale oma tegudest enam aru. Nii võid sa vihahoos teha pöördumatut kahju endale ja lähedastele.

Süütunne on samuti vajalik kuna aitab sul mõista, et sa pole õigel teel. Emotsiooniks muutunud süütunne võib panna sind pea igas olukorras tundma, et sa ei mõelnud või käitunud õigesti. See rõhub südant ja võib viia enesehävitamiseni.

Armastus kui tunne on kõikehõlmav, tingimusteta, kestev,  mõistev, see on aksepteerimine teisi inimesi ja olukordi nii nagu need on.  Armastus kui emotsioon on tingimustega, sõltuv ega ole püsiv.

Kaastunne kui tunne on samuti armastus  kõige elava vastu, see on aksepteermine olukordi ja inimesi nii nagu need on, see on mõistmine ja empaatia. Kaastunne kui emotsioon on valikuline, tingimustega. Kaasatundmise asemel toimub kaasaelamine.

Kui me oskame endas toimuvale nime anda, siis ongi see juba mõistmine

Meil on võime tunda lugematuid erinevaid emotsioone ja tundeid päeva jooksul. Vaata enda sisse ja proovi aru saada, mida sa hetkel tunned.

Viha – raev, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ebakindlus ärrituvus, kriitilisus, vägivaldus, agressivsus, armukadedus, väärtusetus,
Hirm – ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika, rahutus
Rõõm-Õnnetunne, nauding, lõbusus, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, empaatia, pühadus, pühalikkus,tunnustus, sõbralikkus, headus, poolehoid, imetlemine, uudishimu
Armastus – kaastunne , usaldus, siirus, avatus, lahkus, empaatia, kiindumus
Üllatus – imestus, šokk, hämmastus, elevus
Vastikus – põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus, kriitilisus
Kurbus – murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon, pettumus, tühjus, ohvrimeelsus
Häbisüütunne, kohmetus, süümepiin, alandus, kahetsus
Otsustavus, meelekindlus, vastutustunne, mängulisus, inspireeritus, voolavus, kergus, unisus, tardumus, abitus, haavatavus, haavumine, solvumine, joovastus, ebamugavus, mugavus

Meditatsioon oma tunnetega kontakti saavutamiseks

Püüa leida iga päev aega, et mõned minutid rahulikult istuda, sulgeda silmad ja panna tähele, mis sinuga toimub nüüd ja praegu. Mida sa tunned antud hetkel? Mine oma peast alla- kurgu piirkonda, südame piirkonda, kõhu piirkonda. Pane täehele milliseid tundeid sa oma kehas tunned. Kas kurk on kähe, kõhus keerab või tunned soojust südames? Anna sellele tundele hääl, nimeta see tunne. On see ärevus, hirm või hoopis armastus, kaastunne? Ole aus enda suhtes. Ära karda oma tundeid. Aktsepteeri neid nii nagu nad on. Ära ilusta midagi, ära pane juurde, ega võta vähemaks. Lihtsalt koge oma tundeid, see ei tähenda, et pead tegutsema. Sa lihtsalt istud ja tunned. Tunne oma tundeid nii sügavalt kuni sul tekib neist küllastus. Siis küsi endalt, mida see tunne tahab sulle öelda, mida sa peaksid tegema? Ole armastav ja mõistev oma tunnete suhtes. Ole avatud ja  valmis edasi liikuma, õppima ja arenema.

Usalda oma tundeid

Kui oled saanud oma tunnetega kontakti, siis saad kasutada oma tundeid otsuste ja valikute tegemisel. Tunded juhivad sind sinu arengu teel edasi.Olles paremas kontakis oma tunnetga, saame me paremini aru ka teiste tunnetest. See muudab meid empaatilisemaks, hoolivamaks, kaastundlikumaks ja armastavamaks. Jälle üks samm lähemale maailma paremaks paigaks muutmisel.

 Kasutataud kirjandus:

Tekst pärineb Egle Koppeli ja  Katre Rajuri Naiste meditatsiooni õhtu materjalidest.

Vaimne õpetaja-Guru

Viimaste aastate jooksul on vaimseid õpetusi ja vaimsusega tegelevaid inimesi iga päevaga massiliselt juurde tekkinud. Järjest enam  tuleb juurde uusi õpetajaid ja vaimseid Gurusid ehk valgustunud inimesi, kes toovad valguse pimedusse ja vahendavad kõrgematel sageduste infot tavainimesele arusaadavasse keelde. Kuna vaimsus on nii moodi läinud siis täna võib kindlasti kohata ka palju äri- ja meelelahutus Gurusid. Inimesed tahavad aga leida seda Õiget Guru, Õiget õpetajat,  Arvatakse, et just selle Õige Guru käe all saame me targaks ja vaimseks. Me arvame, et kui keegi on tark ja vaimne, siis valgustume me pelgalt tema läheduses viibides. Ja me oleme valmis sõitma kasvõi teise  maailma otsa ja tasuma selle eest hingehinda, kuna ainult see Õige Guru suudab meid suunata ja aidata.

Kalade ajastule oli iseloomulik, et vaimsust sai õppida ainult spetsiaalsetes ning kaugetes kohtades, näiteks Tiibetis, kuskil sügaval tšunglis või keset mahajäetud kõrbe. Infot hoiti äärmiselt salajas. Need kohad olid ligipääsetavad vaid vähestele, kes olid kvalifitseeritud või välja valitud. Ja neid vaimseid õpetajaid nimetati Gurudeks. Ainult nemad teadsid inimpotensiaali kohta tõde ja ainult nemad said teisi väljavalituid õpetada.

Täna, Veevalaja ajastul on aga info kõigile ühtviisi kättesaadav. Me ei vaja rohkem infot, vaid oskust ära tunda see, mis meid aitab. Eks tõesti on inspireeriv, ülendav ja võimas kohtuda mõne vana ja valgustunud hingega aga see ei tähenda, et ta sinu eest midagi ära teeks. Guru või vaimne õpetaja saab sulle anda ainult informatsiooni, teadmisi, praktikaid ja tehnikad aga ta ei saa sulle anda tarkust ja vaimsust. Tarkuse ja vaimsuse omandamine sõltub täielikult sinu enda soovist, disipliinist, praktikatest ja kogemusest. Selles suhtes on õpetajal ja õpilasel mõlemal oma roll. Õpetaja osa on anda teadmisi ja inspiratsiooni ja õpilase osa on õppida, praktiseerida ja kogeda.

Praegu, Veevalaja ajastul, on valgustumise kogemine  kättesaadav kõigile, sõltumata nahavärvist, soost, vanusest või asukohast. Ka tavaühiskonnas elades on inimene võimeline kogema kõrgemaid tedvuse seisundeid. Tegelikult on erakuna koopas mediteerida ja valgustuda palju lihtsam. Katsu sa sama tulemuseni jõuda kodu, töö ja pere kõrvalt. Ja teisest küljest ongi just igapäeva elu väljakutsed tegelikult üks suur vaimene praktika, milleni kuskil mägedes Guru juures, oleks palju raskem jõuda. On isegi üks naljalugu selle kohta:

Kamp ülivaimseid inimesi otsustas minna mägedesse elama, et täielikus rahus ja harmoonias päevade viisi mediteerida. Sinna valiti vaid vaimsematest vaimsemad. Ühel päeval võeti nende ashramisse uus ja eriti vaimne  vennike. Sellest päevast peale hakkasid aga juhtuma ebameeldivad intsidendid. Inimeste asjad hakkasid kaduma maagilisel kombel. Avastati, et uus liige tegeleb väikestviisi vargusega. Kogu paradiisi rahva elu oli häiritud, kõik olid endast väljas ja paluti sellel kes tüübi sisse sokutas, ta jalamaid välja visata. Vastuseks kuulsid nad aga seda: ” Mina maksin talle, et ta siia tuleks, kuna tahtsin teile näidata, et pole mingit probleemi olla vaimne inimene kui sa elad paradiisis, nii kui oleme tavaelus tagasi, kaotame oma vaimsuse sekundiga. “

Veevalaja ajastul ei ole Gurud ainult vähesed, üksikud väljavalitud, hiilgavad õpetajad. Guru võib olla kes iganes- liivatera rannas või mõni iidne energiasammas. Kõige suuremad Gurud on tavaliselt meie enda peres- meie vanemad, õed, vennad ja lapsed. Gurud võivad olla täiesti “tühised” inimesed, kellega me kohtume- olgu see siis teenindaja letis või naabrinaine kõrvalukselt. Isegi äri ja liba Gurud võivad olla meie õpetajad ja me peaksime neile tänulikud olema võimaluse eest õppida tundma oma sisehäält, kuna meie ülesanne on teha vahet ehedusel ja näitemängul.

Ei ole mõtet võrrelda ja pingeritta seada erinevaid õpetusi või õpetajaid. Õpetajat ei saa mõõta selle järgi kes on parem või kui kõrgelt ta arenenud on. Me ei tea kunagi erinevate õpetajate alguspunkti. Ainult ego soovib teisi hinnata ja erinevatesse kriteeriumitesse lahterdada. Sellise suhtumisega me ei ole enam avatud ja võtame endalt ära võimaluse areneda ja õppida. Me ei tea iial, mis või kes võib meile tõelise õppetunni anda ja meie silmad avada.

Mul on lugu ühest joogaõpetajast, kelle käe all mul on õnnestunud õppida. Kui ma teda esmakordselt nägin, siis olin tema vastu üsna negatiivselt meelestatud, kuna ta ei andnud minu arvates üldse õpetaja mõõtu välja. Minu suhtumine aga muutus, kui ta rääkis meile oma loo. Oma õpingute alguses oli ta äärmiselt pühendunud õpilane. Ta tegi alati rohkem kui talt paluti. Kui oli vaja teha 100 jalatõstet, siis tema tegi näiteks 200 jalatõstet. Ta sai hiilgavaks ja tublimast tublimaks joogaõpetajaks, keda kõik imetlesid ja suud ammuli kuulasid. Alles aastate pärast sai ta aru, et eeskujulik oli ta ainult väliselt, kuid sisemiselt olid tal paljud protsessid veel pooleli. Jõudes sellisele äratundmisele võttis ta oma hiilgava vaimse maski eest ja oli see, kes ta sisemiselt oli, et pöörata edaspidi rohkem tähelepanu oma sisemisele arengule. Alles siis sain aru, milline areng oli toimunud selles inimeses ja kuidas ta valgustas läbi selle ka teisi. 

Guru ülesanne ei pea olema luua endale järgijaid ja jüngreid. Mulle endale väga meeldib kuidas kundalini joogas öeldakse: Õpetaja ei loo õpilasi, vaid õpetajaid. Iga õpetaja ülesanne on inspireerida oma õpilasi niikaua, kuni nad saavad temast endast kümme korda võimsamaks.

Kõige olulisem ongi mõista seda, et me ei pea olema pidevalt kellegi suure ja võimsa Guru ” keti otsas”. Me ei pea kellegi õpetusest ja vaimsusest sõltuma. Keskenduda tuleb vaid iseendale. Loeb mitte see milline on su õpetaja, vaid see kui aus ja teadlik oled sa iseenda suhtes. Praegusel uuel ajastul, oleme muutnud avatumaks ja tundlikumaks. Kui oleme endaga hea kontakti saavutanud ja oskame end kõrgemate vibratsioonidega  ja ühisteadvusega ühendada, saame me olla ka iseenda õpetajad. Me kõik oleme juba nagunii õpilased ja õpetajad ühes isikus.

Me kõik oleme vaimsed olendid, kes on tulnud siia maailma õppima inimeseks olemist. Ja mitte keegi ei saa seda meie eest ära õppida, peale meie endi. Kindlasti on suureks abiks kui meil on teenäitajaid, kes valgustavad meie teed, on nad siis rohkem või vähem valgustunud, kuid ainus viis kasvamiseks on vaid läbi isikliku kogemuse.

Õppimise kiirtee

Me elame maailmas, kus teadmised on olulised. Kuid iga päevaga kasvab maailmas info hulk nii kiiresti, et inimestel on järjest raskem selle info hulgaga toime tulla. Me ei suuda selles infotulvas enam orienteeruda. Mitte keegi ei ole enam võimeline oma erialal tasemel püsima, kuna iga päev ilmub tuhandeid ja tuhandeid uusi avastusi, uurimusi ja artikleid. Me lihtsalt ei suuda seda kõike haarata ja veel vähem analüüsida.

On juba ammu teada, et traditsiooniline õppimisviis enam ei toimi. Koolis nõutakse rohkem ja rohkem, kuid lapsed  ei suuda neile ootustele vastata. See viib nad alaväärsuse kompleksi tundmisele. Nii tunneb järjest rohkem lapsi ja noori vastumeelsust õppimise suhtes, kannatab koolistressi all ning lõpuks kaotatakse huvi õppimise vastu. Allakäik algab sellest hetkest kui lõpetatakse õppimine – siis kui vahetatakse  raamatu lugemine televiisori vaatamise vastu.

Hea uudis on aga see, et meil kõigil on lõpmatu potsentsiaal, meil on võime õppida niikaua kuni säilitame huvi õppimise vastu. Teadaolevalt kasutab keskmine inimene umbes 10% oma võimetest ja ainult 2-3% oma mõtlemisvõimest. On leitud, et isegi Albert Einstein kasutas vaid 15 % oma vaimsetest võimetest.

Selle asemel, et tuupida aastaid  koolis ja omandada suure vaevaga kübeke teadmisi, võiksime tõsta oma õppimisvõimekust sadu või tuhandeid kordi, tegelikult isegi lõpmatult. Seda kõike tagant sundimata, hindamata, pähe tuupimiseta ja liigse stressita. Õppimine ei pea olema keeruline, raske ja stressi tekitav. Õppimine võib olla mänguline. kerge, nauditav ja isegi tervendav.

Uut tüüpi õppimisviis

Bulgaaria teadlane Georgi Lozanov (22 juuli, 1926 – 6 mai, 2012) avastas kiirendatud õppimise tehnika ehk sugestoloogia. 1966 aastal avas ta ka koos oma kolleegi Dr. Evelyna Gatevaga Sugestoloogia Keskuse. 1975 aastal jõudis nende uus õppimise tehnoloogia ka USA Iowa riiklikku ülikooli. Lozanovi avastus köitis tollases Nõukogude Liidu aegses Bulgaarias loomulikult väga suurt tähelepanu ja mees pandi seetõttu poliitilistel põhjustel aastatel 1979 – 1989 koduaresti, mis pärssis tema avastuse levikut. Tänaseks on Lozanov  tunnustatud kui uue õppimismeetodi looja, mida on tunnustatud ka UNESCO poolt ning asutud rakendama juba mitmel pool üle maailma.

Lozanov jõudis järeldusele, et praegu rakendatavad õppimismeetodid on nii ebaefektiivsed, et hakkab lausa hale. Keskmine inimene, kes lõpetab ülikooli, unustab 80-90% õpitust enne kui esimene ülikooli järgne suvi on möödunud. Kui kutsuda kõik värskelt eksami läbinud üliõpilased 2 päeva hiljem ilma ette hoiatamata tagasi eksamit sooritama, siis märkaksime, et traditsiooniline õppimise viis – kus topitakse  pähe nii palju kui mahub ja seejärel tormatakse eksamile – kaob sealt peast kohe kui oleme eksamil end tühjaks plahvatanud.

Lozanov avastas, et inimestel kel on parem õppimisvõime, suudavad oma aju mõlemad poolkerad ühendada. Ta  jõudis järeldusele, et 5-6 eluaastani õpivad lapsed  25 korda kiiremini kui täiskasvanud ja et 90% õppimisest toimub meie alateadvuses.

Vasak ja parem ajupoolkera

Ajupoolkerade tegevust uurides avastas Lozanov,  et need vastutavad väga erinevat tüüpi ülesannete eest. Vasak ajupoolkera mõtleb verbaalselt ehk sõnadega, ja parem ajupoolkera mõtleb piltlikult, kujundlikult, visuaalselt. Vasak ajupoolkera on analüütiline, pragmaatiline, konkreetne  ja lineaarne. Vasak aju poolkera vastutab lausete ja sõnade moodustamise eest. Parem ajupoolkera on intuitiivne, musikaalne, kunstiline, spontaanne ja terviklik – nähes fakte ja tõsiasju tervikuna ehk suurt pilti. Ajutegevus toimib kõige paremini, kui need kaks täiesti erinevate ülesannetega ajupoolkera omavahel ühendada.

Erinevad tasandid ajus

Ajutegevuses võib eristada 4 erinevat tasandit:

Beeta tasand (14 või rohkem tsüklit sekundis) on normaalseks seisundiks ajal kui oleme ärkvel ning meie ajutegevus on väga kiire. Selles seisundis viibime me suurema osa oma ajast, kui käime koolis ja tööl. Paraku on aga just sellel ajal õppimine tulutu.

Alfa tasandil (8-13 tsüklit sekundis) oleme me täiesti lõdvestunud – see on magamiseelne seisund, kus me unistame. Teeta tasand (5-7 tsüklit sekundis) on siis, kui oleme uinumas ja Delta (o,5 -4 tsüklit sekundis) on sügava une tasand.

Lozanov jõudis järeldusele, et Alfa ja Teeta tasandil on õppimine ja omandamine palju kordi efektiivsem.

Lozanovi kiire õppimise katsed osutusid uskumatuteks

Lozanov alustas oma kiire õppimise katseid  1965 aastal Bulgaarias keele õpetamisega. Ta valis prantsuse keele. Kui sa soovid täiskasvanuna õppida ära võõrkeelt, siis sulle tavaliselt soovitatakse võtta vähemalt 3 tundi nädalas. Kolme tunniga ollakse tavaliselt suutelised ära õppima 25-40 uut sõna.

Lozanov otsustas kasutada vasaku ja parema ajupoolkera kokkuviimiseks lõdvestust ja sobivat muusikat. Ta kogus  kokku 60 inimest, kes kõik esindasid erinevaid ameteid ning keegi neist ei olnud varem prantsuse keelt õppinud. Katset jälgiti väga teravalt, kuna Lozanovi ideesse suhtuti väga umbusklikult. Esialgu oli eesmärgiks õppida ära ühes loengus 150 sõna ja tõsta ka meelespidamise võimet. Pandi mängima rahulik muusika, keerati väiksemaks valgus ja loeti ette kaarte, mille ühel poolel oli prantsuse ja teisel poolel bulgaaria keelne sõna. Lugemise ajal kordasid õpilased neid sõnu, olles ise lõdvestunud seisundis. Seejärel tuldi tagasi tavatingimustesse, korrati sõnu ja kontrolliti omandatut. Õppeprotsessil oli  3 osa. Kõigepealt sõnade lugemine teadlikus seisundis, seejärel nende kuulamine lõdvestunult ning lõpuks, kontrollimine teadlikult. Loengu järel mäletasid katsealused õpitust 98%. Katset jätkati 6 nädalat ning kõik õpilased jõudsid 98 % meelespidamiseni.

Enne kui katse grupp laiali läks, palus Lozanov vabatahtlikke veel katsetele ja 15 inimest olid nõus edasi katsetama. Eesmärgiks oli teada saada, kas oleks võimalik omandada 500 sõna päevas. Tehtigi uus katse ja õpiti kogu päeva. Päeva lõpuks kontrolliti omandatut ja mis te arvate? Inimesed olid omandanud 98% õpitust.

Väga tähelepanuväärseks osutus veel see, et mitmed katses osalenud inimesed kannatasid närvisüsteemi haiguste käes. Pärast kuue nädalasi õpinguid, mille jooksul nad olid omandanud 150 sõna päevas, olid ka kõigil tervis paranenud, kuna selle õppimisviisiga ei kaasnenud mingisugust stressi ja see oli lõdvestav. Isegi selle päeva järel, mil omandati 500 sõna, tundsid inimesed end suurepäraselt.

Lozanov tahtis aga teada, kas oleks võimalik tõsta eesmärke veelgi. Järgmisse katsesse palus ta 12 parimat, et näha kas on võimalik omandada 1000 sõna päevas. Ja tulemus? Päeva lõpus oli mäletamise protsent 98%. Umbes kuue kuu pärast kutsuti katse rühm uuesti kokku. Inimestel ei olnud võimalust sõnu enne katset uuesti korrata. Mäletamise protsendiks saadi ilma kordamiseta 69 % ja ühe kordamise järel tõusis see taas 98% ni.

1974 aastal tõstis Lozanov oma katse eesmärgi 1800 sõnani päevas. Seda katset kontrolliti väga rangelt. 1979 aastal tõstis Lozanov katse eesmärki juba 3000 sõnani päevas. Ja uskuge või mitte, aga mäletamise protsent oli jällegi 98%. Kas te suudate  seda uskuda? Lozanov tõestas, et aju õppimisvõime ja uue info omandamine on tegelikult piiramatu. Igapäevases kasutuses vajab inglise keelt hästi oskav inimene umbes 1200- 2000 sõna, et suhelda, lugeda ajalehti ja raamatuid. Lozanov tõestas, et meil on võimalik soovi korral õppida üks keel päevas.

See õppimise protsess, mis sisaldab lõdvestust ja rahulikku muusikat, et langeda Alfa ja Teeta tasandile ning kasutades nii mõlemaid ajupoolkerasid korraga, on viinud sensiatsiooniliste muutusteni õppimise vallas. See õppimistehnika on kahtlemata muutmas kõiki seisukohti õppimisest. Klassikaline õrn muusika nagu Mozarti, Beethoveni või Bachi looming mängib siin suut rolli, ühendades keha ja vaimu ning õppimisprotsess toimib sedasi üliefektiivselt. Ka loodushääled nagu metsakohin või loksuvad lained annavad sama tulemuse. See lõdvestab sinu aju ja avab informatsioonile tee läbi vasaku ajupoolkera paremasse. Samal ajal tuleb korrata õpitavat.  Nii on võimalik õppida tegelikult mis iganes meid huvitab – meditsiini, filosoofiat, psühholoogiat.

Ainuke asi on see, et antud teema peab sind ennast huvitama. Ei saa õppida siis, kui see teema sind ei huvita. Ei tohiks õppida seda, mis on sinu arvates igav. Ei saa õppida mitte midagi selle pärast, et keegi käsib sul õppida. Õpitav peab olema sulle oluline. Sa pead aru saama mida sa õpid ja miks sa õpid. Õppida saab vaid seda, mida sa suudad endale põhjendada, miks sul seda vaja läheb. Õppides ja olles vaimselt aktiivne – isegi kõrges vanuses – on sul  rohkem energiat ja vitaalsust. Peaasi, et kestaks armastus õppimise vastu, mis motiveeriks meid nii, et huvi õppimise vastu ei lõpeks kunagi ja saaksime kasutada neid müstilisi võimeid, mis meile tegelikult on antud.

Kasutatud kirjandus

  • http://www.learningdoorway.com/georgi-lozanov.html
  • http://www.examiner.com/article/father-of-accelerated-learning-dr-georgi-lozanov-passes-away
  • http://www.madelinefrankviola.com/dr-georgi-lozanovs-accelerated-learning-madelines-monthly-blog-musical-tips-radio-show-for-april-2014/

Rinnahoidja tervist ei hoia

Käsi püsti need naised, kes esimese asjana koju jõudes rinnahoidjad nurka viskavad. Oled tundnud kuidas isegi kõige mugavam rinnahoidja päeva lõpuks justkui hõõgub su keha ümber ja nii kui saad rinnahoidjast välja vupsatada, tekib selline mõnus vabanemise tunne.

Miks me naised küll ennast haigeks soovime riietada?

Paljud naised kannavad rinnahoidjat eelkõige seepärast, et rinnad välja ei veniks.

Miski pole aga tõest kaugemal. Susan M. M.D kirjutab oma raamatus “Dr. Susan Love’s Breast Book”, et rinnahoidja kandmine on umbes sama nagu naised peaks kandma korsetti, et toetada oma kõhu muskleid. Rinnahoidjad asendavad meie rinna musklid ja need muutuvadki olematuks. Ilma rinnahoidjateta käimine, ei venita rindu välja, vaid treenib rinnalihaseid. See tõesti toimib. 🙂

Rinnahoidja ei hoia tervist.

Raamatus “Dressed to Kill ” kirjutavad Sydney Ross Singer  ja Soma Grismaijer, et naised kes kannavad rinnahoidjat 18-24 tundi päevas, on üle 100 korra suurem risk haigestuda  rinnavähki kui nendel, kes kannavad rinnahoidjat vähem. Rinnahoidjad loovad pideva surve, pigistades kinni lümfaatilise liikumise, takistades ka toksiinide välja uhtumist rinna piirkonnast.

Rinnahoidja kui energia blokeeria.

Nendel rinnahoidjatel, kus on sees metallist toestus, blokeerivad nelja energia meridiaani- neerude, maksa, sapipõie ja mao. Üheks lahenduseks on kanda vähemalt neid rinnahoidjaid, kus ei ole sees metalli.

Mis siis saab, kas lippame ilma rinnahoidjateta?

Paraku tänases ühiskonnas igal ajal ja igas kohas tunneksid enamus naisi ilma rinnahoidjata end ebamugavalt. Enamasti on põhjuseks see, et ilma rinnahoidjata ringi lippajat peetakse ebamoraalseks. See on naljakas arusaam ühiskonnas kus püütakse rinnapartiid igal võimalusel eksponeerida ja lastakse neid näiliselt suuremana paista, kuid ilma rinnahoidjata käies oleks rinnad juskui mingid räpased kehaosad, mida peab tingimata kinni “teipima”. Samas keegi ei sunni sind ju ka poolläbipaistva särgiga oma ilma rinnahoidjateta rindadega kellelgi silmi peast välja torkima minna. 🙂 Ja keegi ei keela kodus ja magamise ajal olla ilma rinnahoidjata. Ka paksu kampsuni ja jope all ei ole vaja iga kell rinnahoidjat kanda.

Need, kes pole ilma rinnahoidjata eriti olnud, võib tunduda see alguses väga imelik ja ebamugav, võib tunda isegi rinnamuskli valu. Kuid mõne nädala või kuu pärast kaovad ebamugavad sümptomid täielikult. Kindlasti on aga olukordi kus rinnahoidja kandmine on niiöelda vältimatu. Ka väga suurte rinnapartiidega naistel ja imetavatel emadel võib ilma rinnahoidjata käimine ebameeldiv või isegi valulik olla. Mõned spordialad ei ole samuti eriti rinnasõralikud. Sel puhul saab ju valida pehmemad, ilma metalli ja pushupideta rinnahoidjad, mis on naturaalsest puuvillast. Väga mõnusad on ka alt laia pehme kummiga rinnasärgid.

Tähtis on lihtsalt see, et me ei aheldaks ega koormaks oma keha ebamugavate ja ebavajalike esemetega! 🙂