SÜNDMUSED
Home / Blogid / Metsistumine ehk tagasi looduserüppe

Metsistumine ehk tagasi looduserüppe

Tavaliselt räägitakse metsistumisest mõeldes loomi või taimi. Kuid hetkel on aktuaalne teema hoopis inimese taas-metsistumine. Me kõik kogeme vähemal või rohkemal määral omal nahal tsivilisatsiooni ja tehnoloogia plahvatusliku arengu sügavale ulatuvaid kõrvalnähte. Üha kasvav osa inimestest leiab, et kuigi oleme justkui näiliselt teinud tohutu arengu, oleme samas kaotanud midagi väga olulist, tõtt öelda väga palju olulist. Me oleme kaotanud iseenda ja oma eksistentsi mõtte. Inimkonnal on käimas idenditeedikriis. Kes me oleme ja mida me siin üldse teeme? Mis omab tegelikult tähtsust siin elus? Kas raha ja asjad, edu või haridus? Mis saab edasi? Need küsimused on vist igaühel peast läbi lipsanud.

Tuhandeid aastaid tagasi olime me kõik sõna otseses mõttes pärit metsast. Kogu elutegevus käis vaid ümber ellujäämise ja reproduktsiooni. Jah, elu siis oli primitiivne, raske ja brutaalne ning keegi meist ei tahaks vast sellist elu enam uuesti elada. Kuid sellel ajal oli meil midagi, mille tänapäeva inimene on kaotanud, unustanud. Algne inimene oli otsast lõpuni metsik, tugev, terve, elujõuline ja ehe. Tänapäeva inimene aga täielikult kodustatud, tsiviliseeritud, nõrk, haiglane ja võlts, kannatades pideva stressi, depresiooni ja ärevuse all. Algne inimene sõi naturaalset toitu ja elas loodusega harmoonias oma hõimu keskel, kus terve küla oli teineteisele toeks ja abiks laste kasvatamisel. Tänapäeva inimene aga toitub laboris välja töötatud organismile sobimatust sünteetilisest toidust ning elab loodusest ja oma perest eraldatud elu, saates oma lapsed juba beebidena pikkadeks päevadeks enda juurest minema. Kogu meie ühiskond on loodud inimese heaolu ja loomust mitte arvestades. Me elame ebanaturaalset elu, sööme ebanatutaalset toitu, kanname ebanaturaalseid riideid ja isegi sunnime oma keha pikki tunde ebanaturaalses asendis olema. Me elame virtuaalses maailmas rohkem kui reaalses elus, olles inimesele loomuomasest elust väga kaugele triivinud. Lisaks sellele on inimtegevus jätnud loodusele tohutu laastava jälje, oleme maha võtnud nii palju metsi ja hävitanud suure osa erinevaid eluliike, et tänaseks oleme metsiku looduse lõpu tunnistajateks, võib olla, et ka omaenda lõpu tunnistajateks. Oleme ju meiegi osake loodusest ja ökosüsteemist.

Eks suures osas oleme jõudnud sellise olukorrani raha ja kasuahnuse nimel aga ka seetõttu, et meid on õpetatud maast madalast metsikut loodust, loomi ja putukaid kartma ja nende vastu võitlema, mitte nendega kooseksisteerima. Me reageerime üle ohtude suhtes, mis meid looduses varitseda võivad ja kaitseme end kohati liiast kõikvõimalike kaitsesüstide ja teiste ettevaatusabinõudega, selleasemel, et omaenda immuunsüsteemi tugevdada ja looduselt õppida. Me oleme muutunud allergiliseks toidu, looduse ja loomade suhtes. Kas pole see mitte suurim häirekell et midagi on väga valesti läinud? Me oleme unustamas, mis tunne on käija paljajalu, ujuda alasti järvevees, magada tähistaeva all ega teagi enam millist väge ja jõudu meile looduses viibimine tegelikult annab. Me oleme unustanud kui võimsad ja väekad me tegelikult oleme. Nagu sellest kõigest oleks veel vähe, paljud inimesed tunnevad end siin maapeal nagu ufod kuskilt teiselt planeedilt, see pole ka ime, sest tagatipuks oleme me kaotanud omavahelise sügavama kontakti, mis meid kõiki ühendama peaks.

Tagasi looduserüppe

Tagasi pöördumine looduserüppe ei tähenda koopasse tagasi minemist. Selleks pole mingit vajadust. Taas metsistumine eesmärk on teadlikult uuesti tuua end loodusele ja iseendale lähemale. Tegelikult tundub taas metsistumine vältimatu, kui tahame selles aju ja närvisüsteemi kokkujooksutavas maailmas üldse ellu jääda. Selleks, et oleksime suutelised minema edasi, peaksime astuma kõigepealt sammukese tagasi. Aeglustamine, minimalism ja lihtsus on tänapäeva elu ellujäämise märksõnadeks. Jah, veel mõni aeg tagasi pidime kündma põldu ja tegema rasket tööd, et lihtsalt leib lauale tuua. Täna on meil aga kõik olemas, masinad teevad meie eest töö, poed on toitu ja asju täis. Samas on meil aga tekkinud uued ja palju keerulisemad probleemid. Oleme emakese maa kemikaalide, monokultuuride ja loomakasvatusega viimase piirini läbi kurnanud. Samas elab suur osa inimestest veel näljas, teises kohas aga visatakse toit prügikasti ning kannatatakse liigse ja vale toitumise tagajärgede käes. Meie kapid on täis ebavajalikku kola ja aeg, ka seda pole kuskilt juurde tulnud. Kui paljud inimesed käivad hommikust õhtuni istumas kuskil ja tegemas midagi, mida nad isegi ei naudi, et katus pea kohal hoida ja kõht täis saada, õhtuti teleka ees reality showsid passida ja osta asju, mida me tegelikult ei vajagi, et hinges haigutavat tühjust natukenegi vaigistada. Kui palju me lihtsalt ringi sahmime ja ebavajalikke tegevusi teeme, raisates oma energiat ja aega ning reostades sellega ennast ja end ümbritsevat. Seda kõike saaks palju kasulikumalt ja meeldivamalt reorganiseerida ning ehk jääks siis lõpuks aega ka tegeleda asjadega, mis meid päriselt ka huvitavad ning hingele rõõmu pakuvad, endale ja ehk teistelegi reaalselt kasu toovad.

Kui me kuulaksime seda ürgset, metsiku looduse häält oma sees, siis taipaksime kasutada oma oskusi ja teadmisi hoopis teisiti. Me saaksime ühendada oma teadmised ja tehnoloogia intuitsiooni ja südamest tuleva tunnetusega ning nautida seda imelist maailma täiesti uuel tasandil. Kombineerides looduslikuma elu teadlikult oma ellu. Loodus näiab meile kuidas elada tasakaalus ja kooskõlas ümbritsevaga. Antud ühiskonnas tegeleme me ainult mineviku või tulevikuga, me oleme alati kuhugi minemas, midagi tegemas või saavutamas, meil pole aega ega oskust olla hetkes, elada siin ja praegu. Selleasemel, et lõpmatult produtseerida, on meil oma tervise ja jätkusuutlikuse huvides vaja liikuda koos loomulike rütmidega. Looduses on kõik tasakaalus- seemne külvamine, idanemine, kasvamine, saagivalmimine, saagi nautimine, kompostteerimine ja puhkus. Meie käes on võime muuta oma elu rikkamaks ja rahuldustpakkuvamaks kui eales varem. Kui paneksime rohkem rõhku oma tunnetussüsteemi arendamisele, siis tunneksime nii inimeste ja kogu ökosüsteemi omavahelist seotust ja koostoimimise ilu igas oma keharakus ning kodutunnet hinges, mitte enam nagu tulnukatena teiselt planeedilt.

Metsistumine on juba alanud

Metsistumine on juba alanud paljudes eluvaldkondades. Kui alustada inimese sünnist, siis ka siin on palju muutunud loomulikumaks ja naturaalsemaks. Emadel on võimalus sünnitada turvaliselt kodus, rinnapiim on taas ausse tõusnud, hinnatakse rohkem ema-isa-lapse koosolemis aega ja väärtustatakse selle vajadust, tekkinud on alternatiivseid koole ja lasteasutusi, et lapsed saakisd oma lapsepõlve veeta naturaalsesemas ja loomulikumas keskkonnas. Suure tõenäosusega oskavad need lapsed tulevikus rohkem hinnata ja väärtustada iseennast ja loodusega koostoimimist. Metsistumine aitab meil tagasi minna oma naturaalse olemuse juurde ning muuta oma elukvaliteeti juurtest alates.

Mäletan, kui mu oma laps läks esimesse klassi, olles pärast esimest päeva täielikult shokeeritud sellest, et ta pidi 45 minutit ühe koha peal istuma ja vahetunnis ei saanud isegi õue minna. Ka minuni jõudis sel hetkel teadmine, et jah, see polegi normaalne. Mis saab ühe lapse jaoks, kes on loodud õppima maailma tundma läbi liikumise, olla veel loomuvastasem kui lihtsalt istuda liikumatult ebamugavas asendis. Minu unistustes õpiksid lapsed loodusõpetust õues, uurides taimi ja loomi otse loodusest, mitte ainult raamatust. Matkaksid ja teeksid ellujäämiskursusi looduses. Liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist õpitaks rannas kivisid loendades. Ning lugeda, kirjutada ja joonistada võiks ka teistes asendites, kasvõi kõhuli põrandal. Vahetunnid oleksid õues jooksmiseks, mängimiseks ja ronimiseks ning riiete määrimine oleks täiesti okei. Plastikust mänguväljakute ja lõbustusparkide asemel asemel oleksid päris puud kus ronida ja raamatuid lugeda. Ning päris kindlasti oleks lastel võimalus arendada end rohkem elulisematest vajadustest lähtuvamalt kui meie praegune koolisüsteem seda võimaldab. Oma keha ja selle võimete tundma õppimine, spirituaalsus, oma hinge eest hoolitsemine, telepaatia ja intuitsiooni arendamine oleks alles algus. Võistlemise asemel koostöö, hindamise asemel personaalne lähenemine.

Ning üleüldse võiksime elada rahavabas ühiskonnas ning arendada oma võimeid ja oskusi hoopis teistel eesmärkidel- et oleks parem ja elamisväärsem kõigile. Elaksime kaasaegsetes kogukondades koos oma lähedastega, laste, vanemate ja vanaemadega. Meie kodud oleks lähestikku kuid kõigil säiliks oma privaatsus ning keegi poleks üksi ega eraldatud. Nii oleks meil kergem jagada rõõme ja kohustusi ning toetada teineteist. Lapsed oleksid hoitud ja vanavanemad hooldatud. Meie kodud sulaksid loodusega ühte, kuid sealt ei puuduks mugavus ega tänapäevane tehnoloogia. Saaksime endiselt kasutada elektrit ja internetti ning muid tänapäevaseid hüvesid, kuid  seda läbimõeldumalt ja tasakaalukamalt. Kraanist tuleks puhast allikavett ja rõdul kasvaksid aedviljad, katusel oleskid päikesepaneelid ning aia taga kasvaksid marjad ja seened. Vuraksime ringi elektri või isegi õhujõul sõitvate sõidukitega ja elu oleks lill. Me ei peaks enam tundma, et me pole piisavad või, et meil ei ole midagi piisavalt. Oleksime taas ühenduses, maaga kus elame ja inimestega meie ümber ning mõistaksime, et me oleme üks suur kogukond, üks suur pere, kes saab jätkusuutlikult toimida vaid tänu koostööle ja sügavale austusele.

Metsistumise A ja O

Aga tagasi reaalsusesse. Kuskilt tuleb alustada. Meie eestlastena veel mäletame mis tunne on olla kättpidi mullas ja kasvatada ise endale toitu, me tunneme taimi ja loomi. Samas meie lapsed on seda juba unustamas, neil ei ela enam vanavanemad maal. Lastel on nüüd nutiseadmed ja trennid linnas siseruumides, nad ei viibi piisavalt palju väljaski.  Mujal euroopas ei tea enam enamik täiskasvanud inimesi milline on õunapuu ning rääkimata sellest, milliseid seeni võib söögiks korjata ja, et pärnaõitest saab valmistada imepärast tervendavat teed. Inimesed kasvatavad viljapuid ilupärast, teadmata, et neid võib süüa. Küsisin kunagi luba ühelt aprikoosipuu omanikult tema aiast omale mõned pirakad aprikoosid noppida, puu oli nii lookas ja küpsed viljad lihtsalt pudenesid maha. Omanikul oli üllatusest suu lahti, et ma neid süüa soovisin, kuna need viljad olid ju pritsimata ehk mürgitamata. Ka Eestis ei tea paljud täiskasvanud inimesed tegelikult lihtsaid, enimlevinud taimi, isegi naadi ja maltsa tundmisega on raskusi. On palju asju, mida uuesti õppida. Tasub tulla oma mugavustsoonist välja ja vaadata elu mida me elame, uue pilguga.

Viibi võimalikult palju looduses, ole kontaktis maaga ja lase päevavalgusel end laadida

Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all, see on meie füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Loodus on meie kõigi ühine kodu, meie hoidja ja toitja. Looduses viibimine on inimese jaoks hädavajalik, me ei saa ilma selleta normaalselt funktsioneeridagi. Vähene päevavalgus, ebapiisav väljas viibimine ja olematu kontakt maaga nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress, langeb immuunsüsteem, kasvab väsimus, ilmneda võib ärevus, oleme vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile. Instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis teevad tervisele hoopis karuteene. Isegi siis kui elad linnas, on regulaarne väljas jalutamine, sportimine, matkamine, telkimine, korilus ja enda kätega lõkketegemine headeks võimalusteks luua taas kontakt loodusega ja viibida värskes õhus. Läbi aegade on meie ihu on olnud pidevas kontaktis maaga nii kõndides, magades kui istudes. Me oleme bioelektrilised olevused. Maaga kontaktis olemine lubab meil kanda elektrone maa peen energiast meie kehasse. Maa elektronid sarnanevad  oma toimelt antioksüdantidega, mis neutraliseerivad vabu radikaale ehk vähendavad põletikku kehas ja mõjudes valuvaigistavalt ja vitaalsust tõstvalt. Jaluta paljajalu nii tihti ja palju kui võimalik, ka talvel lumepeal. Istu murul, pikuta, pea piknikku õues. Uju ookeanis, meres, järves, jões või tiigis. Meie keha vajab ka natutraalset päevavalgust, üks tund päevas väljas olla on minimaalne, et meie keha tuleks hädavaevu omadega toime. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust. Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Teleka vaatamise asemel, mine õue

Väga tihti tuuakse vabanduseks, et mul ei ole aega käija väljas. Üks väga suur ajaröövel on televiisor ja muidugi internet ja kõik muud nutiseadmed. Kasu nad meie füüsilisele ja vaimsele tervisele aga eriti ei too. Teleka vaatamise asemel, võta suur tass taimeteed ja mine ja istu õues, vaata pilvi, tähti või lõket, või räägi oma lähedastega. Leia omale kuskil lemmikkoht, kus on hea käija regulaarselt istumas, mediteerimas või niisama mõtisklemas. See maandab stressi, laeb sind ja  omab tervendavat efekti palju rohkem kui oodatagi oskad.

Fitness ja jõusaal looduses

Selleasemel, et veeta pärast kontoris istutud pikka päeva aega konditsioneeritud jõusaalis, tee sporti värskes õhus. See on jällegi üks hea võimalus kontakteeruda loodusega. Võimalusi on lõputuid- jalutamine, jooksmine, rattasõit, suusatamine, jooga jne. Alasti ujumine looduslikus veekogus ja paljajalu kõndimine annavad eriti vabastava ja tervendava energia laksu.

 

Ära ürita paaniliselt kõike looduslikku hävitada, mis su teele satub

Las see võilill kasvab aias. Las muru olla mitmekülgne ja täis erinevaid lilli. Nad ei kasva su aias ilmaasjata, naudi ja kasuta neid enda tervendamiseks. Sa ei vaja Roundup- i, see ei too kasu kellelegi. Ja kõik aia nurgad ei pea olema viimseni klanitud, vabalt võib mõni nurk jääda looduse mängumaaks. Seda ämblikut ei pea ka kohe maha lööma, ta ei tee sulle mitte kui midagi, lihtsalt vii ta õue tagasi kui ta su teele satub. Ja tüütumaid tegelasi nagu sääski, kirpe ja puuke saab vabalt näiteks  küüslaugu, lavendli või sidruniga eemale peletada. Orgaanilises majapidamises leidub alati looduslikke lahendusi igasuguste ebameldivate olukordade vältimiseks. Tuleb vaid teada neid looduslikke nippe.

Loo kontakt loomadega

Loomad on meile inimestele sillaks tagasi looduse juurde. Loomade käitumine on rafineerimata ja nende jälgimine aitab meil paremini mõista ka meie algseid instinkte ja loomulikke vajadusi. Lemmikloomade pidamine annab võimaluse saada loomadega väga lähedaseks, aidates meil õppida tundma nende hingeelu peensusi. Loomaga ühe katuse all elamine õpetab lastele maast madalast vastutustunnet ja usaldust. Lapsed, kes on üles kasvanud koos loomaga, on vähem enesekesksed, nad on arvestavamad, empaatilisemad, kannatlikumad ja suhtuvad ka teistesse loomadesse austavamalt ning oskavad paremaid suhteid luua ka teiste inimestega. Lisaks sellele on koera omanikud eriti õnnistatud, kuna koeraga on vaja õues käija iga ilmaga.

Vähem on rohkem

Anna ära või müü maha kõik asjad, mida sa ei ole kasutanud vähemalt paar aastat. Neid asju, mida sul tõesti vaja läheb ja mis sind õnnelikuks teevad on tegelikult väga vähe, mõni ütleb isegi, et ainult seljakotitäiest asjadest piisab täiesti. Alati saab asju laenutada ja taaskasutada, ei pea endal olema kõik vahendid igaks elujuhtumiks. Minimalismi harrastamine annab meile ruumi nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui me suudame oma tarbimist kontrollida ja omame vähem asju, siis hoiame palju väärtuslikku energiat kokku ega risusta ka loodust ülearu. Kindlasti on elu siis ka stressivabam, üldse on vähem segadust, rohkem vabadust ja aega. Ehk siis kõike seda mida tänapäeva inimesed paaniliselt otsivad ja vajavad.

Järgi naturaalset elustiili

See tähendab, et kõik mida sa sööd, enda ümber kannad ja peale määrid võiks olla naturaalne ja võimalikult vähe töödeldud. Toit võiks olla ka inimesele loomuomane ja kergesti seeditav ning organismile hästi omastatav. Valmista ja võimalusel kasvata omale ise toitu. Isegi kui sul pole oma aeda, aknalaua potipõllundus on ka parem kui mitte midagi. Las toit olla sinu esimene ravim ja kui see tõesti ei aita, alles siis võiks pöörduda tänapäevase meditsiini poole. Samuti on lihtne teha endale paljusid kehahooldus vahendeid ning meikida ei tasu nagunii ülearu. Sest naturaalne elustiil paneb sind üsna ruttu mõistma, et inimesed on valmis ” ilu” nimel tegema täiesti ebavajalikke ja tervist kahjustavaid protseduure, raisates oma aega, tervist ja raha ning muidugi emakest loodust ja loomi, kes kõik peavad nende ilutoodete testimiste katsejänesteks olema. Tihti “lastakse” meil justkui arvata, et me ei kõlba sellisena nagu me loomulikuna oleme, nii hakkamegi ennast “tuunima” ja ka iseendast kaugenema, kuigi me tulime siia maailma õppima vastupidist- saama sõbraks iseendaga.

Loo kontakt oma kehaga ja ühendu enda sisemise loodusega

Kuula oma keha on kerge öelda kuid tegelikult pole paljudel inimestel õrna aimugi, mida see tähendab. Me isegi ei oska end liigutada nii nagu kehal seda vaja oleks. On meid ju lapsest saati manitsetud, kuidas on ikka viisakas käsi ja jalgu hoida, kuhu ja kuidas tuleb vaadata. Kui palju terviseprobleeme saaks pinges kehast vabaks lasta ainuüksi sellega, et hoiaksime ja liigutaksime oma keha vabalt nii nagu ta soovib. Oma metsiku ja ürgse kehaga uuesti kontakti saamine ei ole kerge, see võib nõuda aega ja kannatus, kuna oleme terve elu õppinud teda ignoreerima. Kuid oma keha tundmiseks saab igaüks palju ise ära teha. Me saame oma keha suhtes olla tähelepanelikumad ja austavamad. Õppida oma keha paremini tunnetama ja tema vajaduste eest hoolitsema. Igasühes meis elab metsik mees, naine või laps. See on meie sisemine loodus, meie ürgne natuur kus elavad eluterve uudishimu, kirg  ja sisemine tarkus. Sa tegelikult tead oma sisimas, kuidas ja kuhu poole oleks vaja liikuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Lihtsalt hakka elama selle järgi.

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top