SÜNDMUSED
Home / Blogid / Meditatsioon

Meditatsioon

Meditatsioon ei ole midagi müstilist ega religioosset, mis on mõeldud vaid teatud kallakuga joogahulludele. Mediteerimine on meile kõigile loomuomane, see on midagi, mida me sisimas juba teame ja tunneme. Meditatiivne seisund peaks olema meie elu üks loomulikest osadest, niisamuti nagu söömine ja magaminegi. Täna me oleme aga justkui oravad rattas. Elame ajastus kus ületöötamine, ülestimuleerimine ja stress on saanud meie igapäevasteks kaaslasteks. Massimeedia julgustab inimesi saavutama edu ja elama vaid kõrgete elustandardite järgi, mida troonib lõputu tarbimishullus. Nii meie endi kui meie laste päevad on triiki täis planeeritud tegevusi ja kohtumisi. Meil ei jätku enam 10 minutitki aega ei oma lähedaste ega iseendi jaoks. Me ei lase oma lastel tunda igavust, et nad saaksid kohtuda oma kujutlusvõimega ega jäta neile ruumi tundmaks “nälga” õppimise järgi. Hirm läbikukkumise eest, rahulolematus oma eluga, üksteisega võistlemine ja hinnangute andmine on varjutanud armastuse, kaastunde ja õnnetunde. Oleme kaotanud kontakti oma kehaga ega suuda valitseda oma meelt ega mõtteid. Depressioon, haigused, valud  ja emotsionaalne kokkuvarisemine on muutunud standardiks. Me oleme muutunud ehk intelligentsemaks kuid selle arvelt oleme kaotanud sisemise suuna, oma südame tarkuse ja universaalse teadlikkuse. Fookus on paigast nihkunud, oleme kogu selles siginas- saginas unustanud, miks me oleme siia maale üldse kehastunud. Oma edu ja saavutuste ning ego mängude eest oleme tihti sunnitud maksma oma hinge hinda.

Käisin hiljuti Yogi Ashokananda juures meditatsiooni õppimas, kes ütles, et vajadus meditatsiooniks tekkis siis kui tekkis ignorantsus. Ignorantsus oma tõelise mina suhtes. Kas pole see tabav? Me ignoreerime oma hinge, oma keha, oma naturaalseid vajadusi, oma sisemist jõudu, tarkust ja täiuslikkust. Me oleme valmis ignoreerima kõike, et vaid rahuldada ego lõputuid soove.

Meditatsioon on universaalne, ületades erinevate aegade, religioonide ja kultuuride piirid. Tänapäeval ei ole meditatsioon enam salastatud nähtus, seda võib praktiseerida igaüks. Tegelikult ongi kõigil vaja mediteerida, sest meil kõigil on oma hirmud ja kahtlused ning raskused. Kõik me otsime elus rahu ja õnne ning soovime teha õigeid valikuid. Meditatsioon on vahend, mis võib aidata jõuda meie sisemise rahuni. Mediteerimine aitab meil peatada aja ja pöörata tähelepanu sellele, mis meie elus tegelikult toimub ja mida me tõeliselt vajame, mis on tõde ja mis on võlts, mis on reaalne, mis on illusoorne, mis toob meile kasu ja mis kahju. Meditatsioon äratab sind üles ja näitab sulle valgust ning annab selgust.

Meditatsiooni mõju

Teadlased on avastanud, et meditatsioon soodustab psühholoogilist arengut, aktiveerides parema aju poolkera tööd. Alguses võib isegi tunduda nagu vasaku ajupoolkera aktiivsus sellevõrra nõrgeneks, kuid hiljem mõjub meditatsioon mõlemale ajupoolkerale võrdselt. Füsioloogiliselt langeb vererõhk, südamelöögisagedus, hapniku tarbimine, piimhappe konsentratsioon veres ning isegi kolesterooli tase. Mediteerimine vähendab ärevust, agressiivsust, unetust, depressiooni, stressi, lihaspingeid, foobijaid. Mediteerijad näevad alates keskeast välja tunduvalt nooremad kui nende eakaaslased, on pikaealisemad, vajavad vähem und ning on tervemad, säravamad ja eluga rahulolevamad. Mediteerimine muudab meid loomingulisemaks, produktiivsemaks, kaastundlikumaks, empaatilisemaks, küpsemaks ja armastavamaks. Meditatsioon aktiveerib käbinäärme ja loob ühenduse intuitsiooniga, Tekib tunnetus üks olemisest kogu looduga.

On tõestatud, et mediteerijad suudavad mõju avaldada ka pikkade vahemaade taha. Kuna meeled ja hinged on omavahel ühendatud, siis piisavalt suured meditatsiooni grupid suudavad mõjutada nii mittemediteerivaid inimesi, kui ka ühiskonda tervikuna.

Mis on meditatsioon?

Tänapäeva inimesed otsivad meditatsioonikogemust läbi jooga. Aga traditsionaalselt on see olnud hoopis teistpidi- joogat kogeti läbi meditatsiooni. Tõlkes tähendabki sanskriti keelne yoga ühendama. See tähendab oma individuaalse teadvuse ehk atman‘i ühendamine oma kõrgema teadvuse ehk brahman‘i , universaalse teadvuse, absoluudi või jumalaga, kuidas iganes keegi armastab öelda. Algselt oli joogas väidetavalt vaid üks asana ehk mediteerimisasend. Hiljem tehti asana‘sid mediteerimise eel- soojenduseks.

Kuigi meditatsioonist räägitakse üsna palju on seda võimatu lõpuni lahti seletada, seda peab lihtsalt kogema. Sõna meditastioon võib endas kanda erinevaid tähendusi. Enamasti räägitakse meditatsioonist kui meele vaigistamise kunstist, kohaloleku praktikast või sisekaemusest. Mediteerides on võimalus luua endas sisemine vaikus ehk śūnya, kus sa ei reageeri katkematule mõttevoolule. Vaikuses peitub erakordne võlu, kuna vaid sellest hetkest saab kasvada midagi uut. Meditatsiooni võib pidada ka nagu sisemiseks puhkuseks või lõdvestuseks, kus emotsioonid, mõtted ja tunded sind ei ründa. See on rahu ja teadlikkuse seisund, kus ei ole shopingliste, hinnanguid, tulevikuplaane ja minevikus ekslemist.

Paljud inimesed võivad olla meditatiivses seisundis ka täiesti „kogemata“, näiteks joostes, lauldes, maalides, tantsides või koristades, kui nad teevad seda pühendunult, olles täielikult selles hetkes. Seega meditatsioon on tegelikult väga naturaalne elu osa, kus me lihtsalt läheme oma meele taha ja kogeme elu ennast; hetkes olemist, rahu, õnne, armastust ja üksolemist kogu looduga.

Meditatsioon püüdleb ilma mõteteta oleku poole. See ei tähenda, et sa lülitaksid oma meele enda elust välja. Lihtsalt meel ei saa enam sind lakkamatult kasutada ning sul avaneb võimalus olla siin ja praegu. See on loogiline; kui sa kõnnid, siis sa kasutad oma jalgu, kui sa enam ei kõnni, siis jalad on paigal, mitte ei liigu edasi. Sama peaks olema ka meie meelega. Kui me teda ei vaja, siis „lülitame välja“. Isegi kui me ei saa lülitada mõtteid täielikult välja, siis me saame olla oma mõtete tunnistajaks ilma, et me neile reageeriksime. See aitab mõista, et me ei ole meie mõtted. Meele taltsutamine on aga teaduste teadus ja kunstide kunst. Meele kohta öeldakse tihti inglise keeles monkey mind, või metsik purjus ahv, kes iialgi vait ei jää, lobisedes tuhandest asjast korraga. See ajab meid sõna otseses mõttes hulluks, nii tekib rahulolematus, ärevus, stress ja teised ebameeldivad tegelased. Meditatsioon on nagu „meeletrenn“, mis aitab sul oma meelt rahustada ja kujundada temast endale kuulekas abiline. Meel eksisteerib selleks, et teenida hinge.

Erinevad mediteerimise viisid

Meditatsioonil on lugematu arv erinevaid külgi ja väljundeid. Olenevalt koolkonnast võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad; aktiivsed või passiivsed. Meditastioon võib hõlmata endas paljusid aspekte; täielikku lõdvestumist, ärkvel olemist, teadvel olemist, hetkes olemist, keskendumist, sissepoole vaatamist, vaatlemist ja tunnetamist asju ja elu enda ümber sõnadesse panemata. Meditatsioonides võidakse kasutatada ka kõikvõimalikke abivahendeid mis aitavad keskenduda; mingid objektid, teatud keha -või käte asendid, mantrad, muusika, hingamistehnikad, mandala’d, mala’d või visualiseerimine. Ka fookus võib olla erinevates kohtades, näiteks hingamisel, kolmandas silmas, südamekeskuses või hoopis kõndimisel või tantsimisel. Kõigist neist tehnikatest aga ei tasu end liigselt segadusse ajada, ükski tehnika pole teisest parem ega halvem, need on kõik vaid mediteerimisel abiks olevad tööriistad või vahendid.

Mõned populaarsemad meditatsioonitehnikad

Keskendumine objektile. Siin suunatakse pilk küünlaleegile, mõnele mandalale või mõnele muule objektile ning püütakse pilku hoida naelutatult teatud aja jooksul sellel objektil. Ühte punkti vaatamine arendab kontsentratsioonivõimet ja loob head eeldused mediteerimiseks.

Juhendatud meditatsioon. Siin aitab juhendaja suunata sinu mõtteid vajalikus suunas. Visualiseeritakse positiivseid affirmatsioone nagu näiteks; ma olen terve, ma olen õnnelik vms.

Mindfulness ehk meeleteadlikkus. See tähendab teadlikult oma tegevustele ja mõtetele tähelepanu pööramist, mille võlu peitub selles, et seda saab rakendada kõikjal, ka oma igapäevatoimingutes. See on baasteadmine sellest kuidas astuda maha autopiloodilt ja olla täielikult kohal igas hetkes ning mitte ülereageerida väliste mõjutusete korral.

Transtsendentaalne Meditatsioon. Selle meditatsioonitehnika puhul kasutatakse mantraid, mis koosnevad lühikestest sõnadest või fraasidest, mida korratakse mõttes 20 minutit hommikul ja õhtul, et rahustada normaalset mõtteprotsessi ja jõuda teadvuse sügavale tasandile. Mantra antakse TM’i praktiseerijale vastavalt tema temperamendile ja elustiilile.

Neile kes soovivad mediteerida, kuid ei tea millest alustada

Meditatsioon on oma olemuselt väga lihtne praktika, kuigi aluses võib see tunduda väga keeruline, kuna me pole lihtsalt harjunud oma mõtete taha vaatama ega suuda oma valutava, treenimata kehaga toime tulla ega seda kontrollida.

Võta endale aega. Olenevalt meditatsiooni tehnikast või teatud tulemuse saavutamiseks on ette nähtud kindel aeg tavaliselt 3-60 minutit, mõni meditatsioon võib kesta tunde. Näiteks Budda mediteeris koguni 7 päeva järjest. Algajatel soovitatakse alustada 1-3 minutist järk-järgult pikendades 1 minuti võrra päevas. Mediteerimiseks on iga aeg sobiv kui tunned end erksana. Kogenud mediteerijad eelistavad hommikutunde kella 4- 8 vahel. Enne magamaminekut mediteerimine aitab puhastada päeva jooksul tekkinud mured ja probleemid, valmistades sind ette sügavaks uinakuks, et taastoota energiat järgmiseks päevaks. Reeglina ei ole soovitav mediteerida peale suuremat söögikorda, kuna veri on maos ja tegeleb seedimisega.

Vali endale koht, kus sa saad istuda segamatult ja mugavalt. Siruta ja venita end pisut enne mediteerimist, et sul oleks hiljem mugavam paigal istuda. Klassikaliseks meditasiooni asendiks peetakse lootose asendit, kuid asend on üldises mõttes siiski teisejärguline. Asendi ülesanne on sind toetada. Sa võid ka istuda hoopis toolil, tähtis, et jalatallad oleksid põrandale toetatud ning selg oleks sirge kuid keha oleks lõdvestunud. Lamades ei soovitata mediteerida sel lihtsal põhjusel, et selles asendis võib uni peale tulla. Käed võivad lebada lõdvestunud põlvedel.

Sulge silmad. Selleks, et saada nägijaks ja ärgata sisemiselt, on vaja sulgeda silmad ja vaadata iseenda sisse.

Võlusõna on lõdvestumine. Seda võib olla üsna raske teha, sest samal ajal tuleb sul olla ka sirutunud. Üsna pea võid hakata tundma ebamugavust ja valu keha erinevates piirkondades. Kindlasti hakkab sul kuskilt sügelema või sul tekkib tahtmine end natukenegi liigutada. Sa võid avastada, et sul on raske keskenduda ning sa ei suuda mõtetetulva tagasi hoida. Kindlasti käib meel sulle peale, et see on mõtetu tegevus ja võiksid hoopis midagi kasulikumat teha. Kuid hoolimata sellest mürast, proovi jääda rahulikuks, las mõtted tulevad ja lähevad. Lihtsalt ära mine nendega kaasa, proovi neid kõrvalt jälgida. Proovi püsida täiesti liikumatult, missest, et keha oleks nagu nõelu täis. Lihtsalt aksepteeri oma keha nagu ta sel hetkel end tunneb. Need valud ja ebamugavus tunne on mööduvad. Kõik mida me oleme läbi elanud, on salvestunud kehasse pingetena, nüüd üritab seiskunud energia kehas vabaneda. Iga liigutamisega aga surume need pinged kehasse tagasi. Abiks on tähelepanu hoidmine hingamisel.

Lõpetuseks liiguta aeglaselt sõrmi ja varbaid. Siruta käed üle pea ja hinga sügavalt sisse, too käed alla tagasi ja hinga sügavalt välja. Ava ettevaatlikult silmad. Tunneta korraks seda momenti ning tule rahulikul asendist välja.

Ole järjepidev. Selleks et asendada mentaalseid või emotsionaalseid käitumismustreid uue ja positiivsemaga on oluline teha meditatsioone kindlate tsüklite ehk päevade kaupa. Näiteks kundalini joogas öeldakse, et mediteerites järjest 40 päeva vabastab harjumusest, mediteerides järjest aga 1000 päeva – oled uue harjumuse meister.

img_2432

Kui see kõik tundus liiga keeruline ja aeganõudev, siis mõtle sellele: Sina oled oma elu superstaar. Kui sul ei jätku päevas 30- 60 minutit iseenda jaoks, kellele sa seda elu siis elad? Keda sa teenid ja mida sa tegelikult oled tulnud siia maailma tegema?

 

bandhur ātmātmanas tasya enātmaivātmanā jitaḥ anātmanas tu śatrutve vartetātmaiva śatru-vat

See, kes on saanud üle oma meelest, sellele on meel sõber. See, kes ei suuda oma meelt kontrollida, on meel vaenlane.

~ Bhagavad-gītā 6. 6 ~

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)

Scroll To Top