SÜNDMUSED
Home / Blogid / Õppimise kiirtee

Õppimise kiirtee

Me elame maailmas, kus teadmised on olulised. Kuid iga päevaga kasvab maailmas info hulk nii kiiresti, et inimestel on järjest raskem selle info hulgaga toime tulla. Me ei suuda selles infotulvas enam orienteeruda. Mitte keegi ei ole enam võimeline oma erialal tasemel püsima, kuna iga päev ilmub tuhandeid ja tuhandeid uusi avastusi, uurimusi ja artikleid. Me lihtsalt ei suuda seda kõike haarata ja veel vähem analüüsida.

On juba ammu teada, et traditsiooniline õppimisviis enam ei toimi. Koolis nõutakse rohkem ja rohkem, kuid lapsed  ei suuda neile ootustele vastata. See viib nad alaväärsuse kompleksi tundmisele. Nii tunneb järjest rohkem lapsi ja noori vastumeelsust õppimise suhtes, kannatab koolistressi all ning lõpuks kaotatakse huvi õppimise vastu. Allakäik algab sellest hetkest kui lõpetatakse õppimine – siis kui vahetatakse  raamatu lugemine televiisori vaatamise vastu.

Hea uudis on aga see, et meil kõigil on lõpmatu potsentsiaal, meil on võime õppida niikaua kuni säilitame huvi õppimise vastu. Teadaolevalt kasutab keskmine inimene umbes 10% oma võimetest ja ainult 2-3% oma mõtlemisvõimest. On leitud, et isegi Albert Einstein kasutas vaid 15 % oma vaimsetest võimetest.

Selle asemel, et tuupida aastaid  koolis ja omandada suure vaevaga kübeke teadmisi, võiksime tõsta oma õppimisvõimekust sadu või tuhandeid kordi, tegelikult isegi lõpmatult. Seda kõike tagant sundimata, hindamata, pähe tuupimiseta ja liigse stressita. Õppimine ei pea olema keeruline, raske ja stressi tekitav. Õppimine võib olla mänguline. kerge, nauditav ja isegi tervendav.

Uut tüüpi õppimisviis

imagesBulgaaria teadlane Georgi Lozanov (22 juuli, 1926 – 6 mai, 2012) avastas kiirendatud õppimise tehnika ehk sugestoloogia. 1966 aastal avas ta ka koos oma kolleegi Dr. Evelyna Gatevaga Sugestoloogia Keskuse. 1975 aastal jõudis nende uus õppimise tehnoloogia ka USA Iowa riiklikku ülikooli. Lozanovi avastus köitis tollases Nõukogude Liidu aegses Bulgaarias loomulikult väga suurt tähelepanu ja mees pandi seetõttu poliitilistel põhjustel aastatel 1979 – 1989 koduaresti, mis pärssis tema avastuse levikut. Tänaseks on Lozanov  tunnustatud kui uue õppimismeetodi looja, mida on tunnustatud ka UNESCO poolt ning asutud rakendama juba mitmel pool üle maailma.

Lozanov jõudis järeldusele, et praegu rakendatavad õppimismeetodid on nii ebaefektiivsed, et hakkab lausa hale. Keskmine inimene, kes lõpetab ülikooli, unustab 80-90% õpitust enne kui esimene ülikooli järgne suvi on möödunud. Kui kutsuda kõik värskelt eksami läbinud üliõpilased 2 päeva hiljem ilma ette hoiatamata tagasi eksamit sooritama, siis märkaksime, et traditsiooniline õppimise viis – kus topitakse  pähe nii palju kui mahub ja seejärel tormatakse eksamile – kaob sealt peast kohe kui oleme eksamil end tühjaks plahvatanud.

Lozanov avastas, et inimestel kel on parem õppimisvõime, suudavad oma aju mõlemad poolkerad ühendada. Ta  jõudis järeldusele, et 5-6 eluaastani õpivad lapsed  25 korda kiiremini kui täiskasvanud ja et 90% õppimisest toimub meie alateadvuses.

Vasak ja parem ajupoolkera

Ajupoolkerade tegevust uurides avastas Lozanov,  et need vastutavad väga erinevat tüüpi ülesannete eest. Vasak ajupoolkera mõtleb verbaalselt ehk sõnadega, ja parem ajupoolkera mõtleb piltlikult, kujundlikult, visuaalselt. Vasak ajupoolkera on analüütiline, pragmaatiline, konkreetne  ja lineaarne. Vasak aju poolkera vastutab lausete ja sõnade moodustamise eest. Parem ajupoolkera on intuitiivne, musikaalne, kunstiline, spontaanne ja terviklik – nähes fakte ja tõsiasju tervikuna ehk suurt pilti. Ajutegevus toimib kõige paremini, kui need kaks täiesti erinevate ülesannetega ajupoolkera omavahel ühendada.

Erinevad tasandid ajus

Ajutegevuses võib eristada 4 erinevat tasandit:

Beeta tasand (14 või rohkem tsüklit sekundis) on normaalseks seisundiks ajal kui oleme ärkvel ning meie ajutegevus on väga kiire. Selles seisundis viibime me suurema osa oma ajast, kui käime koolis ja tööl. Paraku on aga just sellel ajal õppimine tulutu.

Alfa tasandil (8-13 tsüklit sekundis) oleme me täiesti lõdvestunud – see on magamiseelne seisund, kus me unistame. Teeta tasand (5-7 tsüklit sekundis) on siis, kui oleme uinumas ja Delta (o,5 -4 tsüklit sekundis) on sügava une tasand.

Lozanov jõudis järeldusele, et Alfa ja Teeta tasandil on õppimine ja omandamine palju kordi efektiivsem.

Lozanovi kiire õppimise katsed osutusid uskumatuteks

Lozanov alustas oma kiire õppimise katseid  1965 aastal Bulgaarias keele õpetamisega. Ta valis prantsuse keele. Kui sa soovid täiskasvanuna õppida ära võõrkeelt, siis sulle tavaliselt soovitatakse võtta vähemalt 3 tundi nädalas. Kolme tunniga ollakse tavaliselt suutelised ära õppima 25-40 uut sõna.

Lozanov otsustas kasutada vasaku ja parema ajupoolkera kokkuviimiseks lõdvestust ja sobivat muusikat. Ta kogus  kokku 60 inimest, kes kõik esindasid erinevaid ameteid ning keegi neist ei olnud varem prantsuse keelt õppinud. Katset jälgiti väga teravalt, kuna Lozanovi ideesse suhtuti väga umbusklikult. Esialgu oli eesmärgiks õppida ära ühes loengus 150 sõna ja tõsta ka meelespidamise võimet. Pandi mängima rahulik muusika, keerati väiksemaks valgus ja loeti ette kaarte, mille ühel poolel oli prantsuse ja teisel poolel bulgaaria keelne sõna. Lugemise ajal kordasid õpilased neid sõnu, olles ise lõdvestunud seisundis. Seejärel tuldi tagasi tavatingimustesse, korrati sõnu ja kontrolliti omandatut. Õppeprotsessil oli  3 osa. Kõigepealt sõnade lugemine teadlikus seisundis, seejärel nende kuulamine lõdvestunult ning lõpuks, kontrollimine teadlikult. Loengu järel mäletasid katsealused õpitust 98%. Katset jätkati 6 nädalat ning kõik õpilased jõudsid 98 % meelespidamiseni.

Enne kui katse grupp laiali läks, palus Lozanov vabatahtlikke veel katsetele ja 15 inimest olid nõus edasi katsetama. Eesmärgiks oli teada saada, kas oleks võimalik omandada 500 sõna päevas. Tehtigi uus katse ja õpiti kogu päeva. Päeva lõpuks kontrolliti omandatut ja mis te arvate? Inimesed olid omandanud 98% õpitust.

Väga tähelepanuväärseks osutus veel see, et mitmed katses osalenud inimesed kannatasid närvisüsteemi haiguste käes. Pärast kuue nädalasi õpinguid, mille jooksul nad olid omandanud 150 sõna päevas, olid ka kõigil tervis paranenud, kuna selle õppimisviisiga ei kaasnenud mingisugust stressi ja see oli lõdvestav. Isegi selle päeva järel, mil omandati 500 sõna, tundsid inimesed end suurepäraselt.

Lozanov tahtis aga teada, kas oleks võimalik tõsta eesmärke veelgi. Järgmisse katsesse palus ta 12 parimat, et näha kas on võimalik omandada 1000 sõna päevas. Ja tulemus? Päeva lõpus oli mäletamise protsent 98%. Umbes kuue kuu pärast kutsuti katse rühm uuesti kokku. Inimestel ei olnud võimalust sõnu enne katset uuesti korrata. Mäletamise protsendiks saadi ilma kordamiseta 69 % ja ühe kordamise järel tõusis see taas 98% ni.

1974 aastal tõstis Lozanov oma katse eesmärgi 1800 sõnani päevas. Seda katset kontrolliti väga rangelt. 1979 aastal tõstis Lozanov katse eesmärki juba 3000 sõnani päevas. Ja uskuge või mitte, aga mäletamise protsent oli jällegi 98%. Kas te suudate  seda uskuda? Lozanov tõestas, et aju õppimisvõime ja uue info omandamine on tegelikult piiramatu. Igapäevases kasutuses vajab inglise keelt hästi oskav inimene umbes 1200- 2000 sõna, et suhelda, lugeda ajalehti ja raamatuid. Lozanov tõestas, et meil on võimalik soovi korral õppida üks keel päevas.

brain-2See õppimise protsess, mis sisaldab lõdvestust ja rahulikku muusikat, et langeda Alfa ja Teeta tasandile ning kasutades nii mõlemaid ajupoolkerasid korraga, on viinud sensiatsiooniliste muutusteni õppimise vallas. See õppimistehnika on kahtlemata muutmas kõiki seisukohti õppimisest. Klassikaline õrn muusika nagu Mozarti, Beethoveni või Bachi looming mängib siin suut rolli, ühendades keha ja vaimu ning õppimisprotsess toimib sedasi üliefektiivselt. Ka loodushääled nagu metsakohin või loksuvad lained annavad sama tulemuse. See lõdvestab sinu aju ja avab informatsioonile tee läbi vasaku ajupoolkera paremasse. Samal ajal tuleb korrata õpitavat.  Nii on võimalik õppida tegelikult mis iganes meid huvitab – meditsiini, filosoofiat, psühholoogiat.

Ainuke asi on see, et antud teema peab sind ennast huvitama. Ei saa õppida siis, kui see teema sind ei huvita. Ei tohiks õppida seda, mis on sinu arvates igav. Ei saa õppida mitte midagi selle pärast, et keegi käsib sul õppida. Õpitav peab olema sulle oluline. Sa pead aru saama mida sa õpid ja miks sa õpid. Õppida saab vaid seda, mida sa suudad endale põhjendada, miks sul seda vaja läheb. Õppides ja olles vaimselt aktiivne – isegi kõrges vanuses – on sul  rohkem energiat ja vitaalsust. Peaasi, et kestaks armastus õppimise vastu, mis motiveeriks meid nii, et huvi õppimise vastu ei lõpeks kunagi ja saaksime kasutada neid müstilisi võimeid, mis meile tegelikult on antud.

 

 

Kasutatud kirjandus

  • http://www.learningdoorway.com/georgi-lozanov.html
  • http://www.examiner.com/article/father-of-accelerated-learning-dr-georgi-lozanov-passes-away
  • http://www.madelinefrankviola.com/dr-georgi-lozanovs-accelerated-learning-madelines-monthly-blog-musical-tips-radio-show-for-april-2014/

 

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top