SÜNDMUSED
Home / Blogid / Orgaaniline toit on parim sulle ja loodusele

Orgaaniline toit on parim sulle ja loodusele

Orgaaniline, mahe -ja öko toit ei ole lihtsalt kallis trend, vaid tagasipöördumine naturaalse ja loomuliku elustiili poole, mida inimesed on viljelenud aegade alusest saati. Keemiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamine on hüppeliselt kasvanud alles 1950 aastast. Õnneks on aga aina rohkem inimesi jõudnud arusaamisele, et keemiliste mürkide kasutamisel on väga kõrge hind kogu loodusele ja ökosüsteemile. Me ei mürgita ainult toitu, vaid ka vett, õhku, loomi, linde, putukaid ja maapinda ning ringiga inimest ennast.

Mis on pestitsiidid

Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus ca 200 000 tonni sünteetilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide erinevate kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Pestitsiidideks on enamasti keemilised ühendid, kuid nendena võidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused, bakterid). Kahjuritena võidakse seejuures käsitleda putukaid, taimehaigusi, umbrohtusid, molluskeid, linde, imetajaid, kalu, ümarusse või mikroobe, mis kahjustavad inimese vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi.

Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:

  • herbitsiidid (mürgid taimede vastu)Unknown
  • fungitsiidid (mürgid seente vastu)
  • insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
  • bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
  • zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
  • akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
  • nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)

Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb.

Sattudes mulda püsivad pestitsiidid seal pikka aega ning pärsivad sealset elustikku (nt. väheneb kasulike putukate ja vihmausside arv). Pritsides imenduvad pestitsiidid taime kõikidesse organitesse k.a. inimese poolt söödavatesse viljadesse.

Atmosfääri sattununa ja tuultest laiali kantuna põhjustavad pestitsiidid alumise atmosfäärikihi globaalse saastumise. Aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. DDT jälgi on leitud isegi Antarktika keskosas sadanud lumest. Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases.

DDT on kõige rohkem tuntud pestitsiid maailmas on . Aastal 1939 avastas keemik Paul Muller DDT omadused insektitsiidina. DDT avastaja sai selle “imepestitsiidi” eest ka 1944 aastal Nobeli preemia. DDT lai kasutuselevõtt tulenes sellest, et: Tal oli väga lai toimespekter ja ei paistnud avaldavat toimet imetajatele. Oli väga kindel – ei lagunenud kergesti, seetõttu ei pidanud seda kasutama tihti. Oli veeslahustumatu, seega ei olnud vihmal võimalik seda maha pesta. See oli odav ja lihtne kasutada. DDT muutus väga populaarseks ja levis kiiresti kõikjale üle maailma. Hilisemad andmed kinnitasid DDT suurt toksilisust ümbritsevale keskkonnale. Ühes uurimuses leiti näiteks pärast DDT-ga pritsimist surnult umbes 20 lindu hektarilt. Tuntakse juhtumit, mil viie aasta jooksul tehtud “kahjuritõrje” ohvriteks olid (lisaks metsloomadele) 90% ümberkaudsetest kassidest, suur hulk koeri, lehmi ja lambaid. Metsakahjurite vastu suunatud DDT-kampaanias suri kolme nädala jooksul 63-91% piirkonna jõgedes elanud lõhedest, seejuures 90% alla ühe aasta vanustest noorloomadest. DDT keelustamise järel võttis populatsiooni taastumine aega umbes kolm aastat.

Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist.

Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused – tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone.

Terviseprobleemid võivad avalduda alles aastate pärast, mistõttu on raske algpõhjusele jälile saada. Erinevate uuringute põhjal on taimekaitsevahendite jääke sisaldava toidu tarbimist seostatud:

  • ülekaalulisusegaUnknown-1
  • diabeediga
  • allergiate tekkega
  • neuroloogiliste probleemidega
  • hormonaaltalitluse häiretega
  • loote arengu kõrvalekalletega
  • viljatusega
  • vähiriski suurenemisega
  • maitsemeele ja kasulike ainete omastamise võime nõrgenemisega
  • Parkinsoni tõvega

Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi

Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Saksamaal läbiviidud uuringu käigus avastati, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatavate põldude ja farmide lähedal oli looduslik mitmekesisus kuni kuus korda vaesem kui mahetalude lähikonnas.

Kui enamus riikides vähendatakse pestitsiidide kasutamist siis Eestis on just kasvutendents ja seda just herbitsiidide arvelt ja eriti glüfosaatide arvelt.

Keemilised väetised

1847. aastal demonstreeris Saksa agrokeemik Justus von Liebig, et kõiki toitaineid, mida taimed mullast võtavad, on võimalik asendada mineraalväetistega. See avastus lõi eeldused ülemaailmseks mineraalväetiste kasutamiseks eesmärgiga suurendada põllumaade tootlikkust ja traditsioonilist kindla geograafilise piirkonnaga seotud probleemi.

Aastatel 1950-1998 suurenes väetiste kasutamine maailmas 14 miljonilt tonnilt umbes 130 miljoni tonnini aastas, suurenedes enam kui 9 korda. Kuid paljudes arenenud põllumajandusega riikides ei anna väetiste kasutamine enam lisaefekti. Näiteks on saadud viiekordse lämmastikväetise hulga suurendamisel ainult 20%-line saagikuse kasv. Liigne lämmastikväetiste kasutamine toob kaasa vilja lamandumise ja väheneb ka seemnete idanevus. Mõnedes riikides, sealhulgas USA-s, Jaapanis ja suuremas osas Lääne-Euroopa riikidest, on väetiste kasutamise kasv lakanud ning sama võib juhtuda varsti ka Hiinas.

Eestis kasutati taimekasvatuses suhteliselt palju mineraalväetisi – 1989. aastal ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kilogrammi, 1985. aastal isegi 289,3 kilogrammi, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põllult äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Suurem osa põldudele viidud väetistest kandus põhjavette ning atmosfääri. Põhjavee reostus oli eriti laialdane Põhja- ja Kesk-Eestis.  Praeguseks on mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas 86 kilogrammi. Seega vähenemine on olnud umbes kolmekordne.

Miks valida orgaaniliselt kasvatatud toit

images-2

  • Enamik orgaaniliselt kasvatatud toitu maitseb ja lõhnab paremini kui mitte orgaaniliselt kasvatatud viljad.
  • Orgaanilist tooitu kasvatatakse ilma sünteetiliste lisanditeta, neid ei või lisada ka hiljem töötlemise käigus.
  • Ka võib orgaanilise toidupuhul olla kindel, et tooraine on puhtam ning pole ohtu, et me sööme sisse näiteks putukatõrjevahendite jääke. Orgaaniline toit on kasvatatud pestitsiidide, fungitsiidide ja teiste tsiidide vabalt. Ei kasutata nano osakesi, antibiootikume või muid sünteetilisi kemikaale. Mahetoidus ei tohi olla geenmuundatud organisme.
  • On leitud, et orgaanilises toidus on umbkaudu 25% rohkem vitamiine ja mineraale nagu rauda, kaltsiumi, magneesiumi, C , D ja E vitamiini. On rohkem asendamatuid rasvhappeid , antioksüdante ja flavonoide. Orgaanilises piimas 50-80% rohkem antioksüdante.( 1 )
  • Eriti oluline on orgaanilise toidu söömine just lastele, kuna laste kehad saavad kehakaalu järgi palju rohkem mürke kui täiskasvanud. Samuti on lapse organid veel välja kujunemata ega suuda mürke vajalikul määral detofikseerida.
  • Süües orgaanilist toitu on madalam ka vähki haigestumise risk. US Environmental Protection Agency (EPA) arvates on 60% of herbitsiidid, 90% of fungitsiidid seotud vähki haigestumisega.
  • Süües orgaanilist toitu on tegelikult madalam risk ka osteoporoosiks, diabeetiks, autismiks, allergiateks, migreenideks, hüperaktiivsuseks, astmaks.
  • Orgaanilise toidu kasvatamine on ka kasvatajatele endile tervislikum. Pestitsiite kasutamine on kõige ohtlikum just pritsijale endale aga ka lähedal elavatele inimestele.
  • Orgaanilst toitu tarbides säästad ka loodust. Suur osa putukaid ja linde hävitb tänu pestitsiitide kasutamisele. Kõige suurem paanika on praegu seoses mesilaste kadumisega.
  • Orgaanilist toitu kasvatatakse läbisegi teiste taimedega, nii nagu looduses taimed kasvavad. Intensiivpõllumajandus aga rõhub ainult ühe kindla taime suurtes kogustes kasvatamisele..
  • Orgaaniline toit on igaljuhul keskkonnasõbralikum.

Mis on mahepõllumajandus

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel, toitlustamisel ja turustamisel.

Mahetootmine:

  • Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
  • Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  • Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad, metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
  • Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
  • Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
  • Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
  • Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Mahetöötlemine:

– Mahetoidu töötlemisel ei kasutata sünteetilisi lõhna- ja maitseaineid. Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk valdavalt looduslikke aineid.

Kuidas ära tunda orgaanilist toodet

Mahetootelt võib leida väljendi „kontrollitud ökoloogilisest (või mahe-) põllumajandusest või sõna „ökoloogiline“ (ka „öko-“) või sõna „mahe“. Orgaanilisi märgistusi on tänapäeval palju.  Tähelepanelik peab olema sõnade suhtes nagu looduslik või naturaalne, mis ei pruugi tähendada orgaanilist toodet. Täpsemalt saad märgistuste kohta lugeda siit.

usda_156x156
EU_organic_farming_logo_130x87

 

 

Taimekaitsevahenditega kasvatatud    Orgaaniliselt kasvatatud         GMO

4 kohaline kood                                                     5 kohaline kood, algusega 9           5 kohaline kood, algusega 8

TKV kasvatatud banaan: 4011                           Orgaaniline banaan: 94011            GMO banaan: 84011

Kas võib neid Mahe  ja Öko märke usaldada

Öko- ja mahemärgised on positiivsed märgid ja need paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid ökomärgiseid antakse ainult neile toodetele/teenustele, mille puhul on eelnevalt viidud läbi hindamine ja mis vastavad seatud kriteeriumitele. Viimased ei ole võrdsustatavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged, et tagada soovitavat eesmärki.

Selliseid ökomärgiseid ei tohi tootjad kasutada enne kui on saanud vastava kinnituse sertifitseerimisasutuselt või vastavalt komisjonilt. Öko- ja mahemärgiste kasutamine annabki tarbijale võimaluse valida kindlaid tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud.

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult, seda teevad kas eraõiguslikud või riiklikud järelevalveasutused. Erinevalt enamikest Euroopa riikidest kehtib Eestis alates 2001. aastast riiklik kontrollsüsteem.

Põllumajandustootjaid kontrollib Põllumajandusamet, mahetoidu ja -sööda töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Jaekaubanduses kontrollib märgistust Tarbijakaitseamet.

Mahepõllumajandusega tegeleda soovija peab kõigepealt taotlema Põllumajandusametilt või VTA-lt ettevõtte tunnustamist. Tunnustamise käigus kontrollitakse ettevõttes kohapeal vastavust mahepõllumajanduse reeglitele. Tunnustatud ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse.

Edaspidi kontrollitakse maheettevõtteid kohapeal vähemalt üks kord aastas. Igal aastal väljastavad järelevalveasutused igale ettevõttele tõendava dokumendi, kus on kirjas, milline toodang on ettevõttes mahe.

Kuid tasub teada, et mahepõllumajanduse nõuded ja kontrollimise protseduurid võivad olla olenevalt riigist ja kontrollorganisatsioonist mõnevõrra erinevad.Eestis ja Euroopa Liidus toodetud mahetooted on usaldusväärsed. Samas on väidetavalt näiteks Hiinas toodetud mahetooted mitte eriti usaldusväärsed.

Orgaanilist toitu valides

images-4Orgaanilise toidu ostmisel tuleb meeles pidada ka seda, et müüakse väga paljusid orgaanilisi rämps-tooteid nagu chipse, komme, rafineeritud õli, rafineeritud suhkrut, küpsetisi ja muid tugevalt töödeldud tooteid, mis on kõrged suhkru ja rasva poolest. Siin ei aita tõepoolest, et toidu algaine on olnud orgaaniline, kui toit ise on juba surnuks töödeldud. Seetõttu on lisaks orgaanilisele toodangule oluline valida ka naturaalne ja värske toiduaine.

Tihti jääb orgaaniline toit ostmata krõbeda hinna tõttu. Kuigi orgaaniline toit on kallim kui intensiivpõllumajanduse toodang, ei saa siin silma kinni pigistada varjatud hinnal mis odav toodang meile tegelikult maksma läheb. Kuna orgaaniline põllumajandus on eriti töömahukas, on sellest saadav saak tavapõllunduse saagiga võrreldes sageli väiksem, mistõttu talupidajad peavadki oma saaduste ja toodete eest kõrgemat hinda küsima. Samas annavad aga orgaaniliselt kasvatatud tooted rohkem toitaineid ning lõppkokkuvõttes peab neid vähem sööma. Kindlasti on mõistik osta hooaja toodangut, siis on ka hind normaalsem.

Kui alati ei ole võimalik valida orgaanilist toitu, siis vali need toidud, kus on pestitsiitide jääk kõige väiksem.

Kõige vähem on pestitsiitidega laetud : brokoli, kiivi, ananass, avokaado, banaan, mango, sibul, baklazaan, kapsas.

Kõige rohkem on pestitsiitidega laetud: kartul, pirn, virsik, nektariin, õun, maasikas, viinamari, paprika, kirss, seller ja salat.

Ka kohv ja kakao on üks enim keemiliselt töödeldud taimi maailmas, kui neid üldse tarbida, siis vähemasti orgaanilisi.

Kuid tasub meeles pidada: Puu – ja aedviljadest kaugelt kõige kõrgema pestitsiitide  konsentratsiooniga( erinevatel andmetel kuni 14 korda kõrgem) on liha- ja piimatooted, mille tipus valitseb mitteorgaaniline või. Mürgid kogunevad rasvkudedesse.

Seega, kui sul ole võimalik osta alati orgaanilist toitu ja sa ei ole veel taimetoitlane, siis osta vähemalt liha -ja piimatooted ning kindlasti või orgaanilist päritolu. Puu- ja aedviljades sisalduvad kiudained ja antioksüdandid aitavad kehal muuhulgas ka pestitsiitide jääkidest puhastuda. Lihas ja piimatoodetes need ained puuduvad.

Ja väga tihti võib olla sinu parimaks valikuks mitteorgaaniline kuid  kohalik väiketaluniku toode. Kaugetest maadest suure energiakuluga orgaaniline ei pruugi olla alati kõige otstarbekam.

Kõige parem valik on aga  kohalik orgaaniline toit. Kõige kõige parem on aga kasvatada omale orgaaniline toit ise! 🙂

 

 

Kasutatud kirjandus

  • http://www.care2.com/greenliving/17-essential-reasons-to-eat-organic-food.html
  • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elektroonika/?RoHS_%26nbsp%3B:Ohtlike_ainete_m%F5ju
  • http://www.organicconsumers.org/organlink.cfm
  • http://www.beyondpesticides.org/organicfood/health/documents/FieldofPoisons2002.pdf
  • http://www.roheline24.ee/et/roheline-toode
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Pestitsiid
  • http://www.maheklubi.ee/riigiasutused_jarelevalve_oigusaktid/
  • http://www.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/taimekaitse/taimekaitsevahendite_puudused.html
  • https://alumni.stanford.edu/get/page/magazine/article/?article_id=46697
  • http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2009/10/01/Which-Organic-Label-Should-You-Trust.aspx
  • http://www.qlif.org/research/sub2/wp3.html
  • http://www.helpguide.org/life/organic_foods_pesticides_gmo.htm

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top