SÜNDMUSED
Home / Blogid / Toortoitumine kui tõeline väljakutse

Toortoitumine kui tõeline väljakutse

Tänapäeva läänelik dieet kus tarbitakse palju tugevalt töödeldud ning tundmatuseni muudetud toiduaineid nagu transrasvu, valget suhkrut, valget jahu ning lisaks ohtralt soola, liha- ja piimatooteid, on kaasa toonud hulgaliselt küsimärke tervisevallas. On teada, et paljud tänapäeva terviseprobleemid nagu allergiad, diabeet, südamehaigused ja kasvajad olid veel 100 aastat tagasi üsna harva esinevad. Üheks terviseprobleemide põhjuseks võibki olla meie menüü, mis on viimaste aastatuhandete jooksul, eriti aga viimase 100 aasta jooksul drastiliselt muutunud.

Umbes 10,000 aastat tagasi toimus inimkonna ajaloos väga suur muutus – inimene jäi paikseks, hakkas levima põllumajandus, hakati kasvatama teravilja, kodustama loomi ja tarbima piima. Evolutsioonilised muutused võtavad aga väga palju aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad sellise toitumisega harjuksid. Tänapäevani on teraviljades leiduv gluteen ja piimas leiduv piimasuhkur laktoos ning piimavalk kaseiin ühed enimlevinud talumatusi põhjustavad toiduained tänapäeva inimestel. Sellega seoses on paljud inimesed hakanud otsima väljapääsu. Minnes ajas tuhandeid aastaid tagasi – sinna, kus inimene sõi naturaalset ja orgaanilist päristoitu, mis oli talle geneetiliselt sobilikum ning tema keha ja tervist toetavam.

Öeldakse, et toortoitumine oli enne kõiki teisi toitumissuundi ehk see oligi inimese kõige esimene toit, veel enne seda kui ei kasutatud tuld ning inimene elas veel troopilises kliimas, kus kõik viljad olid aastaringselt küpsed ning kättesaadavad. Toortoitumine on tänapäeval vägagi populaarne ja kiiresti leviv toitumissuund. On inimesi, kes tunnevad end toortoidul olles fantastiliselt, olles  vabanenud ülekaalust, kasvajatest või muudest terviseprobleemidest ja parandanud oma sportlike saavutusi.

Kahjuks pole aga toortoitlus kõigile kohe toonud kaasa positiivseid muutusi ja enamusele on see kiiresti nurjuv eksperiment. Ainult vähesed inimesed on suutnud elada täielikult toortoidul aastakümneid. Nii mõnigi on tundnud end toortoidul lausa kehvasti, väsinuna, haigena, näljasena või siis gaase täis nagu õhupall. Nii tekib mure ja nõutus, hakatakse kahtlema ning tekivad hirmud ja küsimused: Kas ma saan ikka kõik vajalikud toitained kätte, kas see toortoitumine ikka sobib mulle ja nii edasi.

Milles on siis asi?

Enamus inimesed ei ole võimelised minema täielikule toortoidule üleöö, veelvähem seal püsima. Selgub, et õppimine kuidas süüa toortoitu õigesti nõuab aega, kannatust, teadlikust, enesekindlust ja oma keha kuulamist. Tuleb arvestada sellega, et me oleme olnud väga palju aastaid oma loomulikust keskkonnast võõrdunud ega saa eeldada, et me mõne nädala või kuuga kõik tasa saame teha. Kuigi iga aastaga muutub asi paremuse poole, ei ole meie ühiskond ja keskkond veel loomulikku elustiili ega loomulikku toitumist toetav. Toortoidule üleminekul tuleb olla valmis nii vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt ja psüholoogililiselt.

Mida see toortoitlus üldse tähendab

Toortoidu all mõistetakse toitu, mida ei ole kuumutatud üle 42 kraadi. See on toit oma loomulikus olekus, kus säilivad kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Seetõttu on toortoit ka kõige toitaineterikkaim toit. Kuna vaid 100% toortoitu tarbivaid inimesi leidub tänaseks veel üsna vähe, siis nimetatakse toortoitluseks ka seda, kui menüüs on lisaks toortoidule ka kuni 20 % küpsetatud toitu.

Kuigi rohkem on levinud toortaimetoitlus, võivad  toortoitumise alla kuuluda ka loomse päritoluga toidud nagu toores liha, kala ja muna. Kuigi toores loomne toit ei ole inimese jaoks eriti isuäratav ning  see on ka kiire roiskuma ning seal vohavad bakterid on inimorganismile üsna ohtlikud.

images-1Toortaimetoitlaste menüüsse kuuluvadki põhiliselt värsked puu- ja aedviljad, rohelised salatisordid, umbrohud, maitsetaimed ja idandid. Omal kohal on ka pähklid, seemned, kuivatatud või külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumises on välistatatud oad ja teraviljad, välja arvatud tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades kasutatakse muidugi ka toidu huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muutmisel blendereid ja kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorleivakesi, krõpse, toortorte, pähklijuuste ning palju muud huvitavat ja maitsvat.

Kas kõigile inimestele ikka sobib toortaimetoitlus?

Inimene on ainuke  elusolend maal, kes oma toitu küpsetab. Arvatakse, et  toidu küpsetamine on inimajaloos suhteliselt uus trend. Enamus arheoloogide arvates hakkas inimene tuld kasutama 250 000 aastat tagasi, laialdasemalt aga alles 125 000 aastat tagasi või koguni vaid 40 000 ja mõned teadlased arvavad isegi, et vaid 10 000 aastat tagasi. Tänapäeval on teada, toidu kuumutamise, praadimise ja grillimise käigus tekivad kantserogeensed ained ning rasva ja liha kõrbemisel tekivad polütsüklilised aromaatsed hüdrokarboonid ning heterotsüklilised amiinid, mis võivad olla paljude tänapäeval levinud haiguste üheks põhjuseks. Lisaks on kuumutatud toit madalama toiteväärtusega, kuna paljud vitamiinid, mineraalid ja ensüümid hävinevad kuumuses.

Toortoitlus on elustiil, mille põhimõte on see, et inimene sööb nagu teisedki liigid siin planeedil naturaalset, orgaanilist toitu töötlemata kujul otse loodusest, mis vastab tema nägemis, haistmis -ja maitsemeelele ning instinktidele. Hundid, karud, ahvid või lehmad söövad ikka ühtemoodi toitu, olenemata sellest millises kliimas nad elavad või milline veregrupp neil on. Toortaimetoitlust peetakse inimesele kõige loomuomasemaks toitumisstiiliks. Hoolimata sellest, et meie toitumisharjumused on tuhandete aastate jooksul kardinaalselt muutunud, on meie seedesüsteem ikka samasugune kui meie iidsetel eellastel ning tänapäeva inimahvidel, kelle põhiliseks toiduks on puu- ja aedviljad, lehed, seemned ja pähklid.

Üldiselt on toortoit kasulik kõigile

Seda tunnistavad peaaegu kõik inimesed ja soovitavad ka tunnustatud toitumisjuhised, et toores värske toit on vähemalt mingis koguses inimesele tervislik ja kasulik. Mitmed rahvusvaheliselt tuntud toitumisteadlased nagu Joel Fuhrman, Gillian McKeith ja Colin Campbell soovitavad tarbida rohkelt toortoitu. Sellega on võimalus ennetada tänapäeval laialt levinud heaoluühiskonna haigusi nagu diabeet, kõrge vererõhk ja kolesterool, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused jne. Niinimetatud tavatoidul olevatele inimestel on lausa soovituslik oma menüüs toore toidu osakaalu tõsta 50%-ni. Kuigi paljudel inimestel nõuab juba seegi suurt pingutust, aitab vaid toortoidu osakaalu suurendamine ikkagi tervist parandada.

Toore toidu söömine võib olla ka vastunäidustatud

See ei tähenda seda, et viga oleks toortoidus, vaid konkreetse inimese tervise või seedeprobleemides. Kõige sagedasem põhjus, miks ei õnnestu toortoidul püsida ongi inimeste halb seedimine või nõrk üldine tervislik seisund. Seetõttu võivad paljud inimesed toore toidu söömise järel tunda end hoopis kehvemini- kõht on hell ja gaase täis, kõhulahtisus. Selliseljuhul tuleks võtta toortoitumisega väga rahulikult, ega mitte oma keha liigselt tagant sundida. Sellegipoolest tuleks seedimine korda saada. Alguses on lihtsalt oluline suurendada toore toidu osakaalu vähehaaval ning kombineerida toite ehk süüa näiteks ainult 1-3 erinevat toitu ühel ajal.

Ka toortoit võib olla ebatervislik

Algaja toortoituja võibki teha vea sellega, et tarbib liigselt gurmee toortoitu, ehk liiga palju rasvaseid pähkleid, seemneid ja kuivatatud toitu. Kuigi alguses ülemineku perioodil võib see isegi toetav olla, ei mõju raske ja liigselt rasvane toit pikemas perspektiivis seedimisele sugugi hästi ning seda ei saa enam tervislikuks pidada. Rõhku tuleks panna just terviktoidule ja süüa toitu selle loomulikus olekus.

Kuula oma keha

Kuigi me oleme kõik inimesed ja meie kehad ja nende funktsioonid on samad, oleme siiski ka kõik erinevad. Erinevad sellesmõttes, et igaühel meist tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele mõjutustele. Ei saa eeldada, et muutes oma toitumisharjumusi on kõigil kohe sama ajaga samad tulemused. Kõik oleneb sellest milline on konkreetse inimese pagas nii vaimselt, geneetiliselt, eelneva elustiili ja toitumisharjumuste, läbi põetud ja põdemata haiguste ja terviseprobleemide näol. Näiteks tugevas ülekaalus olev inimene, kes on põdenud palju haigusi ning kellel on halvasti funktsioneerivad organid, pole  suure tõenäosusega suuteline taluma järsku muutumist. Ka normaalkaalus ja väliselt tervetel inimestel võib olla probleeme, mida nad ise ei aimagi. Näiteks ära lõigatud pimesool, mandlid vms. Mõnel inimesel funktsioneerib halvasti maks, teisel on läbi kõhunääre, kolmandal on seedimisprobleemid. Mõnel inimesel võib minna väga palju aastaid, enne kui ta keha funktsioonid taas normaalselt tööle hakkavad ja mürgid kehast väljuvad.

Puhastusreaktsioonid

Paljud inimesed võivad tunda toortoidule üle minnes ajutiselt keha mürkidest puhastumise sümptomeid, kuna keha ei ole enam igapäevaselt üle koormatud nii suure toksilise jäätmekogusega. Keha puhastub ja terveneb loomulikult, suunates vereringesse mürkaineid, mis on olnud palju aastaid elunditesse ja kudedesse ladestunud. Detofikatsiooni sümptomid on tavaliselt väsimus, vesine nina, peavalud, seedehäired, kaalukaotus, nahahädad, vererõhu langus vms. Harvemini võivad esineda isegi kõhulahtisus või  oksendamine. Kuna iga inimene on unikaalne võib ka puhastusprotsess varieeruda ebamugavast enesetundest kuni väga halva enesetundeni ning kesta mõnest päevast kuni mitme aastani. Väga tugevaid puhastusreaktsioone on mõistlik siiski vältida, kuna keha ei pruugi seda kergelt üle elada. Lohutuseks võib aga öelda seda, et mürkidest vabanemise sümptomid on kindlasti kergemad kui haigus, mis oleks neist võinud areneda.

Anna endale aega

Toortoitumine ei ole lihtsalt dieet, see on elustiil, mis on pikem protsess ja üleminek tavatoidult toortoidule võib olenevalt inimesest kesta aastaid. Öeldakse, et iga meie elatud aasta kohta kestab üeminek 1 kuu. Ehk 30 aastasel inimesel kulub tavatoidult toortoidule üleminekuks umbes 30 kuud. On ka öeldud, et läheb aega umbes 7 aastat enne kui keha, sealhulgas närvisüsteem, hormoonid ja aju täielikult uuenevad ja uue toitumisviisiga täielikult kohanevad.

Vanade harjumuste küüsis

Peaaegu kõikidest harjumustest kõige raskemaks peetakse toitumise muutmist. Inimesed on valmis kulutama tohutuid summasid, neelama tablette ja laskma end opereerida, peaasi, et ei peaks oma toitumisharjumustest loobuma. Näiteks kundalini jooga teoorias on vähemalt 40 päeva järjest vajalik selleks, et vabaneda vanast harjumusest. 90 päeva kulub selleks , et uus harjumus juurutada

, 1000 päeva selleks, et see kujuneks elustiiliks.

Ei teki täiskõhu tunnet

Jah, ei teki harjumuspärast täiskõhu tunnet, mida oleks tegelikult õigem nimetada “toidukoomaks” või “kiviks ” kõhus. Raskesti seedivad toiduained annavad seedimisele ülejõu käiva koormuse, mis tekitaks justkui täiskõhu tunde. Täiskõhu tunne ei tähenda sugugi mitte seda, et see peabki nii olema. Tõelise nälja tunne tekib sügaval kõris, umbes nagu janugi ja on võrreldav tuima valuga. Kõhutunne, mida harikult näljaga seostatakse, on sageli põhjustatud maolihaste kokkutõmbest pärast eelmise toidu seedimist. Kui näljatunnet saadavad nõrkus, peavalud, pisted maos või muud ebameeldivused, siis tähendab see tavaliselt eemaldumist kahjulikest ainetest. Tervel inimesel ei teki ühe või kahe söögikorra vahelejätmisel meeletut söömistungi, nõrkust või muid häirivaid tundeid. Olles mõnda aega toortoidul harjub keha ära, olemine muutub kergemaks, energilisemaks, paraneb tervis.

Pidev näljatunne

Nälja eesmärk on rahuldada keha nõudlus süsivesikute, valkude, rasvade ja vitamiinide, mineraalide, ensüümide, koeensüümide ja kõigi teiste toitainete järele. Kui inimene on näljane, siis kõlbab talle iga toit. Kui isu on aga spetsiifiline ehk meil oleks justkui kõht tühi aga õuna nagu ka ei taha, küll aga võtaks võileiba, siis pole tegu enam nälja vaid sõltuvusega.

Näljatunne tekib ka alatoitumisest. Kui kehal on puudu olulistest toitainetest, siis tekib toiduiha. Tänapäeval on paljud ülekaalulised inimesed tegelikult alatoitunud, nad söövad küll palju aga valesid toite, mis rahuldab nende isu aga mitte keha toitainelist vajadust.

Kaalulangus

Kuigi enamasti inimesed rõõmustavad kaalukaotuse üle, mis toortoitumisega kaasneb, ei ole juba niigi saledad inimesed selle üle väga õnnelikud. Toortoitu tarbides ja loobudes ebatervislikest toitudest saab keha võimaluse end viimaks puhastama ja tervendama hakata. Ka kõhnade inimeste rasvaprotsent ja seal ladestunud toksiinide hulk võib olla üllatavalt suur. Seetõttu võibki kaal esialgu päris palju langeda, kuid mingil hetkel see langus siiski peatub ja võib isegi tõusta. Kaalu säilitamise ja tõstmise juures on oluliseks teguriks piisav trenn, et lihasmass saaks kasvada. Alguses üleminekuperioodil võib süüa lisaks ka rohkem rasvasemaid toite nagu pähkleid, seemneid, avokaadot, kookost kuid pikemas perspektiivis ei ole liigselt rasvase ja raske toortoidu söömine enam tervislik. Oluline on süüa rohkem just süsivesikute rikast, mahlast terviktoitu ehk aed-ja puuvilju ning rohelisi lehtvilju.

Liiga vähe kaloreid

Nälga tuntakse toortoidul ka seetõttu, et süüakse liiga vähe ega saada kaloraazi täis. Sel juhul jääb tõesti vajaka ka vitamiinidest ning mineraalidest. Kui üks toidukord ei täida kõhtu kuni järgmise söögikorrani ehk 3-5 tundi, siis ei ole söödud piisavat toidukogust. Toortoitlase portsjonid on tavatoitujale harjumatult suured. Näiteks lõunasöögiks võib vabalt olla 15 banaani või 2 kilo õunu korraga söömiseks. Aedviljad sisaldavad vähe kaloreid, kuid puuviljad, pähklid seemned juba tunduvalt rohkem. Oleme harjunud sööma väikese mahuga konsentreeritud, küpsetatud toitu, kus on vähe vett ja kiudaineid. Kogused olenevad muidugi ka sellest, kui aktiivne või kogukas inimene on. Magu on väga paindlik ja venib üsna kiiresti vastavalt vajadusele.

Isud ja sõltuvused – soolane, magus, vürtsikas, leivad, saiad, piimatooted

Kuna meie maitsenäsad on puutunud kokku soola, suhkru ja erinevate vürtsidega , siis võime neist tugevatest sõltuvust tekitavatest maitsetest loobumisel tunda esialgu puudust kuna meie keele maitsepungad on nii tugevate maitsete tõttu kaotanud võime tunda loomulikke tagasihoidlikumaid puu – ja aedviljade maitsed. Mida tugevamini oleme sõltuvuses, seda enam me teatud maitseid ihaldame. Paljudel inimesel on tänapäeval suhkrusõltuvus, mis paneb meie organismis vohama parasiidid ja seened, kes nõuavad endale toiduks magusat kraami ja töödeldud toitu, seega tuleb aru saada, et need isud ei tulene keha vajadustest lähtuvalt.

Sool ehk ekstraheeritud naatriumkloriid nüristab maitsenäsade võimet tajuda maitseid. Seetõttu ei tunnegi suured soolakasutajad loomuliku toidu maitset. Soolast loobudes läheb kehal aastaid, et  saada kehast välja kogu sinna kogunenud soolal. Kuid soolast loobudes või seda oluliselt vähendades, taastuvad maitsemeeled juba nädalatega, mis võimaldab meil jälle tunda erinevaid hõrke naturaalseid maitseid, isegi puhtal veel on maitse. Kõiki mineraale, mis väidetakse, et saame soolast, leidub ka taimses toidus. Süües erinevaid aedvilju, eriti varssellerit ja tomatit, saame kõiki orgaanilisi soolasid ja mineraale, mida meie keha vajab.

Palju esineb ka erinevate toiduainete talumatusi, millest loobumisel tekivad ärajäämanähud, mis võivad olla võrreldavad narkootikumide võõrutusravi sümptomitega. Inimese kehas võivad olla toiduainete talumatusest tingitud opioidsed peptiidid– glutenomorfiinid, mis tekivad teraviljavalgu gluteeni, ja kasomorfiinid, mis tekivad piimavalgu ehk kaseiini puuduliku lõhustamise tagajärjel. Need opioidsed peptiidid avaldavad psühhotroopset mõju ja tekitavad häireid närvivahendusainete toimimises. Opioidsed peptiidid moodustuvad kehas valkude aminohapeteks mittetäieliku lagunemise käigus ja sõltuvad seega tarbitavast toidust. Seega võib näiteks opioidsete peptiide kõrge taseme korral tekkida piimatoodetest või teraviljatoodetest loobumisel tekkida tunne nagu võiks leivaviilu või juustutükikese eest lausa tappa.

Väsimus ja stimulandid

Kuigi tavaliselt vallandub toortoidul olles meeletu energia, võivad paljud inimesed eriti esimestel päevadel või nädalatel tunda ebaharilkku väsimust. Meid ei väsita toortoit, vaid stimulandid, millest loobume. Me oleme adrenaliinisõltlaste ühiskond, kes vajab igal sammul järjest rohkem stimulatsiooni. Me tarvitame kohvi, alkoholi, shokolaadi, tugevamaitselisi toite ja jooke, toidulisandeid ja ravimeid. Meie meeled on pidevas stimulatsioonis ja valvelolekus. Juba ainuüksi kohvist loobumine annab märku meie keha tõelisest olukorrast. Kui me lõpuks selle stimulatsiooniratta pealt maha saame, tunneme end nii kohutavalt väsinuna. Ja õigusega, sest oleme oma keha kuritarvitanud, ta vajabki sellest hullusest taastumiseks puhkust.

Emotsionaalne söömine

images-2Oleme harjunud oma emotsioone kas toiduga maha suruma või vastupidi teatud emootsioone hoopis üles äratama. Toiduga saame tuimestada oma tundeid. Oleme alateadlikult õppinud tundeid maha suruma rammusa ja raske söögiga. Raskesti seeditav toit võimaldab kehal tegelda ainult toiduga ning närvisüsteemi jaoks ei jää enam palju energiat. Seepärast tundubki nagu toit meid rahustaks. Oled märganud, et kui tuju halb või oled ärritunud tekib lausa ebanormaalne isu millegi “hea” järele, olgu see siis shokolaad, jäätis vms. Seda on õpetatud meile lapsest saati. Kui laps hakkab nutma, pakutakse talle kommi.

Raskesti seeditav toit pärsib võimet üldse midagi tunda. Need tunded ei kao aga kuhugi,  jäädes sügavale meie sisse käärima ja pärssima meie eluenergiat. Tunnetega on vaja tegelda ja neid endale tunnistada, mitte neid alla suruda. Toortoiduga on raske tundeid ja emotsioone maha suruda. Seepärast ujubki kõik, mis aastate jooksul kõvasti kehasse kinni tambitud lõpuks päevavalgele. Ja see võib olla tõeline sasipundar, mis muudab meid väga närviliseks ja ärritunuks ning mille lahtiharutamine võib võtta aastaid.  Seetõttu võibki toortoidul olles  tekkida vastupandamatu isu kuumtöödeldud toitude järgi, kuna nad ei pea  oma emotsionaalsele koormusele lihtsalt vastu.

Toitu kasutatakse ka mälestuste taasäratamiseks, teatud toiduga soovitakse taastada kunagine sündmus või hetk, mis on meie mällu sööbinud positiivse kogemusena ning mida soovitakse siis läbi toidu justkui uuesti kogeda.

Toitainete kättesaadavus ja tasakaal

images-4Kuigi toortoit on väga toitaineterikas, on see tavatoitumisega võrreldes niivõrd erinev ja siin kehtivad hoopis teistsugused toitumissoovitused, millega tuleks end kindlasti kurssi viia.Toortoidustiile on erinevaid ja infot leidub samuti seinast seina. Teadlikult  tuleks jälgida toitainete kättesaadavust ja tasakaalu, mis iseenesest ei ole üldse keeruline kuid nõuab alguses lihtsalt rohkem tähelepanu. Kõik ained on võimalik toortoidust kätte saada kui süüa loomulikku terviklikku taimset toitu.

Eriti tuleks tähelepanu pöörata vitamiinile B12  kättesaadavusele

Peaaegu kõik tervise – ja toitumiseksperdid maailmas on seisukohal, et kui inimene ei söö liha, peab ta lisaks võtma B12 preparaate.  Siinkohal on oluline rõhutada, et B12 vaegus on üsna suur probleem terves maailmas ja selle all ei kannata kindlasti mitte ainult taimetoitlased või toortoitlased. Kuigi paljud uuringud näitavad, et veganitel ehk täistaimetoitlastel on enamasti B12 tase madalam kui kõigesööjatel ehk omnivooridel, siis peale 50 eluaastat väheneb 30 % inimestest B 12 imendumis võime, ka neil kes söövad palju loomseid toiduaineid. Asi ei ole selles, et  me sööme vähe liha, vaid selles, et B12 lihtsalt ei imendu. Mida rohkem liha süüa, seda rohkem tekib kehas rasva ja seda halvemini B12 imendub.

B12 vitamiin on bakteri jääkprodukt, mida leidub niihästi loomsete kui taimsete toiduainete sees ja pealispinnal. On oluline teada, et terved inimesed toodavad B12 vitamiini ka oma sooltes ja kehalimas. Kui vanasti said inimesed oma B12 vitamiini hõlpsalt kätte pesemata puu ja aedviljadest, siis tänapäeval on suureks probleemiks moodne põllumajandus, kus kasutatavad pestitsiidid  hävitavad  B 12 vitamiini. Seetõttu on eriti oluline valida orgaanilised mahetooted. Et säilitada B12 piisav imendumine tuleks hoolitseda ka selle eest, et vältida aineid, mis B12 omastumist takistavad. Näiteks kohv, alkohol, transrasvad, antibiootikumid, pestitsiidid, kodukeemia ning isegi küüslauk kui seda väga palju tarbida. Teadlik taimetoitlane on tavasööjaga sellessuhtes isegi eelisseisundis kuna ta jälgib oma B12 kättesaadavust.

Tagasilangused

On üsna loomulik, et võib ette tulla ka tagasilangusi. Tähtis on ennast mitte süüdistada ja tunda pettumust ja läbikukkumistunnet. Sa ei ole sellepärast halvem. Vahest on ka tervislikum sotsiaalses mõttes süüa koos sõpradega ja nautida seda koosolemist ja jagamist. Kui hoiad end liigselt tagasi, siis võivad vanad isud kasvada ülepea aga kui annad endale teinekord järgi, siis võid ka avastada, et ihaldatud kohupiimatort ei maitsegi enam nii hästi või siis tekitab pärast hoopis ebameeldivat raskustunnet kõhus. Tähtis on jälle rajale tagasi saada.

Kõige turvalisem on toortoidule üle minna järkjärgult.

Esialgu tuleks saada toitumine üldiselt tervislikuks, suurendades järkjärgult toore toidu osakaalu ja vähendades küpsetatud toidu osakaalu. Lisa oma menüüsse palju värskeid puu- ja köögivilju, värskeid salateid, idandeid ja võrseid.  Hea oleks liikuda toortoidu juurde astmeliselt- segatoit, taimetoitlus, täistaimetoitlus ja toortoitlus. Abiks tuleb regulaarne paastumine, mis aitab kehal paremini puhastuda ja uue toitumisstiiliga paremini harjuda. Selle kõige juures tuleb  tunnetada ka oma keha, millal ta on valmis edasi liikuma. Ei tohiks olla liigset sundi, vahest tuleb ka osata endale järele anda. Ka ego võib mängida siinkohal vingerpussi, tahtes ruttu  toortoitujaks saada. Ole endaga aus, anna endale aega, liigu vaikselt aga kindlalt, nii tekib ka vähem ebameeldivaid tagasilööke.

Sinu toitumine ja elustiil peaks olema sulle meeldiv ja nauditav, mitte lisastressi tekitav.

IMGP0912

 

Sedasi vaadates võib tunduda, et toortoitumine või üldse tervislik toitumine on niivõrd keeruline, et parem on jääda oma vanade toitumisharjumuste juurde. See on aga kahe teraga mõõk, ükskõik millist toitumisstiili me endale ka ei valiks, tuleks endale alati teadvustada miks ja kuidas. Inimeste üldiseid toitumisharjuusi vaadates võib üsna julgelt väita, et enamusel pole õrna aimugi kus kohast nad saavad oma valgud, süsivesikud ja vitamiinid. Tervislik tavatoitumine on paljude inimeste jaoks tegelikult täpselt samasugune väljakutse  nagu taime -või toortoitumine. Teadmatus ei päästa vastutusest. Mis iganes toitumine peaks olema teadlik valik ja keha vajadusi toetav. Samas ei pea toitumine olema ka raketiteadus, lõppude lõpuks on oluline õppida tundma oma keha ja toituma lähtuvalt oma loomuomastest instinktidest ja intuitsioonist.

 

 

Kasutatud kirjandus: 

Dr. Douglas N. Graham ” 80/10/10-dieet”

Graham on eluaegne sportlane, juba 30 aastat toortoitlane ja maailmatasemel sportlaste ja treenerite nõustaja.

 

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top