SÜNDMUSED
Home / Blogid / Linaseemnete ja -õli tervislikkus ja ohud

Linaseemnete ja -õli tervislikkus ja ohud

Kõik on kuulnud, et linaseemned ja –õli on väga tervislikud, sisaldades palju omega-3 rasvhappeid. Tarbida võib linaõli, mis on kontsentreeritum, ja samuti ka seemneid, kust saab kasulikud rasvhapped paremini kätte pärast nende jahvatamist.

Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba iidses Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Külmpressmeetodil pressitud linaõli sisaldab A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Linaõli on nimetatud looduslikuks elueliksiiriks, kuna see vähendab vere kolesteroolisisaldust, parandab veresoonte seinakahjustusi ning teeb seda kõike ilma kõrvalnähtudeta. Linaõli toimib ka vähivastaselt, tõstab immuunsust, selle regulaarne kasutamine soodustab insuliini teket, vähendab reumaatilist põletikku, parandab nägemist, vähendab depressiooni ja suurendab üldist eluenergiat.

Linaseemnete kiudained aitavad ka seedimist korras hoida,  eriti head on need kõhukinnisuse puhul. Linaseemned sisaldavad ka lignaanidena tuntud fütoöstrogeene. Need on kiudained, mis suudavad siduda östrogeeniretseptoreid ning sekkuda rinnavähki tekitava östrogeeni toimesse. Nii inimeste kui ka loomadega tehtud uuringutes on tõestatud lignaanide tugev vähivastane toime, eriti rinna- ja prostata vähi puhul.

Oluline on teada, et omega-3 rasvhapped oksüdeeruvad kuumuses, tekivad toksilised oksüdatsiooniproduktid. Seega, külmpressitud linaõli ei sobi kuumutamiseks. Ka ei tohi linaõli hoida päikese käes ega soojas. Tegelikult ei tea me täpselt ka seda, kui kõrgele ulatub linaõli pressides pressisisene temperatuur. Hoolimata protsessi nimetusest võib ka külmpressimise puhul mõnes pressimismasinas õli temperatuur küllaltki kõrgele tõusta. Selliste masinatega pressitud linaõli ei ole enam tervislik. Kui te ei ole kindel, et õli on kvaliteetselt toodetud, eelistage seemneid.

Linaõli võib olla sageli kibeda maitsega juba paari kuu möödudes pärast valmistamist. Mõistlik on õli kohe pärast ostmist poes avada ja maitsta. Kui see on kibe, andke õli müüjale tagasi, sest see ei ole enam tervislik. Seemned tunduvad seetõttu olevat turvalisemad kasutada kui õli.

Unknown-1

Nii seemneid kui õli tuleb säilitada kindlasti jahedas ja valguse eest kaitstud kohas, mitte mingil juhul ei tohi tarvitada aegunud või valesti säilitatud linaõli (nagu ka seemneid ja teisi õrnade omega-3 rasvhapetega õlisid). Seepärast, ostes linaseemneõli, uuri alati, kuidas seda säilitatud on. Kui avad linaõlipudeli ja õli ei ole kibe, siis säilita seda külmkapis mitte üle kahe kuu (kirjuta peale avamise kuupäev). Jahvatatud seemned tarvita ära nädala jooksul ning ära hoia neid valguse ja eriti päikese käes.

Unknown

Ekslikult arvatakse, et ka linajahu sisaldab palju omega-3 rasvhappeid. Linajahu saadakse linaõli valmistamise kõrvalproduktina. Sellesse jääb pärast pressimist vaid umbes viiendik seemnetes sisalduvast õlist ja seega ei ole linajahu kuigi hea omega-3 rasvhapete allikas. Küll aga on linajahu on hinnatud kiudainetesisalduse ning lignaanide poolest. Meie jämesooles elutsevad head bakterid muudavad lignaanid bioaktiivseteks ühenditeks, millel on prostata- ja rinnavähivastane toime.

Kuna linaseemned ja –õli ei talu kuumust, siis tundub kummalisena soovitus linaseemneid enne tarvitamist 100 kraadi juures 10 min kuumutada. Aegade algusest peale on inimesed linaseemneid kuumutamata söönud. Kuna linaseemned kuumutamist ei talu, siis ei ole soovitav neid ka leiva sisse panna, sest rääsunud rasvadega seemneid ei ole hea tarvitada.

Linaseemneid on soovitatud kuumutada neis sisalduva ühendi linamariini pärast, mis hävib 100 kraadi juures. Linaseemnete tarvitamine peaks olema inimese jaoks täiesti ohutu, kui neid on õigesti säilitatud ning kui neid tarbitakse soovitatavas ehk väikeses koguses (1 spl päevas), kuigi nad tõepoolest sisaldavad natuke mürgist ühendit nimetusega linamariin.

Mida siis see linamariin endast kujutab ning kui mürgine ta on?

Linamariin on mõningates taimedes (näiteks maniokis, lima ubades ja ka linas) sisalduv glükosiid. Kui seemneid leotatakse, vabastab seemnes sisalduv ensüüm linaas sellest glükosiidist vesiniktsüaniidi ehk sinihappe, mistõttu on oluline, et seemneid säilitataks õigesti, nii et nad ei niiskuks.

Hea on ka teada seda, et ensüüm linaas seemnetes inaktiveeritakse mao happe poolt. Kui inimene tarbib kuivi linaseemneid väikeses koguses ja tal on piisavalt maohapet, siis probleemi ei teki. Probleeme on tekkinud loomadel ja allpool kirjeldame neid juhtumeid.

Hirmujutud linaseemnete mürgisusest on pärit loomadega toimunud mürgistustest. Mittetöödeldud täisseemned ja linakoogid, mis pressitakse madalal temperatuuril, võivad olla toksilised loomadele, eriti kui need on saanud niiskust. Teatud tingimustel võivad teatud taimed endasse koguda suuri koguseid tsüanogeenseid glükosiide, mis võivad muutuda sinihappeks. Sinihapppe mürgistuse risk kariloomal suureneb põuaperioodidel ja on veelgi suurem pärast seda, kui põud lakkab ning allasurutud kidurad taimed kasvama hakkavad. Glükosiidide hulk tõuseb, kui kärbumisele järgneb kiire kasvu periood, näiteks pärast põua lõppemist või siis, kui taimestik süüakse lühikeseks ja seejärel lubatakse sellel taas kasvada, või kui taimestik lõigatakse heinaks ja seejärel lubatakse taas kasvada. Sellised tingimused viivad taimedes tsüanogeensete glükosiidide ohtliku taseme tekkimiseni. Kastemärjad või kergelt vihma saanud taimed on ka ohtlikumad. Näljased loomad on ka suuremas ohus, sest nad tarbivad suuremas hulgas toksilisi aineid lühikese aja jooksul. Selline sinihappe „ülekoormus“ ületab looma võime sinihapet metaboliseerida mittetoksiliseks tiotsüanaadiks.

Mäletsejad loomad (veised ja lambad) võivad saada sinihappest rohkem kahjustatud kui ühemaolised (sead ja hobused). Ühemaoliste madal pH aitab hävitada ensüüme, mis muudavad tsüanogeensed glükosiidid sinihappeks.

Järelikult ei ole soovitav tarbida suures koguses (üle 60g) niiskunud linaseemneid, eriti kui on tegemist alahappesusega. Tervislik on linaõli/seemnete tarbimine väikestes kogustes, 1spl päevas. Seda ka sellepärast, et suured kogused omega-3 rasvhappeid ei ole enam tervislikud. Keha vajab neid väga väikeses koguses päeva jooksul. Suuremas koguses tarbituna hakatakse neid muuks otstarbeks kasutama kui koehormoonide tootmiseks ning nende õrnuse tõttu saavad nad kergesti kahjustatud.

Et saada kätte õiges vahekorras omega-3 ja omega-6 rasvhapped, jahvatage võrdses koguses lina- (1/2) ja päevalille- ning kõrvitsaseemneid(1/2) ning tarvitage seda segu 1- 2 spl päevas. Ärge liialdage omega-3 rikaste õlide tarbimisega.

Mõõdukat tarbimist!

 

Allikas

http://www.toitumisterapeudid.ee/kasulikku-lugemist Annely Soots artikkel

Kirjeldatud uuringud:

February 2007 Primefact 417 (Replaces agfact A0.9.66) Prussic acid poisoning in livestock
Dr Sarah Robson, Regional Animal Health Leader, Animal & Plant Biosecurity, Wagga Wagga
http://www.dpi.nsw.gov.au/__data/assets/ pdf_file/0013/111190/prussic-acid-poisoning-in-livestock.pdf

The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition Copyright© 2004, Columbia
University Press. Licensed from Lernout & Hauspie Speech Products N.V. All
rights reserved
http://orthomolecular.org/nutrients/linseed.html

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top