SÜNDMUSED
Home / Blogid / Maa päev

Maa päev

22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maa päeva ligikaudu 190-s riigis. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protesteerisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmete erinevate ürituste ja ettevõtmistega, eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energia tarbimine, autostumine jne.

Täna on imeline päev käija õues, nuusutada lilli, kallistada puid, lükata oma varbad ja sõrmed mulda, nautida päikest, kuulatada linnulaulu ja naeratada kõigile maalastele ning olla õnnelik, et saame elada planeedil Maa . Täna on ka hea hetk mõtiskleda selle üle, mida saame teha, et meie ja meie lapsed saaksid seda kõike ka edaspidi nautida.

Unknown

Maa ei ole lihtsalt planeet, me elame siin.

Planeet Maa on meie päikesesüsteemis teadaolevalt ainus planeet, kus elu on võimalik . Maa on meie kodu, meie hoidja ja toitja, meie ema. Maalastena on meil kohus hoida kogu ökosüsteem toimivana ja jätkusuutlikuna, eelkõige meie endi ja järeltulevate põlvkondade nimel.

Maailma rahvastik kasvab plahvatuslikult iga aastaga ja Maa tervis muutub igapäevaga kõigi maalaste jaoks tähtsamaks kui kunagi varem. Meid on varsti siin planeedil 9 miljardit inimest. Kõik me vajame süüa, puhast vett, värsket õhku, päikest, riiet ja kodu. Maakera aga pole kummist ja maavarad pole lõputud. Meie elutegevus mürgitab maad, vett ja õhku. Paljud taime ja loomaliigid on välja surnud või vaaguvad olelusvõitluses. Ka inimesed on iga järgneva põlvkonnaga sunnitud silmitsi seisma järjest suuremate väljakutsetega tervisevallas.

Juba praegu puudub puhtale joogiveele ligipääs miljonitele inimestele, rääkimata näljahädast. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last, piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Probleem ei ole tegelikult selles, et meid on siin planeedil liiga palju, või et Maa ei suudaks meid kõiki toita. Probleem on selles, et me hammustame kätt, mis meid toidab. Me elame olukorras, kus ühed viskavad toitu ära ja teised surevad nälga. Kui me kasutaksime Maa ressursse säästlikult ja läbimõeldult, siis jätkuks kõigile toitu, riiet, puhast õhku vett ja peavarju.

Hetkel on küsimus selles, kas hoiame jätkuvalt kramplikult kinni ennasthävitavast elustiilist ja toitumisharjumustest, pigistades emakeselt maalt välja rohkem kui ta suudab anda, toetades samas suuri rikkaid korporatsioone ja maailmanäljahäda või muudame oma elustiili ja toidueelistusi?

Mida sina saad teha, et säästa meie maad liigse tarbimise ja reostamise eest.

Igaüks võib teha vaid imetillukesi muudatusi oma igapäeva elus, et aidata Maa olukorda parandada. Kõikide inimeste väikesed muudatused annavad aga kokku väga väga suure muutuse. Me oleme kõik iseseisvad kuid samas ka üks tervik. Me ei saa toimida teineteiseta. Me oleme kõik omavahel seotud. See mis toimub ühega, toimub kõigiga. Maa ja Päikesesüsteem on tihedalt seotud inimesega. Ühe inimese tegevus mõjutab kõike.

Tarbi vähem vett. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

Jah, kes siis poleks kuulnud, et tuleb eelista vannis käimisele dushi all käimist, ära pese nõusid jooksva vee all jne. Kuid on olemas ka varjatud veekulu, ehk see mida me oma silmaga kohe ei näe. Kas sa teadsid, et  näiteks liha tootmine nõuab umbes 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. Ka vein, kohvi ja tekstiili ja piima tootmine on samuti veemahukas.

20121211-PAPER01_REV01_Fig10_WF-consumption2

Vaata lisa :http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

Söö vähem liha.   Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

FAO käsitles  2006. aastal avaldatud uurimuses  teemat “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Söö vähem kala. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises. (http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793)

Söö vähemalt 1 kord nädalas taimetoitu. Juba 1 liha ja kalavaba päev nädalas on meeletu kasu kogu maailmale. Nii säästad mereimetajate ja lindude massiliist hävimist, mida põhjustab kalade ülepüük. On välja arvutatud, et kui 240 000 inimest sööksid üks päev nädalas vaid taimetoitu, siis säästaks sellise kasvuhoonegaaside heitkoguse, mis on võrdne heitgaaside kogusega, mida tekitaks aasta jooksul 18 000 autot.(http://www.telegram.ee/maailm/kuidas-uks-taimetoidupaev-nadalas-voib-muuta-maailma#.U1YqGUJ3oZY)

Toeta orgaanilist põllumajandust.  Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Vääratest maaharimisviisidest, väetistest, mürkainetest, rasketest masinatest, laialdasest metsade raiest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon viib meid igapäevaga lähemale ökoloogilisele katastroofile. Osta nii tihti kui võimalik orgaanilselt kasvatatud toitu, nii toetad keskkonna puhtust ja oled ka ise tervem.

Jeremy Rifkin Eesti Päevalehe arvamus rubriigis kirjutab; “Me peaksime pingutama selle nimel, et võõrutada põllumajandus rasketest fossiilkütustest ja kemikaalidest ning ka geneetiliselt muundatud toidu tootmistehnoloogiast orgaanilisemate ja agroökoloogiliste lahenduste poole, vähendamaks toidukasvatuse maksumust. Meie pühendumusele energiasäästule ja üleilmse soojenemise jalajälje vähendamisele majanduses ja transpordis peaks lisanduma vähemalt sama agressiivne tegevus põllumajanduse praktikas. Lõppkokkuvõttes on nihe söödatootmiselt toidutootmisele ja keemiliselt orgaanilisele põllumajandusele ainsad pikas perspektiivis elujõulised vahendid, et toime tulla globaalse toidu- ja kliimamuutuse kriisiga. Maailma rikkad ja hästi toime tulevad tarbijad peavad tegema teadliku toitumisvaliku oma kaasinimeste ja ühise planeedi huvides. Valitsused peavad tegema sama. Aeg hakkab otsa saama.”(http://www.epl.ee/news/arvamus/jeremy-rifkin-toidukriis-ja-kliimamuutus-salajane-seos-lihaga.d?id=51135783 l )

Tarbi vähem energiat. Energiat säästes hoiame kokku naftat, põlevkivi,maagaasi ja teisi kiirelt kahanevaid maavarasid. Lisaks saastame me vähem ka loodust, kuna õhku eraldub vähem mürgiseid gaase nagu süsihappegaas ja vingugaas ning hoiame kokku ka raha. Kustuta tuled ruumides, kus keegi ei viibi. Pese pesu madalamal temperatuuril. Juba 1-2 kraadi madalam toatemperatuur aitab säästa palju energiat.

Tarbi vähem plastikut. Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, arvatakse, et kuni 1000 aastat. Ookeanides triivivad juba praegu hiigelsuured plastiksaared. Loomad, linnud ja kalad söövad plastikut endale sisse ja surevad massiliselt, mõjutades ka inimese toidulauda ja kogu ökostruktuuri. Kasuta olemasolevaid kilekotte korduvalt või vali nende asemel hoopis riidest kott.

Tarbi vähem keemiat ja vali looduslikumad alternatiivid. Oma igapäeva elus kasutame palju keemilisi, ilutooteid ja majapidamistarbeid. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad kanalisatsiooni kaudu lõpuks  järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. (http://www.thinkbefore.eu/kkk/ )

Sorteeri prügi. Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. (http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Prugi-sorteerimise-juhend)

Kasuta vähem autot ja käi rohkem jala. Käi selle asemel rohkem jala sõida jalgrattaga või kasuta ühistransporti, eriti kui elad kesklinnas. Võimalusel tööta kodus. Nii hoiad puhtamana õhu, säästad aega ja raha ning oled tervem.

Shoppa vähem. Alati kui soovid omale midagi uut osta, siis küsi kõigepealt endalt: On mul seda tõesti vaja, kas ma saan seda kelleltki laenata või hoopis ise teha?

 

Kallid maalased hoidkem meie kodumaad ja üksteist!

Head Maa päeva!

 

Allikad:

http://www.earthday.org/takeaction/

http://www.50waystohelp.com

http://kehakeel.ee/2013/01/labimotlemata-tarbimine/

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top