SÜNDMUSED
Home / Blogid / Taimetoitlus meie kliimas

Taimetoitlus meie kliimas

Väga palju on juttu olnud sellest, et jah lõunamaa inimesed võivad võibolla tõesti taimetoitlust harrastada, neil kasvavad seal banaanid otse suhu aga meil siin põhjamaa kliimas pole neid vilju ja taimi kuskilt võtta ja talvel tuleb ikka liha ja piima süüa, muidu me ei saa vajalikke aineid kätte.

See on väga kummaline arusaam, justkui elaks me blokaadis ega saaks muu maailmaga ühendust. Huvitav, et ma pole kunagi kuulnud, et keegi kaebaks, et näed peaks selle suhkru, soola, riisi, shokolaadi ja kohvi tarbimise ikka maha jätma kuna need pole meie kliimast pärit. Kardetakse ka seda, et välismaised viljad on liialt mürgitatud kuid suhkru, shokolaadi  ja kohvi mürgisust sel viisil kahtluse alla ei seata, kuigi teadaolevalt  töödeldakse ja kasvatatakse just kohvi ja kakaod kangeimate mürkidega. Ka vilja lõigatakse nüüd masinatega, mis on kokku pandud Hiinas ja sõitmiseks kulutavad naftat, mis pole kohalik,  jättes suure ökoloogilise jalajälje.

Mulle väga meeldib see konseptsioon, et me elame planeet maal ja kõik ongi meie jaoks tegelikult ju kohalik. Riigipiirid on puhas illusioon.

Suurem probleem seisneb hoopis selles, et tihti kannatab  kvaliteet ja värskus kui kaupa ühest maailmaotsast teise tassida ning “välismaine” võib olla kohati kallim ( kuigi kindlasti mitte alati).

Tegelikult me saame oma ka “kodumaiste” taimedega ideaalselt söönuks.

“Välismaa” toodangud annavad meile lihtsalt  võimaluse oma toidulauda veelgi rohkem rikastada, saada vaheldust ja kogeda uusi maitseid. Tuleb ainult osata valida taimi ja vilju siis kui ka nende kodumaal on hooaeg, siis on nad kõige maitsvamad ja ka soodsamad. Näiteks Hispaanias on maasikahooeg aprillis. Mangode hooaeg on oktoobris novembris, mandariinide hooeg jõuludeaeg, arbuusi hooaeg septembris jne. Välismaiste viljade puhul oleks muidugi hea eelistada orgaanilist. Turgudel on näiteks suur valik Ungari, Poola, Türgi, Leedu ja Läti toodangut mis on värseked, hea kvaliteedi ja lühema tarneajaga.

20130904_115_web

Kunagi keegi ütles mulle, et taimetoitlane on ju nii keeruline ja kallis olla. Kuidas saab hakkama maal elav mammi, kel ei jätku arstirohtude rahagi, rääkimata ökopoe kalli välismaise kauba ostmisest ?

Siinkohal me alahindame tugevalt oma maa ande. Maal elav mammi saab taimetoitu süües hakkama väga lihtsalt ja paremini kui linna võimaluste juures. Meie metsad on kevadest sügiseni sööki täis. Samuti saab peale muru ja kartuli kasvatada oma aias väga palju söödavaid taimi, mis nõuavad ehk vähemgi hoolt kui kurgi ja tomati kasvatamine. Ka talveks on piisavalt toidumaterjali. Samuti ei ole vaja tingimata smuutitegemismasinat või mahlapressi, kuivatit või teisi kalleid aparaate, piisab täiesti noast, riivist ja lõikelauast. Sellise sortrimendi juures mida pakuvad meile omad taimed, meie omad superfoodid, ei lähe arstirohte isegi kõrges eas vaja.

Juba esimese Eesti vabariigi ajal propageeriti taimetoitlust ja isegi lausa toortaimetoitlust ning põhjamaa kliima siin küll mingiks takistuseks pole olnud. Tsiteerin siinkohal lõigu A. Lepp raamatust “Toor-taimtoitlaste toitude valmistamisõpetus”:

Ei pruugi arvata, et meie kliimas toortoitlane peab sööma tingimata kalleid välismaa banaane, apelsiine ja viinamarju. Klimaatilised olud ei nõua meilt, et peame asetama end välismaa klimaatilistesse oludesse. Meie toitlusele ja loomusele vastavad juba ka meie taimed. Kohanemine kohalike oludega on kogu looduses ilmnev kindel fakt. Kui troopika inimene higistab kuumas päikeses päev otsa ja peab sööma kilode viisi mahlakaid sidruneid ja apelsiine, siis meie päikeselisel ajal aitab küllalt meie maasikaist ja õuntest, sest meie keha auramine ei tarvita üldse nii mahlaseid taimi. Kuna talve jaoks kasvavad meil jälle rasked valgu -ja õlirikkad taimed; nagu herned, läätsed. oad, teraviljad jne. Neid pole troopika elanikule jälle sel määral tarvis, kui meile. Eskimo põder pole sugugi viletsam kui lõuna steppide pühvel.Ei ole mõtet oraval kippuda kuuse alt palmi alla. Välismaa ained jäävad meile ikka maitse – ja luksusaineks, kuna peatoiduks jääb see, mida annab meie kliima, meie aed ja põld, meie oma mets ja maa. ( Rohkem selle raamatu kohta saad lugeda siit: http://kehakeel.ee/2013/01/toortoitlus/

Aedviljad

Aedviljad rikastavad meie toitu mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainete ning kiudainetega, mis tagavad inimese soolestiku normaalse talitluse.

Meie kliimas kasvavad hästi- kartul, porgand, kapsas, naeris, redis, sibul, küüslauk, maapirn, kõrvits, suvikõrvits, punapeet, pastinaak, spargel, lillkapsas, brokoli, porrulauk.
Rohelisest : spinat, salat, roomasalat, lehtpeet, kale, till, rukola, tüümian, petersell, estragon, piparmünt, salvei, oregano, pune jne.

Paljusid taimi saab lisaks kasvatada ka rõdul,  aknalaual  või kasvuhoones nagu tomatit, kurki, basiilikut, rosmariini, paprikat, pipart, sellerit, baklazaani jne.

Praegu on on Eestis levinud ka viinamarjade  ja arbuusi kasvatamine.

Kõrvitsad, ka suvikõrvitsad.

images

Neid on lihtne kasvatada, on söödavad toorelt, küpsetatult ja segatuna teiste toitudega. Nad kannavad tavaliselt rikkalikult suviläbi ja ka nende õied on söödavad. Kõrvitsa viljalihas on suhkruid ja mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, kaltsium, raud, vask, fosfor ja koobalt. Vitamiinidest leidub kõrvitsas A-, B-, E- ja C-vitamiini ning niatsiini. Talikõrvitsas on ka rohkelt karoteeni ja seda sageli isegi rohkem kui porgandis.
Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Kõrvits on ka põletikuvastane ning põietalitust parandav. Kõrvitsal ja eriti kõrvitsaseemnetel on neeru- ja põiefunktsioone parandav toime.

Talikõrvits on hea just seetõttu, et säilib oma naturaalses olekus terve talve ja pakub meile rikkalikku toidulauda siis kui paks lumi on maas.

Paljud kõrvitsa kasulikud omadused muidugi kaovad liigse küpsetamise, soolamse või äädika kasutamise tõttu. Ehk siis meie traditsiooniline marineeritud kõrvitsasalat küll enam tervisetoode pole. Kõrvits ei vaja palju kuumutamist ja sobib imehästi ka toorelt krõbistamiseks.

Teraviljad

Meie kliimas kasvavad rukis, tatar, kaer, nisu, oder. Kui veab ja on soe suvi siis ka maisi. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke. Teraviljadest võiks eelistada täisteratooteid. Täisteraviljatooted sisaldavad rohkesti süsivesikuid ning kiudaineid, ka B ja E vitamiine, mineraalaineid nagu tsink ja seleen, antioksüdante ja taimset päritolu östrogeene. Valges, rafineeritud jahus lähevad head omadused tänu teravilja töötlemisele kaduma.

Viimasel ajal on aga tugevalt esile tõusnud gluteeni poleemika. Teravilja valku gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja ka kaer kui neid ei ole just kasvatatud ja käsitletud gluteenisisaldavatest teraviljdest eraldi. Näiteks tatar ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis on tuntud peensoole haiguste ning allergia põhjustajatena.

Toortatar ehk töötlemata tatar

 

images-1

Tatar on kindlasti üks mu lemmikuid ja toortatra puder on väga maitsev ning seda kasvatatakse ka Eestis. Tatar polegi tegelikult teravili, selle vilja nimetatakse hoopis pähkliks.

Tatras sisalduvad pea kõik eluks vajaminevad ained, sealhulgas ka asendamatud aminohapped ehk valgud. Tatravalgud on kõrge kvaliteediga sisaldades kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, olles eriti sobiv taimetoitlastele.

Tatar on rikas B grupi vitamiinide poolest, samuti on ta heaks raua, kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja kaaliumi allikaks. Tatras on palju kiudaineid ning vähe kaloreid ja rasva. Tatar sisaldab antioksüdante, mis aitavad vedeldada verd ja kaitsevad lipoproteiine oksüdatsiooni eest. Tatra söömine aitab langetada kolesteroolitaset veres ja hoiab vererõhu normaalsena. Tatratoitude söömine soodustab seedimist ja mõjub üldse tervendavalt, aitab ravida haavandeid, köha, kõhunäärme-, soolestiku-, ja maohaigusi, kõhukinnisust.

Oluline on teada, et pruunistatud või pikalt keedetud tartar kaotab suure osa oma kasulikest ainetest ja positiivsetest omadustest.

Kaunviljad

images-5

Kaunviljad aitavad kolesteroolitaset langetada ja veresuhkrut stabiliseerida. Meie kliimas kasvavad herned ja aedoad väga hästi. Lisaks saab neid talveks kuivatada ja on ideaalseks ja väga toitvaks toiduks meile talvisel ajal. Eestlased olid paarsada aastat tagasi ka kõvad läätsekasvatajad. Kahjuks aga tänapäeval leiab läätsi tõesti vaid ökopoest. Kel aga maad ja tahtmist, siis läätsi on kerge meie kliimas kasvatada. Isegi kikerhernes läheb päikeserikkas kohas kasvama ja kannab ka kusjuures, omalkäel järgi proovitud.

On taimseks valguallikaks, samuti kiudainete, mineraalide ja vitamiinide rohked. Mineraalainetest eriti rauda, kaaliumi, fosforit, mangaani ja magneesiumi. Vitamiinidest leidub foolhappeid jm B-vitamiine.

Taimetoitlastel soovitatakse kombineerida kaun ja teravilju just täiusliku aminohappelise koostise tõttu.

Puuviljad

Puuviljad on looduslikud maiustused, sisaldavad hulgaliselt vitamiine, kiudaineid ja osaliselt mineraalaineid ning ensüüme, abistavad seedimisel, puhastavad ja jahutavad organismi. Puuviljad on inimese lõhna, nägemis -ja bioloogilist pagasit( hambad, küüned, soolestik jne.) arvestades üheks loomulikumaks toiduks. Puuviljade regulaarne tarbimine annab teatava kaitse krooniliste degeneratiivsete haiguste, vähi, südamehaiguste, kae, diabeedi ja insuldi vastu. Meil kasvavad hästi õunad, pirnid, ploomid, kirsid, kreegid, pihlakad.

Õun

541311_479056088795318_1791542596_n

Õun on üks väheseid puuvilju, mis kasvab ka meie kliimas üsna hästi ja säilib heade tingimuste juures pea kevadeni välja. Samuti pritsitakse meil siin õunapuid kahjulike ainetega kordi vähem kui üldse, võrreldes lõunamaadega. Seetõttu võib eesti oma aia õunu süüa koos koorega, mis on eriti väärtuslik ja vitamiini rikas.

Õunas leidub meile vajalikke vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Ei olegi praktiliselt haigust või seisundit, mida õun ei leevendaks. Õun on ka suurepärane keha puhastaja toksiinidest ja mürkidest. Õunad sisaldavad pektiini, mis langetab veresuhkru ja halva kolesterooli taseme.

Õunte puhul on täheldatud lihastoonust tõstvat ning reumavastast toimet; õunad aitavad kõhuprobleemide korral ning mõjuvad hästi seedimisele ja maksale. Õunas leiduv tselluloos kergendab soolestiku tegevust. Lisaks leidub õunas ka rohkesti kaaliumi ning C-vitamiini. Õunu tasub süüa ikka koos seemnetega kuna õunaseemnetes leidub vitammin B17, millel on teadaolevalt võimas vähivastane toime.

Marjad

Meil kasvavad hästi maasikad, vaarikad, mustsõstrad, punasõstras, tikrid, aedmustikad, kibuvitsamarjad, toomemarjad, aroonijad, ebaküdooniad, Lisaks sellele on meie metsad täis ka metsamarju.

Metsmarjad

images-3

Metsamustikad, metsmaasikad, sinikad, vaarikad, pohlad, jõhvikad, murakad. Metsamarjad on erilised superfoodid, mida meie kliima meile pakub. Neid võiks küll iga eestlane süüa niikaua kuni hooaeg kestab ja niipalju, et isu täis saaks, siis peab immuunssüsteem talvel kindlasti paremini vastu.

Metsas looduslikult kasvanud marjad on kõrge väärtusega toit ja ravim. Metsamarjad on väga rikkad antioksüdantide, C vitamiini ja mineraalide poolest. Näiteks metsmaasikad on kõrge rauasisaldusega. Metsmustikad sisaldavad suures koguses antioksüdante ja parkaineid, mis tõkestavad infektsiooni põhjustavate bakterite elutegevust. Tervistavad marjad aitavad kehvveresuse, vererõhuhäirete ja palju muu puhul organismi jälle tasakaalu viia.

Metsamarju saab korjata suvest hilissügiseni välja ja jõhvikad säilivad hästi ka talvel. Isekorjates on need täiesti tasuta.

Pähklid ja seemned

Meil kasvavad hästi päevalill, kanep, lina, tuder. Kõrvitsaseemnetest ja õunaseemnetest oli juba eespool juttu. Pähklitest sarapuu, kui oma metsas pole piisavalt, siis sellesuhtes tulevad naaberriigid kindlasti appi. Pähklid ja seemned on õlirikkad ning meie kliimas sobivad nad eriti hästi just sügistalvisesse toidulauda.

images-4

Päevalilleseemned sisaldavad rikkalikult erinevaid toitaineid – valke, E-vitamiini, magneesiumi, seleeni, B-grupi vitamiine, rauda ja vaske, kaltsiumi, tsinki ja foolhapet. Päevalilleseemnetes on ka vitamiin K, mis aitab tugevdada luid. Päevalilleseemned sisaldavad sarnaselt teistele pähklitele küllastumata rasvhappeid (omega-6 ja omega-9, mitte omega-3) ning arginiini. Päevalilleseemnetes sisalduvad olulised rasvhapped takistavad ateroskleroosi arengut ning alandavad vere kolesteroolitaset. Nendes leiduv E-vitamiin on vapustav antioksüdant, mis ennetab arterite kahjustusi. See vähendab vereliistakute kleepuvust, mis ennetab vereklompide ja südameinfarktide teket. Päevalilleseemnetes sisalduv seleen aitab ära hoida vähki, on põletikuvastase ning allergiat leevendava toimega. Nende söömist soovitatakse ekseemi, lõhenenud kuiva naha ja dermatiidi puhul üldiselt. Linoolhape ja E-vitamiin parandavad naha elastsust, kaitstes seda vananemise eest . Päevalille seemned on ka poles või turul müügil väga soodsa hinnaga.

Linaseemned sisaldavad omega e rasvhappeid, A- ja E- vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid. Nad vähendavad vere kolesteroolisisaldust, parandavad veresoonte seinakahjustusi, tõstavad immuunsust, leevendavad reumaatilisi põletikke, vähendavad depressiooni ja aitavad ka paljude teiste terviseprobleemide puhul. Linaseemnete kiudained aitavad ka seedimist korras hoida, eriti head on need kõhukinnisuse puhul. Linaseemned sisaldavad ka lignaanidena tuntud fütoöstrogeene. Need on kiudained, mis suudavad siduda östrogeeniretseptoreid ning sekkuda rinnavähki tekitava östrogeeni toimesse. Linaseemnetes on rohkem omega 3 kui lõhes.

Kõrvitsaseemned sisaldavad samuti rohkelt erinevaid mineraalaineid – fosforit, magneesiumi, rauda, mangaani, tsinki ja vaske ning pisut isegi omega 3 rasvhappeid. Samuti on nad heaks A-vitamiini ja B-grupi vitamiinide allikaks. Kõrvitsaseemned on lisaks veel parasiitusside ja põletiku vastase toimega.

Sarapuupähklid on väärtuslikud suure rasvasisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus polüküllastumata rasvhapped. Aminohappelise koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad taimetoitlastele. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid B-vitamiine kui rasvlahustuvaid ehk E-vitamiine. Mikroelementidest saab pähklitest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja vaske.

Seened

images-2

Eesti metsades kasvab söödavaid seeni väidetavalt kolmesaja ringis. Meie metsad on heal seeneaastal paksult seeni täis-kukeseened, puravukud, pilvikud, shampinjonid, põdramokad jne. Ja shampinjone saab näiteks ka ise kodus kasvatada. Ka austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata.

Enamikes seentes on esindatud rohkemal või vähemal määral kõik inimesele vajalikud asendamatud aminohapped (valgud). Rahvapärased ütlused seovad seeni lihaga :”metsa liha”, “ühe jalaga liha”.

Paljudes seeneliikides leidub ka meie kliimas elavatele inimestee eriti vajalikku D vitamiini. Seentes leidub veel A vitamiini, B rühma vitamiine, mikroelemente nagu tsinki, vaske, mangaani, seleeni, isegi arseeni. Seente viljakehad toimivad mitmete mikroelementide suhtes kui ammutid, kogudes neid keskkonnast viljakehadesse. Linnaparkidest ja magistraalteede vahetust lähedusest ei tasu seeni korjata

Korja , söö ja kuivata. Tasuta, orgaanilised, vitamiinide ja valgurikkad.

Puulehed, puumahlad ja õied

Unknown

Õied. Reeglina on kõikide juurviljade ja maitsetaimede õied söödavad nagiu suvikõrvitsa ja murulaugu õied aga ka ilulilled nagu kannike, roos, saialill, võilill, lavendel, pellargoon, mungalill, ristikheina õis, nurmenukk, kobarhüatsint jne. Kreegi, kirsi ja õunapuu õied. Hoiduge kindlasti mürkide peal kasvatatud lilledest.

Kase ja vahtramahl on põhjamaade rahvastele olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule. Mõlema puu mahlad on kasulikud toniseeriva toimega joogid, mida on nimetatud isegi elueliksiiriks. Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid. Puumahla peetakse ühes paremaks toonikuks ja organismi turgutajaks, mis aitab isegi depressiooni ületada. Kasemahla ravitoimete hulgason nimetatud võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet. Samuti on kasemahla kasutatud põletike vastu ning kosmeetilise vahendina näonaha seisundi parandamiseks. Kääritatud kasemahla on peetud ka palavikku alandavaks vahendiks ja üheks parimaks diureetikumiks (vee väljutajaks), mida soovitatakse just reumaatiliste prob- leemide korral (artriit, osteoartriit, podagra ). Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja –siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi.

Puulehtedest sobivad süüa noored vahtralehed, pihlakalehed, kaselehed, pärnalehed, vaarikalehed, kuuse ja kadaka okkad , kadaka marjad.

Umbrohud ja Ravimtaimed

On kindlasti palju väärtuslikumad taimed kui õrnad ja haprad kultuurtaimed. Umbrohud nagu naat, nõges, hanemalts, võilill, vesihein, karulauk jne. Tumerohelised taimed sisaldavad kogu nn. Mendeljejevi tabelit. Nad on rikkad klorofülli, vitamiinide, mineraalde ja antioksüdantide poolest. Neid on lihtne lisada salatitesse, smuutidesse, suppidesse ja pestodesse. Mida värskemad ja vähem töödeldud, seda parem.

Naat on eriti rikas E- ja C-vitamiini poolest, sisaldades ka eeterlikke õlisid. Samuti leidub naadis veel antioksüdante ehk organismi kaitseained, mineraalaineid, kiudaineid, mis reguleerivad soolte ja südame tegevust. Naadis on ka sooltebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide ehk värvaineid. Naat on kergesti omastatav ja organismi puhastav. Aitab seedimisprotsessi tasakaalustada, omastada paremini nii valke kui süsivesikuid.

Vanad Eestlased on öelnud, et kui naat peale pikka talve end kevadel välja ajas, siis võisid nad kindlad olla, et nälg oli selleks korraks läbi.

Ravimtaimed-Nõges, kummel, saialill, raudrohi, naistepuna , pärnaõis, põdrakanep, piparmünt, meliss jne.

Kas taimetoitlane on külmale vastupidav?

Inimesed on väidetavalt pärit troopikast, mida kinnitab ka meie keha ja soojalembus. Kuid aja jooksul oleme sunnitud kohanema ka karmimate oludega. Eks mõni inimene kohaneb  kindlasti paremini kui teine.

Katkend raamatust” Toortaimtoitlaste toitude valmistamis õpetus”:

Sveitsi lumistes mägedes tehti talvel järgmine katse. Pandi tööle kaks artelli metsatöölisi, taim- ja lihatoidulisi. Lihatoitlased töötasid alguses intensiivsemalt aga varsti peale selle tuli väsimus, töö produktiivsus langes järgnes külmatunne ja pidid end soojendama.
Taimtoitlased töölised töötasid kogu aeg ühe pingega ja ei tundnud väsimust ega külma ning töö hulgast ei jäänud maha vaid olid ees.

Lima tekitab hapete käärimisprotsesse kehas, mille ärritusest tõuseb ruttu kehasoojus nagu alkoholist, seepärast ekslikult arvatakse, et liha annab palju jõudu ja soojust kuid tegelikult on keha ülepingutus, mis ruineerib ja hävitab pikapeale.

Ekslik on arvata, et taimtoitlane sööb talvel ka ainult õuna, kaali, kapsast, porgandit ja peab sellega külmale vastu seisma. Ei iga aastaaja vahetusel muutub taimtoitlase toit vastavalt aastaajale.

Kui suvel päike külvab külluses ultraviolet kiiri, siis taimtoitlase toit on kõik värsked rohelised kasvud, lehed, salatid, spinatid sellerid jne, et anda organismile ka seespidi päikese energiaküllast toitu, mis talve jooksul kahanenud.

Sügis kui maa ja õhk täis elektrit mille mõjul küpsevad kõik marjad, puuviljad ja aedviljad, siis toidab end ka taimetoitlane nende ainetega, et magneedi sisaldavus temas ei katkestaks harmooniat küpseva loodusega.

Talve tulekul on elekter tõmbunud tagasi maa sisemusse ja kerkivad rõsked udud ning päike on siirdunud üle ekvaatori, kaljukitse tähestikku oma talvisele teele, siis muutub ka taimtoitlase toitlus. Mahla ehk veerikaste toitainete asemel kerkivad esile teravilja ja jahu ning juurvilja toidud ühes õlirikaste taimede ja õlide ning taime valgu rikaste toitudega.

Kevade saabudes kui maa hakkab end liigutama ja sisemisi jõude välja kiirgama nagu enne oma sugulist küpsust, siis muutub täiesti ka taimtoitlase toit. Toidud muutuvad kergemaks, õli ja valkainete tarvitamine väheneb paastumiseni ehk nälgimise kuurideni, mida taimtoitlased väga hindavad ja ka harrastavad, sest kogu loodus puhastab end kevadel kõigest talve jooksul kogunenud mustusest ja seda vajab ka inimese organism. Vanad juurviljad ei tule enam lauale riivitult ja hakitult vaid ainult veel mahladena, järjest ruumi andes värskele rohelisele. Seega pole taimtoitlane kaitstud ainult talvel külma vaid ka suvel kuuma vastu. Seega on toortaimetoitlane paremini kaitstud ühekülgse toitumise eest, mis on liha ja keedutoitlasele alatiseks hädaohuks.

 Sooja annavad veel: ingver, küüslauk, ürdid, vürtsid, tee, saun, kuum vann, soojad riided,  päike, liikumine( treening, jooga) , tulehingamine,  külma veega karastamine, talisuplus ja armastus. 🙂

Lõpetuseks

Kõik söödavad naturaalsed terviktoidud sisaldavad meie organismile erineval määral vajalikke ja tervislikke aineid. Meie endi kliimavööndis kasvavad taimed on eelistatud seetõttu, et need on enamasti kõigile kättesaadavad, värsked ja soodsad või hoopis tasuta. Kõik need toidud on väga toitaineterikkad, organismi tervendavad, puhastavad ja kosutavad kui eelistada orgaanilist päritolu taimi. Olgu veel öeldud, et metsikult või sõnnikul kasvanud töötlemata taimed on ka vitamiin B12 rikkad, pestitsiidid aga hävitavad selle vitamiini.

Kõiki neid toite hooaegadel süües, omavahel kombineerides ja talveks kuivatades, külmutades või niisama säilitades saab söönuks aastaringselt ja lisaks sellele ka tervislikult. Näiteks sälivad talvläbi õunad, kõrvitsad, kartulid, porgandid, kapsad, peedid, teraviljad, seemned, pähklid, kuivatatud kaunviljad, puuviljad, roheline jne. Tuleb ainult vaadata, et neid toite liigse töötlemise ja ebatervislike ainete lisamisega ära ei riku.

 

 

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)

Scroll To Top