SÜNDMUSED
Home / Blogid / Päevavalgus

Päevavalgus

Päikesevalgus on inimese füüsilise ja psüühilise tervise nurgakivi. Inimese evolutsioon on sündinud päikesevalguse all ning seda tüüpi valgusega on ta kõige paremini kohanenud. Naturaalses päeva valguses töötab inimese aju paremini kui mistahes päevavalgustus lampide valgel. Paraku veedame aga suurema osa oma ajast seda eluks üliolulist komponenti vaadates läbi klaasi. Oluline on teada, et kontaktläätsed, päikeseprillid, prillid ja isegi aknaklaasid takistavad meie silmadel saamast seda õiget päikesevalgust.

Valgus siseneb kehasse läbi silmade

Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. Ainult 2% siseneb läbi naha. Erinevalt D vitamiini omastamisest naha kaudu, ei ole tarvis naturaalse valguse saamiseks olla lõõmava päikese käes, võib olla ka varjus kuid õues tuleb olla iga ilmaga, ka talvel.

Päikesevalgus

Naturaalset päikesevalgust on vaja igapäev

Minimaalselt 30 min. päevas päikesevalgust tagab selle, et keha süsteemid tulevad omadega hädavaevu toime. Ideaalselt aga peaks naturaalset päikesevalgust saama 2t. päevas. Päikesevalguse efekt kehas kestab u 48t, seega tuleb täiendada seda varu igapäevaselt.

Valgusspekter

Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. See kehtib ka loomade ja taimede kohta. Valguse tugevusest ja sagedusest (värvist) sõltub, mil moel see mõjub kehale. Näiteks hõõglamp toodab kollaka varjundiga valgust, mis ei ole täisspekter.
Full-spectrum valgustid üritavad tehniliselt jäljendada päikesevalgust, kuid suudavad vaid 1/12 määral taasluua päikesevalgust.

Tehisvalgustus

Ekslikult võib jääda arusaam, et kui hoones on palju aknaid, on inimene piisava loomuliku valgusega kindlustatud. Aknaklaas aga filtreerib välja UV-osa valgusspektrist. UV-valgus on aga tervise seisukohalt kõige tähtsam komponent valgusest.
Parim lahendus siseruumidesse, on luua päikesevalgusele võimalikult lähedane valgus. Kõige sobimatumad on aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tasub vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe neis ruumides, kus pikemalt viibitakse. Ebaloomulik valgus mõjub tervisele lausa kahjustavalt. Ühes loomkatses leiti, et ebaloomulik valgus tekitas muuhulgas ka ebanormaalset käitumist nagu kannibalism.

Päikesevalguse tervendavad omadused

Päikese valgus on terapeutiline. Enne antibiootikumide tulekut oli päikesevalgus üldiselt tunnustatud ravivõte. Sellega raviti infektsioone, astma, haavandeid, mumpsi jm hädasid. Päikesevalgus stimuleerib meie aju ja närvide tööd, hormoonide regulatsiooni, musklite funktsioneerimist ja immuunsuse tugevdamist.

Päikesvalgus läbi silmade stimuleerib hüpotalaamust, mis on omakorda seotud käbinäärmega. Käbinääre toodab meile hormooni nimega melatoniin, mis reguleerib muu hulgas ka ärkveloleku ja magamise tsüklit.

Käbinäärme töö sõltub sellest palju me päevavalgust näeme. Hästi funktsioneeriv käbinääre on seotud ka navigeerimis oskusega ja hormoonide tasakaalus hoidmisega. Dr Joseph Meites Michigan Riiklikust Ülikoolist ütleb: Meil ei ole õrna aimugi kui palju terviseprobleeme võib kaasa tuua hormoonide tasakaalutus. Me teame vaid mõningaid haigusi, nagu diabeet, kasvajad ja kilpnäärme probleemid, mis on hormoonide tasakaalutusega seotud.

Puudulik päikesevalgus

Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Kaasneb nii füüsiline kui psüühiline stress. Näiteks talveperioodil langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis, kasvab väsimus ja võib tekkida depressioon. Ülesannetega ei tulda hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega, mis mõjub omakorda tervist kahjustavalt. Pole siis ime, et oleme eriti talveperioodil väsinud, keskendumisvõometud, haiged, depressioonis ja halva tujuga. Me nõuame keskendumist iseendilt ja ka lastelt, olles päevad läbi kinniste uste ja akende taga.

Kehv valgustus põhjustab disharmooniat ka inimese ööpäevarütmi tajus. Tulemuseks on päevasel ajal väsimus, uimasus jms nähud; öisel ajal võib aga probleeme olla uinumisega. Ööpäevarütm on hormoniaalselt inimesel reguleeritud melatoniini tootmisegaöösel ja seratoniini tootmisega päeval. Et organism aru saaks – on päev – vajab ta piisavalt valgust, mis läbi silmade stimuleerivad hüpotalamuse tööd.

melatoniin-seratoniin

Päikesevalgust saab küll osaliselt valgustusega asendada, kuid mitte miski ei asenda naturaalset päikesevalgust, kuigi meie kliimas on taevas tihti tume ja talvisel ajal päevavalgust napib, on see siiski parem toas istumisest. Seega igapäevane õues viibimne iga ilmaga on äärmiselt oluline. Inimesed, kes on harjunud kandma päikesepaistelise ilmaga päikeseprille, võib olla lausa valus päevavalgust vaadata. Neile soovitaks vähehaaval harjutada palja silmaga õues olemist.

Loe lisaks ka päevitamise kasulikkusest:
http://www.kehakeel.ee/2013/05/paike-ei-ole-meie-vaenlane.html

 

Kasutatud kirjandus:

http://www.soilandhealth.org/02/0201hyglibcat/020121horne/020121ch18.html
https://www.google.ee/#q=daylight+is+good+for+eyes&start=10
http://philmaffetone.com/sun-and-brain
http://lightworkers.org/blog/36798/the-importance-natural-daylight-health
http://tarmo.koppel.ee/?p=104

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top