SÜNDMUSED
Home / Blogid / Elektromagneetiline kiirgus

Elektromagneetiline kiirgus

Elektromagnetväljade (EMF- electromagnetic fields) toime on tõsine kaasaegne probleem, mis on seotud elektrostressi, immuunsuse nõrgenemise, vähi, Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, sclerosis multiplexi, laste leukeemia, kroonilise väsimuse, nurisünnituse, mäluprobleemide, depressiooni, ärevuse ja paljude muude tervise probleemidega. Elektromagnetväljade toime muudab aju funktsioone ja närvisüsteemi ning kahjustab DNA-d.

Elektromagnetväljade ohtlikuse osas pole veel teadlaste seaski üksmeelt. Vaevalt, et see üksmeel lähiajal tuleb, sest uuemad uurimused on pilti löönud veelgi segasemaks – leitud on uusi toimemehhanisme, kuidas EMVd organismidele mõjuvad. Enne, kui pole selge – kui palju elektromagnetvälju on tervistkahjustav – ei osata koostada ka piirnorme, mis elektroülitundlikele kaitset pakuvad. Sestap on Euroopas võetamas uut hoiakut “nii vähe elektromagnetvälju kui mõistlikult võimalik”.

Viidates rohketele elektromagnetväljadele kaasaegses elukeskkonnas, nimetavad paljud teadlased seda ettearvamatuks eksperimendiks. Näiteks maailmakuulsa Paracelus Kliiniku (Shveits) meditsiinidirektor Thomas Rau nimetab lausa kriminaalseks laste eksponeerimist koolis kiirgusele, mis on teada, et rikub aju funktsionaalsust ja õppimisvõimet. Kiiritades laste organisme, nende intelligents ja ajumaht väheneb. Lisaks esineb rohkem tähelepanuraskuste ja käitumishäiretega lapsi.

Eelnevaga nõustub dr. Magda Havas (Environmental and Resource Studies, Trent University, Canada), kes on üks juhtivaid eksperte hälvetega elektri (ing.k. dirty electricity, seletus: kõrgsagedushäiretega elekter) uurimisel. Ta lisab, et elektromagnetväljade toimel ägenevad veel ka sümptomid, mille all inimene varem kannatas.

Märkimata ei saa jätta ka autismi, mille juhtumite arv on kasvanud hüppelised 6000% viimastel aastatel (Fisher), mis ühtib ka traadita andmeside võrkude plahvatusliku levikuga. Uurija Michael Merzenich on autismi tekkemehhanismi sidunud kõrgsagedusliku elektromagnetilise pollutsiooniga. Dr Robert Kane toob esile, et autismi mehhanismid võivad alata juba looteeas, kui ollakse eksponeeritud raadiosageduslikele EMVdele.

Samas on ka mitmeid teadlasi, kes nimetatud tervisemõjusid ei seosta elektromagnetväljadega ning peavad neid hädasid psühhosomaatilisteks või muudest teguritest põhjustatuks.

Elektrostressi mõju inimese töövõimele on üks peamisi põhjus-tagajärg-seoseid kogu temaatikas. Kui inimese keha on väliste keskkonnamõjuite tõttu stressis, siis suunab organism energiavarud selle stressiga võitlemiseks, vähem jääb energiat üle vaimseteks tegevusteks, nagu õppimine.

Arstidel on tervisehädade seoseid elektromagnetväljadega väga raske seostada, sest need väljad ei ründa ühte konkreetset organit ega ilmne ühel moel. Samuti puudub arstidel vastav väljaõpe. Seetõttu elektroülitundlikkuse sündroomi meil ka ei diagnoosita.

Tervisemõjud

Tihti tuuakse elektromagnetväljade puhul paralleele tubaka kahjulike tervisemõjude tõendamisega, mis kestis 40+ aastat, enne kui neid tervisemõjusid üldiselt aktsepteeriti.

Elektromagnetväljade puhul on aga tegemist palju kompleksema teemaga. Elektromagnetväljade puhul võib orgaaniliste kahjustuste ilmnemine võtta kaua aega ning sellele eelneda aastaid nõrgatasemelist EM-ekspositsiooni iga päev. Elektromagnetväljalise ekspositsioon tuleneb väga erinevatest allikatest – kõigist seadmetest mis kiirgavad EM-välja.

Kui tugevad on EMVd meie ümber?

Väljatugevus sõltub pingest (voltage) ja vooluhulgast (current) . Vooluhulk, mis läbib elektrikaableid, sõltub voolutarbimisest (kui palju suure tarbimisega seadmeid taga on).

Magnetvälja tugevus langeb tugevalt, kui minna selle allikast eemale (allikaks on elektriseade ise või elektrikaabel, mis toidab seda seadet).

Isegi kui seade tekitab tugeva elektromagnetvälja, siis ei pruugi selle mõju organismile sama tugev, kui palju kordi nõrgema seadme, aga pidevkasutuses oleva seadme poolt.

Kui palju elektromagnetväljad jõuavad kehale mõju avaldada, sõltub peamiselt kolmest tegurist:

  1. kui suur on elektromagnetvälja tugevus;
  2. kui kaugel inimene on seadmest;
  3. kui kaua viibib inimene selle seadme juures.

EM-välju tekitavad

Mobiiltelefonid, elektriliinid, arvutid ja mikrolaineahjud, samuti paljud muud elektroonilised- ja magnetseadmed.

Mikrolaineahi – vähkkasvajad, peavalu, väsimus, pearinglus, juuste väljalangemine, lihaste ja südame kahjustus, ähmane nägemine ja suurenenud kolesteroolitase.

Arvuti – südamelöökide rütmihäired, unehäired, nurisünnitus, tugev peavalu, kilpnäärme talitlushäire, jõuetus, stress, peapööritus, mälu halvenemine ja libiido langus.

Mobiiltelefon – unetus, mälukaotus, peapööritus, iiveldus, halb keskendumis- võime, juuste hõrenemine, silmahaigused, hingamisteede vaevused, kohin kõrvus, ajukasvaja ja aneürism (veresoonte väljasopistis).

Kodumasinate magnetväljad

Koduseadmete magnetväli

Pesumasin, magnetväli 0,05uT (1m)

Riidekuivati, magnetväli 0,1uT (1m)

Veekeedukann, magnetväli 0,1uT (30cm)

Päevavalguslamp, magnetväli 0,01-0,5uT (1m)

Kineskoopteler, magnetväli 0,1uT (2m)
Toodab elektromagnetvälja ümber kineskoobi. Tihti on EMV isegi suurem tahapoole kineskoopi, seega tuleks jälgida, et teisel pool (seina) inimesi ei viibiks vähemalt 2m ulatuses.

Külmkapp, magnetväli 1uT (1m)

Elektriline äratuskell (vooluvõrgust toide), magnetväli 1uT (1m)
Soovitusi: asendada patareitoitel äratuskelladega

Säästupirniga laualamp, 1,3uT (30cm)

Arvuti(kineskoop)monitor, magnetväli 1uT
Suurem osa magnetväljast esineb monitor taga ja külgedel. Nende monitoride mõju on võrreldes teiste seadmetega suur, sest kontoritöötajad veedavad palju aega päevast arvutite taga. Tänapäeval, uute LCD-ekraanide pealetulekuga jääb kineskoopmonitore aina vähemaks.

Elektriliin, magnetväli 0,05-1,5uT (30m)
Siinjuures on mõeldud tavalist õhuliini, mis varustab elektriga majapidamisi.
Maaaluse elektriliini magnetväli on samal kaugusel u viis korda väiksem.

Elektritekk, magnetväli 4uT (keha peal)
Elektriteki paneb kõrgendatud tähelepanu alla asjaolu, et kui selle all end soojendada mitu tundi järjest (näiteks 7-8t terve öö), siis kogu selle aja on keha eksponeeritud elektromagnetväljale. Vaatamata, et magnetväli on väiksem kui paljudel teistel seadmetel, teeb pikk ekspositsiooniaeg oma töö.
Soovitusi: loobuda elektriliselt soojendatavast tekist või muust sellisest seadmest; mitte olla elektriteki all mitu tundi järjest.

Saumikser, magnetväli 120uT (käeshoides)

Tolmuimeja magnetväli 20uT
Soovitusi: käeshoitavatele minitolmuimejatele eelistada põrandatolmuimejaid; hoida distantsi tolmuimeja korpuse ja enda vahel; jälgida, et jalgadega tolmuimeja juhtme peal ei seisaks.

Elektritrell, magnetväli 800uT (käeshoides)

Triikraud, magnetväli 20uT (käeshoides)

Elektriline pardel, magnetväli 0,4-60uT (käeshoides)

Juustekuivatusföön, magnetväli 50uT
Föön on üks tugevamaid EMV-mõjureid koduseadmete seas.
Soovitusi: laste juukseid fööniga mitte kuivatada, kuna laste aju on arengujärgus ning selles protsessis palju vastuvõtlikum elektromagnetilistele stressoritele.

Plasmateler
Toodab tugeva magnetvälja vähemalt 2m raadiuses.
Soovitusi: asendada LED- või LCD-teleriga või istuda piisavalt kaugel; jälgida, et ka teisel pool seina inimesi ei viibiks.

Köögipliit
Köögipliit, eriti induktsioonpliit toodab tugeva EMV. Samas, mõned induktsioonpliidi toodavad just tavaelektripliitidest väiksema EMV.
Soovitusi: gaasipliit ei tooda EMV; pika küpsetusrežiimiga pliit, mis tarbib vähe elektrit, ei tooda nii suurt EMV.

Sülearvutid magnetväli 2uT (15cm)
Elektromagnetvälja ekspositsioon sülearvutitest on faktorkordselt suurem kui lauaarvutitest. Põhjus selles, et keha kokkupuude (käed, põlvad, suguelundite lähedus) on sülearvutiga lähedasem ja seega ka ekspositsioon suurem.
Populaarsust kogunud tahvelarvutid suurendavad keha kokkupuudet veelgi.
Soovitusi: topletmaandusega adapteriga sülearvutid annavad välja vähem elektromagnetvälju, sest osa sellest kiirgusest juhitakse maasse.

Traadita internet (WIFI)
Arvutustehnika suurim EMV-allikas on WIFI-adapterid ja -antennid. Need töötavad mikrolainetel (2,4GHz), mis muide on sama sagedus, millel töötab mikrolaineahi. Teisisõnu, see sama sagedus, mida WIFI-tehnika kasutab, neeldub väga efektiivselt inimkehas.
Probleem seinseb veel selles, et isegi kui üks leibkond otsustab loobuda WIFI-seadmetest, vähendades oma ekspositsiooni nendele kiirgustele, siis ikkagi on nad nende WIFI-seadmete mõju all, mida ülal- või allkorrusel või teisel pool seina, kiirgab naabri WIFI-seade.
Soovitusi: kasutada juhtmega internetti (LAN); teha teavitustööd naabrite seas.

Mikrolaineahi, magnetväli 8uT (30cm), võimsustihedus 1-20mW/m2
Mikrolaineahju sageduseks valiti 2,4GHz seetõttu, et sel sagedusel kuumeneb vesi kõige kiiremini. Kuna inimese keha koosneb samuti u 90% hulgal veest, siis on see väga mõjutatav mikrolainetest.
Korralikult ehitatud mikrolaineahjust ei tohiks mikrolaineid välja kiirgata, kuid testmõõtmised on näidanud, et täielikult ohutut mikrolaineahju pole suudetud leida. Mikrolaineahju töösolekul, selle läheduses igaks juhuks mitte viibida. Eriti tähelepanu osutada lastele, et need töösoleva mikrolaineahju kõrval ei viibiks.
Soovitusi: vältida mikrolainetoitu, sest mikrolained põhjustavad toidustruktuuris muutusi, valmistada toit mõnes muus ahjus, hästi sobib konvektsiooniõhuga ahi, mis kuumutab toidu kuuma õhu liikumise teel.

Traadita telefon. Siinjuures on mõeldud tavaliinil toimivat traadita telefoni ja selle tugijaama. Eriti tugeva EMV-ekspositsiooni annavad uuema põlvkonna traadita telefonid ehk DECT-telefonid. Need tekitavad pideva EMV, sõltumata, kas telefoniga hetkel räägitakse või mitte.
Kaasaegsemad traadita telefonid kasutavad ka kõrgemaid sagedusi. Kõrgemad sagedused arvatakse olevat ohtlikumad, kui madalamad.

Mobiiltelefon. Tõenäoliselt kõige suurema doosi elektromagnetvälju laiatarbeelektroonikas annavad mobiiltelefonid. Nende poolt saadud ekspositsioon on kõrgem ka seetõttu, et neid hoitakse tavaliselt keha vastu (kõige tundlikuma organi – aju – kõrval). Mobiiltelefonid kiirgavad veidi EMVsid ka siis, kui nendega ei räägita (stand-by).
Suuremat terviseriski kujutavad mobiiltelefonid siis, kui neid kasutada tihti ja teha pikki kõnesid. Näiteks viimasel ajal on populaarseks muutundu nutifonidega netis surfamine – intenretiühendus nõuab samuti sidet mobiiltelefoni ja tugijaama vahel.
Soovitusi: kasutada võimaluse korral tavatelefoni;
kasutada sisseehitatud käed-vaba-režiimi, hoida kehast võimalikult eemal;
hoida kõned lühikesed (mitte jääda lobisema);
hoia mobiiltelefoni kotis, mitte tasku (meestel tuleks eriti hoiduda hoidmast mobiiltelefoni püksitaskus);
hoia mobiiltelefon eemal oma voodist (vähemalt 2m);
hoidu mobiiltelefoni kasutamist muusikakuulamiseks läbi kõrvaklappide. Kõrvaklappide kaudu võivad mikrolained kanduda otse kõrva.

Elektriline põrandaküte magnetväli 3uT (vööpiirkonnas), üle 10uT (jalakõrgusel)
Siinjuures on mõeldud elektrivoolu all köetavat põrandakütet, mitte vesipõrandakütet. Kuna elektriline põrandaküte tarbib palju voolu, siis on ka mõistetav, et kõik see vool ka seal energiaks muudetakse ja elektromagnetilise välja tekitab. Juhul, kui selline põrandaküte on ruumides, kus inimene pikemalt ei viibi, ei ole ekspositsioon sellele märkimisväärne. Samas, elu-, magamis- ja töötubades sellise kütte kasutamine eksponeerima inimese ka pidevale, suhteliselt tugevale elektromagnetväljale.

Veel ohtlikke seadmeid

korteri või maja elektrikilp eluruumide läheduses (kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka tugev elektromagnetväli)
WIFI-ühendusega printerid jm arvutiseadmed,
juhtmeta anduritega alarmsüsteemid,
raadiosageduslikud kaugjuhtimispuldid
(mitte segi ajada levinud infrapuna-koduelektroonikapultidega),
raadiomikrofonid,
variaatorid (reguleeritava kiirusega mootorid),
beebimonitorid (suure EMV tekitavad eriti just pidevalt saaterežiimis olevad beebimonitorid),
energiatõhusad seadmed,
timmer-lülitid (reguleeritava valgustustugevusega lülitid),
päevavalgus- ja säästulambid,
raadiosaatjad ja amatöörraadiojaamad.

*Nimekirjas on esitatud tugevaim võimalik magnetvälja tugevus või vahemik nanoteslades nT ja mikroteslades uT (1000nT=1uT), sulgudes mõõtekaugus.
Magnetvälja võimsus on esitatud arvestades tüüpilist kasutuskaugust inimese kehast ning tüüpilise seadme suurimat võimalikku väljatugevust. Iga seade kiirgab erineval võimsusel ning tõenäoliselt enamus sama tüüpi seadmeid nii tugevat välja ei tekita.

Seadmete väljalülitamine, tervise säilitamine

Täna on võimatu täielikult EMV kiirgust vältida. Kuid selle vähendamine vähendab ka kahjustusi tervisele. Mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on siis seal neid vältida, kus teisiti võimalik. Teatavasti on elektromagnetväljade tervisemõjud organismis osaliselt kuhjuvad – liigne viibimine nende mõjualas võib kujuneda elektrostressiks hiljem. Pärast sellise ülitundlikkuse kujunemist, võivad ka väiksemad kogused EMVsid põhjustada soovimatuid tervisenähte. Rootsis, kus elektroülitundlikkust suudetakse diagnoosida, oli juba 2009.a-l tuvastatud see 300 000 inimesel.

  • Välja lülitada ja eemaldada vooluvõrgust seadmed, mida momendil ei kasutata.
  • Vältida Wi-Fi võrke – eriti kodus.
  • Sülearvutit kasutada siis, kui selle aku on laetud ja arvuti vooluvõrgust eemaldatud
  • Kui arvuti peab olema ühendatud vooluvõrguga, veenduge, et pistikud ja pikendusjuhtmed asuksid teie kehast eemal.
  • Väldi halogeen- ja luminofoorlampidest – mõlemad tehnoloogiad on märkimisväärsete elektromagnetväljadega. Turvaline alternatiiv on LCD valgustus.
  • Vältida DECT tehnoloogiat (nt raadiotelefon taksodes) – see edastab tugevat raadiosageduslikku signaali, isegi kui sa sellega ei räägi.
  • Hoidke telefoni kehast eemal, aktiveerides häälrežiimi (valjuhääldaja). Sama kehtib ka mobiiltelefonide puhul. Kui häälrežiimi ei ole võimalik kasutada, kasutage juhtmega kõrvaklappe/kuulareid.
  • Paigutada seadmed ja nendeni viiv juhtmestik endast nii kaugele kui võimalik – neis kohtades kus inimene pikemalt viibib. Tähtis on teada, et iga meeter eemale elektriseadmest, vähendab magnetvälju märgatavalt (suurusjärgus sada korda).
  • Kui vastavat tehnikat kasutada, valida selline mudel, mis toodab vähem EMVsid. Tavaliselt on sellised seadmed kallimad, sest sisaldavad paremaid komponente, varjestust jm.
  • Mida lühem kasutusaeg, seda väiksem ekspositsioon elektromagnetväljadele ehk seda turvalisem.

Ei saa siinkohalgi ümber tervislikust toitumsest. Vitamiinid, mineraalid, antioksüdandid ja rasvhapped aitavad meil hoida organismi tugeva ja vastupidavana nii haiguste kui elektromagnet kiirguste eest. Siin mõned näited:

  • Antioksüdantide rikkad toidud( C, E vitamiinid ja flavonoidid). Söö palju orgaaniliset kasvatatud puu- ja aedvilju, eriti kasulikud on metsikud marjad nagu mustikad, põldmarjad, vaarikad, maasikad jne. Pähklid ja seemned Sisaldavad rohkelt E vitamiini.
  • Glutatiooni rikkad toidud nagu brokoli.
  • D3 vitamiin – päikesepaiste. ( 10-15 min. iga päev)
  • Omega 3 raasvhapped nagu linaseemned, kanepiseemned, kreekapähklid.
  • Kookosõli on hea oma küllastumata rasvhapete poolest, kaitseb aju.
  • Magneesiumirikkad toidud nagu pähklid, seemned, vetikalised-kelp.
  • Hapnikku andvaid (ORAC- Oxygen Radical Absorbance Capacity) toiduained: artišokid, jõhvikad, punased oad, pekanipähklid, granaatõuna seemned, rosmariin, spargel, mustikad, kreeka pähklid, kuivatatud ploomid, ristõielised köögiviljad, kaneel, datlid, brokkoli ja koriander.
  • B vitamiini rikkad toiduained
  • Tsingi rikkad toidu ained nagu kõrvitsadeemned, idandid
  • Seleeni rikkad toiduaned nagu brasiilia pähklid, küüslauk
  • Kurkum

Ka maandamine on suurepärane võte tõrjumaks elektromagnetväljade kahjulikke mõjusid. Lihtsalt seisa paljajalu kastesel murulapil või kõnni mööda liivaranda vähemalt kümme minutit iga päev. Loe rohkem paljajalu kõndimise kohta siit: http://www.kehakeel.ee/2013/06/paljajalu-kondimine-on-oluline.html

Oluliseks organismi kaitsesüsteemi tugevdamiseks peetakse veel regulaarset treeningut ja mediteerimist.

Kasutatud kirjandus:

http://www.bioinitiative.org/report/wp-content/uploads/pdfs/BioInitiativeReport2012.pdf
http://tarmo.koppel.ee
http://www.emfwise.com/nutrition.php
http://www.lef.org/magazine/mag2007/aug2007_report_cellphone_radiation_02.htm
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18536493
http://www.aigarsade.com/Kuidas_kaitsta_end_EMV_ohtliku_moju_eest.pdf

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top