SÜNDMUSED
Home / Blogid / Mürgised kemikaalid igapäeva elus

Mürgised kemikaalid igapäeva elus

Päris palju räägitakse juba seda, et toit mis sisaldab kemikaale on ohtlik meie tervisele, kuid paljud inimesed ei ole veel teadlikud, et samamoodi ohustab meie tervist ka kõik see mis me endale peale määrime.

Vaevalt sada aastat tagasi oli inimeste ainsamaks ilutooteks vaid tükk seepi. Praegu on aga kaubanduskeskused paksult täis värvilisi pudeleid ja topse nii naistele, meestele kui ka lastele. Meie kapid on täis erinevaid ihu – ja ilutooteid, ilma milleta me väidetavalt justkui elada ei saakski.

Kas tõesti? Kuidas on küll inimkond hakkama saanud kõigi nende toodeteta kogu oma eksistentsi jooksul?

Meie nahk on keha üks suurimaid organeid, mille ülesanne on kaitsta meie sisemisi organeid väliste ohtude nagu bakterite, viiruste ja kemikaalide eest. Kuid nahk ei ole kõikvõimas ega suuda peatada kõiki neid kemikaale mida me igapäevaselt oma nahale hõõrume, nii satuvadki paljud pisikesed keemilised osakesed meile läbi naha otse vereringesse, korraldades seal paksu pahandust. Mõned eksperdid on isegi arvamusel, et need toksiinid mida me omale peale määrime on ohtlikumad kui need, mida sisse sööme. Süües sisse keemilisi aineid nagu kunstlikud värvi- ja lõhna ained ning pestitsiidid satuvad need kõigepealt maksa, mis on suuteline selliseid aineid teatud määral siiski detofikseerima ja vereringesse jõuab juba vähemal või rohkemal määral puhastatud” kraam”. Ka neerud aitavad kaasa ebasoovitatavate ainete välja uhumiseks. Nahale määrituna aga imbuvad kemikaalid otse vereringesse ja maks ega neerud ei suuda neid nii kiiresti neutraliseerida või kehast eemaldada. Nii saavad mürgised kemikaalid ladestuda meie keha rasvkoes ja ajus. Toksilisi kemikaale meie kosmeetikas ja hooldustoodetes seostatakse erinevate kasvajate, astma, hormonaalsete häirete, neuroloogiliste probleemide, viljakuse probleemide, nahaärrituste ja allerijatega.

Millega me end siis mürgitame?

 

515-toxic-chemicals-women-every-day

Esimese asjana hommikul ärgates me paneme vabatahtlikult suhu kanget ja mürkainetest pakatavat kemikaali nimega hambapasta. Igapäevaselt kasutame seepi, dushigeeli, shampooni, palsamit, deodoranti, lõhnaõlisid, näo- ja keha kreeme, huulepulki, lauvärve, põsepunasid ja see nimekiri muudkui pikeneb. Ja järjest suuremad peavad olema meie kapid ja kosmeetika kotid, et kõik see “hädavajalik “kraam kuhugi ära mahutada.

Tänapäeva kosmeetikas kasutatakse teadaolevalt 10 500 erinevat kemikaali, sisaldades kanserogeenseid aineid ja pestitsiide. Umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale. Igal kolmandal Euroopa inimesel esineb allergiat kosmeetikatoodete suhtes. “Allergiavaba” kosmeetika on parfümeeriatööstusele kasulik muinasjutt. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid.

Miks neid kemikaale siis igale poole lisatakse?

Sest need on odavad, annavad toodetele pikema säilivusaja, parema lõhna, värvi, konsistensi jne. Seadusandlused ei jõua paraku üha uute toodete reguleerimisega sammu pidada ja nii satubki meie kosmeetikasse aineid, mis kohe kuidagi sinna ei peaks kuuluma.

Mõned ained, eriti sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, võivad omada kahjulikku mõju juba väga väikestes kontsentratsioonides. Osad teadlased usuvad, et pidev kokkupuude ka väikestes kogustes erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsüsteemi ja võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla suurenenud allergiate teke. Seega antud teooria kohaselt aitab kemikaalidega kokkupuute vähendamine parandada meie tervist. Oluline on ka teada, et igapäevane erinevate keemiliste ainete kooslus võib olla tunduvalt toksilisem kui kõik need ained eraldi. Tegelikult täpselt sama jutt, mis kehtib ka toiduainete kohta.

Kõik mida endale peale määrime on sama tähtis kui see, mida me omale suhu paneme. Kas oleksid nõus panema omale lusikaga suhu seda sama kreemi või shampooni, mida endale peale määrid?

 Mürgised kemikaalid

  • Ammonium laureth sulfaat – mürgine detergent, mida leidub šampoonides ja palsamites. Sisaldab eetrit ja imendub nahka väga kergesti.
  • Sodium lauryl sulfaat (SLS või SLFS) – peamine ja väga laialt kasutatav koostisosa paljudes šampoonides ja palsamites. Seda kemikaali leidub mootoriõlides ja garaažipõrandate puhastusvahendites. Ta on võimeline imenduma läbi naha ning tekitada suuri kahjustusi. Need kahjustused hõlmavad endas juuste kasvu takistamist ja pimedaks jäämist. Mida enamus tootjaid ei maini, on see, et see ühend on eriti ohtlik väikestele lastele ja võib põhjustada vähki, naha ärritust, dermatiiti, ekseemi, kõõma ja muid peanaha probleeme.
  • Parabeen – on sünteetiline kemikaal toodete säilivusaja pikendamiseks. Lisaks ärrituste tekitamisele ja allergilistele reaktsioonidele on tõestatud, et parabeen võib tekitada ka vähki.
  • Lauramide DEA – kasutatakse vahu tekitamiseks. Lisaks vahule tekitab ta ka vähki, kuivatab nahka ja juukseid.
  • Propüleenglükool – aine, mis šampoonides niisutab juukseid, aga muuhulgas leiab kasutust ka antifriisides.
  • Sünteetilised lõhnaained – peamised reaktsioonid on peavalud, uimasus, naha ärritused ja isegi hingamisteede probleemid.
  • Kivisöetõrv – kasutatakse kõõmavastastes šampoonides või šampoonides, mis on mõeldud inimestele, kes kannatavad selliste nahahaiguste nagu ekseem ja dermatiit käes. Kuigi kivisöetõrv võib ravida neid konditsioone, võib ta ka põhjustada muid probleeme. Muuhulgas võib ta tekitada peavalu, keskendumise häireid, astmat, väsimust ja vähki. Lisaks on leitud, et ta võib põhjustada spermatosoidide vähesust ja sünnidefekte.
  • Tolueen – leidub parfüümides, küünelakkides ja kosmeetikas. Tolueen on sisesekretsiooni sedaja ja potentsiaalne kantserogeen. Lisaks võib põhjustada sünnidefekte.
  • Tsirkoonium– kasutatakse higistamisvastastes vahendites. USA Toidu- ja Ravimiamet (US Food and Drug Administration) on selle aine kasutamise kosmeetikatoodetes ära keelanud või piiranud selle kasutamist.
  • Alkohol, Isopropyl (SD-40) – tugevalt kuivatav ja nahka ärritav, muudab nahapinna ph-taset nii, et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb, tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist.
  • BHA ja BHT – kasutatakse peamiselt niisutajatena ja meik upi säilitajatena. Mõjutab näärmeid ja võib tekitada kasvajaid. On kahjustav ka kaladele ja metsloomadele.
  • Parfüümid – kasutatakse laialdaselt erinevates kosmeetika toodetes. Võivad tekitada erinevaid allergijaid ja astmat. Mõned on seostatud kasvajatega ja neurotroksilisusega.
  • 2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) – mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Miniriski toodetes.
  • Mineraalõli – Toornaftast toodetav mineraalõli moodustab nahale õlise kile, mis hoiab niiskust kinni. Esialgu tekitab see teis tunde siidpehmest nahast. Kuid see hoiab mürkained teie kehas kinni ja takistab naha normaalset hingamist hoides hapniku väljas. See võib muuta nahahäired (nagu ekseem) ägedamaks. Mineraalõli leidub paljudes toodetes, sh beebiõlis ja vanni- ning kehaõlides. Inimorganism ei lagunda neid. Kogunevad kopsudesse, maksa ja lümfisõlmedesse
  • Silikoonid- tüüpiliselt kasutatakse silikoone kreemide viskoossuse tõstmiseks. Samuti jätavad need nahale pehme tunde nagu parabeenidki. Tekitavad nahale tihke kihi, millest ei pääse läbi ei õhk ega ka vajalik niiskus. Silikooniga ümbritsetud juuksekarv ei saa õhust endasse niiskust siduda ning ta muutub lõpuks kuivaks ja hapraks. Kuna väliselt on silikoonikiht meeldivalt libe, tekibki illusioon siidpehmest nahast või juustest. Silikoonikiht kulub nahalt maha väga vaevaliselt – keskmiselt 2-3 nädalat.
  • Benseen -kasutatakse lakkides ja küünelakkides lahustina. See on väga mürgine isegi väga väikestes kogustes. Propüleenglükool võib põhjustada kontaktdermatiiti.
  • Ftalaadid – (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) – Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad. DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi . DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid.
  • UV-filtrid– Bensofenoon-3 (oksübensoon), 3-bensülideen kamper (3 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC) – Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi. Ettevaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena. Biokeemilised või rakutasandi muutused, häirib sisesekretsioonisüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda.

Need on ainult mõned üksikud ained. Siin on David Suzuki raport 12 eriti mürgise kemikaali kohta: http://www.davidsuzuki.org/publications/downloads/2010/DSF-report-Whats-inside-that-counts.pdf
Ja siin on veel 100 mürgist kemikaali meie igapäeva toodetes: http://thegreenbeautyguide.com/100-ingredients-to-avoid-download/
Väike list eriti mürgistest toodetest

Eriti hullud on kõiksugu vananemisvastased ja kortsude vastased kreemid, vähe sellest, et nad ebaefektiivsed on nad ka äärmiselt mürgistest ainetest kokku segatud

• Bath & Body Works Bubble Bath (various)
• Bath & Body Works Antibacterial moisturizing Hand Lotion (various)
• Bath & Body Works Sweet Pea Body Lotion
• Bath & Body Works Warm vanilla Sugar Hand cream
• canus (caprina) Li’l goat’s milk Shampoo and Body Wash
• caprina fresh goat’s milk Body Wash
• clarins Lift Anti-rides Jour (extra-firming day cream)
• compliments Herbal Bath foam
• crabtree & evelyn nomad invigorating Hair & Body Wash
• delon grapeseed Body Butter
• dial clean and refresh Antibacterial Bodywash
• dove men+care clean comfort Body and face Wash
• Être dead Sea Hand and Body Lotion
• exact Apricot Scrub
• Joico daily care conditioning Shampoo
• L’oreal Kids Smoothie Shampoo
• L’oreal Paris vive Pro Smooth intense Shampoo
• Lancôme Photogenic foundation
• Life extra Strength Skin Lotion
• Lubriderm Advanced moisture Therapy
• marc Anthony curl defining Shampoo and instantly Thick Hair Thickening Shampoo
• neoStrata intense daytime Wrinkle repair
• neutrogenadeepcleaninvigoratingultrafoamcleanser
• rimmel Lasting finish foundation
• The Body Shop Satsuma Shower gel
• The Healing garden Sensual Plum Body Spray
• The Healing garden uplifting Jasmine cleansing Body Wash
• Tigi Bed Head manipulator (hair styling product)
• vaseline Healthy Hand & nail conditioning Hand Lotion

http://www.davidsuzuki.org/publications/downloads/2010/DSF-report-Whats-inside-that-counts.pdf

Dermatoloogiliselt testitud

Paljud uued tooted lipsavad müüki ilma piisavalt testimata. Paljusid kosmeetikatooteid aga testitakse ka loomadel. Et kas neid tuleks siis otse inimestel testida? Milleks me peame üldse kasutama selliseid tooteid, mis võivad olla nii jõhkralt tervist kahjustavad, et vajavad eelnevat põhjalikku testimist?
Lapsed on ohtlike kemikaalidega kokkupuute suhtes tundlikumad

  • Laste nahapinna ja kaalu suhe on täiskasvanu omast palju suurem ja seetõttu on kehasse sisenevate kemikaalide ja kehakaalu suhe kõrgem, mis tähendab ainete suuremat kontsentratsiooni kehas.
  • Lapse nahk on oluliselt õhem kui täiskasvanu nahk ja naha kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud.
  • Lapse hingamiselundkond on veel arenemisjärgus ja lapsed hingavad sageli suu kaudu.
  • Laste metabolism ei ole nii tõhus kui täiskasvanutel.
  • Laste immuun- ja närvisüsteemid veel arenevad ja seetõttu võivad isegi väikesed kogused mürgiseid aineid olla kahjulikud.
  • Kemikaalid imenduvad laste organismi kiiremini ja väljuvad nende organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme.
  • Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajatele, kuna need häirivad keha üldist arengut.

Miks me tahame osta kreeme ja shampoone oma lastele, nende õrnade ja väljaarenemata kehadele. Miks? Aga sellepärast, et reklaamid on teinud meile ajupesu. Kui kosmeetika või hooldustoode on mõeldud lastele või seda nimetatakse “beebikosmeetikaks”, ei tähenda see tingimata, et selle koostisained on vähem ohtlikud kui tavalistes kosmeetikatoodetes leiduvad. Nende toodete peamine eesmärk on ju siiski teenida rohkem ja veel rohkem raha.

Keskkonna mürgitamine

Kas tõesti me töötame hommikust õhtuni palehigis, et maksta nii suur summa oma teenitud rahast enda mürgitamisele, reostades sellega ka keskkonda kus me ise elame. Kõik need kemikaalid mida kasutame jõuavad maha pestes ju järvede, jõgede ja ookeanideni, kahjustades kalu, metsikut loodust ja selle elanikke. Näiteks šampoonides sisalduvad ohtlikud ained satuvad vee kaudu kanalisatsioonisüsteemi. Need ained võivad sattuda õhku, vette ja pinnasesse ka tööstuste ja sealsete tootmisprotsesside kaudu.

Peamine mure ohtlike ainete sattumisega keskkonda tuleneb sellest, et nad võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Teatud häiringud keskkonnas võivad ohustada näiteks konkreetsete organismide populatsiooni säilivust ja stabiilsust – näiteks mõned ained põhjustavad kaladel soomuutusi, mille tulemusena on suurenenud isasisendite hulk ja sellest tulenev populatsiooni suuruse vähenemine. Ohtlikud ained mõjutavad erinevaid organisme ka kaudselt – näiteks keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund.

Milliseid tooteid siis kasutada?

Praegusel ajal on müügil hulgaliselt erinevaid loodustooteid. Kui toote nimetuses on “naturaalne”, “looduslik”, ’valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest’ või ’mahe’, siis kontrollige koostisaineid, sest ka nendesse toodetesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.

Ajakiri Öko-Test Cosmetic and Welness Guide 2008 tunnistas Lavera/Laverè Euroopa parimaks roheliseks kosmeetikabrändiks. Teiseks jäid dr Hauschka ja kolmandaks Weleda. Hinnati kvaliteetseimate toorainete ja keskkonnahoidlike pakendite kasutust. Võrdluses oli 33 brändi, millest 4 said väga hea, 2 hea, 12 rahuldava ja 15 mitterahuldava tulemuse.

Katastroofilise tulemuse said Colgate Palmolive, Loreal, Chanel, Estee Lauder, Clinigue, Yves Rocher ja Avon.

Ka proffesionaalsed juuksurite ja kosmeetikute tooted on reeglina pisut paremad kui poes müüdav laiatarbe kaup.

http://looduspere.ee/kasulik%20teada/ohtlikud-ained-kosmeetikas.htm

 

Kasutage vähem tooteid.

 

  • Valige tooted, milles on vähem koostisosi.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (ka niisketes salvrätikutes, puhastustoodetes, tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks mõeldud pesulisandites). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.

Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted: juuksesirgendustooted, tumedad püsijuuksevärvid, tolmpuuder, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad.

Tegelikult aga vajab meie nahk väga vähe hooldust. Kõige paremad hooldajad on puhas vesi, õhk ja päike. Me ei ole ju sündinud shampoonid, kreemid taskus. Inimese keha on isepuhastuv kui teda mitte liigselt kurnata ebaloomuliku elustiiliga, kuigi jah linnas elades on see kahjuks paratamatu. Kõik on kindlasti märganud kui mustaks lähevad käed näiteks peale shoppamist. Kui aga elada puhtas keskkonnas, süüa puhast loomulikku toitu, siis ei lähe ka juuksed rasvaseks, mustaks ega teki ka kõõm. Kehale sobiliku toitu andes keha ei haise, ei ole kuiv ega rasvane. Küüned ja juuksed on terved ja tugevad ning nahk on puhas ja särav. See ei tähenda pesemata olemist, vastupidi pesta tuleb ennast igapäev ja selleks on looduses kõik vahendid olemas. Kodus saab samuti ise teha omale puuvilja või savi shampoone, maske, hambapastat ja muud sellist.

Isiklik kogemus

Kui kedagi peaks huvitama minu isiklik kogemus, siis olen olnud kunagi aastaid tagasi juuksur ja kasutanud väga palju erinevaid ja kalleid juuksehooldustooteid nagu Joico, Alterna, Tigi, Loreal jne. Lisaks kõiksugu proffessionaalseid kosmeetika vahendeid ja kreeme. Mingi hetk aga hakkasin muutma oma elustiili ja vaikselt vahetasin välja oma shampoonid, palsamid, juuksemaskid, kreemid ja muu kosmeetika, hiljem ka juba kogu kodukeemia. Algul üritasin otsida ökopoodidest samalaadseid tooteid mida ma juba olin harjunud kasutama. Väga raske oli alguses leida normaalset shampooni, mis juuksed ilusti puhtaks pesevad ja palsamit, mis mu pikad blondid juuksed kammitavaks teeks. Tol ajal ma ka värvisin juukseid rohkem ja värvitud juukseid on raskem hooldada loodustoodetega. Üldse on nii, et mida sünteetilisemas ja keemilisemas keskkonnas sa elad, seda rohkem on sul keemiat vaja. Kui värvid küüsi, siis on vaja ka küünelaki eemaldajat, kui värvid juukseid on vaja ka palsamit, kui hõõrud oma keha dushigeeliga on vaja ka kehakreemi, kui end meigid on vaja ka meigi mahavõtjat jne.

Paljude aastate jooksul olen aga tagasi pöördunud loomulikuma elustiili poole ja väga paljudest toodetest üldse loobunud, praktiliselt ka juuste värvimisest. Talveperioodil ehk mõned värvitud triibud pealaele nii särtsu mõttes. Suvel pleegitab päike neid niigi küllalt. Enam aastaid ei ole ma kasutanud dushigeeli, deodoranti, küünelakki, huulepulka, jumestuskreemi, keha kreemi, ega tavalist poe hambapastat. Viimasel aastal ei ole kasutanud ka juukse palsamit ja suviti ei kasuta enam näo ja käte kreemi.

Kosmeetikast kasutan vaid looduslähedast näokreemi, ripsmetussi(vahel harva) ja mineraal makeupi( harva), parfüümi (harva). Keha kreemitamiseks sobivad väga hästi ka naturaalsed õlid. Minu lemmik on puhas kookosõli, seesama, mida kasutan ka toidu valmistamisel. Savi maski ja koorjat ikka ka kasutan teinekord. Väga hindan kõiksugu veeprotseduure, saun, ujumine, külma veega karastamine jne.

Võrdluseks võib öelda, et nahk ja juuksed on kindlasti paremas seisus kui varem neid kallite toodetega “poputades”. Nahk ei ole enam peale pesemist 2 numbrit väiksem, ei ole olnud enam nahalööbeid või ärritusi, vähem vistrikke, silmaalused ei ole nii kottis, küüned on terved ja tugevad, juuksed on paremini kammitavad. Immuunsus on mitmeid kordi tugevam. Ei ole aastaid nakatunud grippi või teistesse levinud haigustesse. Muidugi olen muutnud ka oluliselt oma toitumisharjumusi. 🙂

Olen proovinud ka olla paar kuud ilma shampooni kasutamata. Kasutasin pesemiseks kas vett, leiba, sidrunit, õunaäädikat või söögisoodat. Leib pesi väga ilusti puhtaks ja õunaäädikas oli palsami eest. Kahjuks ainult veega pesemine mul juukseid puhtaks ei teinud ja 2 kuud jäi ilmselt väheks, mu peanahk ei saavutanud selle ajaga tagasi oma loomuliku tasakaalu. Seega leidsin omale Lushist seebitüki sarnase kuivshampooni, millega olen väga rahul, see peseb juuksed ilusti puhtaks. Seda jätkub mitmeks kuuks ja eriti hea on see, et ei ole neid plastik pudeleid, ei reosta loodust ja hea reisile kaasa võtta. Viimati reisil käijes oligi kehahooldustoodetest kaasas vaid kogu pere peale ainult see tükike seepshampooni ja hambapasta. 🙂

Minu abikaasa aga hakkas oma juukseid pesema ainult veega ja on seda teinud juba 9 kuud. Temal hakkas isepuhastusvõime tööle ja ma lausa kadestan kui puhtad , ilusad ja läikivad on ta juuksed ja peanahk. Muuseas kadus tal ka kõõm.

Ma ei ole pesnud oma lastel 2 aastasel, 5 aastasel ja 14 aastasel( temal siiski viimased 5-6 aastat) ei keha ega juukseid shampooni, seebi või mõne muu pesemisvahendiga, väljaarvatud paar korda aastas looduslike aineid sisaldava shampooniga. Ei ole neile määrinud mingisuguseid kreeme, väga harva looduslähedasi päikesekaitsevahendeid( sh. ka kookosõli) või talvel hügeenilist huulepulka.
Lastel on ilusad paksud, puhtad, terved ja läikivad juuksed. Neil pole naha allergijaid, ärritusi ega kõõma. Samuti on nad väga terved ja vastupidavad haigustele. Pesen nende juukseid, keha ja nägu ainult puhta veega.

Erandiks on muidugi meie kõigi käed, privaatsed kohad ja suvel teinekord ka jalad, mida peseme igapäevaselt looduslähedaste seepidega. Hambapastad on meil ilma kemikaalide ja fluoriidita. Ökopoest ostetud savi või kriidi baasil tehtud pastad. Pesevad väga hästi. Hambaniit on ka super. Lastel hambad terved ja puhtad.

Laste juuksed ja nahk ei ole veel rikutud nende juuksed ei lähegi sedasi rasvaseks nagu täiskasvanutel. Samuti pole neil higinäärmed veel arenenud. Ei tasu rikkuda mitte ühegi tootega oma laste loomulikku naha tasakaalu.

Lõpetuseks

Ma ei propageeri siin pesematust või kasimatust, mis on teistpidi tervisele kahjulikud. Vastupidi, oluline on hoida omakeha puhas, eelkõige mürkidest ja kemikaalidest. Liigne hügieen ja mõttetud ilutooted ei tee tervisele samuti head, vaid hoopis nõrgendavad meie immuunsust ja muudavad meid bakteritele, viirustele ja haigustele vastuvõtlikumaks. Mõõdukus eelkõige. Kasutades vähem igasuguseid tooteid või valides looduslikuma alternatiivi, oled sa ise tervem ja keskkond puhtam. Sul on vähem asju ja rohkem ruumi. Sa säästad raha ja aega. Ja tegelikult näed ise ka loomulikumana parem välja. 🙂

 

 

Kasutatud kirjandus

http://www.thinkbefore.eu
http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=108
http://www.kliinik.ee/teemalehed/tervelaps/aid-21362/Uuringu-andmeil-võib-liigne-hügieen-mõjutada-immuunsüsteemi
http://www.scientificamerican.com/podcast/episode.cfm?id=can-it-be-bad-to-be-too-clean-the-h-11-04-06
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC416594/
https://en.wikipedia.org/wiki/Hygiene_hypothesis
http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/8373690.stm
http://www.davidsuzuki.org/publications/downloads/2010/DSF-report-Whats-inside-that-counts.pdf
http://minuoma.ee/tervis/?p=223
http://www.bioshop.ee/mis-on-looduskosmeetika
http://thegreenbeautyguide.com/100-ingredients-to-avoid-download/
http://juliaandlibby.com/2013/05/29/what-we-put-on-our-skin-is-just-as-important-as-the-food-we-eat/

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top