SÜNDMUSED
Home / Blogid / Läbimõtlemata tarbimine

Läbimõtlemata tarbimine

Tänapäeval kasvab rahvaarv üha kiirenevas tempos, olles muutunud ülemaailmseks probleemiks.
Läbi aegade on rahvaarv olnud suhteliselt stabiilne. Märgatavalt hakkas rahvaarv kasvama umbes 800 aastat e.m.a, siis kui inimesed muutusid paikseteks, hakkasid põldu harima ja loomi kasvatama . Umbes 1800 aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Praegu elab Maal peaaegu juba 7 miljardit inimest.

Sellise kasvutempo juures on aastaks 2050 rahvaarv üle 9 miljardi, mis pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid. Nagu meeletute jäätmete kogunemine, looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks ning toidu ja joogivee raskendatud hankimine.

Inimese põhitegevuseks on ajast aega olnud toidu hankimine. Kuna vanasti puudusid teadmised ja masinad, mis tänapäeval on iseenesestmõistetavad, tuli toit kätte väga raskelt. Seoses oskuste ja teadmiste arenedes, ning mitmesuguste abivahendite ja masinate kasutuselevõtuga muutus kergemaks füüsiline töö ja suurenes saagikus.

Kõik oleks justkui hästi aga tööstuse arenedes kasvas samas ka õhu, vee ja mulla saastatus. Keemiliste väetiste kasutamisel kasvab küll saagikus, kuid toiduainete kvaliteet langeb ja muld vaesub. Murettekitavaimateks probleemideks on ka inimtegevusest põhjustatud maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: väetised, mürkained, rasked masinad. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja – Ameerika lõunaosas ja Kesk – Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine.

Näljahäda mitmel pool maailmas ei ole ammu enam mingi uudis. Alatoitumus ja nälg ei ole ainult arengumaade probleem. UNICEF- i hinnangul ei saa ka Ameerika Ühendriikides, kus on kõige suurem alatoitumus arenenud riikide hulgas, 13 miljonit last , piisavalt süüa. Ka Ida -Euroopa üleminekuriikides on turumajandusreformid suurendanud nälgivate laste hulka. Ka iga 8 sas Eesti laps kannatab puuduse käes.

Toiduainete kättesaadavuse piiratust ja nälga ei põhjusta ainult rahvastiku kasv, vaid veel paljud faktorid, näiteks põuad, üleujutused, keskkonna ülekoormamine, loodusresursside vale kasutamine ja inimese hoolimatau suhtumine loodusesse, vaesus, sotsiaalne ebavõrdsus, korruptsioon, vahendite ebavõrdne jaotus, globaalse majanduse kõikumine, maailma kaubandusreeglid, ületarbimine, raiskamine, liigne (liha-) nõudlus jne.

Mis saab edasi ?

 

40 aasta pärast on maailmas 2 miljardit inimest rohkem. Kõik nad tahavad süüa, vett ja ulualust. Ja nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Vaja läheb rohkem vett, rohkem maad, rohkem toitu ja rohkem eluasemeid. Maakera aga pole kummist. Loodusvarad on otsakorral ning loodus reostunud. Juba praegu ei jätku 1 miljardile inimesele maailmas piisavalt toitu ja puhast joogivett.

Toiduainete tööstuse ülikiire kasv jäi ajavahemikku 1950 – 1984. Võrreldes eelmainitud kõrgperioodiga on toiduainetööstuse kasvutempo tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga.

Tänapäevane põllumajanduslik tootmine oleneb igal toidutootmise astmel naftast ja fossiilkütuste derivaatidest. Naftakemikaale kasutatakse väetistes, pestitsiidides ja pakendamisel, bensiini aga kasutatakse nii talu töövahendite käigus hoidmiseks kui ka toidu transpordiks kaugel paiknevatele turgudele.

Kuna teadlased on ühisel seisukohal, et uute põllu- ja karjamaade juurdetegemine on majanduslikult mittetasuv ja enamikul juhtudel lühiajalise efektiga ja looduskeskkonna tasakaalu rikkuv, tuleb leida probleemi lahendamiseks teisi teid. Ka mehhaniseerimise kasv ja uute väetiste täiendav kasutuselevõtt ei lahenda probleemi, pealegi põhjustaks see varem või hiljem ökoloogilise katastroofi.

Loodusressursside ebaefektiivne kasutamine

 

Vesi

Toidukriisi ületamisel saab veepuudus suuremaks piirajaks kui maapuudus. Põhjavesi on inimese elutegevuseks üks tähtsamaid loodusvarasid.Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et hinnanguliselt puudub ligi 3 miljardil inimesel 2015. aastal ligipääs joogikõlblikule veele veevarude kahanemise või reostunud vee tõttu.

  • 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele.
  • 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse.
  • Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul.
  • Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib.
  • Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.
  • Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last.
  • Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett.
  • Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.

http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10668
http://en.wikipedia.org/wiki/Water

 

Peidetud vesi mida me kasutame:

0,5 kg. beefsteiki võtab 6810 l. vett
0,5 kg. kanaliha võtab 1773 l. vett
0,5 kg juustu võtab 2273 l vett
3,331 l. kohvi võtab 3331 l. vett
3,8 l. veini võtab 3816 l. vett
3,8 l. piima võtab 3331 l. vett
0,5 kg. nisu võtab 500 l. vett
0,5 kg. kartulit võtab 450 l. vett
1 T särk võtab 2700 l vett
500 lk. paber võtab 5000 l. vett
1 õun võtab 70 l. vett
1 muna võtab 200 l. vett

Vaata lisa :http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/

virtual-water-use

Reostunud veed ja ülepüük on kalavarud kadumise piirile viinud

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aastaraportist selgub, et 52% maailma merede kalavarudest on ülepüügiga kadumise piirile viidud. Neljandikust kalade asurkondadest püütakse välja rohkem, kui nende püsimajäämiseks on lubatav. Maailmamerede kalavarud võivad lähima 35 aasta jooksul väheneda peaagu kaks korda. Selles on süüdi kliimamuutused ja inimeste hoolimatu käitumine, mis väljendub ülepüügis ja reostamises, kirjutab oma aruandes Üleilmse Loodusfondi WWFi Vene mereprogrammi juht Konstantin Zgurovski. “Muu hulgas puudutab see ka mereimetajate ja -lindude massilist hävimist – seda mõjutab nende toidulaua moodustavate merefauna ülepüük,” lisas Zgurovski WWFi aruandes. WWFi andmetel on üle maailma kalapüügiga seotud rohkem kui 120 miljonit inimest ning igal aastal sellest teenitav kasum moodustab umbes 55 miljonit USA dollarit. Rahvusvahelisest uurimusest selgub, et kui praeguse mahuga kalapüük jätkub, siis on 2048. aastaks kalavarud hävinud. Sajandi keskpaiku ei ole maailma meredes enam kalu, mida püüda, teatab ajakiri Science BBC vahendusel.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/wwf-maailma-kalavarud-vahenevad-90-vorra.d?id=64601012 http://uudised.err.ee/index.php?0571789 http://www.epl.ee/news/valismaa/uurimus-sajandi-keskpaigaks-on-maailma-kalavarud-otsas.d?id=51062793

Liha on kõige ebaökonoomsem ja ebaefektiivsem toit

20121211-PAPER01_REV01_Fig10_WF-consumption2

Ülemaailmne lihatööstus on alla kugistanud üle kolmandiku maailma põllumajandusmaast ja ära kaaninud tohutu hulga maailma fossiilkütuse varudest nii, et ainult väike osa maailma elanikkonnast võib nautleda maailma toiduahela ülemises otsas, sellal kui sadade miljonite ülejäänute osaks on alatoitlus, nälg ja surm.

Loomade kasvatamine toiduks on kohutav viga loodusressursside kasutamisel, mitte ainult maa, vaid ka vee suhtes. On kindlaks tehtud, et liha tootmine nõuab 8 korda rohkem vett, kui seda oleks vaja juurvilja ja teravilja kasvatamiseks. See tähendab, et samal ajal kui miljonid inimesed kogu maailmas nälgivad, kasutavad teised tohutuid alasid viljakat maad, vett ja teravilja üheainsa eesmärgiga – süüa liha, mis tasapisi lõhub inimeste tervist. Ameeriklased tarbivad tänu lihaloomade kasvatamisele rohkem kui tonn teravilja inimese kohta aastas, samal ajal kui maailmas keskmiselt inimene tarbib aastas 181 kilo teravilja. Kunagine ÜRO peasekretär Kurt Waldheim on öelnud, et peamiseks nälja põhjuseks kogu maailmas on rikaste riikide toidutööstus, ja ÜRO on tungivalt soovitanud nendele riikidele vähendada lihatarbimist. Paljude teadlaste meelest seisneb toitumisvaldkonna globaalse kriisi probleemi õige lahendus selles, et järk-järgult asendada lihatoit taimetoiduga. “Kui me oleksime taimetoitlased, võiksime unustada, mis on nälg sellel maal. Lapsed sünniksid, kasvaksid hästi toitudes ja saaksid elada õnnelikku ja tervet elu. Loomad saaksid elada vabaduses, loomulikes tingimustes, selle asemel, et tohututes kogustes kunstlikult paljuneda ja seejärel sattuda tapamajja”. (B. Pinkus – “Juurviljad – hüve peamine allikas”).

FAO käsitles seda teemat 2006. aastal avaldatud uurimuses “Kariloomade pikk vari: keskkonnaalased küsimused ja valikud”. Raporti kohaselt läks ainuüksi 2002. aastal kariloomade toiduks 670 miljonit tonni teravilja, mis moodustab ülemaailmsest viljasaagist kolmandiku. Probleem on, et üha suurem hulk maailma haritavast maast toodab söödavilja, mis puudutab otseselt toidu taskukohasust maailma kõige vaesemate inimeste jaoks. Veelgi hullem on aga see, et FAO hinnangul maailma lihatoodang 2030. aastaks kahekordistub, mis tähendab, et veel suurem osa allesjäänud põllumaast toodab inimtoidu asemel loomasööta.

Teravilja kasutamine liha saamiseks on meeletu raiskamine. Statistika, mille avaldas USA põllumajandusministeerium, tunnistab seda, et ühe kilo liha saamiseks on tarvis sööta loomadele 16 kilo teravilja. (Sealsamas lk 10). Oma raamatus “Dieet väikesele planeedile” laseb Frances Moore Lappe meil ette kujutada, et me istume suure biifsteegitaldriku ees. “Aga nüüd kujutage ette, et samas ruumis istub 45-50 inimest, ja igaühe ees on tühi taldrik. Teravilja, mida kulutati teie ühele biifsteegile, jätkuks küllaga, et täita kõigi nende viiekümne inimese taldrikud pudruga”.(Sealsamas lk 235). Rikastes riikides toidetakse kariloomi mitte ainult oma viljaga, vaid ka valgurikaste toiduainetega, mida ostetakse vaestelt riikidelt. Georg Borgström, toiduainete jaotuse geograafia spetsialist, märgib, et kolmandik aafrika maapähkli saagist (valgu sisalduse poolest ei jää maapähkel lihale alla) läheb rikaste riikide kariloomade ja lindude söödaks. (Georg Borgström, tsiteeritud Frances Moore raamatu järgi, Diet for a Small Planet, p 25).

Kui selle asemel, et toita viljaga kariloomi, me säilitaksime vilja ning jagaksime vaestele ja nälgivatele, me saaksime kerge vaevaga toita kõiki kroonilises alatoitluses inimesi terves maailmas. Kui me sööksime kasvõi poole sellest lihast, mida me sööme, saaksime kokku hoida sellise toidukoguse, millest jätkuks, et toita kõiki arenevaid riike. Traagiline ja šokeeriv tõde seisneb selles, et 80-90% kogu Ameerikas kasvatatavast teraviljast läheb loomasöödaks. Harvardi dietoloogi Jean Mayer’i hinnangutel vabastaks lihatootmise vähendamine vaid 10% võrra nii palju teravilja, et seda jätkuks 60 000 000 inimese toitmiseks. (Jean Mayer, tsiteeritud USA toitlustamise-, rahvastiku vajaduste ja toiduainetestrateegia-alasest ettekandest USA Senati valimiskomisjonis(Washington, D.C.: February 1977), p. 44).

Enamus ameeriklasi tarbib igapäevaselt lubatud valgunormist kaks korda rohkem. Üks nael (453 g) liha valku on 12 korda kallim kui sama kogus taimset valku. Organism on võimeline omandama ainult 10% lihas sisalduvatest valkudest ja kaloritest. Sööda kasvatamiseks kariloomadele kasutatakse tohutuid maa-alasid. Seda maad saaks kasutada palju viljakamalt, kui kasvatada seal teravilja, uba või teisi kaunviljalisi. Näiteks pullide kasvatamisel on ühe naela (453 g) lihavalgu saamiseks vaja 1 aaker maad sööda kasvatamiseks, aga kui külvata samale maale sojaube, siis me saame ligikaudu 8 kilo sojaube! Teisisõnu, selleks et süüa liha, on tarvis 17 korda rohkem maad kui selleks, et süüa sojaube või teisi kaunviljalisi. Samas kaunviljad toodavad valku pindalaühiku kohta kümme korda rohkem ja lehtjuurviljad koguni 15 korda rohkem, kui saadakse näiteks loomalihast.

Sel määral, kuidas suureneb liha tootmine, ostavad rikkad riigid aina rohkem ja rohkem leiba sigadele ja kariloomadele söödaks. Leiba, mida varem kasutati söögiks inimestele, hakati müüma kõige kõrgema hinnaga, määrates seega surmale lugematu hulk inimesi. Liha – see on toit, mida tarbib vähemus enamuse arvelt. Liha tootmiseks läheb kariloomade söödaks teravili, mida võib kasutada inimeste toitmiseks. USA põllumajandusministeeriumi andmetel kasutatakse enam kui 90% USA-s toodetavast teraviljast kariloomade ja lindude, lehmade, sigade, lammaste ja kanade nuumamiseks. (Frances Moore, Diet for a Small Planet, New York Ballantine Books, 1975, p. 12).

Tegelik küsimus on, kas seisus, kus naftahind kergitab toiduhindu, peaksime söötma vilja loomadele või hoopis inimestele. Ja sellest pole ükski maailma liidritest valmis rääkima.

http://ucsusa.org/food_and_agriculture/our-failing-food-system/industrial-agriculture/cafos-uncovered.html

Kliima soojenemine

Olukorras, kus naftahind jätkab tõusmist – saab lõhe ületoidetud rikaste ja alatoidetud vaeste vahel ainult laieneda, viies maailmani, kus aplus elutseb keset nälgimist. Asja teeb veelgi hullemaks see, et lihatoodang on kliimamuutuse tähtsuselt teine põhjus. Kui rikkamate inimeste toitumine põhjalikult ei muutu, siis ei tarvitse tsivilisatsioon ellu jääda.

Loomakasvatustööstus tarvitab ühe naela (0,45 kg) teraviljaga toidetud loomaliha tootmiseks ühe galloni (3,8 liitrit ) väärtuses bensiini. Selleks et rahuldada keskmise neljaliikmelise perekonna aastast lihavajadust – see on umbes 260 naela –, läheb tarvis üle 260 galloni fossiilkütust. Kui see kütus ära põletada, vallandub atmosfääri 2,5 tonni süsihappegaasi – sama palju kui keskmine auto paiskab atmosfääri kuue tavapärase sõidukuuga.

Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli esimees Rajendra Kumar Pachauri ( 2007. aasta Nobeli rahupreemia kaaslaureaat), on palunud tarbijaid üle maailma, et need vähendaksid esimese sammuna kliimamuutuste vastu oma lihatarbimist.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni uurimus teatab, et kariloomad annavad 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. See on olulisem kui transport. Sellal kui kariloomad annavad üheksa protsenti inimtegevusega seotud süsihappegaasist, toodavad nad märksa suurema koguse märksa kahjulikumaid kasvuhoonegaase. Kariloomad tekitavad ka emissioonidest 65 protsenti lämmastikoksiidide, mis pärineb valdavalt sõnnikust. Kariloomad väljutavad veel 37 protsenti inimtegevusega seotud metaanist – gaasist, mis mõjutab planeedi soojenemist 23 korda rohkem kui süsihappegaas.

Reaalsete “toiduainete puudujäägi” taga seisvate faktide uurimine on alus mõistmaks, kuidas me saaksime õigesti kasutada maailma ressursse.

http://www.epl.ee/news/arvamus/jeremy-rifkin-toidukriis-ja-kliimamuutus-salajane-seos-lihaga.d?id=51135783 http://www.fao.org/newsroom/en/news/2006/1000448/index.html http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7600005.stm http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1839995,00.html http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/es702969f

 

On küllalt maad, et rahuldada igaühe vajadused, kuid ei ole piisavalt maad selleks, et rahuldada igaühe aplust

 Mahatma Gandhi

images-4

Nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata. Nälja probleem maailmas on tekitatud kunstlikult. Isegi täna toodetakse maailmas tunduvalt rohkem toiduaineid, kui on vaja selleks, et toita kogu planeedi elanikkond. Probleem on selles, et me kulutame neid toiduaineid täiesti mõttetult.

Vaatamata sellele laialt levinud müüdile, tuleneb toiduainete puudus mitte viljaka maa puudumisest või ülerahvastusest, vaid toiduainete tootmise- ja jaotamise kontrolli kontsentreerumisest ning internatsionaliseerumisest. Majanduskriisidest ning pankade ja riikide vahelistest laenukoormuste nõiaringidest.

Tegelikult siin ei ole “maa puudust” või “toiduainete puudust”. Kui eesmärgiks oleks kasutada maailma ressursse inimkonna vajaduste rahuldamiseks, oleks eesmärki lihtne saavutada. Kuid kui eesmärgiks on vähemuse maksimaalne kasu, muutume me traagilise situatsiooni pealtnägijateks planeedil, kus pool elanikkonnast nälgib. Seega pole küsimus mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises.

Vastupidiselt arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Seetõttu võetakse rikastelt riikidelt laenu. Suur osa arenguriike on väljapääsmatus olukorras, kuna nende riikide võlakoorem on kasvanud üle pea ning vanade võlgade tasumiseks tuleb võtta järjest uusi laene. See tähendab, et need riigid on sattunud nõiaringi, kus nad on sunnitud tasuma niigi rikastele riikidele suuri intresse, kannatades samal ajal suures puuduses ja vedades oma riigist nälgivate laste nina alt välja toitu mida nad ise on kasvatanud, et maksta võlgu. Seoses näljaga nõrgeneb inimese tervis ja langeb aju töövõime, mille all kannatab omakorda majandus.

Kesk-Ameerikas, kus üle 70% lastest nälgib, kasutatakse 50% maad kommertskultuuride (näiteks lillede) kasvatamiseks, mis toob stabiilset kõrget kasumit, kuid mis on luksus riigi jaoks, kus nälgivad lapsed. Sel ajal, kui rahvusvahelised korporatsioonid kasutavad parimaid maid kommertskultuuride kasvatamiseks (kohvi, tee, tubakas, eksootiline toit), enamus põllumehi on sunnitud harima soostunud, jäärakutest läbisöödud maid, kus on väga raske midagi kasvatada.

Kõigest mõned korporatsioonid reguleerivad ja kontrollivad toiduainete jõudmist miljardite inimesteni, olles peaaegu kogu selle tööstuse peremehed. Nad on üldtunnustatud ja on omandanud poliitilise mõjukuse. Üks viisidest, mis annab hiiglaslikele korporatsioonidele võimaluse kontrollida turgu, seisneb selles, et järk-järgult haaratakse kõik toiduainete tootmise etapid. Näiteks toodab üks hiiglaslik korporatsioon põllumajanduslikke masinaid, toiduaineid, väetisi, kütust, konteinereid toiduainete transportimiseks. Sellesse ketti on lülitatud kõik lülid, alustades taimede kasvatamisest ja lõpetades kaubandusäriga ning supermarketitega.

Hiiglaslikud korporatsioonid on ilmne majanduslik jõud: USA-s valdab vähem kui 1/10% kõikidest korporatsioonidest rohkem kui 50% nende ühisest tulust. 90% kogu teravilja turust on vaid kuue korporatsiooni kontrolli all. Põllumajanduslikud korporatsioonid otsustavad, mida täpselt, kui palju, mis kvaliteediga nad hakkavad kasvatama ja kui kallilt nad hakkavad seda müüma. Neil on võim suurtes ladudes toodangut kinni hoida, rikkudes seega toiduainete varustamist, tekitades nii kunstlikult nälga. Kõike seda tehakse, et tõsta hindu.

Väikesed farmerid ei saa neile vastu astuda, sest korporatsioonid võivad järsult langetada toiduainete hinda, laostades nii väikefarmereid, ja peale nende laostamist tõsta terves oma mõjupiirkonnas hinda endisest kõrgemale. Alates Teisest maailmasõjast on farmerite arv USA-s poole võrra vähenenud; iga nädal jätab rohkem kui tuhat farmerit oma farmid. Ja kõik see toimub vaatamata USA põllumajandusministeeriumi hiljutiste uuringute tulemustele, mis tõestasid, et pisikesed sõltumatud farmid suudavad toota toiduaineid kiiremini ja efektiivsemalt kui hiiglaslikud põllumajandusfarmid.

Riigitegelased, kes püüavad korporatsionidele vastu astuda, represseeritakse põllumajandusäri politsei poolt. Riiklikud ametikohad (näiteks põllumajandusministeeriumi sekretär jne) saavad regulaarselt endale põllumajandusäri administratsiooni liikmed. Rahvusvahelised gigandid on saavutanud suurt edu oma eesmärgini jõudmises, milleks on maksimaalse kasu saamine. Seda saavutatakse maksimaalse hinnakasvuga ja valmis toodangu kinnipidamisega, mis võimaldab luua defitsiiti, ja seejärel tõsta hindu fantastilise kiirusega. Rahvusvahelised korporatsioonid ostavad aina enam ja enam maad. Uuringud, mis viidi läbi 83 riigis üle maailma näitasid, et kõigest 3% maavaldajaid valdab 80% põllumajanduslikke maid. Sel moel on olukord väga kasulik väikesele inimestegrupile ja toob suuri kannatusi kõigile teistele.

Mida siis teha?

Jeremy Rifkin Eesti Päevalehe arvamus rubriigis kirjutab; “Me peaksime pingutama ka selle nimel, et võõrutada põllumajandus rasketest fossiilkütustest ja kemikaalidest ning ka geneetiliselt muundatud toidu tootmistehnoloogiast orgaanilisemate ja agroökoloogiliste lahenduste poole, vähendamaks toidukasvatuse maksumust.
Meie pühendumusele energiasäästule ja üleilmse soojenemise jalajälje vähendamisele majanduses ja transpordis peaks lisanduma vähemalt sama agressiivne tegevus põllumajanduse praktikas. Lõppkokkuvõttes on nihe söödatootmiselt toidutootmisele ja keemiliselt orgaanilisele põllumajandusele ainsad pikas perspektiivis elujõulised vahendid, et toime tulla globaalse toidu- ja kliimamuutuse kriisiga. Maailma rikkad ja hästi toime tulevad tarbijad peavad tegema teadliku toitumisvaliku oma kaasinimeste ja ühise planeedi huvides. Valitsused peavad tegema sama. Aeg hakkab otsa saama.”

http://www.epl.ee/news/arvamus/jeremy-rifkin-toidukriis-ja-kliimamuutus-salajane-seos-lihaga.d?id=51135783

Kas hoiame kramplikult kinni oma ennasthävitavast elustiilist ja toitumisharjumustest, pigistades emakeselt maalt välja rohkem kui ta suudab anda, toetades samas suuri rikkaid korporatsione ja maailmanäljahäda või muudame oma elustiili ja toidueelistusi?

Unknown

Saab ju tarbida ka niipalju kui sinu kehal tõesti vaja läheb, näidates nii austust ja hoolimist ka teiste kaasmaalaste suhtes. Iga sinu valik loeb. Iga sinu amps mõjutab loodusressursse ja kõiki inimesi kogu maailmas. Kui hoolid siis :

  • Vali mahetoodang väiketalunikult, eriti hea kui see on pärit sinu kodumaalt või selle lähiümbrusest. Miks mitte kasvatada omale toitu ise.
  • Kasuta säästlikumalt vett.
  • Kas iga ostetud uus riideese on tõesti väärt seda kulu?
  • Mõtle – vaid 1 tükk liha sinu taldrikul jätab söögikorrast ilma 50 inimest.
  • Juba 1 lihavaba päev nädalas, on tohutu suur kasu tervele maailmale.

 

Kasutatud kirjandus

http://environment.nationalgeographic.com/environment/freshwater/embedded-water/
http://www2.epa.gov/science-and-technology
http://www.fao.org/newsroom/en/news/2006/1000448/index.html
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7600005.stm
http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1839995,00.html
http://ucsusa.org/food_and_agriculture/our-failing-food-system/industrial-agriculture/cafos-uncovered.html
http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/es702969f
http://www.fastcompany.com/1536686/food-miles-debunked
http://www.independent.co.uk/environment/climate-change/cow-emissions-more-damaging-to-planet-than-co2-from-cars-427843.html
http://www.teaduselust.ee/taimetoitlusest.html#19
http://michaelbluejay.com/veg/environment.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Water
http://www.jayhanson.us/page36.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_rahvaarv

http://www.nato.int/docu/review/2011/Climate-Action/Population_growth_challenge/ET/index.htm
http://www.hot.ee/allen/food.htm
http://www.ohtuleht.ee/322893
http://www.terveilm.net/?id=9&tag=42

Vaata ka filme nagu:

Ülerahvastatud maailm (How Many People Can Live in Planet Earth?, Inglise 2009)

ja

Liha (LoveMEATender, Belgia 2011)

Mõlemad filmid on jooksnud ka ETV2

http://etv2.err.ee/vaata_tana/71ca113b-a186-42b6-82bd-08679ebdc239?day=1

 

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top