SÜNDMUSED
Home / Blogid / Eesti laste tervis ja toitumine

Eesti laste tervis ja toitumine

Inimene omandab oma toitumisharjumused juba varajases lapsepõlves. Hilisemas elus on märksa raskem juba midagi muuta. Ehk see mida sa sööd lapsepõlves mõjutab ka kõiki hilisemaid toitumisharjumusi sinu elus, millest omakorda oleneb sinu tervis ka täiskasvanuna. Seetõttu on iga lapsevanema südameasi anda oma lapsele tervis kogu eluks.

Eesti laste tervis

Eestlased on harjunud mõtlema, et jah seal Ameerikas või Inglismaal või Soomes on ülekaal, allergiad ja lapsed söövad rämpstoitu. Meie siin ikka toitume palju tervislikumalt ja anname oma lastele puhast kodumaist toitu.

Kas ikka on nii?

Loomulikult on hea valida esmajärjekorras toit oma lähiümbrusest. See, et toit on kodumaine, ei tähenda aga enam ammu seda, et see oleks tingimta ka pestitsiidide, fungitsiidide, loomse toidu puhul ka kasvuhormoonide ja antibiootikumide vaba. Lisaks sellele sisaldab loomasööt ka GMO-d ( teravili, soja, mais jne.), mis mõjutab otseselt liha , piima ja munade kvaliteeti. Kasuks ei tule kindlasti ka toidu liigne töötlemine, rafineerimine ja lisaainete lisamine.

On teada fakt, et eestlased on üks kehvema tervisega riike terves Euroopas. Eesti vastsündinuil jääb tervena elada vähem aastaid kui mis tahes teise EL-i riigi elanikel. Laste hulgas on vohama löönud tähelepanuhäired, hüperaktiivsus, autism, diabeet jne. Pidevalt kasvab ülekaaluliste inimeste osakaal, sealhulgas ka rasvunud laste hulk. Palju esineb allergijaid, toidutalumatusi ja toitumishäireid. Laste hulgas on kasvanud nõudlus ka hambaravi teenuste järele.

Terviseprobleemid tekivad lastel juba enne kooli. Riikliku programmi „Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005” raames tehtud uurimistööst järeldati, et 2/3 koolilastest toitub ebatervislikult ja 27% liigub vähe. Kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemuste alusel söövad Eesti kooliõpilased naaberriikide õpilastest oluliselt vähem puu- ja köögivilja.

Iga vanem unistab, et tema laps oleks terve, tugev ja andekas

Kes meist ei soovi anda oma lapsele parimat. Kuid kui paljud vanemad pööravad tähelepanu sellele mida see laps siis sööb. Paljud vanemad väidavad, et neil pole lihtsalt aega pidevalt laste toidulauda jälgida ning neid tervislikumalt sööma suunata. Siin tuleks endale teadvustada, et haige , väsinud, keskendumisraskustega ja tujukas laps nõuab tunduvalt rohkem aega kui igapäevane tervisiku toitumise sisse juurutamine.

Tervislik toit on kulukas. Kindlasti mitte kulukam kui haige lapse peale kulutatud aeg ja ravimid.

Osa vanemaid kurdavad ka lapse sõprade halva mõju üle, kes söövad teisiti. Kuid on ju iga lapsevanema kohus seista oma lapse tervise ja heaolu eest, sõltumata sellest, missuguseid valikuid teevad teised vanemad. Kui laps kasvab suuremaks, võib selguda, et tema sõprade kodused reeglid ja kohustused erinevad veel paljudes asjades, nagu näiteks alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine, ropendamine jne. Kas laseksite siis oma lapsel samuti toimida pelgalt seetõttu, et teised vanemad ju ei keela?

Või on hoopis sellised vanemad, kes enda arvates annavad lastele väga tervislikku toitu, kuid lapsed on ikka haiged või pahurad. Tihti on lugu aga selles, et vanematel pole tegelikkuses õrna aimugi, mis on lapse jaoks tervislik toit. Seda ei saa ka pahaks panna, kuna toiduteemalist infot tuleb ustest ja akendest. Siin on vaja lihtsalt põhjalikult uurida ja ise ka kaasa mõelda ning teha sellised valikud kus tõepoolest on näha, et laps on rõõmsameelne ja terve nii füüsiliselt kui vaimselt.

Milline on Eesti lapse toidulaud?

Statistikaamet uuris 2004 aastal eestlase toidulaua koostisosasid. Selgus, et peamine eestlaste toiduaine on kartul. Sellele järgnevad piimatooted, teraviljatooted, mahlajoogid, sealiha ja värskest kraamist kapsas ja õun. Eriti halvad on laste toitumisharjumused, kes suurema osa oma taskurahast kulutavad karastusjookidele, maiustustele ja krõpsudele.

Lasteadeades, koolides ja ka paljudes kodudes jäävad silma kindlad toidud, mida lastele järjepidevalt ja igapäevaselt pakutakse. Menüüs on rohkelt piimatooteid, eriti suur on just magustatud piimatoodete osakaal nagu kohupiim, kohukesed, jogurtid, jäätised, ka juustu jne. Teine suur hitt on valge rafineeritud nisujahu ja sellest tehtud toidud- sai, makaronid, pudrud, pizzad, koogid, muffinid, küpsised jne. Kindlasti ei puudu ka laste laualt lihatooted nagu viinerid, vorstid, singid, lihapallid jne.
Suhkrust parem ei räägigi, seda lisatakse putrudele, kookidele, küpsistele, magustoitudele. Kommid, mahlad, morsid, limonaadid jms. suure suhkrusisaldusega joogid on laialdaselt kasutatavad ja tunnustatud laste menüüdes.

Probleemsed kohad eesti laste toitumises

Suhkrul ja jahutoodetel on suur osa meie toidulauas. Eesti on suhkru tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas väga kõrgel kohal. Noori suunatakse teadvustama oma suhkrutarbimist ning tegema tervislikumaid valikuid toitumise osas. Lähtutakse varasematest laiaulatuslikest uuringutest, mis näitavad, et Eesti lapsed tarbivad WHO ( Maailma tervishoiu Organisatsioon) soovituslikust maksimaalselt 10% päevasest sahharoosi normist tunduvalt rohkem, lausa 15%. Lisaks ohustab koolilapsi kõige enam just ebatervislik toitumine (Haigekassa, 2006)

Suhkrutarbimise vähendamiseks ja inimeste toitumise teadlikkuse tõstmiseks on Eestis läbi viidud mitmeid kampaaniaid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. Näiteks koolis tasuta puuviljade jagamine, kuna uuringute alusel tarbib Eestis puuvilju iga päev vaid iga kolmas laps. Eesmärgiks on edendada laste tervislikku toitumist ning vähendada laste ülekaalulisuse kasvu. (Põllumajandusministeerium, 2009).

Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi poolt 1997. aastast läbi viidud koolitoidu menüüanalüüside tulemusi, mis on näidanud, et laste toidus on põhivigadeks vitamiinide C ja D vähesus, mineraalainetest raua ja kaltsiumi vähesus ning küllastunud rasvhapete ja naatriumi (Na) liig, samuti vähene veesisaldus (Eesti toitumis- ja toidusoovitused, 2006).

Eesti laste tervisliku toitumise soovitused

 

Puu ja köögiviljad

Väga oluline on tõsta Eesti laste menüüs just köögi- ja puuviljade hulka. Ideaalis peaks paljude Euroopa riikide tunnustatud toitumissoovituste järgi laps sööma vähemalt 3 portsjonit puuvilja päevas. Soovitatakse süüa ka nn. vikerkaarevärve. Seetõttu ei piisa kindlasti ainuüksi kartuli söömisest. Väga tervislik on süüa aedvilju toorelt ehk siis ilma küpsetamata ja ilma suhkrut, soola ja muid lisaaineid lisamata. Toorena soovitatakse süüa lausa 50 % päevasest kogusest. Hea uudis on see, et lastele üldjuhul maitsevadki kapsas, porgand ja kaalikas tooretena palju rohkem.

Tervise ameti määruse kohaselt on lastele punkti 5 ja 6 kohaselt ette nähtud köögivilju (soovitavalt värskelt ja kohaliku päritoluga) pakkuda vähemalt iga päev ja puuvilju vähemalt 3 korda nädalas.

MTO ja Tervise Arengu Instituudi juhise kohaselt peaks mitu korda päevas sööma erinevaid köögivilju ja puuvilju. ETTA toidupüramiid, mis on tehtud Harvardi püramiidi järgi on samuti soovitatud ära süüa 3-4 portsjonit puuvilja, köögivilju aga lausa 5-7 portsjonit päevas.

Teraviljad

Kuigi viimasel ajal on rafineerimata täisteraviljade tähtsus tõusnud, siis lastele pakutakse ikka veel valdavalt rafineeritud( tugevalt töödeldud) jahutooteid nagu pasta, sai, koogid, saiakesed, küpsised jne. Oluline on teada et kõik valgest rafineeritud jahust tooted, ka valge riis, käituvad organismis samamoodi nagu suhkur, tõstes energia koheselt väga kõrgele ja natukese aja pärast viies energia juba väga alla. See oleks nagu sõit ameerika mägedel, mida iseloomustavad hästi ka ühel hetkel eufoorias ja teisel hetkel juba jonnivad lapsed. Seepärast lapsed neid tooteid armastavadki kuna nad teavad, et hetk pärast söömist valdab neid õnne ja rahulolu tunne. Kahjuks see tunne on vaid üürike ja juba järgmisel hetkel on vaja uut “laksu”.

Saiakesed, pasta ja muu selline on kiirelt imenduvad süsivesikud, mis soodustavad kestval tarbimisel diabeeti, rasvumist, kõhukinnisust, põletikke, hilisemas elus südamehaigusi jne. Samuti ei sisalda need tooted vitamiine ning mineraalaineid, nende nn. tühjade kalorite seedimiseks peab organism võtma lapse kasvavalt kehalt seedimiseks puuduolevad ained.

Täisteraviljad on rafineerimata, aeglaselt imenduvad süsivesikud, kiudaine, mineraalide ja vitamiinide rikkad, soodustades seedimist. Teravilja soovitatav päevane kogus on 3-5 portsjonit päevas. üks portsjin on näiteks viil leiba.

Piimatooted

Enamus inimesi teab vaid seda, et piim ja piimatooted on ainukesed kaltsiumi allikad, kuid mitte seda, et nende kestval ületarbimisel võib tekkida suur oht tervisele.

Meil siin Eestis on piimatoodete valik väga lai, kuid enamus lastele mõeldud piimatoodetest on suure suhkru ja rasva sisaldusega, täis lisaaineid. Jäätis, magustatud jogurtid, kohupiimad, kohukesed ja paljud muud taolised tooted on väga kaugel tervislikust toidust. Näiteks Inglismaal pole pooltki sellist piimatoodete sortimenti, ka tarbitakse seal piimatooteid palju vähem, kuid nende luud ja hambad on tunduvalt paremas seisukorras kui meil.

Inimesed ei tea eriti ka seda kui palju piimatooteid päevas võib üldse laps süüa. Näiteks juust on suure soola ja rasvasisaldusega ning seda on soovitatud ETTA toitumisjuhistes täiskasvanule süüa mitte rohkem kui 60 g. päevas. Väikelastele ei ole juust kindlasti parim toiduaine.

Lapsele, sh väikelapsele (v.a imik) pakutav ööpäevane piimakogus ei tohiks olla üle 400 ml. Klaas piima on juba u. 200 ml. , väike jogurtitops 150 ml. Kui toiduvalmistamisel kasutada samuti piimatooteid on ületarbimine väga kiirelt tekkima.

Liiga suures koguses piima joomine võib rahuldada küll energiavajaduse, kuid põhjustada küllastunud rasvhapete liigtarbimist ning toitainete defitsiiti, sh. rauavaegust ja rahhiiti. Ühekülgne piimatoit takistab raua imendumist ja põhjustab lastel toitainete vaegust ja rauapuudusaneemiat (Eesti Arst 8, 2001, lk 331-333).

Lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele hoiatavad lastearstid kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas võib piim sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas mida meil poodides müüakse hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Lehma või mõne muu looma piim ja sellest tehtud tooted ei ole hädavajalikud lapse menüüs, kuna vähemalt 2 aastaseni peaks laps saama WHO andmetel oma ema piima. Kui see tõesti ei õnnestu, siis tuleks mõelda taimsete piimade või äärmisel juhul ka kitsepiima peale. Veel mõni aeg tagasi olid meil olemas ammed, kes imetasid vajadusel teiste inimeste lapsi. Näiteks shimpansid, ehk inimese kõige lähemad sugulased imetavad oma poegi u. 5 aastat ja nende keskmine vanus on u. 50 aastat.

Väikelaps saab aga vajamineva kaltsiumi kätte sealt samast kus seda ka kõik teised liigid seda loodusest saavad ja vaid mõned sajad aastad tagasi ka inimkond ise. Ükski teine liik ei toitu rinnapiimast pärast imetamisperjoodi. Kaltsiumit saab ka sellistest toitudest nagu seemnetest, pähklitest, brokolist, lillkapsast, apelsinist, kaunviljadest, kuivatatud puuviljadest, rohelistest taimedest, täisteraviljadest jne. Selleks , et kaltsium imenduks on vaja lasta lastel võimalikult palju liikuda, eriti just päikese ehk D vitamiini käes. Kaltsiumi imendumist takistab lastel eelkõige suhkur.

Kui aga kuidagi ei saa ilma piimatoodeteta, siis lapse jaoks on parimad mahe tooted- naturaalse rasvasisaldusega piim, maitsestamata jogurt ja teised hapendatud piimatooted nagu keefir või pett.

Loe lisa piima teemal : http://www.kehakeel.ee/2012/08/piim-kas-vajalik-toiduaine-meie.html
http://toitumistarkus.ee/kust-elevandid-oma-kaltsiumi-saavad-ehk-8-suureparast-taimse-kaltsiumi-allikat/

Liha ja lihatooted

Lastele soovitatakse hakata andma liha juba kuuendast elukuust, kuna vastasel juhul ohustab neid rauapuudus aneemia. Raua vajaduse rahuldavad samas ka paljud teised toiduained nagu näiteks kaunviljad, maasikad, vaarikad jne. Täisväärtuslik lisavalk tuleb kaunvilja ja teravilja kombineerimisel.

Kõik teavad, et laps peab kindlasti saama liha, kuid vaid vähesed teavad, et mitte igasugust liha ja mitte igapäevaselt. Isegi juba Eesti laste riiklikus toitumisjuhistes ei soovitata anda lastele liiga rasvast nagu sea -ja loomaliha igapäevaselt, kindlasti mitte mitu korda päevas. MTO soovitab asendada rasvane liha ja lihatooted ubade, kaunviljade, läätsede, kala, linnuliha või tailihaga. Liha või linnuliha anda vähemalt 2 korda nädalas, kala 1 kord nädalas.

Määruse 10 punkti kohaselt ei pakuta koolieast noorematele lastele maksast valmistatud toite. Maks sisaldab küll olulisi toitaineid, kuid sisaldab ka raskemetalle, mis mõjutavad lapse arengut.

Parima kvalteediga on metsiku looma või mahedalt peetud loomade liha ja munad. Toitumisjuhistes on munad, liha ja kala ühel pulgal. Mis tähendab seda, et muna, liha ja kala on tegelikult võrdsed. Süües muna on toitainete koostis laiaslaastus sama nagu liha või kala puhul. Maksimaalne norm tervislikus toitumises on 2 muna päevas, mis ühtlasi katab ka loomsete toitainete päevase soovituse ( ETTA toitumisjuhised)

Suur osa vanematest teeb vea ka sellega, et pakutakse lapsele liha asemel lihatooteid. Need on kaks täiesti erinevat asja. Viiner ei ole sama, mis liha, isegi kui see ei sisalda E aineid. Mitte ükski lihatööstus ei pane viinerisse liha, sest siis oleks see ju liha, mitte viiner. Keegi ei hakkaks müüma liha viineri hinnaga. Vorstitooted koosnevad tihtipeale märkimisväärses osas rasvast, rupskitest (erinevad siseelundid), ja kamarast ehk loomanahast. Juurde on lisatud tsipake liha ning kamaluga säilitus- ja värvaineid. Ka sink ei ole tänapäeval enam puhas liha, sisaldades palju tugevaid ja lapsele sobimatuid keemilisi lisaaineid. Riiklike laste toitumissoovituse järgi viinereid, keeduvorsti, sardelle ja neist valmistatud kastmeid on soovitatav mitte pakkuda üle 1 korra kuus. Parem aga kui need ei kuulukski lapse toidulauale. Viinerid ja vorstid sisaldavad liiga palju peiterasva, transrasvu, soola ja lisaaineid, rikkudes nii lapse tervist ja loomulikke maitsemeeli.

Suhkur

Liigne suhkru tarbimine annab küll organismile palju energiat, kuid tekitab organismis vitamiinides ja mineraalide puuduse. Aga lapsed tahavad ju magusat, lapse aju vajab magusat, korrutavad lapsevanemad elutargalt. Jah see on tõsi lapsed armastavad magusat. Nende esimene toit emapiim on samuti magus, kuid keegi ei sega seda valge suhkruga enne lapsele andmist.
Ettevaatlik tuleb olla peidetud suhkru osas. Pea kõik mahlajoogid, nektarid, limonaadid, saiakesed jne sisaldavad jahmatavalt palju suhkrut.

Kus kohast saab laps siis vajamineva suhkru?

Loomulikult värsketest puuviljadest ja marjadest, eriti magusad on just kuivatatud puuviljad ja marjad. Köögiviljad on samuti heaks loodusliku suhkru allikaks, eriti magusad on maitselt porgand, peet jne. Suure magusa isu korral sobib ka mesi ja vahtrasiirup või päris natutaalne suhkruroo tume suhkur.

Lisaained

Laste toitumist puudutavas määruse on punkti 15 kohaselt ette nähtud vältida laste toitlustamisel värvaineid E 102, E 110, E 122, E 123, E 124, E 128, E 129, E 151, E 154, E 155, E 180 sisaldavaid jooke ja sööke, et vähendada allergiariski ning ära hoida lisaainete kumuleeruvat toimet. Toiduvärvid (asovärvid) võivad inimorganismis moodustuda kantserogeensed ühendeid ning põhjustada allergilisi reaktsioone. Täiskasvanutest väiksema kehamassi tõttu on lastel oht saada lubatud normidest suurem kogus lisaaineid (Eesti Toitumis- ja Toidusoovitused, 2006). Allergiahaigused on kasvava trendiga Eesti laste hulgas. (Vasar, M. jt. Eesti Arst 2006; 85 (8): 488-493.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et andmete puudumine kahjulike tervisemõjude lisaainete kohta ei tähenda, et tervisele kahjulikke mõjusid ei ole. Komisjoni hinnangul vajavad kaalumist mitmed seisukohad toitude rikastamise ja toidulisandites lubatud maksimaalsete koguste ja üldse toitude rikastamise osas. Lisaks toksikoloogilistele põhjustele, tuleb arvestada näiteks aine üldise tarbimisega ja tarbija eksitamisega. Rikastamisega jäetakse mulje, et mingit ainet sisaldavaid toitu on vaja rohkem tarbida. Liikmesriigid (Saksamaa, Iirimaa, Hispaania jt) soovitavad lastele eraldi piirnorme, sest laps võib tarbida liigselt rikastatud toitu, mis on mõeldud täiskasvanutele.
Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Just see on põhjuseks, miks lapsed on suuremaks riskirühmaks ka lisaainete mõjule. Üha sagedamini esinevaid allergiaprobleeme seostatakse samuti toidu erinevate komponentidega.

Toidu kvaliteet

 

Väga oluline on ka toidu kvaliteet. Lapse jaoks on määrava tähtsusega tarvitada just mahe tooteid. Enamasti on inimesed kuulnud mürgitatud aed – ja puuviljade kohta, ei teata aga seda, et suurtööstuste liha, muna ja piimatooted sisaldavad kordades rohkem pestitsiitide jääke, kuhu lisanduvad ka loomadele söödetud antibiootikumid, kasvuhormoonid ja GMO loomasööt ( teravili, soja, mais). Teiseks soolatakse või lisatakse lihale ka hulgaliselt keemilisi aineid, et ta paremini säiliks ja ilusam välja näeks. Sellest vaatevinklist on puuviljad ja aedviljad puhtaim toit poes. Lisaks sellele sisaldavad ka puu -ja juurviljad vähivastaseid antioksüdante ja fütotoitaineid, mis aitavad võidelda muuhulgas ka pestitsiidide jääkidega organismis, lihas need ained puuduvad.

Lisaks sellele kasvatatakse suurtööstustes loomi ebaeetiliselt ning maad ja keskkonda kurnavalt. Näiteks kanu peetakse kitsastes pimedates puurides, kus neil liikumisvõimalus puudub. Nad ei näe iialgi päikesevagust ega saa söögiks usskesi jms. mida kanad muidu loomulikult sööks. Nende liha ei ole kindlasti sama toiteväärtusega, mis aias ringi siblivatel kanadel.
http://www.kehakeel.ee/2013/01/kuidas-mojutavad-meie.html

Kuulake mida laps ise tahab

Lapsed on oma algses olekus täiesti rikkumata, nende instiktid on paigas ning nad oskavad kuulata oma keha keelt kui nad saavad valida terviktoidu seast. Terviktoit on see, kus toit on oma algses olekus, võimalikult vähe töödeldud, midagi lisamata või ära võtmata, säilitades oma algse välimuse.

Meie vanemad aga hakkame maast madalat ise oma lapsi loomulikust terviktoidust võõrutama, keelitades teda sel viisil sööma toitu, mida laps ise ehk kunagi ei sööks. Siis aga imestame, et näed laps ei taha porgandit, ei taha tervislikku toitu. Soola, suhkrut ja halvemal juhul maitsetugevdajaid lisades rikume ära lapse loomuliku maitsemeele ning võib juhtuda, et lisades maasikatele suhkrut, keeldubki laps maasikaid ilma suhkruta söömast. Suhkur ei ole loomulik terviktoit, suhkruroog aga küll. Sai ei ole tervik toit, naturaalne rafineerimta riis või tatar aga küll.

Oluline on jälgida mida laps ise valib puhta terviktoidu seast. Mõni laps sööb heameelega ehk brokolit ja teine laps ei võta seda suu sissegi. Võib küll proovida keelitada last uusi maitseid proovima ja mitte ka kohe alla anda kui esimese korraga ei õnnestu. Võib muuta toitu lapse jaoks natuke atraktiivsemaks, asetada lapselikult taldrikule jne. Samas ei tohiks mingil juhul last sööma sundida. Iga lapse vajadus on erinev, kui sundida last sööma midagi, mis talle tõesti ei maitse, siis ta ei omasta seda toitu nagunii ja sellest võib välja kujuneda tõsine toitumishäire ja seda ka veel aastate pärast.

Veel 100 aastat tagasi teadsid ja tundsid inimesed oma toitu, tänapäeva lapsed võivad aga suure tõenäosusega arvata, et porgandeid tehakse tehastes ja viinerid kasvavad puuotsas. Näita lapsele, kus kohast tuleb tema toit ja kuidas seda valmistatakse. Kaasa ka tema toidutegemise protsessi, nii hakkab ta toidust rohkem lugu pidama ja võibolla ei soovigi enam süüa näiteks viinereid kui ta teab kuidas neid tegelikult tehakse ja mis seal sees on. Ei tasu ka imestada kui mõni laps keeldub lihast või piimast, nähes kus kohast see pärineb. Nii tekib lastel ehk austus ka loomade, maa ja kogu looduse vastu.

Kui vaadata teisi liike, kes on samuti omnivoorid, nagu karu või koer, siis nemad ei varja oma laste eest looma tapmist, vaid vastupidi. Inimesed aga saadavad seatapuks lapsed tuppa ning ei ehita restoranidesse tapamajasid, et lastel söögiisu tõsta. Loomuomane toit peaks olema isuäratav sellisena nagu ta on algselt.

On üks hea näide kuidas saada teada, mida laps ise sööks loomulikult, ilma, et tema maitsemeeli nüristataks suhkru, soola ja maitsetugevdajateta. Pane rohelise muruga aeda jänes, laps ja õun. Vaata mida laps sööma läheb. Kas jänest, muru, või õuna?

 

Hoia oma lapse tervist

Inimeste keskmist eluiga on võimalik pikendada ja tervena elatud eluaastaid lisada just südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Seda on näidanud paljude riikide kogemused.

Südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning ka käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade( loomne toit) liigtarbimine, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning ülekaalulisus ja stress.

Südame- ja veresoonkonna haiguste riikliku strateegia tegevuste raames on toimunud mitmeid kampaaniaid nagu “5+ puu- ja juurvilja päevas”. Üheks kampaania otseseks sihtrühmaks on valitud 10 kuni 13-aastased õpilased (4.-6 klass). Kampaania eesmärgiks oli tõsta laste teadlikkust tervislikust toitumisest ja eriti just puu- ning köögiviljade söömise kasulikkusest.

Taimetoidu osakaalu suurendamine ning liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamine on kõikide inimeste, kaasaarvatud laste jaoks väga oluline just tervise seisukohast.

 

Veel kasutatud kirjandust

https://www.arst.ee/et/Sinu-tervis/Toitumine
http://www.naine24.ee/710202/16-viisi-kuidas-toidad-oma-lapse-paksuks/
http://www.kool.ee/?385
http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/koolilapse_toit.html
http://www.helpguide.org/life/healthy_eating_children_teens.htm
http://shazzie.com/life/articles/raw_vegan_children.shtml
http://www.vegansociety.com/lifestyle/nutrition/infants-and-children.aspx
http://www.veganhealth.org/articles/realveganchildren
http://kidshealth.org/parent/nutrition_center/healthy_eating/vegetarianism.html#
http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/feed.htm
http://www.lalecheleague.org/nb/nbjulaug00p131.html
http://www.pcrm.org/health/diets/vegdiets/vegetarian-diets-for-children-right-from-the-start
(Tervis 21, MTO Euroopa piirkonna „Tervis kõigile” raampoliitika, lk 88).
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/seletuskiri_uuele_maarusele.pdf
Seletuskiri sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolis ja koolieelses lasteasutuses“ juurde
http://www.kehakeel.ee/p/toitumisest.html
http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused-lastele/nendega-ara-liialda.html
http://www.mahemark.ee/lugemist-tervise-kohta/kahjulikud-lisaained

 

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)
Scroll To Top