SÜNDMUSED
Home / Blogid / Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – kas vajalik toiduaine meie toidulaual?

Piim – juba see sõna iseenesest tundub turvaline. Kuna piim on olnud meie kõige esimene toiduaine. On see siis olnud meie oma ema piim, lehma piim, beebipiimasegu, kitsepiim või mõne muu looma piim. Ka praegu on piimal inimese toidulauas tähtis koht. Piima joovad inimesed igas vanuses. Kui ei joo piima siis teisi piimatooteid nagu juust, jogurt, jäätis süüakse ikka. Koolilõunad ja lasteaiatoidud ning haiglasöögid sisaldavad alati ohtralt piima. Kõikjal levitatakse reklaame ilusate inimestega kus räägitakse piima ja piimatoodete tervislikkusest inimesele. Meie arstid soovitavad tarvitada piimatooteid igapäev, sest piim on teada tuntud kaltsiumi allikas, tugevate luude ja hammaste tarvis. Lehmapiim on igati normaalne toiduaine tänapäeva inimese toidulaual.

is-1
Kas siin saab üldse midagi valesti olla?

Kas võib uskuda piimatööstust, et piim on inimesele hea? Kuidas toitumisspetsialistid ja arstid teavad, et piim on inimesele kasulik, või nad lihtsalt kordavad sõnu, mida on aastaid tagasi oma õppejõududelt kuulnud? Mida arvata teaduslikest tõenditest piima kasulikkuse kohta? Keda uskuda?

Puhas teadus ei ole kunagi puhas. Eilne tõde võib täna olla juba valearusaam. Võrreldes loodusega, mis on tekkinud miljardeid aastaid ja loonud iga süsteemi täiuslikult toimivana, on teadus eksiteerinud vaid mõned sajad aastad ega hooma loodusseadustest veel murdosagi.

Kuigi teaduslikud tõestused on teinekord väga huvitavad ja harivad, ei peaks inimene siiski puhtalt teaduse järgi oma elu seadma, vaid usaldama oma ” sisemist tarkust”, jälgima loodusseadusi ja kuulama oma keha häält.

Teadus nopib välja mingisugusest ainest mingi konkreetse elemendi ja hakkab seda uurima ja esile tõstma arvestamata, et looduses toimib kõik terviklikult ja loeb just kogu “ansambel”, mitte ainult üks “muusikariist”. Ka võivad paljud uuringud olla tellitud ettevõtetelt või tööstustelt, kellel on vaja mingit positiivset omadust esile tõsta, et oma toodet paremini müüa. Näiteks piimatööstus kasutab reklaamides tihti väjendit, et piimas on palju kaltsiumit. Täiesti õige, piimas on tõesti palju kaltsiumit. See jätab mulje nagu piim oleks parim või isegi asendamatu kaltsiumi allikas inimese jaoks.

Sa võid aga üllatuda kuuldes, et enamik inimesi( u.70 %. Aasias, Aafrikas jne. ) sellel planeedil tegelikult ei tarbigi lehmapiima( või mõne muu looma piima) või piimatooteid. Kui vaadata aga kõiki elusolendeid sellel palneedil, siis joob ainult inimene piima täiskasvanuna. Ükski teine liik ei tarbi piima eluaeg.

Mis see piim tegelikult on?

Piim on imetajate eritis vastsündinute toiduks, kes ei ole võimelised muud toitu veel sööma. Peale imetamisaega kaob piimasuhkru seedimiseks vajalik ensüüm laktaas ja tekib nn.laktoositalumatus. Maades, kus piima ei tarbita, kaob laktaas umbes 4 aastaselt ( umbes kolmel neljandikul kogu maailma elanikkonnast). Kuigi eurooplastel on jäänud arvatavasti piima tarbimise tõttu piimasuhkrut seediv ensüüm laktaas alles, esineb ka eurooplaste hulgas päris palju laktoositalumatust. Eestlastel väidetavalt 25% elanikonnast on diagnoositud laktoosi talumatus, samas kindlasti on palju ka neid inimesi, kes tegelikult ei talu piima aga ei teadvusta seda endale. Vananedes muutub piimasuhkru seedimine raskemaks ka paljudel neil inimestel, kel laktoositalumatust ei esine. Ehk teisisõnu tundub nagu loodus annaks mõista, et piim on eelkõige laste toit.

Kas on üldse vahet kellelt piim meie lauale tuleb?

556-sucks-udderMiskipärast on lehmapiim üks levinumaid, kas sellepärast, et lehmad on suured ja saab rohkem piima korraga või on siin mõni muu põhjus. Samas juuakse ka kitse ja pühvli piima. Miks mitte siis juba koera, kassi või roti piima. Aga kas on loomulik juua teise imetaja liigi piima? Looduses ei ole võimalik, et täiskasvanud loom jooks veel oma ema piima. Inimeste seas on sellist asja veelgi raskem ette kujutada. Kes tahaks süüa rinnapiima jogurtit, jäätist, juustu või mõnda muud toodet.

Näiteks lehmapiim on inimpiimaga võrreldes palju rikkalikum valgu, mineraalide, vitamiinide ja rasvade allikas. Ideaalne toit vasikale kiireks kasvuks. Inimpiim on üpris lahja-valku 3 kuni 4 korda vähem, teisi ained samuti mitu korda vähem.

Kas loodus on nende miljonite aastate jooksul teinud vea ja disaininud inimesele vale koostisega piima? Kas inimese laps tõesti vajab lehmapiima, et ta saaks kasvada kiiresti lehmaks nagu vasikas.

enhanced-buzz-22015-1294688575-20 Teise liigi piima saab juua küll. Nälja korral sobib iga piim. See ei tähenda, et see oleks parim toit. Loodus on ette näinud inimesele inimese piima, kutsikale koerapiima, vasikale lehmapiima jne. Iga liigi piim on unikaalne ja sobib just selle isendi vajaduste rahuldamiseks. Lehma piimas leiduvaid toitained on inimkeha jaoks biokeemiliselt raske omastada. Lehma piima molekul on suur ja seda on inimesel raske seedida, mistõttu võivad tekkida gaasid, puhitused ja seedehäired.

Iga liigi piimas on spetsiifilisi aineid, mis on mõeldud just selle liigi arenguks, näiteks aju ja närvide.

th_breastfeedingMuu hulgas on ka leitud, et rinnaga toidetud lastel on IQ kuni 10 punkti kõrgem kui lehmapiima sisaldava rinnapiima asendajaga toidetud lastel. Kindlasti on palju kasutegureid teaduse poolt veel avastamata.

 

Aga eestlased on ju alati piima joonud.

Kuigi ajaloost on leitud tõendeid piima joomise kohta iidses Egiptuses juba tuhandeid aastaid tagasi, oli see siiski vaid rikaste privileeg. Lehmade, lammaste ja kitsede luuleiud näitasid, et nende loomade kodustamine toimus vaid paaris paigas ning ajavahemikul 8000 – 10 000 aastat tagasi. Kuigi ürgveiseid kodustati juba 8000 aastat tagasi, jõuti meie aladel arvestatava karjakasvatuseni alles pärast laastavaid ja kurnavaid sõdu 18.–19. sajandil. Tõsi, Tallinna raeraamatus on märge, et juba 1433. aastal kasutati võid naturaaltasu maksevahendina ja Saaremaal tehti 1569. aastal juustu. Veisekasvatus hoogustus aga tänu mõisate viinaköökidele, sest just piirituse ajamisest üle jäänud toitev loomasööt – praak – pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma. Esimesed mõisameiereid asutati 1850. aastal Vaidas ja Kundas. Kaunitest mõisapreilidest rääkis rahvas, et nad kümblevad piimas ning söövad ainult koort ja võid. See tähendab, et meile eesti talupoegadele oli piim veel tol ajal suur luksus. 1889 oli Eesti mõisates juba 194 meiereid, 1928 ulatus nende arv 331ni. 1938 oli 277 meireid.1878. aasta tõi aga pöörde kogu maailma piimandusse, kui Rootsi insener Gustav De Laval leiutas koorelahutaja. Hakati rajama talu- ja erameiereisid ning piimast sai Eesti elu edendamisel väärt tuluallikas. http://www.farmi.ee/infot-piimast/millal-hakati-eestis-jooma-piima
Ja veelkord : Eestis hoogustus piimatööstus alles umbes 150 aastat tagasi. Enne seda on eestlased läbi ajaloo enamsti ikka vaene orjarahvas olnud ning lehmapidamine oli luksus, mida igaüks endale lubada ei saanudki. Väheste andmete põhjal on teada, et põhiline toit meie esivanematel oli leib, kört ehk puder, läätsed, kapsad ja naerid. Värsket piima söödi-joodi väga harva. Peamiselt tarbisid meie esivanemad hapupiima. Vähem piima, petti, kohupiima ja sõira. Piima ja hapupiima rüübati tavaliselt pudru või leiva kõrvale. Võid kasutati toiduks väga harva. Koort peaaegu ei tarvitatudki. Ainult harukordadel valmistati jõukamates taludes 19 saj. lõpul toite koorega.
http://www.kehakeel.ee/2011/03/eestlaste-toitumine-minevikus-ja.html

Ja ärgem unustagem, et inimesed ei ole siin maal elanud tuhandeid, vaid miljoneid aastaid. Evolutsioonilises plaanis ei ole inimese seedetrakt jõudnud nende mõne tuhande aastaga kohaneda piima seedimiseks. Selleks kuluks 100 000 põlvkonda ehk 2 miljonit aastat. Laialdaselt on piim kuulunud inimese menüüsse ikkagi väga lühikest aega.

Aga piim läheks ju raisku kui see tarvitamata jätta.

Lehm nagu iga teinegi imetaja annab piima vaid vasika sünni järel. Piima eritamise perioodi poegimisest kuni piima kinnijäämiseni (45–60 päeva enne vasika sündi lehm piima ei anna) nimetatakse laktatsiooni- ehk lüpsiperioodiks või lihtsalt laktatsiooniks. Tavaliselt kestab see 305 päeva. Selleks, et piimaeritus püsiks, rakendatakse lehmade puhul järjepidevat kunstviljastamist, mis viiakse läbi 40–80 päeva pärast poegimist. Selle tulemusena hoitakse ära piimaerituse katkemine – uue vasika sünd kavandatakse just sellesse aega, kui eelmise vasikaga seotud piima kogus peaks hakkama vähenema ja selle koostis muutuma. Seega toovad suurtööstuses peetavad lehmad vasika ilmale igal aastal. Kuna vasikas pole inimeste jaoks eesmärk omaette, vaid on vajalik eelkõige lehma piimaanni jätkumiseks (loomade taastootmise kõrval), siis tapetakse osa vasikaid tihti õige pea pärast sündi.
http://www.loomadenimel.org/loomadest/pollumajandusloomad

Tuhat aastat tagasi lüpsis lehm samapalju kui kits. Veel 19. sajandi hakatuseks oli keskmine piimatoodang lehma kohta alla 1000 kilo aastas. Tänaseks on aretatud lehmad, kes annavad piima 8000 kilo aastas. Kuidas on see võimalik? Ravimid, antibiootikumid, hormoonid, kasvu kiirendavad preparaadid ja muud kemikaalid. Paljusid neist ainetest ei ole isegi piisavalt testitud. Kasvu kiirendavad preparaadid sisaldavad loomseid komponente (nagu kondijahu), looduses aga lehm ei ole lihasööja. See põhjustab loomadel terviseprobleeme, mis võivad olla ohtlikud ka inimestele. Näiteks Briti Hullulehma tõbi, mis väidetavalt võis olla seotud lehmadele kondijahu sisse söötmisega.

Cows-at-diary-farm-006

Inimene ise on loodustasakaalu viinud sassi sellega, et seemendatakse kunstlikult lehmi ja forsseeritakse ravimitega neid rohkem ja rohkem piima tootma. Inimesi keelitatakse tarbima järjest rohkem piimatooteid kui kunagi varem ajaloos. Kui muidu piima ei taha, siis suhkru ja soola( mis on iseenesest sõltuvust tekitavas ained) lisamisega piimatoodetele saadakse lausa suussulavaid tulemusi, millest on kerge jääda sõltuma. Kes meist ei armastaks juustu või jäätist. Aga kui palju piimatooteid sooviksime siis süüa kui esivanemate kombel magustatud jogurti asemel hapupiima larbiksime. Ilmselt kordi vähem.

is-2Kõiki toiduks kasvatatavaid loomi peetakse eelkõige inimeste endi, mitte loomade huvides. Looduses ei tule loom ise inimese juurde, et teda lüpstaks, seda on teinud inimene ise vägivaldselt. Looduses oleks piim lehmabeebi toit, nii nagu see on iga teisegi liigi puhul.

 

Millised tervise häired tekivad inimesel, kes kõik selle piima – ravimi kokteili endale sisse joob ja sööb, igapäev ja terve eluaeg?

Farmers-told-researchers--001

Lehm nagu iga teine imetaja eritab piimakaudu välja kõik mürgised ained, mida ta sisse on söönud või sunniviisiliselt söödetud.

Kuumutamata piima peetakse tervislkiumaks, samas ei teata, et piim võib sisaldada sellisel kujul baktereid ja viirusi nagu salmonella, e coli jne. Samas kuumutatud ehk pastöriseeritud piimas hävinevad ensüümid, mis aitavad organismil seedida valke, süsivesikuid ja rasvu. Hävivad ka paljud vitamiinid ning muutub valkude loomulik struktuur.

Meditsiinilistes arhiivides on ajapikku salvestatud palju artikleid lehma piima kohta. Neis ei ole juttu piima kasulikkusest, fookuses on hoopis aneemia, ärritused, allergilised reaktsioonid, mitmesugused infektsioonid ja nakkused, lapseea diabeet, leukeemia, artriit, südamehaigused, astma ning mitmed kasvajad, osteoporoos ja autoimmuunhaigused.

Osteoporoos, ehk luude hõrenemine. Maades, kus piimatarbimise tase on kõige suurem, on ka kõige rohkem osteoporoosi ja maades kus piimatooteid tarvitatakse vähe on osteoporoosi vähe. On tõestatud, et suur valgu kogus, mis leidub lehmapiimas aga ka lihas ei lase omastada kaltsiumi. Rohke loomse valgu tarbimine tekkitab organismis happelist reaktsiooni, taskaalustamaks happelisust võtab keha kaltsiumi luudest.

2005 aasta, avaldas Ameerika Lastearstide Akadeemia oma ajakirjas Pediatrics, et suurenenud piima ja ka toidust pärit kaltsiumi ei tarbimine ei ole näidanud luude kasvamist lastel ja noorukitel isegi tagasihoidlikul määral. Ja leiti, et uuringuid, mis toetavad seisukohti nagu piimatoodete suurenenud tarbimine teeks luud tugevamaks ei ole piisavalt tehtud.

On lõplikult tõestamata kaltsiumi piisav omastamine piimast ja selle preventiivne toime osteoporooside ja luumurdude vältimisel. Suurt hulka naisi uurides ei ole leitud seost piima tarbimise ja luumurdude vähenemise vahel. Üllatavalt on leitud vastupidist – rohkem piima joovatel naistel oli rohkem puusaluumurde. Suured piimatarbjad maad nagu Eesti, Soome, Rootsi, on ka puusaluumurdude poolest esirinnas. Hinnanguliselt on Eestis pooltel üle 70 aatastest naistest osteoporoos.

Südamehaigused. Piimatooted sisaldavad kolesterooli ja küllastatud rasvu. Nende tarbimine toob kaasa riski jääda südamehaigustesse. Rasvade välja võtmine piimast pole samuti lahendus kuna siis ei imendu piimast D vitamiin ja kui D vitamiin ei imendu, siis ei imendu ka kaltsium. Nii ilmnevad juba uued tervise probleemid.

Kasvajad. Eesnäärme ja rinnavähki seostatakse piimatoodete tarbimisega seal leiduva kasvuhormooni IGF -1 tõttu. Östrogeeni sisalduse tõttu piimas, on risk rinnavähiks, munasarjavähiks ja eesnäärme vähiks.

Piimatalumatus- Palju esineb allergiat ja toidutalumatust piimasuhkru laktoosi või piimavalgu kaseiini suhtes. Kaseiini talumatus on salakavalam ning teda ei pruugi kohe ära tunda, ta laastab tervist aastate jooksul. Üha enam on leitud tõendusi piimatalumatuse vormile, mille puhul jäävad kehas kaseiini valgud lõpuni lõhustamata, läbides vere- aju barjääri ja võides tekitada psühhilisi probleeme, depressiooni, autistlikke sümptomeid, hüperaktiivsust, agressiivsust, unehäireid jms. Samuti soodustab lõpuni lagundamata jäänud kaseiinist pärit valk hingamisteede, kurgu, nina,- kõrva haiguseid, liigesepõletikke, nahahaigusi jne. Ka on leitud seoseid sclerosis multiplexi ja skisofreeniaga.

Proffessor Collin Campell, kes on läbi viinud maailma suurima uuringu China Study ehk toitumise effektist tervisele, selgitab dokumentaal filmis ” Kahvliga Skalpelli vastu”, et üle 5 % kaseiini (piimavalk) tarbimisest saavad vähirakud hakata organismis paljunema.

Migreene, aknet, astmat, artriitri, ärritatud soole sündroomi ja Chroni tõve seostatakse samuti piimatoodete tarbimisega.

American Academy of Pediatrics hoiatab lehma piima pakkumise eest kuni aastastele imikutele kuna võib põhjustada esimese tüübi diabeeti, rauapuudusaneemiat, toiduallergiat, ekseeme ja seedimisprobleeme.

Rinnapiim on alati turvaline ja hea lapsele

Kahjuks mitte. Suur uurimus näitas et üle 14000 naise rinnapiim sisaldas pestitsiide, mis on pärit lihast ja piimatoodetest. Taimetoitlastest emadel oli pestitsiidide tase poole väiksem.

Paljudel lastel on allergia ka emapiima suhtes, mis tuleneb sageli sellest, et ema tarvitab lehmapiima tooteid, mis kanduvad üle imikule. Loodus on näinud ette nii, et laps saab kehakaalu kohta rohkem mürke kui ema. See on vajalik selleks, et emaga midagi ei juhtuks, kuna ema saab uue lapse aga laps emata ellu ei jää.

Kuidas me siis ikkagi kaltsiumit saame?

Põhiline argument tugevate luude tarvis nii täiskasvanute kui laste jaoks on piisav liikumine, taimedest saadav kaltsium ja päikesevalgus ehk D vitamiin. Kaltsium ei ole ainuke toitaine, mis on luude moodustumiseks vajalik. Mineraalained, nagu näiteks magneesium, vask, mangaan, tsink ja boor on samuti väga tähtsad. Rohelised aedviljad kapsa perekonnast: brokkoli, rooskapsas, lehtkapsad, kõik tumerohelised lehed ja roheline tee. Ka pähklid, seemned ja soja. Need taimed on rikkad just nende vitamiinide ja mineraalide poolest, mida luud vajavad.

Oluline on piirata rafineeritud suhkru kasutamist, kuna see ei sisalda kaltsiumi ja põhjustab kaltsiumi kadu luudest. Täiskasvanud peaksid limiteerima või loobuma ka kohvist, alkoholist ja suitsetamisest, et vältida luude hõrenemist.

Piim ei ole asendamatu toiduaine inimese toidulaual

Miks inimesed tegelikult piima joovad? Sest nad lihtsalt tahavad seda teha. Nad on niimoodi harjunud, kuna kodus ja koolis on räägitud, et ilma piimata ei saa elada. See maitseb neile ja see on saanud osaks meie kultuurist. Jäätis, jogurtid ja kohupiimad ja juustud on lihtsalt suus sulavad. Me oleme neist sõltuvuses.

ice.cream

Ka kassid, koerad ja siilid joovad heameelega piima, kui neile pakume. Kas loomaarstid soovitavad anda loomadele piima? Ei, sest see pole neile sobiv toit ja teeb loomakesed haigeks. Ka paljud inimesed, kes on loobunud piimatoodetest on tundnud märkimisväärset tervise paranemist.

13554
Igaüks võib rääkida sulle oma teooriaid. Arstid, teadlased, meedia ja toitumisspetsialistid võivad sulle rääkida vastandlikke teooriaid piimast või üks kõik millest. Ainuke, keda sina kuulama pead, on oma keha, sest sinu keha räägib sulle täpselt, mis talle ei sobi. Õpi teda kuulama! Päeva lõpuks vastutad oma tervise eest siiski ainult sina ise.

Vaata lisaks Walter Veithi filmi. ” Hämmastavad udarad”, eesrtikeelsete subtiitritega.

Kasutatud allikad:
http://www.pcrm.org/health/diets/vegdiets/health-concerns-about-dairy-products http://www.ajcn.org/content/89/5/1638S.full http://www.vegetarian.org.uk/factsheets/calciumfactsheet.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18065599?dopt=Citation http://www.notmilk.com/kradjian.html http://www.afpafitness.com/articles/MILKDOC.HTM http://pediatrics.aappublications.org/content/96/3/515.abstract?ijkey=c86b48d7ee1bc510e9d72cad039228346b243f6b&keytype2=tf_ipsecsha http://www.health.gov/dietaryguidelines/dga2005/report/default.htm http://www.breastfeeding.com/all_about/all_about_iq.html http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16300936 http://www.petwave.com/Dogs/Dog-Health-Center/Digestive-Disorders/Lactose-Intolerance/Overview.aspx http://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/what-should-you-eat/calcium-full-story/ http://www.loomadenimel.org/index.php/kkk/pollumajandusloomad
Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012.)
Lunt M, Masaryk P, Scheidt-Nave C, et al. The Effects of Lifestyle, Dietary Dairy Intake and Diabetes on Bone Density and Vertebral Deformity Prevalence: The EVOS Study. Osteoporos Int. 2001;12:688-698.
Lanou AJ, Berkow SE, Barnard ND. Calcium, dairy products, and bone health in children and young adults: a reevaluation of the evidence. Pediatrics. 2005;115:736-743.
Holick M. The vitamin D epidemic and its health consequences. J Nutr. 2005;135:2739S-2748S.
U.S. Department of Health and Human Services. National Institutes of Health. Lactose Intolerance: Information for Health Care Providers. Available at: http://www.nichd.nih.gov/publications/pubs/upload/NICHD_MM_Lactose_FS.pdf. Accessed July 24, 2012
Proffessor T. Collin Campell China Study- (maailma suurim uuring toidu effektist tervisele)

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)

Scroll To Top