SÜNDMUSED
Home / Blogid / Eestlaste kehv tervis

Eestlaste kehv tervis

Eestlased vajavad elustiili muutust, et rahvusena säilida. Eestlased toituvad ja elavad enda arvates tervislikult, aga statistilised näitajad väidavad midagi muud. Hetkel on eestlaste tervis võrreldes ülejäänud Euroopa Liidu riikidega väga nigel.

Näiteks lööme kõiki teisi mäekõrguselt HIV esinemissagedusega, suur on ka haigestumus tuberkuloosi ja meil sureb südamehaigustesse oluliselt rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt.
Meie keskmine eeldatav eluiga on üks Euroopa madalamaid, jäädes alla vaid Lätile ja Leedule. Eestis ei ole viimase kolmekümne aasta jooksul keskmine eluiga oluliselt kasvanud – naiste keskmine eluiga ulatub 75–76 eluaastani ning meeste keskmine eluiga on püsinud 64–65 eluaastal. Eesti mees sureb naisest 10 -12 aastat varem. Arenenud maades aga surevad mehed naistest vaid 3- 4 aastat varem.

Sünni hetkel eeldatava hea tervisega eluaastate arvuga on eestlased Euroopa riikide edetabelis 24. kohal 57,2 aastaga. Tabelit juhivad maltalased 71,9 tervisliku eluaastaga, teisel kohal platseeruvatele islandlastele jagub neid 69,5 ning kolmandal kohal asuvatele norralastele 68,8 aastat.

Eesti vastsündinuil aga jääb tervena elada vähem aastaid kui mis tahes teise EL-i riigi elanikel. Laste hulgas on vohama löönud tähelepanuhäired, hüperaktiivsus, autism jne. Pidevalt kasvab ülekaaluliste inimeste osakaal, sealhulgas ka rasvunud laste hulk.

Suur on alkoholiprobleem, mis lisaks haigestumisele põhjustab ka raskeid õnnetusi.
Pea iga teine inimene põeb allergiat, astmat, diabeeti või mõnda muud uue aja haigust. Samuti esineb eestlastel rohkem kui mujal Euroopas suitsiidi ning psüühhika häireid.
Eestlaste põhilised terviseprobleemid
Eesti Meditsiinistatistika andmetel olid 2002. aastal südame- ja veresoonkonna haigused (SVH) Eesti suremusstruktuuris esikohal, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest (keskmiselt 54%).

Teisel kohal olid surmapõhjustajatena pahaloomulised kasvajad (19%) ja kolmandal -õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (11%).

Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse 10 000– 12 000 inimest, sealjuures 1/3 mehi ja 1/10 naisi sureb töövõimelises eas (vanuses alla 65 a).

Samuti põhjustavad südame- ja vereringeelundite haigused kõige rohkem esmast vaegurlust, moodustades ligi 1/3 kõikidest vaegurluse juhtudest (29%). Neile järgnevad pahaloomulised kasvajad, lihasluukonna-ja sidekoehaigused ning traumad.

Kümne peamise töövõimetuse põhjuse hulgas on ka alkoholi kuritarvitamine. 2009 a. novembris avaldatud andmete põhjal tarbitakse Eestis iga elaniku kohta 11,9 liitrit puhast alkoholi. Selle näitajaga jääme maha vaid Tšehhist.

Eestis diagnoositakse luude hõrenemist aina rohkem. Kuigi meil on see haigus olnud aastaid aladiagnoositud ja avastatakse sageli alles esimese luumurru järel, põeb osteoporoosi rohkem kui 90 000 naist ja luumurdude arv aina suureneb. Peamised põhjused on muutused inimeste elustiilis, toitumisharjumustes. (http://www.osteoporoos.ee/riskifaktorid-ja-sumptomid)

Eestis on ekspertide hinnangul umbes 20 000 viljatud peret. Suur osa meestest on harjunud pidama viljatust naiste mureks. Viljatuse põhjused on 40% naisepoolsed, 40% mehepoolsed ja 20% tingitud mõlemapoolsetest probleemidest. Eestis võib spermaanalüüside tulemustega rahule jääda vähem kui pooltel juhtudel, 30% analüüsid on enam vähem normaalsed, ülejäänud näitavad tõsiseid häireid, tõdeb Tartu Maarjamõisa polikliiniku ja Tähe Erakliiniku androloog Margus Punab. (http://www.epl.ee/news/melu/viljatus-look-mehe-tervise-ja-au-pihta.d?id=50855341)

Paljud mehed, kes tahavad isaks saada, jätkavad suitsetamist ja joomist ning ei suuda tõkestada teisi harjumusi, mis võivad vähendada nende spermahulka. Isa tervis on täpselt sama palju oluline kui ema tervis. Iga kolmanda viljatusejuhtumi taga on liiga väike spermahulk, ja viimased uurimused näitavad, et suitsetavate isade lapsed kalduvad enam surema lapsevoodisurma või neil on selliseid kasvajaid nagu leukeemia.”

Kardioloogia Instituudi poolt sajandivahetusel läbi viidud Eesti täiskasvanud (20–54 a) elanikkonna uuringutest selgus, et kõrgenenud vererõhku esines 32% meestest ja 15% naistest; 51% meestest ja 56% naistest oli ülekaalulised, kusjuures vastavalt 13% ja 14% oli rasvunud ning ainult 1/3 oli kehaliselt aktiivsed.

Ligikaudu igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Sarnaselt teiste riikidega on ka Eestis elanike kõrgenenud vererõhk ebapiisavalt ohjatud, st mittemedikamentoossete meetmete ja ravimitega ei ole enamasti saavutatud vererõhu normaliseerumist.

Vere kolesteroolisisaldus oli samas uuringus mõõdukalt kõrgenenud (5,2–6,5 mmol/l) 30–40%-l ja tunduvalt kõrgenenud (üle 6,5 mmol/l) 20–30%-l keskealistest elanikest.

Diabeedihaigeid on maailmas enam kui 200 miljonit ning nende arv tõuseb kiiresti. Igal aastal sureb maailmas diabeedi tõttu sama palju inimesi kui AIDSi. Eestis on diabeedihaigeid umbes 70 000, paljud neist on diagnoosimata. (https://www.arst.ee/et/Sinu-tervis/Tervislikud-eluviisid)

Uuringud on näidanud, et enamikul parasvöötme elanikel on D-vitamiini puudus, eriti talvisel ajal. Keskmine D-vitamiini hulk veres on meie inimestel normist (75 nmol/l) aasta ringi oluliselt madalam, ulatudes suvel keskmiselt 59 ja talvel 44 nmol/l. Täiesti normaalne on talvel vitamiinitase vaid kolmel inimesel sajast. Meie eluviis viimase sajandi jooksul muutunud moel, mis varustab meid aina vähem D-vitamiiniga.( http://novaator.ee/ET/doktoritood/eestlased_on_dvitamiini_puuduses)

Tervise arengu instituudi statistika näitab, et aastatel 2000–2007 on tervishoiuteenuste kasutamine oluliselt suurenenud.

• Seitsme aasta jooksul on arsti ambulatoorsed vastuvõtud enamiku erialade puhul kasvanud. Eriti märgatavalt on suurenenud perearstide vastuvõttude hulk.

• Perearstil oli 2000. aastal 1000 täiskasvanu kohta 1388 ja 2007. aastal 3085 vastuvõttu. Tuhande lapse kohta oli perearsti vastuvõtte 2000. aastal 1678 ja seitse aastat hiljem 3978.

• Märgatavalt on suurenenud ka päevaravi saanute hulk. See tähendab, et haiglasse sisse kirjutamata on ühe päeva jooksul üle kuue tunni tervishoiuteenuse osutaja juures viibinud mitu korda enam inimesi. Meeste puhul on see kasvanud 6,5 korda, naiste puhul 3,8 korda, poisse on päevaravil käinud 6,4 ja tüdrukuid 5,8 korda enam.

• Peaaegu viiendiku võrra on aga vähemaks jäänud täiskasvanute hambaarstikülastused. Laste puhul on see näitaja sama suurusjärgu võrra kasvanud.

Laste toitumine ja tervis

Seda, et terviseprobleemid tekivad juba enne kooli, näitavad I klassi õpilaste arstliku läbivaatuse tulemused: I klassi õpilaste seas on täiesti terveid 58%. Rühihäirete ja nägemisteravuse vähenemise järel on kolmandal kohal ülekaalulisus. Riikliku programmi „Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005” raames tehtud uurimistööst järeldati, et 2/3 koolilastest toitub ebatervislikult ja 27% liigub vähe.

Kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu tulemuste alusel söövad Eesti kooliõpilased naaberriikide õpilastest oluliselt vähem puu- ja köögivilja.

Eestis tehtud uuringute andmetel tarbiti 2007. aastal inimese kohta keskmiselt 295 grammi puu- ja köögivilja päevas. Eesti õpilaste tervisekäitumiseuuringu järgi tarbib puuvilja iga päev vaid iga kolmas laps. Vanuse kasvades langeb nende osakaal veelgi. See on vähem kui WHO soovitab. (Põllumajandusministeerium, 2009).

Toitumissoovituste järgi peaks meie toidust mahuliselt moodustama 19% köögivili ning 11% puuvili ja marjad. Kokku annavad need 30%, mis moodustavad päevasest soovituslikust süsivesikute kogusest (55–60%) väga suure osa.

Riikliku laste ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel oli 4. 6. ja 9. klassi õpilastest 2/3-ndikul toitumine tasakaalustamata, 27% õpilastest oli väheheliikuva eluviisiga, 11% uuritavatest oli vererõhk kõrgenenud ning 5% õpilastest olid ülekaalulised.

Iga aastaga tõuseb Eestis ka ülekaaluliste laste osakaal: 2004. aastal oli ülekaalulisi lapsi 6,2% kõigist õpilastest, kuid 2007. aastaks on see arv kasvanud 8,3%-le. Kõige rohkem on ülekaalulisi lapsi kolmandas ja viiendas klassis (10–13aastased).

Eestis on võrdselt probleeme nii ülekaalu kui ka alakaaluga. Esimesele pööratakse rohkelt tähelepanu, kuid alakaalu ohtudest on juttu vähe. Noored, kes haigestuvad, on parasjagu kasvueas ja kehakaalu suhtes väga tundlikud ning ei ole haruldane, et tehakse erinevaid märkusi kehavormide muutumise kohta.

Viimastel aastakümnetel on suurenenud söömishäirete anorexia nervosa ja bulimia nervosa esinemissagedus. Anoreksia on noorte haigus, mida põeb elanikkonnast 1–3%. Et viimasel ajal on anoreksiaga haiglasse pöördumiste arv suurenenud, võib öelda, et tegu on kasvava probleemiga. Sarnaselt buliimiaga tekib ka selle haiguse puhul patoloogiline hirm kehakaalu suurenemise pärast, tuntakse end suuremana, kui tegelikult ollakse.

Viimasel ajal on tekkinud ka uus haigus binge listing ehk liigsöömissööstud. Need haired esinevad ainult kultuuriruumis, kus väärtustatakse kõhnust. Esineb rohkem tüdrukutel kui poistel.

Aktiivsuse ja tähelepanu häire (ATH) tuleneb inglisekeelsest nimetusest DAMP (Deficits in Attention, Motor control and Perception: tähelepanu, motoorse kontrolli ja tajuhäire).
Paljudel lastel, kellel on selle talitlushäire raskem vorm, esineb autistlikke jooni. Ja vastupidi, suurel rühmal kõigist autismispektrihäiretega isikutest, on kõik või paljud ATH sümptomid. Kergemaid ATH-vorme esineb umbes 5 %-l kõigist koolilastest, raskemaid vorme umbes 1-1,5 %-l. Kerge ATH esineb poistel umbes kaks korda sagedamini kui tüdrukutel, raskemate vormide puhul suureneb suhtarv poiste kasuks veelgi. Tähelepanupuudulikkus-hüperaktiivsushäiret diagnoositakse läänemaailmas keskmiselt viiel protsendil lastest ja noortest ning see on seega nooremas põlvkonnas kõige levinum vaimse tervise häire.

Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5.aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 500 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat.
Maailmas elab kokku umbes 440 000 I-tüübi diabeediga last ja noort, neist 20% Euroopas. Haigestumine on tõusnud kiiresti just Kesk-ja Ida-Euroopa maades, kus varem oli see näitaja madal. http://lastediabeet.ee/diabeedist/

Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Just see on põhjuseks, miks lapsed on suuremaks riskirühmaks ka lisaainete mõjule. Üha sagedamini esinevaid allergiaprobleeme seostatakse samuti toidu erinevate komponentidega.
Keskonna mõjud tervisele
Keskkonna saastatuse kasvuga suureneb erinevate tervisehäiretega inimeste hulk. Allergianähud valmistavad ebamugavusi paljudele. Suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk, kes vaatamata oma haigusele ei soovi oma ebatervislikest harjumustest loobuda.

Probleeme tekitavad ka raskemetallid nagu, elavhõbe, plii, nikkel jne. Neid leidub -vaktsiinid, kraadiklaasid, amalgaamplommid, alumiinium foolium, akud, kosmeetika, seentevastased ained, putukatõrjevahendid, antiseptikumid, parketivaha, vesivärvid, kunstväetised, neoonlambid ka vesi ja toit võivad teatud piirkondades olla elavhõbeda ja muude toksiliste ainete allikaks. Veel leidub raskemetalle kivisöega köetavate soojuselektrijaamade läheduses, mereandides (saastatud meredest), pestitsiidides ja herbitsiidides. Raskemetallide võivad põhjustada selliseid tervisehäireid nagu autism, hüperaktiivsus, toitumishäired, õpiraskused, käitumishäired, depressioon jne.( http://www.stelior.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=56&Itemid=65)

On tõestatud, et pestitsiidid põhjustavad otseselt vähki, vähendavad maksa detoksifikatsioonivõimet ja suurendavad riski haigestuda paljudesse haigustesse. Lisaks toidule saame pestitsiide ja teisi toksiine ka õhu ja keskkonna kaudu. Sellest, kui ohtlikud on pestitsiidid, annab tunnistust näiteks USA farmerite tervis (meil kasutatakse pestitsiide tänu põllumeeste väiksemale ostujõule seni veel vähem). Nende elustiil on tervislik. Võrreldes linnainimestega on neil rohkem värsket õhku, nad suitsetavad ja tarbivad alkoholi vähem, liiguvad rohkem, söövad värsket toitu, kuid ometi on neil suurem risk haigestuda lümfoomidesse, leukeemiasse ja muudesse vähivormidesse. Paljud pestitsiidid säilivad maapinnas aastakümneid (nagu näiteks praeguseks juba keelustatud DDT). Organismi sattudes ladestuvad need rasvkoes, kehast väljutatakse neid väga aeglaselt ning nad toimivad sarnaselt hormoon östrogeeniga. Arvatakse, et östrogeenist tingitud terviseprobleemid (rinnavähk, meeste fertiilsuse langus jne.) ongi paljuski organismi sattunud pestitsiidide tagajärg. Eriti suurt ohtu kujutavad pestitsiidid eelkooliealistele lastele, sest lapsed söövad ühe kehakaalu kilogrammi kohta rohkem.

Veekeskkonna reostuskoormuse kasvuga on viimasel ajal üha rohkem tekkinud kahtlusi, kas kalade soodne rasvhappeline koostis kaalub üles selle tervisekahju, mis tekib rasvas lahustunud püsivate keskkonnamürkide sissesöömise tõttu. Reostunud vetes toituvate heeringate rasvadesse kogunevad tasapisi mitmed organismis püsivad halogeenorgaanilised ühendid ning dioksiinid. Et keskkonnamürkidel on omadus kuhjuda toiduahelas kõrgemal tasemel olevates organismides, on nendest mürkidest ohustatud ka innukad heeringasõbrad, juhul kui nende toidulauale satub pidevalt suurtes kogustes eelpool mainitud viisil saastunud heeringaid. Probleem on tegelikult selles, et kalade saastatust kahjulike ühenditega saab kontrollida vaid pisteliselt üksikute kalade tasandil. Kõiki kalu eraldi kontrollida on võimatu. Üksikud proovid aga ei saa kunagi iseloomustada kõiki tarbitavaid kalu. Ja nii jääbki üle lähtuda vaid paarist lihtsast tõest:
 mida vanema kalaga on tegu, seda suurem on risk kahjulike ainete sisalduseks tema rasvkoes;
 suurtest ookeaniavarustest püütud kalad on üldjuhul vähem reostunud; ka merekalade söömise tasandil tasub toituda võimalikult mitmekesiselt, nii saab mingil määral ka tervist kahjustavaid riskimõjusid vähendada.

Mahepõllumajandus on muutunud Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks nii tootjate kui ka tarbijate seas. Üheks põhjuseks võib pidada elanikkonna kasvavat teadlikkust toiduohutusest ja keskkonnaküsimustest. Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, ulatudes 2005. aastal 1015-ni. Mahepõllundusliku puu- ja köögiviljakasvatuse populaarsus kasvab sedamööda, kuidas inimesed saavad teadlikumaks vajadusest säilitada tervet elukeskkonda. Eestis on olukord mahetootmise arendamiseks hetkel igati soodne, kuna rahapuudus on pannud paljud talunikud loobuma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest.

Asjatundjate hinnangul on kehvade tervisenäitajate taga eestlaste hoolimatu elustiil.
Ei hoolita oma tervisest, mis sõltub aga eelkõige liikumisest ja tervislikust toitumisest. Tihti peetakse tööd olulisemaks kui kodu ja pere seltsis viibimist. Stressi tekitab kindlasti ka tööpuudus või madalad sissetulekud.

Tervise puhul loodetakse ikka arstidele, kuigi tervishoiusüsteemi kujundada on vaid 10% meie tervisest, kusjuures keskkond määrab sellest 20%, pärilikkus 20% ja eluviis koguni 50%.

Haigekassa peadirektori Hannes Danilov „Inimeste tervislik seis sõltub 50% ulatuses rahastusest ja 50% ulatuses muudest asjadest: liikumisest, söömisest jne. (http://www.epl.ee/news/eesti/kurb-statistika-eestlased-esirinnas-podura-tervisega.d?id=51188148)

WHO (World Health Organization) soovitab tarbida vähemalt 400g köögivilju (kartulitele lisaks) ja puuvilju/marju päevas. 2002. aastal läbi viidud tarbimisuuringust selgus, et Eesti on köögivilja ja puuvilja/marjade tarbimise osas kõige halvemal positsioonil Põhjamaade- ja Baltimaade seas. Rootsis tarbiti ühe elaniku kohta kuus keskmiselt 38,9 korda köögivilju, Lätis – 35,7; Soomes -32,4; Leedus- 32,3, kuid Eestis oli vastav näitaja vaid 22,3. Eestlased tarbivad köögiviljadest sagedamini sibulat ja küüslauku, porgandit ja kurki. Puuviljadest/marjadest eelistatakse õuna, tsitrusvilju ja banaani. www.agri.ee/public/…/AASTARAAMAT/…/aastaraamat_2009.

Statistikaamet uuris 2004 aastal eestlase toidulaua koostisosasid. Selgus, et peamine eestlaste toiduaine on kartul. Sellele järgnevad piimatooted, teraviljatooted, mahlajoogid, sealiha ja värskest kraamist kapsas ja õun. Üldine tendents näitas, et rahvastiku toitumisharjumused on küll paranenud, aga endiselt tarvitatakse liiga palju rasvu ja soola. Eriti halvad on laste toitumisharjumused, kes suurema osa oma taskurahast kulutavad karastusjookidele, maiustustele ja krõpsudele.

Kui 2001/2002 aastal sõi iga päev puuvilja 16–24% vastanutest, siis 2005/2006 aasta seisu järgi oli see tõusnud 24–35%-ni. Kuigi Eesti kooliõpilaste seas on märgata tõusutrendi puuviljade tarbimises, jääme sellelt näitajalt Euroopa riikide seas siiski viimaste hulka. (Aasvee, Maser, 2009).

Suhkrul ja jahutoodetel on suur osa meie toidulauas. Eesti on suhkru tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas väga kõrgel kohal. Liigne suhkru tarbimine annab küll organismile palju energiat, kuid vajaka jääb vitamiinidest või mineraalidest kui kasulikest ja vajalikest ühenditest.

Suhkruga karastusjookide (Coca-Cola, Pepsi-Cola, Fanta jt.) igapäevase tarbimise osakaal on jäänud võrreldes 2001. aastaga ligikaudu samaks, 8–12% vahele. Võrreldes teiste riikidega, tarbitakse Baltimaades ja Skandinaavias vähem karastusjooke. Kõikides vanusegruppides tarbivad poisid karastusjooke kaks korda rohkem kui tüdrukud (Aasvee, Maser, 2009)

2000. aastal tehtud täiskasvanute tervise uuringust selgus, et 6 % Eesti elanikest, enamasti mehed, lisab soola toidule seda enne maitsmatagi! 80 % tarbib tavalist keedusoola.

Eesti inimesed joovad üldiselt kõige sagedamini kohvi, teed ja piima. Nii selgub TNS Emori iga-aastasest sihtrühmauuringust (Target Group Index Survey), millega uuritakse tarbimisharjumusi 15-74 aastaste Eesti elanike seas. 

Suure piimatoodete osakaaluga kogutarbimises erineme enamikust maailma riikidest. Piimatooted moodustavad Eestis ligi kolmandiku mittealkohoolsete jookide tarbimise kogumahust. 

Võrreldes muu maailmaga juuakse Eestis kohvi ja ka vett suhteliselt vähe. Nii selgub väljaandest World Drink Trends, mille kohaselt sarnaneb Eesti mittealkohoolsete jookide tarbimismuster 20 maailma riigi võrdluses mõnevõrra Põhjamaadega.

Liiga vähe tarbitakse erinevaid köögivilju, kaunvilju, kala, leiba, puuvilju, marju ja toortoitu( salatid jne.). Tänu elutempole ja linnastumistele on kodus söögivalmistamine muutunud teisejärguliseks. Suur osa inimestest armastab süüa kiiresti valmivaid poolfabrikaate ning kiirtoitu.

Ei teata, et:

Juba ühe päeva toitumise vigadest võivad tuleneda järgmised sümptomid:

• väsimus, ennekõike pärastlõunal
• halb enesetunne
• näljatunne ja magusaisu
• mao- ja soolestikuvaevused
• rahutus
• kohvi ja tubakatoodete kasutamise kasv
• unetus

Pikemaajalise vale toitumise tagajärjel võivad ilmneda järgmised sümptomid:

• ülekaal või alakaal
• vererõhu tõus
• pidev väsimus ja ükskõiksus
• keskendumisvõime puudumine
• haigestumised jne.

Riiklikud üleskutsed tervise eest hoolt kandmiseks

Meie olukord ei ole katastroofiline, kui suudame muuta inimeste suhtumist oma tervisesse,” rääkis Terviseameti järelevalveameti juht, arst Peeter Mardna Päevalehe artiklis. Tema sõnul pole inimesel, kes oma tervise eest hoolitsenud ei ole, õigust ka arstilt ülemäära nõuda. (http://www.epl.ee/news/eesti/kurb-statistika-eestlased-esirinnas-podura-tervisega.d?id=51188148)

Südamehaigused

Euroopas seostatakse ligikaudu 1/3 südame-veresoonkonnahaigustest ebatervisliku ja tasakaalustamata toitumisega. Tasakaalustamata toitumine pohjustab 4,6% kõigist töövõimetuse ja vaegurluse tõttu kaotatud eluaastatest EL-s, täiendavalt lisanduvad ülekaalust ja vähesest kehalisest aktiivsusest tingitud kaotatud eluaastad (vastavalt 3,7 ja 1,4%).

Inimeste keskmist eluiga on võimalik pikendada ja tervena elatud eluaastaid lisada just südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisega. Seda on näidanud paljude riikide kogemused.
Südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning ka käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning ülekaalulisus ja stress.

Sotsiaalministeeriumis välja töötatud“Südame-ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020” on muuhulgas suunatud rahvastiku toitumisharjumuste parandamisele. Eesmärkidena on välja toodud ka elanikkonna tervislike toitumisvalikute soodustamine, teadlikkuse tõstmine tasakaalustatud toitumisest ning tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimise tagamine institutsionaalses toitlustamises.

Südame- ja veresoonkonna haiguste riikliku strateegia 2005a. tegevuste raames toimus aprilli ja mai jooksul 100 üldhariduskoolis üle eesti kampaania “5+ puu- ja juurvilja päevas”.

Kampaania eesmärgiks oli:

• tõsta laste teadlikkust tervislikust toitumisest ja puu- ning köögiviljade söömise kasulikkusest

• anda ülevaade valitud puu-ja köögiviljade kasulikest omadustest ning kinnitada seda vahetult sihtrühmale suunatud üritusega – esinemisega koolis või klassides.

Kampaania otseseks sihtrühmaks oli valitud 10 kuni 13-aastased õpilased (4.-6 klass), kellele toimusid 10-15 minutised loengud- esinemised klassis või aulas. Kuna koolisööklates olid üleval visuaalsed teabematerjalid jõudis sõnum kõigi antud kooli õpilaste ja õpetajateni. Kampaaniat toetavana olid teemakohased postrid väljas 40 kaupluses ning lastevanematele olid suunatud kampaania toimumisest teavitavad artiklid päeva- ning maakonnalehtedes ja tele- ning raadiouudised.
Suhkrutarbimine

Suhkrutarbimise vähendamiseks ja inimeste toitumise teadlikkuse tõstmiseks on Eestis läbi viidud mitmeid kampaaniaid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel. Näiteks koolis tasuta puuviljade jagamine, kuna uuringute alusel tarbib Eestis puuvilju iga päev vaid iga kolmas laps. Eesmärgiks on edendada laste tervislikku toitumist ning vähendada laste ülekaalulisuse kasvu (Põllumajandusministeerium, 2009).

Noori suunatakse teadvustama oma suhkrutarbimist ning tegema tervislikumaid valikuid toitumise osas. Lähtutakse varasematest laiaulatuslikest uuringutest, mis näitavad, et Eesti lapsed tarbivad WHO ( Maailma tervishoiu Organisatsioon) soovituslikust maksimaalselt 10% päevasest sahharoosi normist tunduvalt rohkem, lausa 15%. Lisaks ohustab koolilapsi kõige enam just ebatervislik toitumine (Haigekassa, 2006)

2006. aastal viidi Eesti Haigekassa poolt läbi noortekampaania „Magus ei tee elu magusaks“. See kutsus noori üles piirama oma magusatarbimist, kuna 2000.–2004. aastal tehtud uuringute järgi ohustab Eesti koolilapsi enim ebatervislik toitumine. Varasemate aastatega võrreldes süüakse rohkem väheväärtuslikke toiduaineid. Palju on menüüsse lisandunud kartulikrõpse, komme ning magusaid karastusjooke.

Süsivesikute ja suhkrute ning tervisliku toitumise teemat käsitletakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2002). See eeldab, et läbides vastavad õppeained, väärtustab õpilane tervislikke eluviise ning teeb teadlikke valikuid, nähes ette nende tagajärgi. Õpilane peab kaheteistkümne aasta jooksul omandama tervisliku toitumise põhimõtted, teadma, mis mõjutab tema toiduvalikut ning milline on õige tervislik päevamenüü. Samuti peab õpilane teadma eluks oluliste süsinikuühendite, sealhulgas süsivesikute rolli organismi jaoks ning mõistma sahhariidide bioloogilist tähtsust. Inimesest lähtuvat suhkrute temaatikat käsitletakse põhikooli terviseõpetuse, inimeseõpetuse, bioloogia ja keemia õpikutes ning töövihikutes.

Kokkuvõtteks

Kuigi tervisele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka riiklikul tasandil, tuleb inimesel siinkohal rohkem ise iseendaga tööd teha. Kuid õnneks on hetkel 20 – 30 aastaste põlvkond juba terviseteadlikumad. Inimesed suhtuvad suurema tähelepanuga tervisesse. Toitlustusettevõtete külastajate uuringud näitavad, et kliendid soovivad tervislikumalt elada, st soovivad tervislikku ja neile kasulikku, samas maitsvat toitu.

Tõusnud on eriliste toitumissoovidega (kas arsti näidustusel või omi toitumispõhimõtteid järgides) inimeste arv – taimetoitlased, sealhulgas toortoidu ja elustoidu tarbijad, kaalujälgijad, vähese kolesteroolisisaldusega toidu nõutajate jne). (http://cmsimple.e-ope.ee/toitlustuse_alused/?3._Toitlustuse_hetkeolukord:Toitlustusteenuseid_kujundavad_trendid)

Terviseinfo kodulehel on kirjas järgnev: Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi meil on Eestis veel pikk maa minna, et jõuda tervises Euroopa tasemele, oleme me tasa ja targu sinnapoole teel. Ja kui Eesti meeste tervis on veel oluliselt kehvem Euroopa soovendadest, siis naiste puhul näeme liikumist Euroopa keskmisele lähemale. Kas paari aasta pärast on olukord paranenud? Eks näis. Muutused tervises toimuvad aeglaselt ja pikkade aastate jooksul ning tulemuste saavutamiseks on vajalik järjepidev töö kõikide sektorite ja erinevate riigitasandite koostöös. (http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/1015-v2ikse-eesti-viisteist-n2gu)

Ehk siis: Pole mõtet süüdistada arste oma haigustes, koole oma rumaluses ja tööandjaid oma elukvaliteedis, vanematelt päritud halbu geene ning toiduainete tööstusi ebakvaliteetsete toodete pakkumises. Tuleb tunnistada, et meie ise oleme kõige enam vastutavad oma heaolu, õnne, tervise ja tarkuse eest.

Veel kasutatud allikaid:


http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/1015-v2ikse-eesti-viisteist-n2gu
http://www.kliinik.ee/uudised/aid-15307
http://ec.europa.eu/health/archive/ph_threats/non_com/docs/mcd_report_en.pdf
http://ec.europa.eu/health/indicators/echi/index_et.htm
http://www.tai.ee/et/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid/download/517
http://www.haigekassa.ee/raviasutusele/tervisedendus/prioriteedid/alus/
http://www.viljatus.ee

About Egle

Kuigi igaüks meist on unikaalne ja proovib otsida oma tõde omamoodi, soovime me kõik siiski tegelikult ühte ja sama – olla õnnelikud ja armastatud, elada külluses ja hingerahus ning olla terved. Julgustan sind tõstma oma teadlikust, nägema ” suurt pilti” , kuulama oma keha ja vastutama ise oma tervise eest. Tore kui leiad siit lehelt midagi kasulikku, mis aitab sind sinu teekonnal edasi. Kui ei, hinga sügavalt sisse ja mine edasi. :)

Scroll To Top